Aruvalla-Kose teelõik faktides

• Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose tee-lõik km 26,6-40,0 asub Harju maakonnas. 1,8 km lõigu al-gusest asub Rae vallas ja ülejäänud osa Kose vallas. Antud lõik ja sellel asuvad sillad on ehitatud 1958.-1962. aastal.

• Põhimaantee ehitatakse 13 km ulatuses ümber neljaraja-

liseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega viiakse eritasandilisteks – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 km.

• Rajatakse 20,1 km koguja- ja juurdepääsuteid ning 7,1 km kergliiklusteid. Samuti rajatakse 6,9 km müratõkkeid, pai-galdatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse hal-jastus ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendid.

• Ehitatakse kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga. Samuti põhimaan-tee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujatee sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ja kergliiklustunnel.

• Lepingu sõlminud töövõtjateks on ühispakkujad Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS. Objekti valmimistähtaeg on august 2013.

Jaanuaris ja veebruaris teostati vaatamata külma-dele ilmadele objektil mitme-te kogujateede, aga ka põhi-tee parema niidi raadamis-, kasvupinnase koorimis- ja esmaseid täitetöid.

Andri SchmidtNordecon AS-i objektijuht

Tähtis oli saada nimetatud tööd tehtud üleniiskunud piirkonda-des, kus suurvesi oleks töid tun-duvalt raskendanud.

Ehituse faasis nagu ka projek-teerimisel, on objekt jagatud kol-meks lõiguks. Kui talveks oli pla-neeritud esimese lõigu kasvupin-na eemaldamine ja esmase tee-aluse kihi täitetööd, siis talve lõ-puks alustati töödega ka Kolu liiklussõlmes. Kolu liiklussõlm asub objekti mõistes teises lõigus ehk Tallinn-Tartu-Võru-Luha-maa maantee ja Kolu-Tammiku teede ristumise piirkonnas.

Liiklus suunatakse sillalePirita jõele uute sildade raja-

miseks planeeriti algselt suunata liiklus enne külmade tulekut sü-gisel valminud kogujateele ning objektil esimese rajatisena val-minud Urva sillale. Veel aasta lõ-pus paigaldati Urva sillale hüdro-isolatsioon ja kiht asfalti selle kaitseks. Et mitte teha järeland-misi kvaliteedis, jäi ilmastiku tõt-tu kogujateele paigaldamata liik-luse suunamiseks tarvilik asfalt-kate.

Täna seisab sild liikluse suu-namise ootel, hetkel teostatakse korrastustöid talveks katteta jää-nud kogujateel, et esimesel või-malusel paigaldada asfaldikihid ja teostada liikluse ümbersuuna-mine. Vaatamata liikluse talvise ümbersuunamise mittetoimumi-

sele alustati märtsis Pirita jõe piirkonnas ka Saula sildade vai-vundamendi rajamise ettevalmis-tustöödega.

Kui Pirita jõe sildade ehitu-seks suunatakse liiklus vanalt trassilt kõrvale, siis lõigu Tallin-na-poolse rajatise, Ikaspalu kerg-liiklustunneli ehitus on planeeri-tud teostada pool-poole meeto-dil. Töödega alustati veebruaris ja märtsi lõpuks oli tunneli lagi esimeses pooles valatud. Tunneli teise poole ehitustöödega alusta-takse peale liikluse suunamist, uue valmiva neljarealise tee Tar-tu-suunalisele niidile, mis ületab tänaseks valminud tunneliosa.

Pärast sula uued töödSamuti on tänaseks alustatud

Kolu liiklussõlmes Kolu tunneli ehitustöödega. Tunneli piirkon-nas suundub uus Tallinna-Tartu maantee trass olemasolevast maanteest kõrvale, mis võimal-dab rajada uue tunneli täismahus ilma liiklust suuremas osas häi-rimata. Siiski on antud piirkon-nas ohutuse tagamiseks vähenda-nud lubatud piirkiirust.

Suuremahulised tee-ehitus-tööd jätkuvad peale karjääride väljaveoteede sulamist, kus het-kel on seoses teepõhjade sulami-sega raskeveokite liikumine kee-latud. Kui teepõhjad on sulanud ning talvised kahjustused teedelt kõrvaldatud, saab Aruvalla-Kose teelõigul ehitus sisse uue hoo.

Kui esimene suurem liiklus-korraldusmuudatus on planeeri-tud suve algusesse, siis järgne-vatest olulisematest liikluskorral-dusmuudatustest teavitatakse avalikkust meediakanalite kaudu jooksvalt. Paneme liiklejatele sü-damele jälgida ehitusobjektil eri-ti tähelepanelikult kõiki paigal-datud liikluskorraldusvahendeid ja infoviitasid.

Aruvalla-Kose teelõigu ehituse infoleht

Aruvalla-Kose teelõigu ehitusel rajatakse Saula silla piirkonda Eesti esimesed konnatunnelid ja konnapiir-ded vältimaks kevadise sooja saabudes kudema siirduvate kahepaiksete massilist huk-kumist autorataste all.

Infolehe koostaja Andres Kärssini küsimustele vastab maanteeameti planeeringute osakonna peaspet-sialist Villu Lükk.

Miks ja millal tulevad konnad maanteele?

Konnade liikumine aktivee-rub sooja ilma saabudes, esime-sed konnad jõudsid teedele täna-vu aprilli keskpaiku. Kahepaiksed rändavad aastas kaks korda, ke-vadel liiguvad talvitumise lõpeta-nud konnad oma sigimiskohta kusagil veekogus, suveks haju-takse laiali toitumisaladele ning sügisel rändavad nad tagasi oma talvitumispaika. Konnad liiguvad aasta-aastalt mööda samu radu. Nad siirduvad takistusi trotsides

tavaliselt sinna kudemispaika, kus nad ka ise on sündinud. Tihti kulgeb nende ränne üle maan-tee.

Kui palju on Eestis selliseid kohti, kus konnade ränne kulgeb üle maantee?

Saula silla piirkond on üks pikka aega teada koht. Mõne aasta eest kaardistas MTÜ Põhja-konn konnatelefonil helistanud inimeste kõnede abil nn konflikt-sed kohad ning Saula kuulub selles pingereas top-20 sekka. Aruvalla-Kose teelõigul on Saula ainuke koht, kus konnad üle tee liiguvad. Vaida lähedal on ka üks probleemne koht, seal peavad konnad üle tee liikudes ületama lausa kaks Tallinna-Tartu maan-tee niiti.

Samas tuleb tunnistada, et Eestis on kahepaiksete teemat vähe uuritud ning infot selle kohta on vähe kasutada, ainus teave on laekunud eelnevalt mainitud telefoniaktsiooni jook-sul.

Pole ka teada, kui palju meil konni teele sattudes hukkub. Suurusjärk on tõenäoliselt tuhan-detes ja tuhandetes. Hinnatakse, et kui liikluskoormus on 60 autot tunnis või üle selle, saab surma 95 protsenti teed ületavatest

konnadest. Uute teede ehitamisel arvestatakse kindlasti teadaole-vate rändekohtadega. Projektee-rimise ajal viiakse tavaliselt läbi keskkonnamõju hindamine, mil-le ülesandeks on muuhulgas väl-ja töötada ka projekti leevenda-vad meetmed ning siis püütakse arvestada säärase infoga.

Mis moodi lahendatakse Aru-valla-Kose teelõigu ehitusel konnade rändega seotud ohu-küsimused?

Hea, et tee-ehitus sattus praegu sinna piirkonda. Liikluse ja eluslooduse konflikti leevenda-miseks on mitmeid võimalusi – alates hoiatusmärkidest väikse-ma liiklussageduse korral kuni tunnelite, sillaalustest kallasra-dade ja ökoduktideni välja 4-rajaliste maanteelõikude puhul.

Saulasse rajatakse konnapiir-ded ja konnatunnelid, mis aita-vad suunata konnasid nende ku-demiskohta. Konnapiirdega saab konna suunata sillaalusele Pirita jõe kallasrajale. Samas kui vahe-maa on pikem, tuleb rajada tun-nel, sest konni ei tohiks sundida liikuma paralleelselt teega üle 50 meetri. Kuna Saula kude-mispaik saab ehituse lõppedes olema ümbritsetud põhi- ja ko-gujateedest, oli ainus võimalus

konnadele ohutu juurdepääsu tagamiseks projekteerida koguja-tee muldesse kolm tunnelit.

Kahepaiksetele mõeldud tun-nelid peavad olema madalad, et tunnelis ei tekiks üleliia kahe-paiksete õrna niisket nahka kui-vatavat tõmbetuult.

Samuti peab tunneli põhi olema kaetud niiske kohaliku pinnasega, et konnad ennast või-malikult loomulikult tunnelit lä-bides tunneksid.

Antud teelõigul kasutatakse lahendusena 80-sentimeetrise läbimõõduga truupe, mis täide-takse ühe kolmandiku ulatuses kohaliku pinnasega. On olemas ka spetsiaalseid konnadele mõel-dud tunneleid, mis on nelinurk-sed.

Kas Eestisse on ka varem rajatud konnatunneleid?

Ei ole. Saula piirkonna kon-natunnelid on esimesed. Küll on varem rajatud väikeulukitele mõeldud tunneleid Tallinna-Nar-va, Tallinna-Tartu ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteele.

Aruvalla-Kose tee-ehituse käigus rajatakse Kose lähistele ka Eesti esimene rohesild ehk ökodukt, mis on mõeldud suur-ulukite ohutu liikumisvõimaluse parendamiseks.

Aprill2012 Nr 3

Aruvalla-Kose teelõigu juba lõpetatud ja uutest töödest

Saula silla juurde rajatakse esimesed konnatunnelid

ARUVALLA-KOSE

TEELÕIK2011-2013

Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigus rajatakse kilomeetrile 33,8 Eesti esimene ökodukt, mis on peaas-jalikult mõeldud põtradele nende aja-loolisel rännuteel ohutute tingimuste loomiseks maantee ületamisel.Villu Lükk

Ökodukti rajamisel on kõige tähtsamaks kri-teeriumiks asukoht. Põdrad on konservatiiv-

sed loomad, nad ei taha muuta oma igipõli-seid radu ning liiguvad harjumuspärastes kohtades üle tee.

Lisaks sellele tuleb ökodukt sobitada või-malikult hästi ümbritsevasse maastikku, silla laius ja kalle peab loomale sobima ning ei tohi esineda järske üleminekuid looduskesk-konnalt tehisobjektile. Loomi aitavad öko-duktile suunata piki metsaserva asuvad ulu-kitarad. Rajatava ökodukti puhul on põhi-mõttelt tegemist teraskaarsillaga, mis on

pealt kaetud muldpinnasega ning sobiva hal-jastusega, kaasa arvatud suurte põõsastega. Külgedel on puitplankudest tara, et looma ei häiriks autode tulevihud ja müra. Loomale ei tohi silma jääda, et all toimub liiklus.

Tegemist saab olema esimese ökoduktiga Eestis. Üks ökodukt on planeeritud ka Tallin-na ringteele ning kolm Kose-Mäo lõigule Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee esi-meses ehitusetapis ning lisaks veel kaks teises ehitusetapis.

Põdrad saavad oma silla maantee ületamiseks

Konnad liiguvad aasta-aastalt mööda samu radu.

TEETÖÖDEST

Konnad Saula piirkonnas teed ületamas, et liikuda kudemispaika. Varsti saavad kahepaiksed selle jaoks tunneli.

Kolu tunneli ehitustööd. 3x Nordecon