EESSÕNA AASTARAAMATULE 3 - HARIDUSKESKUS€¦ · • e-õpe 37 • metsamajanduse Õppekava arendus ja Õppekvaliteedi kindlustamine 40 • Õpipoiss 43 • elektroonikaseadmete

AASTARAAMAT 2005/2006 õa

2

EESSÕNA AASTARAAMATULE 3

LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE 4

KOOLI ARENGU KAVANDAMINE 8

2005/2006 ÕPPEAASTA EESMÄRGID JA ÜLESANDED 9

ÕPPEOSAKONNAD

• ÕPPEKORRALDUSOSAKOND 10

• TOITLUSTUS- MAJUTUSÕPPEOSAKOND 12

• TEENINDUS-MAJANDUSÕPPEOSAKOND 14

• TEHNIKAÕPPEOSAKOND 16

• METSANDUSÕPPEOSAKOND 18

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE OSAKOND 21

EELARVE TÄITMINE JA HALDAMINE 24

TEABETALITUS 29

ÕOV 33

TUNNUSTAMINE

• ÕPILASTE TUNNUSTAMINE 34

• TÖÖTAJATE TUNNUSTAMINE 35

PROJEKTID ÕPPIJA ARENGU TOETAJANA

• E-õpe 37

• METSAMAJANDUSE ÕPPEKAVA ARENDUS JA ÕPPEKVALITEEDI

KINDLUSTAMINE 40

• ÕPIPOISS 43

• ELEKTROONIKASEADMETE KOOSTAJA ÕPPEKAVA

VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE 45

� Lisa 1 Õpilaste arv 2005/06 õ a seisuga 30.09.2005 46

� Lisa 2 Õpilaste arv 2005/06 õ a seisuga 31.05.2006 47

� Lisa 3 Lõpetajad 2006 48

� Lisa 4 Väga tublid lõpetajad 69

� Lisa 5 Koosseisunimestik 70

� Lisa 6 Pressiteated. Meist kirjutatakse 2005 – 2006 75


3

EEEESSSSÕÕNNAA AAAASSTTAARRAAAAMMAATTUULLEE

Lugupeetud lugejadLugupeetud lugejadLugupeetud lugejadLugupeetud lugejad

Teie ees on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse esimene aastaraamat, mis kajastab õppeaastat 2005/2006. Miks sündis otsus aastaraamatust? Aga eelkõige tulevaste aegade nimel, et oleks mida meenutada ja millest teavet ammutada. Tava on olnud koostada iga õppeaasta kohta aruanne, millel suhteliselt ametlik laad ja palju

arve. Aastaraamatus said võimaluse kõik struktuuriüksuste juhid oma mõtete avamiseks ja tehtust kokkuvõtte tegemiseks. Lisaks sisaldab aastaraamat kõikide töötajate ja lõpetajate nimesid 2005/2006 õppeaastal, statistilist lisamaterjali ja pilte. Ajad tulevad, ajad lähevad: sekundis sõlmuvad saatused võivad pöörata, paisata meid silmitsi sootuks ettearvamatuga. Ajad nii teevadki, aegadel on oma asi ajada, oma lugu kududa. Sellesse raamatusse talletatud lugu on ühe kooli ajalugu ühest õppeaastast. Head lugemist ja meenutamist! Soovin, et sellest saaks iga-aastane traditsioon ja et aastaraamat muutuks veelgi sisukamaks. Austusega kooli direktorAustusega kooli direktorAustusega kooli direktorAustusega kooli direktor Riina Müürsepp Riina Müürsepp Riina Müürsepp Riina Müürsepp (ametis 1. juulist 2005)


4

LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE...

Riina Müürsepp direktor Valisin oma sissejuhatavale loole sellise pealkirja seetõttu, et aasta oli äärmiselt pingeline ja andis meile kõikidele enneolematult palju uusi võimalusi ja tõi kaasa olulise murrangu kutsehariduse andmisel kogu maakonnas. Kui aastal 2001 valmis Pärnu maakonna kutsehariduse arengukava, siis kaasnes sellega oluline muutus, mis realiseerus 2003 aasta 11. veebruaril kui liideti kõik maakonnas kutseharidust andvad riigi kutsekoolid Pärnumaa Kutsehariduskeskuseks. See on meie kooli sünnipäev ja 2006. aasta jaanuaris sai kool 3 aastat vanaks. 2003 . aastal lõpetas Pärnu linn endise Niidupargi Gümnaasiumi tegevuse ja meie kool taotles Euroopa Regionaalarengu Fondist meetme 4.3. kaudu vahendeid kooli uue õppekompleksi väljaarendamiseks Niidu pargis vabaks jäänud hoonete baasil. 17. mail 2004 nägi ilmavalgust Haridus- ja teadusministri määrus nr.29 toetuse andmisest 50 miljonit EEK Pärnumaa Kutsehariduskeskuse renoveerimise toetuseks, millele 2005 aasta lisaeelarvest lisandus veel 9,5 miljonit krooni riigipoolset toetust käibemaksu osa katmiseks ja 2006 aasta lisaeelarvest 1,6 miljonit krooni lisatöödega tekkinud kulutuste katmiseks. Sellest EL raha 40 miljonit krooni. Uue õppehoone ja töökoja projekti koostas AS Amhold, ehitas AS Facio Ehitus ja järelvalvet teostas AS Telora.

21. juunil 2005 a. pandi ehitusele nurgakivi. Esiplaanil kooli nõukogu esimees Virve Pichen.


5

Ehitamine vältas algusest kuni kasutusloa andmiseni 21. detsembril 2005 kokku 227 päeva ja siis anti koolile üle õppehoone aadressil Niidu park 8,12. Töökoja ehitus jätkus. Detsembrikuu lõpp kulges suure kolimise tähe all, kui üle kolis kogu Sindi õppekoha pere, Pühavaimu tänava õppehoone ja suur osa Pargi tänava klassidest. Tänu õnnestunud töökorraldusele ei tekitanud kolimine probleeme ja töö uues majas võis peale koolivaheaega alata. Töötajad kogunesid uues majas esimest korda 3. jaanuaril 2006, et uut aastat ja uut maja tervitada. Uue õppehoone pidulik avamine toimus 10. veebruaril 2006. Avamisel osalesid minister Mailis Reps, maavanem Toomas Kivimägi, Linnavolikogu esimees Ahti Kõo, abilinnapea Margus Tammekivi, KVB juhataja Teet Tiko, KVB Lääne- Eesti. Lääne- Eesti Büroo juhataja Sirje Jõgiste, HTM Kutse- ja Täiskasvanuosakonna juhataja Andres Pung, HTM asekantsler Riho Raave, Europarlamendi saadik Marianne Mikko, Riigikogu liikmed Jaanus Männik, Toomas Alatalu. Ehitusfirmat esindasid Raivo Reineberk ja Peeter Pukk, projekteerijaid Jana Arov ja järelvalvet Kalev Pikaru ja Uuno Akkermann. Uues õppehoones võitis mööbli riigihanke firma Saloni mööbel, keda esindas Siiri Kikkas. Tehnika tarnis AS Datel. Koolihoone õnnistasid sisse EELK peapiiskop Andres Põder ja Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann. Lindi lõikasid läbi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilasomavalitsuse liikmed.

minister Mailis Reps maavanem Toomas Kivimägi Niidupargi uus õppehoone

Pildil vasakult: Eleri Suursaar, Raido Linkmann, Liivi Saar, Mihkel Saaring, Tanel Lillemets


6

Töökoja ehitusega oli olukord keerulisem, sest 2006 aasta talv osutus erakordselt külmaks. Nii et 23. veebruarile määratud esialgne tähtaeg nihkus üsna kevadele ja võib öelda, et kogu tegevus ehitusel ja kooli ümbruse korrastustöödel lõppes alles 1. juuniks 2006. See tõi kaasa raske olukorra ehituse ja puiduerialadel, kus praktiliste tööde sooritamisega oli palju probleeme. Lõpuks aga õnnestus läbi viia ka varustamine tööpinkide ja muu vajalikuga ning alates 1. septembrist 2006 on töökoda töövalmis.

Õppetöökoja ehitus Õppeaasta 2005/2006 oli kooli elus tõelise murrangu aasta õppkeskkonna kvaliteedis. Kindlasti tõi see kaasa muutusi ka kõikides teistes valdkondades. Seoses uue koolijuhi tööle asumisega muutus senine juhtimisstruktuur. Moodustati järgmised osakonnad:

Õppeosakond: 1. Õppekorraldusosakond - juhataja Tiiu Orgvee 2. Tehnikaõppeosakond - juhataja Jüri Puidet 3. Toitlustus-majutusõppe osakond - juhataja Elle Möller 4. Teenindus-majandusõppe osakond - juhataja Ülle Pikma 5. Metsandusõppe osakond - juhataja Marje Kask 6. Täiskasvanute koolituse osakond - juhataja Sirje Pauskar

Majandusosakond- majandusjuhid õppehoonetes

• õpilaskodud • metskond • raamatupidamine • halduspersonal

Direktori asetäitjatena alustasid tööd Kersti Metsmaa ja Taimi Vilgas, kellest esimene kureeris õppeosakondade ja teine majandusosakonna tööd. Kooli infosüsteemi arendamiseks ja paremaks suhtlemiseks meediaga loodi teabetalitus, mida asus juhtima Anneli Puudersell.


7

Õppeaasta jooksul loodi uute ametikohtadena sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, haridustehnoloogi ja kvaliteedijuhi ametikohad, mis kõik olid õppeaasta lõpuks ka täidetud oma ala spetsialistidega. Kooli nõukogu töötas järgmises koosseisus: Nõukogu esimees Virve Pichen, Liikmed: Toomas Kuuda, Teet Tikko, Arne Kalbus, Avo Juss, Ivo Pärnat, Tõnu Lapp, Ivo Aulik, Aare Väliste. Õppeaasta lõpus täitus ka selle nõukogu valimisperiood ja uue õppeaasta alguses ootavad ees muudatused nõukogu liikmeskonnas. 2005/2006 õppeaasta lõpuks toimus õppetöö Niidu pargi õppehoones, Pargi tänav 1 õppehoones ja Tihemetsas Voltveti mõisahoones. Tühjaks jäid Sindi õppehoone, Pühavaimu tänava õppehoone ja Kooli tänava töökojad. Koolis õppis õppeaasta alul 1333 õpilast ja õppeaasta lõpul 1160 õpilast. Kooli lõpetas 277 õpilast. Töötajaid 168.

Esimese koolipäeva hommik uues Niidu pargi koolihoones


8

KOOLI ARENGU KAVANDAMINE

Kool tugineb oma tegevuses arengukavale. Eelmine arengukava oli koostatud aastateks 2003 – 2006 ja oli kinnitatud nõukogu poolt 11.detsembril 2003 otsusega nr. 12. Tuginedes kehtivale arengukava eesmärkidele ja väärtustele, mis on meie kooli jaoks olulised ning aitavad kaasa kutsehariduse kaasajastamisele, asuti 2005. aasta sügisel välja töötama uut arengukava aastateks 2007 –2011. Arengukava töörühma kuulusid võrdväärsete partneritena juhtkonna liikmed ja kooli töötajad. Direktori juhtimisel viidi läbi SWOT analüüs, korrigeeriti kehtiva visiooni ja missiooni sõnastust, ühistööna valmis kooli tunnuslause. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevuse peaeesmärgid aastateks 2007-2011 on:

1. Eesti ja EL tööturu vajadustest lähtuv kutseõpe 2. Kaasaegne õppekeskkond 3. Koolil on hea maine

Õppeaasta prioriteetide seadmisel lähtutakse arengukavast. Iga uue õppeaasta alguses vaadatakse üle eelmise õppeaasta tulemused ning arutatakse läbi parendust vajavad valdkonnad.

VViissiioooonn PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ON AASTAL 2015 HEA MAINEGA TUNNUSTATUD ÕPPEKESKKONNAGA TÖÖJÕUTURUL KONKURENTSI-VÕIMELISI TÖÖTAJAID KOOLITAV KUTSEÕPPEASUTUS.

Missioon PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE MISSIOONIKS ON KAASAEGSETE KUTSEOSKUSTEGA TÖÖJÕUTURUL KONKURENTSI-VÕIMELISTE TÖÖTAJATE KOOLITAMINE KOOSTÖÖS TÖÖANDJATEGA.

KKoooollii ttuunnnnuussllaauussee:: KKUUTTSSEE HHEEAASSTT KKOOOOLLIISSTT

Kooli visioon, missioon, tunnuslause, peaeesmärgid ning uus täiendatud arengukava on õppenõukogu poolt heaks kiidetud.


9

2005/2006 ÕPPEAASTA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Arendustegevuse valdkond

• Kooli arengukava 2006- 2010 koostamine • Niidupargi projekti I etapi lõpetamine • Niidupargi projekti II etapi ettevalmistustööd • Õppekavade arendus ja uute õppekavade väljatöötamine • Tihemetsa õppekoha infrastruktuuri kaasajastamine • Praktikavõrgustiku loomine omavalitsuse ja ettevõttega • Kutse- ja karjäärinõustamise praktilise tegevuse alustamine

Õppe- ja kasvatustöö valdkond

• Õppeaasta jooksul õpingute katkestajate arv on alla 17% • Infosüsteemi loomine õpetajate kohta andmete kogumiseks • Viia viimasel kursusel väljalangevus miinimumini • Õppekorralduslike dokumentide analüüs ja korrastamine • Õppetöö ümberkorraldamine seoses Niidupargi õppekompleksi

valmimisega • Arenguvestlustele tugineva koolituskava rakendamine

Kooli juhtimise valdkond

• Struktuuri arendamine ja tööle rakendamine • Kvaliteediprojekti käivitamine • Palga ja motivatsioonisüsteemi juurutamine • Infosüsteemi juurutamine

Huvitegevuse valdkond

• Õpilaste huvide kaardistamine ja vastavalt võimalustele huvialaringide avamine

• Valmistame ette ja viime läbi kutsekoolide suvepäevad 2006-10-26 Halduse valdkond

• Niidupargi õppekompleksi käivitamine • Kooli finantskorralduse parandamine • 2006 a eelarve koostamine ja täitmise korraldamine • Toetavate struktuuride tegevuse korrastamine (sööklad, võimlad,

õpilaskodud) Kooli traditsioonid ja tähtpäevad

• Koostame heade tavade loetelu ja rakendame selle ellu.


10

ÕÕPPPPEEOOSSAAKKOONNNNAADD

ÕÕPPPPEEKKOORRRRAALLDDUUSSOOSSAAKKOONNDD

Tiiu Orgvee, osakonnajuhataja Õppekorraldusosakond moodustati 2005/2006. õa alguses. Osakonda kuuluvad õppejuhid, õppesekretärid ja üldainete õpetajad – kokku 47 inimest. Osakonna funktsioon on kahesugune: ühelt poolt õppetöö korraldamine ja teiselt poolt üldhariduslike õppeainete õpetamine. Õppekorralduslikud ülesanded olid möödunud õppeaastal Heili Västriku, Sirje Aigro, Erna Grossi, Viivika Kanneli ja Ester Tamme õlul. Koostöös valmis

tunniplaan; koostati, esitati aruteludeks ja rakendati rida õppekorralduslikke dokumente, millest kõige olulisem oli Õppekorralduseeskiri koos lisadega; koostati õppetöö kokkuvõtted ja analüüsid; korraldati kooli lõpu- ja riigieksamid. Koordineerime kogu õppedokumentatsiooniga tehtavat tööd koolis. Osakonna pädevuses on mitmesugust õppetegevusega seonduvat informatsiooni, näiteks õpilaskontingendi iseloomustus, arvestus ja analüüs; pedagoogide koosseisu iseloomustus; pedagoogide täiendkoolituse üle arvepidamine jne. Õppekorraldusosakond peab suurepäraseks koostööd kantselei juhataja Hele - Ly Selgega. Üldaineõpetajad – staažikad ja kogenud; nõudlik ja kriitiline, õpihimuline ja edasipürgiv seltskond, kelle keskmine vanus on 52, noorim liige 29 ja vanim liige 69-aastane. Meie parimatest parimad on Sirje Tamm – õpetaja-metoodik, kooli Aasta Üldaineõpetaja ja Pärnumaa Aastaõpetaja 2006 ning Toivo Kirsi – vanempedagoog, Pärnumaa Aastate Õpetaja 2005. Vanempedagoogi ametijärk on omistatud: Sirje Laanemäele, Reet Näärile, Reet Parindile, Jaan Murile, Salme Haavikule, Maimu Metslale, Sirje Parrolile ja Erna Grossile. Sirje Laanemäe on vabariikliku ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ainekomisjoni liige. Üldaineõpetajad osalevad aktiivselt e-õppe koolitustel, mille tulemusena valmivad e-kursused ja õpiobjektid.


11

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Limbergi juhendamisel saavutasid õpilased: Kati Sepa, Heidi Västrik ja Helen Türk vabariiklikul kutsekoolide emakeele olümpiaadil II koha. Traditsioonilised on üldainete ainenädalad – inglise keele nädal, vene keele nädal, emakeele päev, matemaatika päev, mille raames toimuvad konkursid, mälumängud õppekäigud, viktoriinid jne. Pärnu linna koolide teatriteemalises mälumängus “Gulliveri Teatrimäng” osalesid meie õpilased edukalt. Tänu kehalise kasvatuse õpetajate Reet Parindi ja Mihkel Lembitu initsiatiivikusele, osalevad meie õpilased edukalt nii kohalikel kui ka vabariiklikel spordivõistlustel, tulles sealt alati tagasi kas karika või diplomiga.

Õppekorraldajad: Heili Västrik, Hele-Ly Selge, Tiiu Orgvee, Viivika Kannel, Sirje Aigro, Marika Vask, Kersti Metsmaa

Õppekorraldusosakond: Reet Näär, Irina Smoleitšuk, Ingrid Schumann, Astrid Sinisalu, Rein Volberg, Maie Jesjutina, Ene Külaots, Heidi Vellend, Ljubov Jürgenson, Heili Västrik, Piret Mühlberg, Marika Vask, Reet Parind, Tiiu Orgvee, Sirje Laanemäe, Maimu Metsla, Allan Lorents, Sirje Aigro, Ruth Leping, Piret Laan, Anne Metsmaa, Viivika Kannel, Monika Limberg


12

TTOOIITTLLUUSSTTUUSS-- MMAAJJUUTTUUSSÕÕPPPPEEOOSSAAKKOONNDD

Elle Möller, osakonnajuhtaja Uute õpilaste vastuvõtt õppeaastaks oli edukas, ei komplekteerunud täies mahus ainult kelner-ettekandja õppegrupp. Uutest õppegruppidest avati vene õppekeelega koka õppegrupp VK-05 põhihariduse baasil. Koka eriala III kursuse õpilasele Piret Hansbergile määrati Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu stipendium. Presidendi vastuvõtule kutsuti pagar-kondiitri eriala lõpetaja Meeli Raavik.

Kirjutati alla koostöölepingule taastusravikeskus “Sõprusega” . Toimusid õppeekskursioonid ja õppekäigud erinevatele messile ja toitlustusettevõtetesse (toidumess Tallinnas koka eriala õpilastele jm.) Veebruaris 2006 lõpetasid kooli koka eriala 31 õpilast. Koka eriala lõpetajatest sooritasid kutseeksami Marko Pedajas ja Moonika Matiesen. Hotelli eriala lõpetajatest sooritasid kutseeksami 7 õpilast. Osalesime Kuressaares korraldatud toitlustuserialade vabariiklikul kutsevõistlusel 2 võistkonnaga (Merlin Kikkas, Kadi Valdaru ja Jaanus Krass, Piret Hansberg) Teenindajana võttis osa KE-05 õpilane Janar Valge, kes võitis eripreemia parima kokteili segamise eest. Õppeaasta suurürituseks meie osakonnale oli Niidupargi uue õppehoone piduliku avamise banketi korraldamine 10.02.2006. Oma oskusi näitasid koka eriala õpilased maitsvate suupistete valmistamisega peolaua katmisel õpetajate - Taisi Kasela, Marina Madissoni ja Urve Mellese juhendamisel. Teenindajateks olid tublid kelner-ettekandja õppegrupi õpilased Ahto Rüütel; Janar Valge; Priit Tamm; Egne Tänav ja Kristi Grass õpetaja Peep Peetersoo juhendamisel. Aprillis sõlmisime reklaamitoetuse lepingu AS Paulig Balticuga, millega kaasnevalt andis Paulig tasuta kasutamiseks komplekti Santa Maria kaubamärki kandvaid tooteid hinnaga 8246.- õppelaborisse laboratoorsete tööde läbiviimiseks ja erinevad maitseained õppeklassi teooriatundides kasutamiseks.


13

Juunis koostöös täiskasvanute osakonnaga käisime SPA & Konverentsihotellis “Strand” restorani kokkade valmistatud roogi hindamas meie osakonna õpetajatega. Koostöö jätkub sel õppeaastal kursuste läbiviimise näol ettevalmistamaks töötavaid kokki kutseeksamiks. Märkimist väärib ka hea koostöö erinevate Pärnu toitlustusettevõtetega õpilaste ettevõtte praktika läbiviimisel ja võimalusel näidata oma teadmisi ning oskusi töötamisel suveperioodil erinevates ettevõtetes. Meie põhilised koostööpartnerid on olnud TRK ”Sõprus”; Tervise Paradiis; trahter “Postipoiss”; SPA & Konverentsihotell “Strand”; TRK “Estonia”; Frens AS Frens Catering Pärnu; OÜ Servitris; AS Transcom Vara; OÜ Erlandia; restoran “Paradiis” jt. 2.-27.maini praktiseeris Hollandis Groningenis hotelliteeninduse eriala kutseõpetaja Kristi Raidla Leonardo da Vinci projekti raames. Õppeaasta lõpus tunnustati ka meie osakonna parimaid õppureid: Alvi Kruusimäe pagar-kondiitri õppegrupist; Raido Linkmann keskkooli baasil koka erialalt ja Ergo Mets põhikooli baasil koka erialalt. Kooli nominentideks meie osakonnast esitati parima rühmajuhatajana Endla Kuura. Nominendina parim meeskond märgiti ära toitlustus-majutusõppeosakond. Tubli!!! 22.06.2006 lõpetasid kooli

• PK-02 õppegrupp rühmajuhataja Angela Jõumees • KM-03 õppegrupp rühmajuhataja Iraida Grigorjeva • PT-03 õppegrupp rühmajuhataja Endla Kuura • H-04 õppegrupp rühmajuhataja Tiina Tamm • KE-05 õppegrupp rühmajuhataja Ly Kukk

Toitlustus-majutusõppeosakond: Mai Hints, Marina Madisson, Malle Raudoja, Taisi Kasela, Kristel Sepp, Endla Kuura, Terje Steinberg, Peep Peetersoo, Elle Möller, Angela Jõumees


14

TTEEEENNIINNDDUUSS--MMAAJJAANNDDUUSSÕÕPPPPEEOOSSAAKKOONNDD

Ülle Pikma, osakonnajuhataja Teenindus-majandusõppeosakond moodustati 2005/ 2006. õa alguses. Osakonda kuuluvad 9 eriala kutseõpetajad – kokku 18 inimest. Lisaks annavad tunde tööettevõtulepingu alusel 9 inimest, kes töötavad vastaval erialal. Osakonna funktsioonid on:

• õppetöö korraldamine ja sisekontroll osakonnas • kutsehariduslike õppeainete õpetamine • õpilaste praktika korraldamine koolis ja

praktikaettevõtetes • koostöö teiste osakondadega

Erialad põhihariduse baasil:

• Rõivaõmblemine • Müüja • Laomajandus

Erialad keskhariduse baasil: • Juuksuritöö • Sekretäritöö • Müügiassistent • Ärikorraldus • Sotsiaalhooldus sesoonõpe • Raamatupidamisassistent sesoonõpe

Vanempedagoogi ametijärk on omistatud kutseõpetajatele: Ene Jaakson, Heli Sakk - Hännikäinen, Anneli Puudersell, Külli Song, Aime Harjakas. Osakonna kutseõpetajad: Ene Jaakson, Aime Harjakas, Eela Malk, Külli Song, Heli Sakk-Hännikäinen, Anneli Puudersell ja Ülle Pikma osalesid ESF projektis “Kutseõppeasutuste õppekavade arendus” Õppekavade arendus: sekretäritöö, rõivaõmblemise, rätsepatöö ja juuksuri eriala õpetajatega - sai valmis. Selle tulemusena valmisid eriala kohustuslikud õppesisud, mis on avaldatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel www.ekk.edu.ee tõuketoetuste all. Kutseõpetaja Anneli Puudersell, juhtis juuksuri eriala töörühma ning kaasati Juuksuritöö ja iluteeninduse nõukogusse. Külli Song osales sekretäritöö eriala töörühmas ja on nüüd Ametniku- ja sekretäritöö õppekavarühma Nõukogu liige.


15

VI üleriigiliste noorte äripäevade raames korraldatud ärierialade õppurite kutsevõistluselt võitis meie kooli võistkond, kuhu kuulusid ärikorralduse eriala õpilased: Vitali Hohlov, Jonna Jensen, Sirli Rebane, Airi Siiner, Evar Kask, Eva Teiva, Monika Mitrofanova, Kärt Kiviselg, Märt Sedrik ja Erlend Kivikangur. Koduse tööna oli ette valmistatud Fazer Eesti ASi turundussituatsiooni lahendus. Juhendaja: kutseõpetaja Eela Malk. 2.-27.maini praktiseeris Hollandis Groningenis ärikorralduse eriala kutseõpetaja Eela Malk Leonardo de Vinci projekti raames. Juuksurieriala kutseõpetajate aktiivse koostöö tulemusena kirjutati alla koostöölepingule Junor Pro OÜ-ga, kes vahendab firma Goldwell juuksehooldustooteid. Pargi tänaval on avatud juuksuri õppesalong, mis vastavalt õppekavale ja tunniplaanile on avatud: TKN 10-15 Toimusid õppeekskursioonid (Tallinn, Riia) ja õppekäigud erinevatele messidele (Ettevõtluspäev, Toidumess, Ilu Sõnum jne). Koolis toimus pakkimiskonkurss müüjatele ja müügiassistentidele. Osalesime vabariiklikel kutsevõistlustel Tartus müüja erialal. Kutsekvalifikatsiooni eksami sooritasid 22 müüja ja müügiassistendi õpilast, 10 ärikorralduse ja 17 raamatupidamise assistendi õpilast.

Teenindus-majandusõppeosakond: Anneli Puudersell, Ene Jaakson, Heli Sakk-Hännikäinen, Piret Laan, Triin Saluveer, Õnne Ennusaar, Sofie Järvsoo, Iraida Grigorjeva, Ülle Pikma, Aime Harjakas, Janne Ojala


16

TTEEHHNNIIKKAAÕÕPPPPEEOOSSAAKKOONNDD

Jüri Puidet, osakonnajuhataja Tehnikaõppeosakond moodustati 2005/2006. õa alguses. Osakonda kuuluvad: ehituserialade, tisleri-, autode- ja masinate remondi ja arvutiteeninduse kutseõpetajad ning ESF meetme 1.1 projektijuhi assistent- õppekoordinaator, osakonnajuhataja- projektijuht. Kokku 26 töötajat. Osakonna ülesanne on planeerida, koordineerida, ja teostada kogu õppetegevust osakonnas. Arendustegevuse parimaks näiteks on ESF meetme 1.1 projekt “Elektroonikaseadmete koostaja õppekava

väljatöötamine ja rakendamine”. Projekt alustas 01.11.2005. Koostöös ettevõtetega on jõutud õppekava väljatöötamiseni. Eesmärk - avada elektroonikaseadmete koostaja õpperühm 2007.aastal. Osakonna tähtsündmuseks oli puidu-ehituserialade õppetöökoja valmimine. Kokku on uusi puiduseadmeid vastavatud töökojas üle 2,6 miljoni krooni eest. Üleriigiliselt sai tunnustatud tisleri eriala õpilane Priit Avarmaa, kes saavutas vabariiklikel kutsevõistlustel III koha. Tislerierialal toimus kutseeksam, 14-st lõpukursuse õpilasest sooritas eksami 10. Tehnikaõppeosakonna ehitusõpetaja, Janek Klaamas, sai koolisisese tunnustuse “aasta uus tulija” nominatsioonis. Parimaks kutseõpetajaks valiti Leo Jakobson, kes valiti ka Pärnumaa “aastate õpetajaks”. Õpilaste valikul, pälvis tunnustuse, ehituseriala kutseõpetaja Lembit Lill. Vabariiklikku õppekavade töögruppi kuulusid tislerieriala kutseõpetaja Karli Edo ja arvutiteeninduse eriala kutseõpetaja Kristi Lorents. Arvutiteeninduseriala kutseõpetaja Heidi Ahman osales Innove juhitud Õpipoisiprojektis. Algasid ettevalmistustööd Interreg II projektiks puidutöö alal. Välissuhetest käivitus möödunud õppeaastal ehituseriala koostöö Kotka Ametikooliga Soomes. Novembrikuus käisime külas, samuti võõrustasime Kotka delegatsiooni maikuus . Leonardo da Vinci programmi raames said välispraktika kogemuse tislerieriala ja autode- ja masinate remondi eriala 2 õpilast ning tislerieriala õpetaja Karli Edo. Korraldasime õppepraktika 6-le Läti Latgales Amatniecības Meistaru Skola puussepa õpilasele, samuti 2-le ventilatsioonieriala õpilasele Kotka Ametikoolist.


17

Oleme külastanud Tallinna Ehituskooli, Haapsalu ja Tartu Kutsehariduskeskust, Tallinna Polütehnikumi, Narva Kutseõppekeskust ning TTÜ Virumaa kolledžit. Oleme Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning Eesti Puutööliidu liikmed. Toimus ümarlaud Pärnumaa puidu- ja mööblitootmisfirmadega ning metalliettevõtetega. Toimusid koostööseminarid firmadega: Kiilto OÜ, Aeroc tehased, Sadolin OÜ, SIA Caparol. Sõlmiti koostööleping Eesti Instrument OÜ-ga. Õpilastöödena remontisid tehnikaosakonna õpilased: 5 klassiruumi, 2 ühiselamutuba 3 vahekoridori kooli Pargi 1 õppekompleksis, valmistati mööblit uue töökoja tarvis, valmistati ning paigaldati Tihemetsa autotöökoja aknad, teostati tänavakivitöid TÜ Pärnu Kolledžile, koostöös Pärnu Linnavalitsusega korrastati Kuursaali Bangalo. Töid juhendasid kutseõpetajad: Janek Klaamas, Lembit Lill, Kai Pajumaa, Leo Jakobson ja Karli Edo. Palju on tehtud - veel rohkem on ees!

Tehnikaõppeosakond: Eda Tiismaa, Kristi Teesalu, Leo Jakobson, Mati Koitmäe, Jüri Puidet, Silver Silluta, Anu Laas, Janek Klaamas, Värdi Soomann, Lembit Lill


18

MMEETTSSAANNDDUUSSÕÕPPPPEEOOSSAAKKOONNDD

Marje Kask, osakonnajuhataja Metsandusõppeosakonnas on õpetatavaid erialasid praegu üks – metsamajandus, kus põhikooli baasil toimub õpe 4 aastat. Erialal õpib 55 õpilast. Ettevalmistamisel on uus õppekava - alternatiivtalumajandus metsamajanduse suunaga. Õpetajad Metsandusosakonnas on 6 õpetajat, kuid lisaks õpetavad üksikuid aineid töövõtulepingu alusel oma

ala spetsialistid väljastpoolt kooli ja kooli metskonnast. Samuti annavad metsatehnikat, auto- ja traktoriõpetust, ettevõtluse aluseid, arvutiõpetust ja muid erialaaineid teiste osakondade õpetajad. Kokku on metsandusõppega seotud 20 erialaõpetajat. Koostöö tööandjatega On välja kujunenud kindlad metskonnad Pärnu- ja Viljandimaal, kus metsandusõpilased sagedamini ettevõttepraktika sooritavad. Näiteks Audru, Lodja, Surju metskonnad. Tööandjad on kaasatud õppekavade arendamisse ja uuendamisesse, andes õppekavade kohta oma hinnangu. Lõpetajad Kevadel lõpetas metsamajanduse eriala 10 õpilast, rühmajuhataja oli Marje Kask. Väga heade tulemustega lõpetasid kooli Lauri Luigand ja Andres Lootus, kes olid kutsutud põllumajandusministri maaerialade parimate lõpetajate vastuvõtule. Hästi lõpetas kooli ka Mario Heinlaid. Lauri Luigand esindas kooli Tartus toimunud Maamessil koos Eneli Ennoki, Ats Konsapi ja Mario Kallasega. Ats Konsap ja Lauri Luigand viibisid. Leonardo projekti raames kuu aega metsatehnika praktikal Soomes Mikkeli Ametikoolis. Koos õpilastega stažeeris Soomes ka õpetaja Arnold Schmidt. Mitmetel spordivõistlustel on kergejõustikus edukalt kooli esindanud Kuido Killing. Aasta viisakaima õpilase tiitlile kandideeris Janek Holland. Tublimad õpilased noorematelt kursustelt Õppimises olid möödunud õppeaastal tublimad, lõpetasid kursuse neljade ja viitega: Erik Rist, Raivo Ahli ja Rene Truks ME-05 õppegrupist; Evald Saidla, Raido Rohtla ja Alo Tomson ME-04 õppegrupist. Metsamajanduse eriala õpilased on mitmetel spordivõistlustel edukalt kooli esindanud: Erik Rist, Rene Truks, Renee Aluste, Evald Saidla, Taivo Kalden, Raido Rohtla, Margus Neggo, Lev Heinonen, Meelis Allik. Kutseeksamil osalenud õpilaste arv 2005/2006 õppeaastal Igal aastal sooritavad III kursuse õpilased raietöölise kutseeksami, eelmisel õppeaastal sooritas eksami 7 õpilast 7-st.


19

Õppebaasid Praktika toimub kooli metskonnas, ettevõttepraktika võib sooritada RMK metskondades ning teistes metsa- ja puidufirmades. Juba 10-ndat aastat toimub õpilasvahetus Norra Tinius Olsen Skolega. Parimad III kursuse õpilased saavad sooritada kahenädalase metsatehnika alase praktika Norras. Samas pakume Norra õpilastele praktikat Tihemetsa metskonnas meie õpetajate juhendamisel. Tihemetsa õppekohas toimunud üritused 1925. aastal alustati Tihemetsas, tollases Voltvetis, metsavahtide koolitust. 2005.aastal täitus 80 aastat metsandusliku kutsehariduse andmise algusest Eestis. Selle tähistamiseks korraldati mitmeid üritusi ja tehti tublisid tegusid. Tihemetsas korraldati vabariiklik konverents ,,80 aastat metsanduslikku kutseharidust Eestis”, kus ettekannetega esinesid mitmed tuntud metsandustegelased ja kooli ajaloo uurijad. Korraldati vilistlaskokkutulek ning vilistlaste eestvedamisel vändati videofilm “Tihemetsa 80”. Koostati raamat ,,Tihemetsa 80”, kus on lühike kooli ajalugu ja kõigi teadaolevate vilistlaste ja õpetajate nimed.

Tihemetsa 80 – vilistlaste kokkutulek Traditsiooniks on saamas igasügisene Seenenäitus. Näitusele on õla alla pannud paljud õpetajad ja metskonna töötajad, kuid põhiraskus, seente määramine, kuulub abimetsaülem Ivi Hiiele. Määratud seeneliikide arv on olnud üle 100.


20

Seenenäitus Tihemetsas Vabariikliku Metsanädala raames korraldatakse koostöös metsandusõpetajate ja õppemetskonna töötajatega Metsapäeva. Viimastel aastatel on Metsapäeval osalenud ka mitmete Pärnumaa üldhariduskoolide ning Luua Metsanduskooli õpilased. Metsapäeva orienteerumismängu 2. koha saavutasid III kursuse õpilased Nele Haasma ja Meelis Allik, 3. koha said IV kursuse õpilased Janek Holland ja Kuido Killing. Tihemetsa ,,metsamehed” on aktiivsed kaaslööjad valla mälumängus ehk Kihelkonna Kilval ja vabariiklikul kutseõppeasutuste õpetajate mälumängul. Mälumänguvõistkonda kuuluvad: Ivi Hiie, Kaja Hiie, Marje Kask, Vaiga Lill ja Erna Gross. Tihemetsa õpetajate ettepanekul esitati Toivo Kirsi Pärnumaa aastate õpetajaks ja Külli Song Pärnumaa aasta õpetaja kandidaadiks Erna Grossi eestvedamisel korraldatakse Tihemetsas doonoripäevi.

17. augustil 2006 püstitas metsanduse õpetaja Arnold Schmidt 50-aastaste uue Eesti rekordi 5000 meetri jooksus tulemusega 16.37. Sellest aastast on Arnold Schmidti nimel ka M50 Eesti rekord 3000 m takistusjooksus tulemusega 10.59,68.


21

TTÄÄIISSKKAASSVVAANNUUTTEE KKOOOOLLIITTUUSSEE OOSSAAKKOONNDD

Sirje Pauskar, osakonnajuhataja PKHK Täiskasvanute koolituse osakond töötab isemajandamise põhimõttel ja on omatulusid teeniv struktuuriüksus. Möödunud õppeaastal olid peamised tegevusvaldkonnad järgmised:

• Täiskasvanute tööalane koolitus • Esma- ja ümberõpe • Täiendõpe • Ettevalmistus kutseeksamiks • Keeleõpe

• Arvutiõpe • Huvialakoolitus • Vanglakoolitus • Suvekool • Täiskasvanud õppija nädala üritused

Kokku toimus möödunud õppeaastal 57 erinevat kursust, millel osales kokku 708 täiskasvanud õppijat. Kursuste käive 2005/2006 õppeaastal moodustas 1 455 906 krooni. Alljärgnevalt on diagrammidel näidatud õppijate arvu ja käibe muutust õppeaastate lõikes.

Õppijate arv aastate lõikes

207260

509

702 708

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006

Õppeaasta

Õp

pij

ate

arv


22

Käibed õppeaastate lõikes

272 086

448 395

824 353

1 097 651

1 455 906

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006

Täiskasvanute koolituse osakonnas on eelneval õppeaastal kursuste läbiviijatena ja abilistena osalenud kokku 70 lepingulist töötajat. Alljärgnev diagramm toob välja meie õpetajate ja välislektorite osakaalu.

Lepingulised töötajad 2005/2006 õppeaastal

38; 54%25; 36%

7; 10%

PKHK õpetajad Väljastpoolt lektorid Teenuse osutajad

Meie klientideks on olnud Tööturuameti piirkondlik osakond, avaliku sektori asutused, ettevõtted, üksikisikud. Järgnevalt on tabelis ära toodud need esma- ja ümberõppe erialad, mida tellis ja rahastas 2005/2006 õppeaastal Tööturuameti Pärnumaa osakond.

Sügis semester

Kevad semester

Jrk nr

Eriala

Osalejate arv

Kokku

1 Müügiesindaja-klienditeenindaja 9 10 19 2 Hotelliteenindaja 12 10 22 3 Müüja-kassapidaja 6 6 4 Pottsepp-kaminameister 11 11 5 Puhastusteenindaja 10 7 17 6 Klienditeeninduse baaskoolitus 21 21 7 Elektroonikaseadmete koostaja 7 7 103


23

Täiendõppest suure osa moodustas toiduhügieenikoolitus, lisaks käivitusid kokk I kvalifikatsioonikursus, puhastusteeninduse alused, kokakunst – laste sünnipäevalaud, klienditeenindus ja etikett, AS Strand kokkade testkoolitus. Keeleõppes pakuti inglise, soome, prantsuse ja eesti keelt võõrkeelena, arvutiõppes osalesid algajad huvilised. Huvialakoolitused toimusid kodundus- ja aiandusvaldkonnas. Neli õppeaastat korraldas Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pärnu Vanglas infotehnoloogia õpet kinnipeetavatele. Igal sügisel alustas õpingutega 12 õppijat, mida rahastas riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeerium. Pärnu Vangla suletakse 01.jaanuar 2007 aastal ja eelnevate aastate heale koostööle pandi pidulikult punkt juuni lõpus ühisel laevareisil mööda Pärnu jõge. Neljandat aastat reeglina augustikuu esimesel nädalal on PKHK täiskasvanute koolituse osakond korraldanud suvekooli nime all käsitöö- ja kunstiõpetajatele suvekursuseid, osavõtjaid on olnud rohkesti üle Eesti. Möödunud suvekool 2006 oli eriline selle poolest, et lisaks käsitöö- ja kunstiõpetajatele pakkusime võimalust õppida ka keele ja digitaalfotograafia õppe huvilistele. Suvekooli raames toimus ka kahe päevane suveseminar „Koostöös kvaliteetsem koolitus“ kutseõppeasutuste täiskasvanute koolituse korraldajatele. Koostööseminari kõige tähtsam osa oli koostöövõrgustiku moodustamine. Tänu suvekooli toimumisele PKHK-s kajastati toimuvat meedias - kohalikus Pärnu Postimehes ja üle Eestilise ajalehes Postimees, lisalehes Õpipoiss. Igal õppeaastal viib Täiskasvanute koolituse osakond läbi Täiskasvanud õppija nädala kampaania üritusi, et võimendada inimestes enesearengule suunatud tahet. Üks suurem ja tähtsam kõnesoleva nädala üritustest oli seminar „Töötajate kvalifikatsioonisüsteem – elukestva õppe osa“, mis oli suunatud meie kooli praktikaettevõtete esindajatele. Huvi koolituse vastu oli suur ja tagasiside positiivne, edastati erinevaid huvipakkuvaid ettepanekuid. Täiskasvanute koolituse osakond teeb iga koolituse/kursuse lõpus tagasiside küsitluse. Küsitluste tulemused võetakse kokku iga erineva kursuse puhul ja analüüsitakse, mille tulemusena tehakse parendused olemas-olevasse ja saadakse toetust ja häid mõtteid edaspidise sisulise poole arenguks.

Täiskasvanute koolituse osakond: Sirje Pauskar ja Gerli Ollino


24

EELARVE TÄITMINE JA HALDAMINE

Taimi Vilgas, direktori asetäitja finants- ja haldusalal Eelarve 2005 aasta eelarve moodustas 78 887203 krooni, sellest eraldised Haridus-ja Teadusministeeriumilt tegevuskuludeks 20 452 655 krooni (tegelikult laekus 21 169 615 krooni) ja sihtotstarbeliste eraldistena sotsiaaltoetusteks 2 362 550 krooni (tegelikult laekus 2 672 150 krooni), sihtotstarbelisteks investeeringuteks 33 108 407 krooni (sh. 26 960 000 krooni ERDF-st), tegelikult laekus 37 969 102 krooni. Õppelaenude

kustutamiseks oli planeeritud 118 281 krooni. Metsamajanduse õppekava arenduseks ja õppekvaliteedi kindlustamiseks oli eelarves kavandatud 250 000 krooni. Majandustegevusest planeeriti laekumisi kokku 20 330 000 krooni ja 2004. aastast ületulev jääk oli 2 265 310 krooni. Kokku laekus 2005.aastal 87 987 465 krooni, sealhulgas omatulud 22 647 512 krooni ehk 25,7% laekumistest. Omatulusid teeniti kavandatust 3 018 884 krooni rohkem. Omatuludes moodustasid laekumised Tihemetsa õppemetskonnast 19 651 205 krooni, täiskasvanute koolitusteenuste osutamisest 1 310 979 krooni, õpilaskodude kulude katteks laekus 317 000 krooni, õppesöökla ja kohviku tulud olid 701 372 krooni. Õppetöökodade toodangu ja teenuste müügist laekus 131 605 krooni. Võimla, aula ja klassiruumide kasutamise eest kanti kulude katteks 349 405 krooni. Üüri ja renti laekus 148 366 krooni, muid tulusid 37 580 krooni. Kassakulud kokku moodustasid 2005. aastal 80 021 203 krooni, sealhulgas tööjõukulud 21 174 877 krooni ehk 26,46% kuludest. Majandamiskulud moodustasid 21 971 836 krooni, sihtotstarbelised kulud 36 874 490 krooni. 2005.aasta rahaliste vahenditega tagati kooli igapäevavajadused ja loodi võimalused kooli arenguks. 2006.aasta eelarve maht moodustab 71 501 782 krooni, sellest eraldised Haridus-ja Teadusministeeriumilt tegevuskuludeks 26 397 000 krooni, kasv võrreldes eelmise aastaga 24,7%.Koolituskoha baasmaksumuseks oli arvestatud 15 489 krooni, millele rakendati kutseala valdkondade koefitsiente.


25

Ministeeriumilt planeeritakse vahendid sotsiaaltoetusteks 2 711 440 krooni, õppelaenu kustutamiseks 122 605 krooni. Sihtotstarbelisteks investeeringuteks Niidu õppekompleksi ehitamiseks on kavandatud 19 515 883 krooni ja erinevate projektide kaudu laekuvaid vahendeid 3 057 892 krooni. Omatulusid on 2006.aastal kavas teenida 11 760 700 krooni, sealhulgas Tihemetsa õppemetskonna toodangu müügist 9 000 000 krooni, täiskasvanutele koolitusteenuse osutamisest 1 300 000 krooni, õppetöökodade toodangu ja teenuste müügist 171 700 krooni, õppesööklast ja kohvikust 480 000 krooni, õpilaskodude kulude katteks laekuvatest vahenditest 340 000 krooni, muude ruumide kasutusseandmisega seotud kulude katteks planeeritakse laekumisi 400 000 krooni ja muid tulusid 69 000 krooni. 2005.aastast ületulevad vahendid moodustavad 7 966 262 krooni. 30.septembri seisuga on laekunud 67 232 994 krooni, sealhulgas omatulusid 14 119 179 krooni. 2006.aastal on pööratud erilist tähelepanu ruumide efektiivsemale kasutamisele ja omatulu teenimisele. Omatuludes aastaks planeeritud õppemetskonna toodangust saadavat tulu on laekunud rohkem 2 807 781 krooni. Täiskasvanute koolitusest on 9 kuuga laekunud 1 028 315 krooni ehk 79 %,õppetöökodade toodangu ja teenuste müügist on laekunud 415 187 krooni, seega planeeritust 243 487 krooni rohkem. Õppesööklast ja kohvikust on laekunud 291 338 krooni ehk 60,7%. Õpilaskodu kulude katteks laekus 420 389 krooni ehk 124%,muude ruumide kasutamise eest laekus kulude katteks 104 310 krooni ehk 26%. Muid tulusid saadi 51 859 krooni ehk 75,2 %. 9 kuuga on kasutatud rahalisi vahendeid kokku 56 266 392 krooni ehk 79 % aasta eelarvest. Tööjõukulu moodustab 17 211 438 krooni ehk 68%, majandamiskuludeks on kasutatud 16 451 140 krooni ehk 82% aasta eelarvest .Muudeks tegevuskuludeks on kasutatud (põhiliselt käibemaksukulu) 770 186 krooni, seega 356 186 krooni eelarves ettenähtust rohkem. Kooli hoonete remondiks on kasutatud 3 527 566 krooni, projektides omaosaluse kulud moodustasid 400 613 krooni ehk 75% eelarves kavandatust. Majandamiskulude osakaalu tõstab 2006.aastal vajadus teha aastaringselt kulutusi hoonetele, kus õppetööd enam läbi ei viida - Sindis Pärnu mnt. 26 ja Pärnus, Pühavaimu 26. Haridus-ja Teadusministeeriumile on tehtud ettepanek võõrandada hoone Sindis ja anda rendile hoone Pärnus. Projektide sihtfinantseerimiseks erinevatest allikatest on kasutatud 1 131 068 krooni ehk 35 %.


26

Niidu pargi kompleksi ehituseks on 9 kuuga kasutatud 15 160 801 krooni, seega kõik selleks eelarves ettenähtud vahendid. Õppetoetusteks on kasutatud 1 545 653 krooni ehk 70%,sõidusoodustusteks 320 764 krooni ehk 52% , metsamajanduse eriala stipendiumideks 68 000 krooni ehk 40 % ja õppelaenu tasumiseks 79 776 krooni ehk 65% aasta eelarvest. 2006. aastal rakendati osakonnapõhine eelarvete süsteem. Igale osakonnale on kinnitatud oma eelarve, milles planeeritud vahendite kasutamise eest vastutab osakonna juhataja. Haldamine 2005/2006.õppeaastal on toimunud oluliselt paranenud kooli materiaal-tehniline varustatus nii õppehoonete kui õppevahendite osas. 2006. aasta 10. jaanuarist alustati õppetööd uues õppehoones Niidu park 8,12. Seoses sellega suleti Sindis, Pärnu mnt. 26, asuv õppehoone ja Pärnus, Pühavaimu 26, asuv õppehoone. Korraldati ümber õppetöö Pargi 1 asuvas õppehoones. Põhjalikult läbimõeldud logistika tulemusena viidi kogu kolimisprotsess läbi talvisel koolivaheajal, sellega ei häiritud õppetööd. Niidu pargi õppehoones võeti kasutusele 43 klassiruumi 1109 õpilastele ja 26 tööruumi. Õppehoones on lift, kaasaegsed tualettruumid, sh. invatualett, garderoob, kohvik. Hoone on varustatud tuletõrje- ja valvesignalisatsiooniseadmetega, samuti ühtse helindussüsteemiga. Koolihoone on varustatud kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega, avatud pakkumismenetlusega riigihanke tulemusena soetati 188 arvutit ja monitori koos tarkvaraga, 4 sülearvutit koos tarkvaraga, 7 data-videoprojektorit ja üks puutetahvel koos tarkvaraga. Kogu hanke maksumuseks kujunes 2 208 305 krooni (koos käibemaksuga). Komplekteeritud on 8 arvutiklassi 126 õpilasele. Kõikides õppeklassides on õpetaja töökoht varustatud arvuti ja grafoprojektoriga. Data- videoprojektorite kasutamine toimub vastavalt vajadusele, kõikides klassides neid ei ole. Vajalike info-tehnoloogiliste vahenditega on varustatud ka kooli administratsioon. Õpilastele on loodud võimalus kasutada vabal ajal 2 arvutit kohvikuruumis ja 2 arvutit õpilasomavalitsuse ruumis. Õppehoone sisustati täielikult uue mööbliga, riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu kogumaksumus oli 2 355 698,90 krooni. Klassiruumid sisustati laudade ja reguleeritava kõrgusega toolidega, kappidega õppevahendite paigutamiseks, õpetaja töölauaga ja arvutilauaga. Enamuses klassides on kasutusel dušitahvlid. Arvutiklasside akendel on valgust mitteläbilaskvad


27

rulood, teistes päikesepoolsetes klassides on tavalised rulood. Arvutiklassid ja administratsioonikorpuse tööruumid on varustatud konditsioneeridega. Õppehoonele paigutati valgustähed ja juurdepääsu tee algusesse valgustulp kooli nimega. 2005/2006.õppeaastal anti käiku ka uus puidutöökoja hoone Niidu park 10, mille tulemusena lõpetati tegevus Kooli 6b asuvas töökojas. Töökoja üldpind on 2 096,19 m2 Töökoda on sisustatud kaasaegsete puidutöötlemisseadmetega. Täiendavalt soetati riigihanke korras 9 uut puidupinki ja seadet kogumaksumusega 2 874 480 krooni, sealhulgas programmjuhtimisega puidutöötlemiskeskus Faster FC 400 koos tarkvaraga. Kompleksis on uus puidukuivati. Uued seadmed vastavad kõikidele õppetöökojas nõutavatele ohutusreeglitele. Puidu laoplats ja kuivati piirati võrktaraga taraga, mis tagab varade säilivuse ja tuleohutuse. Töökoda on varustatud ventilatsiooni –ja aspiratsiooniseadmetega. Õpilastel ja õpetajatel on nõuetekohased pesemisruumid ja saun. Ruumid on sisustatud lukustatavate metallist riidekappide. Sellega on loodud kaasaegsed õppetöö-ja praktikatingimused üldehitajatele, ehituspuuseppadele, tisleritele ja viimistlejatele. Kuna õpilaste arv on oluliselt suurenenud, oli vajadus võtta kasutusele Niidu pargi kompleksis asuv võimla, mida ei renoveeritud kooli infrastruktuuri väljaarendamise I etapil. Remondi käigus paigaldati uued aknad, kuna vanad olid lõhutud. Õpilaste poolt on praktika käigus valmistatud uued uksed. Uue õppeaasta algul need paigaldatakse ja värvitakse viimistlejate koolipraktika ajal. Samas korrastatakse ka fuajee ja üks pesemisruumidest. Pargi tn. 1 õppehoones endistesse direktsiooniruumidesse ehitati välja pagar-kondiitrite õppeklass koos õpilaste riietusruumiga ja degusteerimisruumiga. Selleks ehitati vee- ja kanalisatsiooniühendused, ventilatsioonisüsteemid ja uus elektrivarustussüsteem. Samuti paigaldati ventilatsioonisüsteemid kõrvalasuvatesse tualettruumidesse. Õppehoone tiiva II korrusel ehitati senised üldõppeklassid ümber õmbluse eriala õppeklassideks ja paigutati ümber kogu õmbluse eriala, kuna kasutusel olnud VI korruse ruumid ei vastanud ohutusnõuetele. Ümberehituse käigus ehitati ümber elektrivarustusvõrk, 2 klassiruumi ja koridori põrandad kaeti PVC kattega, parandati laed, seinad, aknad, lihviti ja lakiti põrandad, koridori paigaldati ripplagi. Remondi tegemisel osalesid koolipraktika käigus ehituseriala ja viimistluse õpilased. Uue õppeaasta alguseks tehti remont õppehoone tiiva I korruse kahes klassiruumis ja ehitati õppeklassiks ümber endine raamatukoguruum.


28

Seoses raamatukogu ümberkolimisega suurematesse ruumidesse tehti eelnevalt neis sanitaarremont koos elektrivarustuse korrastamisega. Probleemiks on veel jäänud ruumide vähene soojapidavus. Sanitaarremont tehti Pargi 1 vana õppehoone ruumis, mis on Täiskasvanute koolituse osakonna kasutuses ja Pargi t. võimlas ja jõusaalis. Samuti uuendati võimla riistvara. Seoses suure nõudlusega õpilaskodu kohtadele võeti kasutusele endised administratsiooni 5 tööruumi Õpilaskodu II korrusel ja ehitati need õpilaste poolt õppepraktika käigus ümber õpilaskodu tubadeks. Õpilaskodus korrastati elektrivarustust, paigaldati õpilaste tarbeks kööki 4 - kohaline elektripliit ja paigaldati ventilatsioon, mis seni köögis puudus. Samuti uuendati voodivarustust. Kahjuks ei vasta õpilaskodu kaasaja nõuetele. Kuna perspektiivis on uue õpilaskodu rajamine, ei ole majanduslikult otstarbekas teha olemasolevasse hoonesse olulisi investeeringuid. Seetõttu on piirdutud minimaalsete kulutustega hoone korrastamisel. Tihemetsa õppekohas paigaldati õpilaskodule uued aknad, ehitati peahoones õpilaste toitlustamise korraldamiseks köök, paigaldati uued köögiseadmed ja remonditi söögisaal, remonditi õpetajate tööruumid, likvideeriti peahoone keldrist vanad kasutamata ja lekkivad kanalisatsioonitorustikud ja sellega seoses tehti kelder niiskuskindlaks. Õppepraktika käigus valmistati ja vahetati osaliselt autoremonditöökoja aknad, telliti klaaspaketid .Töö jätkub uuel õppeaastal. Ehitati välja metsamajanduse eriala saeklass. Alustati seni kasutuseta seisvate hoonete juurde teenindusmaa taotlemisega ja sellega seoses maade mõõdistamisega. Töö jätkub uuel õppeaastal. Eesmärk on korrastada maakasutus 2007.aastal. 2006.aastal korraldati ümber koolihoonete koristamine. Niidu õppehoones ja töökojas on tellitud koristusteenus koos tarvikutega (vedelseep, tualettpaber ja paberkäterätid). Teenust osutab OÜ SOL. Pargi ja Tihemetsa õppekohas on koristajad kooli koosseisus. Paljundusaparaadid asuvad kõikides õppekohtades. Niidu õppekohas on paigutatud eraldi paljundusaparaat õpilaste jaoks.


29

TEABETALITUS

Anneli Puudersell, juhataja Teabetalitus moodustati 2005. aasta novembris. Koosseisu kuuluvad: huvijuht, haridustehnoloog, kutsenõustaja, raamatukogu töötajad, infotehnoloogia spetsialistid ja juhataja. Teabetalitus koordineerib: avalikke suhteid, asutusesisest ning - välist info liikumist, õpilaste ja töötajate huvitegevust. Teabetalitus kavandab: kooli reklaami, tegeleb reklaammeenete tellimise, haridusmessidel osalemise (Teeviit 2005, Intellektika 2006, Suunaja 2006, Viljandi Haridusmess, Maamess),

info avaldamise korraldamise haridus- (Edasiõppija, Abiturient) ja telefoniteatmikes ning meediaplaanide koostamisega (Pärnu Postimees, Linnaleht, Maaleht, Sakala, Pärnu Raadio, Raadio Elmar, Uuno jne). Vastutame visuaalse meediakujunduse eest.

Teeviit 2005: Märt Sedrik, Marja-Liisa Kuusk, Kärt Kiviselg, Sirel Peet, Albert Sillaste, Riina Müürsepp, Valdeko Gailit Iga nädal saadetakse personali listi ettevõtmisi kajastav nädalakava, kus on fikseeritud koosolekud, kogunemised, üritused, koolitustel või konkurssidel osalemised.


30

Alates 2005. aasta novembrist on välja saadetud 15 pressiteadet. Meediakajastusi Pärnu Postimehes 54 korral, lisaks teistes väljaannetes: Linnaleht, Maaleht jt. Pressiteadete tekste on regulaarselt ette loetud Eesti Raadio ja Pärnu Raadio uudistes. Uudistekünnis ületati „Aktuaalses kaameras” kooli avamisega ja seoses dokumentide vastuvõtuga, TV 3 saates „Pärnu Suvi” . Osakondade süsteem võimaldab korraldada üritusi, mis jõuavad iga õpilase või töötajani. Õpilastel on võimalus kaasa aidata ürituste korraldamisele. Tähtpäevade tähistamine: õpetajatepäev, stiilipäevad, tervisepäev, jõulunädala üritused, vastlapäev, kooli sünnipäev, sõbrapäev, vabariigi aastapäev, naljakuu ja kevade alguse tähistamine, kevadkontsert Tantsurõõm jne. Tihemetsa pargi ühiskoristusel osalesid Pärnu õppekoha õpilased-õpetajad.

Kevadrõõm-tantsurõõm Pärnu Kontserdimajas 2005. aasta maikuus korraldas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilasomavalitsus koostöös kooli juhtkonna ja suvepäevade toimkonnaga vabariiklikud kutseõppeasutuste suvepäevad Varemurrus. Suvepäevade üldjuhina oli edukas huvijuht Kai-Tõe Ellermaa. Igal aastal korraldab uued suvepäevad eelmiste suvepäevade võitja, seekord oli meie koolil au korraldada suurüritus. Sel aastal sündis vabariiklikul konkursil suvepäevade logo, mille autoriks oli meie kooli õpilane Tiina Parv. Suvepäevadel võistlesid kooli eest: Mirko Vahtra, Ranel Kuusemets, Margus Pärn, Elmar Kitsel, Kaido Plastunov, Kaire Koidumets, Alvi Kruusimaa, Natalia Beloussova, Maie Jesjutina, Janek Klaamas. Saavutasime III koha! Eelmisel õppeaastal tegutses koolis kümme huvialaringi. Huvialaringide avamisel arvestati õpilaste soove ja kooli võimalusi. Ringijuhendajateks on valdavalt meie oma maja inimesed. Ringidest tegutsesid: lauluansambel,


31

bänd, koolitants, tantsurõõm, vabatants, võrkpall, korvpall, saalihoki, male, lilleseade. Pärnu õppekohas on käivitunud: võrkpall, korvpall, jalgpall, sulgpall, saalihoki, kergejõustik, male, tantsuring, ansambel. Tihemetsa õppekohas töötavad: jalgpall, võrkpall, mälumäng, saering, autoring. Õpilastel on võimalik kasutada jõusaali. Kõik ringid on õpilastele tasuta.

Tervisepäev Pärnumaa Kutsehariduskeskuses

Spordipäev kalevi staadionil Tänu tulemuslikule ringitööle on Pärnumaa Kutsehariduskeskus olnud edukas spordis: Eesti Kutsekoolide sarjas I koht korvpallis, II koht võrkpallis, III koht ergomeetril sõudmises, II koht kergejõustikus, III koht saalihokis, kooli liikumisrühm osales Kalevi võimlemispäevadel.


32

Eesti Kutsekoolispordiliit hindas 25 kutsekooli tegevust ja nimetas kolmanda auhinna vääriliseks meie kooli. Raamatukogud asuvad Pargi tn 1 majas ja Tihemetsas. Raamatukogus on õppekirjandust 37720 ühikut ja lugejate osakaal kõigist õppijatest on 40 %. Tihemetsa õppekoha raamatukogu on avatud igal tööpäeval kell 10.00-14.00 ja Pärnu õppekoha raamatukogu esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-12.15; 13.00-16.30 ning reedeti 9.00-12.15; 13.00-16.00. E-Kutsekooli projekt käivitus PKHK jaanuaris 2006, mille eestvedajaks ning e-õppe arendamiseks koolis võeti tööle haridustehnoloog. Haridustehnoloogi üheks tööülesandeks on kättesaadavaks teha e-õpet puudutav info. Koolis on multimeediavahendid õppematerjalide loomiseks ja näidistundide salvestamiseks. Vastavalt vajadustele toimub õpetajate e -õppe alane sisekoolitus ja toimub võimaluste loomine e-õppe arendamiseks.

Teabetalitus: Kai-Tõe Ellermaa, Anneli Puudersell, Eda Tiismaa, Varje Tipp, Kaivo Paal, Valdeko Gailit


33

ÕPILASOMAVALITSUS

ÕOV tegevust koordineerib huvijuht Kai-Tõe Ellermaa Kooli õppe- ja kasvatustöös ning koolivälises tegevuses on kindel roll õpilasomavalitsusel. ÕOV juhatus valitakse üheks õppeaastaks ÕOV üldkoosolekul. ÕOV juhatuse ja aktiivi koosolekud toimuvad igal nädalal. Kinnitatud on ÕOV põhikiri, koostatud õppeaasta tegevusplaan tähtpäeva-ürituste korraldamiseks või korraldusele kaasaaitamiseks.

ÕOV juhatuses on 9 liiget: � president – Raido Linkmann � Pärnu asepresident – Kaire Koidumets � Tihemetsa asepresident – Elmar-Leonhard Kitsel � Sekretär – Marja-Liisa Kuusk � avalike suhete toimkonna juhataja. – Tanel Lillemets � teabetoimkonna juhataja – Eneli Ennok � sporditoimkonna juhataja – Mirko Vahtra � kultuuritoimkonna juhataja. – Natalia Beloussova � õigus-sotsiaaltoimkonna juhataja. – Mihkel Saaring

Kooli õpilasomavalitsus tegutseb aktiivselt koolielu huvitavamaks muutmisel. Nende peamisteks tegevusvaldkondadeks on:

a) ürituste korraldamine b) suhtlemine ja kogemuste vahetus teiste(kutse)õppeasutustega c) õpilaste huvide kaitsmine, õiguste eest seismine d) õpilaste esindamine oma koolis ja väljaspool e) kooli maine kujundamine f) tähtpäeva- ja muude ürituste korraldamine või korraldusele

kaasaaitamine. Õpilasaktiivi seminar-laager Kadri motellis september 2005


34

TUNNUSTAMINE

ÕÕPPIILLAASSTTEE TTUUNNNNUUSSTTAAMMIINNEE Direktori käskkirjaga kiituse avaldamine õnnestunud ürituse läbiviimise eest, võistlustel hea koha saavutamise eest, aasta õpilase valimine. Kõik õpilased ja õpetajad said esitada aasta parima õpilase kandidaate, kas üksikisikuid või õppegruppe, viies kategoorias.

• aasta viisakaim õpilane - Laura Helde ja Janek Holland • aasta silmapaistvaim esineja – Alvi Kruusimaa

• aasta parim sportlane - Ellen Aruste • aasta parim õppur - Erik Rist, Elmar-Leonhard Kitsel, Ville Viirelaid,

Kerstin Juss, Triin Lehtmaa, Asko Aru ja Ergo Mets. • aasta parim ürituse korraldaja – Maamessi meeskond: Eneli Ennok,

Ats Konsap, Lauri Luigand, Mario Kallas


35

TTÖÖÖÖTTAAJJAATTEE TTUUNNNNUUSSTTAAMMIINNEE Eelmise õppeaasta huvitavamaks ettevõtmiseks kujunes parimate töötajate väljaselgitamine ja tunnustamine. Töötati välja nominentide loetelu 10 erinevas kategoorias:

� aasta üldainete õpetaja (valiti Sirje Tamm), � aasta kutseõpetaja (valiti Leo Jakobson), � aasta rühmajuhataja (valiti Endla Kuura), � aasta töömesilane (valiti Tiina Pinsel), � aasta haldustöötaja (valiti Eldi Toompalu), � aasta üllataja (valiti Varje Tipp), � aasta uus tulija (valiti Riina Müürsepp), � aasta rõõmurull (valiti Ülle Pikma), � suur sõnameister (valiti Karli Edo), � aasta meeskond (valiti Kevadrõõmu

õpetajate tantsutrupp). Igal töötajal oli võimalus esitada kandidaate ja hiljem e-formulari abil elektrooniliselt valikuid teha. Töötajate poolt valitud aasta üldaineõpetaja Sirje Tamm ja aasta kutseõpetaja Leo Jakobson esitati kooli töötajate poolt maakondliku aastaõpetaja ja aastateõpetaja tiitli konkursile. Mõlemad kandidaadid osutusid maakonnas tunnustuse vääriliseks.

AASTA ÜLDAINEÕPETAJA SIRJE TAMM

AASTA KUTSEÕPETAJA LEO JAKOBSON


36

Tunnustatakse kõrgkooli ja pikaajaliste kursuste lõpetajaid, kvalifikatsiooni tõstnuid, õpilasi vabariiklikeks konkurssideks ettevalmistanud õpetajaid jne. Õnnitletakse töötajaid neile olulistel tähtpäevadel: lapse sünd, abiellumine, sünnipäev, juubilaridele kingitakse kooli logoga meene. Positiivset õhkkonda koolis aitavad luua ühised koolitused ja ettevõtmised, näiteks õpetajatepäev, mida tähistakse traditsiooniliselt koos Haapsalu Kutsehariduskeskuse töötajatega. Jõuluõhtu töötajatele ja töötajate lastele, nominentide autasustamine ja kevadpidu.

Jõulud Uuedal Tehnikaosakonna piparkook

Laste jõulupidu Õpetajatepäev


37

PROJEKTID ÕPPIJA ARENGU TOETAJANA

Varje Tipp, haridustehnoloog- projektijuht 16. veebruaril 2005 loodi rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste konsortsium, mis sai nimetuseks Eesti e-Kutsekool. Konsortsiumi eesmärgiks on elukestva õppe ja regionaalarengu põhimõtetest lähtudes liikmesõppeasutuste e-õppe alase koostöö algatamine ja soodustamine ning e-õppe arendamine. Konsortsiumi liikmeteks on 6 rakenduskõrgkooli, 31

kutseõppeasutust, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA), mis teeb koostööd Eesti e-Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Tiigrihüppe Sihtasutuse jt. Konsortsiumi liikmeks oleme ka meie - Pärnumaa kutsehariduskeskus. E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhine õpe, mida nimetatakse veel sidus-, arvutipõhiseks, veebipõhiseks-, võrgu-, või virtuaalõppeks, mis on muutunud tänapäeval õppetöö lahutamatuks osaks. E-õpet on Õppiva Tiigri arengukavas defineeritud järgmiselt: E-õpe on (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku tundi, mille eesmärgiks on tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja õpetamismeetoditele. E-Kutsekoolide projektiöö esmaseks ülesandeks on Pärnumaa kutsehariduskeskuses luua aastaks 2008 10 õpiobjekti ja 10 e-kursust. Kevadel on juba selle tegevusega algust tehtud. Käesoleva aasta sügisel on valmimas kolm õpiobjekti, mille koostajateks Kristel Sepp “Värvusõpetus ja kompositsioon”, Heli Sakk- Hännikäinen “Klienditeenindus” ja Elmar Kaldmäe “Mööbli remont ja restaureerimine”. E-Kursuste loomisega tegeleb 10 õpetajat. Sel sügisel on plaanis valmis saada 7 e-kursust. E-kursuste loomisega tegelevad Allan Lorents “Ettevalmistuskursus bioloogia lõpueksamiks”, Kristi Raidla


38

“Vastuvõtuteenuse töökorraldus I” (TUMATO võrgustiku ühiskursus), Monika Limberg ja Ruth Leping “Majutus- ja toitlustusalane eesti keel”, Kristi Lorents “Programmeerimine (Java)”, Endla Kuura “Puhastustööde alused”, Sirje Aigro “Statistika” ning Maie Jesjutina ja Sirje Parrol “Vene keele algkursus- vene keel c keelena”. Kursuste esitlused toimuvad koolis pärast nende valmimist. Kõik nimetatud õpetajad on väga tublid ja innovatiivsed. Projekti raames on loodud e-õppe arendus- ja koostöösüsteem ning käivitatud 10 temaatilist võrgustikku, kuhu kuuluvad ka meie kooli õpetajad eesmärgil teha koostööd teiste rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolidega. Meie koolist on liitunud võrgustikega 26 õpetajat. Kellel on huvi võrgustike töö vastu, saavad jätkuvalt ennast sinna registreerida aadressilt: http://iva.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/vorgud Selleks, et mitte ainult virtuaalselt omavahel suhelda, korraldati kevadel Nelijärvel seminar, kus kohtuti silmast silma ja vahetati üksteisega ideid ning kogemusi. Seminaril oli meie kool esindatud kõige suurema arvu õpetajatega.

Pildil Astrid Sinisalu, Reet Näär, Maie Jesjutina, Sirje Parrol, Endla Kuura, Värdi Soomann, Anu Laas, Heli Sakk- Hännikäinen, Kristel Sepp ja Sirje Aigro Alates 2006 aasta märtsist on Pärnumaa kutsehariduskeskus Tiigrihüppe maakondlik koolituskeskus. Tiigrihüppe SA-ga on meie koolil sõlmitud koostööleping, mille käigus maakondliku koolituskeskusena korraldame täiendkoolituskursuseid Digitiiger (http://www.htk.tlu.ee/digitiiger ). See on uus innovatiivseid õppemeetodeid ja vahendeid siduv täiendkoolituskursus üldainete õpetajate. Projekti edukaks kulgemiseks varustas Tiigrihüppe SA kooli puutetahvli, sülearvuti ja projektoriga, mis on paigaldatud samasse arvutiklassi, kus on õpetajatel võimalik ainetunde läbi viia, kasutades kaasaegseid IKT vahendeid. Selle projekti raames on meie kooli õpetajatest koolitust saanud 12 õpetajat. II taseme koolituse 60 tunni ulatuses on läbinud Ruth Leping, Monika Limberg, Sirje Parrol ja Maie Jesjutina. Haridustehnoloogi üheks tööülesandeks on kättesaadavaks teha e-õpet puudutav info. Selleks korraldasime aprillikuus piirkondliku e-õppe seminari, milles osales 56 PKHK õpetajat/töötajat. Seminaril tutvustati e-õppe võimalusi.


39

Eriliseks tegi seminari videosild Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskuse vahel, mille vahendusel toimus üks ettekannetest keskuse juhataja Mart Laanpere poolt.

Pildil videoettekanne ja kõrvaloleval pildil seminaril osalejad

Rahvusvahelise õpikogemuse saamiseks osaleb meie kool rahvusvahelises veebipõhises koostööprojektis eTwinning, mille eestvedajaks on olnud haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Sirje Tamm. Projekti partneriks on LP Robert Wlerick School Prantsusmaalt. Projekti paremaks ülevaateks

on loodud projekti lehekülg, mis asub aadressil: http://koolielu.edu.ee/oppetipp/eTwinning.html

Haridustehnoloog Varje Tipp tutvustas veebruaris meie kooli koostööprojekti üleeuroopalisel eTwinningu konverentsil Austrias Linzis.


40

Värdi Soomann, projektijuht 1925. aastal metsakoolina alustanud ja nüüd Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohas õpetatakse metsandust viimased 11 aastat. Vastavalt võimalustele on püütud pidevalt ka õppekavasid uuendada ja õppebaasi arendada. Õpilaste seas on hinnatud praktika võimalus Norras. Eelmisel aastal käivitus ESF’i (Euroopa Sotsiaalfondi) meede 1.1 projekt „Metsamajanduse õppekava arendamine ja õppekvaliteedi kindlustamine”. Projekti raames on saanud õpetajad täiendkoolitust ja õppereise, õpetajad koostavad ise

uusi õppematerjale ja soetatud on õppevahendeid. 300 leheküljelise ja üle 500 pildi sisaldava dendroloogia abimaterjali eesti 150 puu ja põõsaliigi õppimiseks koostasid Kaja ja Ivi Hiie. Osa õppetunde dendroloogias, metsatakseerimises, metsakasvatuses, hooldusraies, maamõõtmises ning sellest õppeaastast pargimajanduses viiakse läbi Tihemetsa pargis. 13 ha suurune park koosneb endisest mõisapargist ja metsakooli päevadest pärinevast dendropargist. Mõlemad on looduskaitsealused ja uuendamiseks vajavad keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud kava. Eurorahade abiga on Tihemetsa park saanud detailse kaardi, millele kõik pargipuud on kantud. Suvekuudel tegi välitööd - Tihemetsas puude uuringut - tunnustatud dendroloog Eino Laas Maaülikoolist. Eesmärgiks on anda hinnang puude seisukorrale ja selle põhjal pargiuuenduskava koostada. Eino Laasi sõnul on mõisapargis väga hästi kasvanud saarepuud. Kuid viimased talved on jalakaid tugevalt kahjustanud. Pargiuuringu lõpptulemus valmib sügiseks. Projektitööd Tihemetsas kestavad 2007. aasta lõpuni. Jätkuvad koolitused ja õppematerjalide koostamised. Plaanis on Kärsu külla rajada ja sisustada kõigile avatud looduse õpperada.


41

Projekti käigus toimunud koolitused 27.06.2005 õppekäik Mõisapargid, Läbiviija FIE Vaiga Lill. Tutvutud Lõuna-Eesti mõisaparkidega – Õisu, Olustvere, Põltsamaa, Puurmani, Luua, Luke. Tutvustati parkide kujundust, puuliike, hooldamist, ajalugu. Eesmärgiks saadud teadmiste ja kogemuste rakendamine Tihemetsa pargi kujundamisel. Osales 24 Pärnumaa KHK töötajat. 7.okt. 2005 Aktiivõppemeetodid ja nende rakendamine

Koolituse tellisime Tallinna Ülikoolilt. Algselt plaanitud kursuse teema „Õpetajaskond kui meeskond” muutus vastavalt kutseõpetajate soovile. Kursuse sisu oli: aktiivõppe olemus, eelised, ja võimalikud ohud. Õpetamist toetava mikrokliima loomine. Multiintelligentsus. Lühiülevaade grupiprotsessidest.

21.november 2005 Hooldusraied Koolitus toimus Tihemetsas. Koolituse viis läbi Jaan Velström, OÜ Metsatark 5.-6.jaanuar 2006 Mapinfo Arvutikursus Tihemetsa arvutiklassis. Osalejaid 10. Teostaja OÜ Reiting PR. 14.veebruar 2006 Projekti seminar Kopra talus. 3.märts 2006 Enesekehtestamine ja konfliktidega toimetulek Koolitus Tihemetsas.

Esiplaanil Kersti Metsmaa ja Astrid Sinisalu Enesekehtestamise võtteid koolituselt


42

20.aprill 2006 Seenekasvatus Koolitus Maaülikoolilt toimus Tihemetsas 28.juuni 2006 Metsamarjakasvatus Koolitus Maaülikoolilt. Toimus Kambjas, Metsa talus. Toimusid loeng ja praktilised tööd. 27.-28.august 2006 õppekäik Viidumäe Looduskaitsealale ja Vilsandi Rahvusparki Tutvusime ka RMK Saaremaa puhkerajatiste ja õpperadadega, vaatasime Kaali meteoriidikraatrit, Maasi maalinna ja Loode tammikut. oktoober- detsember 2006 Erialase inglise keele kursus Tihemetsas

Projekti seminar


43

Valdeko Gailit projektijuht Teele Raja, projekti assistent 10.okroobril 2005 sõlmiti Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja SA Innove vahel partnerlusleping, Töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolituse) rakendamine kutseharidus-süsteemis. Meede 1.1 ehk Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem (Projekti kood: 1.0101-0284). Ajavahemikus 01.10.2005-30.04.2008 kestva projektiga on hetkel ühinenud 16 kutseõpeasutust üle Eesti. Projekti kogumaksumuseks on 30,1 miljonit millest Euroopa Sotisaal Fondi toetus 22,6

miljonit, ülejäänud vahendist tulevad Haridus-ja Teadusministeeriumilt. Projekti eelarve on 2,2 miljonit, koolitamaks 80 õpipoissi, pearahaga 22 00 krooni. Projekti eesmärgiks on kutseõppekorralduse paindlikumaks muutmine ja uute kutseõppe võimaluste loomine läbi töökohapõhise õppevormi. Õpipoisikoolituse sihtgrupiks vähemalt põhiharidust omavad inimesed. Lühidalt öeldes tegemist uue õppimisvõimalusega Eesti kutseõppeasutustes, kus 40 nädalaga tagatakse erialased teadmised ja vajalikud praktilised oskused. Orienteeruvalt aasta aega kestev õppetöö hõlmab endast 30% teooriaõpet kooli ja 70% praktilist õpet ettevõttes. Alates 2007 aastast saab taotleda riikliku tellimust sellele õppevormile. 24.mail 2006 allkirjastati edaspidise koostöö eesmärgil kahepoolsed lepingud viieteistkümne Pärnumaal paikneva ettevõttega: Note Pärnu OÜ, Efore AS, Scanfil OÜ, OÜ Matek, AS Viisnurk, AS Stora Enso Timber, AS EEK Trade, OÜ Viisik Ehitus, Color OÜ, Alameda OÜ, Jart Konsult AS, OÜ Kadri, AS Dzingel, AS Taastusravi keskus Estonia ja OÜ Tervise paradiis. Eelmainitud ettevõtteid külastasid mitme kuu jooksul assessorid, kontrollimaks ettevõtte


44

sobivust praktikabaasiks. Lisaks läbis igas ettevõttes 1-4 töötajat Tööandjate Keskliidu poolt korraldatavad kolme päevase praktikajuhendajate koolituse. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik 2.oktoobrist 2006 omandada nelja eriala: elektroonikaseadmete koostaja, puidupingi tööline, ehitusviimistlust ja kokaabi. Antud erialad on valitud lähtudes kohaliku piirkonna tööturu vajadustest. Projekt on leidnud kajastust Pärnu Postimehes (24.05.06; 12.04.06) ja 27.05.06 AK-s. Projekti veavad kutsenõustaja/projekti juht Valdeko Gailit ja projekti assistent Teele Raja, rahalisel poolel hoiab silma peal vanem raamatupidaja Karin Torin. Õppekavade koostamist juhtisid: kutseõpetaja Heidi Ahman (elektroonikaseadmete koostaja), praktikajuhendaja Janek Klaamas (ehitusviimistlus) ja kutseõpetaja Karli Edo (puidupingi tööline). Täpsemat informatsiooni projekti kohta on võimalik lugeda aadressidelt www.innove.ee/opipoiss ja www.zone.ee/pkhkopipoiss

Õpilased tutvumas tunniplaaniga


45

Jüri Puidet projektijuht Kristi Teesalu, projekti assistent Projekti eesmärgiks on tagada Eesti elektroonikaettevõtetele jätkusuutlik keskkond läbi elektroonikaseadmete koostaja õppekava paindliku rakendamise Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja teistes regionaalsetes kutseõppekeskustes.

Projekti alaeesmärgid on:

• Töötada koostöös tööandjatega välja kutsenõuetele vastav õppekava • Testida õppekava mooduleid täiskasvanuõppes • Leida õppejõud, koolitada neid alaspetsiifiliselt ja pedagoogiliselt • Sisustada eriala väljaõppeklassid • Rakendada õppekava • Korrigeerida õppekava vastavalt vajadustele

Projekti partnerid

Lepingulised partnerid: Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus; Tartumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Efore AS, Note Pärnu OÜ, Scanfil OÜ; Enics Eesti AS, MS Balti Trafo OÜ

Koostööpartnerid: TTÜ Virumaa Kolledz, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu Esindus, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Elektroonikaühing, Pärnumaa Tööhõiveamet.


46

Lisa 1 Õpilaste arv 2005/06 õ a seisuga 30.09.2005 Põhiharidus Keskharidus

Kutseala valdkond Eriala I-05 II-04 III-03 IV-02 I-05 II-04 III-03 IV-02

KKPB KKPB KKPB KKPB KKKB KKKB KKKB KKKB Kokku

PÄRNU EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Ehituspuusepp 18 15 15 48

Üldehitus A 30 21 11 62

Üldehitus B 29 29

Ehitusviimistlus 33 14 11 58

MATERJALITÖÖTLUS Tisler 15 26 16 57

Tisler liht. 12 11 8 31

KODUTEENINDUS Puhastusteenindus liht. 12 14 5 31 TOIDUAINETETÖÖTLUS JA TOOTMINE Pagar-kondiiter 14 18 14 46 MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE Kokk K 29 22 19 15 85

Kokk KO 30 25 16 18 89

Kokk kesk 13 13

Kelner/ettekandja 7 7

Hotelliteenindus 12 10 22 HULGI- JA JAEKAUBANDUS Müüja 30 28 21 79

Müügiassistent 9 15 24

TEKSTIILI, RÕIVASTE, JALATSITE ÕMBLEMINE 0

Rõivaõmblemine 17 24 10 51 JUUKSUR JA ILUTEENINDUS Juuksur 17 17

ARVUTITEADUSED Infotehnoloogia 7 7 ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKA Arvutiteenindus 32 27 24 83 SOTSIAALTÖÖ JA NÕUSTAMINE Sotsiaalhooldus (kaug) 31 24 16 71 SEKRETÄRI- JA AMETNIKUTÖÖ Sekretäritöö 10 10 KOKKU PÕHIHARIDUSE BAASIL 301 245 156 47 KOKKU KESKHARIDUSE BAASIL 99 56 16

PÄRNU KOKKU: 920

SINDI

TRANSPORDITEENUSED Laomajandus A 33 28 16 77

Laomajandus B 16 16

KODUTEENINDUS Kodumajandus vene keel 9 8 17 MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE Kokk vene õppekeelega 17 17

JUHTIMINE JA HALDUS Ärikorraldus 17 16 33 KOKKU PÕHIHARIDUSE BAASIL 50 37 40 KOKKU KESKHARIDUSE BAASIL 17 16

SINDI KOKKU: 160

TIHEMETSA MOOTORLIIKURID, LAEVANDUS JA LENNUNDUS

Autode ja masinate remont A 22 20 20 62

Autode ja masinate remont B 24 16 40

METSANDUS Metsandus 10 10

Metsamajandus 16 17 13 46 MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS 0

Riiklik Raamatupid.assistent (kaug) 34 34 68

KOKKU PÕHIHARIDUSE BAASIL 62 53 33 10 KOKKU KESKHARIDUSE BAASIL 34 34

TIHEMETSA KOKKU: 226 KÕIK KOKKU 413 335 229 57 150 106 16 1306


47

Lisa 2 Õpilaste arv 2005/06 õ a seisuga 31.05.2006 Põhiharidus Keskharidus

Kutseala valdkond Eriala I-05 II-04 III-03 IV-02 I-05 II-04 III-03 IV-02

KKPB KKPB KKPB KKPB KKKB KKKB KKKB KKKB Kokku

PÄRNU EHITUS JA TSIVIILRAJATISED Ehituspuusepp 12 14 14 40

Üldehitus A 31 20 10 61

Üldehitus B 27 27

Ehitusviimistlus 29 14 9 52

MATERJALITÖÖTLUS Tisler 15 24 15 54

Tisler liht. 8 11 8 27

Kodumajandus vene keel 8 8 16

KODUTEENINDUS Puhastusteenindus liht. 11 13 5 29 TOIDUAINETETÖÖTLUS JA TOOTMINE Pagar-kondiiter 11 16 14 41 MAJUTAMINE JA TOITLUSTAMINE Kokk K 28 21 18 67

Kokk KO 24 24 16 64

Kokk vene õppekeelega 13 13

Kokk kesk 12 12

Kelner/ettekandja 5 5

Hotelliteenindus 12 10 22 HULGI- JA JAEKAUBANDUS Müüja 26 27 20 73

Müügiassistent 7 12 19

TEKSTIILI, RÕIVASTE, JALATSITE ÕMBLEMINE 0

Rõivaõmblemine 11 23 10 44

TRANSPORDITEENUSED Laomajandus A 34 26 14 74

Laomajandus B 17 17 JUUKSUR JA ILUTEENINDUS Juuksur 16 16

JUHTIMINE JA HALDUS Ärikorraldus 13 15 28

ARVUTITEADUSED Infotehnoloogia 6 6 ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKA Arvutiteenindus 31 22 24 77 SOTSIAALTÖÖ JA NÕUSTAMINE Sotsiaalhooldus (kaug) 31 23 15 69 SEKRETÄRI- JA AMETNIKUTÖÖ Sekretäritöö 7 7 KOKKU PÕHIHARIDUSE BAASIL 311 263 188 14 KOKKU KESKHARIDUSE BAASIL 103 66 15

PÄRNU KOKKU: 960

TIHEMETSA MOOTORLIIKURID, LAEVANDUS JA LENNUNDUS

Autode ja masinate remont A 16 13 18 47

Autode ja masinate remont B 21 15 36

METSANDUS Metsandus 10 10

Metsamajandus 15 15 12 42 MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS 0

Riiklik Raamatupid.assistent (kaug) 33 32 65

KOKKU PÕHIHARIDUSE BAASIL 52 43 30 10 KOKKU KESKHARIDUSE BAASIL 33 32

TIHEMETSA KOKKU: 200

KÕIK KOKKU 363 306 218 24 136 32 15 0 1160


48

Lisa 3 LLÕÕPPEETTAAJJAADD 22000066

EHITUSPUUSEPP EP-03 Rühmajuhataja Leida-Alice Eeman Jrk Eesnimi Perenimi

1 Indrek Eesalu 2 Andri Hein 3 Kaido Kuru 4 Reimo Laev 5 Tõnu Malva 6 Reemo Kesküla 7 Ervin Mäekask 8 Martin Schults 9 Marko Tomingas 10 Tõnu Tomingas 11 Margus Pärn


49

ÜLDEHITUS E-03 Rühmajuhataja Ingrid Kruusla Jrk Eesnimi Perenimi 1 Tamo Kuusik

2 Allan Laarents 3 Toomas Meźor

4 Marek Nazarov 5 Andres Nilson 6 Martin Oserov 7 Andrus Raadik 8 Silver Simm

9 Urmo Tomson EHITUSVIIMISTLUS V-03 Rühmajuhataja Ingrid Kruusla Jrk Eesnimi Perenimi

1 Tarvo Albri 2 Rauno Harkmann 3 Janar Järv 4 Aare Kiris 5 Alar Kütt 6 Ragnar Leerimaa 7 Riivo Müür


50

TISLER T-03 Rühmajuhataja Sven Jürgenson Jrk Eesnimi Perenimi 1 Kevin Erkmann 2 Aivar Mikkus 3 Raido Padrik 4 Marten Palu 5 Simo Rahuoja 6 Kalle Saar 7 Raido Seegel 8 Henri Silgo 9 Martin Sutt

10 Meelis Kilk 11 Taavi Mereväli


51

TISLER LT-03 Rühmajuhataja Leo Jakobson Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Juri Ivanov 2 Elias Jürgenson 3 Haiti Kasemets 4 Rauno Paluteder 5 Rainer Lensment 6 Enn Mitt 7 Alvin Piht 8 Rainer Vister


52

ARVUTITEENINDUS A-03 Rühmajuhataja Signe Traumann Jrk Eesnimi Perenimi

1 Imre Hendrikson 2 Kaido Järvemets 3 Andreas Kajastu 4 Kai Kaldma 5 Arvi Kedrov 6 Martin Koppel 7 Jaanika Kruus 8 Liina Kuhi 9 Karmo Lehtmäe 10 Ranol Maidle 11 Kersti Mäevälja 12 Kristi Näär 13 Raido Sibulin 14 Kermo Tellisaar 15 Roman Vovtśok 16 Rait Tahker


53

AUTODE JA MASINATE REMONT AMR-03 Rühmajuhataja Anu Tamm

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Viljar Bašmanov 2 Urmo Edo 3 Reigo Hansumäe 4 Rainer Hansalu 5 Tanel Järv 6 Martin Kivimäe 7 Arko Koks 8 Keijo Kold 9 Ando Kruusmaa 10 Risto Lilleleht 11 Maanus Mitt 12 Martin Mäeste 13 Kuldar Nõmm 14 Tanel Ploomipuu 15 Kermo Remmel 16 Denis Tolkunov 17 Sven Vahula


54

METSANDUS ME-02 Rühmajuhataja Marje Kask Jrk nr

Eesnimi Perenimi

1 Hanno Amberg 2 Mario Heinlaid 3 Janek Holland 4 Mario Kallas 5 Kahmaro Kalmus 6 Kuido Killing 7 Ats Konsap 8 Andres Lootus 9 Lauri Luigand 10 Andres Sokand


55

PAGAR-KONDIITER PK-02 Rühmajuhataja Angela Jõumees

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Kadri Kask 2 Gesti Klementsov 3 Alvi Kruusimaa 4 Britt Kruusmaa 5 Kadi Kuru 6 Kairi Lamp 7 Aleksander Lehismets 8 Mari-Liis Lepik 9 Annika Nurmoja 10 Meeli Raavik 11 Triin Soots 12 Angelika Säde 13 Evely Vahenõmme


56

PUHASTUSTEENINDUS PT-03 Rühmajuhataja Endla Kuura

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Margot Kalde 2 Kaimar Konstabel 3 Marko Laas 4 Indrek Põliste


57

KODUMAJANDUS KM-03 Rühmajuhataja Iraida Grigorjeva

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Veronika Fjodorova 2 Mihhail Hrenov 3 Roman Klimov 4 Alesja Korjagina 5 Aleksandra Martõnenko 6 Aljona Pärnjõe 7 Dmitri Petrov


58

LAOMAJANDUS LMA-03 Rühmajuhataja Heidi Vellend

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Maris Andruško 2 Ülar Heinlaid 3 Annika Heinsoo 4 Tener Koit 5 Liisi Kuldsaar 6 Küllike Liivmaa 7 Siiri Pikkur 8 Kai Saaver 9 Evelin Saame 10 Helen Soonik 11 Liina Toome 12 Ilona Tsilk 13 Abigai Tähe


59

MÜÜJA

M-03 Rühmajuhataja Monika Limberg Jrk. Eesnimi Perekonnanimi

1 Kristiina Aia 2 Eveli Heljas 3 Aliina Iva 4 Marilin Jõulu 5 Mari Karotam 6 Inna Konśina 7 Tarmo Mehu 8 Kadi Nauts 9 Angela Prii 10 Kreete Pärna 11 Kairit Põntson 12 Gerlika Ree 13 Siiri Rätsep 14 Maarika Saluste 15 Moonika Sarapik 16 Elina Strandson 17 Inga Taats


60

RÕIVAÕMBLEMINE

RÕ-03 Rühmajuhataja Reet Parind Jrk. Eesnimi perekonnanimi 1 Karin Esman 2 Relika Lupp 3 Riina Melnits 4 Jane Ojaste 5 Anseelika Saamelsaar 6 Gredi Sprenk 7 Angela Vaaks 8 Triin Üts 9 Kadri Vihmand


61

SOTSIAALHOOLDUS (sesoonõpe) SHk-03 Rühmajuhataja Ülle Pikma

Jrk. Eesnimi Perekonnanimi 1 Carlen Talts 2 Heinike Bogomolov 3 Katrin Tammiku 4 Elika Lehtpuu 5 Ingrid Laur 6 Margit Jaanson-Noorhani 7 Aivi Rosenberg 8 Tiiu Naar 9 Merike Pilisner 10 Liina Kingsep 11 Merle Braumann 12 Eha Viibus 13 Merike Kester 14 Erika Lepp 15 Kerstin Tammsaar


62

INFOTEHNOLOOGIA IT-04 Rühmajuhataja Heidi Ahman

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Enn Eesmäe 2 Lily Laidvee 3 Priit Ohakas 4 Tiina Parv 5 Mati Uibo


63

RAAMATUPIDAMISASSISTENT RA-04 Rühmajuhataja Külli Song

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Karin Alp 2 Marika Bander 3 Triinu Holm 4 Heli Jakobs 5 Liana Järve 6 Piret Kivi 7 Tiina Kahr 8 Marge Kriisa 9 Liia Kruusmann 10 Kaie Madisson 11 Kairi Luik 12 Maiken Kutsar 13 Viktoria Molodjukova 14 Linda Must 15 Eve Rohtla 16 Janne Reimand 17 Tiina Ruul 18 Aili Saks 19 Tiina Sarv 20 Kerli Sild 21 Kajja Seilmaa 22 Silvi Sommer-Viljak 23 Triin Soovik 24 Miia Säinas 25 Eva Teor 26 Luule Tõnismäe


64

KELNER/ETTEKANDJA KE-05 Rühmajuhataja Ly Kukk

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Kristi Grass 2 Ahto Rüütel 3 Priit Tamm 4 Egne Tänav 5 Janar Valge


65

HOTELLITEENINDUS H-04 Rühmajuhataja Tiina Tamm

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Tiina Issi 2 Anu Kasar 3 Eneli Kimmel 4 Kristi Paas 5 Kadri Piht 6 Angeline Tomson 7 Annela Torokvei


66

KOKAD LÕPETAJAD 2006 K-02 Rühmajuhataja Mai Hints Jrk.nr

Eesnimi Perekonnanimi

1. Igor Filippov 2. Marika Jakson 3. Tõnis Kalmu 4. Kairi Keldrimaa 5. Tarmo Kose 6. Risto Küket 7. Aleks Lind 8. Raili Lohk 9. Gede Lukjanjuk 10. Moonika Matiesen 11. Arli Moon 12. Hardi Nurmine 13. Heilika Saareoja 14. Margit Eeriksoo


67

KO-02

Rühmajuhataja Sirje Laanemäe

Jrk.nr

Eesnimi Perekonnanimi

1. Inga Konstantinova 2. Marko Pedajas 3. Reelika Rannamäe 4. Raido Raudsik 5. Valdo Rätsep 6. Maris Sau 7. Eva Sepp 8. Sille Taats 9. Marek Tamme 10. Argo Tamp 11. Jürgen Toht 12. Marko Treialt 13. Teele Tünder 14. Anu Uulimaa 15. Mihkel Vahar 16. Kertu Virma 17. Artjom Voznjuk

18. Valfrid Võime


68

MÜÜGIASSISTENT MA-04 Rühmajuhataja Janne Ojala

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Anželika Kaasik 2 Krista Kalvik 3 Tiit Lutoškin 4 Merit Mölder 5 Margit Päästel 6 Kristjan Neem 7 Kaspar Kruusalu 8 Signe Kõster 9 Erki Pulst

LAOMAJANDUS LM-03 Rühmajuhataja Ljubov Jürgenson

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Kadri Hunt 2 Rauno Hummal 3 Jaanika Karpovits 4 Laura Kruusel 5 Heleny Krõmm 6 Kristiina Luur 7 Krislin Moon 8 Elen Pärnat 9 Kristi Raudsepp 10 Irja Salova 11 Sirli Seire 12 Gerli Talviste 13 Priit Truuvälja 14 Ilona Vaitovski 15 Alo Tohvert

ÄRIKORRALDUS ÄK-04 Rühmajuhataja Ene Külaots

Jrk. Eesnimi Perenimi 1 Egle Agafonov 2 Sirje Grimm 3 Vitali Hohlov 4 Jonna Jensen 5 Viivi Toompuu 6 Monika Mitrofanova 7 Ott Ojamäe 8 Sirli Rebane 9 Märt Sedrik 10 Albert Sillaste 11 Eva Teiva


69

Lisa 4 VVääggaa ttuubblliidd llõõppeettaajjaadd Üldehitus-03 ANDRES NILSON (keskmine 4,6) Tisler (individuaalne õppekava- 03

RAINER VISTER (keskmine 4,4), tegi suvepäevade kiiktooli

Arvutiteenindus-03 KAI KALDMA ARVI KEDROV

(keskmine 4,9) kiituskiri VHÕE (keskmine 4,4)

Infotehnoloogia-04 MATI UIBO ENN EESMÄE TIINA PARV

(keskmine 4,9), kiituskiri VHÕE (keskmine 4,8), kiituskiri VHÕE (keskmine 4,8), kiituskiri VHÕE

Pagar- Kondiiter-02 MEELI RAAVIK (keskmine 4,6) nelja aasta jooksul õppis ainult hinnetele 4 ja 5

Puhastusteenindus-03 KAIMAR KONSTABEL (keskmine 4,6) Kelner- ettekandja-05 KRISTI GRASS (keskmine 4,6) kiituskiri

VHÕE

AHTO RÜÜTEL (keskmine 4,85) kiituskiri VHÕE

EGNE TÄNAV (keskmine 4,85) kiituskiri VHÕE

Hotelliteenindus-04 KADRI PIHT (4-d ja 5-d) KRIST PAAS Kodumajandus-03 ALEKSANDRA

MARTÕNENKO (keskmine 4,6)

Laomajandus-03 KRISTI RAUDSEPP (keskmine 4,7) Laomajandus A-03 KÜLLIKE LIIVMAA (keskmine 4,6) Sotsiaalhooldus- 03 ELIKA LEHTPUU (5-ed keskmine 5,0) kiituskiri

VHÕE

AIVI ROSENBERG (üks neli keskmine 4,9) kiituskiri VHÕE

Müügiassistent-04 KASPAR KRUUSALU (5-d, keskmine 5,0) kiituskiri VHÕE

MARGIT PÄÄSTEL (2 nelja, keskmine 4,9) kiituskiri VHÕE

Ärikorraldus-04 VIIVI TOOMPUU (3 nelja, keskmine 4,9) kiituskiri VHÕE

EGLE AGAFONOV (neljad- viied, keskmine 4,7)

Müüja-03 KREETE PÄRNA (keskmine 4,92)kiituskiri VHÕE

ALIINA IVA (keskmine 4,6) Tihemetsa Raamatupidamine-04

MOLODJUKOVA VIKTORIA Tubli tulemus

KRIISA MARGE Tubli

Autode ja masinate remont-03

BAŠMANOV VILJAR Tubli


70

Lisa 5 KKoooosssseeiissuunniimmeessttiikk sseeiissuuggaa 0011..1100..22000055 JJUUHHTTKKOONNDD Jrk Nr

Ees ja perekonna nimi

Ametikoha nimetus Koos-seis Täidetud

1 Riina Müürsepp Direktor

1,0 1,0

2 Kersti Metsmaa Direktori asetäitja kooli arenduse alal

1,0 1,0

3 Jüri Puidet

Tehnikaõppeosakonna juhataja

1,0 1,0

4 Tiiu Orgvee

Õppekorraldusosakonna juhataja

1.0 1,0

5 Taimi Vilgas Direktori asetäitja finants- ja haldusalal

1,0 1,0

7 Väino Lill Tihemetsa osakonna juhataja-metsaülem

1,0 1,0

8 Elle Möller Toitlustus-majutusõppe osakonna juhataja

1,0 1,0

9 Ülle Pikma Teenindus-majandusõppeosa- konna juhataja

1,0 1,0

10 Marje Kask Metsandusõppeosa konna juhataja

0,3 0,3

11 Sirje Pauskar Täiskasvanute koolituse osakonna juhataja

1,0 1,0

Kokku 9,3 9,3 AADDMMIINNII TTEEEENNIINNDDAAVV PPEERRSSOONNAALL 1. Elve Lääts Juhiabi 1,0 1,0 2. Katrin Koidumaa Pearaamatupidaja

1,0 1,0

3. Saima Rand Vanemraamatupidaja 1,0 1,0 4. Karin Torin Vanemraamatupidaja 1,0 1,0 5. Hele-Ly Selge Kantseleijuhataja 1,0 1,0 6. Viivika Kannel Õppesekretär 1,0 1,0 7. Ester Tamm Dispetšer-asjaajaja 1,0 1,0 8. Gerli Ollino Täiskasvanute koolituse

sekretär 1,0 1,0

Kokku 8,0 8,0


71

ÕÕPPPPEETTEEGGEEVVUUSSEEGGAA SSEEOOTTUUDD PPEERRSSOONNAALL ((oorrggaanniisseeeerriijjaadd,, kkoorrrraallddaajjaadd))

ÕÕPPEETTAAJJAADD

1. Heidi Ahman Kutseõpetaja

1,0

1,0

2. Ruth Anton Kutseõpetaja 0,375 0,375

3. Epp Bender Kutseõpetaja 0,159 0,159

4. Karli Edo Kutseõpetaja 1,0 1,0

5. Leida-Alice Eeman Õpetaja 1,0 1,0

6. Õnne Ennussaar Kutseõpetaja 0,386 0,386

7. Iraida Grigorjeva Kutseõpetaja 0,705 0,705

8. Aime Harjakas Kutseõpetaja 1,0 1,0

9. Salme Haavik Õpetaja 0,495 0,495

10. Kaja Hiie Kutseõpetaja 0,967 0,967

11. Uno Hinrikson Õpetaja 0,75 0,75

12. Mai Hints Kutseõpetaja 1,0 1,0

13. Ene Jaakson Kutseõpetaja 0,994 0,994

14. Irene Janter Kutseõpetaja 0,266 0,266

15. Leo Jakobson Kutseõpetaja 1,0 1,0

16. Aavo Jakobsoo Õpetaja 0,153 0,153

17. Maie Jesjutina Õpetaja 1,0 1,0

18. Angela Jõumees Kutseõpetaja 1,0 1,0

19. Sven Jürgenson Õpetaja 1,0 1,0

20. Sofie Järvsoo Kutseõpetaja 0,517 0,517

21. Aino Juurikas Kutseõpetaja 0,62 0,62

22. Ljubov Jürgenson Õpetaja 1,0 1,0

23. Elmar Kaldmäe Kutseõpetaja 1,0 1,0

24. Heli Kruusamägi Kutseõpetaja 1,0 1,0

25. Ingrid Kruusla Kutseõpetaja 1,0 1,0

26. Ly Kukk Kutseõpetaja 1,0 1,0

27. Endla Kuura Kutseõpetaja 1,0 1,0

28. Ene Külaots Õpetaja 1,0 1,0

29. Taisi Kasela Kutseõpetaja 1,0 1,0

30. Marje Kask Kutseõpetaja 1,0 1,0

1. Heili Västrik Õppejuht Pärnu 1,0 1,0 2. Sirje Aigro Õppejuht Sindi 1,0 1,0 3. Erna Gross Õppetöökorraldaja 1,0 1,0 4. Marika Vask Õppetöökorraldaja 0,5 0,5 5. Kaivo Paal IKT spetsialist 1,0 1,0 6. Kai-Tõe Ellermaa Huvijuht 1,0 1,0 7. Valdeko Gailit Kutsenõustaja 1,0 1,0 8. Mare Maidle Vanem

raamatukoguhoidja 0,5 0,5

9. Eda Tiismaa Raamatukoguhoidja 0,6 0,6 10. Tiina Kornel Raamatukoguhoidja 1,0 1,0 11. Kai Tamsalu Kasvataja 0,6 0,6 12. Janek Klaamas Praktikajuhendaja 1,0 1,0 13. Helke Heinmets Sotsiaalpedagoog 1,0 1,0 Kokku 11,7 11,7


72

31. Toivo Kirsi Kutseõpetaja 0,297 0,297

32. Malle Kivi Õpetaja 0,158 0,158

33. Malle Kruusamägi Kutseõpetaja 0,125 0,125

34. Reine Klettenberg Õpetaja 0,515 0,515

35. Mati Koitmäe Kutseõpetaja 1,0 1,0

36. Jaak Känd Õpetaja 0,773 0,773

37. Lembit Lill Kutseõpetaja 1,0 1,0

38. Piret Laan Õpetaja 1,0 1,0

39. Anu Laas Kutseõpetaja 1,0 1,0

40. Sirje Laanemäe Õpetaja 1,0 1,0

41. Maie Laik Kutseõpetaja 0,457 0,457

42. Ruth Leping Õpetaja 1,0 1,0

43. Monika Limberg Õpetaja 1,0 1,0

44. Siimo Lopsik Õpetaja 1,0 1,0

45. Allan Lorents Õpetaja 1,0 1,0

46. Kristi Lorents Kutseõpetaja 0,864 0,864

47. Marina Madisson Kutseõpetaja 1,0 1,0

48. Anne Metsmaa Õpetaja 1,0 1,0

49. Maimu Metsla Õpetaja 0,947 0,947

50. Urve Melles Kutseõpetaja 1,0 1,0

51. Jaan Mikk Õpetaja 0,597 0,597

52. Jaan Muri Õpetaja 0,763 0,763

53. Eela Malk Kutseõpetaja 1,0 1,0

54. Piret Mühlberg Õpetaja 1,0 1,0

55. Meinhard Matson Kutseõpetaja 0,193 0,193

56. Reet Näär Õpetaja 1,0 1,0

57. Janne Ojala Kutseõpetaja 1,0 1,0

58. Kai Pajumaa Kutseõpetaja 1,0 1,0

59. Reet Parind Õpetaja 1,0 1,0

60. Kaie Pärn Kutseõpetaja 1,0 1,0

61. Peep Peetersoo Kutseõpetaja 0,615 0,615

62. Enn Pähn Kutseõpetaja 0,236 0,236

63. Anneli Puudersell Kutseõpetaja 1,0 1,0

64. Sirje Parrol Õpetaja 0,966 0,966

65. Ülle Piiroja Õpetaja 0,475 0,475

66. Annely Raev Kutseõpetaja 0,509 0,509

67. Malle Raudoja Kutseõpetaja 1,0 1,0

68. Renno Reinhold Kutseõpetaja 0,965 0,965

69. Heli Sakk - Hännikäinen Kutseõpetaja 0,992 0,992

70. Ingrid Schumann Õpetaja 1,0 1,0

71. Kristel Sepp Kutseõpetaja 0,47 0,47

72. Värdi Soomann Õpetaja 0,825 0,825

73. Toomas Sommer Kutseõpetaja 1,0 1,0

74. Terje Steinberg Kutseõpetaja 1,0 1,0

75. Viiu Sulg Õpetaja 1,0 1,0

76. Tiina Sutt Õpetaja 1,0 1,0

77. Arnold Schmidt Kutseõpetaja 0,959 0,959

78. Külli Song Kutseõpetaja 1,0 1,0

79. Elle Suurvarik Õpetaja 0,119 0,119

80. Triin Saluveer Õpetaja 0,392 0,392


73

81. Silver Silluta Kutseõpetaja 1,0 1,0

82. Astrid Sinisalu Õpetaja 1,0 1,0

83. Siim Sikka Kutseõpetaja 1,0 1,0

84. Tiiu Sommer Õpetaja 0,538 0,538

85. Sirje Tamm Õpetaja 1,0 1,0

86. Tiina Tamm Kutseõpetaja 0,227 0,227

87. Eda Tiismaa Õpetaja 0,4 0,4

88. Anu Tamm Õpetaja 0,597 0,597

89. Aime Tammet Õpetaja 0,877 0,877

90. Varje Tipp Kutseõpetaja 1,0 1,0

91. Signe Traumann Kutseõpetaja 1,0 1,0

92. Tõnis Tammet Kutseõpetaja 0,535 0,535

93. Aita Veber Õpetaja 1,0 1,0

94. Rein Volberg Õpetaja 1,0 1,0

95. Ergo Viirmaa Kutseõpetaja 0,948 0,948

96. Heidi Vellend Õpetaja 1,0 1,0

97. Arne Õismaa Kutseõpetaja 1,0 1,0

98. Mihkel Lembit Õpetaja 1,0 1,0

Kokku 79,721 79,721

MMAAJJAANNDDUUSS -- JJAA AABBIIPPEERRSSOONNAALL PPÄÄRRNNUU Jrk Nr


Ametikoha nimetus

1. Tiina Pinsel Majandusjuhataja 1,0 1,0 2. Velli Kangur Toitlustusjuht 1,0 1,0 3. Erika Riiel Õpilaskodu juhataja 1,0 1,0 4. Sirje Lepiku Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 5. Reet Lepalaan Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 6. Hille Limmert Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 7. Ville Preis Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 8. Eldi Toompalu Laohoidja 1,0 1,0 9. Mihkel Toomra Energeetik 1,0 1,0 10. Heino Nurm Mehaanik-elektrik 1,0 1,0 11. Tiit Jaaniste Sisseseade remonditööline 1,0 1,0 12. Tõnu Teder Sisseseade remonditööline 1,0 1,0 13. Urve Kitunen Korrapidaja – koristaja 1,0 1,0 14. Taimi Kurel Korrapidaja-koristaja 1,0 1,0 15. Galina Kangur Korrapidaja-koristaja 1,0 1,0 16. Eha Andla Koristaja 1,0 1,0 17. Virve Nurmoja Koristaja 0,5 0,5 18. Ene Koltsova Koristaja 1,0 1,0 19. Tiia Koff Koristaja 0,5 0,5 20. Lilia Auväärt Koristaja 1,0 1,0 21. Anna Romanova Majahoidja-koristaja 1,0 1,0 22. Ille Liivamägi Majahoidja 1,0 1,0 23. Svetlana Ferderer Koristaja 1,0 1,0 24. Kersti Tõnisson Valvur-koristaja 1,0 1,0 Kokku 24,0 24,0


74

SSIINNDDII

TTIIHHEEMMEETTSSAA

MMEETTSSKKOONNDD

25. Atso Luukas Elektrik/remondimees 1,0 1,0 26. Ene Agafonova Koristaja 0,8 0,8 27. Galina Beljavskaja Koristaja 1,0 1,0 28. Leili Ruul Majandusjuhataja

kohusetäitja 1,0 1,0

Kokku

3,8 3,8

Jrk Nr


Ametikoha nimetus

29. Jaan Pukk Meister 1,0 1,0 30. Ulle Viirmaa Õpilaskodu juhataja 1,0 1,0 31. Saima Saar Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 32. Tiiu Treial Õpilaskodu korrapidaja 1,0 1,0 33. Sulev Saar Bussijuht 0,8 0,8 34. Jaak Tamm Remonditööline 1,0 1,0 35. Juta Jõesalu Laborant 1,0 1,0 36. Reimo Lindorg Laborant 1,0 1,0 37. Saima Kasela Koristaja 0,5 0,5 38. Tamara Kozlova Koristaja 1,0 1,0 39. Terje Mihkelson Koristaja 1,0 1,0 40. Leili Arus Valvur 0,3 0,3 41. Mare Mändmets Kojamees 1,0 1,0 42. Sirje Õismaa Pargiaednik 1,0 1,0 Kokku 12,6 12,6

43. Ivi Hiie Abimetsaülem 1,0 1,0 44. Eimi Muru Metsnik 1,0 1,0 45. Kaido Vunk Metsnik 1,0 1,0 46. Jüri Zaitsev Metsameister 1,0 1,0 47. Vaike Pärn Raamatupidaja 1,0 1,0 48. Vaiga Lill Laohoidja-varustaja 1,0 1,0 49. Enn Lilleleht Forvarderijuht 1,0 1,0 50. Juhan Pikkur Forvarderijuht 1,0 1,0 51. Heino Pikkur Autojuht 1,0 1,0 52. Silver Lill Remondimehaanik 0,5 0,5 53. Aado Suur Metsatööline 1,0 1,0 54. Aare Suur Metsatööline 1,0 1,0 55. Toivo Pärna Metsatööline 1,0 1,0 56. Harri Kuhi Metsatööline 1,0 1,0 57. Kalle Rajande Metsatööline 1,0 1,0

58. Olev Sibrits Metsatööline 1,0 1,0 59. Kuno Vunk Metsatööline 1,0 1,0

60. Ivo Vunk Metsatööline 1,0 1,0

61. Eino Meriste Metsatööline 1,0 1,0

Kokku 18,5 18,5


75

Lisa 6

PPRREESSSSIITTEEAATTEEDD

25.09.06 - KHK esitleb programmjuhtimisega tööpinki 10.08.06 - Suveseminar kutsehariduskeskuses 01.06.06 - Tihemetsas esilinastub kooliteemaline film 24.05.06 - Kutsekoolid peavad Varemurrus kolmandaid suvepäevi 23.05.06 - Esimene maakondlik DigiTiigri koolitus kutsehariduskeskuses 22.05.06 - Kutsehariduskeskus sõlmib ettevõtetega lepingud 15.05.06 - Tervisepäeva orienteerumine Niidu metsas 09.05.06 - Õpipoisiprojekti seminar kutseeksamite korraldamisest 14.03.06 - Kutsehariduskeskuse noored tantsivad lastekodu heaks 31.01.06 - Kutsehariduskeskuse õpilased võistlevad esmakordselt sõudeergomeetril 10.01.06 - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Sindi õppekoht sulgeb uksed 10.01.06 - Eesti Instrument toetab kutsehariduskeskust lihvmaterjalidega

MMEEIISSTT KKIIRRJJUUTTAATTAAKKSSEE -- 22000055

21.12.2005 Kutseõppekeskus kutsus huvilisi jõulumaale

17.12.2005 Kutsehariduskeskuse kolmas Jõulumaa

10.12.2005 Muutuste tuuled taastasid Tihemetsas metsanduse eriala

07.12.2005 Norrakad lihvivad meie tulevasi metsamehi

01.12.2005 Tihemetsas muudavad õppurid oma kätega koolihooneid

25.11.2005 Kutsehariduskeskus valmistub kuu pärast Niiduparki kolima

03.11.2005 Toidumessil jagati stipendiume

27.10.2005 Taastusravikeskus Sõprus toetab kutseharidust

12.10.2005 Uus õppehoone pakub juba silmarõõmu

12.10.2005 Kutsehariduskeskus Niidupargis võtab ilmet

06.10.2005 Tööotsingust kasvas uus õppesuund

05.10.2005 Seenenäitus Tihemetsas

01.10.2005 Vanglas alustab arvutikursus edasijõudnutele

06.09.2005 Stipendium

27.08.2005 Kutsehariduskeskusel on uus asedirektor

17.08.2005 Noori peibutavad raha ja kindel töökoht

19.07.2005 Pärnus lõpetas esimene kursus elektroonikuid

06.07.2005 Intervjuu: Riina Müürsepp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor.


76

Kutseharidus uueneb

05.07.2005 Tihemetsa kool juubeldas paduvihmast hoolimata

02.07.2005 Tihemetsa taastab parke ja täiustab õppekava

22.06.2005 Uuenev kutseõpe sai nurgakivi

16.06.2005 Noored juuksurid pügavad kihnlasi

31.05.2005 Kutseõppurid trallisid võistu

25.05.2005 Kunagisest abilinnapeast saab kutsehariduskeskuse direktor

12.05.2005 Kutsekooli õppehoone ehitab Facio Ehitus

06.05.2005 Noored hõiskasid linlastele kevadetervitusi

27.04.2005 Täna algavad linnas heakorratalgud

23.04.2005 Tippsekretäri aitasid võidule nobedad näpud ja esinemisjulgus

20.04.2005 Elektroonikafirmad otsivad uut tööjõudu

13.04.2005 Tihemetsa vaatas 80 aastat tagasi

09.04.2005 Kaido Külaots andis noortele simultaani

24.03.2005 Pärnu poisid teenisid tunnustuse

23.03.2005 Niidupargi kooli ümberehitus läheb lahti kuu lõpus

22.03.2005 Äripäevadel paistsid silma Sindi õppurid

17.03.2005 Kutsehariduskeskus avab sügisel uued erialad

20.09.2005 Kutsekoolid peavad lisaraha ebapiisavaks

07.09.2005 Ametikoolid kardavad riigi abi vähenemisel tagasilööki

25.10.2005 Mälumäng ergutab õpetajate vaimu

27.08.2005 TIIU SOMMER: komplekt on selline — võta või jäta!

16.06.2005 Viio Aitsam: Tihemetsa kooli kolm ajajärku

07.04.2005 Riho Raave: Korraliku ametihariduseta me edu ei saavuta


77

26.08.2005 Ellujäämisprojekt (autor: Sirje Tohver)

12.08.2005 Пятилетний план директора

MEIST KIRJUTATAKSE - 2006

12.10.2006 Õppetöökoda katsetab kuumi kääre

03.10.2006 Pärnu koolidel uus liider

29.09.2006 Kutsehariduskeskus esitles homset puidutöötlemispinki

28.09.2006 Kutsehariduskeskus alustab õpipoisikoolitusega

20.09.2006 Seenenäitus Tihemetsas

01.09.2006 Kutsehariduskeskuses lisakonkurss

01.09.2006 Kutsehariduskeskus alustab kolme aktusega

26.08.2006 Koolitoitlustajatele jagatakse õpetust

11.08.2006 Kutsehariduskeskusesse soovis minna õppima rekordarv noori

11.08.2006 Täiskasvanute koolitajad kogunesid suvekooli

10.08.2006 Koolirahvast innustatakse noori nõustama

25.07.2006 Kutsehariduskeskus kutsub suvel kooli

21.07.2006 Ehitustöö on kutsekoolide menuamet

29.06.2006 Noored mudellendurid võitsid medaleid

17.06.2006 Juuksemood arvestab eelkõige kliendi eripära

09.06.2006 Koolipere jagas kiitust

25.05.2006 Uus töökoda pakub tänapäevast koolitust


78

25.05.2006 Kutsekoolid peavad suvepäevi

25.05.2006 Niidu metsas on nüüd puidutöökoda

24.05.2006 Kutsehariduskeskus kutsub maja kaema

16.05.2006 Metsanädal tipnes Tihemetsas orienteerumismänguga

13.05.2006 Pannkookidest saab valmistada nii suupisteid kui torti

11.05.2006 Õpipoisikoolituse seminar Niidupargis

06.05.2006 Tihemetsas võistlevad orienteerujad

12.04.2006 Kutsehariduskeskus üllatab uute õppimisvõimalustega

04.04.2006 Parimad äriõppurid on pärit Pärnumaalt

23.03.2006 Norrakad raiuvad metsa Tihemetsas ja Jõulumäel

28.02.2006 Intervjuu: DigiTiiger toetab mõtestatud õppimist

28.02.2006 Korraldatakse huvitavaid kursusi

25.02.2006 Tasuta infopäev ettevõtjaile

25.02.2006 Tulevasi juuksureid toetab leping

17.02.2006 Elmari-tüdruk Tiiu õpetab Tihemetsas inglise keelt

11.02.2006 Kutsehariduskeskuse unistused jäävad tulevikku

17.01.2006 Sintlased põletasid koolimaja nimed

13.01.2006 Sindi jätab hüvasti koolimajaga

12.01.2006 Pärnu kutsehariduskeskus teenis tunnustuse

11.01.2006 Kutsehariduskeskus sõlmib koostööleppe

10.01.2006 Niidupargis alustati jälle kooliga

04.01.2006 Pärnumaa kutsehariduskeskus alustab Niidupargis tööd

10.08.2006 Tihemetsa värskendab metsaõpet

13.04.2006 Õppeasutused näitavad end messil parimast küljest

Documents

EESSÕNA AASTARAAMATULE 3 - HARIDUSKESKUS€¦ · • e-õpe 37 • metsamajanduse Õppekava arendus ja Õppekvaliteedi kindlustamine 40 • Õpipoiss 43 • elektroonikaseadmete