AJAVEEBID - oesel.eeTARTU ÜLIKOOL SISSEJUHATUS MEEDIASSE JA KOMMUNIKATSIOONI: SEMESTRI LÕPUTÖÖ AJAVEEBID Liisa Tallinn Hans Lõugas Kaarel Oja Rahel Vilu November-detsember 2003

TARTU ÜLIKOOL

SISSEJUHATUS MEEDIASSE JA KOMMUNIKATSIOONI: SEMESTRI LÕPUTÖÖ

AJAVEEBID

Liisa Tallinn Hans Lõugas

Kaarel Oja Rahel Vilu

November-detsember 2003

„Kui nüüd aus olla, siis ega enne blogi-ajastut polnudki internetist ju

suurt midagi lugeda. Või oli? Mina pole näiteks kunagi viitsinud

internetist Postimeest lugeda.“

-Kalkar

2

SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. WEBLOG KUI MEEDIUM (Liisa Tallinn) ............................................................................. 5

1.1. Ajaveeb kui uus meedium ............................................................................................... 5 1.2. Ajaveebide liigitus Eestis ................................................................................................ 6

2. LÜHIÜLEVAADE LUUBI ALLA SATTUNUD ÜKSIKJUHTUMITEST (Liisa Tallinn).... 8 2.1. Teller plõksib................................................................................................................... 8 2.2. Krahv ja Tari... ................................................................................................................ 8 2.3. Polaarkaru........................................................................................................................ 9 2.4. Elis................................................................................................................................... 9 2.5. Moravius.......................................................................................................................... 9 2.6. Kalkar... ......................................................................................................................... 10 2.7. Erki... ............................................................................................................................. 10 2.8. Dektor............................................................................................................................ 10 2.9. Sõltlane.......................................................................................................................... 11

3. SIHTAUDITOORIUMI ISELOOMUSTUS (Hans Lõugas) .................................................. 12 4. KES ON KOMMUNIKAATOR? TEGURID, MIS MÄÄRAVAD ÄRA VÄLJAANDE SISU JA SUUNA. SILMAPAISTVAMAD AUTORID (Rahel Vilu). ...................................... 14 5. EESMÄRGID, FUNKTSIOONID JA HINNANG NENDE TÄITMISELE (Rahel Vilu) .... 15 6. SISU STRUKTUREERIMINE (Rahel Vilu) .......................................................................... 16 7. SISU ISELOOMUSTUS (Kaarel Oja) ................................................................................... 17 8. „POSITIIVSED“ JA „NEGATIIVSED“ TEGELASED (Kaarel Oja) ................................... 19 9. HINNANG VORMLE, KUJUNDUSELE JA SUHTLUSSTIILILE (Hans Lõugas)............. 20

9.1. Teller ............................................................................................................................. 20 9.2. Polaarkaru...................................................................................................................... 21 9.3. Dektor............................................................................................................................ 21 9.4. Kalkar ............................................................................................................................ 21 9.5. Krahv-Tari ..................................................................................................................... 21 9.6. Erki ................................................................................................................................ 22 9.7. Sõltlane.......................................................................................................................... 22 9.8. Elis................................................................................................................................. 22 9.9. Moravius........................................................................................................................ 22

TERMINOLOOGIA ................................................................................................................ 23 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 24 Foto.diip.ee – HEA NÄIDE TEEMABLOGIST (Hans Lõugas) ................................................ 25 PAJATUSI PASTELSEST POHMELLIST NOVEMBRI NÄITEL (Kaarel Oja) .................... 26 moisavahe.kuu.dyn.ee – AUTORI VAATENURK (Liisa Tallinn) ............................................ 27 LISA 1 – E-MAIL INERVJUU DEKTORIGA ....................................................................... 29 LISA 2 – E-MAIL INERVJUU ELISEGA.............................................................................. 32 LISA 3 – E-MAIL INERVJUU ERKIGA ............................................................................... 36 LISA 4 – E-MAIL INERVJUU KALKARIGA....................................................................... 38 LISA 5 – E-MAIL INERVJUU KRAHVIGA ......................................................................... 40 LISA 6 – E-MAIL INERVJUU KRISHIGA (MORAAVIUSEGA) ....................................... 44 LISA 7 – E-MAIL INERVJUU POLAARKARUGA ............................................................. 47 LISA 8 – E-MAIL INERVJUU TARIGA ............................................................................... 49 LISA 9 – E-MAIL INERVJUU TELLERIGA ........................................................................ 51

3

SISSEJUHATUS Käesoleva analüüsi eesmärgiks on tutvustada Eesti ajaveebe, pöörata tähelepanu blogile kui

meediakanalile (vorm, auditoorium, kommunikatsiooniprotsess) ning hinnata konkreetsemalt

9 erineva üksikjuhtumi sisu ja vormi.

Eesti ajaveebikultuur on noor. Esimesed üritused pärinevad umbes ’97ndast aastast, need

peamiselt inglise keeles. Siinses töös käsitleme Eesti ajaveebide all ainult eestikeelseid

webloge, kuigi antud mõiste all võib mõista ka eestlaste kirjutatut.

Algselt oli plaan põhineda oma analüüsis kindlalt 9 erineva blogi raames, lõppkokkuvõttes

võib aga öelda, et sündinud väited baseeruvad üldisemalt Eesti blogosfääri loetumal osal,

kuivõrd autorite ekslemine mööda erinevaid linke ei piirdunud vaid mainitud üheksa allikaga.

Töös on esmalt toodud teooria sellest, mis on blog ja miks ta erineb tavapärasematest

massimeediumitest. Seejärel räägitud põgusalt Eesti ajaveebide võimalikust liigitamisest ning

tehtud lühiülevaade üheksast lähema vaatluse all olevast ajaveebist. Järgnevalt on määratletud

sihtauditoorium, kommunikaatorid, kanali eesmärgid-funktsioonid – üritatud avada ka nende

taga peituvat tausta. Põhjalikumalt on laskutud sisutemaatikasse nii struktuuri kui diskursuse

osas. Viimaks on antud hinnang erinevate blogide visuaalsele kujundusele ning toodud väike

sõnastik ajaveebides sagedamini esinevatest terminitest.

Töö lisast leiab autorite individuaalsed esseed ühest neile silma jäänud blogist ning e-maili

teel tehtud intervjuud üheksa ajaveebnikuga.

4

1. WEBLOG KUI MEEDIUM Weblog või blog on internetilehekülg, mida täiendatakse pidevalt linkide, piltide,

kommentaaride või ükskõik millega, mida autor soovib. Vormiliselt on publitseerimine kui

protsess segu elektronposti kirjutamisest ja mõne ajalehe internetiväljaande

kommenteerimisest – sisselogimine, kirjutamine, avalikustamine.

Nimetus „blog“ on lühend sõnast „weblog“, mis omakorda ühendab sõnu web (nagu

internet) ja log (nagu logiraamat). Eesti keeles järjest laialdasemalt juurdumas termin

„ajaveeb“

Blogid võivad olla poliitilised väljaanded või isiklikud päevikud; keskenduda ühele kitsale

alale või rääkida kõigest, mis autorile pähe tuleb. Edastatav informatsioon võib esineda nii

teksti, pildi, animatsiooni kui miks mitte ka videoklipi kujul.

Vormilisest küljest asub informatsioon blogides tavaliselt lehe ülaosas, vanemad kanded

liiguvad järjest allapoole – range kronoloogilisus ongi vahest ajaveebide peamiseks

erinevuseks võrreldes „tavaliste“ internetilehtedega. Teiseks blogi oluliseks tunnuseks,

võrreldes nt kronoloogiliste uudisväljaannetega, on märgatav subjektiivsus – maailm nähtuna

läbi autori vaatepunkti.

1.1. Ajaveeb kui uus meedium Ajaveebid ei ole infoallikad selle sõna klassikalises tähenduses. Kindlasti tekitavad nad

lugejas seoseid uue ja vana vahel, ent edastatav informatsioon on tugevalt filtreerunud läbi

autori subjektiivse nägemuse. Erinevalt suurema leviku ja mõjuvõimuga massimeediast, kus

eristatakse fakte rangelt hinnangutest, antakse sõna erinevatele osapooltele, püüeldakse

laiemalt tasakaalu poole, on informatsioon ajaveebides nõudmistest vaba. See aga ei tähenda,

et tegu oleks anarhistlike infokandjatega, eristada võib järgmisi piiranguid:

- Privaatsus. Mingil määral teadvustab iga ajaveebnik, et tema kirjutised on avalikud

ning kõige isiklikemaid detaile ei postita. Seda muidugi eeldusel, et ka seos tekstide ja

konkreetse indiviidi vahel on teada. Anonüümsuse säilitamine Eesti-suuruses riigis

Eesti-internetikasutajate suuruses kogukonnas on aga peen kunst. Kindlaim viis on

luua fiktiivne tegelane ning omistada talle iseenda sisemaailm. Kuid ka see ei

garanteeri anonüümsust – populaarsuse korral on ajaveebide lugejaskond piiritult

uudishimulik ja haruldaselt nutikas. Näiteks kevadtalvel 2003 palju kahinaid tekitanud

5

Hypnoia juhtum, mil aadressile hypnoia.blogspot.com hakkasid ilmuma ehmatavalt

realistlikud kanded narkovõõrutusest. Tänaseks on pea’ kindel, et tekstid olid tõelised

ning mõned ajaveebnikud väidavad teadvat ka isikut, kes antud pseudonüümi taha

peitus.

- Vastutus. Massimeediumile omaselt on blogide auditooriumi raske täpselt paika

panna, internetilehele võib sattuda ükskõik kes, ka seesama inimene, keda

halastamatult mõnes sissekandes kritiseeritud või kelle kohta väärinformatsiooni

esitatud. Eriti ohtralt satub uusi lugejaid blogidesse otsingumootorite kaudu, kui just

antud võimalus teatud täiendusega lehe html-koodis välistatud pole.

- Seaduslikud piirangud. Peamiselt puudutab see autorikaitset ja mp3 formaadis

muusikat. Paljudel ajaveebidel on kombeks jagada lugejatega meelepäraseid

muusikapalu, mis teatud hetkel võib aga jalgu jääda Autorikaitse ühingule.

Samuti võib seaduslike piirangute juures spekuleerida sõnavabaduse piiri teemadel.

Vaevalt, et näiteks blog, mis iga päev räägib sellest, kui kaugel on riigipööre, kubiseb

vastavasisulistest üleskutsetest ning ei varja ka detaile reaalse tegutsemise suunal,

Kaitsepolitseile märkamatuks jääks.

- Auditooriumile orienteeritus. Kuigi paljud ajaveebid on saanud alguse isikliku

päevikuna, hakatakse populaarsuse tõustes kirjutama järjest rohkem publikule.

Tunnustusvajadus paneb iga postitust kriitilise „huvitab see ikka lugejaskonda?“

pilguga üle vaatama. Sama kontseptsioon takistab ajaveebe ka päris kollase

ajakirjanduse radadele kaldumast, kvantiteedist ehk olulisemgi on blogija jaoks

auditooriumi kvaliteet, positiivne vastukaja kelleltki, keda teksti autor ka ise kõrgelt

hindab. Samuti paneb mure publiku pärast hoolitsema teksti selge esituse ja õigekirja

pärast.

1.2. Ajaveebide liigitus Eestis Pille Vengerfeldt tõi oma ettekandes Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsil1 esile järgmise

jaotuse:

• Kooliga rahulolematu teismeline

• Üles-alla tüdrukud

• Asjalikud poisid

• Seltskondlikud blogijad

• Filosoofilised mõtisklejad 1 http://pilled.meso.ee/blogid/Aeg%20veebis.pdf

6

• Lingikogude kommenteerijad

• DJ-d

• Kirjad kaugelt

Mõneti läbi huumoriprisma on siin-seal esile kerkinud ka lahterdamine Tartu-Tallinn skaalal

(vt. http://teller.diip.ee/archives/001624.html). Sellise lähenemise aluseks on arusaam, et

populaarsemad kirjutajad jagunevad valdavalt Tartu ja Tallinna vahel (või on ühest linnast

„olude sunnil“ teise sattunud), igipõline vastandatus vaimu – ja võimupealinna vahel kantakse

lihtsalt blogosfääri üle.

7

http://teller.diip.ee/archives/001624.html

2. LÜHIÜLEVAADE LUUBI ALLA SATTUNUD ÜKSIKJUHTUMITEST 2.1. Teller plõksib... ...on Siim Telleri, keskmistes kahekümnendates internetiametniku, ajaveeb. Kindlasti loetuim-

tuntuim Eesti blogidest. Tellerit on siin-seal nimetatud ka Eesti bloginduse isaks, Eesti

blogimaailma alustalaks jne.

Esimesed regulaarsemad postitused pärinevad „Tellerdiibis“ (nagu Siim ise tihti oma blogi

kutsub) 2002. aasta algusest. Sisult on tänaseks tegemist küllaltki suurele auditooriumile

suunatud väljaandega, kuigi alustamise tõukeks oli Siimu sõnul sõprade kursishoidmine:

„Alustamise ettekäändeks sai vajadus vähendada sõpradega toimuvat meilispämmi, kus

postkasti kippusid ummistama erinevate sõprade pisiremargid päevasündmuste ja muu kohta..

needki arusaadavad naljatlemised või mõistetavad kurtmised. Nii saatsingi laiali teate

"edaspidi lugege mu tegemistest kodukalt““.

Siim kirjutab peamiselt teistes meediakanalites huvi äratanud uudistest (eriti IKT ja

kasutajamugavuse vallas), veebiavarustest leitud- kirja teel tulnud huumorist, iseenda

tegemistest.

„Teller plõksib“ on kasutajasõbralik ajaveeb – informatsiooniesitus loogiline ning sisult

(väheste eranditega) selge. Külmaks jätab ehk lugeja, kelle huvialad ei kattu Telleri omadega

või kes ajaveebis hindab üle kõige filosoofilisi arutluskäike.

Tellerit peetakse Eesti ajaveebinduse eksperdiks nr 1, tema blogrolli sattumine põhjustab

hüppelist tõusu lugejaskonna suuruses. Lisaks on Teller kaasautor ühes vähestest

teemablogidest – Fotodiibis (foto.diip.ee).

2.2. Krahv ja Tari... ...on kaks teravat teoloogi, jagavad blogi, ent tekstid on eristatud tulpade abil. Küllalt

sagedased sõnadega mängijad ka teiste ajaveebide kommentaariruumides. Stiililt üleolev,

keelekasutuselt tihti uuenduslik, ent korrektne. Krahv alustamistõukest: „Paarimees Tari

mingil põhjusel kunagi alustas. Kord rõõmsalt napsu võttes otsustasime, et miks mitte koos

edasi teha.“

8

Sisus kohtab „Pajatustes“ ehk enim hubases õhkkonnas aset leidnud vestluste katkeid ning

nende edasiarendusi. Antud üksikjuhtumi eripäraks võib pidada ka küllaltki homogeenset

kommentaariruumi – enamik ’kripeldustest’ jätkab peatekstis esitatud vigurdusi ning pärineb

kirjeldatust osasaanute sulest.

2.3. Polaarkaru Eesti filoloog, naine, mitte mees nagu alul paljud arvasid (arvavad). Tänu imetabasele

huumorimeele, haruldastele paralleelidele, üks enimtsiteeritumaid tekstikogumikke.

Polaarkaru esimeses ajaveebis leidus ka kommenteerimisvõimalus, ent „kui

kommentaarivõimalus oli, siis tükkisid mingid tegelased läbustamas käima, kutsusid

kohvikusse“ mistõttu ümberkolimisel kommentaariruum kadus.

Polaarkaru kirjutab tavaliselt mitu sissekannet päevas. Eriti põhjalikke ovatsioone on kaasa

toonud tema lühinovellid, kangelasteks peamiselt stereotüüpsed tegelased meie ümbert (nt

soomlased laeva karaookebaaris)

2.4. Elis... ...on psühholoogiaharidusega värske riigiametnik. Tema tekstid on ehe näide isiklikust

weblogist, kuis teemadering keerleb isiklikus elus juhtunu ümber. Just selliste blogide kohta

küsitakse kõige sagedamini – miks sa nii teed? See on ju avalik? Samas võib aus

eneseväljendus toetava vastukaja korral olla hea teraapia.

Elis ise ütleb nii: „Sellises vormis nagu praegu ma oma mõtteid avaldan, annab see mulle

mõnu mõne hea väljendusviisi leidmise eest. olen kirjutamisest pikemas perspektiivis

sygavamalt huvitatud. niisiis, mõtlen, millest kirjutada ja kui tuleb mõte, siis naudin just

kirjapanemise protsessi ja hilisemat ülelugemist. minu jaoks on oluline leida mõni lihtne viis

ütelda midagi nii, et see paneks lugema ja tabama tunnet, mis minul kirjutamise ajal oli.

huumor on samuti oluline.“

2.5. Moravius Eesti blogosfääri üks skandaalsemaid juhtumeid. Läbipõlenud igavene üliõpilane (sugu: M),

kes oma irooniliste märkustega Tartu ja kõige sellega seonduva suunal võitis vilkalt suure

lugejaskonna.

9

„Tundus, et asi hakkab käest minema. Sain juba noorte neidude fännikirju, kes murelikult

"minu" narkotarbimisharjumusi sarjasid ning muidu oma raskest elust pajatasid. Kuidagi

kahju oli aga asja ära lõpetada. Siis võtsin vastu otsuse, et kui keegi blogija peaks avalikult

ütlema, et "kuulge - see mees pole päris", teen avaliku ülestunnistuse ja lõpetan ära.“

Nii selguski umbes pool aastat pärast Moraviuse tähelendu, et nende kordumatute

mõttemõlgutuste taga seisab hoopis üks teise kursuse psühholoogiatudeng, kodutütar/krish

(sugu: N). Pööbli õnneks ei surnud Moravius täielikult, vaid elas läbi stiilisarnasuse edasi

Krishi kannetes.

2.6. Kalkar... ...veebidisainer ja fotograafiatudeng EKAs, silmatorkavamaks küljeks on ajaveebi kujundus,

mille elemendid iga paari sissekande järel uuenevad. Laita ei saa ka mõttearendusi, mida

ilmub kahjuks küllaltki harva, mida aga mujal küllalt tihti tsiteeritakse.

2.7. Erki... ...juuratudeng, tuntud oma (blosfääri keskmisest) pikemate mõtteavalduste poolest, mis aga

tasuvad lugeja viitsimise vaeva kuhjaga oma loogilise terviklikkuse ja mõttesügavusegagi.

Viimasel ajal on kanded jäänud harvemaks ja krüptilisemaks. Tsiteerib ka pikemaid

tekstilõike. Kuivõrd „Soulutioni“ arhiiv ulatub tagasi 2001 aasta novembrisse, on antud

ajaveeb heaks näiteks sellest, mis saab avalikest eneseotsingutest ja isiklikest mõtisklustest

auditooriumi suurenedes – avalikkusele suunatud tekst.

2.8. Dektor... ...on TTÜ ehitustudeng. Käepäraseim näide piirangute puudumisest Internetis, seda kõige

lihtsamas – keelelises – mõttes. Dektori ortograafia-ingorants on aga süsteemne ja tahtlik,

seega võib rääkida lihtsalt keelega mängimisest.

Sõpradele – tuttavatele, kellest tihti kirjutab, on välja mõelnud varjunimed ning see, et need

ka legendis defineeritud on (nt peletis – minu suur sõber ja ühtlasi ka kihlatu :p, konkordja

lõngus. Saabus just inglismaalt õppimast2), vihjab selgelt suuremale auditooriumile

orienteeritusest.

2 http://dektor.diaryland.com/020427_12.html

10

2.9. Sõltlane „OK, tegelt ma täna juba käisin, mängisin 500,- maha ja ... ei saa öelda, et ei vedanud...

oleks ma õigel ajal lõpetanud oleksin sisse pannud 200,- ja välja võtnud 1 300,- aga noh eks

ma olen sõltuvuses vist...“

Sattus antud üksikjuhtumite sekka tänu ainulaadsele suunitlusele – hasartmängusõltuvuse

kirjeldustele. Tähendas teatud perioodi vältel üles, kui palju raha maha mängis, kus ja milleks.

Sissekanded üliharvad, viimase teate kohaselt kolis maale elama, et sõltuvusest vabaneda.

Tõelist identiteeti arusaadavatel põhjustel ei avaldanud.

11

3. SIHTAUDITOORIUMI ISELOOMUSTUS Sihtauditooriumi kõrval tuleks määratleda ka potentsiaalne auditoorium – need on eesti keelt

kõnelevad inimesed, kellel on juurdepääs internetile. See viimane kriteerium on üsna

otsustava kaaluga, kuna käesolev kanal on eksklusiivselt internetipõhine.

Sihtauditooriumi määratlus on tegelikult ajaveebide puhul üsna komplitseeritud. Erinevalt

mingist spetsiifilisest telekanalist, ajalehest või raadiojaamast, on käesolevas uurimuses

käsitletud ajaveebe kui üldist nähtust, mitte mõnda kindlat eksemplari. Analüüsialustel

ajaveebidel on sõltuvalt auditooriumist ka erinev sihtgrupp, seetõttu pole lihtne teha üldistusi.

Kuid mõningate ühisjoonte alustel on see siiski võimalik. Nagu öeldud, on sihtauditoorium

laias laastus paika pandud internetikasutajatega, keda Eestis on umbkaudu kolmandik

elanikest. Muidugi ei loe kõik internetikasutajad ajaveebe ja need, kes loevad, ei loe kaugeltki

mitte kõiki. Keskmine ajaveeb on siiski suhteliselt isiklik asi, kus autor kirjeldab oma

subjektiivseid arvamusi, kogemusi ning vaateid. Selle pärast on sisu suunatud esmalt

lähematele tuttavatele ja sõpradele. Ajaveebilugeja Maarja, 19, majandustudeng: „Loen, sest

huvitab, mida mu tuttavad ja sõbrad kirjutavad. Võib-olla isegi naiselik huvi, et kuidas neil

läheb.“

Samas ei piirdu ajaveebide lugejaskond vaid tuttavatega. Tihti äratab see ka võõraste huvi ja

see on võib-olla ka üks autori (vähem või rohkem varjatud) eesmärkidest. Kuid milliste

võõraste? On üsna tõenäoline, et need on sarnasest sotsiaalsest grupist inimesed, kui arvestada

inimeste mõttemaailmade sarnasusi ja erinevusi. Niisiis võib vaadelda ajaveebipidajate

gruppi, et jõuda selgusele nende auditooriumi osas. Keskmine ajaveebilugeja-kirjutaja on

noor (15-30 a.) ja kaasaegne eesti rahvusest inimene. Ta on moodne, käib ajaga kaasas,

enamasti kõrgharidust omandav, kuid sageli ka keskkoolis õppiv, kes huvitub kultuurist, uuest

tehnoloogiast või hoopis päevakajalistest sündmustest. Ta võib olla samahästi mees kui naine.

Muidugi eksisteerivad sellele tüübile mõned kindlad erandid, mis aga ainult kinnitavad

reeglit.

Lisaks võib esineda ambivalentsemat auditooriumimääratlust. Enam ei ole sihiks teatud

kindlad inimesed, vaid kes iganes – kogu umbisikuline potentsiaalne auditoorium. Aga kuna

publiku hulgast ei tõsteta kedagi spetsiaalselt esile, siis võib seda aga vaadata kui kirjutamist

mitte kellelegi. Erki kommenteerib: „Eks see [kirjutamine] ole teatav teraapiavorm. Räägid

midagi ära ja endal vaikselt liigub midagi peas paika. Selline dialoogipidamine endaga kui ka

12

publikuga. /…/ Suuremas osas siiski ei jaga ma üldse, kes need mu lehel käivad ja mida nad

tahavad.“

Seoses ajaveebide levimise ja nende populaarsuse kasvuga, on kirjutajatest saanud

märkimisväärne hulk ning seetõttu elab blogimaailm ka aktiivset sisemist elu. Niisiis tuleb ära

märkida, et suur osa lugejatest on ise kirjutajad.

Krahv kommenteerib talle omase irooniaga ühte oma lugejat, kes ütles, et loeb bloge

meeleheitest, nii: „Kompensatsiooni-teooriat arendades - nähtavasti loevad bloge inimesed,

kes püüavad sellega täita vajakajäämisi reaalses elus. Jõudu neile.”

Arvulise külastatavuse pealt on esikohal siinses töös kirjeldatavatest ajaveebidest esikohal

Teller, kellel on keskmiselt 310 külastajat päevas3, järgnevad Tari-Krahv 160 külastajaga4

ning Kalkar 142 külastajaga5.

3 Mõõdetud perioodil juuli 2003 kuni detsember 2003 4 Mõõdetud perioodil september 2003 kuni detsember 2003 5 Mõõdetud perioodil september 2003 kuni detsember 2003

13

4. KES ON KOMMUNIKAATOR? TEGURID, MIS MÄÄRAVAD ÄRA VÄLJAANDE SISU JA SUUNA. SILMAPAISTVAMAD AUTORID. Kommunikaatori määratlemisel tuleb silmas pidada fakti, et blogide näol on tegu küllaltki uue

meediakanaliga. Seega võib väita, et kommunikaatori rolli täidavad nooremapoolsemad

inimesed, kelle jaoks blogide kirjutamine on omamoodi eneseväljendusvõimalus, mis oma

uudsuse ja vähese leviku tõttu pole veel võlu kaotanud. Minnes konkreetsemaks ja vaadeldes

kümmet blogi, millel meie analüüs põhineb, võib väita, et kommunikaatori rolli täidavad

noored inimesed, kellest suurema osa moodustavad üliõpilased, kes omavad pidevat ligipääsu

internetile. Ka tuleks väga oluliseks teguriks pidada tavalisest pisut suuremat orienteerumist

arvutimaailmas. Olulist rolli kommunikaatori jaoks mängib sõnavabadus ja tsensuuri

puudumine — kirjutada võib ja saab kõike, mis pähe tuleb, see on noortele inimestele aga

väga oluline. Paljud ajaveebide kirjutajad on seda nimetanud ka nn. sahtliks, kuhu saab aeg–

ajalt pähe kogunenud prahi välja valada.

Blogid erinevad teistest meediakanalitest suuresti just selle tõttu, et neid ei kontrolli ükski

institutsioon. Sisu ja suuna määrajateks on kommunikaatorid ja kommentaatorid, ainult

nemad kontrollivad ning suunavad, millest kirjutatakse. Just oma vabaduse ja piiride

puudumise tõttu on blogide sisu küllaltki erinev. Enamjaolt kirjutatakse päevasündmustest,

emotsioonidest, loetud raamatutest, nähtud filmidest ja muusikaelamustest, kuid samas on

olemas ka selliseid bloge. mille väljundiks on kasiinos käimise kirjeldus (milliseid mänge ja

kuidas mängitakse, kui palju võidetakse, kaotatakse nt. Sõltlane).

Silmapaistvamatest autoritest on üpris raske rääkida, sest igal blogil on kindel lugejaskond,

mille moodustavad enamjaolt kommunikaatori sõbrad ja tuttavad. Peale selle on aga olemas

ka nn blogikirjutajate ring, see tähendab inimesed, kes kirjutavad oma blogi ja

kommenteerivad teisi. Ka meie grupi poolt analüüsitud blogide seas on olemas taoline ring

(Teller, Krahv–Tari, Erki, Krish; sinna kuulub veel kirjutajaid, kes analüüsis ei osalenud)

nagu selgus kommentaare lugedes.

Kui aga ikkagi välja tuua silmapaistvaid autoreid, tuleks kindlasti mainida Tellerit, keda

peetakse Eesti blogide isaks. Ülejäänud kirjutajatest võiks esile tõsta neid, kelle blog on oma

sisult huvitav, kaasahaarav ja naljakas. Nendeks on näiteks Krahv–Tari, Krish ja Polaarkaru.

Omamoodi silmapaistvaks võib pidada ka Chagrine’i, kes oma depressiivsusega suudab

lugejad kas samasugusesse masendusse viia või siis nad sellest välja tuua.

14

5. EESMÄRGID, FUNKTSIOONID JA HINNANG NENDE TÄITMISELE Kommunikaatori kõige suuremaks ja tähtsamaks eesmärgiks võib pidada eneseväljendust.

Kuna puuduvad kontrollivad institutsioonid ja tsensuur, võib blogis kirjutada kõike ning

kõigest. Just sõltumatus kellestki või millestki on blogimaailma üks võimsamaid võlusid. Kui

asjadele läheneda pisut teisest küljest, võib kommunikaatori üheks eesmärgiks on kindlasti

tähelepanuvajadus. On ju üsnagi loomulik, et järjekordsele sissekandele saadud positiivsed

ning innustavad kommentaarid tõstavad kirjutaja enesehinnangut.

Blogi kui meediakanali üheks väga omapäraseks iseloomujooneks on see, et ta sõltub väga

vähe auditooriumist. Autorite eesmärgiks pole kellelegi meeldida ega täita auditooriumi

ootusi. Blogide taotluseks pole saada endale võimalikult palju lugejaid, tähtis on vaid

kirjutajate endi eneseväljendus ja teatud mõttes ka suhtlemine kommentaatoritega. Samas

väitis nii mõnigi ajaveebi inimene (nt. Dektor), et kirjutab seda oma sõpradele, sest suure

distantsi või kiire elutempo tõttu pole alati võimalik viimastega suhelda. Tihtipeale on

sissekannete eesmärgiks ärgitada lugejaid arvamust avaldama, avaldatut humoorikalt edasi

arendama või teemale midagi informatiivset lisama.

15

6. SISU STRUKTUREERIMINE Blogid on kirjutatud päeviku vormis. Iga sissekande juures on märgitud kirjutamise kuupäev

ja kellaaeg ning olemas võimalus jätta kommentaar. Kõikidel blogidel on erinev kujundus,

visuaalselt parimateks võib pidada Kalkari ja Krahvi–Tari omi. Mittemidagiütlev kujundus on

näiteks Sõltlasel. Peaaegu igas blogis on olemas teiste blogide lingid, enamjaolt on tegu

kirjutajale endale kõige enam imponeerivate ajaveebidega, samuti on paljudel ka lihtsalt

huvitavate või naljakate lehekülgede lingid. Kõige rikkalikum ja mitmekesisem blog on

Telleril, kellel on peale eelpoolnimetatu olemas ka pildiarhiiv ning reisikirjad. Väga levinud

on ka kirjutajate enesetutvustus, kuid samas pole seda mitte kõigil. Igal blogil on ka arhiiv,

mis sisaldab kõiki sissekandeid alates algusest.

16

7. SISU ISELOOMUSTUS Blogid räägivad autoritest. Nad räägivad tegijate päevast, huvidest, hobidest, nägemustest,

väärtustest – kõigest, millest autor tahab rääkida. Blogid on küll suunatud väljapoole, kuid

nende esmane eesmärk ei ole auditooriumi rahuldamine, pigem tegija rahuldamine. Iga blog

on just selline nagu blogija tahab ja käsitleb just seda, mida blogija tahab. Näiteks on üks

Eesti teatuimatest blogijatest (varjunimega Kalkar) võtnud oma blogi kokku sõnadega:

„Sissevaade tavalise põhjaeesti arvutitölli tüütusse olemisse. Tsenseerimata.“

Blogidel pole reegleid ning seetõttu on blogijatel täielik vabadus kirjutada seda, mida nad

soovivad. Seepärast on ka ajaveebide sisu ja olemus väga varieeruv, ulatudes ajaveebidest,

mis on kui tavalised logiraamatud, ajaveebideni, kus tegijad avaldavad oma mõtteid,

pööramata oma reaalsele olemuse vähimatki tähelepanu. Enamuse arvestatavate ja

huvipakkuvate blogide sisu ühendab endas elemente mõlemast äärmusest.

Blogide sisu saab jagada kolmeks: refereeringud, blogijate mõtted ja päevakirjeldused.

Klassikalise ajaveebi, kui selline mõiste üldse olemas on, sisu on sageli sümbolistlik,

ühendades endas autori tegevused ja nägemused. Blogijad räägivad oma igapäevastest

tegemistest, põimides sinna sisse isiklikke nägemusi ja kommentaare aktuaalsete ja igihaljaste

teemade kohta – põhirõhk jääb sageli viimasele. Tänu kujundlikele ja sageli ka nauditavatele

sõnavõttudele on erinevalt teistest kirjutavatest meediumidest blogidel ka suhteliselt suur

kirjanduslik väärtus. Huvitavate blogide autorite sõnavalik ja kirjutamisstiil teevad nende

vormi sageli sisuga samaväärtuslikuks.

Blogid sisaldavad sageli refereeringuid, seda enamasti viidete näol. Sissekannetes viidatakse

lingi abil kas teistele ajaveebidele, artiklitele või internetilehekülgedele. Seega pole blogi

sissekannetel mingeid piiranguid ning sisu maht on piiramatu.

Bloge samastatakse sageli päevikutega, kuid see pole päris õige. Üks Eesti esiblogijatest on

sellel teemal sõna võtnud: „Ma olen nii bloginud kui päevikut pidanud. Blogimine on kuidagi

päevakajalisem, teistele, ma mõtlen laiematele massidele (eelkõige, jah lähematele sõpradele)

suunatud jutt koos lihtsalt välgatavate mõtetega – särav eneseväljendus. Päevikupidamine on

kuidagi süngem tegevus, rohkem enda sisse vaatamine ja järjekindlam oma elu

jäädvustamine. Kumbki pole parem ega halvem, lihtsalt seal on erinevus. ja mu meelest, need

17

kes blogile sarnast päevikut peavad, vot nende blogid on ka sisuliselt kuidagi teistsugused kui

tavalised päevikud.“

Blogide oluline osa on lugejate kommentaarid. Eesti enimloetud ajaveebe kommenteeritakse

üllatavalt suures mahus. Pea iga sissekanne saab vähemalt viis kuni kümme kommentaari.

Sarnaselt autorite sissekannetega on ka kommentaarid ääretult varieeruvad. Lihtsaimad

kommentaarid jäävad kategooriatesse: „minuga juhtus sama asi“ või „olen täiesti nõus“.

Sisukamad kommentaarid oluliste sõnavõttude kohta õhutavad sageli diskussiooni, mis annab

blogidele veel ühe lisaväärtuse – blogid on omamoodi avaliku diskusiooni kohad, kus kõik

saavad oma mõtteid avaldada.

Eraldi blogide liigid on teemablogid, mis keskenduvad mingile kindlale, enamasti autori jaoks

olulisele teemale, olgu see siis, poliitika, filmid või kool. Sageli on selline struktureerimine

forsseeritud, sest paljud blogijad räägivad oma hobidest või huvidest ülejäänud teksti sees või

peavad lihtsalt kahte veergu, millest üks on mingile kindlale teemale pühendatud. Parim näide

Eesti teemablogist on Telleri toimetatav Foto.diip.ee.

Laia kõlapinda on tekitanud fiktiivsed blogid, kus blogiajks on välja mõeldud identiteet.

Eestis on teada kolm sellist juhtumit. Eripärane juhtum on blogija Amadeusi ajaveeb, kus ta

kirjeldas koera seiklusi blogosfääris. Praegu oma nime all blogiv Erki kirjutas kunagi blogi

nimega „Gone Postal“. Tuntuim fiktiivse ajaveebi juhtum on Moraviuse lugu – sellest on

räägitud enam töö teistes osades.

18

8. „POSITIIVSED“ JA „NEGATIIVSED“ TEGELASED Ajaveebid on inimeste eneseväljenduskanalid ning nende puhul on väga raske leida kahte

positiivset ja kahte negatiivset kangelast, mis ühtiksid blogijate enamusarvamusega. Kuigi

igal blogijal on omad positiivsed ja omad negatiivsed kangelased, võib leida Eesti enim loetud

blogidest teatud ühiseid väärtuseid.

Iga blogija kujundab oma blogiga ennekõike enda mainet. Arvestades ajaveebi kui žanri

piiramatust on selleks väga erinevaid võimalusi. Autorid võivad endast pildi luua nii blogi

sisuga kui stiiliga. Ajaveebis jääb autori isik sageli saladuseks, kuid sealt võib leida palju

vihjeid tema isiksuse kohta. Blogija jaoks on ajaveeb võimalus luua endast pilt – see, kas see

vastab tegelikkusele on juba autori enda teha.

Peamiseks blogide negatiivseks kangelaseks on massikultuur. Bloge on peetud osaks

alternatiivkultuurist või subkultuurist ning osalt seetõttu on popkultuur nende vastane.

Blogides kohtab sageli negatiivseid hinnanguid McDonaldsi või Hollywoodi kassafilmide

kohta. Parim näide sellisest suhtumisest ilmnes umbes aasta tagasi, kui massikultuuri ikooniks

oli Paulo Coelho. Väga mitu blogi kajastasid samaaegselt konstruktiivset kriitikat Coelho ja

tema teoste aadressil.

Kui otsida blogijate jaoks ühest positiivset kangelast, siis võib välja tuua kampaania

„Kilekott? Ei, aitäh!“. See on kampaania, millega propageeritakse paberkotte ja

loodussäästlikku tarbimist. Kampaania logo on praeguseks üleval rohkem kui viies Eesti

suhteliselt loetavas blogis, näiteks blogides: „Teller plõksib“, „Hedrik Väli“, „Kirjatsura“,

„Mõisavahe“.

Ajaveebid on omavahel tihedalt seotud – suurel määral on blogide külastajad ja

kommenteerijad ka ise blogijad. Sellest tulenevalt on sageli ajaveebide „kangelasteks“ teiste

ajaveebide autorid. Enamasti on suhtumine teistesse blogiajatesse heatahtlik ning teisi

aktsepteeritakse vaatamata nende stiilile. Negatiivselt viidatakse teistele ajaveebidele väga

harva – enamasti piirdutakse hinnangutega „igav“ või „mõttetu“ ning neist lihtsalt ei räägita

rohkem.

19

9. HINNANG VORMLE, KUJUNDUSELE JA SUHTLUSSTIILILE Kujundus, disain ja väljanägemine on veebikeskkonna juures äärmiselt olulised. Kuna internet

ning üldse arvutikeskkond on siiski võrdlemisi uus nähtus ja tehnoloogiliselt keeruline, siis on

tähtis, et info oleks võimalikult selgelt loetav, üheseltmõistetav ning ilma tähelepanu

kõrvalejuhtivate lisadeta. Silmailu ehk esteetiliselt kõrgetasemeline disain on seejuures vaid

plussiks, kuid mitte alati soovitatavad, sest liigne dekoreerimine on vägagi riskantne – see

võib muuta veebilehekülje raskestimõistetavaks ja liigsete kujunditega koormatuks. See kõik

mõjutab kasutushõlpsust ning –mugavust, mis on inglise keeles koondatud märksõna usability

(otsetõlkes „kasutatavus“) alla.

Ajaveebide kujundused võib üldjoontes jaotada kaheks. Esimene grupp on see, kes on

kujunduse kui tehnilise lahenduse ise arvutis loonud (või siis mõnel tuttaval lasknud seda

teha). Peamine tunnus on just isikupära ja ainulaadsus (kuigi selle vastu võib vaielda väitega,

et ajaveebi olemuse tõttu on nad kõik üsna sarnased – kronoloogiliste sissekannetena

liigendatud lehekülje ülaosast algav tekst). Seevastu teine grupp on läinud lihtsama vastupanu

teed ja kasutanud mõnda paljudest internetis leiduvatest n.ö blankettidest: varem loodud

kujundusvormid, mis on tasuta kasutamiseks ja võimalik mõningal määral kohandada

vastavalt oma soovile (ingl. k template). Üldiselt on sellised üldkasutatavad

kujunduslahendused üsna kergesti äratuntavad. Järgnevalt on antud hinnangud erinevatele

eesti ajaveebidele lähenedes kujunduse ja kasutusmugavuse aspekti poolt.

9.1. Teller Siim Teller töötab telekommunikatsioonivaldkonnas ehk ta on ka elukutsepoolest seotud

internetiga. See peegeldub tema ajaveebi väljanägemises, kuna Telleri üheks huviks on

kasutusmugavuse uurimine nii internetis kui ka elus eneses6. Teller on teinud oma ajaveebi

ülesehituse võimalikult loogiliseks ja mugavaks: kõik sissekanded on jaotatud kategooriasse.

Esilehel on sissekanded järjestatud kronoloogiliselt, nii et kõige uuemad on lehe ülaosas.

Võimalik on vaadata erinevate sissekandekategooriate (kasutajamugavus, blogimine, foto,

huumor, poliitika jne) arhiivi. Telleri põhimõtteks on info kiire kättesaadavus kõige lühemat

teed pidi, ei ühtegi ülearust hiireklikki. Tekst on piisava suurusega ja loetav, silmale väga

mugava värvikontrastiga (must tekst valgel taustal). Kujunduslikku ilumeelt pole ülemäära

rakendatud, mis on antud juhul plussiks. Telleri ajaveeb on lihtne, loetav ja mugav.

6 Siim Teller. „Kasutajamugavus“ arhiiv [WWW] http://teller.diip.ee/archives/cat_kasutajamugavus.html

20

9.2. Polaarkaru Polaarkaru ajaveebi väljanägemine on vaatajas mõnevõrra teistsuguseid impulsse tekitav.

Häirivaks elemendiks on sponsorite reklaamid (millest järeldub, et tal pole võimalust saada

tasuta serveriruumi oma ajaveebi demonstreerimiseks erinevalt Tellerist), need on lehel üsna

kesksel osal ning domineerivad. Koloriidivalik on kehvem: tumepunane tekst helekollasel

taustal. See kombinatsioon ei soosi pikemaaegset lugemist, kuna väsitab silmi. Teksti üldine

lay-out aga on hea, vaba liigendus ja nähtavalt eraldatud osad.

9.3. Dektor Ka Dektori ajaveebi puhul pole vormi valikule suurt tähelepanu pööratud. Siiski on teksti

liigendus ja paigutus hea, puuduvad reklaamid või muud segavad elemendid, lehekülje

moodustavad üks suurem pilt ja keskne tekstiosa. Visuaalne loetavus on üldiselt hea (mida ei

saa küll alati öelda sisulise loetavuse kohta), kuna värvid on kontrastsed. Miinuseks on see, et

võib märgata üldkasutatavat kujunduslahendust (vt. template).

9.4. Kalkar Kalkar töötab teatavasti veebikujundajana ning õppinud on ta EKA-s fotograafiat. Juba selle

järgi võib oletada, et tegemist on kujutavas kunstis haritud ja hea maitsega inimesega. Seda

oletust kinnitab ka ta ajaveeb. Kalkar kasutab oma ajaveebis mitmeid originaalseid

kujunduselemente. Näiteks illustreerib teksti fototöötlus, mis väljendab kas aastaaega,

emotsioone, allteksti või on lihtsalt üldilmega kokkusulav. Lehekülje disain on terviklik

(esineb isegi ajalehele omane päis koos tiitliga) ja detailideni läbitöötatud. Omajagu

ootamatust ja põnevust lisab lehe taustavärvi ja üldise värvitooni muutus erinevate

sissekannete ajal – kujundusstiil ja tekstuur jääb küll samaks, kuid muutus on tonaalsuses.

9.5. Krahv-Tari Krahvi ja Tari ajaveeb pealkirjaga „Pajatusi pastelsest pohmellist“ on omapärane juba oma

idee poolest – kaheinimese ajaveeb. See tingib ka kujundusliku ülesehituse, mis on nagu

peegelpilt vasaku ja parema poolega. Teljeks ehk siis lehekülje keskosaks on kalender, mille

kaudu on võimalik vaadata varasemate kuupäevade sissekandeid. Äärtes seega mõlema autori

tekst. Nagu nimigi ütleb, on lehe üldilme pastelne ning ka pehme. Atraktiivsust lisavad ka

21

päises äratoodud autorite profiilportreed. Üldiselt on näha kujundaja oskuslikku kätt, mis on

loonud ajaveebile omapärase välimuse.

9.6. Erki Jällegi on tegu tõsisema kujunduslahendusega, mitte mõne blanketiga. Erki ajaveeb on ühtne

sinine komplekt lehe keskel oleva tekstitulbaga ja vasakul. Ülesehitus on loogiline ja seetõttu

on lehte lihtne kasutada. Tekst on küll väikeses šriftis, kuid värvi poolest loetav. Ühtne läbiv

värv sinine loob tervikliku ning rahustava tunde.

9.7. Sõltlane Sõltlase ajaveeb on üsna ilmetu üldvälimuse ja standardse lay-out’iga. Taust on hall, tekst

sinine ning ühes laias veerus. Ilmselt pole sõltlasel motivatsiooni põhjalikumalt oma

ajaveebiga tegeleda, leht näib olevat n.ö viie minuti töö.

9.8. Elis See ajaveeb on ühtlase värvilahendusega, milles domineerib lilla. Tegu on järjekordse

tüüplahendusega, mille tõttu puudub originaalsus ja isikupära. Tekst on väike ja üsna

kokkusurutud, kuigi kontrastne.

9.9. Moravius Moraviuse ajaveeb lõpetas tegevuse 2003 aasta aprillis. Tekst on kättesaadav vaid Word’i

dokumendi kujul ning ajaveebi välimust ning kujunduslikku lahendust analüüsida ei saa.

22

TERMINOLOOGIA Järgnevalt on avatud blogides esinevate terminite, mis esmakülastajas sageli segadust

tekitavad, tagamaid.

Blogroll – viited teistele blogidele, mida antud ajaveebi autor loeb ja viitamisväärseks peab.

Antud töös käsitlevatest üksikjuhtumitest leiab blogrolli ainult Tellerilt, komme teistele

blogidele viidata on aga tegelikult küllaltki levinud.

Postitus e sissekanne e. kanne – ühte kuupäeva-kellaaega kandev tekst, reeglina moodustab

sisult terviku. Tavaliselt varustatud permalingiga – lingiga, mis lubab viidata konkreetset

postitust, mitte blogi tervikuna.

Kommentaarid – Kuivõrd peamine põhjus isiklikke läbielamisi kirjeldava/analüüsiva blogi

pidamiseks on edevus või „hingelt ära saamine“, pole autori jaoks magusamat lugejate

tagasisidest. Muidugi tuleb ette ka negatiivset vastukaja. Levinud on komme lugejatega

kommentaariruumis dialoogi pidada, et peatekstis esitatud informatsiooni täiendada,

küsimustele vastata. Tihi elab kommentaariruum peatekstist hoopis erinevat elu – keegi

tõstatab teema nö offtopic, millele blogiomanik ja teised lugejad omakorda vastavad.

Blogosfäär – erinevatel andmetel Erki (http://soulution.diip.ee) poolt kasutusse toodud

termin, tuletatud Lotmani semiosfäärist.7 Tähistab ajaveebide poolt hõlmatavat küberruumi.

Kindlasti annaks antud mõistet avada sügavamalt ja semiootilisemalt, igapäevaselt tähendab

„blogosfääris üles kerkinud“ lihtsalt „paljudest teistes ajaveebides mainitud“.

Blogspottimine – päriselus mõne ajaveebniku kohtamine. Ka vaikimisi kaugusest

imetlemine, vestlust alustamata. Vrd Suurbritannias populaarne rongivaatlemismäng

“Trainspotting”.

7 arutelu antud termni päritolu üle: http://teller.diip.ee/archives/001108.html

23

http://soulution.diip.ee/

http://teller.diip.ee/archives/001108.html

KOKKUVÕTE Ajaveebi põhiline erinevus teistest meediakanalitest on tema eesmärk – kanda seda, mis

autoril öelda on, mitte (objektiivselt) auditooriumi informeerida. Autor on oma avaldamises

vaba, välja arvatud töö teises peatükist toodud piirangud.

Võrreldes teiste levinud massimeediumitega pole ajaveebid mõjukuselt kaugeltki võrreldavad,

sest lugejaskond on mõõdetav keskmiselt paari-kolmesaja külastatavusega päevas blogi kohta,

kusjuures ajaveebide lugejaskonnad kattuvad (see, et Tellerit loeb 300 ja Pajatusi 250 inimest

päevas, ei tähenda, et blogijlugejaid oleks 550). Nö blogiteadlikke inimesi on Eestis tegelikult

käputäis, seda ka internetti kasutava elanikkonna suhtes. Paljud on korraks mõnda ajaveebi

sattunud, kuid pole selles midagi köitvat leidnud. Teemablogide osas on Eestis olukord suisa

nukker – tegelikkuses pakub selline meedium seninägematuid võimalusi.

Pärast muudes kanalites aset leidnud weblogide tutvustust on lugejaskonnas toimunud

hüppeline tõus. Näiteks ületas Tellerdiibi külastatavus pärast ETV „Terevisioonis“ antud

ülevaadet korraks tuhande piiri. Kindlasti oleks lugejaskonna suurenemisel tõeliseks

tõukejõuks mõni negatiivne skandaal või miks mitte ka näiteks Suurbritannias nii levinud

poliitikute ajaveebid.

Rääkides kvaliteedist – mis see on, mida nimetatakse kvaliteetseks blogiks? Nii autor kui

lugeja on oma hinnangutes ju subjektiivsed. Siiski võib universaalseteks hea ja halva blogi

eristamise kriteeriumiteks pidada:

- järjepidevust. Ajaveeb minetab koheselt oma funktsiooni, kui info ei uuene.

- Info lihtne kättesaadavus. Blog, kus tekst jääb liialt agressiivsete kujunduselementide

tõttu tagaplaanile, on raskesti loetav. Sama kehtib liialt krüptiste sissekannete kohta,

mis pole tihti lõpuni arusaadavad autorile endalegi – sõnum peab siiski jõudma

lugejani. Krüptilisus tehakse samas tihti tasa nauditava väljendusstiiliga.

Kuigi Eesti ajaveebide arv on viimasel aastal tõusnud hüppeliselt – mõnelt kümnelt

paarisajani, arenguruumi jätkub nii lugejaskonna kasvu kui erinevate teemade katmise vallas.

24

Foto.diip.ee – HEA NÄIDE TEEMABLOGIST Foto.diip, ehk suusõnaliselt fotodiip, on ajaveeb, mis asub aadressil http://foto.diip.ee. Tegu

on n.ö teemalise ajaveebiga ehk teemablogiga, mis, nagu nimigi ütleb, räägib fotograafiast

laiemas ja kitsamas mõistes. Oma klassifikatsioonis on ta üsna tähelepanuväärne, sest

teatavasti ei leidu Eesti virtuaalmaastikul just palju teemabloge.

Foto.diip.ee ajaloost rääkides, peab kindlasti mainima Siim Tellerit ja tema ajaveebi

(http://teller.diip.ee). Nimelt on foto.diip just välja kasvanud Telleri fotoalastest

sissekannetest, kuna nähtavasti pidas Teller fotograafiat liiga erialaspetsiifilisteks, mis tema

üldise ajaveebiga kokku ei sobi. Seetõttu koondas ta need eraldi teemablogi.

Eraldi teemablogiks laienemine muutis sisu ka selles mõttes põhjalikumaks, et Teller kaasas

uue autori – Helen. Selline autorite paljusus ja sellest tulenev sisu mitmekülgsus aga toob

arutluse alla ka uue küsimuse: millal muutub teemablog erialaportaaliks ning mis on üldse

blogi ja portaali erinevused. Kuid siiski pole seda arutada käesoleva kirjatüki pädevuses.

Foto.diip on jaotatud parema kasutajahõlpsuse eesmärgil eraldi kategooriatesse. Need on:

uudised, pildistamine, digifoto, tehnika, kolumn, näitused, konkursid, varia, fotolingid ja

kirjandus. Selline üsna põhjalik jaotamine on suuresti abiks just huvitava valdkonna leidmisel

ning aitab ka laiendada käsitletavate teemade ringi.

Mida öelda foto.diip-i kvaliteedi ja mõjukuse kohta? Fakt on see, et fotoamatöörile või

huvilisele on ta vägagi kasulik veebisait. Teller, kes on ise harrastusfotograaf, kirjutab vägagi

valgustavaid artikleid tehnilistest trikkidest ja nõksudest, mis on igale algajale kasulik. Helen

on nähtavasti suure tutvusringkonnaga, kuna tema on foto.diip-i postitanud mitmeid

intervjuusid, mis on selle ala huvilisele vägagi suure väärtusega – sest igast ajalehest või

ajakirjast Eesti selle ala tegijate kohta lugeda ei saa. Näitena mõnede nimede kohta võib tuua

Äripäeva kuulus fototoimetaja Erik Prozes, naisfotograaf Laura Kallasvee jne. Foto.diip-i

sihtgrupiks on just selle ala amatöörid ja algajad, seetõttu on lai valik kategooriaid oluliseks

plussiks, kuna annab üldise ülevaate veel spetsialiseerumata tegijatele.

Foto.diip-i külastatavus on üsna kõrge, kui võrrelda teiste ajaveebidega. Päevas külastab seda

lehekülge keskmiselt 165 inimest, mis võistleb teiste külastatavuse poolest tipus olevate

25

http://foto.diip.ee/

http://teller.diip.ee/

blogidega.

PAJATUSI PASTELSEST POHMELLIST NOVEMBRI NÄITEL Krahvi ja Tari praegune ajaveeb (Pajatusi pastelsest pohmellist) on edasiarendus nende

eelmisest blogist (Fantawine), millele pandi alus rohkem kui aasta tagasi. Esimesed

sissekanded Tari ja Krahvi praegusesse blogi pärinevad käesoleva aasta 28. märtsist.

Nüüdseks on nende blog kujunenud üheks Eesti loetuimaks – päevas külastab seda ligi 200

inimest.

Krahvi ja Tari blog on eripärane, sest enamasti kajastavad blogid ühe inimese mõtteid, antud

blogi puhul eksisteerib aga kaks veergu. Krahvi ja Tari sissekannete sisu ei lange kokku –

enamasti piirdub see teineteise põhitekstide kommenteerimisega, kui sedagi.

Novembris tehti käsitletavasse blogi 196 sissekannet, neist 136 olid kommentaarid. Põhitekste

kirjutas Krahv rohkem (42), kuid enam kommenteeriti Tarit (18 põhiteksti ja 79

kommentaari).

Läbi terve kuu on Krahvi sissekanded kaootilised ja sümbolistlikud – ta ei räägi enamasti oma

tegudest vaid uitmõtetest. Tari sissekanded on seevastu elulähedasemad (ilmselt seetõttu

kommenteeritakse ka tema juttu rohkem) – ta räägib sissekannetest oma koolipäevast,

hambavalust, müüjate nimedest.

Novembrikuu esimene sissekanne pärineb nii Tarilt kui Krahvilt 3. kuupäevast. Kõik kolm

selle päeva Krahvi sissekannet on meenutused nädalavahetusest (aga mitte kuivad kirjeldused

vaid värvikad nädalavahetuse mõtted – Krahvi stiili on väga raske kirjeldada, seda tuleb

iselugeda) Krahv jätkab omas stiilis terve kuu – ilma süvenemata ja mõtisklemata ei pruugi

tema sissekannetest midagi aru saada.

Tari jutt on seevastu lihtsakoelisem ning kergemini jälgitav. Suuremas enamuses kajastavad

Tari novembrikuu sissekanded tema hambavalu ja korteri remonti ja reisi. Selliselt teemasid

üles lugedes tunduvad need igavad ning paistab mõistmatu, miks keegi seda lugeda peaks

tahtma. Ometi Tari kirjutamise stiil see, mis seda lugema paneb – ta kirjutab nii, et lugeja

tunneb olukorra ära ja elab autorile kaasa.

26

Tari ja Krahvi blog on tunnustatud, sest mõlemad autorid kirjutavad huvitavalt, kuid erinevalt.

Tegemist on ajaveebi õpikunäitega, mida külastatakse kas lihtsalt uudishimus või igavusest.

moisavahe.kuu.dyn.ee – AUTORI VAATENURK

Miks Mõisavahe?

Mõisavahe ajaveeb sai alguse märtsis 2003. Juhuslikust Telleri lehele sattumisest ja

blogimaailmast vaimustumisest oli möödunud umbes kuu. Selline mõtete postitamine –

vastukaja saamine tundus jututubade kõrval olevat tore ajaveetmismoodus. Märtsi langes ka

korterinaaberist-alter egost Itist lahkukolimine, mis viis mõttele Mõisavahe kuulsusrikkaid

päevi veebipõhises keskkonnas edasi elama jääda. Ühtlasi oli kahekesi ses julmas

sõnamängude maailmas julgem. Tänaseks on Itist ja Liisast saanud üks mitmest blogosfääri

brändist – kuigi rohkem tekste pärineb Liisalt kui Itilt, auditoorium suurt vahet ei tee, loetakse

lihtsalt itijaliisat.

Auditoorium ja suunitlus

Mõisavahe on algusest peale olnud laiadele massidele suunatud ajaveeb. Blog blogijatele, nii-

öelda. Lähematest sõpradest said lugejateks vaid need, kes esimeste sissekannete ajal MSNis

juhtusid olema, kaugemad sõbrad on lugejaks sattunud rohkem juhuse läbi. „Sellest, kuidas

mul läheb, võid lugeda...“ lauset Mõisavahe kohta ei kasutaks, küll aga tuleb tihti ette, et

seltskonnas üles võetud vestlusteema partneri „jah, juba lugesin“ vastu põrkub.

Skandaalsematel päevadel on Mõisavahe külastatavus ületanud 300 piiri, keskmiselt jääb see

siiski 200 kanti. Reaalseid nägusid suudaks omistada ehk veerandile sellest.

„Iti ja Liisa“ sissekanded kujutavad endast kõikvõimalikke kirjeldusi ja analüüse läbi autori

filtri. Üritan olla aus, mis ei tähenda, et faktid kajastuksid objektiivselt, pool tõde võib jääda

ütlemata. Tsitaatides, teiste mõtete avaldamisel üritan olla korrektne, vajadusel küsida luba.

Tihti tundub aga uudis niivõrd põletav, et luba küsimine toimub tagantjärgi.

Ka kommenteerimisvõimalus on Mõisavahe ajaveebis esinenud algusest peale. Sõna sekka

ütlejate ring on küllaltki väike, koosnedes peamiselt lähedasematest sõpradest-tuttavatest, kes

ehk lisavad peatekstis esitatule alternatiivse vaatenurga või rõhuvad tabavalt välja ütlemata

27

jäänud tõele. Nii destruktiivne, kui vahel kommentaariruum ka ei tunduks, poleks Mõisavahe

„kaja“-linkideta päris samasugune blog kui praegu.

Mida blogimine annab?

Sõltuvusttekitavalt komplimente ennekõike. Kõrvalnähuna on ilmnenud järjest ladusam

kirjalik väljendusoskus; aim, milline tekst on auditooriumile mõistetav, milline mitte, mida

võib mõista kaheti... Vaatamata kartusele, et blogimine on vaid üks virtuaalelu vorme, mis

tapab eluterve suhtluse päriselus, tunnen, et pigem on oma mõtete avalikustamine andnud

päriselu sidemetele uut jõudu.

28

LISA 1 – E-MAIL INERVJUU DEKTORIGA tervist tervist, milline ootamatu kiri

jajah. eino ma olen meelitatud. et mind on kuhugi valitud ja puha.

a mingitest sfääridest ei ole ma küll midagi kuulnud...

ok. ma kohe hea meelega vastan teie küsimustele sest mul sai õppimisest just siuke kopp ette.

ma siis hakkan vastama. aint ma loodan et see miski loll nali teil pole??????

1) kaua olen bloginud küssale siis...

esiteks. selline sõna nagu blogimine on minule tuttav umbes KUUaega. jep. ja paistab et see

tegevus [blogimine ja teadlikult sellise tegusõna alla tegelemine] kogub tõepoolest jõudsalt

hoogu eestis. aga mina isiklikult olen oma ajaveebi pidanud 16.aprilli kuust saadik ja aastast

2002. praeguseks hetkeks teeb see umbes poolteist aastat siis. ja see on mu esimene. ja ma

julgen väita et ka ainus. MA OLEN STABIILNE :))) ...ja lõpliku tõuke andis sellele üritusele

minu mikromakroökonoomika kontrolltöö milleks ma õhtul õppisin ja vindusin edasi tagasi ja

siis arvuti taga ja kuidagi juhuslikult leidsin sellise koha nigu diaryland.com. ja naljapärast

täitsin seal andmed ja valisin miski tausta jne... ja siis ma tundsin et just sellist asja olen ma

kõik ajad tahtnud omale. muidugi mingi idee oli mul ka ennem pidada miskit online-kohta

kuhu miskit märkmed tähendada jne... aga see jäi pidama minu oskuste taha teha

kodulehekülge...

eeskujusi ma ei oska küll tuua tõesti. midagi sellist ma enne ise lugend ei olnud. või kellegi

muu oma siis... eks ma ise enda eeskuju ilmselt olen. endast ju kirjutan ja asjadest mis ma

teen.

2) no aegade alguses ei lugenud midagi nagu ütsin. ei olnud kursis sellise tegevusega. aga kui

ma enda päävaraamatu lõin siis alguses ei osanud ma ise küll kellegi oma lugeda. ei teadnudki

üldse et eesti inimesed sellist peavad. ...ütleme siis et minuga otsiti pigem kontakti. jäeti

kommentaare... mina vastasin neile... vastasin nii et kui miski küsimuse laadi oli siis ma ikka

suht alati vastasin inimesele. kui kommentaar oli... siis vastasin sellistele mis olid nagu

vaimukad. või siis mis puudutasid mind.

omal algatusel päris võõrale ma ikka vist naljalt ei jäta mingit kommentaari. peab mingi

oluline teema ilmselt olema...

aga nüüd nii pooleteist aasta jooksul kui sa suht asja sees oled siis mõnda ajaveebi ma ikka

loen ka: konkreetselt nelja: a) piilu.diaryland.com; siis sama inimese poolt ka b)

29

doktorw.blogspot.com; c) luarvikgirl.diaryland.com; d) nanooq.blogspot.com. ehk siis kolme

inimest loen.

3)ajaraisuks?

hmmm... noh MINULE ISIKLIKULT kui seal on mingi uinamuina masendav jutt. ma saan

aru et keegi elab seal ennast niimoodi välja eksole. a no ma ei taha et see mind alla tõmbaks

ka. siis ma parem ei loe. samas eks mingit võltsi kilkamist ma ka ei kannata. või sellist

ajaveebi mis on produtseeritud ajaveebinduse pärast. et paistab et mingi popp tegevus et oh

ma teen ka.

mulle meeldib siuke mis on ütleme siis SIIRAS! aga mitte enesetapumõtteid täis siiras. terve

inimese juttu ma pean silmas!

või siis selline veeb mida loed ja tunned et piinlik on lugeda selliseid asjasi...

4) mida kirjutiste lugemine annab...

no milleks mulle üldse see päevik eksole. eelkõige kirjutan ma seda tõesti endale. äge lugeda

kundagi mis siis ja siis toimus. kuigi ma pean ütlema et ma ei loe eriti oma vanu sissekirjutisi.

a näiteks pühapäev just vaatasin et näädsa eelmine aasta samal ajal olin jubedasti haige ja nii

paha oli...

aga mitte vähem tähtis aspekt on see et MA KIRJUTAN SEDA OMA SÕPRADELE. kuna

mul on suht kiire tempo. siis ma saan nendega lubamatult vähe koos olla. aga ma üritan miskit

põhilist oma päävast kirja panna et nad teaks mis minuga toimub.

oih. näädsa ma olen siin küsimuse sisust kõrvale täitsa kaldund. a et noh ütleme et MINULT

ära ei võta küll midagi. juurde annab pigem. teadmine et mu sõbrad on minuga kursis kui ma

parasjagu ei jõua nendega kuhugi või meid eraldab suur vahemaa ja nii.

aga mingit pilti ma tahtlikult küll ei loo. ma julgen öölda et 95% kirjutan kuidas on. igaüks ju

mõnikord liialdab eksju?

mulle mu hea sõber [minu päevikus peletise nime all] ütles kunagi et minuga ikka juhtub et

ma peaks lausa üles kirjutama mis kõik juhtub. ja nüid teengi nii. sellest on saanud nigu osa

elust või nii. ütleme et ELUSTIIL ;)

5) auditoorium?

oeh. eks ma vastasin seda pisut juba eelmises punktis. et ikka SÕPRADELE. a no mina ennast

kuskil reklaaminud küll ei ole. oma sõpradele umbes 10 neid saatsin meili et nääte MINA

30

ELAN NÜID SIIN. ja nii ta läks. ma ei julge ega oska arvatagi kes teised loevad. ma tean et

piilu loeb ja luarvikgirl loeb. a no päriselus ma neid muidugi ei tunne.

ja ma ei kujuta ette miks päris võõrad inimesed tahavad mind lugeda. või üldse kus nad mind

leidnud on... aga ilmselt neid on... ja siit kuuenda küssa juurde

6) ei oska võrrelda. muidugi kaunteri panemine oli mul ennast ületav tegevus ka :))) [IT asjad

mind kuigivõrd ei huvita] ...ega ma eriti ei jälgi seda kaunterit tegelt. ütleme et see number

on suurem kui inimeste arv keda ma tean kes loevad...

blogimisejutt võõrastega? ...hmm ma ei kujuta ette miks see häirima peab ausaltööldes.

võibolla ma ei kirjuta piisavalt isiklikult? võimalik. aga ma kirjutan nii kuidas asjad on ja

osadest asjadest lihtsalt ei kirjuta. ma isegi leian et osadest asjadest ei ole sobilik kirjutada.

kuigi on olemas sõnavabadus jne janiitagasi. a noh mingid piirid on mu arust. samas võimalik

et mina ise ületan kellegi piire mis tema arust jällegi pole sobilik...

ja ahistand mind küll keegi pole. vähemalt mina ei ole tähele pannud.

7) kes mina? mina olen olemas.

tudeng olen. tallinna tehnikaülikooli oma. III kursus. ehitustehnika. jube põnev asi. ahhaaa.

siis veel see asi et ma ei ole poiss! tüdruk olen! on kiputud arvama minu sissekirjutiste järgi et

ma olen MEES. no mis seal ikka. ...mulle ilgelt meeldib kino. eriti euroopa-kino. ja ma olen

sitaks vihane et sõpruse kino pannakse kinni! ...siis mulle meeldib kakaod juua. kohvi ma ei

joo. õlut ma ka ei joo. vastikud kibedad asjad. aga kõike muud ma joon :) ...isegi lambiõli

kogemata. mis hiljem väideti olevat taruvaigupiiritus. ...veel mulle meeldib vaarikakook. eriti

tartu wilde oma. sure maha kui hea. ...ja id_rev on mu eesti lemmik ansambel. homme

muusjas on kraalis kontsert. ma olen seda juba nii mitu aega oodand! oohhh. no mis ma oskan

öölda! tegelt mis siin ikka pikalt rääkida DEKTOR OLEN. ja tegelikult ka!

teid tervitab vastu

ENELI LIISMA

ahjaaa. ma arvan mul pole miskit fakti mida varjata.

PS. ma tahtsin veel lisada sellise asja et ma olen eriti rahul selle üle et ma olen kirjutanud

koguaeg eesti keeles. eesti keel on nii ilus ju!!! ok. võibolla te võite väita et ma ei pea kinni

mingist grammatikast ega kellesti. aga komad on arvutis tüütud. ja suured tähed ka! ja ma

arvan et virtuaalmaailmas võib endale sellist asja lubada?

31

LISA 2 – E-MAIL INERVJUU ELISEGA tere blogi-uurijad!

üritan vastata, edu, Elis

Kui kaua oled bloginud?

jaan. 2003

Käsil juba mitmes ajaveeb?

2.

Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

"kirjutamisrahutus"! mugavusest sai valitud meediumiks internet. Olen vist internetisõltlane,

vähemalt keskmise suurusega sõltuvuses. kes teab, kas ma üritanuks kuhugi "läbi murda"

m6nel muul moel v6i kirjutanuks selle asemel sahtlisse. igastahes ma tundsin, et pean

kirjutama ja k6ik. edevus on selle asja nimi vist ka. ma olin kindel, et mul on võime kirjutada

nii, et see huvitab teisi. teisalt oli eeskujusid teiste blogijate seas. selliseid, kes minu jaoks

ootamatult sellega tegelesid ja v2ga m6nusasti kirjutasid, elades ise tegelikult v2ga tavaliselt

elu, aga kirjeldades seda sellisel moel, mis pani lugema.

Eeskujud?

inspireerivad kirjutajad, provokatiivsed sõnavõtud, millele saabub ka lugejate vastukaja.

Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?

kirjastura (http://kirjatsura.blogspot.com/), teller (teller.diip.ee), ajaveeb

(http://thirdschool.blogspot.com/), inglisekeelsetesse ei viitsi(nud) syveneda, kuigi mõni on

pilku pyydnud.

Kui palju praegu teisi bloge loed?

iga päev sirvin kõik oma bookmarkides olevad blogid läbi, neid on praegu u 35. lemmikumaid

vaatan veel teise korragi. kui keegi viitab m6nele uuele blogile, siis yldjuhul vaatan järele. sel

moel neid bookmarke nii palju tekkinud ongi.

praegused lemmikud on:

32

http://she.pri.ee/improved/ - huvitab sest tegeleb muusika ja fotograafiaga.

http://thirdschool.blogspot.com/ - on samuti psyhholoog, kirjutab armu andmata ja kriitiliselt

http://pajatused.cafe.ee/ - omapärane paar, hea peegeldus - vanakooli tartu, vaimust.

sophisticated

http://kalkar.offline.ee/blog/, http://www.supernormal.planet.ee/blogger/ - m6lemad sellised

minu m6istes "tyypilise linnastunud arvutimehe" blogi head näited.

http://nanooq.blogspot.com/ - väga hea sõnasepp

http://teller.diip.ee/ - minu infoguru ja hea sõber

Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?

kui on midagi naljakat või huvitavat omalt poolt lisada. tavaliselt v2ga seda ei tee, aga samas

kommenteerin v2hem kui tahaksin. mõnikord on tunne, et tahaksin ütelda, kuivõrd mulle

mingi sõnavõtt korda läks, aga ei tule pähe midagi head ja kui blogi omanik pole ka isiklik

tuttav siis ma pigem olen vait.

Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?

nende ajaveebide lugemist, mida ma ei loe :) ma ei saa ytelda, et ei loe kindlasti ntx

teismeliste koolilaste omi, sest minu igapaevaste blogide seas on ka vahemalt 1 selline. aga

tundub, et on hulgaliselt minuvanuseid 20ndates aastates inimesi, vist p6hiliselt naised, kelle

arutlused on minu jaoks tyytud ja täiesti mittehaakuvad minu huvidega. kord 2 n2dala jooksul

vaatan, et mida nad on kirjutanud ja leian et näe, jälle asjata vaev!

Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab?

sellises vormis nagu praegu ma oma m6tteid avaldan, annab see mulle mõnu mõne hea

väljendusviisi leidmise eest. olen kirjutamisest pikemas perspektiivis sygavamalt huvitatud.

niisiis, mõtlen, millest kirjutada ja kui tuleb mõte, siis naudin just kirjapanemise protsessi ja

hilisemat ülelugemist. minu jaoks on oluline leida mõni lihtne viis ütelda midagi nii, et see

paneks lugema ja tabama tunnet, mis minul kirjutamise ajal oli. huumor on samuti oluline.

Mida ära võtab st on midagi, mis häirib?

häirib veidi see, et ma ei oma ülevaadet, kes mu blogi loevad. samas, ma eeldan, et tegu on

kyllalt kitsa ringiga, so inimestega, kes töö tõttu kasutavad palju internetti ja tõenäoliselt ka

ise blogivad. pluss tuttavad. samuti häiris mind see, kui minu blogis polnud kommentaari

33

andmise võimalust. nyyd on ja mind rahustab teadmine, et see ei pea olema ainult monoloogi

vormis asi, vaid kedagi puudutab see nii palju, et ta ytleb ka midagi vastu.

kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?

teadlikult jätan blogi sisse panemata mõned sündmused ja tunded. mis ei tähenda, et ma

väldiksin enda elus toimunud oluliste sündmuste ja teemade kajastamist. mind ei huvita

tavaelu tavaliselt kujutamine, samuti mitte draamade ylepaisutamine - lihtne asi olgu kirja

pandud mingi kiiksuga, raske asi lihtsalt, siiralt ja kergelt, otsekui möödaminnes. teadlikult

rõhutan ma enda kui tundliku ja veidi ebastabiilse inimese kujundit, sest emotsionaalsele

olukirjeldusele ehitan üles suurema osa oma sissekannetest.

Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,

tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?

taban ennast tihti mõttelt, et täiesti võõrad inimesed, kes loevad minu blogi, ei ole vist päris

normaalsed. kui nad ise ei blogi, kui nad mind ei tunne ega tea, siis miks nad peaksid tahtma

seda lugeda? samas kylastab mu blogi tööpäevadel cca 130 inimest 24 h jooksul. järelikult -

neile võibolla tõesti meeldib mu eluga millegipärast kursis olla ja seda tõenäoliselt minu

kirjastiili tõttu. yhele meeldib yks, teisele teine – järelikult on selliseid inimesi, kes naudivad

regulaarselt minu kirjutisi. mul pole selle vastu midagi. nad panevad mind tahtma paremini

kirjutama :)

Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike?

170 kylastajat ööpäevas maksimumtulemusena ... eesti m6istes vist ok. tegelikult pole see ju

midagi, tyhine arv. aga jah. kui ma sellele m6tlen, siis mõjub ka ehmatavalt suurena ikkagi -

KES nad k6ik on??

Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras

sinuga blogimisteemal juttu teeb?

ei ole kogenud, et keegi ahistaks. kyllap mind ei teata nägupidigi v2ga. võõrastega blogimise

teemal jutt on olnud. m6jus ehmatavalt, peale mida muutsin oma blogi pealkirja ja m6ttes

otsustasin edasipidi hoolikamalt kaaluda ennem kui kellegi pärisnime blogi panen. pean

silmas just oma tööalast tegevust, mille positsiooni minu liigne avameelsus võiks

põhimõtteliselt õõnestada.

34

Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?

Elis Aunaste, 24 ty psyhholoogiaharidusega, töötan sõjaväepsühholoogina. tegelikult: tahan

töölt ja eestist ära, reisida, tegeleda fotograafiaga ja kirjutada raamatut!

vot, edu teaduse tegemisel,

Elis

35

LISA 3 – E-MAIL INERVJUU ERKIGA MA EI VIITSI SELLES NEETUD HOTMAILIS SEDA KIRJUTADA!!! EKSOLE.

Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

Eeskujud?

soulutioni arhiividest saate teada, et november 2001 algas pidu ja pidu kestab siiani,

novembrini 2003. kuna olete kõik kõrgharidust omandavad inimesed, siis ehk suudate ühe käe

sõrmedel üles lugeda kaua ma bloginud olen.

käsil teine ajaveeb, esimene oli kunagi kauges minevikus paarikuuline projekt. samas,

viimasel aastal olen teinud väikesed kõrvalepõikeid gone postaliga ning saviblogiga, kergelt

olin seotud ka koht.diip.ee'ga.

blogitõuge tuli soulutioniga tartust, oli vaja natuke kirjutada heast uuest ilmast ehk siis alma

materist ja väikesest eneseotsingul olevast poisist. esimene aasta oli tõenäoliselt totaalne

kräpp, aga sõpradele pidi jutukesi ja tükke pakkuma tartuelust. sealt alguse sai.

eeskujusid pole ja kaldun arvama, et kas blogidega polegi nii, et neid eriti ei tehta eeskujudest

lähtuvalt. tahetakse kirjutada ja vahendid selleks leiab ikka. viimasel ajal ehk mõjutavad

blogivad sõbrad, sest tundub, et blogimine on "in".


no kui ma 12ndas klassis olin, siis oli vähe bloge. kert vist kribas midagi, üldiselt oli sel ajal

eestis primaarne disaineritevaheline blogisõda. tari peaks mäletama oma "i am not a disainer"

skandaali.

Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?

päevas ühe blogiringi või kaks teen ikka. lugemiseelistused kattuvad ENAMVÄHEM

(rõhutus minu - e.k.) telleriga, aga umbes pooli, mida veel loen, tal nimetatud pole.

kommenteerin puhtalt nihilistlikust tundest kui tajun, et tahaks midagi käratada juurde.

reeglina eriti ei viitsi.


vaieldamatult puberteedi- ja masendusblogid a la chagrine, sest kuigi alguses on humoorikas

ja naljakas, siis mingist hetkest lihtsalt ei talu seda. häirivaks muutub mass.

36

Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis

häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?

eks see ole teatav teraapiavorm. räägid midagi ära ja endal vaikselt liigub midagi peas paika.

selline dialoogipidamine endaga kui ka publikuga. kindlasti annab see natuke juurde, et ka

TEISED seda loevad, aga minu jaoks pole primaarne. mõneti on see kihk kirjutada. kirjutada

kirjutamise pärast asjadest, mis pähe tuleb. ära ei võta midagi, samuti ei häiri. üldiselt pole

siin vahet kas teadlikult või teadvustamata. igasugune avalik eksponeerimine on selline tore

väike liputamisharrastus. endast saab lugejale luua pilti nii kirjutades, kirjutamata kui ka

millestki kirjutamata jättes. kui keegi väidab, et ta ei tee endast teatavat pilti neti teel, siis see

on puhas vale.



peamiselt ehk tuttavad, kusagil 20 kandis. eesmärk? kust ma tean. päevas külastab keskmiselt

~60 inimest. suuremas osas siiski ei jaga üldse, kes need käivad ja mida nad tahavad.

Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled

kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga

blogimisteemal juttu teeb?

täiesti harju keskmised numbrid ühe väikese mõttetu blogi jaoks. lugejate ahistamist pole ning

kui julged kirjutada, siis julge ka vastutata. keegi ameerika blogimees ütles, et kui sa ei suuda

oma ema ees aus olla, siis ära blogi. ühel hetkel tulevad nagunii su tuttavad, sõbrad, vanemad

jne su lehele ning kui leiad, et see on liiga palju, siis tõmba parem pistik seinast välja. ning et

keegi tuleks minuga blogimisteemal rääkia... yea sure, eesti on ikka nii karmilt äge riik kus

ma ei saa varsti toast väljagi minna, sest olen koduperenaised välja vihastanud

coelhokriitikaga ning slõleht tahab minult kogu aeg intervjuud. seega jube häiriv on ;)


erki kodar, 21, juuratudeng.

jube totakad küsimused :)

37

LISA 4 – E-MAIL INERVJUU KALKARIGA Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

Eeskujud?

Loomulikult eesti staar-bloggarid Tari ja Krahv. Eesti blogosfääri Simon ja Garfunkel!

Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste? Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja

millisel juhul oma kommentaari lisad?

Mul on IE "Links" ribal reas: Tarikrahv, Polaarkaru, teller ja kitty. Neid loen, ylejaanusid

lappan harvemini. (sinu nimekaimu she.pri.ee/improved samuti sageli).

kommentaari lisan siis, kui a) ei ole ilgelt kiire b) kui teema kotib c) kui tunnen, et mul on,

mida juurde/vahele/lisaks torgata.


Üleliia enesekesksete ja -imetluslike, mõõdutundetult (pseudo)filosoofiliste ja kirjavigadega

ajaveebide. Samas, on blogijaid, kes võivad pööraselt hästi kirjutada ka kõige tüütumatest

asjadest (polaarkaru! krahv!).



Mis küsimus see on, loomulikult EGOTRIPPI!! Blogin, järelikult mõtlen. Vahel on huvitav

omal lugeda ka (eriti mingeid öiseid somnambuule) ja analüüsida. Nii saab lahti ka peas

pendeldavatest kinnisideedest ja muudest sõnarämpsust.

Blogimise oht, arvan, on selles, et hakkad ennast ja blogimist liiga tõsiselt võtma. Ajaveeb,

kus saab kommenteerida on ju tegelikult minikommuun (kuhu, hehehe, kuuluvad peamiselt

teised ajaveebnikud - blogging for bloggers?), selles toimuv "suhtlemine" võib tekitada mulje,

et oled võimas seltskonnalõvi ka siis, kui päevade kaupa arvuti taga elada ning suhelda vaid

poemüüjatega ("Aitäh", "Palun").

Ma loon endast pilti, loomulikult. Siiski õnneks vist alateadlikult.



Peamiselt ilmselt kahekümendates, omandamisel või juba omandatud kõrgharidusega

heteroseksuaalsed valged tallinlased ja tartlased. Loevad sellepärast, et igav on. Kui nüüd aus

38

olla, siis ega enne blogi-ajastut polnudki internetist ju suurt midagi lugeda. Või oli? Mina pole

näiteks kunagi viitsinud internetist Postimeest lugeda.




ma ei ole viitsinud viimasel ajal statistikat tsekkida, sügisel (taas)alustades käis päevas ca. 150

juuserit blogi vahtimas.


Veebitisainer-fotograafiatudeng. Passin arvuti taga suurema osa tööpäevast, oman seetõttu

süümekaid ja eksistentsiaalseid küsimusi a la kas see ongi see, mida ma tahan? ja kas nii

jääbki või hangin endale kunagi mingi "päris" töö? Tegelt ka.

tervisi, raul

39

LISA 5 – E-MAIL INERVJUU KRAHVIGA Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

Eeskujud?

Aastakese. II blog - edasiarendus esimesest, suurt ei ole muutunud peale kujunduse ja

aadressi. Tõuge - paarimees Tari mingil põhjusel kunagi alustas. Kord rõõmsalt napsu võttes

otsustasime, et miks mitte koos edasi teha. Nii läkski.

Eeskujud?

puuduvad. Mede blog on valikulised nopped omaenda reaalsusest ja mõtetest, seega ei saa

hakata kellegi teise elu elama ega kellegi teise mõtteid mõtlema.


Ep old. Sain teistest blogidest teada alles siis, kui olin pool aastakest enda oma ära pidanud.


Umbes 5-7, kelle puhul on olnud HETKI - kas siis bloggereil või minul nende tekste

lugedes :)

Kommentaarid lisan sel puhul, kui on teemale midagi informatiivset lisada või avaneb

võimalus avaldatut humoorikalt edasi arendada.


"Läksin sinna, tegin seda, sõin seda-ja-teist, kohtusin M, N, O, Q või Ä-ga." Who gives a sh...

pardon my french... blog?! Sellistes blogides ei ole mingit sära. Äärmisel juhul suudab mind

nende juures köita ainult see paranoiline järjepidevus - päevast päeva üks ja seesama -

Kafkagi kadestaks. Sellised, enamasti teismikute päevaraamatud on oma halearmsuses ja

maailmaailma(jalgratta-)avastamises liigutavalt halvad.

Nüüd tekkis mul skandinaavia usundist lähtuvalt (maailmapuu!) idee maailmajalgrattast.

Vastan selle küsimustiku ära ja siis leiutama!

Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab?

Esialgu oli tegu lõbusamate hetkede memoriseerimisega enese tarvis. See, et asi oli internetis,

ei omanud tähtsust. Internet oli vaid vahend.... Nüüd aga - harjutan eneseväljendamist, sest

enamik mu sõnavõtte taanduvad seltskondlikule kalambuurile, mis on küll lõbusad, ent mille

kirjapanemine nõuab paraku märksa suuremat oskust. Edevus siiski muidugi kah, ent

40

peamiselt sellest küljest, et tekst ei langeks allapoole oma tavalist taset. Aga arenguruumi on

oikuipalju... :(

Ja muidugi - äkki juhtub keegi oluline inimene seda lugema ja mulle pakutakse mingit

võimalust end kuskil teostada...? Semiootikute sügispäevade moderaatoriks kutsuti mind just

seetõttu, et üks korraldajatest oli Pajatustele kunagi pilgu peale heitnud...

Mida ära võtab st on midagi, mis häirib?

Kõikevõitev populaarsus tuli ja - tõesti-tõesti - mind hakkas häirima see, kuipalju inimesi

minu tegemistest teab. Kuivõrd enamik sissekandeid on seotud koos inspireerivate sõpradega,

kellega ma saan kokku inspireerivas... khm... võiks lausa öelda - spirituaalses õhkkonnas, kus

arusaadavalt spiriti osakaal suurt rolli mängib, siis ei vaimusta mind kuigivõrd idee sellest, et

pool Eestit on minu napsutamissagedusega kursis. Ergo - kui tõesti enda tarvis midagi üles

tähendada on tarvis, siis ei saa ma seda enam teha, ilma et see läheks üldisest stiilist välja.

Kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?

Kuulge, ega ma nüüd NII edev kah ei ole :)

Kuigi! Arvestades seda, et ma panen blogi kirja ainult teravmeelsemad ja humoorikamad

hetked oma elust, siis võiks ju arvata, et ma loon immitsat, mille kohaselt ma olengi

teravmeelne, humoorikas ja meeldiv? Kurat teab, äkki olengi? Eieiei, eneseimetluslikud

passaazhid tuleb välja jätta. Ei loo.

Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis

vanuses, tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?

Tõenäoliselt regulaarsed külastajad, loodetavasti keskmisest intelligentsemad ja

humoorikamad :) Teised bloggerid ja mingi seltskond, kes mingitel segastel põhjustel on

hakanud mu käe- ja mõttekäigu vastu huvi tundma. Eesmärgi kohta ei oska küll öelda. Kunagi

sai sellekohane sissekanne üllitatud (http://pajatused.cafe.ee/index.php?act=blog&b=2003-05-

04), vastuseid:

• tegelikult tari&krahv inimestena vist ei huvitagi, aga huvitavad just need omapärase

stiiliga kirjatükid ja juhtumused.

• leiavad mingit huvitavat, vajaliku, kasulikku misiganes informatsiooni teemal, mida

blogija valdab

• "..mis mis??!!pole teist kui inimestest huvitatud? vale puha, mina isiklikult loon

pilti..just krahvist.."

41

http://pajatused.cafe.ee/index.php?act=blog&b=2003-05-04

http://pajatused.cafe.ee/index.php?act=blog&b=2003-05-04

• Minu jaoks on "pajatused" (ja tegelt ka teller) kui eks- ja välistartlaste Ebenezer (kivi,

mis sümboliseerib tagasipöördumist, seost juurtega vms).

• minu loen rohkem neid blooge, kus on midagi inimesest. ma ei mõtle "hommikul sõin

putru ja siis tööle", vaid mingi huvitavama nurga alt konkreetsest elust. midagi

lähedast.

• mina käin siin meeleheitest!

See viimane kommentaar võtab kahtlemata kõik eelnevad kokku. Kompensatsiooni-teooriat

arendades - nähtavasti loevad bloge inimesed, kes püüavad sellega täita vajakajäämisi reaalses

elus. Jõudu neile. *irve*

Muide, vahepeal oli tendents (vist enne seda, kui läksid moodi kommenteeritavad blogid)

pidevalt oma blogides teiste blogide peale ristviidata ja teatada midagi stiilis "oh-ah-uh, me

mõtleme NII sarnaselt". Way to go... Pigem peaks rõõmustama selle üle, kui keegi teataks, et

ma ei oleks eales millegi niivõrd napaka peale tulnud. Kuhu ma jõuda tahtsin - see on

ilmselge näide teatava subkultuuri tekkest. Ma ise püüaksin sellest siiski distantseeruda ja

lisan sellise viite ainult äärmise vajaduse korral (nt nn "autistliku" blogi puhul).


Pärast seda, kui see oli osutunud ehmatavalt suureks (hetkel vist pealt 200 in päevas), arvasin,

et kui juba, siis juba. Ergo tuleb muuta teksti kvaliteeti üha paremaks. Seega siis näruselt

väike :) *irve*

Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus?

Kuivõrd ma juba ammu olen loobunud intiimsete faktide avaldamisest, siis otseselt mitte.

"Ahistamise" juurde läheks ehk järgmise punkti alla käiv osa :)

Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga blogimisteemal juttu teeb?

Varsti juba küll. Peamiselt häirib mind see, kui ma alustan mingit humoorikat mõttekäiku ja

põimin sinna sisse mõningaid internetis avaldatud nüansse - ikka leidub keegi, kes teatab, et

ahjaa, sellest ma olen juba lugenud... See nõuab pidevat tekstikontrolli, et ma end kordama ei

hakkaks ja sunnib üha uusi ja uusi potentsiaalseid vaimukusi välja mõtlema. Ega see muidugi

halb ei ole, ent pisut ärritav siiski.

42

Kes oled?

Issanda Jumala väikevend

Mis su nimi on?

Saatuse Iroonia

Millega tegeled?

Hõljun kõiksuses ja püüan end kõikvõimalikul moel lõbustada.

Aga tegelikult?

Püüan mitte suureks saada ja mängin üha uusi ja uusi mänge. Blogimine on üks neist.

Nüüd aga - tegelikult - nagu lubatud, lähen maailmajalgratast leiutama.

C'mon baby, let's ride! *irve*

43

LISA 6 – E-MAIL INERVJUU KRISHIGA (MORAAVIUSEGA) Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

Eeskujud?

Bloginud al suvest 2002, blogimisest kui niisugusest sain teada Tari-Krahvi ajaveebist (toona

Fantawine tari.cafe.ee's) ja Telleri omast.

Blogisid siiani 2,5:

1. fiktiivne: moravius.blogspot.com

2. reaalne: www.hot.ee/kodutytar/blogger.html ->kolisin blogspotti tehniliste jamade tõttu,

thirdschool.blogspot.com

2.5 kõrvalprojekt konsu-loog (igaveseks kaotsi läinud blogger.comi poolsete jamade tõttu)


Tari-Krahv, Teller, aegajalt veel mõned


Praegu loen igapäevaselt ca nelja-viit blogi, kommin aruharva.


Kõigi teiste peale nende nelja-viie



1. Keeps the kids in touch. Ma pole elu sees viitsinud kaugelolevate sõpradega

olukirjelduslikke meile vahetada. Nüüd lihtsalt viitan nad oma blogile, ja nad on alati kursis,

kuidas mul läheb.

2. Suhtlemismoodus teiste blogijatega.

3. Päevik. Mingi ülevaade võiks ju olla, mis toimunud on, aga kõvakettale või paberi peale

salvestet päevikuversioonid on mul alati paari nädalaga kaotsi läinud. Kõike ei pea ju kirja

panema, samas ise loen sealt endale teada olevate viidete järgi välja, mis millal toimus.



Mingit ülevaadet pole. Mõtlesin just eile, et peaks blogis küsitluse tegema: kes te õieti

sihuksed olete, ja mis te siin teete? Kas ma tunnen teid?

44


kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus? Kassind häirib, kui keegi võõras sinuga


Täiesti ok külastatavus. Ahistamise osaks pole langenud. Küll aga on üks asi tasapisi häirima

hakanud: kui mistahes seltskonda on ära eksinud kaks blogijat, siis läheb varem või hiljem

kogu seltskonna jutt tingimata blogimisteemadele...


F/20/psühholoogiatudeng

espestsiaalselt krishile: nagu märkasid, küsisime sult moraviusetekste, seega oleks eriti tore,

kui end ajas pisut tagasi krutiks ja meile rohkem just Moraviuse tagamaadest räägiksid.

Järgneb standardtekst:

Moraviuse taust: kirjutasin ca pool aastat omaenese lõbuks, eeldamata et keegi seda eriti teab

või loeb. Et asi veel jaburam oleks, panin viite kuskile neti-kataloogi "kultuuri ja kirjanduse"

kategooria alla :) (Kuna tekstiliselt oli tegu ju pesuehtsa saastaga, tundus see sinna hästi

passivat.) Siis mingi hetk täheldasin, et ülejäänud blogosfäär viitab ja huvitub. Siis panin

kaunteri üles, arvates et sinna satub (nagu igale keskmisele eesti kodulehele)ca paar külastajat

nädalas, võibolla tõesti koguni viis inimest päevas. Suur oli mu üllatus, kui kaunter ühe

ööpäeva järel pisut üle saja külastuse näitas.

Tundus, et asi hakkab käest minema. Sain juba noorte neidude fännikirju, kes murelikult

"minu" narkotarbimisharjumusi sarjasid ning muidu oma raskest elust pajatasid. Kuidagi

kahju oli aga asja ära lõpetada. Siis võtsin vastu otsuse, et kui keegi blogija peaks avalikult

ütlema, et "kuulge – see mees pole päris", teen avaliku ülestunnistuse ja lõpetan ära. (Sest

valdav enamus paistis uskuvat, et sihuke tegelane ongi olemas ja töllerdab Tartu peal ringi.

Või et igatahes ei ole ta kirjutatud üheksateistaastase tudengiplika poolt.) Siis viimaks kevadel

Krahv ütleski. The rest is history. Hämmastav oli aga see, et Moravius oli hakanud elama

täiesti omaenda elu. Keegi nagu ei uskunudki, et ta polnud päris. Tegelikult kartsin, et

blogosfäär teeb mu tahtmatu "lollitamise" eest pulbriks, aga õnneks esines ka toetavaid

sõnavõtte.

45

Sellest fiktiivsest kirjutajast endast:

tegelane oli kokku kirjutatud peamiselt paari tuttava kuti pealt, kuigi mingit ärapanemise

soovi otseselt ei olnud. Nii et tegelikult polnudki ta väljamõeldis vaid pigem omamoodi

kokkuvõte.

On tehtud ettepanek teda mingis vormis edasi kirjutada, kas just iseseisva blogina, aga et

"saaga läheks edasi".

Teisi puhtafiktiivseid blogisid tean tegelikult ainult kahte: Erkil oli see "gone postal" ja siis on

Amadeusi blog, kus ta kirjeldab koera seiklusi blogosfääris.

Suurima tõenäosusega avalikustame uurimuse via blogosfäär.

you'd better ;)

46

LISA 7 – E-MAIL INERVJUU POLAARKARUGA Kui kaua oled bloginud?

Märtsi lõpust.

Käsil juba mitmes ajaveeb?

Teine.

Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?

Henrik Roonemaalt.

Eeskujud?

Briti kolumnistid.

Olid enne teiste ajaveebide lugeja?

Ei, enne tegema hakkamist polnud asjast üldse teadlik.

Kui palju praegu teisi bloge loed?

Iga päev, enamasti neid, mis Telleri blogrollis on + veel paari, kes pole, aga aeg-ajalt meelde

tulevad.

Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?

Enamasti mitte. Paar korda parandasin Telleri õigekirjavigu, aga jätsin järele.


Täiskasvanud ja ratsionaalne inimene minus ütleb, et kõigi, aga mingi teine elajas ütleb, et

kõige sellega tutvumine, mis inimloomuse väljendamisega seotud, on kuidagipidi vajalik ja

arendav. Pealegi on mõnel puhul tõesti tegu minust valgusaastate kaugusel olevate

tegelastega, kelle elust ma muidu midagi ei teaks. Aga on ka täpselt vastupidiseid juhte, st

saan bloogist teada, millega tuttav tegeleb. See on ka üks põhjusi, miks ise aeg-ajalt oma

elusündmusi suht realistlikult kajastan, et ei peaks pärast mitu korda eraldi rääkima.

Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab, st on midagi, mis

häirib?

47

Kasutan bloogi suure sahtlina, kust saab peast prahi välja valada. Varem kirjutasin

märkmikku või paberilipakatele asju üles, nüüd on hea, et kõik ühes hunnikus, kuupäevad ka

kenasti juures.

Kui kommentaarivõimalus oli, siis tükkisid mingid tegelased läbustamas käima, kutsusid

kohvikusse ja puha. Aga kuna olen väljendi ‘autistlik bloog’ maaletooja, siis käisin oma

sõnade järgi ja võtsin kommentaarikasti maha, pärast kolisin aga hoopis teisele aadressile.

Kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?

Tõenäoliselt mitte, kuigi Polaarkaru aliasest annaks ju välja arendada küll midagi, suur

üksildane valge kiskja vms. Aga kunagi ju lõpuni ei tea, kuidas välja kukub, nii et tõenäoliselt

on tõele lähemal ‘väike tige vanatädi’. See, kuidas, ütleb ju teinekord rohkem kui see, mis.

Tore oli see, et Teller arvas alguses tükk aega, et ma olen mees.



Tuttavad olid alguses, pärast tekkisid ikka ilmselt võõrad kah. Kui Teller ükskord lingi pani

oma bloogi, kahekordistus külastuste arv. Miks loevad? Koer seda teab, äkki on lõbus?

Vahepeal mul oli mõte teha puhas stand-up bloog, aga ei viitsi ju kogu aeg mingit Seinfeldi

panna.


Ehmatust vt eelmine vastus. Nüüd on rahu ja vaikus. Aga on üllatusi olnud, et näe, sihuke

tegelane ka loeb.

Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus?

Väldin seda osavalt. Blind date lugejatega jääb kindlasti ära.

Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga blogimisteemal juttu teeb?

Mkmm.

48

LISA 8 – E-MAIL INERVJUU TARIGA Oled ehk juba kuulnud umbes kuu tagasi alguse saanud sahinatest, et valmimas on

põhjalikumat sorti Eesti blogsfääri analüüs prof Lauristini kursuse "Sissejuhatus meediasse

ja kommunikatsiooni" raames. Tunnetades oma inimlikke piire, tegeleme konkreetsemalt 10

võimalikult erineva ajaveebi uurimusega. Ka Sina oled nende kümne hulka sattunud (põhjusi

saad hiljem tööst lugeda).

eijole kuulnud

Et käsitlus ei jääks liialt üldiste teooriate (blog on netipäevik, mida saab kommenteerida) ja

meie ühekülgse mätta otsast vaadatuks, anname sõna ka Sulle. Siit küsimused:


Eeskujud?

tundub, et vahelduva eduga 1999 aasta suvest (kaevasin veidi arhiivides). alguses tsirka

aastake yksinda ja inglise keeles, siis umbes aastane paus, siis krahviga koos ja see koostöö on

jatkunud. esialgu krahviga koos "fantawine", sest see oli minu obsessioon ja siis see valgus

liialt laiali ning syndisid "pajatused pastelsest pohmellist" või mida iganes. PPP igatahes.

esialgne eeskuju... khm... k10k. ;)


alguses ei olnud kedagi ju. liisa vist oli. zilmer yritas midagi. tol ajal. st. päris alguses.

välismaal syndis vst midagi. peamiselt lugesin kaliber 10k-d, seal oli praegune pixel.ee taoline

asi ylal. on vist siiamaani. lingivahetus eesmärgiks peamiselt.


yritan iga päev umbes 50 eesti bloogi üle käia. välismaa omi ei loe. ei tunne midagi isiklikku.

kommentaarid tulevad siis, kui on midagi öelda


tõusin üles - käisin dushi all - sygasin kubet -stiilis päevikuid. ei oska aadresse öelda, sest ei

loe neid.



49

me kõik loome endast teatud pilti. alati. mina kirjutan seda osalt ka sellepärast, et tavapäeviku

pidamine pole mu loomuses, ent kui siia lisada pisike annus ekshibitsionismi, siis ma juba

viitsin. edevus siis vist eksole. pealegi ma tahan mingeid asju mäletada. mul on haugi mälu.

kohati tahaksin rohkem isiklikke asju kirjutada, aga ei saa. eesti, teate ju kyll, on LIIGA

väike.

Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis

vanuses, tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?

ainus aimdus on nendest, kes kommenteerivad. kes veel loevad, seda ei tea.

enamus kommenteerinutest on tuttavad. kas siis irl või võrgust. miks nad mind loevad?

uudishimu, kuidas tal läheb ma pakun. mina loen kyll sellepärast.




suhtkoht ehmatavalt suur. ei julge päris intiimsusteni laskuda. nii suur pohhuist ei ole. eesti

blogosfääris peaksime me esikolmikusse kuuluma. ilmselt osalt ka sellepärast, et ysna vana

blog ja teiseks... - no vaadake kui haaravalt krahv kirjutab, minu panus on selle kõrval ju

köömes. häirimise kohta on see, et oleneb kes ja kuidas. pisike ego kurgu alt kõditamine tuleb

ju alati kasuks... ;)


ma arvan, et seda te teate kyll... :)

50

LISA 9 – E-MAIL INERVJUU TELLERIGA Tere uurija, väga tore ametlik kiri. Olgu teil abi ja saagu teil asjalik.

Siim


Eeskujusid?

Esimest ajaveebi hakkasin kirjutama ilmselt millalgi 99 aasta lõpus või 2000 algul. Kahjuks

kustutasin millalgi kõik siis kirja pandu ja pole enam võimalust täpselt kontrollida. Kirjutasin

siis hilisteismelisele omaselt inglise keeles. Tõuke andis ilmselt võõrasse linna kolimine, kus

esialgu eraelu suures osas virtuaalseks muutus kuna polnud korraliku kodu ega sõpru kus olla

või kellega suhelda. Eeskujusid toona ilmselt eriti polnud, sest vähemalt Eestis oli

samasuguseid blogisid siis vaid ehk ühe käe sõrmede jagu ja välismaiseid ei lugenud.

Vähemalt ei mäleta, et oleks mõnd regulaarselt jälginud.

Praegu on käsil teine ajaveeb, mida olen üsna igapäevaselt kirjutanud 2002.aasta jaanuari

lõpust alates. Seekord ehk tegu palju teadlikuma kirjutama hakkamisega. Ettekäändeks sai

vajadus vähendada sõpradega toimuvat meilispämmi, kus postkasti kippusid ummistama

erinevate sõprade pisiremargid päevasündmuste ja muu kohta. Nii saatsingi laiali teate

"edaspidi lugege mu tegemistest kodukalt". Selleks ajaks olin juba ka lugema hakanud

välismaaiseid (peamiselt USA) blogisid ja eks sealt ka eeskuju. Allpool täpsemalt.


Et Eestis nähtus suhteliselt puudus, Liisa (she.pri.ee) ja Oliver (he.pri.ee) kirjutasid siis, aga

suhteliselt harva. Tõenäoliselt olid mõned kirjutajad veel, kuid ma kas ei lugenud neid või ei

teadnud nende olemasolust.

Välismaalt olen aga mõnesid blogisid üsna regulaarselt lugenud päris pikka aega:

www.kottke.org, www.evhead.com, www.megnut.com, www.tomotomorrow.com, nonsense-

verse.blogspot.com. Kottke ja Megnut ehk suhteliselt sarnase stiiliga (nad on ka blogimaailma

celebritypaar), Ev üha rohkem tehnoloogiale keskenduv, Jen (nonsense-verse) isiklikust elust

kirjutav ja Tom Tomorrow 99% poliitikast (vasakpoolne) kirjutav-viitav.

Neid regulaarseid on veel, mõned on grupiblogid (www.marketingwonk.com) ja annavad ehk

pigem mingi ajakirja mõõdu välja.


Loen päris palju. Igapäevaselt 35 ringis, aga see number kord väheneb veidi, kord suureneb.

Et 10 neist toetab RSS-i, siis ei pea ma neid külastama selleks, et uuendustest teada saada,

51

http://www.kottke.org/

http://www.evhead.com/

http://www.megnut.com/

http://www.tomotomorrow.com/

http://www.marketingwonk.com/

väike teade ilmub vaid siis, kui nad midagi uut lisanud. Lisaks loen harvem veel ~10 Eesti

blogi (näit. kord nädalas). Välismaiseid eraisikute blog 10 ringis igapäevaselt.

Kommenteerin küll. Ja siis, kui midagi on väga hästi kirjutatud, kui ma mingi väitega väga

nõus olen või siis vastupidi, üldse nõus pole. Või kui keegi, kes mulle meeldib, küsib milleski

abi. Vahel püüan ka kildu rebida"...


Nende mida ma ei loe :) Üldiselt jätavad külmaks ajaveebid, kus ma autorit ei tunne ning ta

kirjutab eelkõige oma igapäevaelust või mingist pööraselt "erilisest" siseilmast. Seda juhtub

miskipärast eelkõige teismeliste tütarlaste puhul. Samavanad poisid kirjutavad lihtsalt, kuidas

nad said uue kõvaketta ja nüüd on vaja seda installida vms.

Leidub loomulikult ka erandeid, paar korda olen meeldiva üllatuse osaliseks saanud, kui

mingi intelligentse ja põneva jutu tagant astub välja 16-aastane tegelane.



Ajaveeb on esiteks mu kirjutamisele positiivselt mõjunud. Selline planeerimata kõrvalmõju.

Aga annab koha, kus jagada oma mõttekatkeid, vahvaid internetist leitud linke, mõnikord

võimaluse välja näidata oma poolehoidu või vastuseisu mõnele ühiskonnas toimuvale

ilmingule. Eks ikka ju kirjutan neist asjadest, mis mulle olulised tunduvad ja soovin, et ka

teised mu vaimustust jagaksid vms. Kindlasti rahuldab edevust ja tunnustusvajadust (kui

kommenteerivad, siis järelikult loevad ja midagi ka liigutab). Suure mölaga olen ma lapsest

saati olnud, ajaveeb on hea võimalus endale sobival ajal seda välja elada.

Ära võtab ehk õige pisut privaatsust. Vahel tuleb pähe, et "ohoh, mu mõtteid loevad

regulaarselt üle 800 inimese (tagasihoidliku arvestuse kohaselt), et äkki peaks mõtlema

rohkem enne kui ma midagi välja paiskan. Kõige rohkem vist tööga seotuna mõtlen, et kas ma

ehk vahel peaks mingid asjad kirjutamata jätma. Samas pole ma kindel, kas sellised aeg-ajalt

käivad mõtted ka reaalselt eriliselt mõjutavad mida ma kirjutan või mitte.

Teadliku kujundamise peale olen mõelnud ja mingis mõttes ehk ka ellu viinud. Olen ehk just

sel põhjusel veidi rohkem kirjutanud internetiäriga seonduvast (tasulised teenused,

internetireklaam, kasutajamugavus), et näidata teatud kompetentsi antud teemas. Samamoodi

on fotograafiaga, mis on küll rohkem väljundit leidnud nüüd foto.diip.ee-s. Eelkõige on siiani

mind küll võetud kui blogimises teadliku tegelast, kuigi see ehk polegi omaette eesmärk

olnud.

52



Algselt olid lugejad kindlasti eelkõige enda sõprus- ja tutvusringkond. Siis minuealised

igapäevased internetikasutajad, keda on lihtsam haarata, sest nad teavad mind ka päriselus ja

seetõttu side loetavaga tugevam. Osadest lugejatest on aja jooksul juurde kasvanud

sellised"pool-tuttavad-sõbrad", kes näiteks on samuti blogima hakanud, keda ma olen hiljem

mõned korrad kohanud ja veidi suhelnud ja näiteks neid samuti loen.

Aga kes need ülejäänud on, seda ma küll väga hästi ette ei kujuta. Ilmselt pigem 20-30 vahel,

pigem sellised, kelle päevast üsna suure osa võtab arvuti ning seetõttu leiavad ka tööle

vahelduseks päris palju aega mööda interneti kolistada. Kuna ma suhteliselt iga päev mitu

korda kirjutan, siis on mu kodukas ilmselt hea koht, kus käia meelelahutust otsimas. Ma

arvan, et seda küsimust oleks õigem küsida külastajatelt...




Külastatavus on üle mõistuse suur. Samas on nüüd tekkinud juba hasart, et kui populaarseks

on sellise asjaga Eestis võimalik saada. Nagu juba ütlesin, siis regulaarne külastatavus

tööpäevadel vähemasti seal 800 inimese kandis, paaril päeval olnud ka üle 1000 inimese.

Samas on näiteks kommenteerijate seltskond üsna väike ja püsiv, mis tekitab endale mulje

teatud privaatsusest ja väiksusest. Ilmselt eksliku.

Ahistamist küll kohanud pole. Vaid korra on tänaval võhivõõras teatand "Tere Teller, ma loen

su blogi". Päike paistis ja ilm oli soe ja ei häirinud, jätkasime mõlemad oma teed. Nii et

võõrastega pole ka blogimisest suhelnud.


Siim Teller, meessoost, 24, laisk, püsisuhtes. Plõksin. Töötan telekommunikatsioonifirmas

ning veedan ka väljaspool tööaega päris palju elust internetis ning arvutis. Eraelu põhjustel

eriti praegu.

Midagi salajast kirja vist ei saanud, võib kõike vabalt viidata ja

kasutada.

Tellerpeller

53

Documents

AJAVEEBID - oesel.eeTARTU ÜLIKOOL SISSEJUHATUS MEEDIASSE JA KOMMUNIKATSIOONI: SEMESTRI LÕPUTÖÖ AJAVEEBID Liisa Tallinn Hans Lõugas Kaarel Oja Rahel Vilu November-detsember 2003