143

Calendarium

Artur Alliksaar, luuletaja ja tõlkija, 90 aastat sünnist. Sündis 15.04.1923 Tartus, suri 12.08.1966 Tartus. Maetud Pauluse kalmistule.

Õppis Hugo Treff neri gümnaasiumis, 1941–1942 Tartu ülikoolis õigustea-dust. 1943–1944 teenis Saksa sõjaväes. 1944–1949 töötas ENSV Raudteevalitsu-ses. 1949 arreteeriti, 1957. aastani asumisel Siberis. 1958 naasis illegaalselt Ees-tisse ja elas boheemlaselu Tartus.

Luuletamist alustas gümnaasiumiõpilasena. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik ja kujundirohke, täis fi losoofi lisi mõtteväljendusi, selles kajastub ajastu vaim, tunded ja traagika. Lõi algupärase luulesüsteemi, millega avar-das eesti luule arenguvõimalusi 1960. aastatel. Vaatamata tõrjutusele ametli-kust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju teistele kirjanikele.

Alliksaare eluajal avaldati tema luuletusi vähe. Luulekogud «Olematus võiks ju ka olemata olla» (1968), «Väike luuleraamat» (1984), «Päikesepillaja» (1997) jt pääsesid trükki alles pärast autori surma. Tõlkinud vene (S. Jessenin, A. Ah-matova, J. Jevtušenko) ja saksa luulet (R. M. Rilke).

Artur Alliksaar, poet and translator. Was born in Tartu on April 15, 1923; died in Tartu on August 12, 1966. Buried in Pauluse cemetery.

Rudolf Moritz von Engelhardt, arhitekt, 100 aastat surmast. Sündis 09.03.1857 Tartus, suri 14.07.1913 Tartus.

Tartu ülikooli teoloogiaprofessori Moritz von Engelhardti poeg. 1870–1875 õppis Tartu kubermangugümnaasiumis, 1876 ühe semestri Tartu ülikoolis füüsikat, 1876–1877 Darmstadti polütehnikumis ja 1877–1883 Peterburi kuns-tide akadeemias arhitektuuri. Töötas 1884–1898 Tallinnas Peetri reaalkoolis joonistusõpetajana ja oli aktiivselt tegev Eesti Kirjanduse Ühingu tehnikasekt-sioonis, mis koondas baltisakslastest insenere ja arhitekte. 1898. aastast tegut-ses Tartus vabaarhitektina, 1909–1910 Tartu ülikooli arhitekt. 1903 asutas oma projekteerimisbüroo. Lühemat aega Tartus Rudolf von Zeddelmanni erakoolis joonistusõpetaja, hiljem inspektor ja ekspert Liivimaa Vastastikuse Tulekind-lustuse Seltsis ja Liivimaa Ökonoomilises Sotsieteedis.

Tartus projekteeris 1879 emapoolse onu teoloogiaprofessor Alexander von Oettingeni neogooti stiilis elamu Toome nõlval (valmis 1882, Tiigi t 11, praegu-

144

ne Tiigi seltsimaja) ja 1902 korporatsiooni Neobaltia konvendihoone Kastani tänaval (Kastani t 1, praegune Saksa Kultuuri Instituudi hoone). Nii Neobaltia kui ka naabruses paiknevat EÜSi hoonet (arhitekt G. Hellat) peetakse juugend-arhitektuuri algtähisteks Tartus.

Väljapoole Tartut kavandas diakonissiasutuse puidust palvela (1894) ja kivist juurdeehitise (1897–1898) Tallinnas, Rapla kiriku hoone (projektis tegi muuda-tusi arhitekt Friedrich Axel von Howen, projekt 1898, valmis 1901), Avanduse mõisahoone ümberehituse (1899–1902) jm.

Rudolf Moritz von Engelhardt, architect. 100th death anniversary. Was born in Tartu on March 9, 1857; died in Tartu on July 14, 1913.

Otto Karl Konstantin Freymuth, ajaloolane, arhitektuuriloolane ja raa-matukoguhoidja, 60 aastat surmast. Sündis 23.11.1892 Tartus, suri 28.04.1953 Saksamaal Goslaris.

Sündis Tartus pangaametniku perekonnas. Õppis Rudolf von Zeddelmanni poeglaste erakoolis ja 1912–1917 Tartu ülikoolis ajalugu ja vanu keeli (ei lõpeta-nud). Töötas 1915–1917 ja 1919–1939 Tartu ülikooli raamatukogus, kus komp-lekteeris, kataloogis ja kirjeldas Baltica kogu. 1939 emigreerus Saksamaale, 1939 töötas Danzigi raamatukogus ja 1940–1944 Toruńi linnaraamatukogu ju-hatajana. Hiljem elas Holsteinis ja Goslaris.

Freymuthi teadushuvi koondus keskajale ja selleaegsele arhitektuurile. Ju-hatas Tartu toomkirikus 1924–1925 väliuurimisi. Koostas koguteose «Tartu» keskaja ja varauusaja osa (kuni 1625), artikleid Liivimaa arhitektuuriajaloost, Balthasar Russowi biograafi a (1922) ja Richard Hausmanni elutöö ülevaa-te (1923). Rõhutas profaanhoonestuse uurimise ja muinsuskaitse vajalikkust. Osales Eesti biograafi lise leksikoni koostamisel. 1937 leidis Braunsbergi raa-matukogus Saksamaal vastureformatsiooni aegseid eestikeelseid tekste sisalda-va preestri käsiraamatu «Agenda parva» (1622) ja avaldas 1938 selle eestikeel-sed tekstid faksiimileväljaandes «Agenda parva Brunsbergae».

ÕESi liige, seltsi juhatuse liige ja raamatukoguhoidja. 1918. aastast ülikoo-li kiriku organist, saksa pihtkonna muusikaõpetaja ja dirigent, esines oreliõh-tutel Tartus ja Tallinnas. Eesti Ajalooarhiivis asub Freymuthi isikufond (1985 anti see üle Goslarist).

Otto Karl Konstantin Freymuth, historian, architectural researcher and librar-ian. 60th death anniversary. Was born in Tartu on November 23, 1892; died in Goslar, Germany, on April 28, 1953.

145

Gottfried Albrecht Germann, botaanik ja arst, 240 aastat sünnist. Sün-dis 08.12.1773 Riias, suri 16.11.1809 Tartus. Maetud Raadi kalmistule.

Õppis Riia toomkoolis 1782–1792, Saksamaal Jena ülikooli arsti- ja loo-dusteaduskonnas meditsiini 1792–1795 ning 1795–1796 Würzburgi, Berliini ja Kieli ülikoolis. Jena loodusuurimisseltsi asutajaliige 1793.

1797–1800 töötas arstina Peterburis, 1800–1802 Volmaris. 1802–1809 Tar-tu ülikooli esimene üldise loodusloo ja botaanika professor. 1802 rajas loodus-lookabineti, mis sai aluseks ülikooli loodusmuuseumile. Alustas geoloogilis-te distsipliinide õpetamist Tartu ülikoolis. 1803 rajas botaanikaaia praegusel pargialal Tiigi ja Vanemuise tänava vahel, 1803–1809 oli selle esimene juhataja. 1806 toodi botaanikaaed üle sobivamasse asupaika Laial tänaval.

Germanni peamisteks teadussuundadeks olid ornitoloogia ja botaanika. Tema ulatuslikem teadustöö oli botaanikaaia taimekogude nimestiku avalda-mine 1807. Kuulus 1802–1803 ülikooli professorite ringi Ephesinische Kirche (Efesose Kirik), kes propageeris valgustusfi losoofi lisi ja humanistlikke ideid. 1803 oli tegev ülikooli nõukogu kolmeliikmelises komisjonis, kes töötas välja üliõpilaste sisekorra reeglid. 1803 kuulus Toomemäe haljastamise komisjoni. 1803–1809 korraldas ekskursioone Eesti- ja Liivimaale.

Germannile on botaanikaaias püstitatud mälestuskivi ja monument.

Gottfried Albrecht Germann, botanist and medical doctor. 240 birth anniversa-ry. Was born in Riga on December 8, 1773; died in Tartu on November 16, 1809. Buried in Raadi cemetery.

Georg Hellat, arhitekt ja ehitusmeister, 70 aastat surmast. Sündis 04.03.1870 Valgamaal Puka vallas, suri 28.08.1943 Tallinnas.

Õppis Tartu reaalkoolis. Lõpetas 1890 Peterburis Anna kooli. 1893–1900 õppis Peterburi tsiviilinseneride instituudis. Töötanud Peterburis, Mogiljovi kubermangus, Riias ja Tallinnas vabakutselise arhitektina. 1902. aastast Lii-vimaa kubermanguvalitsuse teedeinsener, 1906–1909 Liivimaa Hüpoteegiselt-si insener-arhitekt. 1909. aastast iseseisev arhitekt, projekteeris põhiliselt Tar-tusse, Pärnusse ja Valka. 1913–1915 Tallinna linnaarhitekt, 1919–1923 Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna juhataja, 1927–1939 samas inspektor.

Tartus kavandas EÜSi hoone J. Tõnissoni t 1 (1901, valmis 1902), millest loe-takse eesti professionaalse arhitektuuri algust, Peetri kiriku kooli- ja koguduse-maja (1910) ja neoklassitsistliku Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegüm-naasiumi hoone J. Tõnissoni 3 (1914, praegune MHG hoone). Väljapoole Tartut projekteeris Endla teatrihoone Pärnus (1909) ja seltsimaja Säde Valgas (1911).

146

Georg Hellat, architect and engineer. 70th death anniversary. Was born in Puka commune, Valga County, on March 4, 1870; died in Tallinn on August 28, 1943.

Amalie-Luise Konsa (Konts), näitleja, 140 aastat sünnist. Sündis 10.03.1873 Tartumaal Raadi vallas, suri 19.07.1949 Tartus. Maetud Raadi kalmistule.

Õppis Tartu Jaani kiriku koolis. 1886 alustas lavategevust Vanemuise koori-lauljana. 1895 debüteeris Vanemuise Seltsi vanas majas Jaama tänaval tegutse-nud August Wiera trupis. Konsast sai August Wiera ja hiljem Karl Menningu juhitava teatri silmapaistvaim naisnäitleja. Mängis Vanemuises väikeste vahe-aegadega 1949. aastani.

Publik armastas Konsat ja teda kutsuti eesti teatrikunsti vanaemaks. Tema näitlejameisterlikkust hindasid kõrgelt lavastajad Karl Menning ja Kaarel Ird ning peamised lavapartnerid Hugo Techner ja Leopold Hansen. Parimateks osatäitmisteks loetakse Tiinat operetis «Ilumäe piimatüdruk» ja Nõmmelille operetis «Carneville’i kellad» ning Anu A. Kitzbergi draamas «Tuulte pöörises» ja vanaema A. Kitzbergi «Libahundis». 1927 mängis fi lmis «Noored kotkad».

1936 teenelise näitleja aunimetus, 1936 Eesti Näitlejate Liidu kuldrinna-märk ja 1948 Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. 1970 paigaldati tema viimasesse elukohta Ülikooli t 11 bareljeefi ga mälestustahvel.

Amalie-Luise Konsa (Konts), actress. 140th birth anniversary. Was born in Raa-di commune, Tartu County, on March 10, 1873; died in Tartu on July 19, 1949. Buried in Raadi cemetery.

Henrik (Heinrich) Koppel, arst, teadlane, tervishoiu ja rahvahariduse po-pulariseerija, ühiskonnategelane, Tartu ülikooli rektor, 150 aastat sünnist. Sün-dis 29.12.1863 Viljandimaal Uusna vallas, suri 16.12.1944 Tallinnas.

1884–1890 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust, 1891 kaitses doktorikraadi. 1892 sai assistendi koha sisehaiguste polikliinikus. 1893 alustas erapraksist, spetsialiseerus kõrva-, nina- ja kurguhaigustele ning täiendas end sel alal Pe-terburis, Viinis ja Berliinis.

1893–1917 Tartu lähedal asunud Muuli leprosooriumi juhataja. 1904 rajas kõrva-, nina- ja kurguhaiguste õppetooli, juhtis seda 1926. aastani. 1917 sise-haiguste erakorraline professor. 1918–1919 evakueerus koos ülikooliga Vene-maale. 1920–1928 Tartu ülikooli rektor ja sisehaiguste polikliiniku juhataja, 1928–1931 Tartu ülikooli prorektor. 1920–1934 Tartu ülikooli sisehaiguste kor-raline professor.

147

1902–1906 Tartu linnavolikogu liige.Osales erialaühingute tegevuses, oli Põhja-Balti Arstideseltsi üks asutajaid

1912 ja esimene esimees ning Liivimaa Leepravastase Võitluse Komitee, Piro-govi Seltsi ja Tartu Meditsiiniseltsi liige. Asutas ajakirja Tervis ja andis seda välja 1903–1910.

Tegevus ühiskondlikes organisatsioonides oli aukartustäratav: 1884–1890 EÜSi tegevliige ja 1887–1888 esimees, 1893–1895 Tartu Käsitööliste Abiandmi-se Seltsi esimees, 1894 V üldlaulupeo peakorraldaja, 1894. aastast Eesti Loodus-uurijate Seltsi liige, 1899–1919 Tartu Peetri koguduse esimees, 1906 Eesti Noor-soo Kasvatuse Seltsi asutajaid, 1930–1936 selle kuratooriumi esimees ja edaspidi ENKSi sihtasutuse esimees, 1906–1914 Vanemuise Seltsi esimees, 1907 Eesti Kir-janduse Seltsi asutajaid, 1909 ERMi Seltsi asutajaid, 1929 selle juhatuse esimees ja 1938 sihtasutuse valitsuse esimees, 1923–1931 Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna juhataja, 1938 ÕESi auliige (liige 1896. aastast).

Oli ka poliitiliselt ja majandusalaselt aktiivne, osaledes järgmiste organisat-sioonide töös: 1900 Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna liige, 1906. aastast Eesti Edumeelse Rahvaerakonna asutajaid ja aseesimees, 1902 Esimese Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse kuraator, 1903–1917 Liivimaa Linnade Hüpoteegi Seltsi juhatuse esimees, 1937 kindlustusseltsi Eesti juhatuse esimees.

Uppsala ülikooli audoktor 1927, Läti ülikooli audoktor 1927 ja Tartu ülikooli õigusteaduste audoktor 1928. Autasustatud Püha Stanislavi 3. järgu ordeniga.

Henrik (Heinrich) Koppel, medical doctor, scientist, advocate of health care and public education, public fi gure, rector of the University of Tartu. 150th birth anniversary. Was born in Uusna commune, Viljandi County, on December 29, 1863; died in Tallinn on December 16, 1944.

Karl Luik, poliitik, haridustegelane, Tartu linnapea, 130 aastat sünnist. Sün-dis 12.07.1883 Valgamaal Koikküla vallas, suri 05.03.1948 Venemaal Tjumeni oblastis Tobolskis.

Õppis 1906–1912 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, ma-gistrikraad 1913. Samal aastal lõpetas ülikoolis keskkooliõpetajate ettevalmis-tuskursused. 1906. aastast EÜSi liige.

1914–1917 Valga kommertskooli ja 1918–1919 Võru haridusgümnaasiumi õpetaja. 1917. aastast Võrumaa koolinõunik. 1919–1920 Võru maavalitsuse abi-esimees ja haridusosakonna juhataja.

Jaanuarist 1920 Tartu koolinõunik. Sama aasta 27. septembril valiti Tar-tu linnapeaks, 1924. aastani jätkas ka koolinõunikuna. 1924 liitus Eesti Rah-

148

vaerakonnaga. 1934. aasta volikogu valimiste järel vabastati Tartu linnapea ametist. Aleksander Tõnissoni juhitud linnavalitsuses 1934–1940 abilinnapea ja haridusosakonna juhataja.

Arreteeriti 15.04.1945 ja saadeti NSVLi siseministeeriumi otsusega 1946 viieks aastaks asumisele Tjumeni oblastisse.

Autasustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgi, Valgeristi ordeni, Eesti Pu-nase Risti II järgu II astme mälestusmärgi, tuletõrje hõberisti ning Läti Kolme Tähe Ordu ja Rootsi Kuningliku Ordu aumärkidega.

Karl Luik, politician, educationalist, Mayor of Tartu. 130th birth anniversary. Was born in Koikküla commune, Valga County, on July 12, 1883; died in Tobolsk, Tyumen oblast, Russia, on March 5, 1948.

Hugo Masing, peenmehaanik, 140 aastat sünnist. Sündis 18.03.1873 Tartus, suri 1939 Poolas Gotenhafenis (Gdynia).

Õppis Tartu kubermangugümnaasiumis ja Tartu reaalkoolis. 1889. aastast õppis Tartu peenmehaaniku Bernhard Schulze juures ametit, hiljem täiendas end samal erialal Saksamaal. 1901 kutsus Imperaatorliku TA füüsikainstituudi direktor Boriss Golitsõn Masingu peenmehaanika töökoja rajamiseks ja meteo-roloogiaaparaatide valmistamiseks Peterburi. Golitsõni ja Masingu koostöös konstrueeriti uut tüüpi, galvanomeetrilis-optilisel meetodil töötav seismograaf kaugmaavärinate registreerimiseks. Esimene niisugune seismograaf paigalda-ti 1906 avatud Pulkovo seismoloogiajaama. Selle eest pälvis Masing valitsuse aukirja ja nimelise kuldkella. Rohkete tellimuste täitmiseks asutas Masing Pe-terburis füüsikainstituudi alluvuses oma fi rma. Mõne aasta jooksul loodi Ve-nemaal seismoloogiajaamade võrk ning 1906–1916 võtsid Masingu fi rmas val-mistatud Golitsõni tüüpi seismograafi d kasutusele kõik Euroopa jaamad.

1920 opteerus Masing perega Tartusse ja Jaani t 18 rajas fi rma Teaduslikku-de Aparaatide Tööstus Hugo Masing. Koostöös Tartu ülikooli füüsikaprofes-sori, Golitsõni kunagise assistendi Johan Vilipiga töötas välja Golitsõni-Vilipi tüüpi täiustatud seismograafi . 1926–1939 valmistati neid 22 seismoloogiajaa-male kogu maailmas, sh 1931 Tartu seismoloogiajaamale J. Liivi t 4. Valmis-tati ka analüütilisi kaalusid, anemograafe, lennukikompasse ja pulsisagedus-märkijaid.

1939 sügisel lahkus baltisakslasena Saksamaale, suri sama aasta novembris.Masingute perele kuulunud elamus Jaani t 16 asub 19. sajandi Tartu linna-

kodaniku muuseum.

149

Hugo Masing, precision engineer, inventor and manufacturer of seismographs and other apparatuses. 140th birth anniversary. Was born in Tartu on March 18, 1873; died in Gotenhafen (Gdynia), Poland, in 1939.

Hans Männik, kirjastaja, kooliõpetaja ja õpikute koostaja, 120 aastat sünnist. Sündis 10.10.1893 Järvamaal Koeru kihelkonnas, surmaaeg ja -koht teadmata.

1914–1918 õppis Tartu õpetajate seminaris. 1924 lõpetas Tartu ülikooli zoo-loogina. 1919–1926 Hugo Treff neri gümnaasiumi loodusloo õpetaja.

Tema eestvõttel asutati 1920 kirjastus Loodus eesmärgiga anda välja kvaliteet-seid loodusteaduste õpperaamatuid. 1923 muudeti usaldusühinguna asutatud Loo-dus osaühinguks. 1930ndate lõpul oli osanikke üle 300, avati osakond Tallinnas.

Kirjastuse tegevdirektor Männik oli silmapaistvate organisaatorivõimetega andekas ärimees. Oskas tabada lugemishuvi ja pani rõhku reklaamile. Õpikute kirjastamise kõrval hakati välja andma ilukirjandust ja kirjanduselu elavdami-seks korraldati 1927–1939 romaanivõistlusi.

1920ndate majanduskriisi ületamiseks andis kirjastus välja odavate rah-varaamatute ettetellitavaid sarju. Mõeldi kõikidele lugejarühmadele vanusest, soost ja huvialadest lähtuvalt. Männiku deviisi «Raamat mingu rahva sekka» viidi ellu suure järjekindlusega.

Toodangu mahult kujunes Loodus 1930. aastate lõpul suurimaks Eesti kir-jastuseks. Alustati laiale lugejaskonnale suunatud odava, põhiliselt tõlkekirjan-duse sarjaga «Looduse universaal-biblioteek» (kuni 80 lk), seejärel asuti väl-ja andma sarja «Looduse kroonine romaan» (kuni 240 lk). Ajaviitekirjanduse lugejaile olid sarjad «Tänapäeva romaan», «Kriminaalromaan» ja «Võluv ro-maan» ning meeslugejatele «Mehed, maad ja mered», «Marseljeesist Internat-sionaalini» ja «Maailm vaekausil».

Suured teened on Loodusel eesti lasteraamatu arendamisel, kirjastati mit-meid sarju igale eale: teismelistele «Looduse kuldraamat», noorematele «Loo-duse lasteraamat» ja «Rõõmus raamat» ning päris pisikestele «Värvin ja õpin», «Targad tähed» ja «Kuldne kodu».

Anti välja ka teatmeteoseid, sh «Eesti entsüklopeedia», «Eesti biograafi li-ne leksikon», V. Vaga «Üldine kunstiajalugu» jt, ja maailmakirjanduse klassi-kat: «Nobeli laureaadid», F. Dostojevski «Kogutud teosed» jm. Kooliõpet toe-tati sarjaga «Keel ja kirjandus». Tarberaamatuid esindas kapitaalne «Aiandu-se ja mesinduse käsiraamat» ja sari «Kodukolle». Spordihuvilistele ilmus sari «Spordi suurraamat».

Männik asutas ka rahvusvahelise kirjastuse Boreas, oli K. Mattieseni trü-kikoja ja Ilutrüki juhatuse esimees, Eesti Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste

150

Ühingu asutajaid ja esimees 1926–1938, Kaitseliidu Tartu maleva propaganda-pealik, Looduseuurijate Seltsi liige.

Pärast kirjastuse natsionaliseerimist 1940 Männik arreteeriti ja mõisteti ka-heks aastaks vangi. 1941 viidi Venemaale ning sestpeale pole tema saatusest midagi teada.

Hans Männik, publisher, schoolteacher and textbook compiler. 120th birth an-niversary. Was born in Koeru parish, Järva County, on October 10, 1893; time and place of death unknown.

Heivi Pullerits, kultuuriloolane ja museoloog, Tartu Linnamuuseumi kauaaegne direktor, 75 aastat sünnist. Sündis 25.08.1938 Tartus.

Lõpetas 1956 Tartu 2. keskkooli (praegune MHG). Ida Urbeli balletistuu-dio õpilane, kuni 1957 Vanemuise balletitrupi liige. 1961 lõpetas Tartu ülikooli vene keele ja kirjanduse osakonna. 1968. aastast Tartu ülikooli kaugõppeaspi-rantuuris, 1975 kaitses kandidaadiväitekirja «Vene dramaturgia Eestis (kuni 1940)». 1961–1966 teatri- ja muusikamuuseumi teadur, 1966–1979 Tartu Linna-muuseumi fi liaali Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja, 1979–2002 Tartu Lin-namuuseumi direktor, 2002–2012 muuseumi juhtivteadur ja konsultant. Tartu Linnamuuseumi fi liaalide – K. Ristikivi muuseum (1991), 19. sajandi Tartu lin-nakodaniku muuseum (1993), KGB kongide muuseum (2001) – loomise init-siaator. Tartu laulupeomuuseumi püsiekspositsiooni koostaja 2007.

Avaldanud uurimusi ja artikleid kultuuriajaloost ja museoloogiast, sh «Eduard Vilde ja teater: 1865–1965» (1965), «Liina Reiman (1891–1961): elu ja tegevus» (1966), «Oskar Luts ja teater» (1969), «Oskar Luts lastekirjanikuna» (1975). Ko-guteose «Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu» koostaja ja toimetaja (2005), linnamuu-seumi ajaloo «Linnamuuseum ja tema aeg» koostaja (2009), Tartu ülikooli raa-matukoguhoidja Emil Andersi mälestusteraamatu kommentaaride autor (2012).

Eesti Muuseumiühingu asutajaliige ja esimees 1997–2006, osales esimese Ees-ti muuseumiseaduse koostamisel. Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori liige ja esinaine 1958–1960, naiskoori vilistlaskoori liige ja esinaine 1992–2009.

1988 ENSV teenelise kultuuritöötaja aunimetus, 2004 Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Tartu Tähe kavaler, 2008 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind, 2009 Eesti Muuseumiühingu auliige.

Heivi Pullerits, cultural historian and museologist, long-time Director of the Tartu City Museum. 75th birth anniversary. Was born in Tartu on August 25, 1938.

151

Peeter Põld, pedagoogikateadlane, poliitik ja haridusjuht, teoloogiakandi-daat, 135 aastat sünnist. Sündis 12.07.1878 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Puru kü-las, suri 01.09.1930 Tartus. Maetud Pauluse kalmistule.

1906 lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. 1905–1907 töötas ajakirjani-kuna Postimehes, Sõnas jt väljaannetes. 1908 täiendas end pedagoogika alal Saksamaal ja Šveitsis. 1908–1918 esimese eestikeelse gümnaasiumi, Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi (praegune MHG) asutajaid ja direktor. 1918 haridusminister. 1918–1925 Tartu ülikooli kuraator, 1925–1927 prorektor, 1920–1930 pedagoogikaprofessor ja 1922–1930 ülikooli didaktilis-metoodilise seminari juhataja.

Klassikalis-kristliku pedagoogikasuuna esindaja, pidas kasvatuse aluseks rahvuslikkust, usklikkust, lapse isikupära arvestamist ning iseseisvat õppimist.

Maapäeva liige, kuulus Eesti Rahvaerakonna liidrina Asutavasse Kogusse ning I ja II Riigikogusse. 1919–1920 ja 1921–1930 Tartu linnavolikogu esimees. Tegutses paljudes ühiskondlikes organisatsioonides: oli Eesti õpetajate kong-ressi algatajaid, Eesti Õpetajate Liidu esimene esimees, 1926–1930 Eesti Kars-kusliidu esimees ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi, Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu ja EELK Tartu ülikooli koguduse nõukogu esimees.

Autasustatud Kotkaristi teenetemärgi II klassi ja Eesti Punase Risti mäles-tusmärgi II järgu I astmega. Szegedi ülikooli audoktor, Läti ülikooli usuteaduse audoktor ja Tartu ülikooli fi losoofi a audoktor.

Peeter Põld, pedagogical scientist, politician and educational leader, Candidate of Th eology. 135th birth anniversary. Was born in Puru village, Jõhvi commune, East Viru County, on July 12, 1878; died in Tartu on September 1, 1930. Buried in Pauluse cemetery.

Richard Ritsing, koorijuht, helilooja, pedagoog, 110 aastat sünnist. Sündis 25.03.1903 Räpina kihelkonnas Sulgoja külas, suri 08.07.1994 Tartus. Maetud Raadi kalmistule.

Õppis 1919–1920 Tartu reaalkommertskoolis, 1920–1923 Tartu reaalkoolis ning 1919–1924 Tartu kõrgemas muusikakoolis viiulit (Stanislav Šapiro klas-sis), kompositsiooni (Mart Saare ja Heino Elleri klassis), dirigeerimist (Juhan Aaviku klassis) ja muusikapedagoogikat. 1923–1929 õppis Tartu ülikooli fi lo-soofi ateaduskonnas. Dirigeerimise alal täiendas end Berliinis ja Varssavis.

Esimene kokkupuude koorijuhtimisega 1920, kui asus juhatama Tartu reaalkooli meeskoori. Kokku juhatas ta 37 koori ja 15 orkestrit. 1933–1974 Tar-tu Akadeemilise Meeskoori, 1935–1983 segakoori Vanemuine dirigent, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori asutaja ja dirigent 1945–1963.

152

Pedagoogina töötanud mitmes õppeasutuses, sh 1934–1958 Tartu ülikoolis muusikaõpetajana ning 1945–1980 Tartu muusikakoolis. Ritsingu käe all on õppinud koorijuhid Voldemar Kliimand, Valdur Helm, Alo Ritsing, Uno Uiga ja Sulev Kald. Esimest korda juhatas laulupeol 1931, mil ta nimetati Ülemaali-se Eesti Noorsoo Ühenduse 10. aastapäeva laulupeo üldjuhiks. Üldlaulupidude juht 1950–1975 (v.a 1955) ning aujuht 1980, 1985 ja 1990. Üliõpilaslaulupidude traditsiooni algataja.

Loonud nii koori- kui ka soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillide-le, ansamblitele ja orkestrile, muusikat lavateostele. Tuntumad koorilaulud on «Tulease», «Emakene, hellakene» ning «Sa oled mu südame suvi». Avaldanud raamatuid koorijuhtimisest («Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat» 1938, «Koori-metoodika» 1968) ning artikleid eesti muusika kohta.

1983 Tartu linna aukodanik, 1984 ENSV rahvakunstnik.

Richard Ritsing, conductor, composer, educationalist. 110th birth anniversary. Was born in Sulgoja village, Räpina parish, on March 25, 1903; died in Tartu on July 8, 1994. Buried in Raadi cemetery.

Peeter Tarvel (kuni 1935 Treiberg), ajaloolane, 60 aastat surmast. Sündis 29.06.1894 Virumaal Vihula vallas, suri 19.10.1953 Venemaal Omskis.

Õppis Vihula vallakoolis ja Tallinnas Nikolai I (praegune Gustav Adol-fi ) gümnaasiumis, 1913–1917 Tartu ja Peterburi ülikoolis ajalugu. 1921 kait-ses Tartu ülikoolis kandidaaditöö «Jakobiinid ja jakobinism tähtsamate Prant-suse revolutsiooni uurijate valgustusel». Töötanud 1918–1921 ajalooõpetajana, võttis osa Vabadussõjast. Aastast 1921 töötas Tartu ülikoolis: 1925 dotsendi kt, 1931 professori kt, 1936 korraline professor. 1922. aastast Ajaloolise Aja-kirja peatoimetaja. 1941 ja 1944–1945 ajaloo-keeleteaduskonna dekaan. Saksa okupatsiooni ajal vallandati ülikoolist ja vangistati lühiajaliselt. 1945 vallan-dati ülikoolist ja arreteeriti, 1947–1950 sunnitööl Vorkuta kullakaevandustes, 1950. aastast asumisel Siberis, kus ka suri.

Maailmavaatelt sotsialist. I, II ja V Riigikogu liige. 1921. aastast Tartu lin-navolikogu liige ja 1930 esimehe asetäitja. Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi lii-ge ja esimees 1916–1917, Akadeemilise Ajalooseltsi liige ja 1928. aastast juhata-ja, Ajalooteaduste Rahvusvahelise Komitee Eesti osakonna esimees 1928–1940, Tartu Rahvaülikoolide Seltsi liige 1920–1931 ja 1928. aastast esimees.

Teadustöös keskendus Prantsuse revolutsiooni ja renessansiajastu uurimi-sele, samuti Tartu ajaloole: 17.–18. sajandi käsitlus koguteoses «Tartu» (1927), artikkel «Meistrite ja sellide vahekorrast Tartus XVIII sajandi lõpul» (1936),

153

ulatuslik käsikiri «Asehaldamisaeg Tartus» (hävinud). Käsitlenud Jaan Tõnis-soni, Friedrich Engelsi, Th omas Münzeri ja Maximilian de Robespierre’i vaa-teid. Monograafi a «Ignatius Loyola: jesuiitide ordu asutaja» (1933, faksiimile-trükk 1995), artiklikogumik «Demokraatia tulevik» (2002).

Peeter Tarvel (until 1935 Treiberg), historian. 60th death anniversary. Was born in Vihula commune, West Viru County, on June 29, 1894; died in Omsk, Russia, on October 19, 1953.

Udo Tiirmaa, arhitekt, 85 aastat sünnist. Sündis 29.09.1928 Tartus.Õppis Tartu I keskkoolis ja 1947–1953 TPIs arhitektiks, töötas 1953–1961 Tar-tu peaarhitekti tootmisgrupis, 1961–1970 Kommunaalprojekti ja 1970–1991 Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonnas. 1991. aastast töötab ARC Projektis. Projekteerinud Tartu Karlova kooli juurdeehitise (valmis 1965) ja prae-guse Kesklinna kooli hoone juurdeehitise (1967), koostanud Tartu toom-kiriku kooriosa Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiks ümberehitamise projekti (1988), Halliste kiriku taastamise projekti (1991), Jaani kiriku res-taureerimisprojekti (2005) ja Tartu linnamüüri konserveerimisprojekti. Juhatanud Tartus ehitusarheoloogilisi kaevamisi (koos Kaur Alttoaga toom-kiriku varemetes 1975 ja Vene värava juures 1977), 1981. aastast Jaani kirikus (Romeo Metsallikuga), paljude ülesmõõtmisjooniste autor. Alates 1970. aasta-test jäädvustanud Tartu kesklinnas tehtud kaevetöödel paljandunud arheoloo-gilisi ladestusi ja ehitusjäänuseid. Avaldanud artiklid riigikohtu hoone ja sealse piirkonna ajaloost, Rüütli ja Laia tänava nurgakrundi kujunemisest, Jaani ki-riku kirstudest, Tartu vormitellistest ja toomkiriku tornide konserveerimisest. 2005 Tartu aukodanik.Udo Tiirmaa, architect. 85th birth anniversary. Was born in Tartu on Septem-ber 29, 1928.

Ida-Erika-Elisabeth Urbel, ballettmeister, lavastaja ja pedagoog, 30 aas-tat surmast. Sündis 16.12.1900 Viljandis, suri 04.10.1983 Tartus. Maetud Vil-jandisse.

Lõpetas 1920 Viljandi tütarlastegümnaasiumi. Õppis tantsu 1923–1926 Gerd Neggo stuudios, täiendas end Edith Pfeiff ere juures Läti Rahvusooperis. Ballettmeistri ja tantsupedagoogi diplomi sai 1932 Pariisis. 1921 rajas Viljandis oma tantsustuudio, oli 1929–1935 Ugala teatri tantsu- ja liikumisjuht ning Pär-nu Endla külaliskoreograaf.

154

Kutsuti 1935 Tartusse Vanemuise ballettmeistriks, kus asutas teatri alalise tantsu- ja õpperühma. Tema 1939 lavastatud Tšaikovski «Karnevalisüit» pani aluse Vanemuise omanäolisele balletile. Töötas Vanemuises aastani 1980, 1957–1974 oli teatri peaballettmeister. Lavastanud arvukate ballettide (R. Glieri «Es-meralda», E. Tubina «Kratt», S. Prokofj evi «Romeo ja Julia» jm) kõrval ka näi-dendeid, oopereid ja operette.

1951 ENSV teeneline kunstitegelane, 1956 orden «Austuse märk», 1965 ENSV rahvakunstnik, 1970 Nõukogude Eesti preemia. Ida Urbeli auks asutati Tartus 1994 Ida Tantsukool.

Ida-Erika-Elisabeth Urbel, choreographer, producer and educationalist. 30th death anniversary. Was born in Viljandi on December 16, 1900; died in Tartu on October 4, 1983. Buried in Viljandi.

Ülevaated koostasid Arvi Haak, Karoliina Kalda, Teesi Kivivare, Silja Paris, Liivi Rosenvald, Marge Rennit, Kaari Siemer, Elle Tarik ja Merike Toomas.