· Web view4. plakat digikeskkonna ohtudest ja käitumisreeglitest (3. Klass); 5. tundide läbi viimine arvutiklassis – 8.ndas klassis selgrootute kontrolltöö, mis on interaktiivne

Ainevaldkond „Loodusained“

1. Üldalused1.1. Loodusteaduslik pädevusLoodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist. Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogiasaavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;

2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaidprotsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;

3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus kõnes;

4) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjalipõhjal järeldusi;

5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, shveebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust;

6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutadesloodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatudväärtushinnanguid;

7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga seotudelukutseid;

8) väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumistning järgib tervislikke eluviise.

1.2. Ainevaldkonna õppeained ja maht

Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Loodusõpetust õpitakse 1.–7. klassis, bioloogiat ja geograafiat alates 7. klassist ning füüsikat ja keemiat alates 8. klassist. Loodusainete valdkonna ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ning õppesisu koostamisel on aluseks võetud arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmeti ja aineti alljärgnevalt:

I kooliasteloodusõpetus – 3 nädalatundi1. klassis – 1 nädalatund/2 nädalatundi (keelekümblusklassis)2. klassis – 1 nädalatund/1,5 nädalatundi (keelekümblusklassis)3. klassis – 1 nädalatund (sama keelekümblusklassis)

II kooliasteloodusõpetus – 7 nädalatundi (sama keelekümblusklassides)4. klass – 2 nädalatundi5. klass – 2 nädalatundi6. klass – 3 nädlatundi

III kooliaste7. klass – 5 nädalatundi loodusaineid7. klassloodusõpetus – 2 nädalatundi bioloogia – 2 nädalatundigeograafia – 1 nädalatund

8. klass8. klass – 8 nädalatundi loodusaineidBioloogia – 2 nädalatundi/1 nädalatund keelekümblusklassisGeograafia – 2 nädlatundiKeemia - 2 nädlatundiFüüsika - 2 nädlatundi

9. klass 9. klass – 8 nädalatundi loodusaineidBioloogia – 2 nädalatundiGeograafia – 2 nädlatundiKeemia - 2 nädlatundiFüüsika - 2 nädlatundi

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslikes õppeainetes käsitletakse keskkonna bioloogiliste, geograafiliste, keemiliste, füüsikaliste ja tehnoloogiliste objektide ning protsesside omadusi, seoseid ja vastastikmõjusid. Loodusainete esitus ning sellega seotud õpilaskeskne õppimine tugineb sotsiaalsele konstruktivismile – tervikülevaade loodusteaduslikest faktidest ja teooriatest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest omandatakse keskkonnast lähtuvate probleemide lahendamise kaudu. Aktiivne loodusvaldkondlik loometöö arendab põhikooli õpilaste loodusteaduslikku maailmakäsitlust ning aitab neil valida elukutset.

Tähtsal kohal on sisemiselt motiveeritud ja loodusvaldkonnast huvituva õpilase kujundamine, kesmärkab ja teadvustab keskkonnaprobleeme ning oskab neid lahendada ja langetada pädevaid otsuseid. Õppimise keskmes on loodusteaduslike probleemide lahendamine loodusteaduslikule meetodile tuginevas uurimuslikus õppes, mis hõlmab objektide või protsesside vaatlust, probleemide määramist, taustinfo kogumist ja analüüsimist, uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, katsete ja vaatluste plaanimist ning tegemist, saadud andmete analüüsi ja järelduste tegemist ning kokkuvõtete suulist ja kirjalikku esitamist. Sellega kaasneb uurimisoskuste omandamine ning õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ning põhjuslikud tagajärjed.

Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.

Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest.

Geograafia kujundab õpilaste arusaama looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest japrotsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest.

Füüsikas omandavad õpilased arusaama põhilistest füüsikalistest protsessidest ning loodusseadusterakendamise võimalustest tehnika ja tehnoloogia arengus.

Keemias omandavad õpilased teadmisi ainete ehitusest ja omadustest, oskusi keemilistes nähtustesorienteeruda ning suutlikkuse mõista eluslooduses ja inimtegevuses toimuvate keemiliste protsesside seaduspärasusi. Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üldpädevused ning valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud.

1.4. Üldpädevuste kujundamineÜldpädevus Tegevused läbi mille kujundatakse

üldpädevusiKultuuri- ja väärtuspädevus

Suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

1. rühmatöö – Eesti kaardile kultuuriliselt oluliste paikade kandmine;2. referaat/ essee – teemal nt: kuidas on loodus mõjutanud kultuuride arengut;3. Rahvuste, kultuuripäev koolis (õpilased tutvustavad päritolumaad, geograafiline asend, pinnamood, jm);4. õppekäik taaskasutuskeskusesse, veepuhastusjaam.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

1. rühmatöö – looduskaitseseadused riigis;2. referaat - erinevad usundid (rituaalid, kombed jne)3. mentorlus – keskkooli õpilased (mitte kõik) abistavad nõu ja teadmistega noorema astme õpilast, seda nii käitumise kui ka õppimise seisukohalt.

Enesemääratluspädevus

suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme

1. koostada kaks tervislikku retsepti, koos põhjendustega (III kooliaste tooks välja ka toiduainete kalorluse);2. jälgida kooli tulles inimeste käitumist liikluses, selgitada – mida nähti ohtlikku;3. õpimapp – õppeaasta alguses igal õpilasel oma õpimapp, kuhu pannakse tehtud tööd, vigade parandused ja eneseanalüüs (iga veerandi lõpus) edusammudest ja tagasiminekutest.

Õpipädevus.suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

1. kujundatakse pidevalt tunnis (õpilased esitavad oma tööd õigeaegselt, korrektselt vormistatuna).2. rühmatööd – õpilane harjub teistega koostööd tegema, nt: vooluringi kokkupanek rühmaga;3. bioloogiaga seotud erialade kohta koostatud seinaleht (paaristööna).

Suhtluspädevus.

suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades

1. Kujundatakse pidevalt tunnis – õpilane kasutab tööde tegemise (referaadid, esseed jm) korrektset keelt;2. III kooliastmes (9. Klassis) võõrkeelse artikli

olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.

kokkuvõte ja analüüs, teemal – inimse organism (viitamine).3. Loodusteadusliku loovöö tegemisel peab olema kasutatud korrektset viitamise süsteemi ja kasutatud kirjanduse kokkuvõtet;4. loodusteadusliku kirjaoskuse (mõisted) pidev kujundamine ja nende kasutamise oskus.

Matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus.

suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

1. ilmastikuvaatlus (I kooliastmes);2. bioloogias preparaatide valmistamine (algloomad, taime õhulõhede uurimine) ja mikroskoopimine;3. IKT vahendite rakendamine, nt: õhuniiskuse, süsihappegaasi, päikesevalguse intensiivsuse mõõtmine ja tulemuste analüüsimine.

Ettevõtlikkuspädevus.

suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske

1. Uurimuslik töö – loodusteaduliku küsimuse püstitamine, selle kohta uurimuse läbi viimine ja analüüs. 2. mõistete põhjal tervikliku teksti loomine – nt: antud on 10 sõna vulkaani kohta, tuleb luua terviklik loodusteaduslik tekst;3. filmi vaatamine – globaalprobleemid. Nt linnastumisega ja ülerahvastumisega seotud olmeprobleemid suurlinnade äärealadel slummides:https://www.youtube.com/watch?v=Uwo5rjiIEsQ https://www.youtube.com/watch?v=FEX3TIM3tcU

Digipädevus

suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

1. referaadi tegemiseks internetist materjali otsimine (kusjuures on oluline korrektne vormistus ja viitamine), nt: I ja II kooliaste referaat teemal: Minu lemmiu looma kirjeldus (nii elupaik, paljunemine jne). 2. info otsimine Punasesse raamatusse kantud loomade kohta internetist – pakati tegemine, paaristööna;3. erinevate IKT vahendite kasutamine tunnis- geograafias interaktiivne maakaart (asukoha määramine); bioloogias (9. Klass) interaktiivne inimsese keha.;4. plakat digikeskkonna ohtudest ja käitumisreeglitest (3. Klass);5. tundide läbi viimine arvutiklassis – 8.ndas klassis selgrootute kontrolltöö, mis on interaktiivne. 6. küsitluse koostamine arvutis uurimistööks - 9. Klass uurimustöö teemal: klassi treeningu- ja toitumisharjumised.

1.5. Loodusainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

https://www.youtube.com/watch?v=FEX3TIM3tcU

https://www.youtube.com/watch?v=Uwo5rjiIEsQ

Ainevaldkond Tegevused lõiminguksKeel ja kirjandus, sh võõrkeeled

Loodusaineid õppides ja loodusteaduslike tekstidega töötades arendatakse õpilaste teksti mõistmise ja analüüsimise oskust. Erinevaid tekste, nt referaate, esitlusi jm luues kujundatakse oskust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilasi õpetatakse kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima õigekeelsusnõudeid. Õpilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikatest ja seda kriitiliselt hinnata. Juhitakse tähelepanu tööde korrektsele vormistamisele ja viitamisele ning intellektuaalse omandi kaitsele. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid ning võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.

1. loodusajakirjadest teemakohaste artiklite otsimine ja lugemine. III kooliaste kasutab ka võõrkeelseid teadusartikleid (nt. 8. Klass otsib meelepärase taime kohta võõrkeelset informatsiooni);2. I kooliaste – funktsionaalse lugemise oskuse arendamine loodusteadusteadusliku teksti põhjal – laps loeb teksti kassist;3. eesti keeles etteühtlus teemal: kevade märgid looduses;4. kõikides loodusteaduslikes tundides juhitakse tähelepanu õigekeelele.

Matemaatika.

Matemaatikapädevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja probleemõppe kaudu, arendades loovat ning kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on tähtis koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseiduurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid.

1. matemaatikas lindude teemalised tekstülesanded, nt: lindude masside erinevused, toidu hulga arvutamised jne;2. 7. Klassi mõõteriistade õppimise juures kasutatakse matemaatilisi valemid;3. II kooliastmes diagrammi koostamine puude kõrguste, ilmamuutuste kohta. 4. kooliteel jälgida milliseid matemaatilisi kujundeid märkavad ja hiljem otsida nende nimetused ja ruumala valemid. Nt: prügikast on silinder.

Sotsiaalained

Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.

1. kuidas tähistatakse erinevates riikides jõule, kanda kokkuvõte maailmakaardile;2. bioloogias kasutatakse inimeseõpetuses õpitud eelteadmisi inimese tervise ja selle hoidmisviiside kohta;3. õppepäevnaistenõuandlas, kus omavahel lõimuvad 9. klassi bioloogia ja seksiõpetus. 4. ajatelg evolutsiooni kohta, klassi seinale (9. Klass)5. rühmatöö/ ettekanne – kuidas on ajaloolised tegurid mõjutanud linnade arengut ja geograafilist asupaika.

Kunstiained

Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekäikudel jms.

1. 8. Klass selgrootute voolimine plastilliinist;2. loodusõpetuses pildi joonistamine, kus perspektiivid on õiged (st. inimene ei ole puust suurem);3. väljasõit loodusesse ja nähtu joonistamine;4. kunstiprojekt – pildistan ühe kuu vältel sama kohta;5. 3. Klass – kujundatakse ise lastepark;

6. joonisfilm – loomadest , nende liikumisest ja elupaigast.

Tehnoloogia

Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusining inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel. Tehnoloogilist pädevust arendatakse, kasutades õppes tehnoloogilisi, sh IKT vahendeid.

1. referaadi tegemiseks internetist materjali otsimine (kusjuures on oluline korrektne vormistus ja viitamine), nt: I ja II kooliaste referaat teemal: Minu lemmikuima looma kirjeldus (nii elupaik, paljunemine jne). 2. info otsimine Punasesse raamatusse kantud loomade kohta internetist – plakati tegemine, paaristööna;3. erinevate IKT vahendite kasutamine tunnis- geograafias interaktiivne maakaart (asukoha määramine); bioloogias (9. Klass) interaktiivne inimese keha.;4. plakat digikeskkonna ohtudest ja käitumisreeglitest (3. Klass);5. tundide läbi viimine arvutiklassis – 8.ndas klassis selgrootute kontrolltöö, mis on interaktiivne. 6. küsitluse koostamine arvutis uurimistööks - 9. Klass uurimustöö teemal: klassi treeningu- ja toitumisharjumised.

Kehaline kasvatus

Loodusainete õppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.

1. Õpilane peab minema parki kas jooksma või jalutama, seejärel tähendab ülesse mida nägi: kas oli tuttavaid linnu, looma, taimeliike jne. 2. inimese hügieeni teema – essee teemal: miks ma pean ennast pärast kehalise kasvatuse tundi pesema;3. ülesanne – kirjelda milliseid lihaseid, kehalisi oskusi arendab sinu lemmik spordiala (9.klass).4. mõelda välja iga lihaskonna treenimiseks paar harjutust.5. jälgida ühete spordivõistlus (omal valikul) ja teha selle kohta analüüs, milliste lihaste ja oskuste treenimine on oluline, et tulla esikohale.

1.6. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad.

Loodusainete õppimine seondub kõigi riikliku õppekava üldosas kirjeldatud läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseadet, õpitulemusi ning õppesisu kavandades lähtuvalt kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad

Läbivad teemad ülekoolilistes tegevustes

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Loodusainetel on kandev roll antud läbiva teema elluviimisel

1. õppepäev veepuhastusjaama2. 9.ndate klasside moeetendus – taaskasutatud materjal;3. klasside vaheline võistlus – erisorti prügi sorteerimine vastavasse prügikasti õigesti ja ajapeale;4. õpilaskampaania - prügi sorteerimine koolis, kooli paigutada erineva prügi jaoks vastav prügikast (olme, paber, pudel);5. klasside vaheline võistlus – milline klass toodab päeva lõikes kõige vähem prügi. 6. Milliseid toidujäätmeid tekib kodus tekib (nädala jooksul)7. kooli elektritarbimise vähendamine.

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine

Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mida on vaja tulevases tööelus. Loodusaineid õppides kasvab õpilaste teadlikkus karjäärivõimalustest ning saadakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohtaloodusteadustega ja loodusvaldkonna ning keskkonnakaitsega seotud erialadel. Õppetegevusvõimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt tutvuda ettevõttega.

1. lapsevanemad, kelle amet on seotud loodusteadustega tutvustavad klassile oma eriala (I, II kooliaste);2. loodusteaduslike õppevõimalustega tutvumine Teeviidal;3. õpilane läheb töövarjuks/õpilasvarjuks ülikooli ja jälgib ametit/õppimis võimalust, mis on seotud loodusteadustega;4. õpilased organiseerivad päeva, mis on seotud sama ametiga, nt: biotehnoloogia, loomaarst. Kus nad ise peaksid organiseerima külalisesinejad ja ettekanded.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostubkeskkonnaküsimustega.

1. Koolis pannakse seintele plakatid, millel on ära toodud looduskaitse võtted/ seadused Eestis;2. Ühel päeval ilma ettehoiatamata kontrollitakse, milline on puhtaim klass (algklass), tunnetab kohustust hoida klassiruum, töökoht puhtana;3. koolile teabepäev, mida toob/ võib endaga kaasa tuua prügi maha viskamine. Milliseid probleeme tekitab elusloodusele (nt. linnud söövad suitsukonisid ja see on põhjustanud linnumunade koore hapruse). välisesineja;Jälgida kui mitut prügikasti näed oma koduteel.

Kultuuriline identiteet.

Loodusteadused moodustavad osa kultuurist, kuhu on oma panuse andnud ka Eestiga seotud loodusteadlased. Maailma kultuuriline mitmekesisus lõimub rahvastikuteemadega geograafias.

1. uurida kuidas mõjutab kultuur ja selle puudumine inimese intellektuaalset ja füüsilist arengut.2. koolis erinevate rahvuste nädal , igal päeval on erinevat rahvust tutvustav programm ja õpilastele stiilipäev. Esinema on kutsutud väliskülalised. (üliõpilaste seast nt).

Teabekeskkond

Loodusaineid õppides kogutakse teavet infoallikatest, hinnatakse ning kasutatakse teavet kriitiliselt.

1. väitlus võistlus, teemal: evolutsioon poolt või vastu; geneetiliselt muundatud toit – poolt ja vastu.

Tehnoloogia ja innovatsioon

Loodusainetes rakendatakse läbivat teemat IKT vahendite kasutamise kaudu aineõpetuses.

1. Õppekäik energiakeskusesse2. õppekäik AHHAA keskusesse

Tervis ja ohutus

Loodusainete õppimine aitab õpilastel mõista tervete eluviiside ja tervisliku toitumise tähtsust ning keskkonna ja tervise seoseid. Teoreetilise aluse õigele tervisekäitumisele annavad eelkõige bioloogia ja keemia. Loodusainete õppimine praktiliste tööde kaudu arendab õpilaste oskust rakendada ohutusnõudeid.

1. keemias ja bioloogias ohutusnõuete kohta plakatid;2. koolis näitus ohtlike ainete/veoste märgiste kohta;3. kooli tuleb rääkima tervislikust toitumisest spetsialist (toitumisnõustaja);4. õppekäik naistenõuandlasse.

Väärtused ja kõlblus

Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud.

1. esseede konkurss, teemaks – Milline on minu panus jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks?2. fantaasia võistlus – Milline on Eesti/ Maailmas 100 aasta pärast, kus osavõtjad joonistavad elu Eestis/ Maailmas.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ja jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;3) võimaldatakse nii üksi- kui ka ühisõpet (paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;4) kasutatakse õpiülesandeid, mis toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavadõpimotivatsiooni;5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;6) laiendatakse õpikeskkonda: arvuti/multimeediaklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid, näitused, ettevõtted jne;7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh rakendatakse aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt I kooliastmes loodusobjektide ja protsesside vaatlemine, kirjeldamine ning järelduste tegemine, II kooliastmes lisaks analüüs, objekte mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine, III kooliastmes komplekssete probleemide lahendamine, molekulide ja keemiliste reaktsioonide modelleerimine mudelite abil, vaatlused, katsed) jne.

1.8. Hindamine

Hindamisel juhindutakse Tallinna Kunstigümnaasiumi hindamisjuhendist.Tagasiside e-kooli kaudu.

Hindamise eesmärk on:1) toetada õpilase arengut;2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.9. Füüsiline õpikeskkond.

Kool korraldab vähemalt 25% õpet rühmades, mis ei ole suuremad kui 17 õpilast. Klassiruumis on loodusteaduste õpetamiseks lisaks õpilaste vanuseastmele vastavaid töölaudu ja pinke ning vajalik sooja ja külma vee ning elektripistikute olemasolu. Koolis on olemas eraldi klass, kus on olemas spetsiaalse kattega töölaud ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonilahendused õpetajale. Koolis on võimalik vastavalt vajadusele õpet läbi viia arvutiklassis ja vähemalt kord aastas õpet väljaspool kooli territooriumit (looduskeskkonnas, muuseumis või laboris).Koolis on olemas vastavalt loodusteaduslike ainekavade kohaselt järgmised töövahendid:1. töövahendite ja materjalide kandikud (1 ühe klassi 2 õpilase kohta); 2. kummikindad (1 paar aastas iga klassi kõigi õpilaste kohta); 3. mikroskoobid (1 ühe klassi 2 õpilase kohta, lisaks õpetaja mikroskoop koos mikroskoobikaameraga); 4. binokulaarid (1 ühe klassi 4 õpilase kohta, lisaks mikroskoobikaameraga ühendatav õpetaja binokulaar); 5. luup (1 ühe klassi iga õpilase kohta) 6. kaanega Petri tassid (3 ühe klassi iga õpilase kohta); 7. katseklaasid (3 ühe klassi iga õpilase kohta); 8. keeduklaasid (1 ühe klassi iga õpilase kohta; mahuga 200 ml); 9. õhukindla kaanega klaaspurgid (3 ühe klassi iga õpilase kohta); 10. veetopsid (1 ühe klassi iga õpilase kohta); 11. elektrooniline kaal (2 ühe klassi kohta; vähemalt täpsusega 0,1 g); 12.veekeetja (1 ühe klassi kohta, mahuga vähemalt 2 liitrit); 13. mikropreparaatide komplektid (1 komplekt ühe klassi kahe õpilase kohta; sisaldab vähemalt 20 valitud preparaati); 14. prepareerimiskomplektid (1 komplekt ühe klassi vähemalt kahe õpilase kohta ning lisaks õpetaja komplekt; sisaldab prepareerimisnõela, pintsette, kääre ja skalpelli); 15.Pasteuri pipetid (2 tükki ühe klassi iga õpilase kohta); 16. mõõtepipetid (1 ühe klassi kahe õpilase kohta, mahuga 5 ml); 17. märgpreparaatide valmistamiseks vajalikud alus- ja katteklaasid (4 alusklaasi ja aastas 10 katteklaasi iga klassi iga õpilase kohta); 18. mobiilne andmete kogumise komplekt (ühe klassi kohta vähemalt 4 põhiseadet andmete kogumiseks ning 4 komplekti sensoreid – igas komplektis vähemalt kolm sensorit, lähtudes kooli ainekavast); 19. mobiilsete vahendite sensoritele vastavad purgid, millesse saab õhukindlalt sisse viia sensoreid (8 purki ühe klassi kohta); 20. binoklid (4 ühe klassi kohta); 21. termomeetrid (1 ühe klassi kahe õpilase kohta; mõõtevahemikuga -20...+100 °C); 22. elektripliit (1 ühe klassi kohta); 23. piirituslambid (1 ühe klassi kahe õpilase kohta); 24. tehniline piiritus (1 liiter aastas ühe klassi kohta); 25. liblikavõrk ja veepõhja kaapimiseks sobiv kahv (1 ühe klassi kohta); 26. karbid biomaterjali kogumiseks ja lühiajaliseks säilitamiseks (1 karp mahuga vähemalt 200 ml ühe klassi 4 õpilase kohta). 27. seinaplakatid eluprotsesside ja organismide mitmekesisuse käsitlemiseks; 28. mudelid ja kuiv- ning märgpreparaadid;29. selgrootute loomade kogud (putukad ja limused); 29. taimede kogud (herbaarium, seemnete kogu, viljade kogu);30. õppeotstarbelised DVD-d, CD-d, videokassetid. Ainekava

Loodusõpetus 1. klassÕppeaine maht 35 tundi õppeaastas

Õppesisu - maht ja eeldatavad õpitulemused

INIMESE MEELED JA AVASTAMINE (15) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema suunab õpilasi märkama ja uurima ümbritsevat maailma, arendab õpilaste keskkonnatundlikkust, mis on keskkonnateadlikkuse oluliseks komponendiks. Kasutades erinevaid meeli (kuulmine, nägemine, kompimine, maitsmine, haistmine), õpitakse vaatlema, võrdlema ja rühmitama erinevaid elus- ja eluta looduse objekte, nende omadusi.Õppesisu:Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.

Põhimõisted: omadus, meeled, elus, eluta, elusolend, looduslik, tehislik, tahke, vedel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses. 2. Elus- ja eluta looduse objektide rühmitamine.3. Õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.4. Tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine. 5. Looduslike ja tehismaterjalide/objektide rühmitamine.

Õpitulemused:Õpilane

1) teab erinevaid omadusi;2) oskab oma meelte abil omadusi määrata; 3) teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid;4) teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi;5) viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;6) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;7) oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;8) teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid;9) kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;10) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi; 11) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete suhtes;12) eristab inimese valmistatut looduslikust; 13) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat; 14) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;15) väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu;16) tunneb rõõmu looduses viibimisest;17) väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõigesse sellesse säästvalt;18) väärtustab enda ja teiste tööd.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Teemasid „Inimese meeled ja avastamine“, „Elus ja eluta“ ning „Asjad ja materjalid“ käsitletakse lõimituna, st elus- ja eluta looduse objektide ning asjade ja materjalidega tutvutakse erinevate meelde kaudu. Siin on abiks niinimetatud keskkonnamängud, mis suunavad meelte kasutamisele ning aitavad luua emotsionaalset sidet loodusega.

Õpetuse eesmärkide saavutamiseks kasutatakse vaatlust, kirjeldamist, mõõtmist, võrdlemist, järjestamist, rühmitamist. Õpilaste tundeelu arendamisel on olulised kogemused looduse ilust, samuti looduses liikumise oskus ja positiivsed emotsioonid. Õpilastes arendatakse huvi ümbritseva keskkonna vastu, tutvustades kooliümbruse loodust elamuslikel õppekäikudel ja ekskursioonidel. Õpikeskkond peab äratama huvi looduse vastu ning arendama õpilaste loovust. Õpetus peab olema õpilase jaoks relevantne, st tähenduslik: arusaadav ning seostatud õpilaste igapäevase elu ja nende huvidega. Õpikeskkonda laiendatakse klassiruumist kooliõue, muuseumisse ja loodusesse, rakendades uurimuslike elementidega õuesõpet. Õppevahendid: luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, kollektsioonikarbid, mulaažid, auvised Eesti loodusest jne.Teemat toetab „Avastustee” projekti „Avasta meeli” õpetajaraamat ja teemakast (projekti materjale saavad vaid kursuse läbinud õpetajad).Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevust.Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“. Eesti keel: lugemispalad; muusika: kuulamisega seotud mängud; kehaline kasvatus: liikumismängud, kasutades erinevaid meeli; tööõpetus: käeline tegevus.

AASTAAJAD (20 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:

Aastaajaliste muutustega ja nende tekkepõhjustega tutvumine suunab õpilasi märkama ja uurima looduses

toimuvaid protsesse, nende põhjusi ja tagajärgi ning mõju inimesele.

Õppesisu: Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.Põhimõisted: suvi, sügis, talv, kevad, soojus, valgus, taim, loom, seen, kodukoht, veekogu, maastik, loomastik, taimestik.Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.2. Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.3. Tutvumine aastaajaliste muutustega veebipõhiselt. 4. Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.Õpitulemused:Õpilane

1) teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest;2) märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi muutusi

(kõnes, kirjas, joonistades); 3) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus; 4) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma

muutumisest;5) teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused; 6) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;7) teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest;

8) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;9) oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;10) tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi; 11) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;12) oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse

objekte;13) oskab käituda veekogudel; 14) teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;15) mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;16) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;17) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;18) tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu; 19) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Aastaajaliste muutuste märkamiseks on väga olulised loodusvaatlused erinevatel aastaaegadel. Soovitav on lõimida teema „Aastaajad“ teemaga „Meeled ja avastamine“. Samas paigas erinevatel aastaaegadel saadud meelelised kogemused aitavad tajuda toimuvaid muutusi. Ühe puu ja sellega seotud elustiku aastaringne vaatlus suunab märkama muutusi eluslooduses. Teema käsitlemiseks sobivaid loodusvaatluste töölehti leiab aadressilt http://www.sagadi.ee/pages.php3/080304. Tiigrihüppe kodulehelt (http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34) leiab õppematerjali „Õppekäigud looduses“ (e-töölehed).Erinevad vaatlusinfotabelid võiksid olla klassis seinal ja neid võiks täita kogu klass koos õpetajaga. Vaatlusandmete põhjal toimuvad arutelud peaksid suunama põhjuste ning tagajärgede seoste mõistmisele. Tähtsal kohal on õpetuses aastaajaliste muutuste mõju inimesele, ohutus ja tervishoid.Lõiming: Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevust. Teemat saab lõimida kunstiõpetusega, kujutades loodust erinevatel aastaaegadel; eesti keelega: lugemispalad; kehalise kasvatusega: liikumismängud tuule tugevuse määramiseks ja tunnetamiseks; käelise tegevusega: tuulelipu, termomeetri ja termomeetri ümbrise valmistamine, ruumilise pilvederaamatu tegemine jms.Teemal on oluline roll läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“.Õppevahendid: luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, kollektsioonikarbid, mulaažid, auvised Eesti loodusest jms, projekti „Avastustee“ õpetajaraamat ja teemakastid „Vaatle ilma”, „Avasta meeled”.

Taotletavad pädevused

http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34

http://www.sagadi.ee/pages.php3/080304

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi. Tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele;

8) digipädevus – leida ja säilitada digivahendite abil infot.

Ainekava

Loodusõpetus 1. klass (keelekümblus)Õppeaine maht 70 tundi õppeaastasÕppesisu ja taotletavad õpitulemused

Teema Õppesisu Oodatavad tulemused

Inimesemeeled ja avastamine (8

tundi)

• Inimese meeled ja avastamine.• Elus ja eluta.

• kirjeldab inimese välisehitust• eristab eluta ja elus olendeid

Aastaajad(12 tundi)

• Aastaaegad vaheldumineSoojus ja valgus

• Oskab võrrelda erinevaid aastaaegu, tuunäiteid, teab kuude nimetusi kindlalaastaajal

• Tunneb ja näeb valguse ja soojuse erinevu

• Taimed, loomad, seened eri aastaaegadel

oskab kirjeldada neid seoseid aastaaegadevaheldumisel• Oskab tuua näiteid aastaajale iseloomulikust

taimestikust, loomastikust, oskab kirjeldada erinevate loomade talvitumisviisidest, tuua näiteid rändlindudest

Organismidja

elupaigad (12tundi)

• Maismaataimede ja loomade välisehitus

• Koduloomade toitumine ja kasvamine

• Oskab kirjeldada maismaataimi ja loomi, tuua näiteid tema võimalikust elukohast ja toitumiseotsib infot teabeallikatest

• Oskab kirjeldada kõiki koduloomi ja nende funktsioone majapidamises; oskab nimetada koduloomade poegade nimetusi

Mõõtmineja

võrdlemine (8 tundi)

• Pikkuse mõõtmine• Temperatuuri mõõtmine

• Teab mõõtühikuid, oskab hinnata enda keha, käte, jalgade pikkust

• Teab mõõtühikuid, oskab mõõta temperatuuri, kanda mõõtetulemusi tabelisse ja koostada vaadeldud aja kohta temperatuurigraafiku

Inimene(4 tundi)

• Tervislik toitumine • Teab millised toiduained on tervislikud ja millised mitte

Ilm(10 tundi)

• Ilmatabel(rutiintegevusena)

• Oskab kirjeldada ilma

Liikumine(4 tundi)

• Liiklusohutus • oskab liigelda ohtult, oskab kirjeldada oma kooliteed (sealseid ohtusi)

Minukodumaa Eesti (6 tundi)

• Eesti kaart •Kannab kontuurkaardile atlasest suurimad järved, saared, linnad, jõed ja kõrgustikud; teab kus Eestpiirkonnas asuvad linnad (vähemalt kahte), kus ise käinud

Õpilase minimaalsed teadmised teise klassi edasi viimiseks

Teema Õppesisu Oodatavad tulemusedInimesemeeled ja avastamine

• Inimese meeled ja avastamine.

• Elus ja eluta.

• Viib kehaosade pildi ja sõna kokku• eristab eluta ja elus olendeid

Aastaajad • Aastaaegade vaheldumie

• Taimed, loomad, seened eri aastaaegadel

• Teab erinevate aastaaegade nimetusi, teab milline aastaaeg järgneb eelmisele, oskab tuua kaks iseloomulikku omadust iga aastaaja koh

• oskab kirjeldada erinevate loomade talvitumisviise, tuua näiteid rändlindudest

Organismid jaelupaigad

• Maismaataimede ja loomade välisehitus

• Koduloomade toitumine ja kasvamine

• Teab taime ja kehaosade nimetusi• Oskab kirjeldada kahte kodulooma ja nende

funktsioone majapidamises; oskab nimetada kahe kodulooma poegade nimetusi

Mõõtmine javõrdlemine

• Pikkuse mõõtmine• Temperatuuri mõõtmine

• Teab mõõtühikuid,• Teab mõõtühikuid,

Inimene • Tervislik toitumine • Oskab viia kokku toiduaine sõna pildiga

Ilm • Ilmatabel(rutiintegevusena)

• Oskab viia kokku ilmastiku sõna ning vastavpildi

Liikumine • Liiklusohutus • Viib kokku liikluse teemalised pildid ja sõna

Minukodumaa Eesti

• Eesti kaart • Kannab kontuurkaardile atlasest suurimad järsaared, linnad, jõed ja kõrgustikud;










AinekavaLoodusõpetus 2. klassÕppeaine maht 35 tundi õppeaastas

III Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused

Väärtused ja hoiakud2. klassi õpilane

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;2) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust;3) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;4) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

Uurimisoskused2. klassi õpilane

1) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;2) teeb lihtsaid vahendeid kasutades praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;3) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;4) kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus

kõnes;5) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused2. klassi õpilane

1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;2 märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega; 3) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta

erinevatel aastaaegadel;4) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;5) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;6) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

Loodusnähtused2. klassi õpilane

1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab 2) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu;3) teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;4) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid

mõõtmisvahendeid;5) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; teab, millest sõltub liikuva keha

peatamise aeg ja tee pikkus.

Organismide mitmekesisus ja elupaigad2. klassi õpilane

1) kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;

2) eristab seeni, taimi ja loomi 3) teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased; 4) eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;

5) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; 6) eristab õistaime, okaspuud, 7) teab seente mitmekesisust 8) arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;9) toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud

liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

Inimene2. klassi õpilane

1) kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;2) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke

eluviise;3) teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise

kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;4) toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust; 5) võrdleb inimeste elu maal ja linnas.










AinekavaLoodusõpetus 2. klass (keelekümblus)Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas

Õppesisu ja taotletavad õpitulemused

Ilm ja aastaajad (10 tundi)

• Õpilane oskab kirjeldada ilma ja selle nähtusi ja muutusi vastavat sõnavara kasutades• Õpilane oskab termomeetrilt infot lugeda• Õpilane oskab kirjeldada ööle ja päevale iseloomulikke nähtusi• Õpilane teab, kuidas vastavalt ilmale riietuda• Õpilane tunneb erinevaid aastaaegu, teab nene omadusi, oskab neid kirjeldada ja

võrrelda• Õpilane oskab nimetada aastaaegu ja kuid nendes• Õpilane viib kokku aastaaja ja sellega seotud sõnavara ning ilmastikunähtused

Perekond ja tähtpäevad (4 tundi)

• Õpilane oskab nimetada tähtpäevi ning teab, millisel aastaajal need esinevad• Õpilane oskab kirjeldada oma perekonda• Õpilane teab, kuidas perekond toimib ja oskab seda kirjeldada

Keskkond ja selle hoidmine (8 tundi)

• Õpilane teab, kuidas looduses käituda• Õpilane oskab loodust hoida• Õpilane suhtub lugupidavalt loomadesse ja lindudesse• Õpilane kaitseb oma ümbrust, ei viska prahti maha ja ei lõhu taimi• Õpilane oskab kirjeldada erinevaid elukeskkondi ja nende tingimusi

Eestimaa (6 tundi)

• Õpilane suhtub austusega oma kodumaasse ja riigikeelde• Õpilane teab Eesti sümboleid ja oskab neid kirjeldada• Õpilane teab Eesti tähtsamaid tähtpäevi• Õpilane teab Eesti suurimaid linnu, jõgesid, järvi• Õpilane on tuttav Eesti kaardiga

Inimene ja tervis ( 6 tundi)

• Õpilane oskab oma tervist hoida• Õpilane teab, kuidas tervislikult toituda• Õpilane oskab ohutult liigelda• Õpilane teab telefoninumbrit 112 ja teab, millal sinna helistada• Õpilane oskab nimetada inimese organeid• Õpilane kirjeldada inimest

Taimed (6 tundi)

• Õpilane tunneb oma kodukoha taimi• Õpilane oskab võrrelda okaspuud, lehtpuud, põõsast• Õpilane tunneb taimede kasvutingimusi• Õpilane teab, kuidas taimi kaitsta• Õpilane oskab toataimi hooldada• Õpilane oskab nimetada taimede osi ja neid kirjeldada• Õpilane oskab taimi vaadelda ja nähtut kirjeldada

Loomad ja linnud eri aastaaegadel (8 tundi)

• Õpilane tunneb selgroogseid, kahepaikseid, imetajaid, roomajaid, kalu, linde, putukaid ja oskab neid nimetada

• Õpilane oskab erinevaid loomi kirjeldada ja võrrelda• Õpilane viib looma nimetuse pildiga kokku• Õpilane suhtub loomadesse austusega• Õpilane tunneb erinevatele loomadele vajalikke tingimusi• Õpilane teab, millised loomad magavad talveund• Õpilane oskab nimetada rändlinde

Vesi (6 tundi)

• Õpilane oskab kirjeldada erinevaid vee olekuid• Õpilane teab, millistel tingimustel vesi muutub• Õpilane oskab kirjeldada ja joonistada vee ringluse skeemi• Õpilane teab, kuidas kuuma ja külma veega ümber käia• Õpilane oskab tuua näiteid erinevatest vee kasutamisviisidest

Info ja meedia (6 tundi)

• Õpilane oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid infoallikaid• Õpilane oskab erinevaid infoallikaid võrrelda• Õpilane tunneb raamatukogu tööpõhimõtteid ja oskab raamatut laenutada• Õpilane oskab erinevaid infoallikaid kasutada nii õppe- kui meelelahutuslikel

eesmärkidel

Kordamine (10 tundi)

Õpilase minimaalsed teadmised kolmandasse klassi edasi viimiseks:Ilm ja aastaajad

• Õpilane oskab kirjeldada ilma ja selle nähtusi ja muutusi vastavat sõnavara kasutades• Õpilane oskab kirjeldada ööle ja päevale iseloomulikke nähtusi• Õpilane teab, kuidas vastavalt ilmale riietuda• Õpilane tunneb erinevaid aastaaegu, teab nene omadusi, oskab neid kirjeldada ja võrrelda• Õpilane oskab nimetada aastaaegu ja kuid nendes• Õpilane viib kokku aastaaja ja sellega seotud sõnavara ning ilmastikunähtused

Perekond ja tähtpäevad

• Õpilane oskab nimetada tähtpäevi ning teab, millisel aastaajal need esinevad• Õpilane oskab kirjeldada oma perekonda

Keskkond ja selle hoidmine

• Õpilane teab, kuidas looduses käituda• Õpilane oskab kirjeldada erinevaid elukeskkondi ja nende tingimusi

Eestimaa

• Õpilane teab Eesti sümboleid ja oskab neid kirjeldada• Õpilane teab Eesti tähtsamaid tähtpäevi• Õpilane teab Eesti suurimaid linnu, jõgesid, järvi

Inimene ja tervis

• Õpilane oskab oma tervist hoida• Õpilane teab, kuidas tervislikult toituda• Õpilane oskab ohutult liigelda• Õpilane kirjeldada inimest Taimed

• Õpilane oskab võrrelda okaspuud, lehtpuud, põõsast• Õpilane tunneb taimede kasvutingimusi• Õpilane teab, kuidas taimi kaitsta• Õpilane oskab nimetada taimede osi ja neid kirjeldada• Õpilane oskab taimi vaadelda ja nähtut kirjeldada

Loomad ja linnud eri aastaaegadel

• Õpilane oskab erinevaid loomi kirjeldada ja võrrelda• Õpilane viib looma nimetuse pildiga kokku• Õpilane tunneb erinevatele loomadele vajalikke tingimusi• Õpilane oskab nimetada rändlinde

Vesi

Õpilane oskab kirjeldada erinevaid vee olekuid

• Õpilane teab, millistel tingimustel vesi muutub• Õpilane oskab tuua näiteid erinevatest vee kasutamisviisidest

Info ja meedia

• Õpilane oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid infoallikaid• Õpilane oskab erinevaid infoallikaid võrrelda


Õppesisu ja taotletavad õpitulemused

Õppesisu 3.klassi õpilase õpitulemusedORGANISMIDE RÜHMAD JA KOOSELUÕppesisu: Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel

1) teab, et taimed on elusad organismid; 2) teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid toitaineid ja hapnikku; 3) nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada; 4) eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime; 5) teab, et loomade hulka kuul uvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad; 6) teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused; 7) teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud; 8) eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat; 9) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; 10) oskab seostada loomade eh ituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga; 11) tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses; 12) väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi); 13) teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides; 14) teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses; 15) eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni; 16) oskab vältida mürgiste seentega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid; 17) eristab seeni taimedest ja loomadest; 18) tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses; 19) teab, et igal liigil on nimi; 20) teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased; 21) teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid; 22) koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid; 23) tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimusülevaatele; 24) mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi; 25) mõistab, et iga organism on looduses tähtis; 26) saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma; 27) mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme.

LIIKUMINEÕppesisu: Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

Õpilane 1) teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes; 2) eristab liikumist ja paigalseisu; 3) teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada; 4) teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse; 5) teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus); 6) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi, 7) oskab tänavat (teed) ohutult ületada; 8) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust; 9) oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse; 10) oskab kasutada turvavahendeid; 11) suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse.

ELEKTER JA MAGNETISMÕppesisu: Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Magnetnähtused. Kompass.

1) teab lüliti osa vooluringis; 2) teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi; 3)teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik; 4) oskab pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata; 5) eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi; 6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel; 7) kasutab elektrit säästlikult; oskab käsits eda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning elektroonikaseadmeid; 8) saab aru elektri säästmise vajalikkusest; 9) saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida.

PLAAN JA KAARTÕppesisu: Kooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Tuntumad kõrgustikud, madalikud saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

Õpilane teab, et:1) kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid; 2) saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte; 3) kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud; 4) mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida; 5) teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari; 6) teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil; 7) kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari; 8) määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda; 9) näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu; 10) seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis) 11) saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik; 12) mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda; 13) mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev; 14) saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalikkusest ja sellest, et kaardi või plaani (mudeli) abil on tegelikkust parem tundma õppida










Ainekava

Loodusõpetus 3. klass (keelkümblusklass)Õppeaine maht 35 tundi õppeaastas

Õppesisu ja taotletavad õpitulemusedTeema Õppesisu Oodatavad tulemused

Loodusnähtus

ed

5 tundi

Elusloodus, eluta loodus, tahked

ja vedelad ained, kaalumine ja

mõõtmine.

-eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning

vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;

- eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab

ohutunnet tundmatute ainete vastu;

-kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi

korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;

- teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja

mittejuhtivad ained ning rakendab saadud

teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel.

Organismide

mitmekesisus

5 tundi

Välisehitus, elukeskkond,

toitumine, kasvamine, liikumine.

-kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust,

seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende

tähtsuse kohta looduses;

- eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise

ning liikumisvõime järgi;

- eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat

ning selgrootut, sh putukat;

Inimene

6 tundi

Inimese välisehitus, inimeste

elu.

-kirjeldab inimese välisehitust, kasutades

mõõtmistulemusi;

- toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning

muudab oma tegevusega loodust;

-võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

Plaan ja kaart

6 tundi

Plaanid, kaardid, oma kodukoht. -saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab

kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;

- mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust

tundma õppida;

- näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid

kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvi ja

linnu.

Loodusvaatlu

sed

5 tundi

Ilmavaatlused. Looduses

toimuvad muutused.

-teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale

vastava välisriietuse;

- kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate

meeltega saadud teabe alusel;

- toob näiteid erinevate organismide eluvalduste ja

omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;

Loodust

väärtustades

3 tundi

Levinumad taime- ja

loomaliigid.

-käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise

reegleid;

- märkab muutusi looduses ning seostab neid

aastaaegade vaheldumisega.

Kordamise peale arvestada 5 tundi

Õpilase minimaalsed teadmised järgmisse klassi edasi viimiseks:

- Õpilane kirjeldab aastaaegadest tulenevaid muutusi.

- Õpilane teeb vahet termomeetril, kraadiklaasil ja oskab öelda temperatuuri.

- Õpilane oskab kasutada kaarti ja sellel olevaid leppemärke.

- Õpilane teostab vaatlusi etteantud teemadel.

- Õpilane oskab kasutada lastele mõeldud teatmeteost.

- Õpilane eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu.

- Õpilane räägib organismide mitmekesisusest.

- Õpilane kirjeldab inimese välisehitust.

- Õpilane väärtustab loodust.

- Õpilane koostab referaadi etteantud teemal.

- Õpilane töötab loodusõpetuse tundides kaasa.











Õppesisu ja -tulemused

MAAILMARUUM (14 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema on õpilastele eriliselt huvipakkuv. Ainus kord põhikooli jooksul tutvutakse maailmaruumi ehitusega, tähtedega, Päikesesüsteemiga ja Maa liikumisega Päikesesüsteemis. Õppesisu: Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia.Põhimõisted: maailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit, Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Mudeli valmistamine Päikese ja planeetide suuruse ning omavahelise kauguse kujutamiseks. 2. Öö ja päeva vaheldumise mudeldamine. 3. Maa tiirlemise mudeldamine. 4. Tähistaeva vaatlused. Põhjanaela leidmine tähistaevas.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Selgitatakse, et see, mida me näeme, ei pruugi veel tõde olla. Tavamõistete „päike tõuseb“ ja „päike loojub“ selgitamine Maa tiirlemise mudeldamise abil. Tutvustatakse astronoomia kui teaduse selgitusi astroloogia ja tähtkujude tegeliku olemuse kohta. Maailmaruumi käsitlemisel on oht kalduda seletav-illustratiivsesse õppeprotsessi. Siiski saab kogu teemat käsitleda probleemide lahendamisena, kusjuures tõendusmaterjaliks on vaatlustulemused, aga ka kirjalikud allikad. Esikohale tuleb seada õpilaste arvamused (oletused, hüpoteesid), mida erineval viisil kontrollitakse. Õpetamist illustreeritakse fotodega kosmosest, samuti animatsioonidega taevakehade liikumisest.Õpitulemused:Õpilane

1) tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu;2) märkab tähistaeva ilu;3) nimetab Päikesesüsteemi planeedid;4) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;5) kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi

suurusi ja omavahelisi kaugusi;6) mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa; 7) mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese;8) mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja päeva

vaheldumist Maal;9) kirjeldab tähtede asetust galaktikas;10) teab, et Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee;11) jutustab müüti Suurest Vankrist;12) leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;13) teab, et astronoomid uurivad kosmilisi kehi;14) eristab astronoomiat kui teadust ja astroloogiat kui inimeste uskumist;15) leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.16)

Süvendav ja laiendav tegevus: Ülevaade maailmaruumi objektist võimaldab esitust erinevatel tasemetel.

PLANEET MAA (10 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Õpitakse infot hankima, kasutades erinevaid kaarte ja atlast, täitma kontuurkaarti. Tutvutakse planeet Maa mitmepalgelisusega looduskatastroofide kontekstis.Õppesisu: Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.Põhimõisted: gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir, naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Gloobuse kui Maa mudeli valmistamine. 2. Õpitud objektide kandmine kontuurkaardile. 3. Erinevate allikate kasutamine info leidmiseks ja ülevaate koostamiseks looduskatastroofide kohta.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Gloobuse kui mudeli õppimise tulemusena peaks kujundama mudeli teadusmõistelisena. Tavamõistes on mudel objekti suurendatud-vähendatud koopia. Seoses „mängugloobuse“ valmistamisega saab arutleda selle üle, mida gloobusele kanda ja mida mitte. Gloobuse kujundamisel ei peaks lähtuma klassis olevast gloobusest, vaid hoopis Maa kosmosefotodest või Maa joonistest, mida leiab internetist külluses. Gloobuse kui Maa mudeli tegemisel peaks mandrid ja ookeanid sellele joonistama. Geograafilise asendi iseloomustamist alustatakse Eestist (asend põhjapoolkeral, piirnemine naaberriikide ja veekogudega), iseloomustamisel kasutatakse ilmakaari. Euroopa kaarti peaks õppima mänguliste tegevuste kaudu. Tähtis on, et õpilased teaksid Euroopa suuremate riikide paiknemist ja leiaksid atlase registri abil kaardil üles ka tundmatud kohad.Looduskatastroofe on soovitav tutvustada videoklippide, meedias ilmunud artiklite ja piltide abil. Katasroofid seostatakse ohuga inimese elule ja tegevusele. Õpilased võivad rühmatööna koostada infoallikate põhjal postri ja selle abil mõnda looduskatastroofi teistele esitleda. Soovitav on koostada vulkaani mudel.Õpitulemused:Õpilane

1) huvitub Maal toimuvatest loodusprotsessidest, nende toimumise põhjustest ja tagajärgedest;2) kirjeldab gloobust kui Maa mudelit: kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus;3) teab, mida tähendab väljend „poliitiline kaart“;4) nimetab riigi geograafilise asendi tunnused;5) iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit; 6) leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha; 7) kirjeldab vulkaanipurset (tuhapilv, mürgised gaasid, laavavoolud) ja sellega kaasnevaid ohtusid

loodusele, sh inimesele. Teab, et Maa sisemuses on piirkondi, kus kivimid pole kõvad.8) toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele ja

inimeste tegevusele.Süvendav ja laiendav tegevus:Ülevaade looduskatastroofist võimaldab esitust erinevatel tasemetel.

ELU MITMEKESISUS MAAL (26 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Tutvutakse ühe- ja hulkraksete organismidega ning nende eluavaldustega. Omandatakse üldised teadmised hulkrakse taime- ja loomorganismi terviklikkusest ja eluavalduste üldistest põhimõtetest ning erinevatest keskkonnatingimustest Maal. Omandatakse ettekujutus elu arengust Maal. Õpitakse kasutama mikroskoopi. Tutvutakse Maa erinevate piirkondade (kõrb, vihmamets, polaaralad, kõrgmäestikud) looduslike tingimustega (põhiliselt temperatuuri ja sademete erinevus Eestiga võrreldes) ja elustikuga mõnede näidete varal.Õppesisu: Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.Põhimõisted: rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Erinevate rakkude vaatlemine ja võrdlemine. 2. Raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil. 3. Seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes. 4. Taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes. 5. Organismide eluavalduste uurimine looduses.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Teema piires käsitletakse toitumist, hingamist, paljunemist ja arenemist ning organismide seotust päikeseenergiaga. Käsitletakse loomade kohastumusi ja käitumist erinevates elukeskkondades.Antud teemade käsitlemisel saab kasutada iseseisvaid, paaris- ja rühmatöid, rollimänge, arutelusid, projektõpet, praktilisi ja uurimuslikke töid. Õpikeskkonda võib laiendada loodus- ja tervishoiumuuseumidesse (näiteks: Eesti loodusmuuseum http://www.loodusmuuseum.ee, Tartu Ülikooli loodusmuuseum http://www.natmuseum.ut.ee/, Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum http://www.ut.ee/BGGM/), vaadata seal vastavaid näituseid. Rakendada tuleb IKT-d ja ainetunde võib läbi viia arvutiklassis.Üherakuliste organismidega tutvumiseks ja rakkude uurimiseks tuleks võimaldada õpilastel kasutada mikroskoope ja arvuteid. Seemnete idanemist võivad õpilased uurida iseseisva tööna kodus või ühistegevusena klassis. Rakumudeli ehitamiseks saab kasutada joonistusvahendeid, arvutiprogramme või kasutada looval moel mingeid muid käepäraseid vahendeid mudeli ehitamiseks.Keskkonnatingimuste mitmekesisusega tutvumiseks on soovitav vaadata pilte, õppefilme või arvutianimatsioone erinevatest Maa piirkondadest, koostada postreid erinevate liikide ning nende kohastumuste kohta. Soovitav on võrrelda keskkonnatingimusi konkreetsete paikade näitel. Näiteks Sahara kõrb, Himaalaja mäestik, Antarktis, Amazonase vihmamets võrreldes Eesti oludega (temperatuuri ja sademete erinevused, aastaaegade esinemine, taimede ja loomade kohastumuste näited, inimtegevuse näited sealsetes piirkondades). Inimtegevuse tutvustamisel võiks keskenduda sellele, mis oleks õpilase elus teisiti, kui ta nendes piirkondades elaks. Elu arengu teemat on soovitav ilmestada kivististe uurimisega. Õpitulemused:Õpilane

1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;2) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;3) märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus; 4) oskab kasutada valgusmikroskoopi; 5) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;6) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus; 7) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;

http://www.ut.ee/BGGM/

http://www.natmuseum.ut.ee/

http://www.loodusmuuseum.ee/

8) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis;

9) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest; 10) teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal; 11) nimetab organismide eluavaldused.

Süvendav ja laiendav tegevus:Huvilised õpilased võivad koostada esitlusi dinosauruste või mõne Maa piirkonna kohta, võrreldes kunagist dinosauruste maailma tänapäevasega või mõnd maailma paika Eestiga. Võimalik on mikroskoopida erinevaid objekte. Soovitav on tutvuda ka binokulaariga.

INIMENE (20 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Omandatakse ülevaade inimese välis- ja siseehitusest võrdluses imetajate loomadega. Omandatakse ettekujutlus inimese arengust Maal.Õppesisu: Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.Põhimõisted: elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Elundi mudeli valmistamine ja/või talitluse uurimine. 2. Katsed ja laboritööd inimese elundite talituse uurimiseks. 3. Ülevaate koostamine inimese seosest ühe taime-, looma-, seeneliigi või bakterirühmaga. 4. Menüü analüüsimine, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused:Antud teemade käsitlemisel saab kasutada iseseisvaid, paaris- ja rühmatöid, rollimänge, arutelusid, projektõpet, õpimapi koostamist, praktilisi ja uurimuslikke töid. Õpikeskkonda võib laiendada loodus- ja tervishoiumuuseumisse (http://www.tervishoiumuuseum.ee/), käia vastavatel näitustel. Rakendada tuleb IKT-d ja tunde võib läbi viia arvutiklassis.Teema piires käsitletakse inimese elundeid ja elundkondi, toitumist, hingamist, kasvamist ja paljunemist ning seotust teiste organismidega. Õpitakse inimese välisehitusega seotud terminoloogiat ja omandatakse algsed teadmised inimese siseehitusest. Õpilane õpib tundma elundite peamisi ülesandeid. Vaadeldakse inimesele bioloogiliselt lähedasi liike ja inimese põlvnemist. Anatoomilisi teemasid saab illustreerida bioloogias kasutatavate seinatabelite, makettide, mulaažide, mudelite ja preparaatide abil.Kujundatakse oskust valida tervislikku toitu ja koostada menüüd. Menüüd võivad õpilased koostada iseseisva tööna kodus või ühistegevuse raames ainetunnis. Arvutiprogrammidest toetab antud teema käsitlemist koolinoorte tervisliku toitumise veebileht AMPSER http://www.ampser.ee/, mille abil saab analüüsida päevamenüüd, võrrelda toiduaineid ja teha õigeid toiduainete valikuid, osaleda mälumängus, et toitumisalaseid teadmisi võrrelda teistega.Inimese terviklikkuse uurimiseks võib kasutada veebipõhise uurimusliku õpikeskkonna „Noor looduseuurija“ http://bio.edu.ee/noor/ materjale: „Energiavajadus“; „Gaasivahetus; „Pulsi kiirus“; „Toitainete energiasisaldus“; „Hingamissagedus“. Teema „Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses tutvumiseks“ juures on soovitav vaadata õppefilme või arvutivideosid, koostada uurimusi või postreid erinevate liikide kasutamise kohta.Inimese elundite talituse uurimiseks võib teha järgmist: 1) uurida füüsilise koormusega kaasnevaid pulsisageduse muutusi; 2) valmistada mudel (vahenditeks õhupall, joogikõrs ja joogitops) kopsude töö põhimõttest arusaamiseks; 3) mõõta täispuhutava õhupalli ja mõõdulindi abil kopsumahtu jne. Õpitulemused:

http://bio.edu.ee/noor/

http://www.ampser.ee/

http://www.tervishoiumuuseum.ee/

Õpilane1) väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise; 2) mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest; 3) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;4) kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid

seoseid; 5) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega; 6) võrdleb inimest selgroogsete loomadega; 7) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust; 8) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus; 9) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;10) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid; 11) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki; 12) teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni; 13) teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.

Süvendav ja laiendav tegevus: Koostöös kehalise kasvatuse õpetajaga võib uurida mitmesuguste harjutuste mõju inimese organismile (pulsisageduse mõõtmine, harjutuste mõju lihastele vms).

Kujundatavad pädevused

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi kodanikuna; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; seada eesmärke, koostada plaane; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel; leida ja säilitada digivahendite abil infot; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.


Õppesisu ja -tulemused

Loodusõpetuse eesmärgid.Loodusõpetuse taotluseks on, et õpilane:- oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;- omandab teadmisi elukeskkondadest;- mõistab elus- ja eluta looduse seoseid;- omandab teadmisi energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest;- õpib tundma levinenumaid Eesti elukooslusi ja bioloogilisi liike;- tunneb põhilisi pinnavorme ja nende tekkimist;- oskab kasutada mudeleid;- kasutab kõnes õpitud mõisteid;- õpib kasutama lihtsamaid loodusteaduslikke uurimismeetodeid (vaatlus, mõõtmine, katse);- kasutab lihtsamaid mõõteriistu ja katsevahendeid;- õpib läbi viima katseid ohustamata ennast ja teisi. Õpetuse sisu.Teemad ja alateemad.Teadmised, oskused (õpitulemused teema lõpetamisel) Võimalikud integratsioonivaldkonnad teiste ainetega (tegevused). Vesi.Vee omadused, märgamine ja mittemärgamine, kapillaarsus, vee soojenemine ja jahtumine, vee omaduste tähtsus organismidele.Teadmised.Vee voolavuse nähtus. Vee liikumine jõgedes raskusjõu abil. Raskusjõust tingitud veepinna kumerus veekogudes. Mõiste raskusjõud. Vee soojenemine ja jahtumine. Mõisted soojus ja energia. Vee ja mulla soojenemise erinevus. Temperatuuri muutused veekogus ja õhus ööpäeva jooksul. Veekogu soojuslik mõju ümbruskonna õhule hommikul ja öösel. Vee temperatuuri aastaringne jaotus sügavas veekogus. Vee soojuspaisumine. Soojeneva vee liikumine anumas.

Teema lõpul õpilane: oskab kirjeldada vee voolavuse nähtust ja selgitada vee liikumist jõgedes raskusjõu

abil; teab raskusjõust tingitud veepinna kumerust veekogudes; oskab kirjeldada vee soojenemist ja jahtumist; kasutab õigesti sõnu soojus, energia; oskab kirjeldada temperatuuri muutusi veekogus ja ööpäeva jooksul; oskab selgitada veekogu soojuslikku mõju ümbruskonna õhule hommikul ja öösel; oskab kirjeldada aastaringset vee temperatuuri jaotust sügavas veekogus; oskab seletada soojeneva vee liikumist; oskab selgitada temperatuuri jaotust sügavas veekogus; kasutab õigesti sõnu raskusjõud, tihedam - raskem, hõredam - kergem; oskab kirjeldada märgamist ja mitte märgamist; oskab kirjeldada kapillaasrsuse katseid; oskab tuua näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses.

Tegevused: õpib tundma raskusjõu ja vee voolavusega seotud nähtusi; omandab teadmisi vee soojenemisest ja jahtumisest; võrdleb vee ja mulla soojenemist; tutvub järve või tiigi vee temperatuuri muutumisega; õpib vee temperatuuri aastaringset jaotust sügavas veekogus; õpib vee soojuspaisumise iseärasust; vaatleb soojeneva vee liikumist anumas (konvektsioon); teeb katseid margamise ja mittemärgamise ning vee tõusmise kohta erineva

läbimõõduga torudes (kapillaarides) ja tutvub nende nähtuste esinemisega looduses. Vee olekud.Vee kolm olekut. Vee sulamine ja tahkumine. Sulamistemperatuur. Aurumine ja keemine. Keemistemperatuur. Soojusenergia eraldumine ja neeldumine vee olekute muutumisel.Teadmised.Vee olekud: tahke, vedel, gaasiline. Vee paisumine külmumisel. Jää sulamistemperatuur ja vee külmumistemperatuur. Jää ujumine vee peal. Energia neeldumine jää sulamisel ja energia vabanemine jää sulamisel. Veekogu mõju ümbruskonna õhule sügisel jää tekkimise ajal ja kevadel jää sulamise ajal. Vee aurumine. Vee aurumist põhjustavad tegurid. Vee keemine. Vee keemistemperatuur. Veeauru kondenseerumine. Veeauru kondenseerumiseks vajalikud tingimused. Veeauru kondenseerumisega seotud nähtused. Härmatise tekkimise tingimused.

Teema lõpul õpilane: oskab kirjeldada vee olekuid; teab jää sulamistemperatuuri ja vee külmumistemperatuuri; oskab selgitada jää ujumist vee peal; oskab selgitada veekogu mõju ümbruskonna õhule sügisel jää tekkimise ajal ja

kevadel jää sulamise ajal; teab vee jahtumist aurumisel; oskab kirjeldada vee keemist; teab, et vee keemistemperatuuril hoidmiseks on veele vaja anda energiat; teab vee keemistemperatuuri; oskab demonstreeride veeauru kondenseerumist; oskab kirjeldada veeauru kondenseerumiseks vajalikke tingimusi; kirjeldab veeauru kondenseerumisega seotud nähtusi;

teab härmatise tekkimise tingimusi.Tegevused:

omandab teadmisi vee olekutest; õpib tundma vee paisumist külmumisel; tutvub vastavate nähtustega looduses; omandab teadmisi energia neeldumisest jää sulamisel ja energia vabanemisest vee

külmumisel; omandab teadmisi vee aurumisest; teeb kindlaks vee aurumise kiirust mõjutavad tegurid; vaatleb vee keemist; vaatleb keemistemperatuuri mõõtmist ning teeb vaatlusest järelduse: vee keemiseks on

veele vaja anda energiat; korraldab veeauru kondenseerumise katseid; omandab teadmisi veeauru kondenseerumisest ja seejuures esinevast energia

vabanemisest; omandab teadmisi härmatise tekkest.

Lahused.Aine luhustumine vees. Lahuste valmistamine ja nende omadused. Gaaside lahustuvus. Tahkete ainete osakeste mõju looduslikele vetele.Teadmised.Vee lahustuvad ja lahustumatud ained. Ainete lahustumine vees.Tahke aine osakeste leidumine looduslikes veekogudes ja nende mõju vee kvaliteedile. Lahuste valmistamine. Gaaside võimalik lahustumine vees ning selle tähtsusest looduses. Puhas ja reostunud vesi. Reostunud vee mõju elusorganismidele ja tasakaalule koosluses. Joogivesi ja sellele esitatavad nõuded. Vee puhasusviisid. Teema lõpul õpilane:

tunneb mõningaid vees lahustuvaid ja lahustumatuid aineid; oskab läbipaistvuse alusel hinnata, kas vees on tahke aine osakesi ning avaldada

arvamust vastava vee puhtuse kohta lahusena; oskab valmistada lahuseid, hinnata lahusti ja lahustunud ainete kogust lahuses; teab, et vees on lahustunud gaase ning need võimaldavad taimedel ja teistel

organismidel veekeskkonnas elada; oskab vahet teha puhtal ja reostunud veel; teab, kuidas reostunud vesi mõjub elusorganismidele ja tasakaalule koosluses; teab, et joogivesi peab olema puhas; teab , milline on Tallinna joogivee puhastussüsteem.

Tegevused: omandab teadmisi ainete lahustumisest vees; omandab teadmisi tahke aine osakest leidmisest looduslikes veekogudes ja nende

mõjust vee kvaliteedile; tutvub lahuste valmistamisega; omandab teadmisi gaaside võimalikust lahustumisest vees ning selle tähtsusest

looduses; tutvub vees lahustunud ainete mõjuga vee elustikule, toitainete ja saasteainete

sisaldusega vees; tutvub joogiveele esitatavate nõuetega ja vee puhastusviisidega.

Vesi organismide elus.

Vesi organismide elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumised eluks veekeskkonnas. Süvaveeloomade eripära ning veeorganismide elu eir aasaaegadel.Teadmised.Veekeskkond ja selle põhiomadused.Maailma, Euroopa ja Eesti tähtsamad jõed, järved ja mered ning nende asukoht kaardil. Taimede kohastumised eluks veekeskkonnas ja nende iseärasused. Maismaa ja veekogu taimede erinevused. Eesti veekogude taimed. Veeloomade kohastumised eluks veekeskkonnas, nende ehituse ja elu iseärasused. Eesti veekogude loomad. Süvaveeloomade ehituse ja eluviisi iseärasused. Süvaveekogude asupaigad. Rõhk ja selle arvutamine. Sukeldumise füsioloogia. Veeorganismide elutingimused suvel ja talvel: termokliin, jääkate, ummuksisse jäämine. Veetemperatuuri mõõtmine erinevatel sügavustel.Teema lõpul õpilane:

teab veekeskkonna põhiomadusi; teab maalima, Euroopa ja Eesti tähtsamaid jõgesid, järvi ja meresid ning oskab neid

leida kaardilt; teab taimede kohastumisi eluks veekeskkonnas ja nende iseärasusi; oskab nimetada ja tunneb ära harilikke Eesti veekogude taimi; teab veeloomade ehituse ja elu iseärasusi; oskab nimetada ja tunneb ära mõningaid veeloomi; teab süvaveeloomade ehituse ja talitluse iseärasusi ning oskab nimetada süvaveeloomi; teab olulisemaid merede ja ookeanide süvikuid ning oskab arvutada rõhku; teab veeloomade elutingimuste iseärasusi eri aastaaegadel.

Tegevused: õpib tundma vee kui elukeskkona põhiomadusi ja iseärasusi; teeb katseid vee omaduste tundmaõppimiseks; kordab tähtsamate veekogude leidmist kaardilt; õpib tundma taimede kohastumisi eluks veekeskkonnas; võrdleb maismaa ja veekogu taimi; õpib tundma Eesti veekogude tähtsamaid taimi; koostab ülevaate mõne veekogu taimedest; õpib tundma loomade kohastumisi eluks (kala, kahepaikne, imetaja) ja võrdleb neid; õpib tundma süvaveeloomade ehituse ja eluviisi iseärasusi johtuvalt erilisest

elukeskkonnast; kordab tähtsamate süvaveekogude asupaogad kaardil; teeb lihtsamaid arvutusülesandeid rõhu leidmiseks; omandab teadmisi sukeldumise füsioloogiast; omandab teadmisi veeorganismide elutingimustest suvel ja talvel. termokliin, jääkate,

ummuksisse jäämine; teeb lihtsaid katseid veetemperatuuri mõõtmiseks erinevatel sügavustel.

Vee ringkäik looduses.Vee aurumine veekogudelt ja taimedelt. Vee liikumine õhuvooludega. Pilvede teke. Sademed. Vee liikumine mullas ja jões. Energia ülekanne veeringes. Vee osatähtsus ilmastiku kujunemisel.Teadmised.Vee aurumine. Vee aurumine taimedest ja veekogudelt. Niiske õhu kandumine tuulega. Pilvede teke. Sademed. Energia vabanemine pilvede liikumisel. Seaduspärasus: veeauru kondenseerumisel vabaneb energiat. Sademete keskmine hulk ja aastaajaline jaotus Eestis. Valdavad tuuled (tuulte roos) Eestis ja nende mõju ilmastikule. Vee liikumine mullas ja jõgedes. Eesti suuremad jõed. Jõe lähe ja suue ning nende kõrguse vahe. Vee tähtsus ilmastiku kujunemisel. Vee roll maakoha ja maakera temperatuuri ühtlustajana.

Teema lõpul õpilane: teab vee aurumist ja veeauru liikumist tuulega; oskab kirjeldada pilvede teket; kasutab õigesti seaduspärasust: veeauru kondenseerumisel vabaneb energiat; oskab määrata tuule suuna; teab valdavaid tuulesuundi Eestis; teab Eesti suuremaid jõgesid; teab mõne jõe suudme ja lähte vahet; teab vee rolli maakoha ja maakera temperatuuri ühtlustajana.

Tegevused: omandab teadmisi vee aurumisest taimedest ja veekogudelt ning niiske õhu

kandumisest tuulega; omandab teadmisi pilvede tekkest, sademetest, energia vabanemisest pilvede

tekkimisel; õpib tundma sademete keskmist hulka ja aastaajalist jaotust Eestis; omandab teamisi valdavatest tuultest (tuulte roos) Eestis ja nende mõjust meie

ilmastikule; koostab tuulte roosi; omandab teadmisi vee liikumisest mullas ja jõgedes; leiab kaardilt Eesti suuremaid jõgesid; omandab teadmisi vee tähtsusest ilmastiku kujunemisel.

Õhk.Õhk ja õhkkond ehk atmosfäär. Õhu koostis ja omadused. Õhurõhk. Õhu liikumine looduses ja tuul. Atmosfäär kui Maal eksisteeriva elu kaitsekiht. Õhu tähtsus organismidele ning põlemisprotsessidele.Teadmised.Õhu koostis ja omadused. Külma ja sooja õhu liikumine. Tuulte tekkimise põhjused. Atmosfääri tähtsus Maal elavate organismide jaoks. Ilmavaatlused. Termomeeter ja baromeeter. Õhu olulisemate koostiselementide omadused. Õhu soojuspaisumine. Tuule tekkemehhanism. Looduses esinevad soojusülekandeprotsessid. Õhk kui gaaside segu, selle koostis ja omadused. Õhu tähtsus elusorganismide elutegevusele. Puhas ja saastunud õhu omadused ning nende toime organismidele. Happevihmade tekkepõhjused, nende toime elusloodusele ning sellega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Hapniku roll looduslikes protsessides. Põlemisprotsesside olemus neng nende tähtsus.Teema lõpul õpilane:

teab, et õhk koosneb erinevatest gaasidest; oskab teha lihtsaid ilmavaatlusi; oskab kasutada termomeetrit; oskab kirjeldada tuulte tekkimist ja teab selle põhjusi; teabatmosfääri tähtsust Maal olevate organismide jaoks; teab õhu koostist, tunneb õhu koostises sisalduvate komponentide olulisust; oskab kirjeldada õhu soojuspaisumist, tuua näiteid soojuspaisumise kohta looduses; oskab kirjeldada tuule tekkimist soojusnähtuste kaudu; oskab tuua näiteid looduses esinevate soojusülekande protsesside kohta; tunneb gaasiliste ainete segude iseloomulikke omadusi; oskab hinnata õhu vajalikkust elusolendite eksisteerimisele; oskab eristada puhta ja saastunud õhu omadusi ning toimet organismidele; tunneb happevihmade toimet elusloodusele ning sellega seotud keskkonnaprobleeme

Eestis;

oskab kirjeldada tähtsamaid looduses toimuvaid hapniku osalusel kulgevaid protsesse (roostetamine, hingamine, käärimine, põlemine);

mõistab põlemisprotsesside üldist olemust.Tegevused:

omandab teadmisi õhu koostisest; õpib tegema ilmavaatlusi, kasutama termomeetrit, võimalusel baromeetrit: õpib tundma külma ja sooja õhu erinevusi ning tuulte tekkimise põhjusi; õpib mõistma seoseid Maa atmosfääri olemasolu ja elu võimalikkuse vahel; tutvub õhu koostisega, olulisemate koostiselementide omadustega; omandab teadmisi õhu soojuspaisumisest; tutvub tuule tekkimise mehhanismiga; omandab teadmisi soojusülekande kohta looduskeskkonnas; õpib õhu kui gaaside segu koostist ja omadusi; tutvub õhu tähtsusega organismide elutegevusele; tutvub õhus sisalduvate kahjulike lisanditega; omandab algteadmisi happevihmade tekkepõhjuste kohta; õpib tundma hapniku rolli looduslikes protsessides (roostetamine, hingamine,

käärimine, põlemine); tutvub põlemisprotsesside tähtsusega ning nende olulisusega nii energia tootmise kui

ka loodushoiu aspektist.

Organismide elu õhus.Organismide elu õhus. Õhk kui elukeskkond. Organismide levimine õhu kaudu (abil). Lendamis- ja levimiskohastumised erinevatel organismidel.Teadmised.Õhukeskkonna tähtsamad omadused. Ilmakaared, nende määramine. Eesti tuulte suunad. Tuule suuna ja õhutemperatuuri määramine. Organismide levimine õhu kaudu: Tuultolmlejate taimede kohastumised. Õhukeskkonna loomad. Lindude kohastumised lendamiseks. Eesti tuntumad linnud ja tavalisemad putukad. Nahkhiired.Teema lõpul õpilane:

teab õhukeskkonna tähtsamaid omadusi, ilmakaari, Eesti tuulte suundi; oskab määrata tuule suunda, õhutemperatuuri; teab ja tunneb ära tuultolmlejaid taimi, oskab nimetada neil esinevaid kohastumisi; teab õhukeskkonna loomi, nende erinevusi ja sarnasusi; oskab nimetada lindude kohastumisi landamiseks, eristab lendamist ja liuglemist; oskab nimetada iseloomulikke putuka-, linnu- ja hahkhiireliike.

Tegevused: õpib tundma õhu kui elukeskkonna tähtsamaid omadusi; teeb lihtsamaid mõõtmisi (tuule kiirus, õhutemperatuur) ja katseid õhu liikumise

kohta; kordab ilmakaari ja nende määramist; kordab Eesti tuulte tähtsamaid suundi; omandab teadmisi organismide levimisest õhu kaudu; õpib tundma tuultolmlejate taimede kohastumisi; võrdleb erinevate tuultolmlejate taimede kohastumisi; omandab teadmisi õhukeskkonda kasutavatest loomadest; võrdlev erinevate lendajate

kohastumisi; õpib tundma lindude kohastumisi lendamiseks;

analüüsib lendamise ja liuglemise iseärasusi; kordab Eesti tuntumaid linde ja tavalisemaid putukaid; õpib tundma nahkhiiri.

Mulla koostis.Mulla koostis ja omadused. Vee liikumine mullas.Teadmised.Mullad. Mulla koostis ja omadused. Mulla koostise põhikomponendid: mineraalne osa, huumus, muula vesi, mulla õhk. Liiv ja savi. Liiva ja savi poorsus. Mullatüübid. Mullatüüpide tähtsamad omadused. Vee liikumine mullas. Mulla teke. Mulla omaduste sõltuvus olenevalt mulla koostisest. Teema lõpul õpilane:

teab, et mullad võivad olla erineva koostise ja omadustega; teab mulla koostise põhikomponente:mineraalne osa, huumus, mulla vesi, mulla õhk; teab liiva ja savi erinevusi ja tunneb need ära; teab poorsuse mõistet ja oskab seda kasutada; oskab eristada savi- ja liivmuldi ning teab nende mullatüüpide tähtsamaid omadusi; oskab seostada vee liikumise mulla koostisega; oskab kirjeldada mulla teket ja seostada muldade omadused muldade erineva

koostisega.Tegevused:

vaatleb erinevate omadustega muldade näidiseid ning võrdleb neid omavahel; omandab teadmisi mulla koostisest; õpib praktilise tegevuse käigus tundma erineva suurusega mulla mineraalseid

koostisosi: liiv ja savi; teeb katse liiva ja saviga nende poorsuse määramiseks; õpib eristama liiv ja savimuldi; omandab teadmisi vee liikumise kohta mullas ja uurib selle sõltuvust mulla koostisest; omandab algteadmisi mulla tekkest ja õpib omaduste sõltuvust koostisest.

Muld elukeskkonnana.Mullaorganismid, nende elu suvel ja talvel sõltuvalt mulla soojenemisest ja jahtumisest. Mulla osa taimede elus.Teadmised.Mulla ehitus ja omadused. Erinevad mullatüübid. Elutingimused mullas seoses selle füüsikalis-keemiliste ja mehhaaniliste omadustega. Mulla elustik: putukad, vihmaussid ja uruloomad. Muldade tähtsamad omadused, mis mõjutavad taimede kasvu. Väetiste mõju nii taimedele kui ümbritsevale keskkonnale.Teema lõpul õpilane:

teab mulla ehitust ja omadusi; oskab eristada erinevaid mullatüüpe ja neid kirjeldada; teab ja tunneb ära erinevaid mullaelustiku esindajaid; teab muldade tähtsamaid omadusi, mis mõjutavad taimede kasvu; oskab hinnata väetiste mõju nii taimedele kui ümbritsevale keskkonnale.

Tegevused: õpib tundma elutingimusi mullas seoses selle füüsikalis- keemiliste ja mehhaaniliste

omadustega; teeb katseid mulla omaduste määramise kohta; kordab muldade kirjeldamise viise ning valmistab mulla monoliidi;

õpib tundma mulla elustikku: putukaid, vihmausse, uruloomi; omandab teadmisi nende eluviiside iseärasuste, sarnasuste ja erinevuste kohta; vaatleb väliekskursioonil mitmesuguseid mullaloomi; õpib tundma taime kasvu mõjutavaid mulla füüsikalis-keemilisi omadusi ning nende

mõju taimedele; teeb praktilisi väetamistöid; analüüsib väetiste mõju keskkonnale.

Inimtegevuse mõju mullale.Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumise ja hävimise põhjused ja tagajärjed. Mulla kaitse.Teadmised.Maaharimise ja karjatamise mõju mullale. Väetiste ja tallamise mõju mullale. Karjatamise mõju kooslusele. Mulla reostumise ja hävimise põhjusi ning tagajärgi. Mulla tähtsus ja selle kaitsmine. Mahepõllunduse põhimõtted jaerinevused võrreldes intensiivse põllundusega.Teema lõpul õpilane:

teab, millised tagajärjed võivad olla ebaotstarbekal maaharimisel ja karjatamisel; mõistab väetiste mõju mullale ja teab väetiste liigsest kasutamisest tulenevaid ohtusid; oskab hinnata karjatamise mõju loodusele;

oskab nimetada mulla reostumise ja hävimise põhjusi ning teab nendest tulenevaid võimalikke tagajärgi;

mõistab mulla tähtsust; teab mahepõllunduse põhimõtteid ja erinevusi võrreldes intensiivse põllundusega.

Tegevused: omandab teadmisi maaharimise ja karjatamise mõjust mullale; õpib väetiste ja tallamise mõju mullale; õpib tundma mulla reostumise ja hävimise põhjusi ning tagajärgi; omandab teadmisi mulla tähtsusest ja selle kaitsmise vajadusest; omandab teadmisi mahepõllunduse alustest; võrdleb mahepõllundust intensiivse põllundusega.

Inimene keskkonna muutjana.Looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tulemusena. Tehiskeskkonna kujunemine ja arenemine. Tehiskeskkonna mõju looduslikele protsessidele ning tema osa looduskeskkonna säästja ja kaitsjana.Teadmised.Inimtegevuse mõju avaldumisvorme keskkonnas, loodus- ja tehnokeskkonna erinevusi. Tehiskeskkonna tunnused võrreldes looduskeskkonnaga. Tehiskeskkonna kujunemine Haapsalus ja selle lähiümbruses.Teema lõpul õpilane:

teab inimtegevuse mõju avaldumisvorme keskkonnas, loodus- ja tehnokeskkonna erinevusi;

oskab üldiselt hinnata inimtegevuse mõju aspekte; kirjeldab tehiskeskkonna kujunemist oma kodukohas seoses muutustega asustuses.

Tegevused: omandab teadmisi inimtegevusest looduses ja sellle tagajärgedest, tehiskeskkonna

kujunemise paratamatusest; võrdleb erinevaid tehiskeskkondi; analüüsib tehiskeskkonna tunnuseid võrreldes looduslikuga; hindab inimtegevuse mõju erinevaid aspekte.

Tehiskeskkond ja energia.Tehiskeskkonna loomiseks vajalikud energiaallikad. Päikese-, tuule-, vee ja kütuseenergia. Taastuvad ja taastumatud energiaressursid.Teadmised.Tehiskeskkond ja selle loomiseks vajalikud energiaallikad. Erinevad energialiigid. Energia muundumine. Maa energiaressursid. Taastuvad ning taastumatud energiaressursid.Teema lõpul õplane:

oskab valmistada lihtsaid seadmseid, mis liikumiseks kasutavad tuule- või veeenergiat;

saab aru, et energia ei teki ega kao, vaid muundub; teab taastumatuid energiavarusid ja saab aru nende säästmise vajadusest; mõistab taastuvateenergiavarude kasutamise keskkonnasõbralikkust.

Tegevused: teeb katseid tuule- ja veeenergia kasutamisest; omandab teadmisi Maa energiaressurssidest neng õpib neid eristama taastuvateks ja

taasumatuteks; õpib tundma tehiskeskkonnas kasutatavaid energiaallikaid.

Eesti asukoht kaardil ja gloobusel.Eesti asend maailmakaardil ja gloobusel. Eesti haldusjaotus.Teadmised.Eesti asukoht maailmakaardil ja gloobusel. Eesti asend Euroopa, Läänemere ja Skandinaavia poolsaare suhtes. Eesti naaberriigid ja Eesti asend nende suhtes. Eesti haldusjaotus. Eesti maakonnad, vallad ja linnad.Teema lõpul õpilane:

oskab näidata gloobusel ja kaardil Eesti asukoha ning seda iseloomustada; oskab nimetada ja kaardil näidata Eesti naaberriigid; teab, et Eesti jaguneb maakondadeks ja valdadeks; oskab Eesti halduskaardil näidata maakondi ja nende keskusi; teab, kuidas tähistatakse kaardil linnad ja oskab neid kaardil näidata.

Tegevused: leiab Eesti asukoha gloobusel ja maailmakaardil; iseloomustab Eesti asendit Euroopa, Läänemere ja Skandinaavia poolsaare suhtes; leiab kaardilt Eesti naabrid ja iseloomustab Eesti asendit nende suhtes; õpib tundma Eesti haldusjaotust; leiab kaardilt Eesti maakonnad ja linnad; õppib tundma leppemärke..

Õpitulemused.

5.klassi õpilased peavad teadma:- vee omadusi, kolme olekut;- vees lahustuvaid ja lahustumatuid aineid;- kuidas reostunud vesi mõjub elusorganismidele ja elukooslusele;- veekeskkonna põhiomadusi;

- veekeskkonnas elavaid taimi ja nende kohastumisi eluks veekeskkonnas;- veeloomi ja nende ehitus ning elu iseärasusi;- õhukeskkonna tähtsamaid omadusi, ilmakaari, Eesti tuulte suundi;- tuultolmlejaid taimi ja õhukeskkonnas elavaid loomi;- mulla kostise põhikomponente, mulla ehitust ja omadusi ning erinevaid mullatüüpe;- mullaelustiku esindajaid;- mahepõllunduse põhimõtteid ja erinevusi võrreldes intensiivse põllundusega;- energia saamisvõimalusi ja kasutamisviise;- taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse;- inimtegevuse mõju avaldumisvorme keskkonnas, loodus- ja tehiskeskkonna erinevusi;- Eesti haldusjaotust;- Eesti ilmastikku kujundavaid tegureid.

Õpilased peavad oskama:- kirjeldada veega seotud nähtusi, pilvede teket, õhu soojuspaisumist, tuule tekkimist, hapniku - osalemisel toimuvaid protsesse, mulle teket, pinnavormide kujunemist, tehiskeskkonna kujunemist;- iseloomustada Eesti kliimat, aastaaegu;- valmistada lahuseid;- vahet teha puhtal ja reostunud veel;- näidata tähtsamaid veekogusid, pinnavorme ja asulaid kaardil/gloobusel;- teha katseid vee omaduste tundmaõppimiseks;- oskab määrata tuule suundi ja õhutemperatuuri;- valmistada lihtsaid seadmeid, mis liikumiseks kasutavad tuule- või veeenergiat;- nimetada õhu- ja veekeskkonnas ning mullas elavaid organisme ning nende kohastumisi.






5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja

teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;





Õppesisu ja –tulemused

Õppeaine eesmärgid.6.klassi loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:- tunneb huvi ja austust eluslooduse vastu;- saab aru bioloogia õppimise vajadusest;- omandab teadmisi eluslooduse objektidest ja nähtustest ning seal toimuvatest protsessidest;- teab elusa ja eluta looduse vastastikuseid seoseid;- omandab põhilisi teadmisi bioloogia põhiseisukohtadest ja -teooriatest;- omandab teadmisi erinevatest organismidest, nende ehitusest ja talitlusest;- omandab teadmisi ökosüsteemidest ja neid asustavatest liikidest;- omandab teadmisi loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipidest ja nende rakendustest;- oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte ja kasutada lihtsamaid uurimismeetodeid;- oskab kasutada bioloogias õpitut tavaelu probleemide lahendamisel;- oskab kasutada erinevaid allikaid bioloogiateabe otsimiseks, neid kriitiliselt hinnata;- oskab kasutada omandatud teadmisi otsustuste tegemisel ja hinnangute andmisel;- oskab näha loodusega seotud probleeme ja esitada nende sisulisi lahendusi;- väärtustab bioloogilist mitmekesisust;- väärtustab tervislikke eluviise;- suhtub vastutustundlikult elukeskkonda. Õppeaine sisu. Teemad ja alateemad. Ökoloogia kui loodusteadus.Organismide mitmekesisus: ainu- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine ja hingamine. Elu areng Maal. Eesti asulate tüübid. Tingimused asulate elukoosluses. Linnad ja linnakeskkond. Linn kui ökosüsteem. Keskkond ja tervis. Aed kui elukooslus. Elutingimused. Aianduse tüübid.Kahjurite tõrje. . Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed, park. Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord. Aiataimed.Aiaga seotud loomad. Põld kui elukooslus. Mullad. Kasvatatavad taimed.. Põldude tekkelugu. Mulla viljakus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus.Taimed ja loomad põllul. Niit kui elukooslus. Taimed ja loomad niidul.. . Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Erinevad niidutüübid. Elutingimused ja organismidevahelised suhted niidul. Tavalisemad taimed ja loomad. Toiduahelad, toiduvõrgustik. Niitude kaitse. Järv kui elukooslus. Taimed ja loomad järves. Plankton. Järvede üldiseloomustus. Elutingimused järves. Elustik. Toiduahelad. Eesti järved. Järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse. Jõgi kui elukooslus.Loomad ja taimed jões. Elutingimused jões. Elustik. Toiduahelad. Jõgede üldiseloomustus. Jõgede tähtsus ja kaitse. Meri ja rannik kui elukooslus.,Elutingimused Läänemeres. Loomad ja taimed Läänemeres. . Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Toiduahelad. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Veekogude saastamine ja kaitse. Mets kui elukooslus. Eesti metsad.Nõmmemets.Palumets. Laanemets. Salumets. Metsade kasutamine ja kaitse. Soo kui elukooslus. Soode teke ja levik. Soode areng – madalsoo ja raba. Soo kui veekogu. Elutingimused soos. Soode elustik. Organismidevahelised suhted. Toiduahelad. Soode tähtsus ja kasutamine. Soode kaitse. Loodusvarad. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.. Päikeseenergia: tuule-, vee-, kütuste energia. Eesti loodusvarad: maa, mullad, veed, metsad, taimed, loomad, maavarad. Looduskaitse Eestis. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Aed, ainete ringkäik, alepõld, aruniit,agarikalustaimestu, arukask, angerjas, arusisalik, bioloogia,biotõrje,,balti lamekarp, bioloogiline mitmekesisus,ehmestiivaline, elukooslus, enamuspuuliik,eos, haljastu, hallhaigur, halljänes, haug,hiireviu, hundinui, huumus,hõljum, hoiumets,hahk, hallhüljes,heitvesi,huulhein,iluaiandus,imetaja,inimkaasleja,jooksik,juurviljad,jõgi, jõevähk,jõgi-kõõlusleht,järv, järvekarp,järve ummuksisse jäämine, jäälind,jäänukjärv, juurepess,jõhvikas, jänesekapsas,jääkoskel, jäänukliik, kaheaastased taimed, kahepaiksed, kalad, kalmus,kamar, kanakull, kapsas,juulukas,kartul,keemiline tõrje, kerahein,kihulane, kiivitaja,kiritigu,kobras, koduhiir, kodutuvi,kompekarvad kukrik, kuldnokk,,kultuurniit,kõrs, käpalised,köitraod,köögiviljandus küla,kaitsemetsad, kalandus,kanarbik, karihiir, karu, kasevaksik, kassikakk, kiil, kilu, kirpvähk, kuurort, kooreürask, kuuseriisikas, kuusk, kõrgsoo, kääbuspõõsad, kühmnokkluik, lagundaja, lamminiit, latikas, laulusääsk, lehetäi, lepatriinu, lillkapsas, linn, liuskur, linnud,looniit, lõhe , lõhnav kummel, lähtekivim,laanelill, laanemets, laanesõnajalg, laanik, lehelind, lepad, leseleht, lest, looduskaitseala, looduspark, loodusvara, läbirändaja, Läänemeri, maarjahein,mahepõllundus, marjaaed, meriforell, mesilane, metsavöönd, metskits, mets viinapuu, mikroob, mudatigu, muld, mullaviljakus, mutt, maastikukaitseala, maavara, maikelluke,merihumur, merikapsas, merikilk ,merikotkas, meririst meri meriski, mets, metsakasvatus, metsakuklased, metsarinded, metsatüüp, metsis,metskiur, metssiga, metsvint, metsülane , mustikas, must pässik, musträhn, mäger, mänd, männikärsakas, männiriisikas, männivaablane, mügri, niit, nisu, nurmkana, nälkjad,naerukajakas, nastik, nõmmemetsad, oder, ohted, ojaehmeslane, ondatra, orashein,m orhideed, orav, parasiit, parasitism, park, peet, pirnipuud, plankton, porbulane, porgand, porgandikärbes, priimula, prussakas, puhmik, puisniit, puruvana, puuviljandus, põhk, põld, põldhein, põldlõoke, põldohakas, põldtimut, põlispõld, päevaliblikas, päevapaabusilm, pärn, pääsuke, paekivi, palumets,palu- härghein, parm, pilliroog, plaaz, pohl, pruunvetikad, puhmad, puidu kasutamine,punavetikad, puurinne,põder, põlevkivi, põõsarinne, pähklikärsakas, pöialpoiss, rannaniit, raps, rasvatihane,rebane, risoom, ritsikas, rohevetikas, rohutirts ,ronitaim, roomaja, rott, rukis, rukkilill, rukkirääk, ränivetikas, röövik, röövkala, raba, rabamurakas, rahvuspark, relikt, riimveeline veekogu, rohevetikas, rohurinne, rähn, räim, rästik,saarmas,samblad, seeneniidistik, selgroogne, selgrootu, siil, siirdekala, silo, sinikaelpart,sitssitikas , sooniit, suhkrupeet, suur õiesikk, sõnajalg, särg, söödajuurvili, söödataimed, saar, salumets, samblarinne, samblikud,sarapuu, siirdesoo, sinikas, sinilill,

siirdesoo, sisemeri, soo, sookail, sookask, sookurg, soolakutaimed, säästev areng, söödav rannakarp,sümbioos, tarbija,tootja, teeleht, teravili, teris, toiduahel, toidutaim, tuttpütt, tõuk, täismoone, taaastumatud ja taastuvad loodusvarad, tamm, toomingas,tulundusmetsad,turvas, turbasammal, tursk, ujur, umbrohud, vaarikamardikas, vaarikes, vaegmoone, vagel, vaher, varblane, varsakabi, veeõitseng, vesikirp, vesikupp, vesikuusk, vesipapp, vesiroos, vetikas, vihmauss, vikerforell, viljakärbes, viljanaksur, voodilutikas, võilill, vahtlane, valgejänes, vareskaer, veekogu ületoitmine, viiger, villpea, võsaülane, vääriselupaik, õie ehitus, tolmlemine, õunamähkur ,õunapuu, õunasort, ämblikud, ökoloogia, ökosüsteem, ööbik, ühepäeviku vastsed, ülased, üraskid. Arendatavad oskused.6.klassi õpilane:- oskab vaadelda loodusobjekte ja väljendada vaadeldavat oma sõnadega; - oskab esitada vaatlus- ja mõõtmistulemusi tabelina, graafikuna;- oskab võrrelda ja võrdlemistulemuste põhjal objekte rühmitada, järjestada;- oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku infot;- oskab lugeda, mõtestada ja luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;- oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest Eeldatav õpitulemus.6.klassi õpilane:- teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi; - oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi;- omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest;- eristab erinevaid elukeskkondi;- teab peamisi Eesti elukooslusi; oskab nimetada erinevate koosluste tüüpilisi liike ja teab nendevahelisi seoseid;- teab inimese kasutatavaid energialiike; - teab, millist rolli etendavad õhk, toitained ja vesi organismide elus;- tunneb mulla kui elukeskkonna omadusi;- oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;- oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab kuidas neid kaitstakse saastamise eest; - tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes;- oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi ja vormistada referaati;- oskab teha vaatlusi ja lihtsamaid katseid;- mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; - väärtustab säästvat eluviisi.






5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;




AinekavaLoodusõpetus 7. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas, 2 tundi nädalas.

SISSEJUHATUS Õpitulemused: Õpilane nimetab loodusteadusliku uurimismeetodi etappe.

Õppesisu: Loodusõpetuse koht teiste loodusainete hulgas. Loodusteaduslik uurimismeetod. Põhimõisted: Loodusteaduslik uurimismeetod

Õppetund Teema/ Mõisted

Õppemeetodid/ praktilised tööd

ja IKT kasutamine/ hindamine/

õppekeskkond

Õppeainete lõiming

Lõiming õppekava läbivate

teemadega

Õppematerjal/ õppevahendid

1. Loodusõpetuse kui õppeaine koht teiste loodusainete hulgas. Loodusteaduslik uurimismeetod, hüpotees, eesmärk, katse, järeldus

Katsed loodusteadusliku uurimismeetodi tutvustamiseks- a) palli ja paberilehe kukkumine, eesmärgi, hüpoteesi sõnastamine, katse planeerimine ja järelduse tegemine, b) sooja ja külma vee mõju aine lahustamisele (KMnO4), aruteluks ülesanded raua roostetamise kiiruse ja mäesuusatamisel laskumiskiiruse uurimise kohta.

Kõik loodusained kasutavad loodusteaduslikku uurimismeetodit

Elukestev õpe ja karjääri planee-rimine: elukutsed, mis rakendavad loodusteaduslikku uurimismeetodit.

KMnO4, soe ja külm vesi, kuul, paberileht

KEHADE KVANTITATIIVNE KIRJELDAMINE (11–13 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Seostub mõõtmistega ja mõõtmistulemuste töötlemisega. Õpitavad oskused on edasisteks õpinguteks äärmised tähtsad, seepärast peaks kõik õpilased need omandama. Õpitulemused: Õpilane

1. tunneb ära mõõtesilindri skaalalt mõõtühiku ja nimetab seda; 2. määrab mõõteriista skaala väiksema jaotise väärtuse; 3. võrdleb mõõtemääramatusega antud suurusi; 4. määrab risttahukakujulise keha ruumala ja keha tahu pindala mõõtmiste ja arvutuste abil;

5. mõõdab kujundi pindala ühikruudu meetodil; 6. mõõdab vedeliku ruumala mõõtesilindriga ja määrab keha ruumala sukeldusmeetodil; 7. teab eesliidete mega-, kilo-, senti- ja milli- tähendust; 8. teisendab pikkuse, pindala, ruumala, massi ja tiheduse ühikuid; 9. kaalub kehi (massi määramine); 10. määrab keha aine tihedust, kaaludes keha ja mõõtes keha ruumala; 11. leiab ainete tiheduse tabelist aine tiheduse; 12. tõlgendab aine tihedust mõõtühiku kaudu; 13. kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil;

14. vormistab arvutusülesande lahenduse ja lahendab ülesande. Õppesisu. Keha. Kehade omadusi. Mõõtmine. Mõõtemääramatus. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine. Kaalumine, mass. Aine tihedus. Näiteid kauguse mõõtmise kohta. Näiteid tihedusest põhjustatud nähtuste kohta. Põhimõisted: mõõtmine, mõõtühik, mõõteriist, füüsikaline suurus, mõõtesilinder, pikkus, pindala, ruumala, mass, tihedus, gradueerimine.

Õppetund Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond


2. Keha ja keha omadused. Keha kui mudel füüsikas. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed omadused, mõõtmine,

Vestlus - kuidas kasutatakse keha mõistet teaduses ja kuidas tavaelus, miks on vaja teada kehade omadusi. etteantud või oma valitud keha iseloomustamine nii, et kaasõpilane saab aru, millega on tegemist.

Erinevad kehad ja ained, mida kasutatakse füüsikas ja keemias

3. Füüsikaline suurus kui mõõdetav suurus.

Mõõtmine, füüsikalise suuruse tähis, ühik, ühiku tähis, mõõteriist, mõõteskaala, mõõtepiirkond, väikseim skaalajaotis

Arutelu, kuidas mõõta objekte looduses.

Katsed: etteantud kehade pikkuse ja pindala (õpik, klotsid, silinder) mõõtmine, tähelepanu pööramine mõõtmistulemuste ülesmärkimisele. Mõõtejoonlaua mõõtepiirkonna, väikseima skaalajaotise väärtuse määramine.

Erinevate mõõteriistade, sh digitaalsete näitamine arutelu: miks on vaja teada mõõtepiirkonda.

Erinevad mõõtejoonlauad, termomeetrid, kaalud

4. Mõõtmine.

Korduskatsed ja mõõtmistäpsus, Mõõtmine ja mõõtemääramatus

Katsed: a) 4-5 õpilast mõõdavad koolilaua kõrguse põrandast ja võrdlevad omavahel, b) erinevate termomeetrite näidud vee temperatuuri mõõtmisel, c) mõõtemääramatuse hindamine käte siruulatuse mõõtmisel. Määramatuse selgitusele lisada, et loodusteadustes tehtavates mõõtmistes polegi päris täpseid tulemusi, näidata, kuidas märgitakse mõõtemääramatust

5. Pindala mõõtmine. Otsene ja kaudne mõõtmine, füüsikalise suuruse hindamine

Katsed: a) mündi pindala mõõtmine arvutades raadiuse abil ja ühikruudu meetodil, b) käelaba pindala hindamine ja seejärel ühikruudu meetodiga mõõtmine

Mõõtejoonaud, ruuduline või millimeetri paber

6. Ruumala mõõtmine, sukeldumismeetod,

Katsed: a) mõõta silindrilise või risttahuka ruumala nii otseselt kui ka kaudselt, b) kopsumahu mõõtmine. Tähelepanu mõõtmistulemuste ülesmärkimisele ja otsese mõõtmise korral arutleda mõõtemääramatuse üle.

Mõõtesilindrid, erineva mõõtmete ja kujuga kehad, kauss veega ja kolmeliitrine purk

7. Mass ja selle mõõtmine.

Ühikute teisendamine ja mõõtmine;

Arutelu, kuidas mõõta looduslike objektide massi. Katsed: a) erinevate kaaludega mõõtmine, b) vedeliku massi mõõtmine

Õpilase enesehinnang õpitu omandamise kohta.

Kangkaalud, vedrukaalud, elektroonilised kaalud, keeduklaas vedelikuga

8. Tihedus. Tiheduse tähis ja mõõtühikud,

Arutelu, kuidas mõõta veekogus oleva vee massi, või maja ehitamiseks kuluva materjali massi, miks osad kehad vajuvad vee alla ja mõned mitte, miks ei saa võrrelda raskuseid, vaid on vaja kasutada tihedusi.

Katsed: tiheduse mõiste kujundamiseks kasutada erineva materjaliga sama suurusega kehasid ja samast materjalist erineva suurusega kehasid,

Ülesanded tiheduste tabeli põhjal

erineva materjaliga sama suurusega kehad ja samast materjalist erineva suurusega kehad, kaalud, ruumala mõõtmiseks vajalikud vahendid

9. Tiheduse mõõtmine. Arvutused valemiga

Katsed: a) tahke aine tiheduse mõõtmine, b) vedeliku tiheduse mõõtmine. Võib lasta õpilastel kaasa võtta kodust erinevatest materjalidest kehasid.

Alumiiniumist, rauast, pronksist kehad, soola või suhkru lahus, mõõtesilinder

10. Arvutusülesanded tihedusega.

Ülesannete vormistamine – andmete märkimine valemi või loogilise arutelu põhjal ülesande lahendamine, vastuse välja toomine.

Ühine arutelu, kuidas vormistada praktilise töö tulemusi ja kuidas neid võiks hinnata – hindamismudeli loomine või näitamine.

11. Praktiline töö: Tiheduse määramine

Sõltuvalt õpilaste arvust ja olemasolevatest võimalustest toimub töö individuaalselt või rühmatööna.

12. Tiheduse ülesanded Praktiliste tööde analüüs – millistest teadmistest on vajaka, mida peab juurde õppima

Arvutamine näiteks, a) kui palju kaalub õhk klassis, b) kui palju kaalub tellistest laotud korsten, c) kui suurt ladu oleks vaja, et mahutada ära eri riikide kullavarud (otsida internetist, näiteks aadressil: http://ap3.ee/default.aspx?PublicationId=ef260839-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9–10 tundi)

http://ap3.ee/default.aspx?PublicationId=ef260839-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53



Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Seostub eelkõige keemiaga. Teema tagab sidususe teemadega „Tahkis, vedelik, gaas“, „Soojusülekanne“, „Aine olekute muutumine“. Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus. Õpitulemused: Õpilane

1. soovib teha kodus katseid; 2. toob näiteid ainete omadustest; 3. teab, et aine koosneb osakestest, aatomitest või molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest; 4. kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit; 5. seostab aatomite ehitust perioodilisussüsteemiga; 6. kirjeldab küllastunud soolalahuse valmistamise katset; 7. määrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud; 8. kirjeldab soola tootmist soolajärve veest, kasutades küllastunud lahuse mõistet; 9. eristab puhtaid aineid ja segusid; 10. toob näiteid igapäevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest; 11. teab vesiniku, hapniku, süsiniku sümbolit; 12. loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid vee ja süsihappegaasi valemites;

13. koostab mõisteskeeme aine ehituse, lahustumise ja ainete puhastamise kohta. Õppesisu: Ained ja materjalid, nende omadused. Ained koosnevad osakestest. Aatomi ja aatomituuma ehitus. Keemilised elemendid. Liht- ja liitained: nt vesinik, hapnik, süsinik, vesi ja süsihappegaas ning nende sümbolid ja molekulivalemid. Keemiline reaktsioon – uute ainete tekke protsess. Puhas aine. Ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segunevad ja mittesegunevad vedelikud, tahkete ja gaasiliste ainete lahustumine vedelikes. Segust või lahusest ainete eraldamine. Tutvustada kasutatavaid laborinõusid ja vajalikku ohutustehnikat. Põhimõisted: aineosake, molekul, aatom, elektronkate, aatomituum, elektron, prooton, neutron, puhas aine, ainete segu, lahus, küllastunud lahus.

Õppetund Teema/ MõistedÕppemeetodid/ praktilised tööd ja

IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond


13. Materjal ja aine. Aine koostisosakesed – molekulid ja aatomid

Arutelu materjali ja aine eristamisest, näited ainetest ja materjalidest; miks on vaja teada, millest koosnevad erinevad ained.

Ülesanne – leida, mitu erinevat materjali on kasutatud telefoni, MP3 vms valmistamisel, selgitada, mille põhjal otsustatakse, et need on erinevad.

Kaardistada õpilaste eelteadmised aine koostise kohta, kas nad teavad mõisteid molekul, aatom, ioon, keemiline element, elektron. Antud töölehed alles hoida.

Kvartsliiv ja klaas, raud ja teras, pronks ja selle koostisained – vask ja tina

14. Aatom ja selle koostis, tuum, elektronkate, tuumaosakesed –

Näidata mudeleid loodusainetes – gloobus, molekuli mudelid, Päikesesüsteemi mudel.

Võimaluse korral toimub tund arvutiklassis

prootonid ja neutronid, keemiline element, kui kindla prootonite arvuga aatomi liik ja selle tähistamine sümbolitega

IKT aatomi koostis: http://phet.colorado.edu/en/simulation/build-an-atom

Küsimuste ja simulatsiooni abil tuletavad õpilased ise seose prootonite arvu ja keemilise elemendi liigi vahel ja et neutronitest ei sõltu keemilise elemendi liik vaid selle stabiilsus.

Perioodilisuse tabeli ja keemiliste elementide järjestuse seosed.

15. Liht- ja liitaine. Molekuli koostis, molekuli valem, keemiline nähtus, keemiline reaktsioon

Analüüsida ühiselt, mida näitab molekuli valem, kasutada molekuli mudeleid.

Lihtsamate liht- ja liitainetega tutvumine, ise sünteesida CO2 ja H2, katse naatriumiga.

Õpilase enesehinnang õpitu omandamise kohta

Molekulimudelite komplektid,

Vask, vesi, piiritus, heelium, Zn, Na, soolhape, söögisooda, äädikas

16. Puhas aine ja segu.

Õhk kui gaaside segu, metallisulam kui segu

Looduses esinevad segud ja puhtad ained. Arutelu – puhaste ainete omadused ja tähtsus.

Katse elektrijuhtivusega: destilleeritud vesi ei juhi elektrit, soolane juhib ja järeldus, et puhta aine ja segu omadused on erinevad, kulla ja hõbeda proovide vaatlemine ja arutelu, miks ei kasutata puhast kulda ehete valmistamiseks.

Savi, liiv, merevesi, meresool, mahl, destilleeritud vesi, lihtne vooluring patarei ja hõõglambiga

17. Lahused.

Lahus, lahusti, lahustuv aine. Lahuse protsendiline koostis (lihtsad näited)

Vestlus, tahvlile teadmiste kaardistamine.

Katseid lahustega: a) lahuse valmistamine, b) sidrunhape reageerib söögisoodaga ainult lahusena, c) lämmastikhappe reaktsioon vasega,

Lahjendatud HNO3 ja kontsentreeritud HNO3 ja vaske sisaldav münt

18. Küllastunud lahus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist

Küllastuvuse mõiste selgituseks – millal jäätise söömisest küll saab, siis kui enam jäätist sisse ei mahu!

Praktiline töö: küllastunud lahuse

Suhkur, CuSO4, lämmastikväetis, vesi, erisuurusega keeduklaasid, veekeetja

http://phet.colorado.edu/en/simulation/build-an-atom

http://phet.colorado.edu/en/simulation/build-an-atom

valmistamine.

Katsed: a) küllastunud suhkrulahuse valmistamine kuumavee vannis, b) CuSO4 lahustumine, c) lämmastikväetise lahustumine. Jätta lahused seisma, et aine välja kristalluks

19. Lahustuvuse graafik, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist

Lahustuvuse graafiku analüüs; arutelu, kas gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist on sarnane tahkete ainete sõltuvusele.


20. Segude lahutamine. Destilleerimine, filtreerimine, setitamine, nõrutamine

Erinevate laborivõtete tutvustamine

Rühmatööna praktiline töö: anda rühmadele segud ja vajalikud vahendid, võib anda ka ülesande teoreetilisena või teha plakat.

Segud: a) liiv, rauapuru, sool; b) suhkur, kriit, liiv

Filterpaberid, lehtrid, keeduklaasid, magnetid

21. Aine ja segud Kordamine: mõistete kaart, lahustuvuse graafiku ülesanded, analüüsitakse teadmiste kaardistamise töölehte.

22. Ained ja segud Kontrolltöö LIIKUMINE JA JÕUD (13–14 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Kõikide järgnevate teemade käsitlemisel kasutatakse antud teemade mõisteid. Tähtsaks oskuseks on graafikute koostamise oskus. Õpitulemused: Õpilane

1. analüüsib mehaanilise liikumise definitsiooni; 2. toob näiteid mehaanilise liikumise kohta; 3. mõõdab läbitud tee pikkust; 4. teab keha kiiruse arvutamise eeskirja (valemit) või tuletab selle mõõtühiku kaudu; 5. määrab keha liikumise keskmist kiirust; 6. kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse järgi; 7. teisendab aja, kiiruse ja jõu ühikuid (suuremast väiksemaks); 8. tõlgendab keha kiirust mõõtühiku kaudu (mida näitab); 9. teab kehale mõjuva raskusjõu arvutamise eeskirja (valemit); 10. teab teguri g väärtust maapinnal; 11. tõlgendab teguri g väärtust mõõtühiku kaudu (mida näitab); 12. mõõdab kehale mõjuvat raskusjõudu; 13. põhjendab raskusjõust põhjustatud nähtusi; 14. põhjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jõu olemasoluga, toob näiteid igapäevaelust; 15. kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil; 16. vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi ülesandeid kiiruse, keskmise kiiruse, läbitud tee pikkuse ja

raskusjõu arvutamiseks; 17. avaldab kiiruse ja raskusjõu valemist suurusi;

18. esitab tee pikkuse sõltuvuse ajast graafiliselt, eristades põhjuse-tagajärje seost; 19. nimetab mõõteriista kiiruse ja jõu mõõtmiseks: 20. kirjeldab vedru rolli dünamomeetris; 21. korraldab juhendi järgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise mudeli;

22. näitab elektrijõu toimet katsega. Õppesisu: Nähtus. Nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine. Mehaaniline liikumine. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Graafik st-teljestikus. Jõud ja kehade liikumine. Raskusjõu ja massi seos. Põhjuse-tagajärje seos ja selle esitamine graafikul. Võrdeline sõltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg). Dünamomeetri tööpõhimõte: vedru pikenemise ja jõu võrdelisus. Näiteid liikumise ja raskusjõuga seotud nähtuste kohta. Kehade elektriseerimine. Positiivne ja negatiivne elektrilaeng. Põhimõisted: mehaaniline liikumine, trajektoor, tee pikkus, aeg, kiirus, keskmine kiirus, spidomeeter, jõud, dünamomeeter, raskusjõud, elektrilaeng, elektrijõud.




23. Mehaaniline liikumine.

Kulgliikumine, võnkumine, pöörlemine, taustkeha, trajektoor,

Kontrolltöö tulemuste analüüs.

Katsed a) kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise, kuju muutumise kohta, b) Taustkeha valik liikumise kirjeldamisel – kirjutada oma nimi vihikusse liigutades vihikut mitte kätt.

Erinevad kehad: vankrikesed, pallid, pendel, švamm

24. Aeg.

Aja mõõtmine, aja ühikud, ühikute teisendamine

Arutelu, miks on aeg kujunenud oluliseks mõõdetavaks suuruseks.

Katsed: a) reaktsiooniaja mõõtmine, b) paberilehe langemise aja mõõtmine (tähelepanu juhtimine määramatusele), c) pinginaabrid mõõdavad, kui täpselt on võimalik 20 sekundit hinnata – üks loeb mõttes 20 sekundit ja teine võtab aega. Arvutada, kui kaua on õpilased elanud sekundites, minutites ja sajandites.

Pikem joonlaud

25. Kiirus.

Kiiruse ühikud 1km/h, 1 m/s, teepikkus, kiiruse mõõtmine otseselt ja valemiga , ühtlane ja mitteühtlane liikumine

Katsed: a) üks õpilane kõnnib klassi ühest otsast teise, b) teine õpilane jookseb klassi ühest otsast teise. Mõlemal korral mõõta aeg ja teepikkus ning arvutada kiirus, seostada ühik ja arvutusvalem. Kui kaugele jõuaksid mõlemad 5 minuti pärast, mitu sekundit varem jõuab teine sööklasse, Õpilased koostavad veel sarnaseid ülesandeid.

Arutelu, kas liikumine oli ühtlane või mitteühtlane, kui palju esineb looduses ühtlast liikumist.

Näidata kiiruse ühikute teisendamist. 26. Liikumise kujutamine

teepikkuse graafikul.

Telgede tähistamine, aja ja teepikkuse telg, võrdlus matemaatikas õpituga

Graafikute koostamine ja oluliste nõuete välja toomine, graafiku lugemise ülesanded.

27. Liikumisgraafikud. Kiirus ja keskmine kiirus.

Tunnikontroll: graafiku koostamine ja selle põhjal küsimustele vastamine.

Ülesannete lahendamine. Kui on tegu ebaühtlase liikumisega (liinibussi ülesanne), võib näidata tabeli kasutamist andmete märkimiseks.

28. Kiirus. Keskmine kiirus. Rühmatöö: kiiruse ülesannete koostamine ja seejärel vahetavad õpilased ülesandeid ja lahendavad need. Õpilased hindavad, kas ülesanded on arusaadavalt koostatud. Parima, leidlikuma, keerulisema jne ülesande eripreemiad (kommid-viied).


29. Kiiruse muutumine jõu mõjul. Jõud.

Jõu ühik 1 N

Katsed: a) käe surumine, b) magnetite kokkusurumine, c) vedru venitamine, d) joonlaua painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine.

Arutelu katsete põhjal, mida suurem jõud, seda tugevam vastastikmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.

Tähelepanu joonistele, kuidas märkida joonisele jõudu. Kui on isiku järgi ühik, siis selle tähis on suur täht.

Magnetid, vedrud, joonlauad, pall või kuul

30. Raskusjõud.

Seos F=mg, g väärtus maapinnal

Raskusjõu kaudne mõõtmine, raskusjõu sõltumine keha massist

Arutelu teemadel: miks nimetatakse Maa külgetõmbe jõudu raskusjõuks, g väärtused erinevatel planeetidel, kuidas mõjutab raskusjõud kehade liikumist

Katsed: a) tõsta erinevaid raskusi, b) 1 N suuruse jõu näitamine 100 g keha tõstmisel,

Raskusjõu ja massi arvutamine seose F=mg põhjal.

100 g raskused

31. Raskusjõu mõõtmine dünamomeetriga.

Vedru pikenemine võrdeliselt rakendatud jõuga

Praktiline töö: a) dünamomeetri uurimine (mõõtepiirkond, mõõtühik mõõteskaalal, väikseim skaalajaotis); b) vedru pikenemine vastavalt rakendatud jõule ja selle põhjal võrdelise seoseni jõudmine

Tähelepanu põhjuse-tagajärje seose kirjeldamisele graafikul (telgede tähistamine), dünamomeetri ja vedru pikenemise määramatused

Dünamomeetrid, raskused, joonlauad

32. Jõud ja liikumiskiirus.

Jõudude tasakaal

Praktilise töö analüüs. Õpilase enesehinnang õpitu omandamise kohta

Katsed: a) kehade tasakaal, b) vankri, koolikoti ühtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jõudude märkimine joonistele

33. Elektrijõud Meenutada: algklassides õpiti elektriõpetuse algteadmisi, vestlus: elektrilised nähtused igapäevases elus.

Katsed: a) paberitükid ja riidega hõõrutud joonlaud (elektriline tõmbumine), b) kaks kilet või kaks paberit ja kile (elektriline tõukumine).

34. Liikumine ja jõud Kordamine: probleemülesanded; graafiku koostamine, lugemine; jooniste koostamine, arvutusülesanded

35. Liikumine ja jõud Kontrolltöö

TAHKIS, VEDELIK, GAAS (7–8 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Aine olekute mõistmine on tähtis kõikides loodusainetes. Õpitulemused: Õpilane

1. nimetab tahkise, vedeliku ja gaasi kõige üldisemad omadused; 2. kirjeldab tahkise, vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel; 3. põhjendab aineosakeste liikumise, kohtkindluse ja osakeste vahel mõjuvate jõududega ainete väliseid

omadusi: kuju säilivust, voolavust, lenduvust, kõvadust, soojuspaisumist; 4. põhjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist; 5. toob näiteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses; 6. põhjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel; 7. toob näiteid soojuspaisumise rakenduste ja tähtsuse kohta looduses; seostab soojuspaisumist kivimite

murenemisega looduses; 8. kirjeldab soojuspaisumise alusel töötava termomeetri tööpõhimõtet;

9. nimetab Celsiuse temperatuuriskaala püsipunktid; 10. põhjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise tõttu; 11. toob näiteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas;

12. koostab tahkiste, vedelike ja gaaside kohta mõisteskeemi. Õppesisu: Aine olekud. Aineosakeste liikumine – soojusliikumine. Ainete iseeneslik segunemine. Aineosakeste vastastikmõju. Soojuspaisumine. Temperatuuri mõõtmine. Soojuspaisumine ja aine tihedus. Soojuspaisumine ja loodusnähtused. Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias. Põhimõisted: tahkis, vedelik, gaas, soojusliikumine, soojuspaisumine, termomeeter, temperatuuri püsipunkt, Celsiuse temperatuuriskaala.



36. Tahkis, vedelik ja gaas.

Tahkise, vedeliku ja gaasi omadused - kuju säilivust, voolavust, lenduvust, kõvadust


Arutelu: looduses esinevate ainete olekud, aur

Katsed: a) jää, väävli või suhkru sulatamine, b) kuiva jää, joodi aurustumine, c) veeauru või ammooniumkloriidiudu tekitamine

Väävel, suhkur, piirituslamp, kuiv jää, jood, nuuskpiiritus, soolhape

37. Aine olekute seos aine ehitusega.

Aineosakeste paiknemine, liikumine ja osakestevaheline side. Soojusliikumine

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast tarkvarast või http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter

38. Soojusliikumisega seotud nähtused – soojuspaisumine, ainete segunemine; tiheduse muutumine soojuspaisumisel

Katse: a) KMnO4 kristallid valada külma vett ja kuuma vette; b) tühi plastikpudel panna tagurpidi vette ja hoida soojade peopesadega kinni, c) bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

39. Temperatuur ja selle mõõtmine. Termomeeter, temperatuuri ühik 1˚C, Celsiuse skaala püsipunktid

Katsed: a) termomeetritega tutvumine – erinevad skaalad, mõõtepiirkonnad, vähimad jaotised, b) termomeetriga jää ja vee segu ning keeva vee temperatuuri mõõtmine, c) käega vee temperatuuri hindamine, kes saab täpseima tulemuse

Termomeetrid: vedelik, bimetalltermo-meeter, Vernierànduriga termobaar, digitaalne termomeeter

40. Tahkis, vedelik, gaas

Kordamine: mõistete kaart, probleemülesanded

41. Tahkis, vedelik, Kontrolltöö

http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter


gaas

MEHAANILINE TÖÖ JA ENERGIA (7–8 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Energia mõiste on üks tähtsamaid mõisteid süsteemmõistelises mõtlemises. Seni on energia mõistet kasutatud tavamõistelise mõtlemise tähenduses. Selle teema õppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmõistelise mõtlemise mõiste. Järgmises teemas laieneb energia mõiste maht. Õpitulemused: Õpilane

1. huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha; 2. nimetab mehaanilise töö tunnused ja toob näiteid mehaanilise töö kohta; 3. teab mehaanilise töö arvutamise eeskirja (valemit); 4. nimetab töö ja energia ühiku, teisendab ühikuid; 5. teab, mida töö iseloomustab; 6. nimetab mehaanilise energia liigid; 7. toob näiteid mehaanilise energia muundumise kohta; 8. kirjutab lauseid füüsikaliste suuruste tähiste abil; 9. avaldab töö valemist tee pikkuse või jõu; 10. vormistab ja lahendab arvutusülesandeid töö ja energia arvutamiseks;

11. määrab katse põhjal tehtud töö ja keha(de) energia. Õppesisu: Mehaaniline töö ja energia. Mehaanilise energia muundumine ja jäävus. Põhimõisted: mehaaniline töö, mehaaniline energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia.




42. Töö mõiste igapäevases elus ja teaduses. Mehaaniline töö


Vestlus: töö mõiste tähendus, mis või kes teeb tööd, mis selle tulemusena juhtub.

Katsed: a) vedru mõjul keha liikuma hakkamine, b) koolikoti lauale tõstmine, c) tooli või mõne muu keha teise kohta lükkamine, katsete põhjal arutelu: tööd teeb jõud.

Vedrud, joonlaud, erineva raskusega kehad

43. Kuidas mõõta mehaanilist tööd, seos A=Fs töö ühik 1 J,

1 J = 1N·1m

Arutelu, millal on tehtud töö suurema väärtusega, valemi tuletamine.

Katse: näidata, kui suur töö on 1 J. Arvutusülesanded

100g klotsid, 1-meetrine joonlaud

44. Energia ja töö.

Energia salvestamine

Vestlus: energia mõiste igapäevases elus ja energia kui füüsikaline suurus, tööd saab teha kui keha omab energiat, ja töö tegemise käigus keha energia väheneb

Toidupakendid

Ülesanne: kui ronida viiemeetrise puu otsa, siis palju energiat kulub ja kui palju peaks sööma selleks šokolaadi.

45. Kineetiline ja potentsiaalne energia

Katsed: a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli ja sama ka aeglasema kuuliga, b) kõrgelt kukutata raskus paberilehele, nii et paber katki läheks, c) vedru või ragulka pingutamine ja selle arvelt töö tegemine. Katsete põhjal arutelu

Kuulid, raskused, paberilehed A4, vedru või rakulka

46. Energia ja töö Rühmatöö: probleemülesande lahendamine: a) energia kulu arvutamine trepist üles liikumisel, b) veehoidla energia, c) joa energia

47. Töö ja energia Kordamine: mõistete kaart, arvutus- ja probleemülesanded

48. Töö ja energia Kontrolltöö

SOOJUSÜLEKANNE (9–10 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Soojusülekanne on tähtis energia süsteemmõisteliseks kujundamiseks, aga samuti lõiminguks geograafiaga Õpitulemused: Õpilane

1. seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmõju mehaanilise energiaga; 2. seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri; 3. teab, et soojusülekande mõõduks on soojushulk; 4. kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel, toob näiteid soojusjuhtivuse ilmingutest

looduses ja tehnikas; 5. toob näiteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja põhjendab konvektsiooni aine

tiheduse muutumisega soojuspaisumisel; 6. toob näiteid soojuskiirguse kohta; 7. nimetab soojusülekande liigid ja soojusülekande suuna, põhjendab soojuse kandumist

ühelt kehalt teisele soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse abil; 8. toob näiteid soojusülekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses; 9. toob näiteid soojusülekande soodustamisest ja vältimisest igapäevaelus ja tehnikas; 10. põhjendab energiasäästu vajadust ning toob näiteid soojuskao vähendamise võimaluste

kohta; 11. toob näiteid soojusliku tasakaalu esinemisest; 12. põhjendab õhutemperatuuri ööpäevast muutust, võttes andmeid õhutemperatuuri

muutumise graafikult;

13. toob näiteid päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest. Õppesisu: Keha siseenergia. Soojuse eraldumine põlemisel. Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos. Soojusülekande liigid: soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. Soojuslik tasakaal. Päikesekiirgus. Õhutemperatuuri ööpäevase muutumise põhjused.

Soojusülekanne looduses ja inimtegevuses. Põhimõisted: keha siseenergia, põlemine, soojusülekanne, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, soojuslik tasakaal.

Õppetund Teema/ MõistedÕppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/

hindamine/ õppekeskkond


49. Keha siseenergia. Keha siseenergia kui osakeste kineetilise (liikumise) ja potentsiaalse (vastastikmõju) energia summa.

Soojusülekanne, soojushulk. Soojushulga ühik 1 J


Katsed: a) haamriga metalli tagumine, b) käelaba külje vastu lauda hõõrumine, c) leegi kohal metallitüki soojendamine, d) kuum metall pannakse vette. Katsete analüüs.

Haamer ja metall, näiteks alumiinium, tina või plii, piirituslamp, näpitsad

50. Põlemine.

Keemilise energia muundumine soojuseks

Vestlus: tule kasutamine, kütuste põletamine energia saamiseks.

Katse: piirituse, põlevkivi põlemine

Tükk põlevkivi

51. Soojusülekande suund, tasakaal soojusülekandes

Arutelu: soojuslik tasakaal kasvuhoones, toaõhus, inimese kehas.

Skeem soojusülekande suunast klassiruumis.

52. Soojusjuhtivus. Head ja halvad soojusjuhid

Rühmatöö: esitada ideed, planeerida katsed, kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust. Vernier` seadmete olemasolul katsed läbi teha.

Termobaarid, IP-kiirguse andurid

53. Konvektsioon. Katsed: a) soojendada lumega (purustatud jääga) täidetud katseklaasi ülevalt poolt ja siis altpoolt, b) põleva piirituslambi kohale panna õhuline vatitups. Arutelu katsete põhjal.

Katseklaas, jää, vesi, piirituslamp

54. Soojuskiirgus. Soojust kiirgavad kehad.

Pinna soojenemine oleneb nii soojusallika kiirgusvõimsusest kui ka kiirguse langemise nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest.

Katsed: taskulambiga valgustada pinda nii et valgus langeks risti ja seejärel nurga all pinnale. Katsete analüüs.

Taskulamp, gloobus, IP-andur

55. Päikesekollektor Rühmatöö: kuidas valmistada päikesekollektori ideekavandi koostamine ja selle esitlemine.

Võimalusel kasutada arvutiklassi kollektori idee saamiseks

56. Päikesekiirgus ja Maa, soojuslik tasakaal Maal. Temperatuuri muutused sõltuvalt aastaaegadest ja ööpäevast

www.yr.no ööpäevase temperatuuri muutumise graafiku analüüs. Vaadata Maa eri piirkondade kaarte.

57. Soojusülekanne Kordamine: mõistete kaart, probleemülesanded

58. Soojusülekanne Kontrolltöö

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5–6 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Teema on oluline lõiminguks geograafiaga. Aine olekute muutumiste juures on tähtis energeetiline lähenemine, seega energia mõiste süsteemmõisteline kujunemine. Õpitulemused: Õpilane

1. teab aine sulamistemperatuuri tähendust; 2. teab, et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust, ning

põhjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega, toob näiteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud nähtustest;

3. teab, et vee tahkumisel ruumala suureneb, ja toob näiteid selle tagajärgedest looduses ja tehnikas;

4. teab, et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust, ning põhjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega, toob näiteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud nähtustest;

5. kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat; 6. teab, et õhus on veeauru, õhk võib veeaurust küllastuda, veeaurust küllastunud õhu

temperatuuri langemisel hakkab veeaur õhust eralduma, kondenseeruma või härmastuma, ja vabaneb soojust;

7. kirjeldab kaste, udu ja härmatise tekkimist aineosakeste tasemel; 8. koostab mõisteskeeme aine olekute muutumise kohta.

Õppesisu: Sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Veeaur õhus. Küllastunud niiskus. Sublimeerumine ja härmastumine. Kaste, udu ja härmatis. Siseenergia muutumine aine oleku muutumisel. Vee paisumine külmumisel ja sellega seotud loodusnähtused. Põhimõisted: sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, aurumine, keemine, keemistemperatuur, küllastunud olek, kondenseerumine, destilleerimine, sublimatsioon, härmastumine.

Õppetund Teema/ Mõisted

Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/

õppekeskkond

Õppematerjal/

õppevahendid

59. Aine oleku Kontrolltöö tulemuste analüüs.

http://www.yr.no/

muutused Arutelu: looduses toimuvad aineolekute muutused, kaardistada õpilaste olemasolevad teadmised, andes eelnevalt küsimused õpitava teema kohta.

60. Sulamine ja tahkumine kui pöördprotsessid. Kristalliline aine. Sulamis- ja tahkumistemperatuur. Soojuse neeldumine ja vabanemine sulamisel ja tahkumisel.

Vaadata simulatsiooni ja selle põhjal kirjeldada osakeste tasemel sulamis- ja tahkumisprotsessi: http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter.

Vestlus: vee tiheduse muutus jäätumisel ja sellest tingitud nähtused looduses

61. Aurumine ja kondenseerumine. Soojuse neeldumine ja vabanemine aurumisel ja kondenseerumisel.

Simulatsiooni põhjal aurustumis- ja kondenseerumisprotsesside kirjeldamine osakeste tasemel: http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter

Katse: a) valada külmale ja kuumale pinnale tilk vett, võrrelda aurustumist, b) hoida keedukannu kohal kahte klaaspulka – külma ja sooja, võrrelda kondenseerumist, c) valada käele vett, liigutada kätt või puhuda peale. Katsete analüüs

Keedukann, klaaspulgad, kuumutatud Petri tass ja jahe Petri tass

62. Kaste ja kastepunkt. Veeauru küllastunud olek. Sublimeerumine ja härmatumine.

Arutelu: kuidas ja miks tekivad udu ja kaste.

Katse: kergesti sublimeerivad ained.

Arutelu: härmatise teke ja kadumine pakasega.

Tahke CO2, joodikristallid

63. Keemine kui vedeliku ulatuslik aurustumisprotsess. Ainete keemistemperatuurid

Katse: a) uurida vee keemist klaasanumas, kasutada termomeetrit, b) keeta soolalahust ja suhkrulahust, püstitada uurimisküsimus, kumma keemistemperatuur on kõrgem, kui protsendiline koostis on sama.

Keeduklaas, pliit või piirituslamp, termomeeter

64. Aine oleku muutumine

Kordamine: mõistete kaart, probleemülesanded. Eelhindamislehe läbivaatamine

65. Aine oleku muutused

Kontrolltöö

66. Aineoleku Kontrolltöö tulemuste analüüs.





muutused Filmi vaatamine loodusjõududest

67. Kordamine Viktoriin kooliaasta teemade kohta. Koostajatele ja parimatele preemia

68. Järelevastamine, meisterdamine, looduõpetuse teemalise lauamängu koostamine

Loodusõpetuse hinne läheb lõputunnistusele

69. Ekskursioon füüsika ja/või keemia klassi

Koostöö keemia või füüsikaõpetajaga, põnevaid katseid keemiast ja füüsikast

70. Õppeaasta lõpetamine


1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;


4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades

korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

AinekavaBioloogia 7. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas

ÕPPESISU JA TAOTLETAVAD ÕPPETULEMUSED

Teema ja tunnimaht Õppesisu/õppetegevused Õpitulemused

Metoodilised soovitused, õppe diferentseerimine ja muud

märkusedBioloogia uurimis-valdkond8 (7–9) tundi

Õppesisu:Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused.Põhimõisted: bioloogia, organism, vaatlus, eksperimentPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Märgpreparaadi

Õpilane1) selgitab bioloogiateaduste

seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;

2) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;

3) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;

4) jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks (meenutatakse varem tundma õpitud liike);

5) seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega

7. klassis alustatakse bioloogia õppimist eraldi ainena, kuid varem on see toimunud loodusõpetuse raames. Nii on vajalik näidata ära seosed varem õpitu ja bioloogia vahel. Bioloogia olemuse tutvustamisel on vaja rõhutada teadusharu uurimuslikkust ja keskendumist mitte pelgalt objektidele, vaid protsessidele. Positiivset suhtumist ainesse on võimalik saavutada vaatluste ja eksperimentide ning praktiliste tööde ja IKT oskusliku rakendamisega. Bioloogia sisu ja seoste avamisel tuleks käsitleda elukutsevaliku teemasid – näidata, kuidas bioloogias õpitav on vajalik paljude elualade esindajate töös ja laiemalt igapäevaelus.Mikroskoopimisülesanne võiks alata lihtsasti valmistatava

valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga.2. Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel.

(selgitab, kuidas elutunnused avalduvad taimedel, loomadel, seentel ja bakteritel);

6) teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;

7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

märgpreparaadi uurimisega (nt sibula kattekude, pleurokokid). Mõistlik on pakkuda võimalust võrrelda ka oma ideedele tuginevaid biopreparaate.Loodusteaduslikku tööd tutvustav lihtne uurimuslik töö tuleks läbi teha kõigi õpilastega, võimekamatel võib seejuures lubada rohkem iseseisvust ja üksteise hindamist. Hästi õnnestuv töö on näiteks uurimuslik töö, millega leida idanemise või noorte taimede kasvu seos keskkonnatingimustega (vee hulk, valgustatus vms).Organismide välistunnuste võrdlemiseks tuleks võimaluse korral võtta vaatluse alla reaalsed objektid, kuid kasutada saab ka veebimaterjale „Eesti selgroogsed“ (http://bio.edu.ee/loomad), „Eesti taimed“ (http://bio.edu.ee/taimed„Lülijalgsed“ (http://www.zbi.ee/satikad/) ning „Eesti taimede ja samblike määraja“ (http://www.keytonature.eu/wiki/Estonia).Kuivõrd õpilastele uudseteks organismirühmadeks on ilmselt just algloomad, siis tuleks leida võimalus nendest ettekujutuse loomiseks – näiteks kasvatada neid heinaleotises või lasta roiskuma vesi lillevaasis ja näidata algloomi mikroskoobi abil.Võimekamatele võib õpetada ka mitmesuguste määrajate kasutamist.

Selgroogsete loomade tunnused11 (10–12) tundi

Õppesisu:Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks

Õpilane1) seostab imetajate, lindude,

roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;

2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

3) analüüsib erinevate

Teema käsitlemisel ei tohiks põhieesmärgiks seada loomade mitmekesisuse tundmaõppimist, vaid põhjuslike seoste analüüsimist. Looduslikust mitmekesisusest on üldülevaade omandatud loodusõpetuse tundides ning bioloogias keskendutakse ehituse ja talitluse seoste selgitamisele. Mitmekesisust

http://www.keytonature.eu/wiki/Estonia

http://www.keytonature.eu/wiki/Estonia

http://www.zbi.ee/satikad/

http://bio.edu.ee/taimed

http://bio.edu.ee/loomad

elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.Põhimõisted: selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaikPraktilised tööd ja IKT rakendamine:Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.

selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;

4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;

5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

korratakse näiteid tuues. Selline lähenemine võimaldab ka mõningast ajavõitu, sest vastavalt uuele õppekavale on 7. klassis bioloogiat vaid üks tund nädalas.Praktilise tööna on mõeldud selgroogsete loomade või nende elutegevuse jälgede kaardistamine kooli lähiümbruses. Eesmärgiks peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises elupaigas ja kui arvukalt võib kohata kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, imetajaid). Arvukuse hindamisel on mõeldud välja selgitada, kui paljudes prooviruutudes leitakse erinevate organismirühmade objekte või nende jälgi. Kuivõrd linnalooduses ilmselt ei leita jälgi kahepaiksetest ja roomajatest ning kalu leitakse vaid veekogu olemasolul, siis on vaja arutleda neile vajalike keskkonnatingimuste üle.Loomade kaitse, püügi ja jahiga seoses on võimalik teha rollimänge, kus igal osapoolel on oma eesmärgid ja rollid looduse tasakaalu säilimise huvides.

Selgroogsete loomade aine- ja energia-vahetus10 (9–11) tundi

Õppesisu:Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg.Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud

Õpilane1) analüüsib aine- ja

energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;

2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;

3) selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;

4) teab südame ehitust ja ülesannet;

5) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme

Võrreldes varasema ainekavaga keskendutakse siinkohal senisest enam eluprotsessidele. Seetõttu ei vaadelda enam ühe loomarühma kõiki eluprotsesse, vaid õpitakse süvendatult tundma üht eluprotsessi erinevatel loomarühmadel. Selline lähenemine võimaldab mõista vastava protsessi mitmekesisust ning teataval määral ka evolutsioonilist arengut. Nii saab ka sissejuhatavalt keskenduda protsessi üldistele eesmärkidele ja tunnustele ning seejärel käsitleda erinevate organismide näitel protsessi või selle toimumiseks vajalike ehituslike iseärasuste mitmekesisust. Õpet diferentseerides on võimalik

õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine.Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.Põhimõisted: ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloomPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele.

ning toob nende kohta näiteid;

6) analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;

7) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;

8) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

piirduda ka protsesside üldiste põhimõtete käsitlemisega ning võimekamatele anda võimalusi liikuda sügavuti erinevate organismirühmade aine- ja energiavahetuse eripäradeni.Uurimuslikud tööd on tehtavad õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 4. klassi inimesemoodulis (http://bio.edu.ee/noor/).

Selgroogsete loomade paljunemine ja areng6 (5–7) tundi

Õppesisu:Selgroogsete loomade paljunemist mõjutavad tegurid. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus. Sünnitus ja lootejärgne areng. Moondega ja otsese arengu võrdlus. Järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga.Põhimõisted:

6) Õpilane1) analüüsib selgroogsete

loomade rühmade kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid ning toob selle kohta näiteid;

2) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;

3) hindab otsese ja moondega arengu tähtsust ning toob selle kohta näiteid;

4) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Teema käsitlemisel on vaja rõhutada paljunemise ja arengu omavahelisi seoseid ning protsesside erinevusi. Kuivõrd paljunemiseteema huvitab õpilasi ja nad suudavad sellega seonduvalt välja pakkuda arvukalt põhjuseid, miks üks või teine omadus on hea, siis sobib see teema hästi arutelude korraldamiseks. Meetodina sobib kasutada Venni diagrammi või tabeli koostamist.Õppe diferentseerimisel tuleks esmalt selgeks teha paljunemise ja arengu eesmärgid, seejärel luua süsteem nende põhiviisidest ning lõpuks liikuda näidete juurde. Sõltuvalt õpilaste edasijõudmisest võib käsitleda suuremal või vähemal määral viljastumise ning


lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine, kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng.

lootelise ja lootejärgse arengu erijuhte. Kui aega jätkub, sobib praktilise tegevusena konna arengu jälgimine või vaatlus lindude laulu seostamiseks nende paljunemisega. Võimekamad võiksid koguda infot, et vastata küsimusele, millest sõltub munade arv linnu kurnas.






5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades

korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;






Teema ja tunnimaht

Õppesisu Õpitulemused Metoodilised soovitused, õppe diferentseerimine ja muud

märkusedTaimede tunnused ja eluprotsessid20 (19–21) tundi

Õppesisu:Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus.Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste

Õpilane1) võrdleb eri

taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut;

2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle

Taimedeteema käsitlemist alustatakse üldülevaatega erinevatest taimerühmadest ja nende tähtsusest. Õppe diferentseerimiseks võib käsitleda taimede tähtsust ka üldiselt või eraldi iga rühma kaupa. Taimede eluprotsesside põhijooni õpitakse õistaimede näitel. Taimede eluprotsesside uurimine võimaldab kavandada mitmeid terviklikke uurimuslikke töid (fotosünteesi, tõusvat voolu või idanemist mõjutavad keskkonnategurid) ja nende abil saab bioloogias õpitavat lõimida matemaatika (arvutamine,

osade ehitus ning talitlus.Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kromoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljuneminePraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Taimede mitmekesisuse

kaardistamine kooli lähiümbruses.

2. Fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

kohta näiteid;3) selgitab, kuidas

on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele;

4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;

5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;

6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;

7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;

8) suhtub taimedesse

andmete analüüs ja esitamine, tabelite ja diagrammide koostamine ja analüüs), keemia (eksperimentide läbiviimise üldised reeglid ja võtted), füüsika (füüsikaliste nähtuste mõju elusorganismidele) ja geograafiaga (taimkatte kaardistamine).Vähem võimekate õpilaste puhul tuleks eesmärgiks seada taimede eluprotsesside üldpõhimõtete käsitlemine eelkõige õistaimede näitel, aga võimekamate õpilastega tuleks süüvida ka teiste taimerühmade eluprotsesside eripärasse.Praktilise tööna on mõeldud taimede mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses. Eesmärgiks peaks olema erinevate rühmade esindajate paiknemisest ja arvukusest ülevaate saamine (millises kasvukohas ja kui arvukalt võib kohata vetikaid, sammaltaimi, sõnajalgtaimi, paljasseemnetaimi ja õistaimi). Töö võimaldab ka korrata varem tundma õpitud liike. Siiski, töö käigus piisab vaid leiu paigutamisest ühte viiest rühmast. See töö ei ole määramisharjutus.Õppe diferentseerimiseks saab lasta õpilastel teha huvitavaid praktilisi töid seoses taimede eluprotsessidega: õhulõhede, kloroplastide, kromoplastide, kudede jms mikroskoobiga vaatlemine, tolmlemis- ja levimiskohastumuste uurimine, katsed tõusva voolu tõestamiseks.Fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine on praktiliselt võimalik, kasutades mudelsüsteemi vesikatkust ja süsihappegaasirikkast karboniseeritud pudeliveest, või arvutikeskkonnas, kasutades õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 6. klassi aia ja põllu moodulit (http://bio.edu.ee/noor/) või „Loodusteaduslikke mudeleid põhikoolile“ (http://mudelid.5dvision.ee).

http://mudelid.5dvision.ee/


kui elusorganismidesse vastutustundlikult.

Seente tunnused ja eluprotsessid12 (11–13) tundi

Õppesisu:Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisaPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Seente välistunnuste

võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

2. Seente ehituse uurimine mikroskoobiga.

3. Uurimuslik töö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks.

4. Praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel.

7) Õpilane1) võrdleb seeni

taimede ja selgroogsete loomadega;

2) iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid;

3) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;

4) analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osas looduses;

5) selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju;

6) põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;

7) analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

8) väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena.

Seente eluprotsesside kõrval on oluline nende mitmekesisuse süstematiseerimine. Seejuures võib võimekamate õpilaste puhul tähelepanu juhtida sellele, et seente süstemaatika aluseks on pigem nende paljunemise eripärad kui näiteks söödavus või jala ja kübara omapära. Kottseened on omavahel lähedasemad sugulased teiste kottseentega kui kandseentega. Kuigi näiteks kottseenel mürklil on ka kübar ja jalg, siis on ta suguluselt pärmseentega ja samblikega lähedasem kui näiteks puravike või pilvikutega.Seente võrdlemine taimede ja loomadega arendab õpilaste analüüsi- ja võrdlemisoskust.Seente mikroskoopimisel on peamine eesmärk leida seenerakkude kaks peamist vormi: pikad peenikesed, niiditaolised rakud ja väikesed ümarad rakud (nagu on kõik eosed ja pärmseente rakud). Kõige lihtsam on siin kasutada hallitusseeni, kuid võimekamatele võib anda ülesande teha preparaat kandseente eoskandadest või leida torikute eritüübilisi värvilisi rakke. Omaette eesmärgiks võib seada punguvate pärmseente leidmise.Uurimuslikest töödest nõuab hallitusseente kasvatamine erinevates tingimustes (näiteks erineval määral niisutatud saiaviiludel) paarinädalast katseaega, aga pärmseente aktiivsust saab hinnata ühe tunni vältel, varieerides kasvukeskkonna suhkru hulka, temperatuuri või hapniku ligipääsu ning hinnates taina või suspensiooni kerkimise kiirust või ulatust.Õppe diferentseerimiseks võib mikroskoopimist teha sõltuvalt õpilaste võimekusest kas õpilaste praktilise tööna või õpetaja

näidistööna.Lihhenoindikatsiooniülesandeid saab teha nii praktiliselt kui ka kasutades „Loodusteaduslikke mudeleid põhikoolile“ (http://mudelid.5dvision.ee/) või õpikeskkonda „Tiigriretk Eestimaal“ (http://bio.edu.ee/matk/).Eesti Loodusmuuseumi kodulehel www.loodusmuuseum.ee on üleval seente virtuaalnäitused ja teemaga seonduvad töölehed.Tähelepanu võiks pöörata ka ohutuseteemale. Mürgiseid ja söödavaid seeni peaks õpilane tundma juba varem, aga kui aega jätkub, siis võiks seda siin korrata. Piisava aja korral võib õpilastele anda iseseisva töö koostada internetti kasutades pildimaterjal söödavatest ja mürgistest seentest.

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid14 (13–15) tundi

Õppesisu:Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid.Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga

8) Õpilane1) võrdleb erinevate

selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;

2) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

3) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga;

4) analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset

Selgrootute loomade käsitlemisel on planeeritud olulised muudatused võrreldes varasema ainekavaga. Nii antakse erinevatest selgroogsete rühmadest suhteliselt üldine ülevaade (sest suur osa neist on sellised, keda Eestis kohatakse harva) ning seejärel keskendutakse mõnevõrra enam ussidele, limustele ja lülijalgsetele. Rõhuasetus on viidud välistunnuste vaatlemisele ning nende alusel kõrgemate mõtlemistasanditega seonduvate oskuste arendamisele. Selgrootute siseehitusele pööratakse tähelepanu niivõrd, kui see on mõistlik mitmesuguste protsesside mitmekesisust käsitledes. Eluprotsesside käsitlemisel on vaja korrata varem teiste organismirühmade juures õpitut (protsesside põhieesmärgid ja -tunnused).Vähem võimekate õpilaste puhul tuleks piirduda protsesside käsitlemisega organismirühmade üldisel tasandil, aga võimekamate puhul tuleks käsitleda ka eripärasid, näiteks mitmete usside arengus. Kõik õpilased peaksid aru saama, et


http://bio.edu.ee/matk/


loomadel.Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemeesPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Selgrootute loomarühmade

iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

2. Lülijalgsete loomade välistunnuste võrdlemine luubi või mikroskoobiga.

3. Praktiline töö või arvutimudeli kasutamine keskkonna saastatuse hindamiseks selgrootute leviku alusel.

seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist;

5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;

6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;

7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust;

8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.

korralikult töötlemata liha või pesemata toidu kaudu võivad levida parasiitussid.Veekeskkonna selgrootute liigilise koosseisu alusel saab keskkonna saastatust hinnata nii veekogu põhjakaabet uurides kui ka õpikeskkonnas „Tiigriretk Eestimaal“ (http://bio.edu.ee/matk/). Teemaga seonduvad tööjuhendid on üleval ka Eesti Loodusmuuseumi kodulehel www.loodusmuuseum.ee.Bioindikatsiooni praktilise töö tegemine eeldab enamasti siiski väljasõitu. Niisiis on see hea ülesanne, mida võiks teha kooli õppekavasse kavandatava looduses toimuva tunni või õppepäeva raames.Piisava aja korral saab võimekamate õpilastega käsitleda veel ühiseluliste putukate elu.

Mikro-organismide ehitus ja eluprotsessid11 (10–12) tundi

Õppesisu:Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus. Bakterite aeroobne ja anaeroobne eluviis ning parasitism. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik. Bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste vältimine. Bakterite osa looduses ja inimtegevuses.Viiruste ehituslik ja talitluslik eripära. Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine.Mikroorganismidega seotud elukutsed.Põhimõisted: bakter, algloom,

9) Õpilane1) võrdleb bakterite

ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega;

2) selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas;

3) analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ja inimtegevuses;

Võrreldes varasema õppekavaga käsitletakse algloomi siinkohal väga põgusalt, vaatluse all on vaid põhitunnused, levik ja tähtsus võrdluses teiste organismidega. Bakteriteteema võimaldab tutvustada nende biotehnoloogilist väärtust. Väga tähtis on rõhutada, et neil on mitmeid kasulikke ülesandeid nii looduses kui ka inimese elus. Bakterikultuure kasvatades on võimalik eraldi tähelepanu pöörata täpsusele ja ohutusreeglite järgimisele.Bakterite leviku hindamiseks võib puljongist või tärklisest ja želatiinist valmistada söötmed Petri tassidele, mis avatakse teatud ajaks erinevates mõõtmispunktides (näiteks kooli klass, koridor, söökla, tualett, õu) ning jätta seejärel nädalaks-paariks


http://bio.edu.ee/matk/

viirus, pulseeriv vakuool, silmtäpp, pooldumine, aeroobne eluviis, anaeroobne eluviisPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Bakterite leviku hindamine

bakterikultuuri kasvatamisega.2. Bakterite elutegevust

mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;

5) hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise tähtsust bakterite levikul;

6) teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;

7) selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid;

8) väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus.

sooja kohta suletult kasvama.Arvutimudelitest võimaldab bakterite elutegevust uurida näiteks Powerpointi mudel aadressil http://www.ut.ee/volvox/.Haigestumise vältimise, sh vaktsineerimise teema võimaldab kavandada sisukaid ja olulisi arutelusid, mille eesmärk on kujundada õpilaste väärtushinnanguid seonduvalt tervisekäitumisega.Võimekamatele õpilastele saab pakkuda praktilisi lisaülesandeid, näiteks jogurti valmistamist, bakterite külvamist ja kasvatamist ning suu mikrofloora uurimist, valmistades värvitud mikropreparaate jms.

Ökoloogia ja keskkonna-kaitse13 (12–14) tundi

Õppesisu:Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele. Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine.Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.Põhimõisted: liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse,

10)Õpilane1) selgitab

populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;

2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaproblee

Ökoloogia teatud teemadega (näiteks toiduahelad ja -võrgustikud, organismidevahelised suhted, elukooslused) tegeletakse põhjalikult loodusõpetuses ja nii on bioloogias keskendutud populatsioonide ja ökosüsteemide ning neis toimuvate muutuste ja viimaste põhjuste käsitlemisele. See on taas hea teema nii praktiliste kui ka arvutikeskkonnas läbiviidavate uurimuslike tööde tegemiseks. Keskkonnakaitse teemad, näiteks globaalprobleemid, leiavad põhjalikult käsitlemist geograafias (maailma rahvastiku arvu muutused ja linnastumine; keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites, kliimamuutused, energiaprobleemid, põllumajanduse ja turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid) ja keemias (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) ning seega

http://www.ut.ee/volvox/

bioloogiline mitmekesisus, biosfäärPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Praktiline uuring populatsioonide arvukuse sõltuvuse kohta ökoloogilistest teguritest.2. Arvutimudeliga seoste leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel.3. Biomassi püramiidi ülesannete lahendamine.4. Loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine arvutimudeliga.

me;3) analüüsib

diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele;

4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel;

5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid;

6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;

7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.

käsitletakse siinkohal põhjalikumalt vaid bioloogilise mitmekesisusega seonduvat.Praktilist uuringut saab teha, uurides kooli lähiümbruses (metsas, pargis) taimepopulatsioonide tihedust sõltuvalt näiteks valgustatuse või niiskuse tasemest. Selleks tuleb leida erinevate tingimustega kasvukohad, märkida neis maha võrdse suurusega prooviruudud ja hinnata (soovitavalt arvuliselt) erinevate organismirühmade arvukust või biomassi.Toiduahelates esinevaid seaduspärasusi ja biomassi püramiidi reeglile vastavaid ülesandeid on võimalik lahendada, kasutades õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 6. klassi järve ja jõe moodulit (http://bio.edu.ee/noor/). Loodusliku tasakaalu seaduspärasusi on võimalik uurida, kasutades „Loodusteaduslikke mudeleid põhikoolile“ (http://mudelid.5dvision.ee/).Õppe diferentseerimiseks võib praktilise lisatööna teha idandite kasvatamist ja mõõtmist valguses ja pimeduses, uurida vee selgrootute liigilise koosseisu sõltuvust vee omadustest jms.Selle teema õppimisel on avarad võimalused kasutada looduskeskustes pakutavaid programme. Nii võiks 8. klassi klassikeskkonnast väljas toimuv tund olla seotud ökoloogia ja keskkonnakaitse teemaga mingis looduskeskuses.



2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;



teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;



5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;






Teema ja tunnimaht

Õppesisu Õpitulemused Metoodilised soovitused, õppe diferentseerimine ja muud

märkusedInimese elundkonnad4 (3–5) tundi

Õppesisu:Inimese elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga.Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk

Õpilane1) seostab inimese

elundkondi nende põhiülesannetega;

2) selgitab naha ülesandeid;

3) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites;

4) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

Inimese elundkondade teema on sissejuhatuseks suuremale osale 9. klassi bioloogiast. Tähtis on, et õpilased omandaksid üldülevaate elundkondadest ning nende põhiülesannetest ja omavahelistest seostest, et järgnevalt süvitsi liikudes oleks võimalik õpitav üldisesse skeemi paigutada. Võimaluse korral tuleb tuua paralleele varem õpituga (näiteks teiste selgroogsete loomadega).Kõigil õpilastel tuleks lasta elundkondade jooniseid analüüsida, kuid võimekamatele sobib diferentseerimiseks ülesanne, kus neil tuleb ise lihtsaid skemaatilisi jooniseid koostada.

Luud ja lihased6 (5–7) tundi

Õppesisu:Luude ja lihaste osa

11)Õpilane1) eristab joonisel

Nii siin kui ka järgmiste teemade juures tuleb tähtsaimaks pidada

inimese ning teiste selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused. Luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus. Inimese luustiku võrdlus teiste selgroogsete loomadega.Lihaste ehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite olemus ning tekkpõhjused.Põhimõisted: toes, luu, lihas, liigesPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Loomsete kudede

ehituse võrdlemine mikroskoobiga.

2. Uurimuslik töö lihaseväsimuse tekke ja treenituse seosest.

või mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid;

2) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku;

3) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;

4) selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid;

5) võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;

6) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi;

7) analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;

8) peab tähtsaks enda tervislikku treenimist;

protsesside käsitlemist ja objektide (näiteks luude, lihaste, liigeste) ehitusega tuleb tutvuda sedavõrd, kui see on vajalik protsesside mõistmiseks: teatud ehitus on vajalik selleks, et protsess saaks toimuda. Elundkonna töö häiretega seonduvat käsitletakse vaid bioloogilisest aspektist ning esmaabi bioloogias üldiselt ei käsitleta. See on inimeseõpetuse teema (5. ja 8. klass). Uudsena tuuakse selgemalt sisse tervisliku treeningu aspektid nii siin kui ka järgmiste teemade juures. Põhisõnum on see, et mõõdukas treening on kõigile elundkondadele vajalik, kuid ületreening võib olla ka ohtlik.Luude ja lihaste koostööd käsitledes on hea välja tuua seosed füüsikaga (kang, jõu mõjumine piki ja risti luud jms).Loomsetest kudedest on soovitatav võrrelda luu-, rasv- ja lihaskoe ehitust. Selleks sobivad püsipreparaadid või ka mikrofotod. Võimekamatele õpilastele võib anda ülesande uurida rohkem infot treeningu ja ületreeningu bioloogiliste aluste kohta.Uurimuslik töö lihaseväsimuse tekkest on välja töötatud õpikeskkonnas „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane/), kuid seda ideed saab rakendada ka keskkonda kasutamata.Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Vereringe8 (7–9) tundi

Õppesisu:Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ja teiste imetajate vereringeelundkonna erisused võrreldes teiste selgroogsete loomadega. Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos.

12)Õpilane1) analüüsib inimese

vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust;

2) seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade

Uudsena käsitletakse immuunsüsteemi ning immuunsuse kujunemise protsessi seonduvalt vereringega. Selle põhjuseks on vere ja ringesüsteemi väga oluline roll immuunsuse tekkes ja püsimisel. Senisest enam tuleks tähelepanu pöörata allergia bioloogilisele olemusele. AIDS-iga seonduvat vaetakse süvitsi inimeseõpetuses (5. ja 8. klass), kuid siinkohal tuleks

http://bio.edu.ee/teadlane/

Vere koostisosade ülesanded.Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS.Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed. Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.Põhimõisted: veresoon, arter, veen, kapillaar, arteriaalne veri, venoosne veri, vererõhk, elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma, hüübimine, lümf, lümfisõlm, antikeha, immuunsus, immuunsüsteem, HIV, AIDSPraktilised tööd ja IKT rakendamine:Uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule.

ehituslikku eripära nende talitlusega;

3) selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;

4) väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist;

5) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;

6) seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega;

7) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.

siiski käsitleda HIV-i leviku ja AIDS-i kujunemise bioloogilisi aspekte.Õppe diferentseerimisel võiks vähem võimekate õpilastega läbi viia uurimusliku töö füüsilise koormuse mõjust pulsile ja võimekamatega koormuse mõjust vererõhule. Esimene on praktiliselt lihtsasti tehtav, kuid selleks saab ka kasutada õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 4. klassi inimesemoodulit (http://bio.edu.ee/noor/) või õpikeskkonda „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane). Kui on olemas vererõhumõõtja, siis saab analüüsida koormuse mõju vererõhule. Üldjuhul on see olemas kooli arstikabinetis. Vererõhu analüüs võimaldab avaraid tulemuste tõlgendusi ja sidumist uuritavate kohta leitava taustinfoga.Hea lisamaterjal on selle teema puhul „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Seedimine ja eritamine6 (5–7) tundi

Õppesisu:Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.

13)Õpilane1) koostab ja

analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;

2) selgitab valkude, rasvade,

Seedimisega seoses on põhirõhk viidud seedeelundkonna talitluse analüüsile. Tervisliku toitumise ja üle- ning alakaalulisuse käsitlemisel vaadeldakse bioloogilisi aspekte, rõhutades organismi terviklikkust (pärilikkus, aktiivsus ja toitumine). Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse teemasid on põhjalikult käsitletud 5. ja 7. klassi inimeseõpetuses ja siinkohal tuleks meenutada seal õpitut. Organismi eritusprotsesse vaadeldakse


Põhimõisted: ensüüm, vitamiin, sülg, maks, sapp, peensool, jämesool, neer, uriinPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Inimese

energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga.

2. Isikliku toitumisharjumuse analüüs.

süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme;

3) hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;

4) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.

suhteliselt üldiselt. Neerude tööd ja uriini moodustumist käsitletakse põhjalikumalt gümnaasiumis.Inimese energiavajadust saab arvutimudeliga uurida „Põhikooli loodusteaduslike mudelite“ abil (http://mudelid.5dvision.ee/) või õpikeskkonnas „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane/).Aruteluks sobiv teema on isikliku toitumisharjumuse analüüs. Siinkohal võivad ilmneda delikaatsed toitumisprobleemid ja seetõttu peaks õpetaja koguma õpilaste analüüsid enne ühisarutelusid kokku, et siis arutelud korraldada juba anonüümsemalt.Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Hingamine5 (4–6) tundi

Õppesisu:Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine.Põhimõisted: hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, hingamiskeskus, rakuhingaminePraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Praktilise tööga või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.

14)Õpilane1) analüüsib

hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla;

2) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;

3) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;

4) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;

5) suhtub

Teema käsitlemisel on väga oluline selgitada rakuhingamise eesmärke ja hingamisprotsessi üldist tähtsust organismile.Siin saab hästi korrata taimede fotosünteesi ja hingamise teemasid. Hingamiseteema seostub keemiaga – süsihappegaasi tõestamine väljahingatavas õhus.Kavandatud uurimuslikku tööd saab teha õpikeskkonna „Noor loodusuurija“ 4. klassi inimesemoodulis (http://bio.edu.ee/noor/).Samas on see hea teema, kasutamaks mobiilseid mõõtevahendeid, mille abil mõõta sisse- ja väljahingatava õhu koostist ja seeläbi arvutada omastatud hapniku hulka sõltuvalt vaadeldavatest mõjuteguritest.Hingamisteede haiguste teema puhul peaks käsitlema kõige tavalisemate sümptomite – nohu ja köha – tekkemehhanismi ning analüüsima tervist kahjustava käitumise viise. Võimekamate õpilastega võib käsitleda bronhiidi, astma, kopsupõletiku ja tuberkuloosi tekkepõhjusi ja tervenemisvõimalusi. Teema




vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.

käsitlemise tulemusena peaks õpilane senisest enam väärtustama tervisesäästlikku käitumist.Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Paljunemine ja areng9 (8–10) tundi

Õppesisu:Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.Põhimõisted: emakas, munasari, seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, munajuha, loode, platsenta, nabanöör, sünnitamine, kliiniline surm, bioloogiline surm

15)Õpilane1) võrdleb naise ja

mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;

2) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;

3) selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;

4) analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;

5) lahendab pereplaneerimisega seotud dilemmaprobleeme;

6) selgitab muutusi inimese loote arengus;

7) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;

8) hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.

Erinevalt varasemast ei käsitleta siin enam murdeeas toimuvaid muutusi, sest neid on juba põhjalikult käsitletud 5. ja 7. klassis ning 9. klass on selleks ka liiga hiline aeg. Turvalist seksuaalkäitumist käsitletakse 7. ja 8. klassi inimeseõpetuses ning siinkohal vaadeldakse põgusalt vaid teema bioloogilisi aspekte. Seevastu tuleb bioloogias omandada üldteadmised mehe ja naise arengust, viljatuse probleemidest ning raseduse ja sünnituse kulust, sest osa 9. klassi õpilastest ei jätka bioloogia või inimeseõpetuse õppimist gümnaasiumitasemel. Teema õppimisel on soovitatav teha rollimänge. Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Talitluste regulatsioon

Õppesisu:Kesk- ja

16)Õpilane1) selgitab kesk- ja

Teema käsitlemisel on vaja esmalt tutvustada regulatsioonimehhanisme

8 (7–9) tundi piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded. Närviraku ehitus ja rakuosade ülesanded. Refleksikaare ehitus ja talitlus. Närvisüsteemi tervishoid.Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded.Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis. Põhimõisted: peaaju, seljaaju, närv, närvirakk, retseptor, närviimpulss, dendriit, neuriit, refleks, sisenõrenäärmed, hormoonPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Uurimuslik töö

reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste reaktsioonikiiruse võrdlemiseks.

2. Refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga.

piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;

2) seostab närviraku ehitust selle talitlusega;

3) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;

4) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;

5) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;

6) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;

7) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

üldisemalt ning seejärel seostada omavahel neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Põhjalikult ei pea tundma kõiki sisenõrenäärmeid. Vähem võimekate puhul tuleks piirduda ajuripatsi, neerupealiste ja sugunäärmete käsitlemisega. Võimekamate puhul võiks lisanduda kõhunäärme, käbikeha ja kilpnäärme käsitlus.Esimest uurimuslikku tööd saab teha õpikeskkonnas „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane/) ja teist „Põhikooli loodusteaduslike mudelite“ abil (http://mudelid.5dvision.ee).Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Infovahetus väliskesk-konnaga7 (6–8) tundi

Õppesisu:Silma ehituse ja talitluse seos. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine. Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.Põhimõisted: pupill, lääts, võrkkest, vikerkest, kollatähn, kepike, kolvike, lühinägevus, kaugelenägevus, väliskõrv,

17)Õpilane1) analüüsib silma

osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;

2) selgitab lühi- ja kaugelenägevuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;

3) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja

Kuivõrd seda teemat on käsitletud füüsikas, loodusõpetuses ja inimeseõpetuses, võiks alustada ajurünnaku abil õpilaste eelteadmistest ülevaate koostamisega. Teema käsitlemisel tuleks luua seosed füüsikaga: optika, lainete teke ja liikumine jms.Meelelundite tundlikkust saab määrata praktilise tööna. Tööd tehes võib sõnastada esmalt probleemid, millele vastust otsitakse (näiteks sagedase valju heli mõju kuulmisteravusele või halbades valgustingimustes lugemise mõju nägemisteravusele). Nii saab teemaga seonduvalt korraldada



keskkõrv, sisekõrv, kõrvalest, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, tigu, poolringkanalidPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Uurimuslik töö

meeleelundite tundlikkuse määramiseks.

2. Nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga.

tasakaalumeelega;4) võrdleb ning

seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;

5) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

õpilastele huvipakkuvaid arutelusid. Arvutitööd saab teha „Põhikooli loodusteaduslike mudelite“ abil (http://mudelid.5dvision.ee).Hea lisamaterjal on teema käsitlemisel „Tervis 2000“ sarja õppevideo.

Pärilikkus ja muutlikkus10 (9–11) tundi

Õppesisu:Pärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja kromosoomide osa pärilikkuses. Geenide pärandumine ja nende määratud tunnuste avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine. Päriliku muutlikkuse tähtsus.Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus. Organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimused. Pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine. Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed.Põhimõisted: pärilik muutlikkus, mittepärilik muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA, geen, dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogiaPraktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Pärilikkuse

seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse

18)Õpilane1) analüüsib

pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;

2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist;

3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;

4) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;

5) hindab organismide geneetilise muutmise

Pärilikkust ja muutlikkust käsitletakse põhjalikumalt gümnaasiumis. Siinkohal omandatakse üldülevaade pärilikkuse olemusest ja põhiprotsessidest (pärilikkusaine paljundamine, tunnuste avaldumine, mutatsioonide teke, kombinatsioonilise muutlikkuse teke) ning nende toimumiseks vajalikest komponentidest (DNA, geenid, kromosoomid). Lihtsamatele seaduspärasustele tuginedes lahendatakse ka geneetikaülesandeid (eelkõige Mendeli I seaduse põhjal). Põhiülevaade tuleks saada ka geenitehnoloogiast kui ühiskonna jaoks prioriteetsest kiiresti arenevast valdkonnast.Õppe diferentseerimisel saab võimekamatele pakkuda lahendamiseks erineval hulgal geneetikaülesandeid.Arvutitööd saab teha „Põhikooli loodusteaduslike mudelite“ abil (http://mudelid.5dvision.ee).Mittepäriliku muutlikkuse ulatuse hindamiseks võib näiteks ühe puu lehtede suurust mõõta, kuid õpet diferentseerides tuleks kaaluda inimesele omaste tunnuste varieeruvuse hindamist. Siin on ka võimalusi lõimida bioloogiaga matemaatilist statistikat.Võimekamate õpilastega võib läbi viia rollimängu geneetilisest modifitseerimisest – „Kas peaksime



tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga.

2. Uurimuslik töö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste põhjal.

võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele;

6) analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;

7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;

8) suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.

looma uusi organisme?“ (http://www.parsel.uni-kiel.de/cms/fileadmin/parsel/Material/Tartu/pdf/Kas_peaksime_looma_uusi_organisme.pdf).

Evolutsioon7 (6–8) tundi

Õppesisu:Bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid. Loodusliku valiku kujunemine olelusvõitluse tagajärjel. Liikide teke ja muutumine. Kohastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Evolutsiooni olulisemad etapid. Inimese evolutsiooni eripära.Põhimõisted: evolutsioon, looduslik valik, olelusvõitlus, kohastumine, kohastumus, ristumisbarjäär, fossiil.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:Evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga.

19)Õpilane1) selgitab

bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid;

2) toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta;

3) seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga;

4) analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;

5) hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus;

6) võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;

7) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste

Evolutsiooniteemat on peetud põhikooli bioloogia kõige keerukamaks. Nii toimub selle sügavam käsitlemine gümnaasiumis, kuid 9. klassis tuleks siiski tutvuda evolutsiooni olemuse ja seda tõendavate protsessidega (tänapäeval elavate organismide muutumine ajas bakterite näitel, üleminekuvormide esinemine, rudimentide leidumine), sest osa õpilasi ei jätka bioloogia õppimist gümnaasiumitasemel.Arvutitööd saab teha „Põhikooli loodusteaduslike mudelite“ abil (http://mudelid.5dvision.ee).


http://www.parsel.uni-kiel.de/cms/fileadmin/parsel/Material/Tartu/pdf/Kas_peaksime_looma_uusi_organisme.pdf



arenguga.










AinekavaGeograafia 7. klassÕppeaine maht 35 tundi õppeaastas

ÕPPESISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSEDKAARDIÕPETUS Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Kaardiõpetuses tutvuvad õpilased erinevate kaartidega, õpivad kasutama kaardi legendi, mõõtma vahemaid kaardil ja looduses, leidma kaardi mõõtkava abil tegelikke vahemaid, määrama suundi looduses ja kaardil, määrama koordinaate ja kellaaega, leidma kohanimede registri abil tundmatuid kohti, iseloomustama kaartide abil etteantud kohta. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Loodusõpetuses on õpilased töötanud kodu- või kooliümbruse plaaniga (3. ja 6. klassis), õppinud põhi- ja vaheilmakaari, kaardi leppemärke, määranud neid nii kaardil kui kompassi abil looduses. 6. klassi lõpuks peaksid õpilased oskama iseloomustada järgmist:

maailma poliitilise kaardi abil etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit; teadma ja näitama kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike; leidma atlase kaardilt kohanimede registri abil tundmatu koha; iseloomustama kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas; näitama kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari; võrdlema ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ja sisemaa temperatuure; iseloomustama kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; kirjeldama samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade

kallet; kirjeldama kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates

pinnavorme kaardil; näitama kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu; nimetama ning näitama kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;

iseloomustama ning võrdlema kaardi ja piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue,

lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine). Õpitulemused: Õpilane

1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;

2) määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

3) mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil;

4) määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;

5) määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;

6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

7) kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi. Õppesisu: Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa poliitiline kaart. Trüki- ja arvutikaardid, sh interaktiivsed kaardid. Mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil. Suundade määramine looduses ja kaardil. Asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid. Põhimõisted: plaan, kaart, üldgeograafiline ja teemakaart, arvutikaart, interaktiivne kaart, satelliidifoto, aerofoto, asimuut, leppemärgid, mõõtkava, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, kaardi üldistamine, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, geograafiline laius, geograafiline pikkus, geograafilised koordinaadid, kaardivõrk, ajavöönd, maailmaaeg, vööndiaeg, kohalik päikeseaeg, kuupäevaraja. Õppetund Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja


Õppevahendid

1. Õppeaasta sissejuhatus.

Maa kuju ja suurus.

Mõisted: Päikesesüsteem, planeet, silmapiir, maadeavastused, aerofoto, satelliidifoto gloobus, poolkera, manner, maailmajagu, maailmameri, ookean.

1) Paaristöö: Maa kujutamine minevikus ja Maa kuju tõestavad faktid.

2) IKT: erinevad vaated Maast: LINK1 (öö ja päeva piir, Maa vaade Kuult ja Päikeselt, öine pool) ja LINK2 (Maa ruumiline suumitav vaade).

3) Praktiline töö: maadeavastuste kaart, Kolumbuse ja Magalhãesi reisidega seotud olulisemad geograafilised objektid (paralleelselt töö üldgeograafilise kaardiga).

4) Maa kuju, mõõtmete ja liikumise tähtsus ning mõju loodusnähtustele: LINK, esitluse „Maa kuju ja suurus” põhjal küsimustele vastamine.

Gloobus, esitlused Koolielu portaali geograafia õppevaras, maadeavastuste kaart Maailma atlases; Kordamiseks (mandrid, maailma-jaod, ookeanid ja nende piirid).

2. Kaartide mitmekesisus.

1) Frontaalne arutelu: plaani ja kaardi võrdlus (sarnasused, erinevused,

Maailma atlas, Eesti atlas, asula plaan.

http://koolielu.ee/waramu/view/1-994f5538-c3f1-4ca3-bd4f-73ea23ae72b5

http://koolielu.ee/waramu/view/1-0c7ba0ad-ac60-4068-8c8d-30c1775976f2

https://maps.google.com/

http://www.fourmilab.ch/cgi-bin/Earth/action?opt=-p

Mõisted: plaan, kaart, leppemärgid, üldgeograafiline ja temaatiline kaart, atlas, kohanimede register.

näitajad, mille põhjal võrrelda); moonutused kaardil; objektid üldgeograafilisel kaardil.

2) Leppemärgid, objektide ja nähtuste kujutamine kaartidel.

3) Praktiline töö: atlase sisukorra (vastava teemakaardi leidmine) ja kohanimede registri kasutamine info otsimisel (väidete tõesuse kontrollimine, piirkonda/objekti iseloomustavate näitajate leidmine).

4) Praktiline töö: atlase abil koha geograafilise asendi iseloomustamine (võib teha kava põhjal põhimõttel suuremast väiksemani).

3. Trüki- ja arvutikaardid.

Mõisted: arvutikaart, interaktiivne kaart.

1) Paaristöö: trüki- ja arvutikaardi positiivsed ja negatiivsed küljed.

2) Arutelu: milliseid interaktiivseid kaarte tead või oled kasutanud? Mis otstarbel? Näiteks: LINK1; LINK2

3) Töö interaktiivse Eesti kaardiga Lisa 2 – sisaldab tööjuhist ja töölehte, vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine.

4) Koolitee kaardistamine koduse ülesandena või koostöös arvutiõppega

Arvuti, töölehed, valikuliselt interaktiivsed kaardid (valik viiteid portaalidele); huvilistele virtuaalne Tallinna vanalinn

4. Mõõtkava.

Mõisted: mõõtkava, arvmõõtkava, võrdlusmõõtkava, joonmõõtkava, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart.

1) Kordamine: mõõtühikud, teisendamine.

2) Mõõtkava liigid, tähendus, teisendamine.

3) Praktiline töö: vahemaade mõõtmine ja mõõtkava abil vahemaade leidmine erineva mõõtkavaga kaartidel (vt ka vahemaade erinevusi mõõdetuna väikese või suure mõõtkavaga kaardil); tegelike vahemaade teisendamine vastavalt mõõtkavale ja lõigu pikkuse leidmine kaardil.

4) Mõõtkava seos kujutatava maa-

Maailma atlas, Eesti atlas, joonlaud, esitlus Koolielus („Mõõtkava – mis ja milleks?”)

http://koolielu.ee/waramu/view/1-dd34e007-c175-4d42-8d26-b6064296acbd

http://www.360.tallinn.ee/pano/list/et/

http://www.360.tallinn.ee/pano/list/et/

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/Lingid/Lingid_interaktiivsed_kaardid.htm

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/Lingid/Lingid_interaktiivsed_kaardid.htm

http://www.mnt.ee/public/Toolehed7kl.pdf

http://www.oppekava.ee/index.php/Geograafia

http://koolielu.ee/waramu/download?rid=1-e2473972bd0f984e8d2a8b2282730acbfe5075af

http://www.emhi.ee/

alaga suuruse ja kaardi täpsusega (kujutatavate objektide hulgaga).

5. Suunad looduses ja kaardil.

Mõisted: Maa telg, poolus, Põhjanael, põhi- ja vaheilmakaared, paralleel, meridiaan, asimuut, mõõtkava.

1) Kordamine: põhi- ja vaheilmakaared, nende tähised.

2) Suundade leidmine kaardil (seostamine paralleelide ja meridiaanide suunaga).

3) Praktiline töö: looduses ilmakaarte määramine (näit Päikese asendi põhjal koolimaja või kodu orientatsioon, kiriku asend jms).

4) Praktiline töö: asimuut ja selle seos ilmakaartega; kaardil objektide asimuudi ja vahemaa leidmine; klassikaaslaste asend ilmakaarte suhtes, ligikaudne asimuut.

5) Õpilaste enesehinnang õpitu omandatuse kohta.

Maailma atlas, linnaplaan, mall, joonlaud, kompass.

6. 1) Orienteerumine, kaardi ja kompassi kasutamine looduses.

Kompass, Paralepa orienteerumiskaart.

7. Plaani koostamine ja orienteerimine.

Mõisted: ilmakaared, seisupunkt, plaani orienteerimine, sammupaar, mõõtkava, kiirtemeetod, leppemärk.

1) Praktiline töö: sammupaari mõõtmine (võimaluse korral koostöös kehalise kasvatuse õpetajaga).

2) Rühmatöö: lihtsa plaani koostamine kooli ümbruses (eeltööna tabelite vormistamine klassiruumis või juba valminuna jagada õpilastele, arvutused ja lõplik vormistamine koduse ülesandena).

3) Kehalise kasvatuse tunnis või kooli spordipäeval orienteerumine loodus- või linnakeskkonnas.

4) Huvilistele: interaktiivsel meetodil plaani koostamine (puutetahvli kasutamine) või LINK (OpenStreetMap projekt).

Kompass, joonlaud, tööalus, tööleht.

Näidistööleht (GPS-i osa võib tabelis ära jätta).

8. Geograafilised koordinaadid.

Mõisted: kaardivõrk, ekvaator, geograafiline laius, algmeridiaan,

1) Paaristöö: paralleelide ja meridiaanide võrdlus; kaardivõrgu tähtsus ja kasutamine.

2) Kordamine: ilmakaared kaardil.

Maailma atlas, Eesti atlas, interaktiivsed mängud, interaktiivne mäng kinnistamiseks

http://www.kidsgeo.com/geography-games/latitude-longitude-map-game.php

http://geograafiaoues.wordpress.com/kaardiopetus/toolehed-opilastele/plaani-koostmine/

http://wiki.openstreetmap.org/wiki/Et:Beginners_Guide

http://koolielu.ee/waramu/download?rid=1-640397817f3aaa42250edbfed31336ba22266f28&attachmentId=2992

http://koolielu.ee/waramu/download?rid=1-640397817f3aaa42250edbfed31336ba22266f28&attachmentId=2992

geograafiline pikkus, geograafilised koordinaadid.

3) Esitlus Koolielus, näitlikustab geograafiliste koordinaatide leidmist, sisaldab ülesandeid.

4) Praktiline töö: objekti geograafiliste koordinaatide määramine kaardil ja koha leidmine etteantud koordinaatide järgi; kasutada võimalikult täpset kaarti.

9. Ajavööndid.

Mõisted: Maa liikumine, meridiaan, geograafiline pikkus, ajavöönd, maailmaaeg, vööndiaeg, kohalik päikeseaeg, kuupäevaraja.

1) Kordamine: Maa liikumine, geograafiline pikkus.

2) Öö ja päeva vari Maal (näitab öö ja päeva varju antud ajahetkel ning pikkuse erinevusi Maa erinevatel laiustel).

3) Esitlused Koolielus: LINK1 või LINK2 (näitlikustab ja selgitab teema sisu ja mõisteid).

4) Praktiline töö: kellaaja määramine ajavööndite kaardi abil; Eestisisesed päikeseaja erinevused.

5) Arutelu: suveaja kehtestamine – poolt või vastu; reisimine eri ajavöönditesse, sellega kaasnevad probleemid.

Maailma atlas, Eesti atlas, interaktiivsed ajavööndite kaardid: LINK1, LINK2, LINK3 (öö ja päeva vari).

10. Kordamine

Eelnevalt nimetatud mõisted.

1) Praktilised ülesanded: kordamisülesannete näited

2) Edasijõudnutele kartograafiaülesanded geograafiaolümpiaadi ülesannete kogumikust

Maailma atlas, Eesti atlas, joonlaud, mall.

11. Kontrolltöö


Maailma atlas, Eesti atlas, joonlaud, mall.

GEOLOOGIA Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Geoloogiateemasid õppides saavad õpilased esmase ettekujutuse maavärinate ja vulkaanipursete levikust ja tekkepõhjustest. Selle mõistmiseks on neil vaja aru saada Maa sise- ja maakoore ehitusest ning laamade liikumisest. Õpilased tutvuvad mitmesuguste kivimite ja setetega ning kursuse lõpuks peaksid nad suutma eristada Eestis leiduvaid peamisi kivimeid ja setteid (graniiti, liivakivi, paekivi, põlevkivi, liiva, savi, kruusa, moreeni, turvast), samuti teadma, kuidas kivimid tekivad ja

http://taurus.gg.bg.ut.ee/kooligeo/materjalid/olympiaadid/kogumik_geo_olymp.pdf


http://koolielu.ee/waramu/view/1-2ffa4e9e077b97efc5617aa20a6e362c886665e4

http://24timezones.com/

http://www.timezonecheck.com/

http://www.timeanddate.co/

http://koolielu.ee/waramu/view/1-cfa9f728-4ff1-4081-9ea4-7875d703d64b

http://koolielu.ee/waramu/view/1-f18b1bc0-b1fe-480d-bde9-81bb09f8aad3

http://www.fourmilab.ch/cgi-bin/Earth/action?opt=-p

http://koolielu.ee/waramu/view/1-2e3c189a-87bc-4b27-bbc9-6dc0f08c4949

milleks neid kasutatakse. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Geoloogiateemade õppimisel saab suhteliselt vähe toetuda I ja II kooliastme loodusõpetuses õpitule. 4. klassis õpitakse looduskatastroofide teemat: vulkaanipursked,

maavärinad ja sellega seoses mõisteid vulkaan, laava, lõõr, maavärin, maakoor. Teema „Elu areng Maal“ juures õpitakse kivististe mõistet. Õpilased peaksid oskama tuua näiteid erinevatest looduskatastroofidest ning iseloomustada nende mõju loodusele ja inimtegevusele.

6. klassis käsitletakse teemat „Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid“. Õpitakse järgmisi mõisteid: maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus. Õpilased peavad oskama eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast. Õpitulemused: Õpilane

1) kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;

2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist;

3) teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;

4) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades;

5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;

6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil ära liiva, kruusa, savi, moreeni, graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisöe ning toob näiteid nende kasutamise kohta;

7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst. Õppesisu: Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke. Põhimõisted: maakoor, vahevöö, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, kurrutus, magma, vulkaan, magmakolle, vulkaani lõõr, kraater, laava, tegutsev ja kustunud vulkaan, kuumaveeallikas, geiser, maavärin, murrang, seismilised lained, epitsenter, fookus, tsunami, murenemine, murendmaterjal, sete, settekivim, tardkivim, paljand, kivistis ehk fossiil. Õppetund Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT

kasutamine/ hindamine/ õppekeskkondÕppematerjal/ õppevahendid

12. Kontrolltöö tulemuste analüüs.

Maa siseehitus.

Mõisted: maakoor, vahevöö e mantel, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor.

1) Arutelu: Maa siseehituse uurimisvõimalused ja uuringute tähtsus, rakendamine praktilises tegevuses.

2) Esitlus koolielus sisaldab jooniseid, mis aitavad selgitada Maa sfäärilist siseehitust.

3) Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus (tuua välja võrdluse aluseks olevad näitajad).

Esitlus Koolielus, joonised Maa siseehitusest ja maakoore ehitusest, Eesti atlas.

http://koolielu.ee/waramu/view/1-d0b6255a-cc85-4894-b38d-bf53570c9f49

4) Arutelu: Maa siseehituse mõju loodusprotsessidele (valdkonnad ja konkreetsed protsessid, näited).

13. Laamad.

Mõisted: mandriline ja ookeaniline maakoor, vahevöö, magma, laam.

1) Esitlus koolielus saab kasutada illustreeriva materjalina; laamtektoonika teooria teke ja sisu, laamade tekke ja liikumise põhjused, teooriat tõestavad ja laamade liikumisega kaasnevad nähtused, laamade kaart, animatsioonid.

2) Interaktiivsed mängud, laamade kaart ja laamad 250 milj a tagasi

3) Laamtektoonika ja üldgeograafilise kaardi seosed (mäestike, süvikute, kaarsaarestike leviku seaduspära).

Esitlus Koolielus, Maailma atlas, huvilistele Geoloogia Instituudi moodul, ingliskeelne BBC animatsioon

14. Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid.

Mõisted: mandriline ja ookeaniline maakoor, Maa siseenergia, kurrutus, murrang, mäestik, maavärinad, vulkanism, ookeani keskmäestik, süvik.

1) Esitlus koolielus laamade liikumise erijuhud ja kaasnevad protsessid laamade äärealadel, animatsioonid.

2) Rühmatööna mõistekaardi koostamine laamade äärealadel toimuvate protsesside kohta.

3) Etteantud mõistetega seostatud teksti koostamine (võib läbi viia rühmatööna).

4) Kordava kokkuvõttena sobib: interaktiivne kaart (saab lisada laamade piirid ja liikumise, maavärinad, vulkaanid, minna animatsioonidele).

Esitlus Koolielus, Maailma atlas (laamtektoonika kaart), joonised laamade erineva liikumise kohta.

15. Maavärinad.

Mõisted: murrang, kolle, epitsenter e kese, seismilised lained, maavärin, tsunami, seismograaf, seismogramm.

1) Vaata maavärinaid reaalajas (interaktiivne kaart, eristatud viimase tunni, päeva ja nädala lõikes), kaardiga koos tabel andmetega LINK1 või LINK2

2) Esitlus Koolielus sisaldab animat-sioone, käsitleb maavärinate tekkepõhjusi, esinemispiir-kondi, kaasnevaid nähtusi illustreerivat pildimaterjali.

3) Rühmatöö: maavärinatega kaasnevate otseste ja kaudsete tagajärgede analüüs pildimaterjali abil (eristada looduslikud, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed).

Rühmatöö: maavärinatega kaasnevate purustuste vähendamiseks kasutatavate abinõude analüüs; millest ja kuidas sõltub

Esitlus Koolielus, Maailma atlas (laamtektoonika kaart), huvilistele eestikeelne Geoloogia Instituudi moodul, BBC ingliskeelne animeeritud selgitus maavärinate tekkest

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7533950.stm

http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7533950.stm

http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html

http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html

http://koolielu.ee/waramu/view/1-11f86446-3257-451f-96c9-40ea97cff3ce

http://realtimetools.de/

http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/map/

http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/recenteqsww/

http://ees.as.uky.edu/sites/default/files/elearning/module04swf.swf


http://whs.moodledo.co.uk/mod/resource/view.php?id=52981

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/laamtektoonika.html

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/laamtektoonika.html

http://kids.earth.nasa.gov/archive/pangaea/Pangaea_game.html

http://www.purposegames.com/game/laamad-quiz


purustuste ulatus.

Tsunamiga kaasnevate tagajärgede analüüs (eristada looduslikud, sotsiaalsed ja majanduslikud kaasmõjud). Tsunami levikut illustreeriv animatsioon

16. Vulkanism.

Mõisted: magma, laava, vulkaan, magmakolle, lõõr, kraater, tegutsev ja kustunud vulkaan, kuum põhjavesi ja kuumaveeallikas, geiser, Maa siseenergia.

1) Esitlus Koolielus sisaldab animat-sioone, käsitleb vulkanismi tekkepõhjusi, esinemispiirkondi, kaasnevaid nähtusi illustreerivat pildimaterjali.

2) „Ehita oma vulkaan” (vulkaani purske tugevuse ja iseloomu seos magma omadustega).

3) USA Geoloogia Teenistuse vulkanismi käsitlev lehekülg sisaldab interaktiivset kaarti.

4) Rühmatööna mõistekaardi koostamine vulkaanipurskega kaasnevate tagajärgede kohta (eristada otsesed ja kaudsed tagajärjed, lisaks positiivsed kaasmõjud), mõistekaardi aluseks võib olla pildimaterjal.


Esitlus Koolielus, Maailma atlas, huvilistele eesti-keelne animeeritud õppematerjal: LINK1, LINK2 (vulkaane käsitlev portaal: sisaldab mitmekesist infot, pilte).

17. Kivimid, kivimite teke.

Mõisted: mineraal, kivim, mandriline ja ookeaniline maakoor, paljand, murenemine, murendmaterjal, sete, kivistumine, settekivim, kivistis ehk fossiil, laava, magma, tardkivim, moondekivim.

1) Esitlus Koolielus illustreerib teemat ja sisaldab kvaliteetset pildimaterjali.

2) Rühmatööna erinevate kivimiliikide tekke selgitamine (võib esitada tabelina, mõistekaardina).

3) Kivimiringe animatsioonid (ingliskeelsed): LINK1, LINK2

Esitlus Koolielus, kivimite näidised, huvilistele eestikeelne animeeritud ja näitlikustatud moodul kivimitest; ingliskeelne kivimi-ringe skeem ja test.

18. Kivimid ja nende iseloomustamine, kasutamine.

Mõisted: kivim, sete, settekivim, kivistis, tardkivim,

1) Praktiline töö rühmatööna: kivimite iseloomustamine ja kasutamine.

2) Näidiste valik: peamised Eestis leiduvad setted ja kivimid: liiv, kruus, turvas, savi, lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, graniit, jagada gruppidele tööpaladeks (lisaks

Kivimikollektsioon, Eesti atlas, töölehed, pildimaterjal, eestikeelne ülevaade kivimite kasutamisest.

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarad.html



http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html

http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html

http://www.geolsoc.org.uk/gsl/pid/3892;jsessionid=1170A0391CDB1A1F22AC4D445BF9095A

http://www.teachersdomain.org/ext/ess05_int_rockcycle/index.html

http://koolielu.ee/waramu/view/1-3ab29c13-06bc-4db1-a9f9-948a5d87539b

http://www.volcano.si.edu/world/globallists.cfm?listpage=googleearth

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/vulkanism.html

http://volcanoes.usgs.gov/

http://volcanoes.usgs.gov/

http://kids.discovery.com/games/build-play/volcano-explorer

http://koolielu.ee/waramu/view/1-91fb1a91-9933-4757-b201-2c670a812797

http://en.wikipedia.org/wiki/File:20110311Houshu.ogg

moondekivim. basalt kui oluline kivim maakoore koostises ja kivisüsi kui oluline kütus; silmaringi laiendamiseks gneiss ja marmor).

3) Töölehed võib koostada liigendatud küsimustikuna (koos vastuseruumiga) või tabeli kujul.

19. Kordamine


1) Kordamisülesannete näited

2) Edasijõudnutele laamtektoonika ülesandeid geograafiaolümpiaadi ülesannete kogumikust

Maailma atlas, joonised ja skeemid, huvilistele mitmekesised animatsioonid tektoonika valdkonna kohta

20. Kontrolltöö


Maailma atlas, töös sisalduvad joonised ja skeemid

PINNAMOOD Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Pinnamoe teemade õppimisega taotletakse, et õpilased teeksid vahet erinevatel pinnavormidel (küngas, nõgu, org, mägi, mäeahelik, mäestik, tasandik, madalik, kiltmaa jne), oskaksid kaardil näidata suuremaid ja tuntumaid pinnavorme nii maailmas, Euroopas kui Eestis. Samuti peaksid õpilased aru saama, kuidas pinnamood mõjutab inimeste elu ja tegevust ning kuidas võivad pinnavormid aja jooksul muutuda. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemablokki: Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid. Nende teemadega seonduvad järgmised mõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen, rändrahn.

6. klassi lõpuks õpilased

oskavad kirjeldada samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;

kirjeldada kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;

tuua näiteid mandrijää mõjust Eesti pinnamoe kujunemisele;

selgitada pinnamoe mõju inimtegevusele ja tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele. Õpitulemused: Õpilane

1) on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);

http://whs.moodledo.co.uk/course/view.php?id=1365


http://koolielu.ee/waramu/view/1-98913685e9b36dd364782fe3710552d66315328d

2) iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;

3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;

4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;

5) toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;

6) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest. Õppesisu: Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Taandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul. Põhimõisted: pinnamood ehk reljeef, samakõrgusjoon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus, profiiljoon, pinnavorm, mägi, mäeahelik, mäestik, mägismaa, tasandik, kiltmaa, madalik, alamik, mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik, erosioon, uhtorg. Õppenädal

Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/

õppekeskkond



Pinnavormid ja pinnamood.

Mõisted: pinnavorm, üksik- ja liitvormid, positiivsed ja negatiivsed pinnavormid, pinnamood e reljeef.

1) Rühmatöö: meenuta ja kirjuta reljeefiga seotud mõisteid ja seejärel süstematiseeri need.

2) Leida igale nimetatud pinnavormile konkreetne vaste (pinnavormi nimi) üldgeograafilisel kaardil (maailma ja Eesti kaardil).

3) Pildi põhjal pinnavormi ja pinnamoe iseloomustamine (välja tuua näitajad, mida iseloomustamisel kasutatakse).

Maailma ja Eesti atlas, üldgeograafiline ja pinnavormide kaart, pildimaterjal.

22. Pinnamoe kujutamine kaartidel.

Mõisted: pinnavorm, pinnamood e reljeef, samakõrgusjoon e horisontaal, horisontaalide lõikevahe, absoluutne ja suhteline kõrgus, profiiljoon, ilmakaared, mõõtkava.

1) Praktilised tööd: horisontaalidega kujutatud pinnavormi iseloomustamine (kuju, orientatsioon, ulatus, nõlva kalle, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus) ja etteantud andmete põhjal pinnavormi kujutamine horisontaalide abil;

konkreetse piirkonna või teekonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine suuremõõtkavalisel kaardil;

valitud lõigu profiiljoone

Künka mudel, suuremõõtkavaliste kaartide näidised (näited geograafia olümpiaadide, põhikooli ja riigi-eksamite töödest), Maailma atlas, Eesti atlas (vt ristprofiilid), huvilistele ristprofiili koostamise programm.

http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/en/

kirjeldamine; profiiljoone kasutamine igapäevaelus;

edasijõudnud õpilased koostavad üldgeograafilise kaardi põhjal valitud lõigu profiiljoone või koostavad kaardil valitud lõigul ristprofiili programmi abil ;

horisontaalidega kujutatud pinnavormi pealtvaate ja ristprofiili vastavusse viimine

23. Mäestikud, mägismaad.

Mõisted: küngas, mägi, jalam, nõlv, tipp, mäeahelik, org, sisejõud, laam, kurrutus, mäestik, vana ja noor mäestik, mägismaa, välisjõud, suhteline ja absoluutne kõrgus, mõõtkava, geograafilised koordinaadid.

1) Esitlus Koolielus sisaldab illustreerivat materjali ja küsimusi.

2) Arutelu: laamade liikumise seos mäestike tekke ja levikuga; inimtegevus mägistel aladel.

3) Praktiline töö: mõistete paigutamine skeemile või pildile.

4) Praktiline töö: mäestiku iseloomustamine ja mäestike võrdlemine kaartide või piltide põhjal (välja tuua iseloomustamise või võrdluse aluseks olevad tunnused).

5) Kontuurkaardi täitmine, nomenklatuur 7. kl õpitulemused

Esitlus Koolielus, Maailma atlas, üldgeograafilised kaardid, laamtektoonika kaart, pildimaterjal, kontuurkaart.

24. Tasandikud.

Mõisted: tasandik, kiltmaa, madalik, alamik, suhteline ja absoluutne kõrgus.

1) Esitlus Koolielus sisaldab näitlikku materjali, küsimusi.

2) Rühmatöö: inimtegevus tasandikel ja mäestikes. Mis valdkondi ja kuidas pinnamood mõjutab?

3) Kontuurkaardi täitmine, nomenklatuur 7.kl õpitulemused

Esitlus Koolielus, Maailma atlas, pildimaterjal, kontuurkaart.

25. Maailmamere põhjareljeef.

Mõisted: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik.

1) Esitlus Koolielus illustreeritud materjal maailmamere põhjareljeefi ja sellega seotud mõistete õppimiseks.

2) Arutelu: laamade liikumine ja ookeanide põhjareljeef.

3) Praktiline töö: üldgeograafilisel

Esitlus Koolielus, Maailma atlas.

http://koolielu.ee/waramu/view/1-999198b5-66f0-4b9a-8c05-f01fb82c8492


http://koolielu.ee/waramu/view/1-78076434-6151-4d9f-8fc1-374bb8611fd1


http://koolielu.ee/waramu/view/1-a9a74ca9-4995-4869-9800-ccb5abc47e47



kaardil maailmamere põhjareljeefi pinnavormidele konkreetsete näidete leidmine (objektide nimed, asend).

26. Pinnamoe muutumine.

Mõisted: Maa sise- ja välisjõud, murenemine, edasikanne, settimine, erosioon.

1) Esitlus Koolielus illustreeritud materjal Maa reljeefi kujunemist mõjutavad sise- ja välisjõud.

2) Sise- ja välisjõudude mõju võrdlus reljeefi kujunemisele (välja tuua võrdluse aluseks olevad näitajad).

3) Pildimaterjali põhjal arutelu teguritest, mis on mõjutanud vastava pinnavormi või pinnamoe kujunemist.


Esitlus Koolielus, Maailma atlas, pildimaterjal, huvilistele animatsioone nõlvaprotsessidest.

27. Välisjõud ja pinnavormid.

Mõisted: välisjõud, murenemine, sete, edasikanne, settimine, vee- ja tuuleerosioon, uhtorg, kanjon, delta, tuulekalju, seenkalju, luide.

1) Esitlus Koolielus pinnamoodi kujundavad välisjõud, murenemistegurid, sisaldab pildimaterjalile tuginevaid küsimusi.

2) Rühmatöö: mõistekaardi koostamine (kas välistegurite kaupa või pildi põhjal; pinnavorm, seda kujundanud tegur (id), soodustavad eeldused, näited levikust jms).

Esitlus Koolielus, Maailma atlas, pildimaterjal.

28. Kordamine


kordavate töölehtede ja näidiskontrolltööde lahendamine, kaarditundmine: pinnavormide asend kaardil.

Töölehed, Maailma atlas.

29. Kontrolltöö


RAHVASTIK Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Rahvastiku ja asustuse teemade õppimisel saavad õpilased ettekujutuse maailma rahvaarvust ja selle muutumisest, rahvastiku paiknemisest maailmas, tihedamini ja hõredamini asustatud aladest ning linnastumisest. Teema raames õpitakse kaardi abil iseloomustama riigi geograafilist asendit. Harjutatakse graafikute ja erinevate diagrammide lugemisoskust. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õppimisel saab toetuda I ja II kooliastme inimeseõpetuses ja ühiskonnaõpetuses ning loodusõpetuses ja ajaloos õpitule. 3. klassi inimeseõpetuses õpitakse erinevate rahvaste tavasid ja kombeid ning sallivust. Õpilased peavad kirjeldama Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning neid austama. Ühiskonnaõpetuses käsitletakse teemasid „Inimesed meie ümber, kogukonnad“, „Euroopa riigid ja rahvad“, „Sallivus Eestis ja õpilase kodukohas elavad



http://koolielu.ee/waramu/view/1-f96ed142-ceb5-474f-a7e2-da077d78d833

http://whs.moodledo.co.uk/mod/resource/view.php?inpopup=true&id=53674

http://koolielu.ee/waramu/view/1-f96ed142-ceb5-474f-a7e2-da077d78d833

rahvusgrupid“. 5. klassi loodusõpetuses käsitletakse teemat „Eesti linnad“. Õpilased peavad oskama võrrelda erinevate teabeallikate abil oma koduasulat mõne teise asulaga; näidata kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu; iseloomustada Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel.

5. klassi ajaloos õpitakse teemat „Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal” ja sellega seoses mõisteid eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid ning nende muutumine ajas. Linnade teemat käsitletakse ka 7. klassis teemade all „Linnad ja kaubandus: linnade teke ja eluolu, hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord, linnade valitsemine“ ning „Eesti linnad keskajal“. Õpilased peavad teadma, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ja oskama iseloomustada keskaegse linna eluolu. Õpitulemused: Õpilane

1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;

2) nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike ja linnu;

3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;

4) leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;

5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;

6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Õppesisu: Riigid maailma kaardil. Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Linnastumine. Põhimõisted: riik, poliitiline kaart, geograafiline asend, rahvastik, rass, rahvastiku tihedus, linnastumine, linn, linnastu Õppenädal Teema/

MõistedÕppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond



Riigid maailmakaardil.

Mõisted: riik, poliitiline kaart, üldgeograafiline kaart, riigipiir, geograafiline asend manner, ilmakaared.

1) Esitlus Koolielus sisaldab võimalusi, mis alustel riike iseloomustada ja võrrelda, pildimaterjali.

2) Praktiline töö: kaardi ja kava abil riigi asendi kirjeldamine, riik vabal valikul või annab õpetaja võimalikult erineva asendi, suuruse ja kujuga riikide valiku (välja tuua eripära seoses asendiga, kujuga, piiridega vms).

3) Praktiline töö: kontuurkaardi täitmine, Euroopa riigid ja maailma suuremad riigid; vormistamine koduse tööna; nomenklatuur 7. kl õpitulemused), osata näidata riike kaardil.

Maailma atlas, poliitiline, üldgeo-graafiline jt teema-kaardid, mis sisaldavad andmeid riigi iseloomustami-seks, riikide kontuur-kaart, Euroopa riikide õppimiseks valik mänge

31. Maailma rassid ja

1) Esitlus Koolielus rassidele iseloomulikud tunnused ja pildimaterjal, samuti näitmaterjal

Maailma atlas (rasside, keelte,

http://koolielu.ee/waramu/view/1-c1bcddde-9bcd-462f-9e7e-12380a3ad1c1

http://www.purposegames.com/ww-search.php?q=Europe+countries

http://www.purposegames.com/ww-search.php?q=Europe+countries


http://koolielu.ee/waramu/view/1-01d76072-79a4-46b2-99e8-122c9fb1044c

rahvad.

Mõisted: rass, rahvas, rahvastik, rahvus.

erinevate rahvaste kohta.

2) Rühmatöö: erinevate maailma piirkondade rassiline ja keeleline mitmekesisus, väikerahvad (sh nii need, kellel on oma riik ja ka need, kellel riik puudub).

3) Arutelu rühmatööna: rahvusliku ja keelelise mitmekesisuse avaldumine globaliseeruvas maailmas ja meie igapäevaelus (valdkonnad, näited).

rahvaste kaardid).

32. Rahvastiku paiknemine.

Mõisted: rahvastiku tihedus, pinnamood, kliima, rannik.

1) interaktiivne kaart , mis kujutab maailma piirkondi vastavalt rahvastiku tihedusele.

2) ineraktiivne kaart näitlikustab asustustiheduse muutust alates 1990.

3) Rühmatöö: maailma tiheda ja hõreda asustusega piirkonnad ja asustustihedust mõjutavad tegurid.

Maailma atlas, interaktiivsed allikad riikide asustus-tihedus 2011. a.

33. Maailma rahvaarvu muutumine.

Mõisted: iive, migratsioon, diagramm, graafik.

1) nn rahvastikukell (sünnid, surmad, iive päevas, aasta jooksul); mitmes inimene oli oma sündimise hetkel maailmas, Sinu oodatav eluiga jne.

2) Maailma ja erinevate piirkondade rahvaarv ja selle muutumine ning rahvaarvu mõjutavad tegurid: sündimus, suremus ja ränne; diagrammide, tabelite analüüs. Konkreetse andmebaasi leiab tabelitena: sündimus - suremus - iive - interaktiivne migratsioonikaart.

Andmebaasi ja kaartide põhjal saab koostada erinevaid ülesandeid, arvutused, riikide rühmitamine, seostamine piirkonna arengutasemega ja asendiga kaardil. Arutelu: mis piirkondades ja miks on suur/väike sündimus ja suremus?

Maailma atlas, tabelid, diagrammid.

34. Linnastumine.

Mõisted: linnastumine, linn, linnastu.

1) Interaktiivsed linnastumise arengut kajastavad kaardid (LINK1, LINK2) kujutavad linnastumise ajalisi muutusi.

2) Diagrammide ja graafikute analüüs: tulpdiagrammid ajalises lõikes erinevate regioonide kohta, ringdiagrammid, muutused erinevates piirkondades, linnastumist maailmajagudes iseloomustavad graafikud.

4) Arutelu või mõistekaardi koostamine: linnastumisega kaasnevad probleemid (eristada loodusliku ja sotsiaalse keskkonnaga seonduvaid

Maailma atlas, huvilistele erinevad kaardid (linnastumise kasvutempo, linnade asend ja ohutegurid – näit üleujutuste, maavärinate piirkonnad ja seal elavate inimeste arv)

http://esa.un.org/unpd/wup/Maps/maps_overview.htm

http://esa.un.org/unpd/wup/Maps/maps_overview.htm

http://esa.un.org/unpd/wup/Analytical-Figures/Fig_6.htm




http://esa.un.org/unpd/wup/Maps/maps_urban_2025.htm

http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/world/06/urbanisation/html/urbanisation.stm

http://migrationsmap.net/#/EST/arrivals

http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx?ind=98



http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515

http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515

http://www.worldometers.info/world-population/

http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx?ind=85#map

http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/

http://www.dwtkns.com/density/

kaasmõjusid), linnaelu plussid ja miinused.

3) Kontuurkaardi täitmine: maailma suuremad linnad, [http://www.oppekava.ee/index.php/Geograafia nomenklatuur 7. kl õpitulemused), osata näidata linnu kaardil.

35. Kordamine

Õppeaasta lõpetamine

LINK kordavate töölehtede ja näidiskontroll-tööde lahendamine, kaarditundmine: riikide ja linnade asend kaardil.

Maailma atlas, graafikud, diagrammid.







6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha

http://koolielu.ee/waramu/view/1-3d8a6da9-055a-4760-ba67-47a0678c878b


tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;



AinekavaGeograafia 8. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas

ÕPPESISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED

8. KLASS (70 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning õpivad iseloomustama kliimat erinevates kliimavöötmetes. Arenevad õpilaste kaardilugemisoskused, nähtuste seostamise oskused, võrdlemisoskused, kliimadiagrammide ja kliimakaartide lugemisoskus.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Teema õppimisel saab toetuda 6. ja 7. klassis loodusõpetuses õpitule. 6. klassis õpitakse järgmisi teemasid: Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. Õhu saastumise vältimine. Õpitavad mõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik. 7. klassis õpitakse järgmisi teemasid: Õhk kui ainete segu. Soojuspaisumine. Soojusülekanne. Ainete olekute muutumine. Õpitavad mõisted: soojusliikumine, soojuspaisumine, termomeeter, temperatuuri püsipunkt, Celsiuse temperatuuriskaala, soojusülekanne, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, soojuslik tasakaal, sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, aurumine, keemine, keemistemperatuur, küllastunud olek, kondenseerumine, destilleerimine, sublimatsioon, härmastumine. 8. klassi füüsika teemad ja mõisted: Maa atmosfäär, õhurõhk, baromeeter.Õppesisu: Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhuringlus. Ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja kliima mõju inimtegevusele.

Põhimõisted: ilm, kliima, ilmakaart, kliimakaart, kliimadiagramm, kuu ja aasta keskmine temperatuur, päikesekiirgus, õhumass, passaadid, mandriline ja mereline kliima, briisid, lumepiir, tuulepealne ja tuulealune nõlv, kliimavööde.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Internetist ilmaandmete leidmine ja nende põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.2. Kliima võrdlemine kliimakaartide ja -diagrammide järgi kahes etteantud kohas ning erinevuste

selgitamine.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Ilma ja kliima võrdlemine (sissejuhatuseks). Kliima iseloomustamine kliimadiagrammide ja kliimakaartide abil (nõrgematele õpilastele anda

kava). Kliimadiagrammi koostamine. Kliimategurite mõistekaardi koostamine. Interneti vahendusel ilmakaartide ja ilmaprognoosidega tutvumine, konkreetse koha temperatuuri ja

sademete kohta andmete otsimine. Jooniste ja animatsioonide abil nähtuste ja protsesside õppimine (rõhutada selgitamist ja

põhjendamist). Eri paikade kliima võrdlemine ja kliima seostamine kliimat kujundatavate teguritega. Õpilastele

anda alguses iseloomustuse kava ja olulised märksõnad: 1) kaugus ekvaatorist, päikesekiirguse hulk ja õhutemperatuur, aastaajad; 2) kaugus ookeanist: mereline/mandriline kliima, mõju temperatuuri amplituudile; 3) valitsevad õhurõhualad ja tuuled, õhumasside vahetumine vahekliimavöötmes, mõju sademetele; 4) reljeef – mäestike ja suurte tasandike paiknemine valitsevate tuulte suhtes, sademete teke ja jaotumine, mõju õhutemperatuurile. (Nõrgematele õpilastele anda valikvastused.)See ülesanne eeldab süsteemset lähenemist ja alguses õpetajapoolset aktiivset juhendamist ning viitamist erinevatele kliimakaartidele.

Rühmatööna etteantud koha/piirkonna kliima iseloomustamine ja põhjendamine, selle inimtegevusele, riietusele, ehitistele, energiakasutusele, transpordile, kasvatatavatele kultuuridele jne avalduva mõju analüüsimine.


1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma

tegevust ja riietust planeerides;3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;4) iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi

kokku vastava kliimavöötmega;7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat

ning selgitab erinevuste põhjusi;8) toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.

KLIIMA (15 tundi)

VEESTIK (15 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Teemat õppides saavad õpilased ettekujutuse vee jaotumisest ja ringlusest Maal. Põhjalikumalt tegeletakse maailmamere, jõgede ja järvedega; põhjavee, liustike ja soode teema tuleb käsitluse alla hiljem, 9. klassis. Kaarditöö käigus õpitakse tundma maailmamere eri osasid ‒ ookeane ja meresid ‒, vaadeldakse nende temperatuuri, soolsuse ja jääolude erinevust. Teema raames õpitakse kaartide ja infoallikate abil iseloomustama jõgesid ja järvesid. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Veestikuteemade õppimisel saab toetuda järgmistele loodusõpetuses käsitletud teemadele: loodusteaduslik uurimus; veekogu kui uurimisobjekt; Eesti jõed; jõgi ja selle osad; vee voolamine jões; veetaseme kõikumine jões; Eesti järved, nende paiknemine; taimede ja loomade kohastumine eluks vees; jõgi elukeskkonnana; järvevee omadused; toitainete sisaldus järvede vees; elutingimused järves; jõgede ja järvede elustik; jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse; kalakasvatus.Nende teemadega seonduvad järgmised mõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, veeõitsemineÕppesisu: Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus ja jääolud maailmamere eri osades. Mägi- ja tasandikujõed, vooluvee mõju pinnamoe kujunemisele. Jõgede veerežiim, üleujutused. Järved ja veehoidlad. Veekogude kasutamine ja kaitse.Põhimõisted: veeringe, maailmameri, ookean, laht, väin, sisemeri, ääremeri, vee soolsus, lang, voolukiirus, põrke- ja laugveer, soot, jõeorg, sälk-, lamm- ja kanjonorg, delta, kõrgvesi, madalvesi, üleujutus, soolajärv.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.

2. Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Veeringe iseloomustamine joonise abil (nõrgematele anda protsessid valikuna). Kaardi jt teabeallikate abil mere iseloomustamine ja merede võrdlemine (soovitav anda

nõrgematele õpilastele iseloomustamiseks kava ja mõistete loetelu, mida iseloomustamisel kasutada).

Teatmeteoste, meediaväljaannete ja interneti vahendusel teabe otsimine Eesti ja maailma suuremate jõgede ning üleujutuste kohta, arutelu üleujutuste tekketegurite ja nende sagenemise üle.

Jõgede veetaseme kõikumise võrdlemine, selle seostamine kliimaga ning sarnasuste ja erinevuste selgitamine.

Suuremõõtkavalise kaardi kasutamine jõgede ja ajutise vooluvee tegevuse iseloomustamiseks. Teabeallikate põhjal jõe iseloomustamine (soovitav on anda nõrgematele õpilastele

iseloomustamiseks kava või märksõnad, mida töös kasutada). Oru läbilõigete seostamine oru tüüpidega. Võimaluse korral mõõdistamine välitööna: jõe laius, voolukiirus, sügavus, kaldad jms. Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja kontuurkaardile märkimine.

Ookeanid: Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean.Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Norra meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Pärsia laht, Araabia meri, Bengali laht, Lõuna-Hiina meri, Jaapani meri, Ohhoota meri, Kariibi meri, Mehhiko laht, Jaava meri, Guinea laht.Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e La Manche, Gibraltar, Beringi väin, Magalhãesi väin, Drake’i väin.

Jõed: Rein, Doonau, Volga, Ob, Jenissei, Leena, Amuur, Jangtse, Huang He, Indus, Ganges, Brahmaputra, Mekong, Mississippi, Colorado, Mackenzie, Amazonas, Orinoco, Parana, Niilus, Kongo, Niger, Murray.Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Suur Karujärv, Suur Orjajärv, Suur Soolajärv, Titicaca, Victoria, Tanganjika, Njassa, Tšaad, Eyre, Surnumeri.


1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga;2) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile

erinevuste põhjused;3) iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning

vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;5) iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning

toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.LOODUSVÖÖNDID (30 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Loodusvööndeid õppides omandavad õpilased teadmise Maa tsonaalsusest ning looduses esinevate protsesside seostest, samuti looduse ja inimtegevuse vastastikustest seostest. Teema on vajalik, et õpilastel kujuneks Maast tervikpilt.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Loodusvööndite temaatika toetub 7. klassis õpitud kaardiõpetusele, geoloogiale, pinnamoele, kliimale, veestikule ja rahvastikule. Loodusvööndite juures korratakse 7. klassis õpitud protsesse konkreetsete vööndite ja näidisalade õppimise kaudu, seega kinnistatakse kõiki eelnevate teemade õpitulemusi.Õppesisu: Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.Põhimõisted: loodusvöönd, põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts, taiga, stepp, preeria, oaas, kõrbestumine, leet-, must- ja punamuld, erosioon, bioloogiline mitmekesisus, põlisrahvas, kõrgusvööndilisus, kõrgmäestik, metsapiir, mandri- ja mägiliustik, Arktika, Antarktika.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, milles on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.

2. Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Kaardi abil loodusvööndite paiknemise iseloomustamine (nõrgematele õpilastele lisada kava):

kaugus ekvaatorist, laiuskraadid, leviku ulatus ja terviklikkus/katkendlikkus, mandrid ja nende osad, olulisemad loodusobjektid, olulisemad riigid jms.

Loodusvöönditele tüüpiliste kliimadiagrammidega tutvumine, nende abil kliima iseloomustamine.

Tähtsamate tegurite mõju selgitamine loodusvööndite kliima kujunemisele. Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade tundmaõppimine. Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade kohastumuste selgitamine ja

näidete toomine. Teabeallikatest loodusvööndite kohta info otsimine, selle tõlgendamine ja esitamine.

Arutelud rühma- ja paaristööna looduskeskkonna ja inimtegevuse vastasmõjust loodusvööndites.

Mõistekaardi koostamine loodusvööndi kohta. Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja nende kontuurkaardile märkimine.

Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa, Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa.Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustan, Indohiina, Labrador.Õpitulemused:Õpilane1) tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi abil nende

paiknemist;2) seostab jäävööndi paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrdleb Arktika ja Antarktika

asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid inimtegevuse võimalustest ja mõjust keskkonnale polaaraladel;

3) iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone suhtes, iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära tundrale tüüpilise kliimadiagrammi, selgitab polaaröö ja polaarpäeva tekkimist ning selle mõju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analüüsib kliima, igikeltsa, taimestiku ja loomastiku mõju inimtegevuse võimalustele tundras, kirjeldab inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra loodusele, iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga tundlikku ökosüsteemi;

4) seostab okasmetsade leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga ning lehtmetsade leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära okasmetsale ja lehtmetsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja mõju keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis;

5) seostab parasvöötme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade eripära ja selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade kujunemisele, nimetab rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, nimetab rohtlates kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi, selgitab vee- ja tuuleerosiooni mõju maastike kujundajana rohtlates, toob näiteid erosiooni takistamise abinõude kohta;

6) näitab kaardil kuivade ja niiskete lähistroopiliste metsade paiknemist, võrdleb loodust ja inimtegevuse võimalusi kuivas ja niiskes lähistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja niiskes lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi;

7) seostab kõrbete paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, parasvöötme ja lähistroopika teravalt mandrilise kliima, külmade hoovuste (hoovuste olemus ja mõju kliimale on põhikoolis ainult tugevamatele õpilastele jõukohane teema) ning mäestike mõjuga, iseloomustab kliimaolusid kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mõju kõrbemaastike kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase sooldumise keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele iseloomulikke taimi ja loomi, toob näiteid nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja kõrbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele kõrbes, selgitab veeprobleemi teket kõrbetes, toob näiteid inimtegevuse mõjust kõrbe loodusele (niisutussüsteemid, nafta ammutamine);

8) iseloomustab savannide paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab tähtsamate tegurite mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahetumine) kliima kujunemisele,

tunneb ära tüüpilise savanni kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele savannis, selgitab veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid kultuurtaimi, selgitab alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju savanni loodusele, selgitab kõrbestumise põhjusi;

9) seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära vihmametsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, selgitab vihmametsade tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab nende hävimise põhjusi, toob näiteid vihmametsade intensiivse raiumise tagajärgedest, teab punamuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, iseloomustab vee-erosiooni mõju ekvatoriaalaladel, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid kultuurtaimi;

10) teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ja võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes, selgitab mägiliustike tekkepõhjusi ja keskkonnatingimuste erinevust tuulepealsel ja tuulealusel nõlval;

11) toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mõjust erinevates loodusvööndites ja mäestikes;

12) iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nende seoseid;

13) koostab teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.





4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja

probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;





AinekavaGeograafia 9. klass

Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas


9. KLASS (70 tundi)EUROOPA JA EESTI LOODUSGEOGRAAFIAASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA (9 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Teema õppimisel omandavad õpilased ülevaate Eesti ja Euroopa geograafilisest asendist, pinnamoest ja geoloogiast. Tähtis on käsitleda Eestit Euroopa (ja maailma) kontekstis, et õpilastel tekiks terviklikum pilt looduses esinevatest nähtustest ja protsessidest.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Eesti geograafia algteadmised saavad õpilased loodusõpetusest. Eesti ja Euroopa pinnamoe ja geoloogia teemade õppimine toetub 7. klassis õpitud pinnamoe ja geoloogia teemadele. 9. klassis käsitletakse teemasid süvendatumalt Eesti ja Euroopa kontekstis.Õppesisu: Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.Põhimõisted: loodusgeograafiline ja majandusgeograafiline asend, Eesti põhikaart, maastik, kõrg- ja madalmäestik, lauskmaa, kurdmäestik, noor ja vana mäestik, platvorm, kilp, geokronoloogiline skaala, kõrgustik, madalik, lavamaa, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, moreentasandik.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Eesti ja mõne teise Euroopa riigi geograafilise asendi võrdlemine.2. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning nende

seostamine geoloogilise ehitusega.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Euroopa riikide, sh Eesti geograafilise asendi iseloomustamine ja võrdlemine atlase ja muude

infoallikate põhjal (nõrgematele õpilastele anda kava või märksõnad). Kodumaakonna geograafilise asendi iseloomustamine (tugevamatele õpilastele võib lisaks anda

asendist tulenevate positiivsete ja negatiivsete mõjude analüüsi). Euroopa riikide, sh Eesti pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine atlase ja muude infoallikate

põhjal (nõrgematele õpilastele anda kava või märksõnad). Temaatiliste kaartide, jooniste ja geokronoloogilise skaala abil Eesti geoloogilise ehituse

iseloomustamine. Jooniste ja geoloogilise kaardi abil Põhja- ja Lõuna-Eesti geoloogilise võrdluse koostamine: pinnakatte

paksus ja koostis, aluspõhja kivimid, pealmine kivim, selle vanus ja iseloomulikud tunnused, geoloogilise ehitusega kaasnevad mõjud (karst, kare vesi, maakoore liikumine, iseloomulikud paljandid – klint, ürgorud jms).Selle teema raames võib soovi korral tutvuda karstiga. Teema annab hästi seostada keemias õpitud aluste ja karbonaatidega ning karjääride rajamise ja võimalike põhjaveeprobleemidega.

Kaardi abil maavarade paiknemise iseloomustamine Euroopas, sh Eestis, ning Eestis leiduvate maavarade seostamine geoloogilise ehitusega.

Kaardi ja jooniste abil mandrijää tegevuse iseloomustamine pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis.

Geograafiliste objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa; tasandikud:Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik.

Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

Pinnavormid: Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia mäestik, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus.


1) iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;2) iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega; 4) iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist

ehitust;5) iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;6) iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;7) nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud:

lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.EUROOPA JA EESTI KLIIMA (7 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Eesti ja Euroopa kliima õppimine annab õpilasele ettekujutuse kliimat kujundavate tegurite omavahelistest seostest ja kliima seaduspärasustest. Kliimaga seonduv on tähtis igapäevaelus, õpitakse kasutama kliima- ja ilmakaarti. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Eesti kliima kohta saavad õpilased algteadmised loodusõpetusest. Eesti ja Euroopa kliima õppimine toetub 7. klassis omandatud algteadmistele kliimateguritest ja kliimavöötmetest, samuti 8. klassis käsitletud Euroopaga seonduvatele loodusvöönditele. 9. klassis käsitletakse kliimat süvendatumalt Eesti ja Euroopa kontekstis.Õppesisu: Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas.Põhimõisted: samatemperatuurijoon ehk isoterm, õhurõhk, hoovus, läänetuuled, kõrg- ja madalrõhuala, soe ja külm front, tsüklon, antitsüklon.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

Internetiandmete järgi ilma võrdlemine etteantud kohtades ning erinevuste põhjendamine.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Animatsioonide abil nähtuste ja protsesside õppimine. Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavate tegurite mõju kliimale ja regionaalsete kliimaerinevuste selgitamine.

Vt 8. klassi kliimaosa juures olevat kava. Lisanduvad õhu liikumine ja sellega kaasnevad protsessid tsüklonis/antitsüklonis ning mere mõju puhul sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju selgitamine.

Kliimakaartide ja -diagrammide abil Lääne- ja Ida-Eesti kliima võrdlemine ning erinevuste põhjendamine. Internetist Euroopa ja Eesti ilmakaardi leidmine ja konkreetse koha ilma iseloomustamine. Arutelu/analüüs kliimatingimuste mõju kohta inimese igapäevaelule ja majanduslikule tegevusele.Õpitulemused:Õpilane

1) iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;

2) iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled);

3) mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;4) toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.

EUROOPA JA EESTI VEESTIK (6 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Teema õppimisel on tähtis rõhuasetus veega seotud protsesside ja probleemide tundmaõppimisel ning seoste nägemisel keskkonna ja inimtegevuse vahel.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Eesti veestiku kohta saavad õpilased algteadmised loodusõpetusest. Eesti ja Euroopa veestiku õppimine toetub 7. klassis omandatud algteadmistele veestikust ja 8. klassis käsitletud loodusvöönditega seonduvatele veestikuteemadele. 9. klassis käsitletakse veestikku suurema rõhuasetusega inimtegevuse mõjule ja keskkonnaproblemaatikale.Õppesisu: Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.Põhimõisted: valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:Kodukoha joogivee, selle omaduste ja kasutamise uurimine.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teabeallikate abil Läänemere eripära ja eriilmeliste rannikulõikude iseloomustamine ja võrdlemine. Rühmatööna Läänemerega seotud keskkonnaprobleemide arutamine ja neile lahendamisvõimaluste

otsimine. Kaardi abil Euroopa, sh Eesti rannajoone ja veestiku iseloomustamine. Võimaluse korral matk sohu või turbatootmisettevõttesse. Katsed erinevate pinnaste veemahutavuse ja vee läbilaskvuse kohta põhjavee kujunemise ja puhastumise

selgitamiseks, veesisalduse määramine turbas vms. Geograafiliste objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela väin, Irbe väin ehk Kura kurk.Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar.Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna.Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva.Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv.

Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid.Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Malta, Kreeta, Küpros, Island.Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee.Jõed: Rein, Doonau, Volga.Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga.


1) iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;

2) kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud

probleeme Eestis;4) teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;5) iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil

suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ja jõgesid.

EUROOPA JA EESTI RAHVASTIK (9 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Eesti ja Euroopa rahvastiku teemade tundmine on tähtis Eesti ja Euroopa ühiskonnaprotsesside mõistmisel. Rahvastikutemaatika annab palju võimalusi kujundada õpilaste oskusi eri allikatest pärit info analüüsimiseks, sh diagrammide ja tabelite kasutamiseks.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Eesti ja Euroopa rahvastiku õppimine 9. klassis toetub 7. ja 8. klassis käsitletud rahvastikuteemadele, samuti ajaloos õpitule. 9. klassis käsitletakse rahvastikuteemasid suurema rõhuasetusega rahvastikuprotsesside tundmaõppimisele ning rahvastikuga seotud probleemidele ühiskonnas.Õppesisu: Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Eesti rahvuslik koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.

Põhimõisted: rahvaloendus, rahvastikuregister, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastikupüramiid, rahvastiku vananemine, ränne ehk migratsioon, sisseränne, väljaränne, vabatahtlik ränne, sundränne, pagulased, rahvuslik koosseis.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1. Teabeallikate järgi oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine.2. Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine etteantud Euroopa

riigis.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Teabeallikatest info otsimine Euroopa riikide rahvastiku kohta ja saadud teabe analüüsimine. Rahvastikupüramiidi abil rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri iseloomustamine ja riikide võrdlemine. Eesti rahvastikupüramiidide võrdlemine aastate lõikes ja järelduste tegemine. Statistikaameti andmete põhjal oma koduasula rahvastikupüramiidi koostamine ja analüüs. Iibe ja iibe üldkordaja (sündimuse ja suremuse üldkordaja) arvutamine. Eestis sündimust ja suremust mõjutavate tegurite arutelu. Euroopa, sh Eestiga seotud rände põhjuste ja tagajärgede üle arutlemine rühmatööna. Teabeallikatest info otsimine Euroopa kultuurilise mitmekesisuse iseloomustamiseks, saadud materjali

esitlemine kaasõpilastele.Õpitulemused:Õpilane

1) leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle tähtsuse kohta;

2) analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;3) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti

rahvastikku ja selle muutumist; 4) toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende

lahendamise võimaluste kohta;5) selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast; 6) iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse

kohta.

EUROOPA JA EESTI ASUSTUS (8 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Eesti ja Euroopa asustuse õppimine aitab mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nende seoseid looduskeskkonnaga.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Eesti asustusega tutvuvad õpilased juba loodusõpetuse, ajaloo ning ühiskonnaõpetuse raames põhikooli I ja II kooliastmes, maailma asustusest saadakse esimesed teadmised 7. klassis.Õppesisu: Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroopas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Põhimõisted: linnastumine, linnastu, valglinnastumine.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:Lühiuurimuse koostamine koduasulast ja selle kujunemisloost.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Rahvastikukaardi abil Euroopa, sh Eesti rahvastiku paiknemise iseloomustamine ja põhjendamine. Ajalooteadmistele ja kaardiinfole toetudes Euroopa, sh Eesti linnade asukoha ja tekkepõhjuste uurimine;

oma koduasula asukoha põhjalikum analüüsimine. Linnade kasvu kohta andmete otsimine teabeallikatest ning saadud teabe graafiline esitamine ja

tõlgendamine. Linna- ja maaeluga kaasnevate sotsiaalsete ning keskkonnaprobleemide üle arutlemine. Geograafiliste objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakonnakeskused + Narva ja Kohtla-Järve. Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile:

kõik Euroopa riigid ja pealinnad.Õpitulemused:

Õpilane1) analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;2) analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;3) nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh

Eestis, ja nende lahendamise võimalustest;4) võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;5) nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.

EUROOPA JA EESTI MAJANDUS (10 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Euroopa ja Eesti majanduse õppimine loob aluse mõistmaks majanduse struktuuri ja ühiskonnas toimivaid protsesse. Energiamajandusega seonduv aitab mõista tänapäeva ühiskonna väljakutseid energiaressursside kasutamisel ja säästmisel.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Euroopa ja Eesti majandus on esimene n-ö puhtalt majandusgeograafiline teema, mille õppimisel saab toetuda ühiskonnaõpetuses omandatud teadmistele.Õppesisu: Majandusressursid. Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstusharud. Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa peamised majanduspiirkonnad.Põhimõisted: majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad (soojus-, tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia).Praktilised tööd ja IKT rakendamine: Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Rollimängus tuulepargi/hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevate probleemide üle arutlemine ja sellele

parima asukoha leidmine. Energiamajanduse ja tarbimise kohta teabeallikatest andmete otsimine ja nende tõlgendamine. Arutelu energiatootmise mõju üle keskkonnale. Põlevkivi või turba kasutamisega kaasnevate mõjude arutelu paaris- või rühmatööna. Koduasula energiamajanduse ja tarbimise uurimine. Mõne Euroopa piirkonna majanduse käsitlemine (näidisjuhtumi meetod).Õpitulemused:Õpilane

1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

2) rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta

keskkonnale;4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi

elektrienergia tootmisel;5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia

tootmisel;6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;7) teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;8) toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.

PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS (7 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Teemat õppides saavad õpilased ülevaate põllumajandust ja toiduainetetööstust mõjutavatest looduslikest ja majanduslikest teguritest. Samuti õpivad nad tundma oma toidu päritolu.

Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Teema õppimine toetub varem õpitud loodusgeograafiale: pinnamood, kliima, loodusvööndid.Õppesisu: Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.Põhimõisted: taimekasvatus ja loomakasvatus, maakasutus, haritav maa, looduslik rohumaa, taimekasvuperiood, looma- ja taimekasvatustalud, istandused.Praktilised tööd ja IKT rakendamine:Toidukaupade päritolu uurimine ning kodu- ja välismaise kauba osatähtsuse hindamine tootegrupiti. Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Lühiuurimus selle kohta, mis riikidest toodud toiduaineid võib leida meie poelettidelt ja kui palju

kõiguvad toiduainete hinnad eri kauplustes. Põllumajanduse arengut mõjutavate tegurite selgitamine etteantud materjalide põhjal ja arutelu selle üle,

mil moel need tegurid Eesti põllumajandust mõjutavad. Euroopa riikide põllumajanduse ja toiduainetööstuse kohta teabeallikatest info otsimine ja selle

tõlgendamine. Arutlus põllumajanduse võimalike keskkonnamõjude üle. Planeerimismängus otsustamine, mis põllukultuure on talunikul kõige otstarbekam toota. Rollimängus tutvumine eri seisukohtadega põllumajanduse osas.Õpitulemused:Õpilane

1) toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;2) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;3) iseloomustab mulda kui ressurssi;4) toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;5) toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;6) toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.

EUROOPA JA EESTI TEENINDUS (8 tundi)Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Majandusteemade õppimine aitab õpilasel mõista ühiskonna ja keskkonna vastastikuseid seoseid ja ühiskonna sõltumist looduskeskkonnast. Eesti ja Euroopa teeninduse õppimisel saavad õpilased algteadmised transpordi tähtsusest majandusele ja turismimajandusest kui väga kiiresti arenevast majandusharust tänapäeva maailmas.Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:Teema õppimisel toetutakse majandusgeograafia sissejuhatavatele teemadele, mis räägivad majanduse struktuurist ja majandust mõjutavatest teguritest, samuti teadmistele rahvastiku- ja loodusgeograafiast.Õppesisu: Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismiliigid. Euroopa peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti turismimajandus. Transpordiliigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.Põhimõisted: isiku- ja äriteenused, avaliku ja erasektori teenused, turism, transport, transiitveod.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine oma linna või maakonna turismiarengu eeldustest ja

peamistest vaatamisväärsustest.2. Reisi marsruudi ja -graafiku koostamine, kasutades teabeallikaid.

Õpitegevused ja metoodilised soovitused: Euroopa riikide turismi arengueelduste võrdlemine. Oma kodukoha või maakonna ja Eesti turismi

arengueelduste analüüsimine paaris või rühmatööna. Konkreetsete näidisjuhtumite abil turismi ja teiste majandustegevuste vaheliste seoste leidmine. Kohalikule majandusele, sotsiaalelule ning keskkonnale avalduva turismi mõju analüüsimine, eri

huvigruppide seisukohtadega tutvumine ja turismiga seotud probleemidele lahenduse otsimine. Interneti vahendusel info otsimine turismi näitajate kohta, selle tõlgendamine. Turismi arengusuundadest

järelduste tegemine Eesti või kodukoha tasandil. Reisi sihtpunkti valimine, valiku põhjendamine, andmete kogumine ja marsruudi koostamine. Transpordiliikide eeliste ja puuduste või transpordi keskkonnamõjude analüüsimine. Interneti kasutamine vajalike sõiduvahendite ja sõiduplaanide leidmiseks ning optimaalse reisimarsruudi

koostamiseks. Rühmatööna mõnele transpordiga seonduvale probleemile lahenduse otsimine. Erinevate tänavate liiklussageduse võrdlemiseks uurimuse läbiviimine.Õpitulemused:Õpilane

1) toob näiteid mitmesuguste teenuste kohta;2) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja

turismimajandust;3) toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja

sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;4) analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja mitmesuguste kaupade veol;5) toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;6) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes reisijate ja kaupade

vedudes;7) toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning

väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.









8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd

erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

AinekavaFüüsika 8. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas

Õppesisu ja eeldatavad õpitulemused

Valgusõpetus (max 22 tundi)

Põhimõisted: täht, täis- ja poolvari, langemis-, murdumis- ning peegeldumisnurk, mattpind, fookus, lääts, fookuskaugus, optiline tugevus, tõeline kujutis, näiv kujutis, prillid. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine (6-8 tundi)

Õppesisu: Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus. Valguse spektraalne koostis. Valguse värvustega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

Õpitulemused: Õpilane:

selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid; selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate liigid, liitvalgus, olulisi tunnuseid; loetleb valguse spektri, varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega; teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tähendust.

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine;EK

2) teabekeskkond;TKK

3) tehnoloogia ja innovatsioon;TI

4) tervislik eluviis;TE

5) ühiskonna jätkusuutlik areng.ÜAÕppetu

ndTeema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd

ja IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond


1 Sissejuhatus füüsikasse ja optikasse. Valgusnähtused. Valgus kui energiaallikas.

Vestlus. Näited.

Katsed: valguse energia – Päike või grafoprojektor, lääts, must ja valge paber.

Läätsed, must, valge paber, grafoprojektor

2 Valgusallikad ja valguse liigid.

Katse: erinevad valgusallikad

IKT – Päikese pind; erinevad tähed

Küünal, LED-lamp, hõõglamp, laser, päevavalguslamp

Valgusallikad - soe, külm, Päike kui täht, valguse liigid.

http://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH34Q

3 Valge valgus e. liitvalgus.

Liitvalgus, valge valgus, spekter, valgusfiltrid, valguse selektiivne neeldumine.

Vestlus. Näited. Skeemid

Katse:valguse spekter.

Katse: värvilised klaasid.

IKT – http://phet.colorado.edu/en/simulation/color-vision

Värviliste klaaside komplekt, spektraalaparaat.

4 Värviline, must ja valge pind.

Valguse selektiivne peegeldumine.

Vestlus, probleemülesanded, joonised

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/bending-light

5 Valguse sirgjooneline levimine ja varjude teke.

Valguse sirgjooneline levimine, valguse kiirus; valguskiir, valgusvihk; Varju teke; täis- ja poolvari

Laboratoorne töö: Varju tekkimine.

Protokolli vormistamine. Protokolli esitamine.

Varju tekke konstrueerimine erinevate valgusallikatega (punktvalgusallikas, suur valgusallikas, mitu valgusallikat)

Piluga ekraan, kaks küünalt, pliiats.

6 Varjutused.

Kordamine

TK või rühmatöö. Probleemülesanded

Kuu- ja päikesevarjutuse konstrueerimine mudelite abil. IKT fotomaterjal internetist – päikese ja kuuvarjutus.

Valguse peegeldumine (6-7 tundi)

Õppesisu: Peegeldumisseadus. Tasapeegel, eseme ja kujutise sümmeetrilisus. Mattpind. Esemete nägemine. Valguse peegeldumise nähtus looduses ja tehnikas. Kuu faaside teke. Kumer- ja nõguspeegel.


teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;

nimetab mõistete: langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid; selgitab peegeldumisseadust, s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga,

ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning kasutab seost praktikas;

http://phet.colorado.edu/en/simulation/bending-light


http://phet.colorado.edu/en/simulation/color-vision

http://phet.colorado.edu/en/simulation/color-vision



toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.Õppetu

ndTeema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja



7 Valguse peegeldumine. Esemete nägemine,

langev, peegelduv kiir, langemis- ja peegeldumisnurk. pinna ristsirge. Peegeldumisseadus.

Vestlus. Näited.

Katsed: a) valguse peegeldumine;

b) peegeldumise seadus.

peeglid

8 Tasapeegel.

Kujutis tasapeeglis. Kujutise konstrueerimine

Katsed: a) enda ja eseme vaatlus peeglis;

b) eseme ja selle kujutise sümmeetrilisus, c) eseme ja kujutise kaugus peeglist.

peeglid

9 Peegeldumine erinevatelt pindadelt.

Peegeldumine mattpinnalt, kumer- ja nõguspeeglilt. Kumerpeegli fookus

Katsed: a) paralleelse valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt; b) paralleelse valgusvihu peegeldumine kumerpeeglilt.

Kumer- ja nõguspeeglilt peegeldunud kiirte konstrueerimine.

Kumer ja nõguspeeglid

10 Peegeldumisnähtused looduses ja tehnikas. Kuu faasid.

Katse: Kuu faaside tekke mudel. Vestlus peeglite rakendustest

Päikese, Kuu ja Maa mudel

11 Kordamine Probleemülesanded, joonised peegeldumiste, varjude ja kujutiste tekke kohta

12 Kontrolltöö: valgus ja valguse sirgjooneline levimine ning peegeldumine

Valguse murdumine (7-8 tundi)

Õppesisu: Valguse murdumine. Prisma. Kumerlääts. Nõguslääts. Läätse fookuskaugus. Läätse optiline tugevus. Kujutised. Luup. Silm. Prillid. Kaug- ja lühinägelikkus. Fotoaparaat. Valguse murdumise nähtus looduses ja tehnikas. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.


kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel;

selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavat mõõtühikut;

kirjeldab mõistete: murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis, olulisi tunnuseid; selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üleminekul ühest keskkonnast teise murdub

valguskiir sõltuvaltvalguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või pinna ristsirgest eemale;

selgitab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel; kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide, valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise näiteid;

viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist, konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.

Õppetund


õppekeskkond


13 Sissejuhatus - valguse murdumise nähtus. Valguse murdumine, optiline keskkond, valguse kiirus erinevates optilistes keskkondades, optiline tihedus

Kontrolltööde analüüs.

Vestlus. Vaatlus: valguse murdumine

Katse: valguse murdumise uurimine klaas veega, erinevad esemed

Klaas veega, erinevad esemed – pliiats, lusikas, münt,

14 Murdumise seaduspärasused. Murdumise seaduspärasused - murdumine valguse üleminekul hõredamast tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Langev, murduv kiir, langemis-, murdumisnurk, pinna ristsirge.

Katse: klaaskehad erineva paksuse ja kujuga, uurida läbi nendekeha tegelikku ja näivat asukohta;

Kiirte käigu konstrueerimine valguse üleminekul ühest keskkonnast teise

Erineva kujuga klaaskehad

15 Valguse murdumine klaaskehas.

Prisma. Läätsed. Nõgus- ja kumerlääts.

Kiirte käigu konstrueerimine klaaskehas.

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/bending-light – kiirte käik erineva kujuga klaaskehades

16 Nõgus- ja kumerlääts.

Kumer- ja nõgusläätse fookused. Läätse fookuskaugus.

Katse: nõgus- ja kumerläätse uurimine. Nõgusad ja kumerad läätsed, küünal, ekraan

17 Läätse optiline tugevus ja

fookuskaugus.

Läätse optiline tugevus ja fookuskaugus; seos fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse vahel

Füüsika ülesannete lahendamine optilise tugevuse ja fookuskauguse arvutamise näitel; prillide tugevus ja optiline tugevus



http://www.oppekava.ee/index.php/Pilt:12-13.11.png

http://www.oppekava.ee/index.php/Pilt:17.11.png

18 Eseme kujutis.

Kujutis, kujutiste liigitus, luup

Praktiline töö: kujutise tekitamine kumerläätsega. Protokolli vormistamine

kumerlääts, küünal, ekraan

19 Läätse omadused Praktiline töö: Kumerläätse fookuskauguse määramine. Praktilise töö ja protokolli hindamine

kumerlääts, küünal, ekraan

20 Silm ja prillid

Silma lääts, võrkkest, kujutis silmas, kaug- ja lühinägelikkus. Fotoaparaat

Skeemid, joonised nägemise kohta; vestlus. Erinevad optilised riistad,

Binokkel, mikroskoop, fotoaparaat, luubid

21 Kordamine Mõistete kaardi koostamine; ülesannete lahendamine, jooniste tegemine, kujutiste konstrueerimine

22 Kontrolltöö: valguse murdumine ja kujutised

Mehaanika (max 54 tundi)

Põhimõisted: tihedus, kiirus, mass, jõud, gravitatsioon, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud, rõhk, üleslükkejõud, mehaaniline töö, võimsus, potentsiaalne energia, kineetiline energia, kasutegur, võnkeamplituud, võnkesagedus, võnkeperiood, heli kõrgus. Liikumine ja jõud (8-9 tundi)

Õppesisu: Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas.


kirjeldab nähtuse– liikumine, – olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega; selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning

mõõtmisviise, teab kasutatavaid mõõtühikuid; teab seose tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel; kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks; teab seose vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass;

teab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel; selgitab mõõteriistade: mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid

ning kasutab mõõteriistu praktikas; viib läbi eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete

põhjal vajalikud arvutused ning teeb järelduse tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta; teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt;

teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.Õppetu

ndTeema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja



23 Millega tegeleb Kontrolltöö analüüs Erinevad kehad, mis sobivad



mehaanika

Kordamine: füüsikaline suurus, mõõtmine (otsene, kaudne), nähtus, keha, Pikkus, ruumala, pindala

Füüsikaliste suuruste tabelid, vanad mõõtühikud, mõõtühikute teisendamine. Praktiline töö: etteantud keha omaduste mõõtmine, näiteks traadi läbimõõt, ebakorrapärase kujuga keha pindala ruudulise paberiga,

pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmiseks, mõõtejoonlaud

24 Mass kui keha inertsuse mõõt.

Inertsus, mass. Massi mõõtmine

Katsed a) klotsid, joonlaud; b) klaas veega paberileht; c) vanker reisijaga; d) vedru, kerge, raske klots. Vestlus, probleemülesanded

Klotsid, vankrikesed, vedrud, kaalud

25 Tihedus.

Tihedus, tiheduse ühikud, tiheduse mõõtmine;

Vestlus. Katse: a) erineva tihedusega materjalide tunnetamine, b) areomeetriga vedeliku tiheduse mõõtmine.

Tiheduse ühikute teisendamine, ülesannete lahendamine

Erineva suuruse aga sama tihedusega kehad, erineva tihedusega, aga sama suurusega kehad; areomeeter

26 Tihedus. Kohustuslik praktiline töö: tiheduse määramine.

Keha, kaalud, mõõtesilinder, vesi, mõõtejoonlaud

27 Liikumine ja kiirus.

Liikumine, trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus, keskmine kiirus, ühtlane ja mitteühtlane liikumine, liikumise suhtelisus.

Kordamine – 7. klassis õpitud mõisted

Kiiruse ülesanded.

28 Liikumise kujutamine graafikul. Teepikkuse graafik

Liikumise kirjeldamine liikumisgraafikute põhjal

29 Jõud kui keha kiiruse muutumise põhjus.

Jõud, jõu seos keha liikumise muutumisega; jõu rakenduspunkt; jõu ühik 1N. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Dünamomeeter.

Katsed: a) jõud kui keha kiiruse muutuse põhjus: raske klots, vedru; b) piklik klots ja selle liikumine erinevates punktides mõjuva jõu tõttu; c) jõudude tasakaal: klots konksuga kummaski otsas, 2 dünamomeetrit; d) koormis vedru otsas; f) pikk vineeririba kahe klotsi peal, koormis ribal;

Vedrud, klotsid, dünamomeetrid, vineeririba

30 Kordamine Kordamisülesanded, vestlus, mõistete kaart

31 Kontrolltöö: füüsikalised suurused, liikumine ja jõud

Õppetu Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja Õppematerjal/


nd IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond

õppevahendid

32 Gravitatsioon, raskusjõud. Gravitatsioon, raskusjõud,F=mg, g väärtus, Päikesesüsteemi ehitus ja sellese kuuluvad taevakehad

g väärtuse selgitus; g erinevatel planeetidel, IKT - www.freewebarcade5.net/media/the-scale-of-the-universe-2.swf.

Ülesanded raskusjõu kohta.

33 Hõõrdumine. Hõõrdejõud

Rõhumisjõud, hõõrdejõud, hõõrdumine

Katsed: Hõõrdejõu sõltuvus pindade a) töötlusest, b)rõhumisjõust, c) materialist.

Hüpotees füüsika katsetes.

dünamomeeter, klots, koormised, erineva karedusega pinnad (sile laud, sile laud ülekleebitud liivapaberiga) ja erinevad materjalid.

34 Hõõrdejõud ja raskusjõud

Praktiline töö: raskusjõu ja hõõrdejõu uurimine. Andmete kandmine tabelisse ja graafiku koostamine, Andmete analüüs

Dünamomeeter, klotsid ja koormised

35 Elastsusjõud. Deformatsioon; plastiline, elastne ja rabe keha, elastsusjõud

Katsed: a) erinevat liiki deformatsioonid, b) erinevate materjalide deformeerimine, c) piir elastse ja plastse deformatsiooni vahel – vedru, paber.

Vedrud, švammid, elastse keha mudel, metallist, puidust joonlaud

36 Jõud looduses ja tehnikas

Probleemülesanded. Jõu kujutamine joonistel, jõu suund.

Koostada jutuke teemal „Kui puuduks hõõrdejõud“ „Kui inimese nahk ei oleks elastne“, „Kui poleks gravitatsiooni“

37 Kontrolltöö: jõud

Rõhumisjõud looduses ja tehnikas (11-13 tundi)

Õppesisu: Rõhk. Pascali seadus. Manomeeter. Maa atmosfäär. Õhurõhk. Baromeeter. Rõhk vedelikes erinevatel sügavustel. Üleslükkejõud. Keha ujumine, ujumise ja uppumise tingimus. Areomeeter. Rõhk looduses ja selle rakendamine tehnikas.


nimetab nähtuse, ujumine, olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas;

selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmise viisi; kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud; sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus);

http://www.freewebarcade5.net/media/the-scale-of-the-universe-2.swf

http://www.freewebarcade5.net/media/the-scale-of-the-universe-2.swf

ujumisel ja heljumisel onüleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga

selgitab seoste , , tähendust ja kasutab neid probleemide lahendamisel; selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;

viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva üleslükkejõu.Õppetu

ndTeema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised

tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond


38 Rõhk ja rõhumisjõud. Rõhk, rõhumisjõud, rõhu ühik 1 Pa;

KT analüüs. Katsed: rõhu sõltuvus a) rõhumisjõust, b) kehade kokkupuute pindalast Katse: määrata 1-2 õpilase (kerge tüdruk, raske poiss) rõhk maapinnale

suur švamm, klots, kaaluvihid.

39 Rõhk Ülesannete lahendamine, probleemülesanded

40

18

Rõhu edasikandumine vedelikes ja gaasides. Pascali seadus; rõhk vedelikes erinevatel sügavustel; manomeeter

Katsed: Pascali prits, süstal, kilekott veega, õhuga, augud sees;

Pascali prits, süstal, kilekott veega, õhuga, augud sees

41

19

Rõhk vedelikes.

Rõhk vedelikes vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, p= gρh

Vestlus - sukeldumine ja rõhk; arvutusülesanded

IKT - sukeldumise videod

42 Maa atmosfäär ja õhurõhk.

Õhurõhk, baromeeter

Katsed: iminapp, klaas veega ja paksem paber, Probleemülesanded/ rühmatöö teemal „Õhurõhk“

Iminapp – näiteks mängunoole ots, WC pump

43 Üleslükkejõud.

Rõhk erinevatel sügavustel ja üleslükkejõud; keha ruumala, keskkonna tihedus; F=Vgρ

Arutelu; katsed: a) üleslükkejõud vedelikus;

b) üleslükkejõu sõltuvus keha ruumalast;

c) üleslükkejõu sõltuvus vedeliku tihedusest;

Keeduklaas veega, erinevad kehad, erineva tihedusega vedelikud (soola lahus)

43 Üleslükkejõud Praktiline töö: üleslükkejõu uurimine ja määramine. Korduskatsed praktilistes töödes.

44 Archimedese seadus Arvutus- ja probleemülesanded 45 Kehad vedelikus. Katsed: a) areomeeter, b) kartul

ja soolane vesi Areomeeter, kartul, soola lahused





Kehade ujumine, uppumine ja heljumine; areomeeter

46 Kordamine Mõistete kaart, probleemülesanded, arvutusülesanded

47 Kontrolltöö: Rõhk, rõhk vedelikes ja gaasides, üleslükkejõud

Mehaaniline töö ja energia (10-11 tundi)

Õppesisu: Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.


selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;

selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur; selgitab seoseid, et:

1. keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat; 2. sooritatud töö on võrdne energia muutusega, 3. keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda ühest liigist

teise (mehaanilise energia jäävuse seadus); 4. Kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst;

**ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral);

selgitab seoste , tähendust ning kasutab neid </nowiki>probleemide lahendamisel;

selgitab lihtmehhanismide: kang, kaldpind, pöör, hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.

Õppetund


õppekeskkond


48 Mehaaniline töö.

Töö mõiste füüsikas ja igapäevases elus, töö ühik 1J =1Nm, teepikkus, jõud, A= Fs

KT analüüs.

Arutelu, näited igapäevasest elust. Töö arvutamine. Hinnata saadud tulemusi.

49 Võimsus.

Võimsus. Töö, aeg; võimsuse

ühikud 1 W = 1J/s

Arutelu, võimsus kui töötegemise kiirus, õpilase võimsuse arvutamine, näiteks tõstab koti lauale, ja selle tulemuse analüüsimine; arvutusülesanded

50 Töö ja võimsus Arvutus- ja probleemülesanded 51 Mehaaniline energia.

Energia, energia ja töö;;

Katsed: a) kineetilise energia sõltuvus kiirusest ja massist, b) potentsiaalse energia sõltuvus

Klotsid erineva raskusega, paber




mehaaniline energia, energia liigid – potentsiaalne ja kineetiline

kaugusest ja massist. Arvutus- ja probleemülesanded töö ja energia kohta

52 Energia jäävuse seadus Katsed: a) pendli liikumine, b) joonlaua deformeerimine ja paberkuuli lennutamine

Rühmatöö: energia jäävus

Mehaaniline pendel – raskus niidi otsas, Joonlaud ja paberkuul

53 Töö ja kasutegur. Kasutegur, kasulik töö, kogu töö.

Vestlus, probleemülesannete lahendamine. Kasuteguriga ülesanded.

54 Lihtmehhanismid. Lihtmehhanismid. Kang, toetuspunkt, jõu õlad

Katse: Kangi reegli tuletamine Kang, koormised

55 Mehaanika kuldreegel. Kuldreegel erinevate lihtmehhanismide korral; pöör, kaldpind, hammasratasülekanne

Vestlus, näited erinevatest lihtmehhanismidest, probleemülesanded

56 Lihtmehhanismid Õppekäik lodjakotta/ rühmatöö: lihtmehhanismid jalgrattal/ ideekavand ideaalse tõstemehhanismi valmistamiseks

57 Kordamine Mõistete kaart, ülesanded 58 Kontrolltöö: töö, energia, võimsus

ja lihtmehhanismid Võnkumine ja laine (8-10 tundi)

Õppesisu: Võnkumine. Võnkumise amplituud, periood, sagedus. Lained. Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat. Kõrv ja kuulmine. Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.


kirjeldab nähtuste, võnkumine, heli ja laine, olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega; selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid; nimetab mõistete, võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus, heli kiirus, olulisi tunnuseid;

viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.

Õppetund

Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/



59 Võnkumine.

Võnkumine, võnkeamplituud,

KT analüüs.

Katse: pendli võnkumise uurimine – a) koormis niidi otsas, b) vedrupendel). Näite

Pendel, mõõtejoonlaud, kell


-sagedus, -periood. Ühikud: 1 Hz, 1 s, T=1/f

pendlite amplituudi, perioodi ja sageduse määramine.

61 Võnkumine Võnkumise probleem- ja arvutusülesanded

60 Võnkumine Praktiline töö: võnkumise uurimine (perioodi või sageduse sõltuvus pendli pikkusest, raskusest, amplituudist), andmete analüüs

Koormis niidi otsas, kell, joonlaud

61 Lained.

Laine kui võnkumine. Piki- ja ristlaine.

Katsed: a) lainesimulatsioon, b) grafoprojektor ja Petri tass, c) pesukauss veega, d) vedru pikilaine mudelina, e) õpilaste rivi laine mudelina

Lainesimulatsiooni masin, Petri tass, grafoprojektor, pikk vedru, lai anum veega

62 Heli.

Heli. Heli tekkimine, levimine ja peegeldumine

Katsed: a) võnkuv metalljoonlaud, b) helihark, c) pillikeel

Helihark, metalljoonlaud

63 Heli kõrgus, valjus, tämber

Katsed: heligeneraator, erinevad pillid, erineva pikkusega, joonlauad, erinevalt täidetud pudelid. Muusika kuulamine.

erinevad pillid, erineva pikkusega, joonlauad, erinevalt täidetud pudelid. Heligeneraator

64 Müra, heli ja hääl. Vestlus, rühmatöö - müra mõjust tervisele. Heli valjuse mõõtmine Vernier` anduriga.

Vernieràndur

65 Kordamine Mõistete kaart, kontrollülesanded

66 Kontrolltöö: võnkumine, lained ja heli

67 KT analüüs 68 Praktilised tööd,

järelvastamine, kordamine Näiteks katsed aimeraamatutest (kodus katsetamine), ja nende demonstreerimine - Füüsika teater

69 Õppekäik/ rühmatöö „Leiutamine“, „Füüsika meie ümber“/ you tubeì füüsikavideote otsimine

70 Kooliaasta lõpp


1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja

ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;








Ainekava

Füüsika 9. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas

Õppesisu ja eeldatavad õpitulemused

ELEKTRIÕPETUS (max 44 tundi)

Põhimõisted: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektriväli, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, , elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide jada- ja rööpühendus, voolutugevus, pinge, lüliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, lühis, kaitse, kaitsemaandus, magnetväli. Elektriline vastastikmõju (5-7 tundi)

Õppesisu: Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehnikas.


kirjeldab nähtuste, kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju, olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega;

loetleb mõistete: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng, elektriväli; olulisi tunnuseid;

selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset;

viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nende vahelist mõju, ning teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta.

Õppetund




1 Sissejuhatus elektriõpetusse.

Kehade elektriseerumine.

Elektrilaeng. Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Elektrijõud. Kehade elektriseerimine hõõrdumisel

KT analüüs.

Katsed: a) Laetud keha tõmbab enda pole paberitükikesi, raud– ja plastoru, veejuga; b) hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad; c) laengu ülekanne laetud kehalt neutraalsele kehale; d) laetud fooliumhülsside ja laetud pulkade vastastikmõju; e) kahe laetud fooliumhülsi vastastikmõju.

Katsete vaatlus ja analüüs.

Katse: erinevatest materjalidest

Klaaspulk, eboniitpulk, hülsid niidiga

kehade elektriseerimine

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/balloons

2 Elektroskoop. Juhid ja isolaatorid.

Elektroskoop. Juhid ja isolaatorid. Kehade elektriseerimine laengu ülekandel; maandamine.

Katsed: a) Lihtne elektroskoop; b) elektroskoop – osuti kalde sõltuvus laengu suurusest; c) juht – 2 elektroskoopi metall-latt; d) isolaator – 2 elektroskoopi, plastjoonlaud; e) maandamine: suur ja väike kuul, elektroskoop.


Elektroskoobid, metalllatt

3 Elektriväli.

Elektriväli. Laetud keha, elektrilaeng kui füüsikaline suurus. 1 kulon

Katsed a) van der Graafi aparaadiga, elektrofoormasinaga; b) elektrivälja tugevuse sõltuvus laetud kehade kaugusest ja nende laengu suurusest. IKT- http://phet.colorado.edu/en/simulation/charges-and-fields

Van der Graafi aparaat

4 Aatomimudel. Elementaarlaeng. aatom, elektronkate, tuum, elektron, prooton, neutron, elementaarlaeng, ioon, laetud keha, neutraalne keha.

Vestlus, ülesanded perioodilisuse tabeli abil, probleemülesannete lahendamine

Perioodilisuse tabel

5 Elektrilaengu jäävus Probleemülesanded, kordamine 6 Kontrolltöö:

Elektriline vastastikmõju.

Elektrivool (5-6 tundi)

Õppesisu: Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas.


loetleb mõistete, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator, olulisi tunnuseid; nimetab nähtuste, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses, olulisi tunnuseid,

selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas; selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab

http://phet.colorado.edu/en/simulation/charges-and-fields

http://phet.colorado.edu/en/simulation/charges-and-fields

http://phet.colorado.edu/en/simulation/balloons

http://phet.colorado.edu/en/simulation/balloons


ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;

selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel; elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ja selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.

Õppetund




7 Elektrivool.

Elektrivool. Vabad laengukandjad – ioonid ja elektronid, juht, mittejuht. Elektrivool metallides ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu suund.

KT analüüs.

http://phet.colorado.edu/en/simulation/sugar-and-salt-solutions

Metalliline side ja metalli siseehituse mudel.

Vestlus. Näited elektrivoolu rakendustest kodus. Katse: juhtide ja mittejuhtide kasutamine elektroskoobi maandamisel analoog piksevardaga.

8 Elektrivoolu toimed – soojuslik, magnetiline ja keemiline toime.

Katsed: a) Voolu soojuslik toime, b) voolu magnetiline toimekompassi ja lihtsa vooluringiga, c) vooluga raam U-magneti harude vahel, d) läbipaistava korpusega mõõteriista (tester, amper- või voltmeeter) uurimine, d)voolu keemiline toime – elektrolüüs.

Katsete vaatlus ja analüüs. Vestlus, kus rakendatakse voolu toimeid / ühiselt skeem tahvlile.

Elektrolüüsiseade, või adapter juhtmed ja keeduklaas, U-magnet vooluga raam, vooluallikas

9 Voolutugevus. Voolutugevus, 1 A.

Voolutugevuse väärtused erinevates elektriseadmetes – näited; inimesele ohtlik voolutugevuse väärtus – arutelu, miks on vool ohtlik

10 Voolutugevuse mõõtmine.

Ampermeeter

Katsed: a) ampermeetri ühendamine lihtsamasse vooluringi. Tähelepanu ampermeetri ühendamise nõuetele; b) multimeetriga voolutugevuse mõõtmine.

Kordamine – mõõtepiirkond, väikseima skaalajaotise väärtus,

Ampermeeter (digitaalne, analoog), vooluallikas, tarviti, juhtmed




mõõtemääramatus, skaalaga mõõteriista lugemi vaatamine

11 Voolutugevuse seos voolu toimetega

Ülesannete lahendamine, kordamine

12 Kontrolltöö: voolutugevus, voolu toimed

Vooluring (12 – 13 tundi)

Õppesisu: Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.


selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistuse ja eritakistuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;

selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid; põhjendab seoseid, et:

1. voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus) ; 2. jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on

üksikjuhtide otstel olevate pingete summa ; 3. rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on

üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa ;

4. juhi takistus ,

kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel; selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid; selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta; selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite

kasutamise kohta; leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse;

viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.

Õppetund


õppekeskkond


13 Vooluallikas

Vooluallikas, vooluallika liigid – aku, patarei, generaator. Energia

KT analüüs. Katsed: a) vooluring sidrunitest, b) erinevad vooluallikad. Vestlus.

Erinevad vooluallikad, happelised, vesised köögiviljad, vastk- ja tsinkklemmid, juhtmed, elektripirn.





muundumine. 14 Vooluringi osad.

Vooluallikas, tarviti, juhtmed, lüliti, juhtide jadaühendus. Leppemärgid.

Ülesanded vooluringi osade kohta, näited rakendustest, elektriskeemi ja vooluringi võrdlus.

15 Vooluringi koostamine ja voolutugevuse mõõtmine

Korrata voolutugevuse mõõtmine.

Praktiline töö – koostada skeemi järgi vooluring ja mõõta ampermeetriga voolutugevus. Kasutada võimalusel ka multimeetrit

Ampermeeter, vooluringiks vajalikud osad.

16 Pinge, elektrivälja töö. Pinge, elektrivälja töö. Pinge ühik 1V. Pinge väärtused erinevate tarvitite otstel. Pinge mõõtmine, voltmeeter, rööpühendus.

Vestlus, näited pingete erinevatest väärtustest. Ühikute teisendamine, ülesanded.

Skeemid, praktiline töö: pinge mõõtmine analoog ja digitaalse mõõteriistaga. Mõõtepiirkond multimeetril.

Voltmeeter – digitaalne ja analoog

17 Voolutugevuse sõltuvus pingest. Elektritakistus. Elektritakistus. Ohmi seadus.

Katse: voolutugevuse sõltuvus pingest. Katse analüüs. Graafilised ja arvutusülesanded.

18 Kontrolltöö: vooluringi osad, pinge, Ohmi seadus, takistus

19 Elektritakistus.

Takistuse ühik 1Ω, takistuse sõltuvus juhi omadustest. Juhi pikkus, juhi ristlõike

pindala, eritakistus , eritakistuse ühikud - 1 ,

1

KT analüüs.

Tabeli põhjal eritakistuste selgitamine, ülesannete lahendamine

20 Takisti ja reostaat.

Takisti ja reostaat. Takisti ja reostaadi tingmärgid, Voolutugevuse reguleerimine.

Skeemi koostamise ja arvutusülesanded.

21 Takistus, voolutugevus ja pinge

Praktiline töö: Juhi takistuse kaudne mõõtmine. Võib valida

Reostaat, takisti, amper- ja voltmeeter





järgmistest töödest: a) R väärtused reostaadi eri asendites, b) reguleeritava adapteri olemasolul Ohmi seaduse katse, c) erinevate takistite R leidmine.

22 Juhtide jadaühendus. 1) jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus

ühesuurune;2)

3) .

Praktiliste tööde tulemuste analüüs.

Osaluskatse: jadaühenduse voolutugevuse ja pingete mõõtmine; probleem- ja arvutusülesanded

Jadaühenduse katsevahendid

23 Juhtide rööpühendus. Voolutugevuse hargnenud ja hargnemata osa; 1) rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune;

2) ;

3) .

Osaluskatse: rööpühenduse pinge ja voolutugevuste mõõtmine, probleem- ja arvutusülesanded.

Rööpühenduse katsevahendid

24 Juhtide jada ja rööpühendus.

Eritakistus

Praktilised tööd: a) jada ja rööpühenduse uurimine või b) juhi materjali eritakistuse määramine

oommeeter, joonlaud, konstantaantraat

25 Juhtide jada- ja rööpühendus, takistus ja eritakistus

Ülesannete lahendamine; kordamine

26 Kontrolltöö: Juhtide jada- ja rööpühendus, takistus ja eritakistus

Elektrivoolu töö ja võimsus (10 – 11 tundi)

Õppesisu: Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus.


selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;

loetleb mõistete (elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus) olulisi tunnuseid; selgitab valemite A = I U t, N = I U ja A = I*t tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab

seoseid probleemide lahendamisel; kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja

ohutusnõudeid;

leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.





Õppetund


õppekeskkond


27 Elektrivoolu töö.

Elektrivoolu töö. Energia muundumine elektritarvitites. Töö ja energia ühik 1 J = 1VAs;

Elektrivoolu töö kaudne mõõtmine.

KT analüüs.

8. klassi kordamine – töö ja energia ning töö ja energia ühikud

28 Elektrivoolu võimsus Elektrivoolu võimsus,

N = UI, N= A/t

Kordamine - võimsuse mõiste mehaanikas, võimsuse ühik.

Arvutus ja probleemülesanded.

Nimipinge- ja võimsuse väärtused erinevatel tarvititel ja nende väärtuste leidmine tarvitite pealt. Koduülesandeks leida kodus olevate tarvitite nimivõimsusi.

Tähelepanu voolu võimsuse ja tarviti võimsuse erinevusele.

29 Elektrivoolu töö ja võimsus Praktiline töö: Elektrivoolu töö ja võimsuse mõõtmine a) hõõglambil, b) elektrimootoril.

30 Elektrivoolu töö ja võimsus

Elektrivoolu töö mõõtmine kodudes.

Ülesanne, kuidas hinnata kodudes kulutusi elektrile. Rühmatöö: pere elektriarve arvutamine.

31 Elektrisoojendusriistad. Hõõglamp.

Rühmatöö tulemuste esitlemine ja analüüs.

Hõõglamp ja säästulamp, elektrisoojendusriistade suur nimivõimsus ja elektrikulud

Ülesannete lahendamine. Kasuteguri mõiste kordamine

32 Elekter kodus. Elektrijaotusvõrk, faasijuhe, nulljuhe, lühis, lühisvool, voolutugevus, pinge, elektritakistus, voolu töö, võimsus, rööpühendus, jadaühendus.

Skeem: elektrijaotusvõrk;

Katsed: a) pinge faasi– või nulljuhtme ja Maa, ning faasi– ja nulljuhtme vahel; b)pingeindikaator; c) lühis – näiteks lühis juhtmete kokkupanemisel vees.

Pistikupesa, stepsel, indikaatorkruvikeeraja

33 Lühis ja kaitsmed. Kaitsemaandamine.

Lühisvoolu väärtused ja tarvitite ülekoormus. Kaitsmete näited ja


Maandusklemm tarvititel kirjeldus. Ülesanded - elektritarvitite koguvõimsuse leidmine ja selle põhjal kaitsme väärtuse sobivuse hindamine.

34 Elektrivoolu töö ja võimsus; elekter kodus.

Kordamine – probleemülesanded, skeemid, mõistete kaart, ülesannete lahendamine

35 Kontrolltöö: elektrivoolu töö ja võimsus; elekter kodus.

Magnetnähtused (6-7 tundi)

Õppesisu: Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui energiamuundurid. Magnetnähtused looduses ja tehnikas.


loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid; selgitab nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused; teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused

tõukuvad, magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed (elektromagnetid) ja püsimagnetid, ning selgitab nende seoste tähtsust sobivate nähtuste kirjeldamisel või kasutamisel praktikas;

selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel;

viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.

Õppetund




36 Püsimagnet. Magnetväli. Püsimagnet. Magnetväli. Magnetjõud, Kompass ja magnetnõel. Maa magnetväli

Katsed: a) püsimagneti poolused ja neutraalne piirkond, b) magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad, c) magnet ja raud, d) niklit sisaldavad sulamid, d) kompassi kasutamine, e) nutielefonis oleva kompassi uurimine.

Arutelu magnetite kasutamisest

Kompass, magnetnõel, erinevad kuju ja tugevusega magnetid

37 Voolu magnetiline toime. Magnetvälja määramise võimalused. Elektromagnet mähisetraat, raudsüdamik, pool

Katsed: a) magnet ja rauapuru, b) voolugajuhe ja magnetnõel, c) vooluga juhe ja rauapuru.

Vestlus - elektromagneti

Rauapuru, vooluga juhe, magnetnõel, magnet, mähisetraat, polt, vooluallikas, terasest nõel

valmistamise alused, mis on mähisetraat, raudsüdamik, pool,

38 Voolu magnetiline toime. Elektromagnet

Praktiline töö – elektromagneti valmistamine ja selle uurimine. Valminud elektromagnetite esitlused.

39 Elektrienergia muundurid

Elektrimootor kui voolu magnetilise toime rakendus ja generaator.

Tutvumine elektrimootori ja generaatori ehitusega. Võrrelda nende ehitust. Elektrimootori kasutegur.

Elektrimootori ja generaatori mudelid

40 Magnetnähtused looduses ja tehnikas

Kordamine, mõistete kaart, probleemülesanded

41 Kontrolltöö: Magnetnähtused

SOOJUSÕPETUS (max 23 tundi)

Põhimõisted: soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus; kütuse kütteväärtus, Põhimõisted: prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon.Aine ehituse mudel. Soojusliikumine (4-6 tundi).

Õppesisu: Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine. Temperatuuriskaalad.


kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning

kasutamist praktikas; selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur; kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist;

selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid.Õppetund

Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond


42 Sissejuhatus. Aine ja osakesed.

Aineosake, aineosakeste vaheline jõud. Gaas, vedelik, tahke aine

Vestlus. Näited.

Katsed: a) pliipulkade tõmbumine; b) herned ja liiv; c) liivakell vedelikuga; d) plastiliin

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/states-of-matter, http://www.youtube.com/watch?v=ntQ7qGilqZE

Plii, herned ja liiv või kivid – suured ja väiksed, AHHAA liivakell vedelikuga, plastiliin

43 Aine ehituse mudelid. Soojusliikumine.

Mudelid füüsikas - aatommudel, gloobus, keha kui mudel. tutvumine erinevate ainete

Erinevad mudelid – molekulid, kristallid,

http://www.youtube.com/watch?v=ntQ7qGilqZE

http://www.youtube.com/watch?v=ntQ7qGilqZE



Aineosakeste kiirus ja keha temperatuur

Difusioon.

mudelitega

Katsed: a) Browni katse (mudel), b) difusioon KMnO4 lahustumisel; c) difusiooni sõltuvus temperatuurist;

Katsete vaatlus ja analüüs, nähtuste seletamine.

gloobus, automudelid jne

44 Soojuspaisumine.

Termomeetrid. Temperatuur

Vestlus, tähelepanekud loodusest, igapäevasest elust. Katsed: a) gaasi paisumine soojenemisel ja kokkutõmbumine jahtumisel – plastikpudel tagurpidi vette;

b) vedeliku kokkutõmbumine jahtumisel;

c) anumad külma, leige ja sooja veega- kasta käsi vette – soojuse tajumine


Plastikpudel, erinevad termomeetrid, kuulike ja avaus selle jaoks, piirituslamp,

45 Temperatuuri skaalad Tutvustada täiendavalt erinevaid temperatuuriskaalasid, termomeetri gradueerimine.

Probleemülesannete lahendamine Soojusülekanne (8-9 tundi)

Õppesisu: Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused. Termos. Päikeseküte. Energia jäävuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses ja tehnikas.


kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist praktikas; selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; nimetab mõistete, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus

olulisi tunnuseid; sõnastab järgmisi seoseid:

1. soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale; 2. keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja soojusülekande teel; 3. kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb

teise keha siseenergia; 4. mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab; 5. mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab; 6. aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu;

ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel.

selgitab seoste või , kus tähendust, seost soojusnähtustega




ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel; selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise

näiteid ning ohutusnõudeid;

viib läbi eksperimendi, mõõtes kehade temperatuure, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi kehade materjalide kohta.

Õppetund


õppekeskkond


46 Siseenergia

Siseenergia, siseenergia komponendid – kineetiline ja potentsiaalne. Siseenergia muutumise võimalused

Kontrolltöö/ tunnikontroll: soojusliikumine ja aineehitus.

8. klassi mõistete – energia, 1 džaul, kineetiline ja potentsiaalne energia kordamine. Katse: soojendada pastapliiatsit või joonlauda a) hõõrumisel, b) radiaatori vastas, c) soojas vees. Katsete analüüs

47 Soojusülekanne

Soojusülekanne, soojuslik tasakaal, soojusliku tasakaalu tingimus. Soojushulk. Soojusülekande liigid. Konvektsioon, soojuskiirgus ja soojusjuhtivus.

Tööde analüüs.

Vestlus, näited süsteemidest, kus esineb soojuslik tasakaal. Rõhutada soojushulga ja siseenergia seotust soojusülekandel. Katsed: a) soojusjuhtivus metallvardas; b) konvektsioon – õhulise vatitüki liikumine küünlaleegi kohal; c) soojuskiirgus kätelt põsele


Küünal, õhuline vatitükk, metallvarras plastiliiniga kinnitatud naelakestega

48 Soojusülekande nähtused looduses ja elukeskkonnas.

Päikese kiirgus ja aastaajad, päikeseküte

Probleemülesannete lahendamine

49 Soojusülekande liigid. Termos. Rühmatöö: Ideaalse termose ideekavand, koos põhjendusega, kuidas on vähendatud soojusülekannet, iga selle liigi osas.

50 Soojushulk ja kehade soojenemine ning jahtumine.

Erisoojus, Q = msΔt, kus Δt = t1-t2

Termose ideekavandite esitlus.

Näidisülesanne – vormistamine. Ülesannete lahendamine.

51 Kalorimeetri ehitus ja kasutamine

Ülesanded soojusliku tasakaalu kohta.

52 Soojushulk Praktiline töö – Keha erisoojuse määramine. Mõõtemääramatuse

Kalorimeeter, veekeetja, metallkehad, kaalud,

analüüs. termomeeter 53 Kordamine Praktiliste tööde analüüs. Mõistete

kaart, ülesanded 13 Kontrolltöö: Soojusülekanne. Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused (8-11 tundi)

Õppesisu: Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Keemine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus. Soojustehnilised rakendused.


loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;

selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust, teab kasutatavaid mõõtühikuid;

selgitab seoste , ja tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel;

lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojustehnilisi kompleksülesandeid.

Õppetund Teema/ Mõisted Õppemeetodid/ praktilised tööd ja IKT kasutamine/



54 Sulamine ja tahkumine. Sulamistemperatuur. Sulamissoojus. Q = mλ

Kontrolltööde analüüs. Katsed: a) vee ja jää segu temperatuuri mõõtmine, b) tina või joodise sulatamine ja IP-anduriga temperatuuri mõõtmine

Vee ja jää segu, tina või joodis, elektripliit

55 Sulamine ja tahkumine Sulamise ja tahkumise kirjeldamine graafiku abil. Ülesannete lahendamine

56 Aurustumine ja kondenseerumine. Aurustumissoojus.

Vestlus. Katsed: millest sõltub kehade jahtumise kiirus. Võib koostada ühiselt katsete tulemuste andmebaasi – lasta rühmades valida võimalus, kuidas jahutada etteantud kogus kuuma vett 5 minuti jooksul ja tulemustest moodustada andmebaas ja ülesandeks on teha analüüs.

Erinevad anumad - materjal, pindala värv jne, termomeeter.

57 Keemine ja keemissoojus

Keemine ja keemissoojus,Q = mL. Keemistemperatuur.

Katse: vee kuumutamine klaasnõus kuni keemiseni,

Keemistemperatuurid kiirkeetjas ja kõrgmäestikus. IKT – you tube – kuidas vesi keeb vaakumis. Ülesannete lahendamine

Piirituslamp ja keeduklaas veega.




58 Kütuse kütteväärtus. Katsed: põlevkivi põlemine, piirituse põlemine. Vestlus, katsete analüüs.

Probleemülesanded.

Kild põlevkivi, piiritus

59 Soojusfüüsika kompleksülesanded

Graafilised ülesanded. Probleemülesanded (näiteks, kas sügavkülmast võetud mahlajäätise söömine annab energiat või võtab?)

60 Kordamine Mõistete kaart, kordamisülesanded.

61 Kontrolltöö: aineolekud ja kütuse kütteväärtus.

Tuumaenergia (5-7 tundi)

Õppesisu: Aatomi mudelid. Aatomituuma ehitus. Tuuma seoseenergia. Tuumade lõhustumine ja süntees. Radioaktiivne kiirgus. Kiirguskaitse. Dosimeeter. Päike. Aatomielektrijaam.


nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid;

selgitab seose – kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb energiat, tähendust, seostab seda teiste nähtustega;

iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi; selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning

ohutusnõudeid; selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid



62 Aatomi mudelid – Demokritose aatom, Rutherfordi, mudel, Bohri mudel

KT analüüs.

Ülevaade mudelitest ja nende arengust, mis on seotud tehnika ja teaduse arenguga.

Kordamine – keemias ja elektriõpetusest õpitud aatomi ja aatomi tuuma ehitus.

63 Tuuma koostis.

Isotoobid, prooton, neutron, massiarv, nukleon; stabiilsed ja ebastabiilsed ehk radioaktiivsed isotoobid. Tuuma seoseenergia. Radioaktiivsus.

Ülesanded isotoobi koostise kohta, isotoobi märkimise viisid (näited ajakirjandusest). Graafiku - eriseose energia sõltuvus isotoobi massiarvust uurimine ja arutelu.


64 Radioaktiivne kiirgus.

Radioaktiivne kiirgus α-, β- ja γ-kiirgus. α-, β-osakesed. Dosimeeter

Katse: näidata dosimeetrit ja võimalusel (Am – andurit, või vastavaid preparaate kasutades) uurida selle kasutamist ja ühikuid. Vestlus. Lisamaterjalid internetis http://phet.colorado.edu/en/simulation/beta-decay, http://phet.colorado.edu/en/simulation/alpha-decay

dosimeeter

65 Tuumareaktsioonid Tuumareaktsioonid; tuumade lõhustumine ja süntees; ahelreaktsioon; tuumareaktor; tuumaenergia

Arutelu tuumareaktsioonide toimumise üle energeetilisest aspektist lähtuvalt, võrrelda põlemisega. Näidata eriseose energia graafiku põhjal, miks annab energiat kergete tuumade ühinemine ja raskete lõhustumine. http://phet.colorado.edu/en/simulation/nuclear-fission

66 Tuumaenergia rakendamine. Tuumaelektrijaam, Tähtedes toimuvad protsessid. Radioaktiivsed jäägid.

Vestlus - tuumaelektrijaama ohutus ja tööpõhimõte, ohtlikkuse peamiste põhjuste väljatoomine Jaapanis ja Ukrainas toimunud õnnetuste näitel.

67 Tuumaenergia Rühmatööna seinaplakatid/ Kontrolltöö/ rollimäng / kas rajada Tartusse TEJ / Väitlus samal teemal

68 Tuumaenergia Tööde esitlus ja analüüs 69 Kordamine Filmide vaatamine, järelevastamised, õppekäigud, 70 Kooliaasta lõpp





http://phet.colorado.edu/en/simulation/nuclear-fission

http://phet.colorado.edu/en/simulation/nuclear-fission

http://phet.colorado.edu/en/simulation/alpha-decay

http://phet.colorado.edu/en/simulation/beta-decay






AinekavaKeemia 8. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas


1. MILLEGA TEGELEB KEEMIA

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:See on keemia sissejuhatav teema. Seda teemat õppides saavad õpilased ülevaate keemia kui õppeaine uurimisvaldkonnast, mõistavad ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste erinevust ning saavad esmase ettekujutuse keemiliste reaktsioonidega seotud nähtustest. Eesmärgiks pole mitte niivõrd uute teadmiste omandamine, kuivõrd tutvumine keemiliste nähtustega ja nende uurimisega. Keemiakatseid tehes omandavad õpilased mitmeid vajalikke töövõtteid ja õpivad järgima tähtsamaid laboratoorse töö ohutusnõudeid. Arvutusülesannete lahendamisega õpitakse rakendama matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi lahuste protsendilise koostisega seotud arvutustes.

Õppesisu:1. Keemia meie ümber. Ainete füüsikalised omadused (7. klassi loodusõpetuses õpitu rakendamine ainete omaduste

uurimisel).2. Keemilised reaktsioonid.3. Lahused ja pihused, pihuste alaliigid (vaht, aerosool, emulsioon, suspensioon), tarded. Lahused ja pihused looduses

ning igapäevaelus. 4. Lahuste protsendilise koostise arvutused (massi järgi).

Õpitulemused:Õpilane1. võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus,

elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem õpituga loodusõpetuses);2. teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste

järgi;3. järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise

vajalikkust;4. tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss,

piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti; 5. eristab lahuseid ja pihuseid, toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;6. lahendab arvutusülesandeid, rakendades lahuse ja lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi seost; oskab

arvestada lahuse tihedust arvutustel; põhjendab lahenduskäiku (seostab osa ja terviku suhtega).

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse:

Teema õppimisel saab toetuda loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses õpitule ainete füüsikaliste omaduste kohta.

5. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: vee omadused, vee olekud ja nende muutumine, vedela ja gaasilise aine omadused.

7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: puhas aine, ainete segu, mittesegunevad vedelikud, ainete lahustumine vedelikes, gaaside lahustumine vedelikes, ainete eraldamine segust, inimtegevus õhu ja vee saastamisel ja puhastamisel, sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine.

Lahuste protsendilise koostise arvutamine toetub matemaatikas omandatud teadmistele ja oskustele, sh protsendi mõiste rakendamisele.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: puhas aine, ainete segu, lahus, lahusti, küllastunud lahus, tahkis, vedelik, gaas, sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, aurumine, keemine, keemistemperatuur, kondenseerimine, destilleerimine, sublimatsioon, härmastumine, protsent.

Õppenädal

Nädala teemad Õpitulemused Uued mõisted

IKT kasutamine/Õppemeetodid/Õppekesk

kond/Hindamine

1 1. Sissejuhatus keemiasse.2. Laborivahendid ja ohutusnõuded.

järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust;

tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

kemikaal Õpilaskatsed: tutvumine tähtsamate laborivahenditega, laboratoorse töö võtted (nt vedeliku ruumala mõõtmine, põleti kasutamine, statiivi kasutamine)

2 3. Ainete füüsikalised omadused. 4. Aine tihedus.

võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem loodusõpetuses õpituga);

TK1 (laborivahendid ja ohutusnõuded). Õpilaskatsed: ainete (nt väävel, süsi, raud, alumiinium, vask, kustutatud lubi, taimeõli jt) füüsikaliste omaduste uurimine ja kirjeldamine (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus vee suhtes, värvus jt), tiheduse määramine

3 5. Keemilise reaktsiooni tunnused. 6. Keemilise reaktsiooni esilekutsumine ja kiirendamine.

põhjendab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise ja kiirendamise võimalusi;

TK2 (tiheduse arvutamine, ainete omadused).Õpilaskatsed: keemilise reaktsiooni tunnuste uurimine (nt Na2CO3 + HCl, Na2CO3 + Pb(NO3)2, Cu2(OH)2CO3 lagunemine, Pb(NO3)2 + KI, Ca(OH)2 + NH4Cl, Na2S2O3 + HCl)Veebilehel http://www.chemicum.com on teema „Reaktsioonitunnused“ all 9 katsevideotÕpilaskatsed: keemilise reaktsiooni kiiruse mõjutamine (nt soolhappe ja kriidi vaheline reaktsioon)Näitkatsed: keemilise reaktsiooni esilekutsumine (nt NaCl lahuse

elektrolüüs, (NH4)2Cr2O7 kuumutamine)4 7. -8. Lahused ja

pihused. eristab lahuseid ja pihuseid, toob

näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;

lahustunud ainepihusemulsioonsuspensioonaerosoolvahttarre

TK3 (füüsikalised ja keemilised nähtused, reaktsiooni tunnused). Õpilaskatsed: tõelise lahuse (nt suhkrulahuse) ja eri tüüpi pihuste valmistamine (nt kriidi suspensioon vees, toiduõli emulsioon vees, vaht nõudepesuvahend + Na2CO3 + HCl), nende omaduste (püsivuse) uurimine.

5 9.-10. Lahuse protsendilise koostise arvutamine.

lahendab arvutusülesandeid, rakendades lahuse ja lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi seost; põhjendab lahenduskäiku (seostab osa ja terviku suhtega).

lahuse massiprotsent

TK4 (lahused ja pihused).

6 11. Kordamine kontrolltööks 12. Kontrolltöö nr 1

TK5 (lahuse massiprotsent) KT1 (millega tegeleb keemia)

2. AATOMIEHITUS, PERIOODILISUSTABEL. AINETE EHITUS.

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Selle teema õpetamise eesmärk on anda õpilastele ettekujutus keemilise elemendi mõistest ja elemendi omaduste seostamisest tema asukohaga perioodilisustabelis. Selle teema raames õpivad õpilased aru saama aine ehitusega seotud põhimõistetest, mis annavad vajaliku aluse järgmiste keemiateemade sisuliseks mõistmiseks ning õppematerjalis seoste loomiseks.

Õpitulemused:Õpilane1. selgitab aatomiehitust (seostab varem õpituga loodusõpetuses);2. seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~ 25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P,

C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;3. seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk

prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);

4. teab, et on olemas metallilised ja mittemetallilised keemilised elemendid ning põhjendab nende paiknemist perioodilisustabelis, toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;

5. eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;6. eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;7. teab kovalentset ja ioonilist sidet ning selgitab nende erinevust;8. teab molekulaarseid (molekulidest koosnevaid) ja mittemolekulaarseid aineid ning toob nende kohta näiteid.

Õppesisu:1.Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste perioodilisus, perioodilisustabel.

Perioodilisustabeli seos aatomite elektronstruktuuriga: tuumalaeng, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid.

2. Liht- ja liitained (keemilised ühendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side). Aatommass.

3. Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest (tutvustavalt).

4. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õppimisel saab toetuda loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses ainete ehituse kohta õpitule. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: aine partikulaarne ehitus (aine koosnemine osakestest),

elementaarlaeng, aatomi ja aatomituuma ehitus, aatomite mitmekesisus, keemilised elemendid ja aine.Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: molekulivalem, aineosake, molekul, aatom, aatomituum, elektronkate, elektrilaeng, elektron, prooton, neutron.

Õppenädal Nädala teemad Õpitulemused Uued

mõistedIKT

kasutamine/Õppemeetodid/Õppekeskkond/Hindamine

7 1. Aatomi ehituse kordamine2. Keemilised elemendid, nende tähised

selgitab aatomiehitust (seostab varem loodusõpetuses õpituga);

seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;

keemiline element

TK6 (aatomi ehitus).Internetist andmete otsimine keemiliste elementide nimetuste päritolu kohta

8 3.-4. Keemiliste elementide perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos aatomi ehitusega.

seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv)

koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);

perioodilisustabelelemendi aatomnumber (järjenumber)elemendi väliskihi elektronide arv

TK7 (keemilised sümbolid).

9 5. - 6. Metallilised ja mittemetallilised elemendid

eristab metallilisi ja mittemetallilisi keemilisi elemente ning põhjendab nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;

metall, mittemetall

TK8 (aatomi ehitus, perioodilisussüsteem).Demonstreerida erinevaid metalle ja mittemetalle Internetist andmete otsimine keemiliste elementide ja nende ühendite kohta

10 7. Liht- ja liitained8. Molekulid, aine valem

eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid)

selgitab aine valemi põhjal aine koostist

lihtaine, liitaine (keemiline ühend)

TK9 (metallid ja mittemetallid, liht- ja liitained).Molekulimudelite koostamine

11 9. Kovalentne side10. Aatommass ja molekulmass (valemmass)

arvutab aine valemi põhjal tema molekulmassi (valemmassi)

kovalentne sideaatommass

Veebilehel http://mudelid.5dvision.ee/keemside/ animatsioonid kovalentse sideme tekke kohtaTK10 (keemiline valem, kovalentne side).

12 11. Ioonid12. Molekulaarsed ja mittemoleku-laarsed ained

eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;

eristab kovalentset ja ioonilist sidet ning selgitab nende erinevust;

eristab molekulaarseid

ioon, katioon, anioon, iooniline side

TK11 (molekulmass). Veebilehel http://mudelid.5dvision.ee/keemside/ animatsioonid ioonilise sideme tekke kohtaTK12 (ioonid, iooniline side).

(molekulidest koosnevaid) ja mittemolekulaarseid aineid ning toob nende kohta näiteid

13 13. Kordamine kontrolltööks14. Kontrolltöö nr 2

KT2 (Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus)

3. HAPNIK JA VESINIK, OKSIIDID.

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Hapniku ja vesiniku teemat õppides saavad õpilased põhjalikuma ettekujutuse oksüdeerumis- (sh põlemis-) protsessidest ja teema raames käsitletavate ainete kõige põhilisematest omadustest. Õpitakse seostama oksiidide valemeid vastavate keemiliste elementide oksüdatsiooniastmetega ning omandatakse esmane ettekujutus reaktsioonivõrrandite koostamise põhimõtetest. Selle teema üheks tähtsamaks eesmärgiks on rajada alus keemias kasutatava sümboolika mõistmiseks ja rakendamiseks.

Õpitulemused:Õpilane1. selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias);

analüüsib osoonkihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärel;2. kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;3. seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi

tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);4. määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid5. koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse;6. koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga

ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3); 7. teab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust.

Õppesisu:1.Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (hapnik kui oksüdeerija). Põlemisreaktsioonid,

oksiidide teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide nimetused ja valemite koostamine. Oksiidid igapäevaelus. Ühinemisreaktsioon. Lihtsamate põlemisreaktsioonide võrrandite koostamine ja tasakaalustamine. Osoonkihi hõrenemine.

2.Vesinik, selle füüsikalised omadused. Vesi, vee erilised omadused, vee tähtsus. Vesi lahustina. Vee toime ainetesse, märgumine (veesõbralikud ja vett-tõrjuvad ained).

3.Gaaside kogumise võtteid

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õppimisel saab toetuda loodusõpetuses hapniku, vesiniku ja vee kohta õpitule. 6. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: õhu tähtsus, õhu koostis, õhu omadused, fotosüntees,

hapniku tähtsus looduslikes protsessides, õhu saastumine ja atmosfääri kaitse. 7. klassi loodusõpetuses käsitletakse järgmist teemaplokki: vesinik, hapnik, vesi, süsihappegaas, soojuse

eraldumine põlemisel, soojuspaisumine ja aine tihedus, soojuspaisumine ja loodusnähtused, vee paisumine külmumisel ja sellega seotud nähtused looduses, keemiline energia.

Geograafias on käsitletud vett Maa kliima kujundajana.Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: atmosfäär, õhk, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, hingamine, põlemine, fotosüntees.


mõistedIKT


14 1. -2. Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreaktsioon

põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses

oksiid, Näitkatse: hapniku sisaldus õhusÕpilaskatsed: Hapniku saamine (nt KMnO4 lagundamisel), kogumine ja tõestamine

ides ning eluslooduses

(seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga);

kirjeldab hapniku põhilisi omadusi;

seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees)

Veebilehel http://www.chemicum.com teema „Katsed hapnikuga“ allkatsevideo „Hapniku saamine ja tõestamine“Internetist andmete otsimine osooni kohta

15 3. – 4. Oksüdatsiooniaste.

määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid

oksüdatsiooniaste

TK13 (õhk, hapnik)

16 5. – 6. Oksiidide nimetused ja valemite koostamine.

koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse;

TK14 (oksüdatsiooniastme määramine, valemi koostamine)Veebilehel http://mudelid.5dvision.ee/oksiidid/ animatsioonid oksiidide valemite koostamise ja nimetamise kohta

17 7. Oksiidid igapäevaelus8. Keemilise reaktsiooni võrrand

toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3)

TK15 (oksiidi nimetuse ja valemi koostamine)Õpilaskatsed: Oksiidide saamine lihtaine põlemisel Demonstreerida erinevaid oksiide (CaO, Fe2O3, SiO2 jt)Internetist andmete otsimine tuntumate oksiidide kohta

18 9. – 10. Põlemisreaktsioonid, oksiidide teke. Ühinemisreaktsioon.

koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2 , S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga

Põlemisreaktsioon, ühinemisreaktsioon

TK16 (aatomite ja molekulide arvu tähistamine, reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine).Näitkatsed: oksiidide saamine lihtainete põlemisel (nt S, C, P, Mg), põlemise võrdlus õhus ja puhtas hapnikusVeebilehel http://www.chemicum.com teema „Katsed hapnikuga“ allkatsevideod erinevate ainete põlemisestMolekulimudelite abil põlemisreaktsioonide kujutamine

19 11.-12. Vesinik, selle füüsikalised omadused

kirjeldab vesiniku põhilisi omadusi;

TK17 (reaktsioonivõrrandid lihtaine + O2)Näitkatse: vesiniku saamine Kippi aparaadis ja puhtuse kontrollimine, paukgaasi plahvatus.Õpilaskatsed: vesiniku saamine (nt Zn reageerimisel soolhappega, Al-fooliumi reageerimisel leelisega) ja puhtuse kontrollVeebilehel http://www.chemicum.com teema „Katsed vesinikuga“ allkatsevideod vesiniku kohta; lisamaterjalina teema „Katsed hapnikuga“ alt video „Vee elektrolüüs“, teema „Elektrokeemia“ alt videod „Vesinik-hapnik kütuselement“,„Tuuleenergia salvestamine vesinikuna“ ja

„Valgusenergia salvestamine vesinikuna“20 13. – 14. Vesi, vee

erilised omadused, vee tähtsus. Vesi lahustina. Vee toime ainetesse, märgumine

teab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust

märgumine

TK18 (vesinik).Õpilaskatsed: erinevate ainete (plast, riie, klaas jt) märgumise uurimine


KT3 (Hapnik ja vesinik, nende tuntumaid ühendeid)

4. HAPPED JA ALUSED – VASTANDLIKE OMADUSTEGA AINED.

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Hapete ja aluste teemaga omandavad õpilased esmase ettekujutuse keemiliste ühendite põhiklassidest ja nende omadustest. Õpitakse aru saama mitmetest keemia edasiseks õppimiseks vajalikest mõistetest, nagu hape, alus, neutralisatsioonireaktsioon, sool ja lahuse pH. Selle teemaga rajatakse alus ainete põhiklasside põhjalikumaks käsitlemiseks 9. klassis.

Õpitulemused:Õpilane1. seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO

H3PO4, H2CO3, H2SiO3); 2. tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning koostab hüdroksiidide ja soolade

nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi); 3. mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);4. hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel, määrab indikaatori abil keskkonda

lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);5. toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;6. järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid; viib ohutult neid reaktsioone läbi;7. koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid;8. mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei

muutu).

Õppesisu:1. Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded tugevate hapete kasutamise korral.2. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon. Hüdroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused.

Ohutusnõuded tugevaid aluseid (leelisi) kasutades. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust iseloomustades. Soolad, nende koostis ja nimetused. Happed, alused ja soolad igapäevaelus.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Selle teema õppimisel on suhteliselt vähe võimalusi toetuda varem õpitule. Mõnevõrra on siiski loodusõpetuses

tutvutud hapete ja soolade mõistega. 6. klassi loodusõpetus käsitleb teemasid: vesi Läänemeres – merevee omadused.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: happevihm, sool, vee soolsus.


mõistedIKT


22 1. – 2. Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded

tunneb valemi järgi happeid, järgib tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;

toob näiteid tuntumate hapete kasutamise kohta igapäevaelus;

hape indikaator

Näitkatse: väävelhappe toime suhkrule, puiduleÕpilaskatsed: HCl ja H2SOtoime indikaatoriteleInternetist andmete otsimine

tugevate hapete kasutamise korral.

hapete kohta looduses ja tehnikas

23 3. – 4. Alused. Hüdroksiidide koostis ja nimetused. Ohutusnõuded tugevaid aluseid (leelisi) kasutades.

tunneb valemi järgi hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ning koostab hüdroksiidide nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi); järgib leelistega töötades ohutusnõudeid;

toob näiteid tuntumate aluste kasutamise kohta igapäevaelus;

alus TK19 (hapete valemid ja nimetused).Õpilaskatsed: NaOH ja Ca(OH)2 omaduste (lahustuvus, toime indikaatoritesse) võrdlemineInternetist andmete otsimine aluste kohta looduses ja tehnikas

24 5. – 6. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust iseloomustades.

hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel; määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);

lahuste pH-skaala

TK20 (aluste liigitus ja nimetused).Õpilaskatsed: hapete ja aluste kindlakstegemine indikaatoriga, loodusliku indikaatori (nt punase kapsa) värviskaala koostamineVeebilehel http://www.chemicum.com teema „Lahused, pH“ all katsevideo „Tugevad ja nõrgad happed ja alused“.

25 7. – 8. Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon.

mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida); koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid; mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).

neutralisatsioonireaktsioon

Õpilaskatse: neutralisatsioonireaktsiooni uurimine (nt HCl + NaOH –> NaCl + H2O) olulised nii lähteained, kui saadused.Veebilehel http://www.chemicum.com teema „Lahused, pH“ all katsevideo „Universaalindikaatori värviskaala“

26 9. – 10. Soolad, nende koostis ja nimetused.

tunneb valemi järgi soolasid ning koostab soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);

toob näiteid tuntumate soolade kasutamise kohta igapäevaelus;

sool TK21 (neutralisatsioonireaktsioon, lahuse pH).Demonstreerida erinevaid sooli (olek, värvus, lahustuvus)Õpilaskatsed: erinevate soolade (nt NaCl, BaSO4 saamine ja eraldamine)Internetist andmete otsimine tuntumate soolade kohta


TK22 (soolade valemid ja nimetused). KT4 (Happed ja alused – vastandlike omadustega ained)

5. TUNTUMAID METALLE.Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Metallide teema annab õpilastele ülevaate igapäevaelus väga tähtsate materjalide – metallide – iseloomulikest füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning metallide kasutamisvõimalustest. Teema on eriti sobiv mitmesuguste uurimistööde tegemiseks ning nende tulemuste seostamiseks igapäevaelu kogemustega.

Õpitulemused:Õpilane1. seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme

iseärasustega ja reaktsiooni tingimustega (temperatur, tahke aine peenestatus);2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise

aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;3. teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust ja põhjendab

seda (kvalitatiivselt) seostades kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;4. seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; 5. teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana; hapnik kui oksüdeerija;6. koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall +

happelahus);7. hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid

vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;8. seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab

põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

Õppesisu:1. Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt). Metallide füüsikaliste

omaduste võrdlus. 2. Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainetega. Metallid kui redutseerijad ja hapnik kui oksüdeerija. Metallide

reageerimine hapete lahustega. Ettekujutus reaktsioonikiirusest (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus. Reaktsioonide kiirendamise võimalused.

3. Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel).

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õppimisel saab toetuda varasemates keemiateemades metalliliste elementide ja metallide kohta õpitule ning es ainete füüsikaliste omaduste ja aine ehituse kohta õpitule, lisaks ka ajaloos õpitule metallide tähtsuse kohta

inimkonna ajaloos (pronksiaeg, rauaaeg). Geograafias on käsitletud metallimaake ja nende leiukohti, tehnoloogiaõpetuses metalle kui materjale. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: metall, metallimaak.


mõistedIKT


28 1. – 2. Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest. Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus.

seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;

Internetist andmete otsimine tuntumate metallide omaduste kohtaÕpilaskatsed: metallide füüsikaliste omaduste võrdlemine (kõvadus, tihedus, magnetilised omadused vms).

29 3. – 4. Metallide reageerimine hapnikuga jt lihtainetega. Metallid kui redutseerijad.

seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana; koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste

redutseerija, redutseerumine, oksüdeerija, oksüdeerumine redoksreaktsioon

Õpilaskatsed: metallide (nt Mg, Cu) reageerimine hapnikuga Näitkatsed: metallide reageerimine teiste lihtainetega (nt Na+S, Fe+S, Al+I2)Veebilehel http://www.chemicum.com „teemade „s-metallid“ ja „p,d-

reaktsioonide kohta (metall + hapnik);

metallid“ all katsevideod

30 5. – 6. Metallide reageerimine hapete lahustega. Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus, metallide pingerida.

teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks; koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + happelahus);

eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;

aktiivne, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivne metall, metallide pingerida

TK23 (metallide reageerimine hapnikuga, redoksreakstioonid).Õpilaskatsed: metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happe lahusega (nt Mg, Zn, Fe, Cu).Veebilehel http://www.chemicum.com teema „Reaktsiooni kiirus, tasakaal“ all katsevideo „Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainest“ Näitkatse lisamaterjalina: erineva aktiivsusega metallide (Na, Ca, Li, Mg) reageerimine veega

31 7. Keemilise reaktsiooni kiirus8. Tähtsamad metallid ja nende sulamid

võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;

reaktsiooni kiirus

Õpilaskatsed: reaktsiooni kiiruse sõltuvus erinevatest teguritest (nt Zn+HCl sõltuvus temperatuurist, Zn peenestatusest, HCl kontsentratsioonist)TK24 (hape + metall, metallide aktiivsus, reaktsiooni kiirus)

32 9. – 10. Tähtsamad metallid ja nende sulamid

hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;

sulam Internetist andmete otsimine metallide (nt Al, Fe, Cu) omaduste, ajaloo ja rakendusvõimaluste kohtaDemonstreerida erinevaid sulameid (värvus, kõvadus)Õpilaskatse: metallide redutseerimine (nt C + CuO)

33 11. Metallide korrosioon12. Kordamine kontrolltööks

seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

metalli korrosioon

TK25 (metallid argielus).Õpilaskatsed: raua korrosiooni uurimine erinevates tingimustes

34 13. Kontrolltöö nr 514. VIII klassis õpitu kordamine

KT5 (Tuntumad metallid)

35 15. – 16. VIII klassis õpitu kordamine

Võimalus teha õppeaasta kokkuvõttev kontrolltöö (nt KT5 asemel)








7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada

tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;


AinekavaKeemia 9. klassÕppeaine maht 70 tundi õppeaastas


Teema ja tunnimaht

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus / Õppesisu / Põhimõisted / Praktilised tööd ja

IKT rakendamineÕpitulemused

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse / Õppetegevus ja metoodilised soovitused /

Õppevahendid / LõimingAnorgaani-liste ainete põhiklassid (20 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Anorgaaniliste ainete põhiklasside teemaga süvendatakse 8. klassis omandatud ettekujutust keemiliste ühendite põhiklassidest, pöörates tähelepanu vastavate ainete liigitamisele, nimetamise põhimõtetele ning aineklasside vahelistele seostele. Seda teemat õppides omandavad õpilased põhialused aineklasside iseloomulike omaduste ja reaktsioonide kohta, millele suurel määral toetuvad gümnaasiumi keemiakursused.

Õppesisu:1. Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid,

nende reageerimine veega.2. Happed. Hapete liigitamine (tugevad ja

nõrgad happed, ühe- ja mitmeprootonihapped, hapnikhapped ja hapnikuta happed). Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus.

3. Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused

Õpitulemused:Õpilane1) seostab omavahel tähtsamate hapete

ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3);

2) analüüsib valemite põhjal hapete koostist, eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid ning ühe- ja mitmeprootonilisi happeid;

3) eristab tugevaid ja nõrku happeid ning aluseid, seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide ja aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;

4) kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel); korraldab neid reaktsioone praktiliselt;

5) kasutab vajaliku info saamiseks

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Selle teema käsitlemisel toetutakse põhiliselt 8.

klassi keemias hapete, aluste ja soolade kohta õpitule. Samuti saab toetuda loodusõpetuses, bioloogias ja geograafias õpitule keskkonna saastumise ja selle vältimise võimaluste kohta.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: hape, alus, indikaator, neutralisatsioonireaktsioon, lahuste pH-skaala, sool.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Oksiidide omaduste uurimine ning happeliste ja

aluseliste oksiidide erinevuse selgitamine. Hapete liigitamisvõimaluste selgitamine ja nende

keemiliste omaduste uurimine; aine happelisuse seostamine vesinikioonide esinemisega lahuses.

Aluste liigitamisvõimaluste selgitamine ja nende keemiliste omaduste uurimine; aine aluselisuse seostamine hüdroksiidioonide esinemisega lahuses.

Hüdroksiidide kui tuntumate aluste omaduste uurimine.

Anorgaaniliste ainete põhiklasside vaheliste seoste ning soolade saamisvõimaluste uurimine ja selgitamine.

Lahustuvustabeli kasutamine soolade

(reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüdroksiidide koostis ja nimetused. Hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel. Lagunemisreaktsioonid.

4. Soolad. Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires), lahustuvustabel. Vesiniksoolad (söögisooda näitel). Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel.

5. Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.

6. Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega, veekogude saastumine, kasvuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine.

Põhimõisted: happeline oksiid, aluseline oksiid, tugev hape, nõrk hape, hapnikhape, tugev alus (leelis), nõrk alus, lagunemisreaktsioon, vee karedus, raskmetalliühendid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Erinevate oksiidide ja vee vahelise

reaktsiooni uurimine (nt CaO, MgO, SO2 + H2O).

2. Erinevate oksiidide ja hapete või aluste vaheliste reaktsioonide uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 + NaOH).

3. Internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, järelduste tegemine.

4. Erinevat tüüpi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine.

lahustuvustabelit;6) kirjeldab ja analüüsib mõnede

tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;

7) analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) ja võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.

lahustuvuse iseloomustamiseks (kasutades liigitust: hästilahustuv, vähelahustuv ja praktiliselt mittelahustuv).

Vee kareduse uurimine ja selgitamine. Hapete, aluste ja soolade praktiliste

kasutusvõimaluste selgitamine (ehitusmaterjalid, väetised jne).

Anorgaaniliste ühenditega seostuvate keskkonnaprobleemide selgitamine ja saastumise vältimise võimaluste üle arutlemine.

Õppevahendid: oksiidid, hapete, leeliste ja soolade lahused ning vajalikud katsevahendid aineklasside vaheliste reaktsioonide uurimiseks; olmekemikaalid ja katsevahendid nende happeliste/aluseliste omaduste uurimiseks; elektrijuhtivuse mõõtmise seade; mineraalide, ehitusmaterjalide ning klaasisortide näidised.

5. Rasklahustuva hüdroksiidi saamine; hüdroksiidi lagundamine kuumutamisel.

6. Lahuste elektrijuhtivuse võrdlemine.Lahustumis-protsess, lahustuvus (8 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Lahustumisprotsessi ja lahustuvust käsitlev teema võimaldab sügavamalt mõista, kuidas toimub ainete lahustumine ning millised tegurid võivad mõjutada ainete lahustuvust. Kuna enamik keemilistest reaktsioonidest nii keemialaboris kui ka eluslooduses kulgevad lahustes, siis on lahustumisprotsessi mõistmine väga oluliseks eelduseks keemiliste protsesside seaduspärasustest arusaamisel. Õpitakse kasutama graafikuid vajaliku teabe leidmiseks. Selle teemaga seoses õpitakse tegema lahuste koostisega seotud arvutusi, lähtudes lahuse massi, ruumala ja tiheduse vahelisest seosest. Kuna vedelike, sh ka lahuste kogust mõõdetakse enamasti ruumala, mitte massi järgi, on see tähtis oskus nii keemialaboris tehtavate katsete kui ka igapäevaelu probleemide seisukohalt.

Õppesisu:1. Lahustumisprotsess, lahustumise

soojusefekt (kvalitatiivselt). Ainete lahustuvus vees (kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist (gaaside ja soolade näitel).

2. Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Mahuprotsent (tutvustavalt).

Põhimõisted: lahustumise soojusefekt (kvalitatiivselt), lahustuvus (kvantitatiivselt), lahuse tihedus, mahuprotsent.

Õpitulemused:Õpilane1) kasutab ainete lahustuvuse graafikut

vajaliku info leidmiseks ning arvutuste ja järelduste tegemiseks;

2) seostab ainete lahustumise soojusefekti aineosakeste vastastiktoime tugevusega lahustatavas aines ja lahuses (lahustatava aine ja lahusti osakeste vahel);

3) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees;

4) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi, lahuse ruumala ja tiheduse ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid) ja põhjendab lahenduskäiku.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õpetamisel saab toetuda nii loodusõpetuses

kui ka 8. klassi keemias lahuste kohta õpitule. Samuti toetutakse matemaatikas ja füüsikas omandatud oskustele graafikutelt vajalikku teavet leida.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: lahus, lahusti, lahustunud aine, lahustuvus, temperatuur, energia, mass, ruumala, tihedus.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Lahustumisprotsessi uurimine erinevat tüüpi

ainete lahustamisel vees; lahustumisel esineva soojusefekti kindlakstegemine ja selgitamine.

Tahkete ainete (soolade) ja gaaside lahustuvust mõjutavate tegurite uurimine.

Ainete lahustuvuse temperatuursõltuvuse graafikute kasutamine teabe leidmiseks ainete lahustuvuse kohta.

Lahuste protsendilise koostisega seotud arvutusülesannete lahendamine, arvestades lahuse massi, ruumala ja tiheduse vahelist seost.

Õppevahendid: soolad ja katsevahendid nende lahustuvuse uurimiseks, termomeeter temperatuurisõltuvuse uurimiseks, kaalud lahustatava soola massi määramiseks, areomeeter lahuste tiheduse mõõtmiseks, soolade lahustuvuse temperatuurisõltuvust iseloomustav graafik, soolade lahustuvustabel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:Soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.

Aine hulk. Mool-arvutused (10 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:See on esimene teema, kus õpilased tutvuvad keemiliste reaktsioonide kvantitatiivse küljega – keemiliste reaktsioonide võrrandite põhjal tehtavate arvutustega. Seejuures õpitakse arvutustes kasutama keemia kvantitatiivsete seoste mõistmiseks väga olulist suurust – ainehulka – ning selle ühikut mooli.

Õppesisu: 1. Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi

molaarruumala (normaaltingimustel). Ainekoguste teisendused.

2. Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal (moolides, vajaduse korral teisendades lähteainete või saaduste koguseid).

Põhimõisted: ainehulk, mool, molaarmass, gaasi molaarruumala, normaaltingimused.

Õpitulemused:Õpilane1) tunneb põhilisi aine hulga, massi ja

ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;

2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab neid loogiliselt;

3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade ehk moolide arvude suhe);

4) analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;

5) lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab lahenduskäiku;

6) hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õpetamisel saab toetuda loodusõpetuses ja

füüsikas massi, ruumala ja tiheduse vahelise seose kohta õpitule ning 8. klassi keemias aineosakeste (molekul, aatom, ioon) kohta õpitule. Samuti saab toetuda matemaatikas võrdelise sõltuvuse kohta õpitule ning ühikute teisendamise oskusele.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada võrdelise sõltuvuse põhimõtet.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Soovitatav on seda teemat käsitleda põimitult

anorgaaniliste ainete põhiklasside ja lahuste teemaga. Arvutuste tegemine ainehulga, massi ja

molaarmassi ning gaasilise aine hulga, gaasi ruumala ja molaarruumala (normaaltingimustel) vaheliste seoste põhjal.

Arvutuste tegemine reaktsioonivõrrandite põhjal, seostades reaktsioonivõrrandi kordajaid reaktsioonis osalevate ainete hulkade (moolide arvu) suhtega; arvutustulemuste põhjal järelduste tegemine.

Süsinik ja süsiniku-ühendid (16 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Süsiniku ja süsinikuühendite teemaga omandavad õpilased esmase ettekujutuse orgaaniliste ainete struktuurist, mõnest

Õpitulemused:Õpilane1) võrdleb ning põhjendab süsiniku

lihtainete ja süsinikoksiidide omadusi;

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õpetamisel saab toetuda loodusõpetuses,

bioloogias ja geograafias süsinikuühendite kohta õpitule ning 8. klassi keemias molekulide ehituse ja keemiliste

olulisemast põhiklassist ja nende omadustest. Õpilased õpivad aru saama mitmetest keemia edasiseks õppimiseks vajalikest mõistetest, nagu struktuurivalem, polümeer, süsivesinik, alkohol ja karboksüülhape, ning õpivad kasutama molekulimudeleid ainete struktuuri uurimisel. Selle teema õppimisega rajatakse alused orgaanilise keemia põhjalikumaks käsitlemiseks gümnaasiumis, ühtlasi seostub see teema tihedalt mitmesuguste igapäevaelu probleemidega ja teiste loodusainetega, eelkõige bioloogiaga.

Õppesisu:1. Süsinik lihtainena. Süsinikoksiidid.

Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Polümeerid igapäevaelus.

2. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.

Põhimõisted: süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, alkohol, karboksüülhape.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:1. Lihtsamate süsivesinike jt

süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine.

2. Süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine ja uurimine arvutikeskkonnas (vastava tarkvara abil).

2) analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);

3) koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);

4) kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende praktilisi kasutamis-võimalusi;

5) koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;

6) eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid;

7) koostab mõnedele tähtsamatele süsinikuühenditele (CH4, C2H5OH, CH3COOH) iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;

8) hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.

sidemete kohta õpitule. Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada

järgmisi mõisteid: keemiline side, nafta, maagaas.

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Süsivesinike molekulimudelite koostamine ja

uurimine ning nende seostamine vastavate ainete struktuurivalemitega; süsinikuühendite paljususe põhjendamine.

Polümeeride omaduste seostamine nende struktuuriga, polümeeride praktiliste kasutusvõimaluste selgitamine.

Süsivesinike omaduste uurimine, sh lahustuvuse uurimine erinevates lahustites.

Süsinikuühendite põlemisreaktsioonide uurimine. Alkoholide ja karboksüülhapete molekulimudelite

ja struktuurivalemite uurimine ning nende seostamine.

Etanooli ja etaanhappe omaduste uurimine. Alkoholi füsioloogilise toime ja sellega seotud

probleemide üle arutlemine.

Õppevahendid: molekulimudelid; uuritavad süsinikuühendid (süsivesinikud, etanool, etaanhape) ja katsevahendid nende lahustuvuse uurimiseks; reaktiivid ja katsevahendid etanooli ja etaanhappe keemiliste omaduste uurimiseks.

3. Süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega).

4. Erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine.

5. Etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).

Süsiniku-ühendite roll looduses, süsiniku-ühendid materjali-dena (10 tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:Selle teema õpetamise eesmärk on seostada keemias süsinikuühendite kohta õpitut süsinikuühendite tähtsusega elusorganismide elutegevuses ja paljude rakendustega igapäevaelus. Käsitletakse tervisliku toitumise põhimõtteid ja energeetikaprobleeme, selgitatakse ohutusnõudeid olmekemikaalide kasutamisel ning arutletakse mitmesuguste keskkonnaprobleemide üle.

Õppesisu:1. Energia eraldumine ja neeldumine

keemilistes reaktsioonides, ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

2. Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis. Tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis.

3. Süsinikuühendid kütusena. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide kasutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Põhimõisted: eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, reaktsiooni soojusefekt (kvalitatiivselt), taastuvad ja taastumatud energiaallikad.

Õpitulemused:Õpilane1) selgitab keemiliste reaktsioonide

soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist);

2) hindab eluks vajalike süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid), seostab neid teadmisi varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga;

3) analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses);

4) iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;

5) mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;

6) mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.

Eelnevalt õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: Teema õppimisel saab toetuda loodusõpetuses,

bioloogias ja terviseõpetuses, kodunduses ja käsitöös tähtsamate toitainete ja nende toiteväärtuse ning tervisliku toitumise põhimõtete kohta õpitule ning tehnoloogiaõpetuses süsinikuühendite kui materjalide kohta õpitule. Suurel määral saab toetuda ka loodusõpetuses ja füüsikas õpitule energia ning energia üleminekute kohta.

Õpilased peaksid tundma ja oskama selgitada järgmisi mõisteid: energia, keemiline energia, kütus, toitaine, toitaine toiteväärtus, valk, rasv, süsivesik (sahhariid).

Õppetegevus ja metoodilised soovitused: Reaktsioonide soojusefektide selgitamine,

seostades neid keemiliste sidemete tekkimisel ja/või katkemisel esinevate energiamuutustega; reaktsioonide soojusefektide põhjal järelduste tegemine.

Eksotermiliste reaktsioonide tähtsuse selgitamine eluslooduse ja igapäevaelu seisukohalt.

Kütuste kütteväärtuse võrdlemine ja selle põhjal järelduste tegemine.

Eluks vajalike süsinikuühendite (sahhariidide, valkude, rasvade) struktuuri uurimine ja nende ainete tähtsuse selgitamine eluslooduse seisukohalt; järelduste tegemine tervisliku toitumise põhimõtete

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:20)Rasva sulatamine, rasva lahustuvuse

uurimine erinevates lahustites.

kohta. Tarbekeemiasaaduste omaduste ja

kasutusvõimaluste seostamine. Olmekemikaalide kasutamise ohutusnõuete

selgitamine ja põhjendamine. Elukeskkonna probleemide selgitamine ja

keskkonna säästmise võimaluste analüüsimine.

Õppevahendid: rasv, mitmesugused lahustid ja vajalikud katsevahendid rasva lahustuvuse uurimiseks; kütuste ja mitmesuguste süsinikuühenditel põhinevate materjalide näidised, ohutusnõuete plakat.









8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;

leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Documents

· Web view4. plakat digikeskkonna ohtudest ja käitumisreeglitest (3. Klass); 5. tundide läbi viimine arvutiklassis – 8.ndas klassis selgrootute kontrolltöö, mis on interaktiivne