2
Kui l aps tunneb, et ta on vanemat ele tähtis j a et t eda armastatakse sellisena nagu ta on, ei karda ta eksida ning tajub paremini oma võimeid j a vajadusi. Kõik Kõik inimesed vajavad tähelepanu, soovi kuhugi kuuluda ja olla armas armastatud. Armastus ei väljendu l apse j aoks rahas ega asjades. Eeldu Eeldus, et küllap laps teab sõnadetagi, et ma teda armastan, ei pruugi uugi paika pidada. Oluline on leida aega ja tunda siirast iirast huvi lapse ja tema tegemiste vastu. Ainult nii saame olla õiglase õiglased vanemad ja seada lapsele sobivaid pi ire. Lapsed vaj avad, et nei le öeldakse otse „Sa oled mulle kallis”. ö Last tunnustades räägi, mida Sa lapse suhtes tunned ja miks. Näiteks „Ma olen sinu üle uhke, et sa nei l võistlustel osalesid“, „Mul on hea meel, et sa oma riided ise kappi panid, siis on minul vähem toimetamist“ . Lapse eksimustest rääkides ütle samuti, mida Sa tunned ja miks. samuti mida Sa tunned ja miks Näit eks „ Ma olen kurb, et sa mulle ei öelnud kuhu sa lähed, sest jäin sind oodates hiljaks“. Kogemused on näidanud, et ennast kodus turvalisel elt tundev laps on ka koolis rõõmsam ja saab hakkam ma. Head suhted annavad enesekindlust. Vahel väsivad täiskasvanud olemast lapsevanemad. Tahaks, et laps oleks j uba suur j a tuleks kõigega ise t oime. Ja siis l apsed kuulevadki, et: “Sa oled ikka tita küll! Kuidas sa nii rumal saad olla! Sa ei saa kunagi millegagi hakkama!“ . l ised sagedased sõnal teravused halvustavad ütlemised pidev rahulolematus • alandavad naljad • ähvardamine • sakutamised ja löömised tahtl ikult füüsi l ise valu t egemine • halvad suhted õdede ja vendade vahel • õe või venna poolne ki usamine • l ahendamata lid perekonnas perekonnas • ärrituv i ivne • vihane ja agressi • ise teiste kiusaj a või ki usatav • keskendumisraskustega • kurb ja ükskõikne. „SA OLED MULLE KALLIS“ TURVATUNDE TA VAD ÄRA LA PSELE SUUNATUD K ODUSTE PINGETE TÕTTU ON LAPS KOOLIS LAPSE J A OKS ON N OLULINE TEADA, , MIDA VANEM M TEMAST ARV AB B JA MÕTLEB. . JA MÕTLEB

„SA OLED MULLE KALLIS“ · 2020. 1. 30. · meel, et sa oma riided ise kappi panid, siis on minul vähem toimetamist“ . • Lapse eksimustest rääkides ütle samutisamuti mida

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Kui laps tunneb, et ta on vanematele tähtis ja et tedaarmastatakse sellisena nagu ta on, ei karda ta eksida ningtajub paremini oma võimeid ja vajadusi.

    Kõik Kõik inimesed vajavad tähelepanu, soovi kuhugi kuuludaja olla armasarmastatud. Armastus ei väljendu lapse jaoks rahasega asjades. EelduEeldus, et küllap laps teab sõnadetagi, et mateda armastan, ei pruugi uugi paika pidada.

    Oluline on leida aega ja tunda siirast iirast huvi lapse ja temategemiste vastu. Ainult nii saame olla õiglaseõiglased vanemadja seada lapsele sobivaid piire.

    • • Lapsed vajavad, et neile öeldakse otse „Sa oled mulle kallis”.ö• Last tunnustades räägi, mida Sa lapse suhtes tunned ja miks. Näiteks

    „Ma olen sinu üle uhke, et sa neil võistlustel osalesid“, „Mul on hea meel, et sa oma riided ise kappi panid, siis on minul vähem toimetamist“.• Lapse eksimustest rääkides ütle samuti, mida Sa tunned ja miks. samuti mida Sa tunned ja miksNäiteks „ Ma olen kurb, et sa mulle ei öelnud kuhu sa lähed, sest jäin sind oodates hiljaks“.

    Kogemused on näidanud, et ennast kodus turvaliselelttundev laps on ka koolis rõõmsam ja saab hakkamma.Head suhted annavad enesekindlust.

    Vahel väsivad täiskasvanud olemast lapsevanemad.Tahaks, et laps oleks juba suur ja tuleks kõigega isetoime. Ja siis lapsed kuulevadki, et: “Sa oled ikka tita küll!Kuidas sa nii rumal saad olla! Sa ei saa kunagi millegagihakkama!“.

    lised • sagedased sõnal teravused

    • halvustavad ütlemised • pidev rahulolematus • alandavad naljad • ähvardamine • sakutamised ja löömised • tahtlikult füüsilise valu tegemine • halvad suhted õdede ja vendade vahel • õe või venna poolne kiusamine • lahendamata tülid

    perekonnasperekonnas

    • ärrituviivne• vihane ja agressi

    • ise teiste kiusaja või kiusatav• keskendumisraskustega• kurb ja ükskõikne.

    „SA OLED MULLE KALLIS“

    TURVATUNDE VÕTAVAD ÄRA

    LAPSELE SUUNATUD

    KODUSTE PINGETE TÕTTU

    ON LAPS KOOLIS

    LAPSE JAOKS ONNOLULINE TEADA,,

    MIDA VANEMMTEMAST ARVABB

    JA MÕTLEB..JA MÕTLEB

  • Lapse ja noore hea arengu eelduseks on korrapärane toitumine. Eriti õppiva lapse aju vajab teadmiste omandamiseks piisavalt toitaineid.

    Kui laps läheb hommikul kooli söömata, ei söö koolis korralikku lõunat, vaid nagistab kohvikust ostetud krõpse, siis ei saa temalt ka häid õpitulemusi oodata.

    Organismil, sealhulgas ajul pole energiat, et teadmisi vastu võtta, süstematiseerida ja meelde jätta.

    masuse ja väsimusena • uim • rahutuse ja pahurusena • rah • tujutuse ja ärrituvusena • keskendumisraskustena

    Õppimisest ei tule aga nii midagi välja.

    KUI LAPS ON SÖÖMATA, SIIS AVALDUB SEE

    KLASSIRUUMIS OLLES

    Arvuti ja televiisor avardavad lapse silmaringi. Kuid tekkiv infomüra on tegelikult väsitav ja laps ei suuda keskenduda ning õppimisele pühenduda. Abiks on arvuti ja teleri kasutamise reeglid. Selle asemel, et iga päev arvuti ja televiisori taga veedetud aja pärast tülitseda, on mõistlikum muuta lapse õpikeskkonda. Vanem ei pea üksi oma pead murdma, kuidas ja mida teha. Lahenduste leidmiseks proovi arutlemist:

    Närvisüsteem vajab taastumiseks puhkust. Eriti lapsed on unepuuduse suhtes tundlikud.

    Ilmselt teab enamik täiskasvanuid, mis tunne on olla magamata. Töö ei edene, miski ei jää meelde, keskendumist nõudvad tegevused ajavad une peale.

    Mõni täiskasvanu suudab ehk head vaimset töövormi säilitada paar päeva. Lapse ja nooruki keskendumis- ja õpivõime langeb juba järgmisel päeval.

    • kehvema kooliedukuse • koolirõõmu kadumise • meeleolu languse • ärrituvuse ja tujukuse • keskendumisraskused

    Hilisõhtused arvuti või televiisori ees istumised vähendavad kiirelt lapse õpivõimet.

    MAGAMATUS

    ARVUTI JA TELEVIISOR EI OLE VAENLASED

    Lepi lapsega või kogu perega kokku sobiv aeg.Tee seda siis, kui olete heas tujus.Ütle, millest Sa lapsega rääkida tahaksid.

    Näiteks „Peale tööd olen ma väsinud ja mulle ei meeldi sind õppima kamandada. Mulle tundub, et sinagi ei taha minu õiendamist kuulata. Üks tülide põhjus on minu meelest arvuti/televiisori kasutamine. Ma näen, et Sa püüad õppida, aga tähelepanu läheb eemale. Mõtleks koos, mida teha, et see nii ei oleks“.

    Mõelge koos välja võimalikud lahendused. Kõik mõtted on lubatud ja tuleb kirja panna, et ei ununeks.Hinnake koos, milline lahendus oleks kõigile vastuvõetav ja teostatav. Näiteks võiks arvuti jaoks olla oma nurk, mis on koolilauast eemal. Seal olgu siis kõik arvutiga seonduv mängudest alates. Õppimise ajal võiks olla televiisor kinni või hääletu.

    •••