Arengutest Eesti geoloogilistes kogudes...Kollektsioonid ja andmed: kellele ja milleks? Teadus planeedi areng ja dünaamika kliima- ja keskkonnamuutused elurikkuse mustrid ja nende

Olle Hints, TTÜ Geoloogia Instituut

Arengutest Eesti geoloogilistes kogudes

Geoloogilised kollektsioonid Eestis

Geoloogilised kollektsioonid Eestis:üle 850 tuh füüsilise säiliku,neist üle 90% ülikoolides (TTÜ, TÜ, EMÜ) ja Eesti Loodusmuuseumis.Lisaks Eesti Geoloogiakeskuse / Maa-amet puursüdamikud.

mineraal krüsokolla, TUG 135-2109http://geokogud.info/specimen/210425

O. Hints: Arengutest Eesti geokogudes15. 01.2015 LOODUS RUUMIS. KESKKONNAHARIDUSE VÕIMALUSED NÄITUSESAALIS JA VEEBIS.

Ränivetikate püsipreparaadid

Puursüdamik

trilobiit Chasmops odini, TUG 1085-10

http://geokogud.info/specimen/214713

proov OM8-1 mikrofossiilide uuringukshttp://geokogud.info/sample/88668



http://geokogud.info/sample/88668

määraja

kirjandusallikad

Kollektsioonid ja andmed: kellele ja milleks?

Teadus◦ planeedi areng ja dünaamika

◦ kliima- ja keskkonnamuutused

◦ elurikkuse mustrid ja nende areng

◦ fülogenees

Praktiline geoloogia◦ geoloogiline kaardistamine

◦ ressursside uuringud, maavarad

Looduskaitse◦ kaitsealused kivistised

◦ andmestik kaitsealuste objektide kohta

Õppetöö, huviteadus ja -haridus

13; 12%

51; 46%17; 15%

19; 17%

11; 10%

WoS (ETIS 1.1) artiklite arv Eesti loodusteaduslike

kollektsioonide baasil (2015)

1 2 3

4 5


Giles et al. 2015. Nature. http://doi.org/10.1038/nature14065

Töö aluseks Eesti kollektsioonid ja andmebaas.

Long et al. 2014. Nature. http://dx.doi.org/10.1038/nature13825Töö aluseks Eesti kollektsioonid ja andmebaas.

Fülogenees


http://doi.org/10.1038/nature14065

http://dx.doi.org/10.1038/nature13825

Ordoviitsiumi ajastu Siluri ajastu

Elurikkuse mustrid

Geoloogiline aeg, mln a

Liik

ide

arv

Kitiinikud (Chitinozoa) on rühm ebaselge bioloogilise kuuluvusega fossiile.

Maailma suurimad kollektsioonid asuvad Eestis.

Kiitinikute mitmekesisus ajas

Siluri ajastu kliima rekonstruktsioon. Trotter et al. 2015 (in press). Palaeo3. http://10.1016/j.palaeo.2015.11.011Töö aluseks on olulisel määral Eesti kollektsioonid (sinine joon graafikul)Cambridge’i Ülikooli teadlased Ben Slater ja Romain Guilbaud

kogumas proove eelkambriumi mikrokivististe ja biomarkerite uuringuteks (Särghaua puursüdamikuhoidla, 19. okt. 2014).

Kliima- ja keskkonnamuutused


http://10.0.3.248/j.palaeo.2015.11.011

Praktiline geoloogia

Fosforiit: http://geokogud.info/specimen/128498

Eesti aluspõhja geoloogiline kaart (1:400 000).Käimasoleva detailse geoloogilise baaskaardi (1:50 000) loomisel on kriitilise tähtsusega puursüdamikud ja mitmesugused varasemalt kogutud andmed.



Õppetöö ja loodusharidus

Eesti kivimite õppekollektsioon koolidele http://geoeducation.info/

oppekollektsioonid

Puursüdamike kasutamine õppetöös TÜ ja TTÜ kraadiõppurite poolt (ökoloogia ja maateaduste doktorikooli kursus Särghaua keskuses)


http://geoeducation.info/oppekollektsioonid

Arengutest

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi geoloogia uus ekspositsioon (14.01.2016)Fotod: M. Isakar


Särghaua maateaduste õppekeskus Pärnumaal

http://sarghaua.info

On osaks Eesti keskkonnahariduse infrastruktuurist, alustas tegevust 2015.


http://sarghaua.info/

Arengutest

2013-2015 valmisid uued geoloogiliste kogude hoidlad Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis ja TTÜ Särghaua keskuses koos sisseseadega, kaasajastati kogude kasutamise seadmed Eesti Loodusmuuseumis.


Eesti geokogude infosüsteem: SARV

Partnerasutused ◦ TTÜ Geoloogia Instituut

◦ TÜ Loodusmuuseum, geoloogiamuuseum

◦ Eesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond

◦ EMÜ, PKI (mullakogud)

◦ Maa-amet (alates 2016)

Ajalugu◦ 1996

◦ esimesed sammud geoloogiliste kollektsioonide digitaalse andmebaasiga

◦ 2002◦ andmebaasi esimene veebiportaal

◦ 2004◦ päris server (KIKi projekti toel)

◦ 2006◦ 3 asutust kasutavad sama andmemudelit ja

tarkvara

◦ 2013-2015: ◦ palgaline tarkvara arendaja

◦ eri asutuste andmed ühtses süsteemis

◦ veebipõhised kasutajaliidesed

Tehniline lahendus◦ Relatsiooniline andmebaas

◦ MySQL, PostgreSQL, PosGIS, PHP, Python/Django, Django REST framework

◦ Andmemudelis üle 150 tabeli

◦ Veebipõhised kasutajaliidesed


Kasutajaliidesed

Avalikud liidesed:◦ Geokogude portaal

◦ http://geokogud.info

◦ Baltoskandia fossiilide portaal◦ http://fossiilid.info

◦ Analüütiline andmestik◦ http://ermas.geokogud.info

◦ API automaatseks andmevahetuseks◦ http://api2.geokogud.info

Rahvusvahelised andmevõrdustikud◦ GeoCASe, http://geocase.eu◦ GBIF, http://www.gbif.org◦ OpenUP / Europeana, http://europeana.eu

Andmete sisestamine ja aruanded:◦ SARV (autenditud kasutajale)


http://geokogud.info/

http://fossiilid.info/

http://ermas.geokogud.info/

http://api2.geokogud.info/

http://geocase.eu/

http://www.gbif.org/

http://europeana.eu/







Geokogude portaalPäringud ja detailinfo:

◦ eksemplarid◦ proovid◦ preparaadid◦ puursüdamikud◦ analüüsid◦ leiukohad◦ kirjandus◦ stratigraafia◦ fotoarhiiv◦ DOI andmesetid◦ mullaandmed

Lisavõimalused:◦ pildikuva◦ kaardikuva◦ asutuste filtreerimine◦ seosed ja lingid




Eesti ja Baltoskandia fossiilid




Analüütilised andmed




Eesti geokogud kaardipildis


Andmed 313 545 füüsilise säiliku kohta◦ TTÜs, TÜ geoloogiamuuseumis, Eesti Loodusmuuseumis

◦ u 40% kogumahust

81 790 tuh meediafaili◦ en pildid füüsilistest säilikutest + fotoarhiiv

95 094 analüüsi kivimitest ja setetest, 383 764 andmepunkti

12 820 fossiili nime

4 220 kirjandusallikat jne

10 885 lokaliteeti ja geoloogilist läbilõiget

üle 98% avalikult kättesaadav ja vabalt kasutatav, sh täisresolutsiooniga pildifailid

◦ Creative Commonsi (CC BY-NC)

◦ Edaspidi eelistatult CC BY, mis vastab vaba kultuurisisu definitsioonile.

Andmete hulk ja kasutus

Geokogude infosüsteemi avalikud kasutajaliidesed (fossiilid.info ja geokogud.info)




KokkuvõtteksÜlikoolide ja Eesti Loodusmuuseumi geoloogilised kollektsioonid on hästi hoitud, kõigile uurijatele ja huvilistele kättesaadavad.

Piisavalt palju infot on digitaalsel kujul olemas selleks, et infosüsteem oleks:

◦ asendamatu kuraatoritele

◦ kasulik teadlasele ja spetsialistile

Järgnevateks aastateks 3 suuremat eesmärki:

(1) kuidas olemasolevat paremini ja laiemalt rakendada, sh avalikkusele suunatud väljundites:

◦ looduskaitse ja loodusturismi toetamine

◦ huviteadus

◦ formaalharistust toetavad programmid, mis kasutavad kollektsioone ja andmebaasist andmeid◦ nt kivimite koostis ja omadused, maavarad, keskkonnaprobleemid

(2) Ülikoolide ja riigiasutuste tihedam koostöö:◦ Maa-amet, Eesti geoloogiakeskus, Keskkonnaagentuur

◦ ühiskonna adekvaatne informeerimine mitte ainult probleemidest vaid kui maapõue kasutamise hüvedest.

(3) Riigi halduses puursüdamike riigi puursüdamike hoiustamise ja kättesaadavuse tagamine

◦ Seda toetab loodav riiklik maapõue strateegia.


Riigi hallatavas Keila puursüdamikuhoidlas säilitatakse u 2/3 Eesti maapõue arhiivist. Enam kui 10 aastat ei ole see materjal olnud kättesaadav ja kasutatav ei praktikutele ega teadlastele.

TänanKüsimused, ettepanekud ja täiendav info:

◦ Olle Hints, TTÜ Geoloogia Instituut, [email protected], 5130157

Eesti geoloogiliste kogude haldamist ja infosüsteemi arendusi on toetanud:

◦ SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur◦ Teadustaristu teekaart „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik“ (NATARC, 2012-2015)

◦ KESTA projekt „Elurikkuse, mulla ja maapõue andmesüsteemide geoinformaatiline arendus“ (ERMAS, 2015)

◦ Haridus- ja Teadusministeerium◦ Riiklik programm "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kollektsioonid" (2004-2008)

◦ Teaduskollektsioonide riiklilk finantseerimine (alates 2009)

◦ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus◦ Maapõue programmi projektid infosüsteemi aredamiseks (2004, 2011)

◦ Loodushariduse edendamine, sh keskkonnahariduse infrastruktuur ja erinevad keskkonnateadlikkuse projektid


mailto:[email protected]

Teaduskogud ja avatud teadus

Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kollektsioonide konverents

Aeg: 31. mail 2016, algus kl 10.00

Koht: Biokeskus, Riia 23b, Tartu

Kõik huvilised on oodatud!

Peagi täiendav info programmi ja registeerimise kohta.


Documents

Arengutest Eesti geoloogilistes kogudes...Kollektsioonid ja andmed: kellele ja milleks? Teadus planeedi areng ja dünaamika kliima- ja keskkonnamuutused elurikkuse mustrid ja nende