1

TERVISHOIUTRENDID

Arengud ja muutused, mis on eeskätt seotud haigestumismustrite ja inimeste heaoluga ning seotud ümberkorraldustega tervishoius ja hoolekandes. (Muuhulgas on kasulikud viited teistes riikides viimase 5 aasta jooksul reaalselt käivitatud või ellu viidud suure ulatusega muudatuste kohta)

1. Kliinilise praktika, teadus-arendustegevuse, äriarenduse ning tervishoiuinformaatika (e-tervis) läbipõimumise teel suureneb rõhk personaalmeditsiini arengule, pakkudes klientidele preventiivset, personaliseeritud ning kaasavat patsiendikeskset lähenemist (4P-medicine)

2. Personalipuudus ning suurenenud teenusmahud (kasvanud ootused, varasem avastmine, tehnoloogiliste võimaluste kasv)

3. Vähiravi muutub personaliseeritumaks ning täpsemaks, vähendades ravist tulenevaid kõrvaltoimeid ning suurendades ravitõhusust.

4. Medikamentoosse skeemi personaliseerimine elu kvaliteeti tõstva väljundiga

5. Meditsiiniturismi ehk piirideülene inimeste liikumine (sh Euroopa Liidu siseselt)

6. Tervisesüsteemide juhtimine ja planeerimine toimub terviseandmete ulatusliku süstemaatilise analüüsi põhjal

7. Medikaliseerumine - inimese olukorda ja probleeme nähakse kasvavalt läbi tervishoiu prisma.

8. Tervishoiu teenuste globaliseerumine - eespool toodud terviseturism on selle trendi üks ilming, st tooks siia alla?

9. Ebatraditsiooniliste teenusepakkujate ja -mudelite kasv tervishoiu ja hoolekande turul. Piirid riikliku teenuse ja uute tegijate (kolmas sektor, äriettevõtted) vahel hägustuvad.

10. Vananev elanikkond (60+ eagrupi kasv populatsioonis) tähendab kindlate haiguste määra kasv (nt. Alzheimer’i, Parkinsoni, kardiovaskulaarsete haiguste, artriit ja vähk)

11. Krooniliste, nn elustiilihaiguste, epideemia: kardiovaskulaarsed haigused, kroonilised hingamisteede haigused, vähk ja diabeet

12. Kantavate seadmetega patsientide poolt kogutud andmete (unemuster, liikumine, kaloritarbimine, südame löögisagedus jms) kasutamine tervishoius (ennetuseks, raviks, järelraviks)

2

TEHNOLOOGIATRENDID

Suure mõjuga juba toimivad või piisava küpsusastmega tärkavad tehnoloogilised arengud, mis mõjutavad lähiaastate inimeste elukorraldust ja organisatsioonide toimimist; olulised on nii tervisest otseselt sõltumatud tehnoloogiad, kui nn tervisetehnoloogiad (Mõju võib avalduda nii üksikisiku, organisatsioonide kui suuremate nn koosluste tasandil)

13. Digitaliseerumise (e internet kõikjal) jätkumine

14. Kroonilise valu leevendamiseks luuakse elektroonseid ravimeid (Electronic Aspirin), mis neurotransmittereid blokeerides aitavad ära hoida valuhooge (nt. migreen jms).

15. Diabeediravis muutuvad oluliseks mitteinvasiivsed elektroonsed mõõteseadmed (biosensorid), mis tagavad regulaarse veresuhkru taseme kontrolli, muutes diabeediravi tõhusamaks ning hoides ära võimalikke kõrvalnähtusid.

16. Telemeditsiini võidukäigu kõrval muutuvad raviteenuste pakkumisel oluliseks robot-monitoorimisseadmed, võimaldades arstkonnal efektiivselt jälgida ning dokumenteerida patsiendi tervisenäitajaid.

17. Inimgenoomi platformi arendamine (näiteks 1. tüübi diabeedi põhjuste identifitseerimiseks ja haigustekitaja ravimiseks)

18. DNA-kaardistus sünnimomendil potentsiaalsete haiguste väljaselgitamiseks

19. Tõusutrendis on tervishoiusüsteemi ning patsienti säästvad nahavähi (melanoma) optilised diagnoosimismeetodid, mis vähendavad ebavajalike invasiivsete protseduuride mahtu ja parandavad äkilise iseloomuga melanoomi avastamiskiirust.

20. Laboratoorne testimine muutub radikaalselt

21. Patareitehnoloogia muutus suurendab radikaalselt mobiilsete seadmete kasutusvõimalusi

22. 3-D tehnoloogia laialdasem kasutuselevõtt meditsiiniliste abivahendendite tootmisel, tagades väiksema ajakulu ja võimaldades personaalsemat lähenemist (nt. kuulmeaparaatide osad, erinevad proteesid, kipsid).

23. Suureneb tehisintellekti (superarvuti) kasutamine ravitöös, mis aitab hinnata ja analüüsida laia andmemahtu (sümptomid, biomeetrilised andmed, keskkonnainfo, personaalne terviseinfo jms.) diagnooside määramisel ja ravivõtete kasutamisel.

24. Mitteinvasiivsete sensorite kasutamine point-of-care diagnoosi võimaldamiseks. Väikese seadme abil monitooritakse ja analüüsitakse patsiendi tervisenäitajaid (vererõhk, pulss, hingamissagedus, temperatuur jms.) distantsilt, andes patsiendile võimaluse kiiremaks ja kättesaadavamaks tervishoiuteenuseks.

3

25. Uute kasutajaliideste loomise tõttu on väga oluliseks saanud ka inimtaju, käitumisharjumuste jms uuringud.

26. Järjest suuremate integreeritud IKT süsteemide arendamisel on üks loogilisi arenguteid avatud arendusliideste (API, mashup) ja/või avatud lähtekoodiga lahenduste veelgi laialdasem kasutuselevõtt.

27. Üha olulisemaks muutuvad investeeringud alternatiivsetesse, suurema jõudlusega andmetöötlusviisidesse, sh spintroonikasse, optilistesse ja kvantarvutitesse, mikroelektroonika ja biotehnoloogia sümbioosi ning orgaaniliste materjalide kasutamisse arvutustehnikas. Samavõrd kui bio- ja nanotehnoloogia toetab IKT arengut, soodustab IKT ise nii bio- ja nanotehnoloogia kui ka teiste tehnoloogiavaldkondade arendamist

28. Brain-Computer – kasutajaliidese (BCI) rakendamine osaliselt või täielikult halvatud inimeste igapäevaelus ja ravis (nt. tugi verbaalsele eneseväljendusele või jäsemete liikumisvõime taastamisele).

29. Robootika suurem kasutuselevõtt meditsiinis on näitamas kiiret kasvutendentsi. Nii aitab näiteks väline skelett (exosceleton) taas kõndima halvatud inimese ja inimorganismi viidavad miniatuursed robootilised seadmed osaleda ravitöös (nt. nanobots kasutamine veresoonte lupjumise likvideerimisel)

30. Petroleum-based packaging is history; cellulose-derived packaging rules. Biodegradeable packaging

31. Uute suure jõudlusega mäluseadmete arendamisel on tähtis koht eelkõige välkmäludel, MRAM-il, holograafilistel mäludel, aga ka terabaitidesse ulatuva mahuga optilistel mäluseadmetel ja erinevatel magnetoptilistel hübriidseadmetel.

32. Väga kiiresti arenevad edasi ka erinevad pildi ja heli salvestamise ning taasesitamise seadmed: kaamerad, LED/OLED ekraanid, videoprojektorid, trükiseadmed jne.

33. Arvutustehnika maksumuse vähenemine annab võimaluse ühekordselt kasutatavate IKT seadmete loomiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks, sh lihtsamaid mikro- ja nanosensorid (nn tark tolm), erinevatesse igapäevaesemetesse sisseehitatud seadmed jpm. Sardsüsteemide arendamine on üks paindlikke ja energiasäästlikke viise kogu vajaliku riist- ja tarkvara integreerimiseks ühte mikroskeemi.

34. Pildi- ja kõnetuvastuse, automaattõlke, erinevate hajusate tehisintellekti süsteemide ning muude iseõppivate ja -kohanduvate seadmete arendamisel kujuneb arvatavasti üha olulisemaks erinevate elusloodusest inspireeritud arendusmeetodite, nt närvivõrkude, geneetiliste algoritmide jmt kasutamine.

35. Arvutisüsteemide kasvav autonoomsus ja soov luua mugavamalt kasutatavaid infosüsteeme paneb looma inimvõimeid emuleerivaid, olukorratundlikke, iseõppivaid ja -kohanduvaid arvutisüsteeme. Robotsüsteemide arendamisel pööratakse suurt tähelepanu liikumise tunnetusele, aistingutele ja ülesande jõukohasuse

4

tajumisele. Super-turing’u süsteemide arendamine loob omakorda aluse sujuvaks üleminekuks kvantarvutusele, -sidele ja -krüptograafiale.

36. Visioon kõikjale sobivatest IT lahendustest laseb arvata, et tulevikus luuakse palju uusi kasutajaliideseid – kasutaja geograafilise asukoha tuvastajad (GPS, Galileo vmt), kõikvõimalikud sensorid, biomeetrilised seadmed (ka otse närvi- süsteemist signaalide lugemiseks), kujundite ära tundmise, kõnetuvastuse ja -sünteesi ning automaattõlke vahendid, kolmemõõtmelised ja holograafilised kuvarid, e-paber jne.

37. Enesemõõtmise (self quantification) tehnoloogiate (wearable devices) areng

38. Kudede ja elundite kasvatamine tüvirakkudest ja sünteetiliselt

39. Tärkav teadusteema ja riskikapitali huviobjekt: vananemisvastased uuringud

5

MUUD TRENDID

Ühiskondlikud (sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised jms) muutused, mis on tihedalt seotud inimeste käitumise ja/või tervishoiu ning hoolekande korraldusega.

40. Inimeste tervisekäitumine muutub teadlikumaks; kasvab tervena püsimise perspektiiv ja soov ning selle seos isikliku majanduslikule/sotsiaalse heaoluga

41. Suureneb toetus Eesti teadlaste osalemisele rahvusvahelistes uuringukeskustes, parendades samaaegselt koostööd ülikoolide, avaliku ning erasektori vahel

42. Tervishoiusektori tootearenduses muutub oluliseks valitsuse, erasektori ning kodanikkonna vaheline roll. Seda eriti arvestades, et tervishoid jääb üheks kõige nõutumaks sektoriks erasektori investeeringute jaoks nii Euroopas kui ka USA-s.

43. Tervelt elatud aastate lisandumise tõttu pikeneb eluiga, millest tingitult on pensionäride ja töötavate inimeste suhe sotsiaalkindlustussüsteemi koormav.

44. Tänase ravikindlustusolukorra jätkudes on pikaajaliselt haigekassa tulude ja kulude vahe negatiivne – 2030. aastal hakkab puudujääk kiiremini kasvama tulenevalt rahvastiku- ja tööturumuutustest. Reservid muutuvad simulatsioonide kohaselt negatiivseks 2022. aastal.

45. Töö muutub, töötamise viisid muutuvad, nõuded töövõtjatele muutuvad, oluline osa tööst kaob (tööiseloomu ja lokatsiooni muutus)

46. Tööandjad konkureerivad tööjõuturul tervise- ja heaolu argumendiga, st kui varem tähelepanu kontori keskkonnasõbralikkusel (energiasääst, prügi sorteerimine jms), siis järjest enam argumendiks töötajate tervise ja heaolu toetamine