Energeetika ja võim

Rahvusvaheline konverents 21.-22. august 2008.

Riikliku taasiseseisvuse taastamine

parlamentaarsel teel aastatel 1990-1992

Arvi Hamburg 1988. Tootiskoondis Eesti Energia, asejuhataja

1990. EV TEM, ministri asetäitja2000.- AS Eesti Gaas +2006.-Eesti Inseneride Liit

Eesti energeetika/elektroenergeetika aastal 1988

32.1%/25% Eesti NSV tootmispõhifondidest

17,3% kogu tööstustoodangust

Elektri toodang 17,5 TWh s.o. 11.5MWh/elanikule (2 korda üle NSVL keskmise)

Tarbimine 4,5 MWh/elanikule

Elektri (turg) aastal1988

• 51% kogumüügist teistele liiduvabariikidele (7,4 TWh)

Müügihind 1,027 kop/KWh

• 49% kogumüügist müüdi Eestis (7,0TWh) Müügihind 2,285 kop/KWh

• Omahind (müügielektril) 1,301 kop/KWh

• Ajavahemikul 1962-1988 müüdi 67% elektrit teistele liiduvabariikidele

Arengukavad, riiklik planeerimine

1. Kodanikualgatus KW (1988)

IME energeetikakontseptsioon aastani 2005Järeldused:• Koostada elektrijaamade ajakohastamise kava• Eesti energeetika vabariigi alluvusse 01.01.1990.ja

EE-st moodustada eri tegevusliikides ettevõtted • Elektri- ja soojuse majanduslik tariifisüsteem• Elektrisüsteemi arenguprogramm (Viru

kaevandusele ja kolmandale elektrijaamale “EI”• Hinna ja maksupoliitika suunata energiasäästule

Järg 2• Ümberkorraldada dispetserjuhtimine

koostöös Läti ja Leeduga (DC “Baltija”)• Enam teaduse rakendusi energeetikas

(tootmiskuludest 0,19% teadus- ja arendustööd viia 3-6%)

• Suurendada ettevõtete panust koolitusse kvalifikatsiooni omandamisse (lubamatult vähe 0,08%)

• Keskkonnahoid ja väikeenergeetika ausse

• Sama soovitus kõikidele liiduvabariikidele

2. Riiklik planeerimine• Eesti Energeetika Arengu

Üldpõhimõtted aastani 2030 (valmis märts 1990)

Tellija ENSV Riiklik Plaanikomitee (19.09. 1989);

Täitja: Eesti Majandusarengu Instituudi juures ajutine teaduskollektiiv Eesti TA asepresident /Mihkel Veiderma/

* Üldpõhimõtete rakenduskava /EV TEM/

Järeldused

• Kogu kompleks on Eesti võimkonnas

• Orienteeritus turumajandusele

• Riiklik juhtimine

• Seadusandlus

• Eesti teaduspotentsiaal on piisav

• Uurimustööd ökoloogia, majanduse ja tehnilise tase aspektides

Kütesebilanss 1990

• Kogubilanss 99T Wh sellest 41TWh Import;• Import 41%:

Kütteõli 15,5 TWh, maagaas 13,0vedelgaas 1,0kivisüsi 3,5mootorikütus 8,0

Primaarenergia bilanss on negatiivne 0,53 miljardit USD (Soome hinna alusel)

Olukord 1989

• Toiduainete hinnad 3 kordistunud ja pole kättesaadavad,

• 1990/91 pole kütteõli; evakueerimise vajadus,

• Pole valuutat ravimiteks,• Ettevõtted seiskuvad,• Energeetikas energiasäästuprogrammid 2-3

kordne kokkuhoid (A. Vendelin 20. 10. 90.)

Energeetikute nõudmised-streik

Narva energeetikute Töökollektiivi avaldus

29. 08.1990

1. Kindlustada palgapoliitikas prioriteet

(2-3 kordne palgatõus),

2. Üksikisiku tulumaks ümber vaadata -mitte halvendada töötajate olukorda,

3. Peatada toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus

Ahtme ja Estonia kaevanduse streigid 1989-90,

18. Sept. 1990 üldstreik edasilükatud 21-25. Sept.

Energeetikute ja valitsuse dialoog• Ümarlaua arutelud palgast ja sots garantiidest

• Valitsusliikmete isiklik kontakt energeetikute liidritega

• Valitsuse esindatus Narvas

• Narva Eesti seltsi kandev roll

• Kütuste- ja energia hinna avalikud arutelud

• Läbirääkimised ja osalised leevendused Üleliidulistest ministeeriumitest

Streik•Streik kukkus läbi-vaid

Eesti EJ ühe ploki koormise vähenemine 20%;

Tulemus:

1. Eesti tarbijad ei tunnetanud,

2. Valitsuse ja energeetikute ümarlaud toimis ja EV valitsuse koostöö NSVL min.-ga,

3. mõra vabariikliku streigikomiteega (energeetikutel maj.- sots. nõudmised, streigikomiteel käskivad/solvavad, poliitilised)

Blokaad-kütusekriis 1991Ei olnud ulatusliku majanduslikku kahju, sest:1. Maailmapanga laenuga (50 milj USD) ostsime

läbi soome masuuti2. Muuga sadamas ehitasime ajutise terminali

(kolmele autole laadimine)3. Kütusestaap jagas katlamajadele kütust

(temperatuur oli maas kuid külmumist ei olnud)4. Rootsi riigi abi kütuse ostul ja energiasäästu

rakendamisel

Regionaalne koostöö

• Balti Energeetika konverents (1939. a. ärajäänud konverentsi päevakorra alusel);

• Solidaarsusavaldused Balti riikides omariikluse toetamiseks (1990 märts-aprill);

• Eesti-Rootsi ühistöö kavand (Okt. 1991.);

• “EE” ja “IVO” töörühmad (merekaabel 88-90);

• Soome tehnikateaduste Akadeemia ja Eesti TA energeetikaprogramm;

Järg 2• Taani Tööstus- ja energeetika (keskonna) min.

Koostöölepingud;

• Naftakai ja –terminalieeluuringud (Taani, Soome);

• Taani “Elkraft” koostööprojektid;

• Balti elektrisüsteemi ühise juhtimiskeskuse asutamine DC “Baltia”, Balti elektriturg;

• Koostööprotokollid Rootsi, Soome, Poola, Saksa, Taani ja Vene Föderatsiooni ministeeriumitega

Tehnikapoliitika

• Eesti Inseneride Liidu asutamine (10. Dets. 1988.)

• Viisteist käsku IME insenerile (aprill 1989)

Mõtle majanduslikult,

Tõsta töö ja toodangu kvaliteeti,

Õpi tundma rahvusvahelis i kvaliteedinõudeid,Tõsta töökultuuri endas ja enda ümber,

Säästa materjali ja energiat,

Mõtle oma ettevõtluse tulevikule,

järg• Otsi sidemeid teadusega,• Ole sõbralik tarbija vastu,• Arvesta sotsiaalset keskkonda,• Kaitse elukeskkonda,• Otsi uusi tegevusvorme,• Otsi ja arenda välissidemeid,• Otsi ja kasuta uusimat informatsiooni,• Õpi võõrkeeli,• Õpi ja täienda ennast erialal

1. Etapp Rahvusliku ärkamise aeg (aastad 1987-1990 veebruar) Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees (Valitsusjuht) Indrek Toome

Iseloomustus Jrk.nr. Etapi iseloomustus Positiivne tulemus Negatiivne tulemus

1 2 3 4 2 Usk isemajandamisse,

omariikluse taastamisse, ühise eesmärgi püstitus

Motivatsiooni olemas- olu, ideede paljusus, ühiskondlik aktiivsus

Vastasjõudude aktiviseerumine,

Interrinde tegevus

3 Energeetikute konsoli-deerumine ja integreeru-

mine

Läti, Leedu, Eesti ühis-

deklaratsioonid

Suveräänsusdeklarat-sioonid ei võetud

vastu üheaegselt (Eesti edu)

4 Teadlaskonna missioonitunnetus

Kodanikualgatus ener- geetka arengukava

“kW”

1. Etapp Kaksikvõim- omariikluse ettevalmistus (aastad 1990. märts-1991. sept.)

EV 28. Valitsus 03.04.1990 – 30.01.1992 peaminister Edgar Savisaar Tööstus- ja energeetikaministeerium (TEM) minister Jaak Tamm (03.04.1990- sept. 1991) majandusminister Jaak Leimann

Iseloomustus

1 3 3 4 1 Energeetika riiklike

struktuuride loomine, tulevikukavandamine

Ettevõtete “äratulek” NSVL alluvusest

Tippjuhtidel kõrgenda- tud vastutus, psüholoo-

giline pinge

2 Kütuse- ja energia hindade vabastamine

Ettevõtjate, ühiskonna kõrge teavitamise aste

Hinnatõusu kasutati poliitilises laimus

3 Aktiivne välissuhtlus Lepingud Soome, Rootsi,

Taani, Vene , Läti, Leedu

WB masuudiostulaen

Koostöö naabritega, Balti Elektrisüsteemide

koostöö jätkumine 1991.-92 küte toimis

Välismaiste konsuldatsioonifirmade tööotsingud, masuudi- tarnete halb kvaliteet

3. Etapp Omariikluse taasülesehitus (1991. sept. - 1992) EV 28. Valitsus sept.1991 – 30.01.1992 peaminister Edgar Savisaar EV 29.valitsus 30.01.1992 – 21.10.1992 peaminister Tiit Vähi

Tööstus ja energeetikaministri asetäitja ministri ülesannetes Arvi Hamburg (sept. 1991- 30.01.1992) tööstusenergeetika minister Aksel Treimann (30. 01.1992- 21.10. 1992) energeetikeminister Arvo Niitenberg (alates 01.07. 1992) majandusminister Heido Vitsur (30.01.1992- 08.06.1992)

Olari Taal (15.06.1992- 21.10.1992) Iseloomustus

1 2 3 4 1 Käibele võeti Eesti raha Käivitus raharinglus,

kaubal või teenusel on hind

Tarbijatel ringvõlgnevused,

maksujõuetus 2 Tarbimise langus

kordades Energiasääst muutus aktuaalseks

Tööstuse lagunemine, ümberstruktureerimine

3 Naftasaaduste tarnekanalite seiskumine

Tarbijate minimaalne kütusevajadus rahuldati

Tekkis kahtlus importkütuste tarnekindlusest

“Eesti asja”asjaajamine

*Vabariigi Presidendi esinemineRK(27.02.2002.).* Eesti TA Üldkogu otsused (alates dets. 1998.a.).• Eesti TA Energeetikanõukogu otsused.• Kolme energeetikateadlase avaldus.• Eesti akadeemikute avalik kiri.• 160 tuh. “PI” Narva EJ erastamisele.• Keskkonnaorganisatsioonide pöördumised.• VP Akadeemiline Nõukogu (28.02.2006.).Ükski ettevõtmine ei leidnud valitsusepoolset

käsitlust ega kutsunud üles dialoogi.

Eesti energeetika iseloomustus Positiivne Negatiivne Suund, trend 1.Valdav on kohalik kütus 73,2%. 2.Eesti elektrijaamade võimsus ületab sisemaise tarbimise . 3.Põlevkivielektri osatähtsus on 96 % elektri kogutoodangust.

4.Maailma kütusehindade tõus ei avalda kohest mõju elektri tootmishinnale. 5.Energeetika infrastruktuur on väljaarendatud, riikidevahelised vahetusvõimsused on piisavad. 6.Kütuste- ja energia transiidi logistika toimib.

1. Kogu energiakasutuse madal efektiivsus (energia lõpptarbimise suhe primaarenergiasse 54%). 2. Põlevkivienergeetika keskkonnamõjud raskendavad jätkusuutlikku arengut. 3. Elektritootmise kontsentreerumisest tingitud ülemäärased julgeolekuriskid. 4. Põlevkiviressurss on piisav, kuid 78% kaevandamisväärtus on alla keskmise ja 37% ressursist paikneb kaitsealadel.

1.Euroopa Liidu direktiivide rakendamine suurendab kompleksi käitamiskulusid. 2. C02 kaubandus halvendab oluliselt põlevkivienergeetika konkurentsivõimet. 3.Elektrituru avamine toob kaasa elektri hinnatõusu. 4.Avalikkuse surve taastuvelektri tootmismahtude suurendamisele. 5. Energiamahukuse vähenemine on reaalsus.

Põlevkivikütuse kasutamise efektiivsus

TÄNA:

Paekivi vähendamine EJ liinides summa

1,0 - 0,85 x 0,3 x 0,8 = 0,2

PEALE UUENDAMIST 2015. a. max. tulemus:

1,0 - 0,95 x 0,34 x 0,85 = 0,278 miljardit 30 miljardit 12 miljardit

Primaarenergia kasutus ja pikaajalised trendid

Economy Energy MarketEconomy Energy Market

Energia ja maailm (2004/2003(1)

1. Primaarenergia tarbimise juurdekasv 4,3%/aastas (India ja

Hiina üle 10% majanduskasvud?)

1.1. õli 3,4%,

1.2.maagaas 3,3%, 1.3.tuumaen. 4,4%, 1.4.hüdroen. 5,0% Kas ressursi

1.5. süsi 6,3% jätkub?

(2)2. Ressursid paiknevad ebastabiilsetes piirkondades (62% nafta- ja 41% gaasivarudest Lähis-Idas).

3. Tarbimistsentrite ja ressursside paiknemise vahekaugus 2-3 tuh. km.

4. Keskkonnanõuete karmistumine

(Kyoto pr., EL Direkt. –Hinnatõus

Kütusesõda? Varustuskindlus Maksujõud?

Kuidas edasi?

Tulevikuvajadused

• Primaarenergia tootmise, muundamise, ülekande ning kasutamise tervikahela analüüs(tehnoloogiad, kütused, keskkonnamõjud, varustuskindlus, julgeolekuriskid, ressursid, sots.mõju

• Teaduspotensiaali rakendus, üldsuseinformeerimine, osalusdemokraatia.

• Kütuste ja energiatootjate paljusus siin.

Miks täna neid ei ole? Jätkusuutlikkus!!!

Arenguvõimalused, vastutus

1. Ühiskondliku kokkuleppevõimalikkus (huvigrupid, äri, poliitikud)-

stabiilne areng

2. Riigi roll energiapoliitika kujundajana.- vastutus infrastruktuuri toimimise eest

3. Õigusliku regulatsiooni põhjendatus(Üleminekuperioodid EU tururegulatsiooni rakendamisel)

Austatud kuulajad!Energeetikas liiguvad suured rahad.

Ühiskonna sotsiaalse-ja poliitilise struktuuri määrab kapitali (meil

lihtsustatult raha) omamine.Millal saabub aeg kui määravaks on

teadmiste ja info omamine??? Töötame, areneme, osaleme - JÕUDU!

TÄNAN!