AINEVALDKOND „LOODUSAINED“

Loodusteaduslik pädevus

Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustund-likku ja säästvat eluviisi.

Põhikooli lõpetaja:- tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna vastu

ning on motiveeritud elukestvaks õppeks- vaatleb, analüüsib ning selgitab keskkonna objekte ja protsesse, leiab nendevahelisi seoseid

ning teeb üldistavaid järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi- oskab märgata ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku

meetodit, ning esitada saadud järeldusi kirjalikult ja suuliselt- oskab teha igapäevaelulisi looduskeskkonnaga seotud pädevaid otsuseid, arvestades

loodusteaduslikke, majanduslikke, eetilis-moraalseid seisukohti ja õigusakte ning prognoo- sida otsuste mõju

- kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogialase info hankimiseks erinevaid, sh elektroonilisi allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduva info õigsust ning rakendab seda probleeme lahendades

- on omandanud süsteemse ülevaate looduskeskkonnas toimuvatest peamistest protsessidest ning mõistab loodusteaduste arengut kui protsessi, mis loob uusi teadmisi ja annab selgitusi ümbritseva kohta ning millel on praktilisi väljundeid

- mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja erisusi, on omandanud ülevaate valdkonna elukutsetest ning rakendab loodusainetes saadud teadmisi ja oskusi elukutsevalikus

- väärtustab keskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning järgib tervislikke eluviise.

Ainevaldkonna õppeained

Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia.Loodusõpetust õpitakse alates 1. klassist, bioloogiat ja geograafiat alates 7. klassist ning füüsikatja keemiat alates 8. klassist.

Loodusainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti.I kooliaste II kooliaste III kooliaste

Loodusõpetus 4 nädalatundi 7 nädalatundi 2 nädalatundi (7. kl)Bioloogia 5 nädalatundiGeograafia 5 nädalatundiFüüsika 4 nädalatundiKeemia 4 nädalatundi

Ainevaldkonna kirjeldus

Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslikes õppeainetes käsitletakse keskkonna bioloogiliste, geograafiliste, keemiliste, füüsikaliste ja tehnoloogiliste objektide ning protsesside omadusi, seoseid ja vastasmõjusid. Seejuures hõlmab keskkond nii looduslikku kui ka majanduslikku, sotsiaal-sest ja kultuurilist komponenti. Loodusainete esitus ning sellega seotud õpilaskeskne õpiprotsess tugineb sotsiaalsele konstruktivismile, kus keskkonnast lähtuvate probleemide lahendamisega omandatakse tervikülevaade loodusteaduslikest faktidest ja teooriatest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis arendab õpilaste loodusteaduslikku maailmakäsitlust, paneb aluse elukestvale õppele ning abistab neid elukutsevalikus.

Olulisel kohal on sisemiselt motiveeritud ja loodusvaldkonnast huvituva õpilase kujundamine, kes märkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme, oskab neid lahendada, langetada pädevaid otsuseid ning prognoosida nende mõju loodus- ja sotsiaalkeskkonnale. Õppimise keskmes on loodusteaduslike probleemide lahendamine loodusteaduslikule meetodile tuginevas uurimuslikus õppes, mis hõlmab objektide või protsesside vaatlust, probleemide määramist, taustinfo kogumist ja analüüsimist, uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, katsete ja vaatluste planeerimist ning tegemist, saadud andmete analüüsi ja järelduste tegemist ning kokkuvõtete suulist ja kirjalikku esitamist. Sellega kaasneb uurimuslike oskuste omandamine ning õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng. Lisaks ühe lahendiga loodusteaduslikele probleemidele arendatakse mitme võrdväärse lahendiga probleemide lahendamise oskust. Nende hulka kuuluvad dilemmaprobleemid, mida lahendades arvestatakse peale loodusteaduslike seisukohtade ka inimühiskonnast lähtuvaid (majanduslikke, seadusandlikke ning eetilis-moraalseid) seisukohti.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui tervik-Süsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ning põhjuslikud tagajärjed. Ühtlasi saadakse ülevaade inimtegevuse positiivsest ja negatiivsest mõjust looduskeskkonnale, teadvustatakse kohalikke ja globaalseid keskkonnaprobleeme, õpitakse väärtustama jätkusuutlikku ning vastu-tustundlikku eluviisi, sh loodusressursside ratsionaalset ja säästvat kasutamist, ning kujundatakse tervislikke eluviise.

Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja –oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüü sima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma prob-leemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.

Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest. Sellega omandatakse elukeskkonnaga seotud probleemide lahendamise oskus ning suurendatakse õpilaste sotsiaalset toimetulekut. Ühtlasi omandatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, väärtustatakse looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Geograafia on lõimiv õppeaine, mis lisaks loodusainetele on seotud sotsiaalainete ja matemaa-tikaga ning kujundab õpilaste arusaama looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja prot-sessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Geograafias pööratakse erilist tähelepanu õpilaste keskkonnateadlikkuse kujunemisele. Keskkonna mõistet käsitletakse koosne-vana looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest komponendist.

Füüsikat õppides omandavad õpilased arusaama põhilistest füüsikalistest protsessidest ning füüsikaseaduste rakendamise võimalustest tehnika ja tehnoloogia arengus. Õpilaste väärtus-hinnangute kujundamiseks seostatakse probleemide lahendusi teaduse ajaloolise arenguga: käsit-letakse füüsikute osa teadusloos ning füüsika ja selle rakenduste tähendust inimkonna elus üldise kultuuriloolise konteksti seisukohast.

Keemias omandavad õpilased teadmisi ainete omadustest ja oskusi keemilistes nähtustes orientee-ruda ning suutlikkuse mõista eluslooduses ja inimtegevuses toimuvate keemiliste protsesside seaduspärasusi. Õpilased õpivad mõistma keemiliste nähtuste füüsikalist olemust, looduslike protsesside keemilist tagapõhja, seoseid ainete koostise ja ehituse ning ainete omaduste vahel. Arendatakse eksperimenteerimisoskust ja olmekeemia ohutu kasutamise oskusi.

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastas-mõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Koos sellega arendatakse õpilaste väärtus-pädevust – kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise.

Õpilaste sotsiaalse pädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisegalooduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neilelahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseidlangetades tuleb lisaks loodusteaduslikele seisukohtadele arvestada inimühiskonnaga seotud aspekte – seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti. Sotsiaalset pädevustkujundavad ka loodusainetes rakendatavad aktiivõppemeetodid: rühmatöö uurimuslikus õppes ja dilemmaprobleemide lahendamisel, vaatlus- ja katsetulemuste analüüs ning kokkuvõtete suulineesitus.

Enesemääratluspädevust arendatakse eelkõige bioloogiatundides, kus käsitletakse inimese anatoomia, füsioloogia ja tervislike eluviiside teemasid: selgitatakse individuaalset energia- ja toitumisvajadust, tervisliku treeningu individualiseeritust, haigestumistega seotud riske ning ervislike eluviiside erinevaid aspekte.

Loodusained toetavad õpipädevuse kujunemist erinevate õpitegevuste kaudu. Nii näiteks arendatakse õpipädevust probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamisega: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid. Õpipädevuse arengut toetavad IKT põhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.

Suhtluspädevuse arendamine kaasneb loodusteadusliku info otsimisega erinevatest allikatest, shinternetist, ning leitud teabe analüüsiga ja tõepärasuse hindamisega. Olulisel kohal on vaatlus- jakatsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Ühtlasiarendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite, korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis.

Matemaatikapädevuse areng kaasneb eelkõige uurimusliku õppega, kus õpilastel tuleb katse- võivaatlusandmeid esitada tabelitena ja arvjoonistena, neid analüüsida, leida omavahelisi seoseid ning siduda arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga. Peale uurimusliku õppe koostatakse ja ana-

lüüsitakse arvjooniseid kõigis loodusainetes, esitades eri objekte ja protsesse, neid võrreldes ning omavahel seostades.

Ettevõtlikkuspädevust kujundades on oluline koht loodusainete rakendusteaduslikel teemadel, kus ilmnevad abstraktsete teadusfaktide ja -teooriate igapäevaelulised väljundid. Koos sellega saa-dakse ülevaade loodusteadustega seotud elukutsetest ning vastava valdkonnaga tegelevates tea-dusasutusest ja ettevõtetest. Ettevõtlikkuspädevuse arengut toetab uurimuslik käsitlus, kus süs-teemselt planeeritakse katseid ja vaatlusi ning analüüsitakse tulemusi. Tähtsal kohal on kesk-konnaga seotud dilemmade lahendamine ja pädevate otsuste tegemine, mis lisaks teaduslikele sei-sukohtadele arvestavad sotsiaalseid aspekte.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll loodusteadusliku pädevuse kujundamisel.Loodusaineid õppides areneb õpilastel lugemise, kirjutamise, teksti mõistmise ning suulise ja kirjaliku teksti loomise oskus ehk emakeelepädevus.Matemaatikapädevuse kujunemist toetavad loodusained eelkõige uurimusliku õppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on oluline koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel, tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid.Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel. Tehnoloogilist pädevust arendatakse, kasutades õppes tehnoloogilisi, sh IKT vahendeid.Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekäikudel jms.Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevate võõrkeelsete teatmeallikate kasutamine, et leida vajalikku infot. Loodusteadulikud ained kasutavad võõrsõnu, mille algkeele tähendus on vaja teadvustada.

Läbivad teemad

Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ellu-viimisel.

Teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Loodusteadusharidus on osa üldharidusest, mis on oluline õpilaste arengule. Loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimi-tuna teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Loodusaineid õpetades kasvatatakse õpilaste teadlikkust karjäärivõimalustest ning vahendatakse neile teavet edasiõppimisvõimaluste kohta loodusteaduslikel erialadel.

Läbivat teemat „Teabekeskkond“ käsitletakse seonduvalt eri infoallikatest teabe kogumise, teabekriitilise hindamise ning kasutamisega.

Loodusained toetavad läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ IKT rakendamise kauduaineõpetuses.

Teema „Tervis ja ohutus“. Loodusainete õppimine aitab õpilastel mõista tervete eluviiside jatervisliku toitumise tähtsust ning mõista keskkonna ja tervise seoseid. Teoreetilise aluse

õigeletervisekäitumisele annavad eelkõige bioloogia ja keemia. Loodusainete õppimine praktiliste tööde kaudu arendab õpilaste oskust rakendada ohutusnõudeid.

Teema „Väärtused ja kõlblus“. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ningelukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud.

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ elluviimist toetavad loodusained eelkõigekeskkonnateemade õpetamise kaudu. Kodanikuõiguste ja -kohustuse tunnetamine seostub keskkonnaküsimustega.

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ lõimub loodusteaduste kaudu, mis moodustavad teatud osa kultuurist, kuhu on oma panuse andnud ka Eestiga seotud loodusteadlased. Maailma kultuuriline mitmekesisus lõimub rahvastikuteemadega geograafias.

LOODUSÕPETUS

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest- oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi- rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhenda-

misel- omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest- mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes

ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes- oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteadus-

likku teksti- rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus- väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

Õppeaine kirjeldus

Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodus-teadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks ning paneb aluse loodus-teaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisele. Loodusõpetuses omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimituna teistes õppeainetes omandatuga on aluseks seesmiselt motiveeritud elukestvale õppele.

Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine loodusõpetuses seostub järgmiste põhivaldkondadega:

- loodusteaduslikud teadmised – hõlmavad nii loodusteadustealaseid teadmisi (teadmised loodusest, arusaamine põhilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest) kui

ka teadmisi loodusteaduste kohta (teaduslik uurimine, teaduslikud seletused, loodusteadus- te ja tehnoloogia olemus)

- praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamine - oskus sõnastada teaduskü- simusi või -hüpoteese, mida on võimalik katse teel kontrollida; kavandada katseid andme- te kogumiseks; teha praktilisi töid, kasutades mõõteriistu ja katseseadmeid ohutult; analüü- sida andmeid; teha järeldusi tulemuste ja teaduslike arusaamade põhjal; sõnastada üldistusi ning esitada tulemusi

- loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud – usk oma võimekusse ja enesekindlus loodusainete õppimisel; huvi loodusteaduste õppimise ja loo-

dusteadusliku karjääri vastu; valmisolek tegelda loodusteaduslike küsimustega ja oskus rakendada loodusteaduslikke ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelu prob- leemide lahendamisel; vastutuse võtmine säästva arengu eest.

Loodusõpetuse õppimisel on õpilaste peamisteks tunnetusobjektideks looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel aru-saam loodusest kui tervikust. Loodusõpetuses pannakse alus looduslike objektide ja nendevahe-liste seoste märkamise oskusele. Õpitakse mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elavasuhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja hoiakuid.

Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist – õpilane õpib eesmärgistatult märkama javaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi jaüldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosimaerinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi. Loodusõpetus toetab kirjutamise, lugemise, teksti mõistmise ja nii suulise kui ka kirjaliku teksti loomise oskuste arengut.

Õppetöö läbiviimisel orienteerutakse looduse vahetule kogemisele ning eakohastele tegevustele. Oluline on õpilaste praktiline tegevus looduse objektidega või nende mudelitega. Õppeprotsessi planeerimisel lähtutakse püstitatud probleemide teaduslikkusest ja nende olulisusest õpilastele.Õpikeskkond on valdavalt aktiivne, õpilaskeskne ja probleemipõhine. Õpe on seotud igapäeva-eluga ning on õpilase jaoks relevantne. Olulist tähelepanu pööratakse sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele.

I kooliastmes õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi. Uusi teadmisi jaoskusi kujundades keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele ning praktilisele tege- vusele. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Kujuneb huvi looduse vastu ning oskus looduses käituda. I kooliastmes võib kasutada aineõpetusliku tööviisi kõrval üld- ja aineõpetuse kombineeritud varianti. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad kooliastme õpitulemuste saavutamise, tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani kasutamist.

II kooliastmes arendatakse edasi loodusteaduslikke uurimisoskusi. Kujuneb oskus teaduslikult jaloovalt mõelda ning probleeme lahendada, sõnastada katse abil kontrollitavaid väiksema mahugateadusküsimusi või -hüpoteese. Kujunevad keskkonnahoiakud.

III kooliastmes õpitakse objekte ja nähtusi kvantitatiivselt kirjeldama ning süvendatakse infor-matsiooni analüütilise töötlemise oskusi. Jätkuvalt kujundatakse pädevusi, et sügavamalt mõista loodusainetes käsitletavaid nähtusi ja meetodeid.

II ja III kooliastmes on tähtis hoida õpilaste õpimotivatsiooni, kujundada huvi loodusteaduste-õppimise ja loodusteadustega seotud elukutsete vastu ning arusaamu loodusteaduste ja tehno-loogia tähtsusest meie igapäevaelus. Õpikeskkond peab võimaldama õpilastel olla loovad. Oluline on planeerida õpilaste huvidest ja kogemustest lähtuvaid uurimuslikke õppeülesandeid. Uurimisoskusi arendades pööratakse eraldi tähelepanu uuringute planeerimisele ja tegemisele ning tulemuste analüüsile, tõlgendamisele ja esitamisele. Lisaks praktilisele ja uurimuslikule tegevusele lahendatakse mitmesuguseid teoreetilisi ülesandeid, mis tagavad kõrgemat järku mõtlemisoskuste arengu. Koduste töödega kinnistatakse klassis õpitut ning rakendatakse klassis omandatud teadmust igapäevaelu tegevustes. Hoiakuliste pädevuste kujundamiseks rakendatakse erinevaid õppemeetodeid, sh situatsiooni- ja rollimänge.

I kooliaste

1. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Kool ja kooliümbrus.Aravete

Õpilane:- oskab ennast ja teisi kirjeldada ning tähele panna- suhtleb viisakalt - teab kooliruumide paigutust ja oskab koolimajas liikuda- tunneb ära õpetajad- oskab liikuda kooli territooriumil- teab bussi väljumise kohta- oskab liigelda.

Aeg. Öö ja päev; ööpäev; hommik, lõuna, õhtu

- oskab päevaplaani koostada - oskab aega planeerida ja hinnata -teab endaga seotud toiminguid

Inimese meeled ja avasta-mine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.

- teab erinevaid omadusi - oskab oma meelte abil omadusi määrata- teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid - teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi - viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi - eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, ni-metab, kirjeldab ja rühmitab neid- oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult - teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid- kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel - sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi - eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundma-tute ainete suhtes - eristab inimese valmistatut looduslikust - tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loo-vust ja fantaasiat- märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elu-rikkust ja maastikulist mitmekesisust

- väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu - tunneb rõõmu looduses viibimisest - väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõiges-se sellesse säästvalt- väärtustab enda ja teiste tööd.

Aastaajad Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

Õpilane:- teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest- märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi muutusi (kõnes, kirjas, joo-nistades)- toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus - teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest - teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused - oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest - teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaega-dest - toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel - oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult - tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi - vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid - oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse objekte - oskab käituda veekogudel- teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi- mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu- tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu - liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja ise-ennast, järgib koostegutsemise reegleid - tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu - hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi.

2. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedMaismaataimed ja -loomad, nende välis-ehitus ja mitmekesi-sus

- oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike- kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes- kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses - kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab neid elupaigaga- kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut

Taimede ja loomade eluavaldused: toitu-mine ja kasvamine

- suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse- vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades- teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb- teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte

Koduloomad- suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta- oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut - eristab mets- ja koduloomi- teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi- teab koduloomadega seotud ohtusid

Veetaimede ja –loo-made erinevus mais-maa organismidest

- väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses- teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi- teab õpitud veetaimi ja -loomi

Inimene - väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist

Välisehitus- teab kehaosade nimetusi- näitab ja nimetab kehaosi- kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi

Inimese toiduvajadu-sed ja tervislik toitu-mine

- väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust - teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt ja et väär toitumine toob kaasa tervisehäireid - teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud - oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeninõudeid- oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teave

Hügieen kui tervist hoidev tegevus

- väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust - teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid- teab, kelle poole tervisemurega pöörduda järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest

Inimese elukeskkond

- teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale- väärtustab erinevaid huvisid ja harrastusi - püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist- võrdleb inimeste elu maal ja linnas- oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja kahjulikke tegevusi - teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades - toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust- teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada

- tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõt-mine

- oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi- teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga - viib läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohu-tusnõudeid - kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõt-misvahendeid- mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne

Ilmastikunähtused - oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi- teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt

Ilmavaatlused - väärtustab uurimuslikku tegevust- oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi- teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma- tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu

3. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Taimede mitmekesisus

- teab, et taimed on elusad organismid - teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid toitaineid ja hapnikku - nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada - eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime - tunneb põhjalikult ühte taimeliiki, tuginedes koostatud uurimus-ülevaatele- mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi- mõistab, et iga organism on looduses tähtis- saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma

Loomade mitmekesisus

- saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma- mõistab, et iga organism on looduses tähtis- mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi- tunneb põhjalikult ühte loomaliiki, tuginedes koostatud uurimus-ülevaatele- teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad - teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused - teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud - eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat - kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku - oskab seostada loomade ehituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga - tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses

- väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi)

Seente mitmekesisus

- mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme- mõistab, et iga organism on looduses tähtis- mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi- tunneb põhjalikult ühte seeneliiki tuginedes koostatud uurimusülevaatele- teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses- eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni; oskab vältida mürgiste seen-tega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid- eristab seeni taimedest ja loomadest - tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses- teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes orga-nismides

Liik, kooslus, toidu-ahel.

- teab, et igal liigil on nimi - teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased- teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid - koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid

Liikumise tunnused - teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes- eristab liikumist ja paigalseisu - teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada

Jõud liikumise põhju-sena (katseliselt)

- teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse- teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, tee-katte libedus)

Liiklusohutus

- oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi- oskab tänavat (teed) ohutult ületada - oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust - oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse - oskab kasutada turvavahendeid - suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse

Vooluring - teab lüliti osa vooluringis- eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi

Elektrijuhid ja mitte-elektrijuhid

- teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning raken-dab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel - teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik - teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi

Elektri kasutamine ja säästmine

- saab aru elektri säästmise vajalikkusest- kasutab elektrit säästlikult; oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroo-nikat ning elektroonikaseadmeid

Ohutusnõuded

- saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida- teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning raken-dab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel - oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata;- teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik

Magnetnähtused - teab nimetada magnetnähtusi

Kompass - oskab kasutada kompassi- määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda

Kooliümbruse plaan - saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte

Eesti kaart

- teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid- kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud- mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida - teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil - mõistab, et kaardi (plaani) järgi on võimalik maastikul orienteeruda - mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev-. saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalikkusest ja sellest, et kaardi või plaani (mudeli) abil on tegelikkust parem tundma õppida

Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses

- teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari - kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari- määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda - saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik

Tuntumad kõrgustikud, madalikud, saared, pool-saared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

- näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu- seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis)

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teema- dega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ja jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks

- võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppi- mateks

- kasutatakse õpiülesandeid, mis toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpi- keskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid

- laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid, näitused jne

- toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused, projekt-õpe, õpimapi koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja prot-sesside vaatlemine, kirjeldamine ning järelduste tegemine) jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde, õppekäikude läbiviimiseks õppe rühmades- korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud ning spetsiaalse

kattega töölauad- võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist- võimaldab osaleda loodus- ja keskkonnaharidusprojektides- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid.

Hindamine

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele: - teadmist ja arusaamist: äratundmine, nimetamine, näidete toomine, iseloomustamine,

sõnastamine ja kirjeldamine - rakendamise ja analüüsi oskusi: katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine, mõõt- mine,

eristamine, rühmitamine, seostamine, järelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine, koostamine, vormistamine ning esitlemine.

Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse suuliste vastuste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja/või numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitule-mustega.

Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, käitumine looduses ja reeglite järgimine) antakse hinnanguid.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

II kooliaste

4. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Päike ja tähed. - tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu- märkab tähistaeva ilu

Päikesesüsteem. - nimetab Päikesesüsteemi planeedid- kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust- kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese

ning planeetide suhtelisi suurusi ja omavahelisi kaugusi- mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa - mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese- mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti

(taskulambi) abil öö ja päeva vaheldumist Maal

Tähistaevas. - kirjeldab tähtede asetust galaktikas

Tähtkujud. - kirjeldab tähtede asetust galaktikas

Suur Vanker ja Põhja-nael.

- jutustab müüti Suurest Vankrist- leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning

määrab põhjasuuna

Galaktikad. - teab, et Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee

Astronoomia. - teab, et astronoomid uurivad kosmilisi kehi- eristab astronoomiat kui teadust ja astroloogiat kui inimeste uskumist- leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab

ja esitab ülevaate

Gloobus kui Maa mu-del.

- kirjeldab gloobust kui Maa mudelit: kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus

Maa kujutamine kaarti-del.

- leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha

Erinevad kaardid. - teab, mida tähendab väljend „poliitiline kaart“

Mandrid ja ookeanid. - leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha

Suuremad riigid Euroo-pa kaardil.

- leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha

Geograafilise asendi iseloomustamine.

- nimetab riigi geograafilise asendi tunnused

Eesti asend Euroopas. - iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit

Looduskatastroofid:vulkaanipursked, maaväri-nad, orkaanid, üleujutu-sed.

- kirjeldab vulkaanipurset (tuhapilv, mürgised gaasid, laavavoolud) ja sellega kaasnevaid ohtusid loodusele, sh inimesele. Teab, et Maa sisemuses on piirkondi, kus kivimid pole kõvad

- toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele

Organismide mitmeke-sisus: ühe- ja hulkrak-sed organismid.

- tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu- märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust- oskab kasutada valgusmikroskoopi - selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust- nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus - teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest

Organismide eluavaldu-sed: toitumine, hingami-ne, paljunemine, kasva-mine, arenemine, rea-

- märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus - võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi- nimetab organismide eluavaldused

geerimine keskkonna-tingimustele.

Elu erinevates keskkon-natingimustes.

- teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal

Elu areng Maal. - toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis

Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad.

- mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest - nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid

Elundkondade ülesan-ded.

- analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust

Organismi terviklikkus. - kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid

5. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond. Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt.

Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões.

Eesti järved, nende paikne-mine.

Taimede ja loomade kohas-tumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana.

Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik.

Toiduahelate ja toiduvõr-gustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest.

Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Õpilane: - väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust- märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele - väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust loo-duses - väärtustab uurimuslikku tegevust - käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid - kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimi-sel - oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esi-tada uurimistulemusi - nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi - iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine)- iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste eri-nevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves- kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüü-pilisemaid liike - toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres - koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke - teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike - selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad - teab Eesti suuremaid järvesid ja jõgesid - tunneb pildil ära joa ja kärestiku - selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi - selgitab veeõitsengu põhjuseid.

Vesi kui aine, vee kasuta-mine Vee omadused.

Vee olekud ja nende muutumine.

Vedela ja gaasilise aine omadused.

Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi.

Joogivesi.

Vee kasutamine.

Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine .

Õpilane:- tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust - väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbi-jana - võrdleb tahkiseid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste sei-sukohast (kuju, ruumala) - teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul - võrdleb jääd, vett ja veeauru - teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees - kirjeldab jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset - teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus - teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(kül-mumis)temperatuur - nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri - kirjeldab vee keemist - kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu jahtumine) - kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joo-nisel - põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast - kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märgu-vatest ja mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses - kirjeldab vee puhastamise katseid - hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tar-bevee hulga vähendamiseks - teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise kat-seid - selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pin-naste vee läbilaskvust - kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee sääst-liku tarbimise vajadust - toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

Asula elukeskkonnana Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas. Praktilised tööd ja IKT ra-kendamine: Eestit või oma kodumaa-konda tutvustava ülevaate koostamine. Õppekäik asula elustikuga tutvumiseks. Keskkonnaseisundi uurimi-

Õpilane:- märkab oma kodukoha ilu ja erilisust - väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise - tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat - mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest - hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest - liigub asulas turvaliselt - tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjus-tamata - märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes - teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu- võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise

ne koduasulas. Minu unistuste asula – kesk-konnahoidliku elukeskkon-na mudeli koostamine.

asulaga - iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaasleja-te loomade kohta - koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid - võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas - toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegu-rite kohta - hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal - teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas - teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist- teab inimkaaslejaid loomi- nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimusi.

Pinnavormid ja pinna-mood Pinnavormid, nende kujuta-mine kaardil.

Kodukoha ja Eesti pinnavo-rmid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, ma-dalikud ja tasandikud. Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

Pinnamoe mõju inimtegevu-sele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Õpilane:- kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet - kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil - toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele - selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtege-vuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele.

Soo elukeskkonnana Soo elukeskkonnana.

Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siir-desoo ja raba. Elutingimused soos.

Soode elustik.

Soode tähtsus.

Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehno-loogia.

Õpilane:- väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust - suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda - väärtustab uurimuslikku tegevust - iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodu-maakonnas - oskab põhjendada Eesti sooderohkust - selgitab soode kujunemist ja arengut - seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega - võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas - koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid - selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust - teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike - teab turbasambla ehituse iseärasusi - teab soo arenguetappe.

6. KLASS

Õppesisu Õpitulemused

Muld

Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

Õpilane:- kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi - põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett - selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses - tunneb mullakaeves ära huumushorisondi - kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes - teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (pea-miselt taimede) lagunemissaadustest - teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.

Aed ja põld elukesk-konnana

Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurvilja-aed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Õpilane:- tunneb huvi looduse uurimise vastu; väärtustab koduümbruse heakorda - väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist - mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest - mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib loo-duslikku tasakaalu - väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust - väärtustab mahepõllumajanduse toodangut - selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes- kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mulla-organismide vahel; toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgi-tab inimese rolli nende koosluste kujunemises- tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid; koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke - toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta - võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada ma-hepõllumajanduse tooteid - toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta - toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus - teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike - teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagun-dajad - teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt - teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku - teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.

Mets elukeskkonnana Elutingimused metsas.

Mets kui elukooslus.

Õpilane:- väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid - väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel - käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutus-

Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloo-mulikud liigid, nende-vahelised seosed. Metsade tähtsus ja ka-sutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

nõudeid - märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitse - on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel - kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas - võrdleb männi ja kuuse kohastumusi - iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi - võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi - koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustik-ke - selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas- selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva met-sanduse põhimõtteid - teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid - toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.

Õhk Õhu tähtsus.Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja sel-le mõõtmine. Õhutemperatuuri öö-päevane muutumine. Õhu liikumine soojene-des. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

Õpilane:- väärtustab säästlikku eluviisi - toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjusta-mist - mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda - võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades - iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis - kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet - iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste eri-nevusi vees ja õhus - selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingami-sel ning hapniku tähtsust organismidele - toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel - nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist- teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.

Läänemeri elukesk-konnana Vesi Läänemeres – me-revee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed,väinad, saared, poolsaared.

Läänemere mõju ilmas-tikule. Läänemere rannik.

Õpilane:- märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust - väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel - käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid - mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset - on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üri-tustel - näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari - võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sise-

Elutingimused Lääne-meres.

Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomuli-kud liigid ning nende-vahelised seosed.

Mere mõju inimtegevu-sele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

maa temperatuure - iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkon-na näitel - iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi - selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära - võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres - kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres - määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid - koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke- teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi - tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared - teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks) - nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.

Elukeskkonnad Eestis Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja la-gundajad. Toitumissuhted ökosüs-teemis.Inimese mõju ökosüs-teemidele.

Õpilane:- väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust - tunneb rõõmu looduses viibimisest - mõistab, et iga organism looduses on tähtis- mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organis-me - kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis - kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasa-kaalu tähtsust ökosüsteemides - põhjendab aineringe vajalikkust - kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi - koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõr-gustikke - selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents - teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel - teab, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid - teab, et elutegevuseks on vaja energiat.

Eesti loodusvarad Eesti loodusvarad, nen-de kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energia-allikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasu-tamine. Kaevanduste ja karjää-ride kasutamisega seo-tud keskkonnaproblee-mid.

Õpilased:- väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel - suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana - mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodus-likest ressurssidest - märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes - nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid - oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast- toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas

- selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed- teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit).

Loodus- ja keskkon-nakaitse Eestis

Inimese mõju keskkon-nale.Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmeke-sisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirik-kaim kooslus. Kodukoha looduskesk-konna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

Õpilane:- märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uuri-mise vastu- väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat elu-viisi - mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt- toimib keskkonnahoidliku tarbijana - märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitseüritustel - selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta - iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas - põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust - selgitab keskkonnakaitse vajalikkust - põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi - analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkon-nale - toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pa-kub nende lahendamise võimalusi - teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeet-meid Eestis- nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi - teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid - eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.

Õppetegevus

Õppetegevust korraldades ja kavandades:

- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teema- dega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks

- võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppi- jateks

- kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpi- keskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid

- laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid, näitused, ettevõtted jne

- toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde, õppekäikude läbiviimiseks õppe rühmades- korraldab praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning

spetsiaalse kattega töölauad- võimaldab õuesõpet ja õppekäikude korraldamist ning vähemalt kaks korda kooliastme

jooksul keskkonnahariduskeskuse või loodusharidusega seotud üritusel osalemist- võimaldab osaleda loodus- ja keskkonnaharidusprojektides.- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid.

Hindamine

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele.

Uurimisoskusi hinnates pööratakse tähelepanu probleemide tuvastamisele, küsimuste ja hüpoteeside sõnastamisele, katse kavandamisele, andmete kogumisele ja esitamisele, andmete analüüsimisele ja tõlgendamisele, järelduste tegemisele ning selgituste pakkumisele. Samuti hinnatakse taustinfo kogumise, küsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskust.

Hinnatakse oskust sõnastada probleeme ning aktiivset osalust aruteludes, oma arvamuse väljen-damist ning põhjendamist.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

III kooliaste (7. KLASS)

Väärtused ja hoiakud7. klassi lõpuks õpilane:

- tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist

- väärtustab uurimistegevust loodusnähtuste tundmaõppimisel- usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi õppides- väärtustab katsetamisel korda ja peab kinni kokkulepitud reeglitest; hoiab katsevahendeid.

Uurimisoskused7. klassi lõpuks õpilane:

- analüüsib situatsioonikirjeldust, teeb kindlaks probleemi või uurimisküsimuse ja sõnastab hüpoteesi

- koostab uurimisküsimusele vastava mudeli ja kavandab hüpoteesi kontrolliks katse- teeb katseid, järgib juhendeid ja ohutusnõudeid, valib õigesti sobilikke mõõtevahendeid

ning juhindub mõõtes mõõtevahendi käsitsemise reeglitest- kannab katseandmed tabelisse, töötleb andmeid, esitab tulemused graafiliselt ning teeb

järelduse hüpoteesi kehtivuse kohta- tõlgendab tulemusi, kasutades matemaatikas ja teistes loodusainetes omandatud teadmisi.

Üldised loodusteaduslikud teadmised7. klassi lõpuks õpilane:

- kirjeldab kvantitatiivselt kehade omadusi ja nähtuste tunnuseid õpitud suuruste ning seoste järgi, kasutades teadussõnavara ja sümboleid

- analüüsib graafiliselt esitatud infot ning teeb järeldusi protsessi olemuse kohta- seletab loodusnähtusi õpitud seaduspärasuste põhjal; rakendab omandatud teadmisi

seadmete tööpõhimõtet seletades.

Õppesisu Õpitulemused

Kehade kvantitatiivne kir-jeldamine Keha. Kehade omadusi. Mõõtmine. Mõõtemääramatus. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine.Näiteid kauguse mõõtmise kohta.

Kaalumine, mass.

Aine tihedus. Näiteid tihe-dusest põhjustatud nähtuste kohta.

Õpilane:- tunneb ära mõõtesilindri skaalalt mõõtühiku ja nimetab seda - määrab mõõteriista skaala väiksema jaotise väärtuse- võrdleb mõõtemääramatusega antud suurusi - määrab risttahukakujulise keha ruumala ja keha tahu pindala mõõtmiste ja arvutuste abil - mõõdab kujundi pindala ühikruudu meetodil - mõõdab vedeliku ruumala mõõtesilindriga ja määrab keha ruum-ala sukeldusmeetodil - teab eesliidete mega-, kilo-, senti- ja milli- tähendust - teisendab pikkuse, pindala, ruumala, massi ja tiheduse ühikuid - kaalub kehi (massi määramine) - määrab keha aine tihedust, kaaludes keha ja mõõtes keha ruum-ala - leiab ainete tiheduse tabelist aine tiheduse- tõlgendab aine tihedust mõõtühiku kaudu - kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil - vormistab arvutusülesande lahenduse ja lahendab ülesande.

Ained ja segud Ained ja materjalid, nende omadused. Ained koosne-vad osakestest. Aatomi ja aatomituuma ehi-tus. Keemilised elemendid. Liht- ja liitained: nt vesinik, hap-nik, süsinik, vesi ja süsihap-pegaas ning nende sümbolid ja molekulivalemid. Keemiline reaktsioon – uute ainete tekke protsess. Puhas aine. Ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segu-nevad ja mittesegunevad ve-delikud, tahkete ja gaasiliste ainete lahustumine vedeli-kes. Segust või lahusest ai-nete eraldamine. Tutvustatakse kasutatavaid laborinõusid ja vajalikku ohutustehnikat.

Õpilane:- soovib teha kodus katseid - toob näiteid ainete omadustest - teab, et aine koosneb osakestest, aatomitest või molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest - kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit - seostab aatomite ehitust perioodilisussüsteemiga - kirjeldab küllastunud soolalahuse valmistamise katset - määrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud - kirjeldab soola tootmist soolajärve veest, kasutades küllastunud lahuse mõistet - eristab puhtaid aineid ja segusid - toob näiteid igapäevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja se-gudest - teab vesiniku, hapniku, süsiniku sümbolit- loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid vee ja süsihappe-gaasi valemites - koostab mõisteskeeme aine ehituse, lahustumise ja ainete puhas-tamise kohta.

Liikumine ja jõud Nähtuste kvantitatiivne kir-jeldamine. Mehaaniline liikumine. Üht-lane ja mitteühtlane liiku-mine. Graafik st-teljestikus.

Jõud ja kehade liikumine. Raskusjõu ja massi seos.

Õpilane:- analüüsib mehaanilise liikumise definitsiooni- toob näiteid mehaanilise liikumise kohta - mõõdab läbitud tee pikkust - teab keha kiiruse arvutamise eeskirja (valemit) või tuletab selle mõõtühiku kaudu - määrab keha liikumise keskmist kiirust - kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse järgi - teisendab aja, kiiruse ja jõu ühikuid (suuremast väiksemaks)

Põhjuse-tagajärje seos ja selle esitamine graafikul.

Võrdeline sõltuvus mate-maatikas (y = ax) ja loodus-teadustes (F = mg).

Dünamomeetri tööpõhimõ-te: vedru pikenemise ja jõu võrdelisus. Näiteid liikumise ja raskus-jõuga seotud nähtuste kohta.

Kehade elektriseerimine. Positiivne ja negatiivne elektrilaeng.

- tõlgendab keha kiirust mõõtühiku kaudu (mida näitab) - teab kehale mõjuva raskusjõu arvutamise eeskirja (valemit) - teab teguri g väärtust maapinnal - tõlgendab teguri g väärtust mõõtühiku kaudu (mida näitab) - mõõdab kehale mõjuvat raskusjõudu - põhjendab raskusjõust põhjustatud nähtusi - põhjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jõu ole-maoluga, toob näiteid igapäevaelust - kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil - vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi ülesandeid kiiruse, keskmise kiiruse, läbitud tee pikkuse ja raskusjõu arvutamiseks - avaldab kiiruse ja raskusjõu valemist suurusi - esitab tee pikkuse sõltuvuse ajast graafiliselt, eristades põhjuse-tagajärje seost - nimetab mõõteriista kiiruse ja jõu mõõtmiseks - kirjeldab vedru rolli dünamomeetris - korraldab juhendi järgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise mudeli - näitab elektrijõu toimet katsega.

Tahkis, vedelik, gaas Aine olekud. Aineosakeste liikumine – soojusliikumine. Ainete iseeneslik segunemi-ne. Aineosakeste vastastik-mõju. Soojuspaisumine. Temperatuuri mõõtmine. Soojuspaisumine ja aine ti-hedus. Soojuspaisumine ja loodus-nähtused. Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias.

Õpilane:- nimetab tahkise, vedeliku ja gaasi kõige üldisemad omadused - kirjeldab tahkise, vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel - põhjendab aineosakeste liikumise, kohtkindluse ja osakeste vahel mõjuvate jõududega ainete väliseid omadusi: kuju säilivust, voolavust, lenduvust, kõvadust, soojuspaisumist - põhjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist - toob näiteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses - põhjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel - toob näiteid soojuspaisumise rakenduste ja tähtsuse kohta loodu-ses; seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses - kirjeldab soojuspaisumise alusel töötava termomeetri tööpõhi-mõtet - nimetab Celsiuse temperatuuriskaala püsipunktid - põhjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise tõttu - toob näiteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas - koostab tahkiste, vedelike ja gaaside kohta mõisteskeemi.

Mehhaaniline töö ja ener-gia Mehaaniline töö ja energia. Mehaanilise energia muun-dumine ja jäävus.

Õpilane:- huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha - nimetab mehaanilise töö tunnused ja toob näiteid mehaanilise töö kohta - teab mehaanilise töö arvutamise eeskirja (valemit) - nimetab töö ja energia ühiku, teisendab ühikuid - teab, mida töö iseloomustab - nimetab mehaanilise energia liigi - toob näiteid mehaanilise energia muundumise kohta - kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil- avaldab töö valemist tee pikkuse või jõu - vormistab ja lahendab arvutusülesandeid töö ja energia arvutami-seks - määrab katse põhjal tehtud töö ja keha (de) energia.

Soojusülekanne Keha siseenergia. Soojuse eraldumine põlemi-sel. Aineosakeste soojusliikumi-se ja temperatuuri seos. Soojusülekande liigid: soojusjuhtivus, konvekt-sioon, soojuskiirgus. Soojuslik tasakaal. Päikesekiirgus. Õhutemperatuuri ööpäevase muutumise põhjused. Soojusülekanne looduses ja inimtegevuses.

Õpilane:- seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmõju mehaanilise energiaga - seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri - teab, et soojusülekande mõõduks on soojushulk - kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel, toob näiteid soo-jusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas - toob näiteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja põhjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel - toob näiteid soojuskiirguse kohta - nimetab soojusülekande liigid ja soojusülekande suuna, põhjen-dab soojuse kandumist ühelt kehalt teisele soojusjuhtivuse, kon-vektsiooni ja kiirguse abil - toob näiteid soojusülekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses- toob näiteid soojusülekande soodustamisest ja vältimisest igapäe-vaelus ja tehnikas - põhjendab energiasäästu vajadust ning toob näiteid soojuskao vähendamise võimaluste kohta - toob näiteid soojusliku tasakaalu esinemisest - põhjendab õhutemperatuuri ööpäevast muutust, võttes andmeid õhutemperatuuri muutumise graafikult - toob näiteid päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest.

Aine olekute muutumine Sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseeru-mine. Veeaur õhus. Küllastunud niiskus. Sublimeerumine ja härmas-tumine. Kaste, udu ja härmatis. Siseenergia muutumine aine oleku muutumisel. Vee paisumine külmumisel ja sellega seotud loodusnäh-tused.

Õpilane:- teab aine sulamistemperatuuri tähendust - teab, et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust, ning põhjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muu-tumisega, toob näiteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seo-tud nähtustest - teab, et vee tahkumisel ruumala suureneb, ja toob näiteid selle tagajärgedest looduses ja tehnikas - teab, et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust, ning põhjendab seda aineosakeste sidemete kat-kemise ja tekkimisega, toob näiteid soojuse neeldumise ning vaba-nemisega seotud nähtustest - kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat - teab, et õhus on veeauru, õhk võib veeaurust küllastuda, veeau-rust küllastunud õhu temperatuuri langemisel hakkab veeaur õhust eralduma, kondenseeruma või härmastuma ja vabaneb soojust - kirjeldab kaste, udu ja härmatise tekkimist aineosakeste tasemel - koostab mõisteskeeme aine olekute muutumise kohta.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teema- dega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks

- võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks

- kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individuali-seeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpi- keskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid

- toetatakse aktiivõpet praktiliste ja uurimuslike tööde kaudu jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde läbiviimiseks õppe rühmades- korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning

spetsiaalse kattega töölauad- võimaldab õuesõpet ning korraldab õppekäike- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid

ning arvuti kahe õpilase kohta- võimaldab ainekavale vastavad demonstratsioonivahendid.

Hindamine

Hindamise eesmärk on toetada eelkõige õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsit-lusest.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele.

Uurimuslikke töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal.

Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis ja looduses) antakse hinnanguid.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis onhindamise kriteeriumid.

BIOLOOGIA

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja

seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus- suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust,

jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid- on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide

omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogia- alast sõnavara

- lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilismoraal- setele seisukohtadele ja õigusaktidele

- planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi- kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet- kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi- saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste

vajalikkusest erinevates töövaldkondades- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist

ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õppeaine kirjeldus

Bioloogia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele, kuid seostub tihedalt ka geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas õpitavaga; selle kaudu kujuneb õpilastel oluline asjatundlikkus, oman-datakse positiivne hoiak kõige elava suhtes ning väärtustatakse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Tähtsal kohal on igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ning sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes omandatuga on alus sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele.

Koolibioloogia olulisi eesmärke on saada probleemide lahendamise kaudu tervikülevaade elusloo-duse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning elukeskkonna kaitse printsiipidest, omandada bioloogia haruteadustes kasutatavad põhimõisted ning tutvustada inimese eripära ja tervislikke eluviise.

Bioloogiateadmised omandatakse suurel määral teaduslikule meetodile tuginevate uurimuslike ülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, katsete või vaatluste planeerimise ja korraldamise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme.

Õppes lähtutakse õpilase kui isiksuse individuaalsetest iseärasustest ja tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Ühtlasi kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse suhtes, mis arvestab igapäevaelu probleemide lahendamisel nii teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning õigusakte.

Õppimine on probleemipõhine ja õpilaskeskne. Erinevaid koostöövorme arendades arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi. Üks aktiivõppe põhimõtteid järgiva õpitegevuse rõhu-asetusi on teaduslikule meetodile tugineva uurimusliku käsitluse rakendamine, lahendades loodus-

likust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid probleeme; sellega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest, seaduspärasustest, teooriatest ning tulevikusuundumustest – see aitab neid ka tulevases elukutsevalikus. Õppides omandatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus. Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ja protsesse mõista, selgitada ning prognoosida.

Õppes pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle suu-rendamiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppevorme ja -võtteid: probleem- ja uurimuslikkuõpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koostamist, õuesõpet, õppekäike jne. Õppimise kõigis etappides kasutatakse tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

III kooliaste

Põhikooli lõpetaja:- saab aru eluslooduse olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja

seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara- on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, nende ehituse ja talitluse

kooskõlast ning väärtustab looduslikku mitmekesisust- kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit, lahendades eluslooduse ja iga-

päevaelu probleeme, ning langetab asjatundlikke otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele

- planeerib, teeb ja analüüsib tulemuslikult eakohaseid loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi otstarbekas vormis

- kasutab bioloogiaalase info allikaid, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisal- duvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduses toimuvaid protsesse selgitades, objekte kirjeldades ning probleeme lahendades

- kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi- on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning kasutab bioloogiateadmisi ja -

oskusi elukutsevalikul- teadvustab bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning on sisemiselt

motiveeritud elukestvaks õppeks.

7. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedBioloogia uurimisvaldkond Õpilane:

Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadus-tega ning roll tänapäeva tehnoloogia aren-damisel.

Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja raken-damine. Organismide jaotamine loomadeks, taime-deks, seenteks, algloomadeks ja bakteri-teks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluaval-dused.

- selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodustea-duste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga - - analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalik-kust erinevates elukutsetes - võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid - jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks (meenutatakse varem tundma õpitud liike) - seostab eluavaldused erinevate organismirühma-dega (selgitab, kuidas elutunnused avalduvad tai-medel, loomadel, seentel ja bakteritel) - teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi - väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodus-teaduslikku meetodit.

Selgroogsete loomade tunnused Loomade jaotamine selgrootuteks ja selg-roogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juh-tivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.

Õpilane:- seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaikse-te ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga - analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist - analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa loo-duses ja inimtegevuses - leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta - väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Selgroogsete loomade aine- ja energia-vahetus Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selg-roogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg. Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mit-mekesisus: lõpused vees ja kopsud õhk-keskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine. Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatempe-ratuuri muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.

Õpilane:- analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate prot-sesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus - seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega - selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamis-elundite talitlust - võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas - võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid - analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehitu-se ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega- võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel - hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

Selgroogsete loomade paljunemine ja Õpilane:

areng Selgroogsete loomade paljunemist mõjuta-vad tegurid. Kehasisese viljastumise võrdlus kehaväli-sega. Erinevate selgroogsete loomade ke-hasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus. Sünnitus ja lootejärgne areng. Moondega ja otsese arengu võrdlus. Järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaits-mine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga.

- analüüsib selgroogsete loomade rühmade kehasi-sese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid ning toob selle kohta näiteid - toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esi-neb kehasisene või kehaväline viljastumine - hindab otsese ja moondega arengu tähtsust ning toob selle kohta näiteid - võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

8. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedTaimede tunnused ja eluprotsessid Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaime-de ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elu-kutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse koos-kõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.

Õpilane:- võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku vä-lisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levi-kut- analüüsib taimede osa looduse kui terviksüs-teemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtege-vuses ning toob selle kohta näiteid - selgitab, kuidas on teadmised taimedest vaja-likud paljude elukutsete esindajatele - eristab looma- ja taimerakku ning nende pea-misi osi joonistel ja mikrofotodel - analüüsib õistaimede organite ehituse sõltu-vust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab tai-meorganite talitlust ainete liikumisega taimes- koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi läh-teainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõju-tavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elute-gevuses - analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljune-mise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimis-viise ning toob nende kohta näiteid

- suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult.

Seente tunnused ja eluprotsessid Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrd-lus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvu-vormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eri-pära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtege-vuses.

Õpilane:- võrdleb seeni taimede ja selgroogsete looma-dega - iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslik-ku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid - selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi - analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osas loo-duses - selgitab samblikke moodustavate seente ja ve-tikate vastastikmõju - põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva - analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid - väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse olu-liste osadena.

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrd-lus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalg-sete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erine-vused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selg-rootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksu-gulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vahel-dumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel.

Õpilane:- võrdleb erinevate selgrootute loomade kohas-tumusi seoses elukeskkonnaga - analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid - seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumis-viiside ja elupaigaga - analüüsib selgrootute loomade rühmade esin-dajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist - analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selg-rootute loomade erinevatel rühmadel - hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid - selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust - väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.

Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja pa-rasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus. Bakterite aeroobne ja anaeroobne elu-viis ning parasitism. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik. Bakterhaigustesse nakatu-mine ja haiguste vältimine. Bakterite osa loo-

Õpilane:- võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loo-made ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega - selgitab bakterite ja algloomade levikut erine-vates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas- analüüsib ning selgitab bakterite ja alglooma-de tähtsust looduses ja inimtegevuses

duses ja inimtegevuses. Viiruste ehituslik ja talitluslik eripära. Viiruste-ga nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja terve-nemine. Mikroorganismidega seotud elukutsed.

- selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kait-smise viise - hindab kiire paljunemise ja püsieoste moo-dustumise tähtsust bakterite levikul - teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervis-likke eluviise - selgitab mikroorganismidega seotud elukut-seid - väärtustab bakterite tähtsust looduses ja ini-mese elus.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioo-nide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Loo-duslik tasakaal. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised te-gurid) ning nende mõju eri organismirühmade-le. Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustu-mine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemide-le. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonna-probleemide lahendamisel.

Õpilane:- selgitab populatsioonide, liikide, ökosüstee-mide ja biosfääri struktuuri ning toob selle koh-ta näiteid - selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist öko-süsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüstee-mide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme- analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organis-mide arvukusele - hindab liigisisese ja liikidevahelise konku-rentsi tähtsust loomade ning taimede näitel - lahendab biomassi püramiidi ülesandeid- lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleem - väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erineva-tesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.

9. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedInimese elundkonnad Inimese elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses välis-keskkonnaga.

Õpilane:- seostab inimese elundkondi nende põhiülesan-netega - selgitab naha ülesandeid - analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritus-funktsiooni täites - väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi

Luud ja lihased

Luude ja lihaste osa inimese ning teiste selg-roogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused. Luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus. Inimese luustiku võrdlus teiste selgroogsete loomadega. Lihaste ehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite ole-mus ning tekkepõhjused.

- eristab joonisel või mudelil inimese skeleti pea-misi luid ja lihaseid - võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku - seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust - selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid - võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust- selgitab luumurru ning lihase venituse ja reben-di olemust ning nende tekkepõhjusi - analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumis-elundkonnale - peab tähtsaks enda tervislikku treenimist

Vereringe Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ja teiste imetajate vereringeelundkonna erisused võrreldes teiste selgroogsete loomade-ga. Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos. Vere koostisosade ülesanded. Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineeri-mise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS. Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed. Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.

- seostab erinevate veresoonte ja vere koostis-osade ehituslikku eripära nende talitlusega - selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elu-tegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemi-sel - väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist - selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale - seostab inimese sagedasemaid südame- ja vere-soonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega - väärtustab südant, vereringeelundkonda ja im-muunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.

Seedimine ja eritamine Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põh-jused ning tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koos-tise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.

Õpilane:- koostab ja analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist - selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vita-miinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimi-sega kaasnevaid probleeme - hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel - järgib tervisliku toitumise põhimõtteid

Hingamine Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus.

- analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja ta-litluse kooskõla

Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine.

- koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust - analüüsib treeningu mõju hingamiselundkon-nale - selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi - suhtub vastutustundlikult oma hingamiselund-konna tervisesse

Paljunemine ja areng Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.

- võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust - võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut - selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võima-lusi - analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid - lahendab pereplaneerimisega seotud dilemma-probleeme - selgitab muutusi inimese loote arengus - seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega - hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu

Talitluste regulatsioon Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning üles-anded. Närviraku ehitus ja rakuosade ülesanded. Refleksikaare ehitus ja talitlus. Närvisüsteemi tervishoid. Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded. Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoo-nide osa elundkondade talitluste regulatsioonis

- selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhi-ülesandeid - seostab närviraku ehitust selle talitlusega- koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust - seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega- kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nen-de kohta näiteid - selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis - suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

Infovahetus väliskeskkonnaga Silma ehituse ja talitluse seos. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine. Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalu-meelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.

Õpilane:- analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskes-kuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel - selgitab lühi- ja kaugelenägevuse tekkepõhju-si ning nägemishäirete vältimise ja korrigeeri-mise viise - seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalu-meelega

- võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmis-meelega seotud organite ehitust ning talitlust - väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi

Pärilikkus ja muutlikkusPärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja kromosoomide osa pärilikku-ses. Geenide pärandumine ja nende määratud tun-nuste avaldumine.Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine. Päriliku muutlikkuse tähtsus. Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus. Organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimused. Pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine. Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed.

- analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa ini-mese tunnuste näite - selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide päran-dumist ja avaldumist- lahendab dominantsete ja retsessiivsete gee-nialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid - hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib dia-grammidel ja tabelites esitatud infot mittepäri-liku muutlikkuse ulatusest - hindab organismide geneetilise muutmise või-malusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulis-tele seisukohtadele - analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi - kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid - suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mitte-pärilikku mitmekesisusse

Evolutsioon Bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid. Loodusliku valiku kujunemine olelusvõitluse tagajärjel. Liikide teke ja muutumine. Kohastumise tähtsus organismide evolutsioo-nis. Evolutsiooni olulisemad etapid. Inimese evolutsiooni eripära.

- selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid - toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta - seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga - analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu - hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus - võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolut-siooni - seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodus-teaduste arenguga.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega

- lähtutakse sellest, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks

- võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud,

praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabealli- katega), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks

- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualisee- ritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikesk- kondi ning õppematerjale ja -vahendeid

- laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused, ette-

võtted jne- kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,

projekt- õpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju selgita- mine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde läbiviimiseks õppe rühmades- korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud,

spetsiaalse kattega töölauad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstrat- sioonilahendused õpetajale

- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid (sh klassi kohta vähemalt 4 mobiilset andmete kogumise komplekti põhiseadme ja erinevate sensoritega)

- võimaldab ainekavale vastavad demonstratsioonivahendid (sh mikroskoobikaameraga ühen- datava mikroskoobi ja binokulaari)

- võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks

- võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli territoo- riumi (looduskeskkonnas, muuseumis või laboris)

- võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivateõigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Bioloogia õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist bioloogia kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde

moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded.

Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnasta-mise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

GEOGRAAFIA

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende täht-

susest igapäevaelus ja ühiskonna arengus- on omandanud ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest,

nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest- väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust- mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi

keskkon- nale; suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid

- rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb uurimustöid, vaatlusi ja mõõdistamisi ning tõlgendab ja esitab saadud tulemusi

- kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja mõtestab

lihtsat loodusteaduslikku teksti- on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ning mõistab geograafiateadmiste

ja - oskuste vajalikkust erinevates töövaldkondades mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õppeaine kirjeldus

Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaaltea-duste (inimgeograafia) hulka.

Geograafiat õppides:- areneb õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus

- tuginetakse loodusõpetuses omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning tehakse ti-hedat koostööd matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse

- kujuneb arusaam Maast kui tervikust, keskkonna ja inimtegevuse vastastikusest mõjust on olulise tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest,

loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest- areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku

arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud- kujuneb õpilastel arusaam teadusest kui protsessist, mis loob teadmisi ning annab selgitusi

ümbritseva kohta- arenevad õpilastel probleemide lahendamise ja uurimuslikud oskused.- omandavad õpilased kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus

tänapäeva mobiilses ühiskonnas kiiresti kasvab.

Olulisel kohal on igapäevaelu probleemide lahendamise ja põhjendatud otsuste tegemise oskused, mis aitavad toime tulla kiiresti muutuvas ühiskonnas. Geograafias ning teistes loodus- ja sotsiaal-ainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppele.

Kooligeograafia peamine eesmärk on näidispiirkondade õppimise kaudu saada ülevaade looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest, nende ruumilisest levikust ja vastastikustest seostest. Rõhutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse säilimise olulisust ning selle uurimise vajalikkust. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka kultuurilise keskkonna.

Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse,rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning tolerantselesuhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuuri ning traditsioonidesse. Eesti geograafia õppimine loob aluse kodumaa looduse, ajaloo ja kultuuripärandi väärtustamisele.

Globaliseeruva maailma karmistuvas konkurentsis toimetulekuks peab inimene oma eluks, eelkõige õppimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks tundma järjest paremini maailma eri piirkondi ning nende majandust, kultuuri ja traditsioone. Geograafiaõpetus aitab kujundada õpilase enese-määratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ja maailmas.

Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ning õpilase igapäevaelu ja kodukohaga seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete mitmekülgsest arendamisest. Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavu-tamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne. Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, mõõdistamise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused.

Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hin-damise oskus.

III kooliaste

Põhikooli lõpetaja:- huvitub looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru

loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus- on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest ning

saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostestsuhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid

- kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades- kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt

neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja ühiskonnas toimuvate protsesside selgitamisel, nähtuste ja objektide kirjeldamisel ning probleemide lahendamisel

- on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

7. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedKaardiõpetus Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja ots-tarve. Üldgeograafilised ja te-maatilised kaardid, sh maail-ma ja Euroopa poliitiline kaart. Trüki- ja arvutikaardid, sh interaktiivsed kaardid. Mõõtkava, vahemaade mõõt-mine looduses ja kaardil. Suundade määramine loodu-ses ja kaardil.Asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid.

Õpilane:- leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit - määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi - mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasuta-des ning looduses sammupaari abil - määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid, leiab koor-dinaatide järgi asukoha - määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades - koostab lihtsa plaani etteantud kohast - kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.

Geoloogia Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja majandustege-vus seismilistes ning vulkaa-nilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke.

Õpilane:- kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uuri-mise võimalustest - iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liiku-mist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist - teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaar-dil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda - toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilis-tes ning vulkaanilistes piirkondades - selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja set-timist ning sette- ja tardkivimite teke - iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil ära liiva, kruu-sa, savi, moreeni, graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivi-

söe ning toob näiteid nende kasutamise kohta - mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.

Pinnamood Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaarti-del. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustege-vus mägise pinnamoega ala-del. Tasandikud. Inimese elu ja majandustege-vus tasase pinnamoega aladel.

Maailmamere põhjareljeef.

Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.

Õpilane:- on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljee-figa piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägis-maad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, ma-dalikud, alamikud) - iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi - iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pin-namoodi ning pinnavorme - kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade lii-kumisega - toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel - toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.

Rahvastik Riigid maailma kaardil. Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja ti-hedus. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Linnastumine.

Õpilane:- iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit - nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike ja linnu - toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone - leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis - iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkon-na rahvaarvu muutumist- kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.

8. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedKliima Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliima-kaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine Maal.Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhuringlus.

Õpilane:- teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat - leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides - selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi - iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust - selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale - leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning

Ookeanide, merede ja pinna-moe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja klii-ma mõju inimtegevusele.

viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega - iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagram-mide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi - toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusel.

Veestik Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus ja jää-olud maailmamere eri osades. Mägi- ja tasandikujõed, voo-luvee mõju pinnamoe kujune-misele. Jõgede veerežiim, üleujutu-sed. Järved ja veehoidlad. Veekogude kasutamine ja kaitse.

- seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga - iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Lääne-merd, ning toob esile erinevuste põhjused - iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhja-vat tegevust erinevatel lõikudel - põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões - iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nen-de kasutamist - iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta

Loodusvööndid Looduskomponentide (klii-ma, muldade, taimkatte, loo-mastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja leht-mets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes. Inimtegevus ja keskkonna-probleemid erinevates loo-dusvööndites ning mäestikes.

- tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi abil nende paiknemist - seostab jäävööndi paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrd-leb Arktika ja Antarktika asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid inimtegevuse võimalustest ja mõjust keskkonnale polaar-aladel - iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone suhtes, iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära tundrale tüüpilise kliimadiagrammi, selgitab polaaröö ja polaarpäeva tekkimist ning selle mõju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analüüsib kliima, igikeltsa, taimestiku ja loomastiku mõju inimtegevuse võimalustele tundras, kirjeldab inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra loodusele, iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga tundlikku ökosüsteemi - seostab okasmetsade leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga ning lehtmetsade leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära okasmetsale ja lehtmetsale tüüpili-se kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingi-muste mõju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale iseloomu-likke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja mõju keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis - seostab parasvöötme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade eripära ja selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade kujunemisele, nimetab rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, ni-metab rohtlates kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi, selgitab vee-

ja tuuleerosiooni mõju maastike kujundajana rohtlates, toob näi-teid erosiooni takistamise abinõude kohta - näitab kaardil kuivade ja niiskete lähistroopiliste metsade paik-nemist, võrdleb loodust ja inimtegevuse võimalusi kuivas ja niiskes lähistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja niiskes lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi - seostab kõrbete paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, paras-vöötme ja lähistroopika teravalt mandrilise kliima, külmade hoo-vuste (hoovuste olemus ja mõju kliimale on põhikoolis ainult tu-gevamatele õpilastele jõukohane teema) ning mäestike mõjuga, iseloomustab kliimaolusid kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mõju kõrbe-maastike kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase sooldumise keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele ise-loomulikke taimi ja loomi, toob näiteid nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja kõrbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib keskkonnatingi-muste mõju inimtege-vuse võimalustele kõrbes, selgitab vee-probleemi teket kõrbetes, toob näiteid inimtegevuse mõjust kõrbe loodusele (niisutussüsteemid, nafta ammutamine) - iseloomustab savannide paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab tähtsamate tegurite mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhu-massi vahetumine) kliima kujunemisele, tunneb ära tüüpilise sa-vanni kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele savannis, selgitab veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid kultuurtaimi, selgitab alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju sa-vanni loodusele, selgitab kõrbestumise põhjusi - seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära vihmametsale tüüpilise kliima-diagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, selgitab vihmamet-sade tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab nende hävimise põhjusi, toob näiteid vihmametsade intensiivse raiumise tagajärgedest, teab punamuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõ-ju nende kujunemisele, iseloomustab vee-erosiooni mõju ekvato-riaalaladel, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid kul-tuurtaimi - teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ja võrdleb kõrgusvööndi-lisust eri mäestikes, selgitab mägiliustike tekkepõhjusi ja kesk-konnatingimuste erinevust tuulepealsel ja tuulealusel nõlval - toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mõjust eri-nevates loodusvööndites ja mäestikes - iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaar-tide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maaka-sutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nende seoseid - koostab teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.

9. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedEuroopa ja Eesti loodusgeograafia. Asend, pinnamood ja geoloogia Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.

Õpilane:- iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geo-graafilist asendit - iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piir-konna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi- seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega - iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geo-kronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust- iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis - iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujunda-jana Euroopas, sh Eestis - nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.

Euroopa ja Eesti kliima Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroo-pas. Eesti kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas.

- iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale - iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled) - mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näi-teid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta- toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta

Euroopa ja Eesti veestik Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle ma-janduslik kasutamine ja keskkonnaprob-leemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.

- iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaproblee-me ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta - kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere ranniku-lõike: pank-, laid- ja skäärrannikut - selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud prob-leeme Eestis - teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust - iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja vees-tikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ja jõge-sid.

Euroopa ja Eesti rahvastik Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erine-vused Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rah-vastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Eesti rahvuslik koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.

Õpilane:- leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle tähtsuse kohta - analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist - iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist - toob näiteid rahvastiku vananemisega kaas-nevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta - selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast - iseloomustab Eestirahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta

Euroopa ja Eesti asustus Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maaasulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroo-pas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sot-siaalsed ja keskkonnaprobleemid.

- analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis - analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel - nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise või-malustest - võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi - nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.

Euroopa ja Eesti majandus Majandusressursid. Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstus-harud. Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa peamised majanduspiirkonnad.

- analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näi-teid majanduse spetsialiseerumise kohta - rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel - selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näi-teid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale - analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel - analüüsib teabeallikate järgi Eesti energia-majandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel - toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaproblee-mide kohta - teab energia säästmise võimalusi ning väärtus-tab säästlikku energia tarbimist - toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiir-kondade kohta.

Põllumajandus ja toiduainetetööstus Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduaine-tööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaproblee-mid.

Õpilane:- toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta- iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist - iseloomustab mulda kui ressurssi - toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis - toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid - toob näiteid põllumajandusega seotud kesk-konnaprobleemide ja nende lahendamise võima-luste kohta

Euroopa ja eesti teenindus Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismiliigid. Euroopa peamised turismiressur-sid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti turismimajandus. Transpordiliigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.

- toob näiteid mitmesuguste teenuste kohta - iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengu-eeldusi ja turismimajandust - toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale - analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja mitmesuguste kaupade veol - toob näiteid Euroopa peamiste transpordikori-doride kohta - iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes reisijate ja kaupade vedudes - toob näiteid transpordiga seotud keskkonna-probleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabe- allikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikesk- kondi ning õppematerjale ja –vahendeid laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliümbrus, muuseumid, näitused, ettevõtted jne kasutatakse erinevaid õppe-

meetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde läbiviimiseks õppe rühmade- korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga õpi.

lase kohta atlas) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid õpetajale

- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja materjalid

ning demonstratsioonivahendid- võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning

vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks- võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis jne)

- võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Geograafia õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist geograafia kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded.

Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

FÜÜSIKA

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäeva-

elus ja ühiskonna arengus- on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks vajalikke füüsikateadmisi

ning protsessioskusi- oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit- on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada - arendab loodusteadusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib teatmeteostest ning

internetist leidma füüsikaalast teavet- väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja

ühiskonda- on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutse-

test- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist

ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õppeaine kirjeldus

Füüsika kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja teh-noloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Füüsika tegeleb loodusnähtuste seletamise ja vastavate mudelite loomisega ning on tihedalt seotud matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnilisi elukutseid.

Füüsikaõpetuses lähtutakse loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) lõimimiselkahest suunast:

- vertikaalselt lõimuvad need õppeained ühiste teemade kaudu, nagu areng (evolutsioon), vastastikmõju, liikumine (muutumine ja muundumine), süsteem ja struktuur;energia, tehnoloogia, keskkond (ühiskond)

- horisontaalne lõimumine toetab valdkonna vertikaalset lõimimist arvestades õppeainete spetsiifikat.

Põhikooli füüsikakursus käsitleb üksnes väikest osa füüsikalistest nähtustest ja loob aluse, millelhiljem tekib tervikpilt füüsikast kui loodusteadusest. Füüsikaõppes seostatakse õpitavat igapäevapäevaeluga, matemaatiliste oskustega, tehnika ja tehnoloogiaga ning teiste loodusainetega.

Nähtustega tutvumisel eelistatakse katset, probleemide lahendamisel aga loodusteaduslikku mee-todit. Õppeprotsessis kujunevad õpilasel õpioskused, mida vajatakse edukaks füüsika õppeks.

Füüsikat õppides saab õpilane esialgse ettekujutuse füüsika keelest ja õpib seda kasutama. Õpi-laste väärtushinnangud kujunevad probleemide lahendusi teaduse üldise kultuuriloolise konteks-tiga seostades. Seejuures käsitletakse füüsikute osa teadusloos ning füüsika ja selle rakendustetähendust inimkonna arengus.

Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ning õpilase igapäevaeluga seostatult.Lahendades arvutus-, graafilisi ning probleemülesandeid ja hinnates saadud tulemuste reaalsust,luuakse alus kriitilisele mõtlemisele.

Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete mitmekülgsest arendamisest,suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasuta-takse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünna-kuid, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne.

Õppetööd planeerides võib õpetaja muuta käsitletavate teemade järjekorda, seejuures tuleb jälgida, et muudetud teemade järjestus jälgiks õpilaste arengulisi iseärasusi ning õpetamine toimuks abstraktsuse kasvamise printsiibi kohaselt. Teemade järjekorra muutmisel tuleb tagada motivat-sioon füüsika õppimiseks ja seeläbi loodetav parem õpitulemuste saavutamine. Kõigis õppeetap-pides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, tööplaneerimise, vaatluste tegemise, mõõtmise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamiseoskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ningvisuaalseid esitusvorme. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neisleiduva teabe kriitilise hindamise oskus.

III kooliaste

1. Kooliastme õpitulemused

Põhikooli lõpetaja:- kasutab füüsika mõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnika-

nähtuste kirjeldamisel, selgitamisel ja prognoosimisel- lahendab situatsioon-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid, mille lahenduse üksikosa sisaldab

kuni kaks valemiga esitatud seost, ning hindab saadud tulemuse tõepärasust- teisendab mõõtühikuid, kasutades eesliiteid mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro- ja

nano-- sõnastab etteantud situatsioonikirjelduse põhjal uurimisküsimuse või -küsimusi, kavandab

ja viib läbi eksperimendi, töötleb katseandmeid (tabel, aritmeetiline keskmine, mõõtemää- ramatuse hindamine, graafik) ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse koht

- leiab füüsikaalast infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutab leitud teavet ülesannetelahendamisel

- visandab füüsikaliste objektide, nähtuste ja rakenduste jooniseid- lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid- tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates olukordades (loodus-

teaduslikud tekstid, isiklikud kogemused) ning pakub neile võimalikke selgitusi- väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja

ühiskonda.

8. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedValgus ja valguse sirgjoone-line levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus. Valguse spektraalne koostis. Valguse värvustega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Valguse sirgjooneline levimi-ne. Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

Õpilane:- selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid - selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate liigid, liitval-gus, olulisi tunnuseid - loetleb valguse spektri, varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega - teab seost, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirg-jooneliselt, tähendust.

Valguse peegeldumine Peegeldumisseadus. Tasapeegel, eseme ja kujutise sümmeetrilisus. Mattpind. Esemete nägemine. Valguse peegeldumise nähtus looduses ja tehnikas. Kuu faaside teke. Kumer- ja nõguspeegel.

Õpilane:- teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas - nimetab mõistete: langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid - selgitab peegeldumisseadust, s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga, ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning kasutab seost praktikas - toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.

Valguse murdumine Valguse murdumine. Prisma. Kumerlääts. Nõguslääts. Läätse fookuskaugus. Läätse optiline tugevus. Kujutised. Luup. Silm. Prillid. Kaug- ja lühinägelikkus. Fotoaparaat. Valguse murdumise nähtus looduses ja tehnikas. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgus-filter.

Õpilane:- kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel- selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavat mõõtühikut- kirjeldab mõistete: murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis, olulisi tunnuseid - selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üle-minekul ühest keskkonnast teise murdub valguskiir sõltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või pinna ristsirgest eemale - selgitab seose D = 1:f tähendust ning kasutab seost problee-mide lahendamisel - kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide, valgusfiltrite ots-tarvet ning toob kasutamise näiteid - viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist, konstrueerida kat-seseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani oma-vahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.

Liikumine ja jõud Õpilane:

Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastas-tikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja Kehale mõjuva jõu rakendus-punkt. Jõudude tasakaal ja keha liiku-mine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas.

- kirjeldab nähtuse– liikumine, – olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega - selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmisviise, teab kasu-tatavaid mõõtühikuid - teab seose l = vt tähendust ja kasutab seost probleemide lahen-damisel - kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks - teab seose vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass- teab seose = m : V tähendust ning kasutab seost probleemi-de lahendamisel - selgitab mõõteriistade: mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas - viib läbi eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvu-tused ning teeb järelduse tabeliandmete põhjal proovikeha ma-terjali kohta - teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt- teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.

Kehade vastastikmõju Gravitatsioon. Päikesesüsteem. Raskusjõud. Hõõrdumine, hõõrdejõud. Kehade elastsus ja plastsus. Deformeerimine, elastsusjõud. Dünamomeetri tööpõhimõte. Vastastikmõju esinemine loo-duses ja selle rakendamine teh-nikas.

Õpilane:- kirjeldab nähtuste, vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine, deformatsioon, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtuste-ga ning kasutab neid nähtusi probleemide lahendamisel - selgitab Päikesesüsteemi ehitust - nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud olulisi tunnuseid - teab seose F = m g tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel - selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab dünamomeetrit jõudude mõõtmisel - viib läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katse-andmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpo-teesi kehtivuse kohta- toob näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.

Rõhumisjõud looduses ja tehnikas Rõhk. Pascali seadus. Manomeeter. Maa atmosfäär. Õhurõhk. Baromeeter. Rõhk vedelikes erinevatel sügavustel. Üleslükkejõud. Keha ujumine, ujumise ja up-pumise tingimus. Areomeeter. Rõhk looduses ja selle raken-damine tehnikas.

Õpilane:- nimetab nähtuse, ujumine, olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas - selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmise viisi - kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud - sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus); ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga - selgitab seoste p = F: S p = gh Fü = Vg tähendust ja kasutab neid probleemide lahendamisel - selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid

- viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva üleslükkejõu.

Mehaaniline töö ja energia Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potent-siaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.

Õpilane:- selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid - selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur - selgitab seoseid, et:

o keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat o sooritatud töö on võrdne energia muutusega, o keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki

ega kao, energia võib vaid muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus)

o kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst o ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse

seadus - selgitab seoste A= F s ja N = A : t tähendust ning kasutab neid probleemide lahendamisel - selgitab lihtmehhanismide (kang, kaldpind, pöör, hammasüle-kanne) otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.

Võnkumine ja laine Võnkumine. Võnkumise amp-lituud, periood, sagedus. Lained. Heli, heli kiirus, võn-esageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat.Kõrv ja kuulmine. Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine loodu-ses ja rakendamine tehnikas.

Õpilane:- kirjeldab nähtuste, võnkumine, heli ja laine, olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega - selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid - nimetab mõistete, võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus, heli kiirus, olulisi tunnuseid - viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.

9. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedElektriõpetus

Elektriline vastastikmõju Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehni-

Õpilane:- kirjeldab nähtuste, kehade elektriseerimine ja elektriline vastastik-mõju, olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega - loetleb mõistete: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaar-laeng, keha elektrilaeng, elektriväli; olulisi tunnuseid - selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõuku-vad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õig-

kas. sust kinnitavat katset - viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nende vahelist mõju, ning teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta

Elektrivool Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioo-ne sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter Elektrivool looduses ja tehnikas.

- loetleb mõistete, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator, olulisi tunnuseid - nimetab nähtuste, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisal-davas lahuses, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas - selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reeg-leid - selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel elektrivoo-luga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ja selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas

VooluringVooluallikas. Vooluringi osad. Pinge. Voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühen-dus. Jada- ja rööpühenduse kasu-tamise näited.

- selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistuse ja eritakistuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid- selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid - põhjendab seoseid, et:

o voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus)o jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune

I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa

o rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa

o juhi takistus

- kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel - selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid- selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta - selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta - leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolu-tugevuse ja takistuse - viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolu-tugevuse ja pinge vahelise seose kohta.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teema- dega

- lähtutakse sellest, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaas- ta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks

võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeal- likatega), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks

- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualisee-ritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikesk-kondi ning õppematerjale ja –vahendeid laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused,

ettevõtted jne- kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,

projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodus- objektide ja protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde läbiviimiseks õppe rühmades- korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spet-

siaalse kattega töölauad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsiooni- vahendid õpetajale

- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja – materjalid ning demonstratsioonivahendid (robootika seadmed, LittleBits seadmed)

- võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide läbiviimiseks vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks

- võimaldab vastavalt kooli õppekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli terri- tooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris)

- võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia ainekavas loetletud töid.

Hindamine

Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist regu-leerivate õigusaktide hindamiskäsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele.

Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Kirjalikke üles-andeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Füüsika õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist füüsika sika kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moo-dustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste raken-damist eeldavad ülesanded.

Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi

sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

KEEMIA

Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna

ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus- suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab,

analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutata- vate materjalide ohtlikkust

- kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja

- kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt- omandab põhikooli tasemele vastava loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh

funktsionaalse kirjaoskuse keemias- rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning langetab otsuseid, tugi-

nedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele jaõigusaktidele

- tunneb keemiaga seotud elukutseid ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planee-rides

- suhtub probleemide lahendamisse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õppeaine kirjeldus

Keemia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku jatehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Keemiaõpetus tugineb teistes õppeainetes (loodus-õpetuses, füüsikas, bioloogias, matemaatikas jt) omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele, toetades samas teiste ainete õpetamist. Keemia õppimise kaudu kujunevad õpilastel olulised päde-vused, õpitakse väärtustama elukeskkonda säästvat ühiskonna arengut ning vastutustundlikku ja tervislikku eluviisi.

Keemiaõppega omandavad õpilased lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses kasutatavatest keemilistest protsessidest, nende vastastikustest seos-test ja mõjust elukeskkonnale. Tähtsad on igapäevaeluprobleemide lahendamise ja asjatundlike otsuste tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.

Keemias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on lõimitud teistes õppeainetes omanda-tuga, on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele.

Üks keemiaõppe olulisi eesmärke on loodusteaduslikule meetodile tuginevate probleem- ja uuri-muslike ülesannete lahendamise kaudu omandada ülevaade keemiliste protsesside rollist looduses ning tehiskeskkonnas, tänapäevastest tehnoloogia- ja energeetikaprobleemidest ning keemia tule-vikusuundumustest, mis ühtlasi abistab õpilasi tulevases elukutsevalikus. Samuti arendab keemiaõpe oskust mõista tervete eluviiside ja tervisliku toitumise tähtsust organismis toimuvate keemiliste protsesside seisukohalt, mõista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid.

Keemia õppimine kujundab õpilaste väärtushinnanguid, vastutustunnet ja austust looduse vastuning arendab oskust hinnata oma otsustuste või tegevuse otseseid või kaudseid tagajärgi. õppe-tegevus lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest ja ealistest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Õppetegevuses rakendatakse loodusteaduslikule meetodile tuginevat uurimuslikku lähenemist, lahendades looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid probleeme. Õppega arendatakse loomingulise lähenemise, loogilise mõtlemise, põhjus-like seoste mõistmise ning analüüsi- ja üldistamisoskust. Niiviisi kujundatakse ühtlasi positiivne hoiak keemia kui loodusteaduse suhtes.

Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, vaatluste ning katsete planeerimise ja tegemise, nende tulemuste analüüsi ning tõlgendamise osku- sed. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kasutades erinevaid verbaal-seid ning visuaalseid esitusvorme. Õpilased omandavad oskuse mõista ja koostada keemiaalast teksti, lahti mõtestada ja korrektselt kasutada keemiasõnavara ning märksüsteemi, esitada keemia-infot erinevates vormides (verbaalselt, diagrammide ja graafikutena, mudelitena, valemite kujul) ning kasutada erinevaid, sh elektroonseid teabeallikaid.

Praktiliste tööde tegemise kaudu omandavad õpilased vajalikud praktilise töö oskused: õpivad ohutult kasutama laboris ja argielus vajalikke katsevahendeid ning kemikaale, hindama olmekemi-kaalide ja igapäevaelus ning tehnoloogias kasutatavate materjalide ohtlikkust inimeste tervisele ja looduskeskkonna seisundile. Keemia arvutusülesannete lahendamine süvendab õpilaste arusaama keemiaprobleemidest ning arendab loogilise mõtlemise ja matemaatika rakendamise oskust, õpetab mõistma keemiliste nähtuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ning tegema nende põhjal järeldusi ja otsustusi.

Õppes pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle suurend-miseks rakendatakse mitmekesiseid aktiivõppevorme ja -võtteid: probleem- ja uurimuslikku õpet, rühmatööd, projektõpet, diskussioone, mõistekaartide koostamist, õppekäike jne, kasutatakse tehno-loogilisi vahendeid ning IKT võimalusi.

III kooliaste

Põhikooli lõpetaja:- märkab keemiaga seotud probleeme igapäevaelus, keskkonnas ja praktilises inimtegevuses

kasutab korrektselt ainekavakohast keemiaterminoloogiat ja keemiasümboleid ning saab aru lihtsamast keemiatekstist

- kasutab vajaliku teabe leidmiseks perioodilisustabelit, lahustuvustabelit ja metallide pinge-rida ning leiab tabelitest ja graafikutelt füüsikaliste suuruste väärtusi (lahustuvus, lahuse tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur vms)

- mõistab keemiliste reaktsioonide võrrandites sisalduvat teavet ning koostab lihtsamaid reaktsioonivõrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires)

- rakendab teadusuuringute põhimõtteid (probleem > hüpotees > katse > järeldused)

- planeerib ja teeb ohutult lihtsamaid keemiakatseid, mõistab igapäevaelus kasutatavate kemi- kaalide ja materjalide ohtlikkust ning rakendab neid kasutades vajalikke ohutusnõudeid teeb lihtsamaid arvutusi ainevalemite ja reaktsioonivõrrandite ning lahuste koostise alusel, kontrollib lahenduskäigu õigsust dimensioonanalüüsiga ning hindab arvutustulemuste vastavust reaalsusele

- väärtustab tervisliku toitumise ja tervislike eluviiside põhimõtteid ning elukeskkonda ja sel-lesse säästvat suhtumist.

8. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedMillega tegeleb keemia?Keemia meie ümber. Ainete füüsikalised oma-dused (7. klassi loodusõpetuses õpitu rakenda-mine ainete omaduste uurimisel). Keemilised reaktsioonid, reaktsioonide esile-kutsumise ja kiirendamise võimalused. Lahused ja pihused, pihuste alaliigid (vaht, ae-rosool, emulsioon, suspensioon), tarded. Lahused ja pihused looduses ning igapäevaelus. Lahuste protsendilise koostise arvutused (massi järgi).

Õpilane:- võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omadus-te põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihe-dus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seos-tab varem õpituga loodusõpetuses) - põhjendab keemiliste reaktsioonide esilekut-sumise ja kiirendamise võimalusi - järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades ke-mikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust - tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katse-klaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaa-sihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti - eristab lahuseid ja pihuseid, toob näiteid la-huste ning pihuste kohta looduses ja igapäeva-elus - lahendab arvutusülesandeid, rakendades lahu-se ja lahustunud aine massi ning lahuse massi-protsendi seost; põhjendab lahenduskäiku (seostab osa ja terviku suhtega).

Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste pe-rioodilisus, perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos aatomite elektronstruk-tuuriga: tuumalaeng, elektronkihtide arv, välis-kihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste elementide metallilised ja mitteme-tallilised omadused, metallilised ja mittemetal-lilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid. Liht- ja liitained (keemilised ühendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side). Aatommass ja molekulmass (valemmass).

Õpilane:- selgitab aatomiehitust (seostab varem loodus-õpetuses õpituga) - seostab omavahel tähtsamate keemiliste ele-mentide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~ 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg) loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis - seostab keemilise elemendi asukohta perioo-dilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuu-mas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järje-numbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4.

Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest (tutvustavalt). Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (metallide ja soolade näitel).

perioodi A-rühmade elementidel) - eristab metallilisi ja mittemetallilisi keemilisi elemente ning põhjendab nende paiknemist pe-rioodilisustabelis, toob näiteid metallide ja mit-temetallide kasutamise kohta igapäevaelus - eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist ning arvutab aine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)- eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut - eristab kovalentset ja ioonilist sidet ning sel-gitab nende erinevust - eristab molekulaarseid (molekulidest koosne-vaid) ja mittemolekulaarseid aineid ning toob nende kohta näiteid.

Hapnik ja vesinik, nende tuntuimad ühendid Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreakt-sioonides ning eluslooduses (hapnik kui oksü-deerija). Põlemisreaktsioonid, oksiidide teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide nimetused ja va- lemite koostamine. Oksiidid igapäevaelus. Ühi-nemisreaktsioon. Lihtsamate põlemisreaktsioo-nide võrrandite koostamine ja tasakaalustami- ne. Vesinik, selle füüsikalised omadused. Vesi, vee erilised omadused, vee tähtsus. Vesi lahustina. Vee toime ainetesse, märgumine (veesõbralikud ja vett-tõrjuvad ained).

Õpilane:- põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsiooni-des ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias) - kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi - seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdiok-siidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees) - määrab aine valemi põhjal tema koostisele-mentide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse - koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lih-tainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemis-reaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näi-teid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3) - põhjendab vee tähtsust, seostab vee iseloomu-likke füüsikalisi omadusi (paisumine jäätudes, suur erisoojus ja aurustumissoo-jus) vee rolliga Maa kliima kujundajana (seostab varem õpitu-ga loodusõpetuses ja geograafias) - eristab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob nen-de kohta näiteid igapäevaelust.

Happed ja alused – vastandlike omadustega ained Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded tugevate hapete kasutamise korral. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioo-nireaktsioon. Hüdroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused. Ohutusnõuded tu-gevaid aluseid (leelisi) kasut-des. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happeli-

Õpilane:- tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning koostab hüdroksiidide ja soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi) - mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (või-met teineteist neutraliseerida)- hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel, määrab indikaatori abil keskkonda lahuses (neutraalne,

sust/aluselisust ise-loomustades. Soolad, nende koostis ja nimetused. Happed, alused ja soolad igapäevaelus.

happeline või aluseline) - toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soola-de kasutamise kohta igapäevaelus - järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid - koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid - mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalusta-mise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides ele-mentide aatomite arv ei muutu).

Tuntumaid metalle Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt). Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus. Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainete-ga. Metallid kui redutseerijad. Metallide rea-geerimine hapete lahustega. Ettekujutus reakt-sioonikiirusest (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiiv-suse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus. Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäeva-elus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel).

Õpilane:- seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega - eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiiv-sust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või vähe-aktiivne) metalli asukoha järgi metallide pinge-reas- teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reakt-sioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevu-sega - seostab redoksreaktsioone keemiliste elemen-tide oksüdatsiooniastmete muutumisega reakt-sioonis - põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana - koostab reaktsioonivõrrandeid metallide ise-loomulike keemi-liste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happela-hus)- hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäe-vaelus, seostades neid vastavate metallide ise-loomulike füüsikaliste ja keemiliste omaduste-ga - seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomi-te üleminekuga püsivamasse olekusse (keemi-lisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korro-siooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

9. KLASS

Õppesisu ÕpitulemusedAnorgaaniliste ainete põhiklassid Õpilane:

Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega.

Happed. Hapete liigitamine (tugevad ja nõrgad happed, ühe- ja mitmeprootonihapped, hapnik-happed ja hapnikuta happed). Hapete keemili-sed omadused (reageerimine metallide, aluse-liste oksiidide ja alustega). Happed argielus.

Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused (reageeri-mine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüd-roksiidide koostis ja nimetused. Hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel. Lagunemisreakt-sioonid.

Soolad. Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires), lahustuvustabel. Vesiniksoolad (söögisooda näitel). Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside va-hel.

Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.

Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonna-probleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine rask-metallide ühendi-tega, veekogude saastumine, kasvuhoonegaa-sid, osoonikihi hõrenemine.

- seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide vale-meid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3) - analüüsib valemite põhjal hapete koostist, eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid ning ühe- ja mitmeprootonilisi happeid- eristab tugevaid ja nõrku happeid ning alu-seid, seostab lahuse happelisi omadusi H+ ioonide ja aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses- kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete-vahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reak-tsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagu-nemine kuumutamisel); korraldab neid reakt-sioone praktiliselt- kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvus-tabelit- kirjeldab ja analüüsib mõnede tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus - analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, rask-metallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi la-gunemine, kasvuhooneefekt) ja võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.

Lahustumisprotsess, lahustuvus Lahustumisprotsess, lahustumise soojusefekt (kvalitatiivselt). Ainete lahustuvus vees (kvan-titatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist (gaa-side ja soolade näitel).

Lahuste koostise arvutused (tiheduse arves-tamisega). Mahuprotsent (tutvustavalt).

- kasutab ainete lahustuvuse graafikut vajaliku info leidmiseks ning arvutuste ja järelduste te-gemiseks - seostab ainete lahustumise soojusefekti aine-osakeste vastastiktoime tugevusega lahustata-vas aines ja lahuses (lahustatava aine ja lahusti osakeste vahel) - selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees- lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhi-nevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi, lahuse ruumala ja tiheduse ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid) ja põhjendab lahenduskäiku

Aine hulk. Moolarvutused

Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi molaar- - tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala

ruumala (normaaltingimustel). Ainekoguste teisendused.

Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal (mooli-des, vajaduse korral teisendades lähteainete või saaduste koguseid).

ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, ning teeb vajalikke ühikute teisendusi - teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruum-ala vaheliste seoste alusel, põhjendab neid loo-giliselt - mõistab ainete massi jäävust keemilistes reak-tsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tä-hendust (reageerivate ainete hulkade ehk moo-lide arvude suhe) - analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot- lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrran-dite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reakt-sioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab lahenduskäiku - hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi

Süsinik ja süsinikuühendid

Süsinik lihtainena. Süsinikoksiidid. Süsivesi-nikud. Süsinikuühendite paljusus. Molekuli-mudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polü-meeridest. Polümeerid igapäevaelus.

Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.

- võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete ja süsinikoksiidide omadusi - analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid side-meid) - koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arves-tades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu) - kirjeldab süsivesinike esinemisvorme loodu-ses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende praktilisi ka-sutamisvõimalusi - koostab süsivesinike täieliku põlemise reakt-sioonivõrrandeid - eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid - koostab mõnedele tähtsamatele süsinikuühen-ditele (CH4, C2H5OH, CH3COOH) iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrran-deid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks - hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus

Süsinikuühendite roll looduses, süsiniku-ühendid materjalidena

Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, ekso- ja endotermilised reakt-sioonid.

Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis. Tervis-liku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis.

Süsinikuühendid kütusena. Tarbekeemia saadu-sed, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide ka-sutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukesk-kond.

- selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist) - hindab eluks vajalike süsinikuühendite (sah-hariidide, rasvade, valkude) rolli elusorganis-mides ja põhjendab nende muundumise lõpp-saadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid), seostab neid teadmisi varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga - analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodus-õpetuses) - iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõima-lusi - mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlik-kust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid - mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:- lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega

- taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ula- tuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda

- võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühma- tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks

- kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualisee- seeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni

- rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikesk- kondi ning õppematerjale ja -vahendeid

- laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, arvutiklass, kooliõu, muuseumid, näitused, ette- võtted jne

- kasutatakse erinevaid õppemetoodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt molekulide ja keemiliste reaktsioonide modelleerimine mudelite abil, vaatlused, katsed).

Füüsiline õpikeskkond

Kool:- korraldab vajaduse korral praktiliste tööde läbiviimiseks õppe rühmade.- korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud, elektri-

pistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogi- lised demonstratsioonivahendid õpetajale

- võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja –ma- terjalid ning demonstratsioonivahendid

- võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning vajalike reaktiivide jm materjalide hoidmiseks

- võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli territoo- riumi (looduskeskkonnas, muuseumis, keemialaboris vmt)

- võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas nimetatud töid.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleeri-vate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Põhikooli keemias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: - mõtlemistasandite arendamine keemia kontekstis- uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused.

Nende osatähtsus hinde moodustumisel on ligikaudu 80% ja 20%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite osatähtsus õpitulemuste hindamisel põhikoolis on ligikaudu 50% ja 50%. Uurimisoskusi arendatakse ja hinnatakse uurimuslikku käsitlust nõudvate praktiliste tööde ning ka terviklike uurimistöödega. Peamised uurimisoskused, mida põhikoolis arendatakse, on probleemi sõnastamine, info kogumine, uurimisküsimuste sõnastamine, töövahendite käsitsemine, katse hooli-kas ja eesmärgipärane tegemine, ohutusnõuete järgimine, katsetulemuste analüüs, järelduste tegemine ning tulemuste esitamine.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.