TÄNA TEATAJAS:• Muudatused tähtajalise elamisloa

andmise tingimustes

• Ettevõtlusõpe: Tule mugavustsoonist välja!

• Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhte tunnustati riiklike autasudega

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

KUIDAS OSALEDA EDUKALT

ÜHENDKUNINGRIIGI

RIIGIHANGETEL

loe lähemalt lk 17

MAIT PALTSPeadirektor

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

ks kõik saavad aru, et eelmiseaasta lõpus lahvatanud ela -

mislubade skandaal on seadnudministeeriumi surve alla, sest nõu-takse kiireid seadusemuudatusi,sõltumata sellest, kas neid nii vägavajagi on. Kuid midagi peab jutegema — halba seadust on kõige lihtsam süüdistada ja seaduse-muudatusega annaks justkui kõikprobleemid koheselt lahendada. Niituligi ministeerium (oodatult) väljaeelnõuga, milles kavandatut võibpidada kõigeks muuks kui häda -vajalikeks muudatusteks. Ometinäitasid juurdlused, et seadusel eiole iseenesest häda midagi — puudused olid eel- ja järelkontrol-lis. Tänane seadus ei tee ühtegitakistust ka tõhusamaks tööksselles osas. Pehmelt öeldes on kohatu väita, et seaduses puudubtäpne kohustus, mida ja kuidaskontrollima peab. Seda enam, ettõhusam elamislubade menetluson pigem töökorralduse küsimuskui seaduse reguleerimise teema.Ja kokkuvõtteks ei soovita eelnõu -ga järelevalve osa kuigivõrd täien-dada — lisatakse vaid erinevaidtingimusi, mida kõike elamisloataotleja täitma peab.

Kaubanduskoda ei ole olnud vastuelamisloa andmisega seotud nõue -te ülevaatamisele ja järelevalvetõhustamisele. Kui leitakse, et mi -da gi ei toimi, mõni nõue on sisu -tühi või seadus piirab järelevalvevõimalusi, siis tuleks kaaluda alter-natiive ja muutmise vajadusi ningvajadusel seadust täiendada. Nõus -tuda ei saa me aga lihtsalt nõueteüldise karmistamisega. Võttesnäiteks kohustuse, mille kohaseltEestisse investeerides tuleb siinesimese poole aasta jooksul ka tea-tud mahus töökohti juurde teki-tada, ei ole meie arvates kohane.Sellega ütleksime justkui, et in-vesteeringud mõnda olemasole -vas se tootmisettevõttesse, misvõimaldavad selle töö muutaoluliselt efektiivsemaks ja suuren-dada kokkuvõttes käivet ja eks -pordimahte ei ole meile olulised,kui selle protsessi käigus ilmtingi-mata uusi töökohti ei looda vaidmodernsemate seadmete kasu-tuselevõtu tõttu ehk hoopis töö -jõumahukust vähendatakse.

Alkoholipoliitika koostamine võibtunduda hetkel vähemoluline, kuidvaadates siingi aruteluks välja -

pakutud küsimusi (monopoli keh -testamine, karistuste karmista -mine, müügiõiguste piiramine jamüüjatele täiendavate kohustustepanemine) tekib hirm sarnasekstendentsiks. Kokkuvõttes jääbmulje, et keeldude, karistuste jatäiendavate kohustustega tundub

olevat kõige lihtsam kõikidele prob-leemidele rohtu leida. Kas Soomes,kus kehtib alkoholi jaemüügi mo -no pol, on alkoholi tarbimine ini -mese kohta väiksem?

Ootaks siiski pisut rohkem arutle -mist mõistlike küsimuste üle jaselge peaga probleemide lahenda -mist. Elu on näidanud, et kiirusta -des ja hoogtöö korras probleemelahendades tekitame neid aga para-ku ikka juurde, mitte vastupidi. �

MIKS PEAB VINDI IKKA ÜLE KEERAMA?

Kirjutame tänases Teatajas välismaalaste seaduse muutmise kavast ja alkoholipoliitika

väljatöötamisest. Mõlemad on kahtlemata olulised teemad ja mõjutavad ettevõtjaid ja

meie ettevõtluskeskkonda. Jah, olulised on kahtlemata esimesel juhul ka riigi julgeoleku

ning välispoliitika aspektid ning alkoholiga seonduvad rahvatervise küsimused.

E

Kokkuvõttes jääbmulje, et keeldude,karistuste ja täienda-vate kohustustega tundub olevat kõige lihtsam kõikidele prob-leemidele rohtu leida.

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIMiks peab vindi ikka üle keerama? 3

SEADUSANDLUS

Alkoholipoliitika roheline raamat 5

Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi 6soovitakse muuta rangemaks

Elektroonilise otseturustamise põhimõtted 7

EUROOPA UUDISED

Euroopa Ühendamise Rahastu — 10rahastamisvõimalused lähitulevikus

ETTEVÕTLUSÕPE

Tule mugavustsoonist välja! 11

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE

Pro Fiksum OÜ — merekonteinerist puidukuivati 12

KAUBANDUSKOJA LIIKMED

AS Reaalsüsteemid 13

Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhid 13said Presidendilt autasud

INNOVATSIOONIVEERG

Oma kaubamärgi arendamise plussid 14ja miinused on paljuski kattuvad

JUHTIMISVEERG

Su firma on 133 aastat vana? 15Sorry, vanus on ainult hädaks kaelas

TAGASIVAADE

Paljude võimaluste maa Indoneesia 16

Tagasivaade seminarile „Kuidas osaleda 17edukalt Suurbritannia riigihangetel”

TEATED 18

KOOSTÖÖPAKKUMISED 20

RIIGIHANKETEATED 21

JUUBILARID 22

7. märts Välismessikoolitus Tallinnas

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Semiar toimub vene keelesLidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

8. märts Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

9. märts Seminar „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

13. märts Turu-uuringute koostamise koolitus*

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

13. märts Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I

ja 19. aprill Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

16. märts Kontaktkohtumiste üritus

ehitus- ja energiasektorile

Szczecini Messikeskuses, PoolasKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

20. märts Turundusseminar

„Mida meiega tehakse ja mida annab teha?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

21. märts Kontaktkohtumiste üritus ehitussektorile

„EcoBuild Matchmaking“

Londonis, ÜhendkuningriigisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

22. märts Seminar „Põhjalikult erisoodustustest

Maksuameti pilgu läbi”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

änaseks päevaks on Sotsiaal -ministeerium moodustanud

mitu töögruppi, kus on esindatuderinevate huvigruppide esindajad.Kõik töögrupid tegelevad mingikonkreetse valdkonnaga ja aru-tavad võimalikke seadusemuuda-tusi vastavas valdkonnas. Nendetöögruppide töö tulemusena peaks -ki valmima elluviidava alkoholi -poliitika alusdokument. Nii on moo -dustatud nt töögrupp, mis tegelebalkoholi hinna- ja maksupoliitilisteja salaalkoholi leviku piiramiseküsimustega. Lisaks eeltoodule onmoodustatud erinevad töögrupidveel järgmiste valdkondadega seotud küsimuste arutamiseks: turunduse reguleerimine, alkoholikättesaadavuse vähendamine,tea vitus- ja ennetustöö, ravi- janõustamisteenused, olukorra jär-jepidev monitooring ja seire.

Kaubanduskoda viis

liikmete seas läbi küsitluse

Kaubanduskoda osaleb aktiivseltkättesaadavuse vähendamist, tu-runduse reguleerimist ning hinna-ja maksupoliitikat arutavates töö-gruppides. Tänase päeva seisugaon Kaubanduskoda omalt pooltjuba läbi viinud ka ühe küsitluseoma liikmete seas, kes puutuvadkokku alkoholi käitlemisega. Vas-tava küsitluse aluseks olid Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO)poolt alkoholi liigtarvitamise stra-teegias tehtud soovitused, millekohta Sotsiaalministeerium soovissaada huvigruppide arvamust.Nimetatud soovitused puudutasidalkoholi kättesaadavuse piiramisening maksu- ja hinnapoliitika vald-konda. Tuleb tunnistada, et niimõnigi vastav soovitus oli vägagiradikaalne (nt seada sisse riigi alko-holimüügi monopol, alkoholi müü-vate kaupluste arvu piiraminevastavalt piirkonna inimeste ar -vule). Muuhulgas sisaldasid soovi-tused ettepanekuid karistustesuurendamiseks alkoholi käitle mi -sega seotud rikkumiste eest (ntalaealistele alkoholi müümise eestjne).

Kaubanduskojale laekunud vas-tuste põhjal võib öelda üldjoontesjärgmist. Igasuguste uute piiran -gute kehtestamist ettevõtjad ül -diselt ei poolda. Pigem nähakselahendusena järelevalve tõhusta -mist. Seda just põhjusel, et piirangkui selline ei pruugi kaasa tuuapraktiliselt mitte mingisugusttäiendavat positiivset mõju. Täien-davate piirangute kehtestamiselvõib olla isegi vastupidine mõju —loob soodsa pinnase nt salaalkoholilevikule. Vastustes rõhutati mitmelkorral ka seda, et piirangute puhulpeab silmas pidama asjaolu, et

ebaausate kauplejate tõttu kehtes-tatud piirangud ei tohi muutudasisuliselt ausate kauplejate karis-tamiseks. See on kahtlemata vägaõige märkus. Mis puudutab karis-tuste suurendamist, siis üldiselt einähtud seda olukorra lahenduse -na. Pigem rõhutati seda, et mitteolemasolevad piirangud ja reeglidpole ebapiisavad, vaid probleemseisneb tõhusa järelevalve puudu-mises. Ühesõnaga, olid ettevõtjadseisu kohal, et karistuste suuren-damise asemel tuleks kaaluda või-malusi järelevalve tõhustamiseks.Lisaks eeltoodule leiti, et alkoholikuritarvitamise osas annaks olu -korda paremuse suunas muuta kaasja kohaste teavituskampaaniatejärjepideva korraldamisega, sestsel liste kampaaniate kaudu on või-malik muuta inimeste hoiakuid jatarbimisharjumusi.

Vastava küsitluse põhjal saadudvastused on edastatud juba Sot -siaalministeeriumile. Kaubandus -koja arvamusega saab lähemalttutvuda Koja kodulehel. Siinkohalpeab aga rõhutama, et sellega polekaugeltki veel alkoholipoliitikaarutelud lõppenud. Pigem on tege -mist esialgsete ja üldisema ise loo -muga arvamuste väljakujunda -misega ning detailsemad aruteludjätkuvad veel terve käesoleva aas -ta jooksul. �

ALKOHOLIPOLIITIKA ROHELINE RAAMAT

O L U L I N E :

Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis eesmärgiks seadnud muuhulgas

alkoholi liigtarvitamisest tulenevate terviseprobleemide vähendamise.

Selle eesmärgi saavutamiseks kavandatavate tegevuste hulka kuulub ka riikliku

alkoholikontseptsiooni ehk „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ koostamine.

Selle elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

T• Alkoholipoliitika

roheline raamat

on riiklik alkoholi -

kontseptsioon alkoholi

liigtarvitamisest

tulenevate tervise -

probleemide

vähendamiseks,

mille elluviimise

eest vastutab

Sotsiaalministeerium.

Kui Teil on täiendavaid

kommentaare või soovite

avaldada omapoolset

arvamust seoses

alkoholipoliitika

kujundamisega, siis

palume need esitada

aadressil mart@koda.ee.

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

iseministeeriumi poolt läbi viidud analüüsid on näidanud,

et teatud liiki elamislubade taot-lemise tingimusi on kerge täitaning elamislubasid ei kasutata alatieesmärgipäraselt. Näiteks asutatiEestis mitmed äriühingud ainultselleks, et saada Schengeni alal viibimiseks õiguslik alus. Seetõttuon vaja tõhustada kehtivaid ela-mislubade andmise kriteeriume.Eelnõu seletuskirja kohaselt tulebluua tähtajalise elamisloa andmisetingimused, mis võimaldavad jubaelamisloa taotluse menetluse käi-gus hinnata, kas isik soovib tege-likult Eestisse elama asuda või ontegemist fiktiivse taotlusega.

Elamisluba

töötamiseks äriühingu

juhtorgani liikmena

Ühe uuendusena sõnastatakseeelnõus tähtajalise elamisloa töö-tamiseks andmise eesmärk — soo -dustada Eesti majanduse, hari duseja teaduse arengut, luues võima - luse võtta Eestisse tööle vajalikeoskuste ja kvalifikatsiooniga välis-maalasi. Sellise põhimõtte lisaminetähendab, et kui äriühingu võivälismaalase tegevus ei aita kaasa

nimetatud eesmärgi täitmisele, eiväljastata elamisluba.

Lisaks soovitakse eelnõuga keh-testada uus nõue, mille kohaseltpeab välismaalasest juhtorgani liikme tasu võrduma vähemalt1,24-kordse Eesti aasta keskmisepalgaga. Samuti nähakse eelnõugaette, et tähtajalist elamisluba töö-tamiseks äriühingu juhtorgani liik-mena antakse juhul, kui äriühingon registreeritud Eestis ning selletegelik majandustegevus on kest-nud vähemalt viis kuud enne ela-misloa taotluse esitamist.

Eelnõuga muudetakse rangemakska kehtivusaega, mis on kehtes-tatud tähtajalisele elamisloale töö-tamiseks äriühingu juhtorganiliikmena. Praegu antakse nimeta-tud elamisluba kuni kaheks aastaks,kuid eelnõuga soovitakse elamis-luba anda ajavahemikuks, mil seeon vajalik, kuid mitte kauemaks kuiüheks aastaks. Samuti ei ole eelnõuvastuvõtmisel võimalik pikendadaelamisluba esimesel neljal aastalrohkem kui üks aasta korraga.

Kaubanduskoja hinnangul ei olevaja elamislubade kehtivusaega

lühendada, sest mitmed eelnõugakavandatavad muudatused aita-vad vähendada elamislubade väär-kasutuse ohtu. Lühemad tähtajadei ole mõistlikud ka seetõttu, et suurendavad „ausate” välismaa-laste halduskoormust.

Eelnõuga kehtestatakse ka täien-davad elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja keh -tetuks tunnistamise alused. Näi-teks kui välismaalane ei tõendaoma äripartnerite või rahaliste al-likate usaldusväärsust, peab temaelamisloa kehtetuks tunnistama.Samasugune tagajärg saabub kasiis, kui äriühingu tegevus ei olevastavuses kavandatud äriplaa -niga või välismaalane ei tõenda, ettema Eestis viibimine aitaks olu -liselt kaasa Eesti majanduse, hari -duse või teaduse arengule.

Praktikas võib esineda juhtumeid,kus ettevõte on näiteks äriplaaniskavandatud kahe miljoni asemelinvesteerinud ühe miljoni euro.Sellises olukorras ei ole äriplaanvastavuses ettevõtte tegevusega,kuid vajadus nimetatud põhjuselelamisluba kehtetuks tunnistadaon küsitav. Seetõttu oleme teinud

TÄHTAJALISE ELAMISLOA ANDMISE TINGIMUSI SOOVITAKSE MUUTA RANGEMAKS

O L U L I N E :

Siseministeerium on koostanud välismaalaste seaduse muutmise seaduse

eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja

tagada, et sisserände piirarv täituks isikutega, kelle elama asumine Eestisse

on avalikes huvides. Muuhulgas täiendatakse eelnõuga tähtajalise elamisloa

töötamiseks ja ettevõtluseks andmise tingimusi ning loobutakse tähtajalisest

elamisloast piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral.

S• Elamisloa taotlemise

tingimused töö-

tamiseks äriühingu

juhtorgani liikmena

muudetakse range-

maks (näiteks juht-

organi liikme tasu peab

olema 1,24-kordne

Eesti keskmine,

äriühing peab olema

registreeritud Eestis

vähemalt viis kuud

enne elamisloa

taotluse esitamist).

• Äriühing, mille

tegevusega seoses

on välismaalane

saanud elamisloa

ettevõtluseks, peab

looma Eestis töökohti.

• Loobutakse tähtajalise

elamisloa andmisest

piisava legaalse

sissetuleku korral.

• Seadus plaanitakse

jõustada 2012. aasta

1. juulil.

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

ettepaneku muuta elamisloa and-mise või kehtetuks tunnistamisealuseid paindlikumaks.

Tähtajaline elamisluba

ettevõtluseks

Seda liiki elamisloa väljastamiseeesmärgiks on aidata kaasa Eestimajanduse arengule. Seetõttunõutakse praegu enne elamisloaandmist, et välismaalane peabolema investeerinud äritegevusseEestis vähemalt 63 900 eurot. Eelnõuga soovitakse kehtestadalisanõue, et äriühing, mille tege-vusega seoses on välismaalanesaanud elamisloa ettevõtluseks,peab looma Eestis töökohti ningtasuma iga kuu sotsiaalmaksu ula-tuses, mis makstakse vähemalt viiekordse keskmise brutopalgasuuruse tasu korral.

Uute töökohtade loomise nõuet kuielamisloa saamise kohustuslikutingimuse kehtestamist ei peaKaubanduskoda vajalikuks, sestteatud juhtudel ei ole uute töö -kohtade loomine majanduslikultpõhjendatud. Leiame, et tähtajaliseelamisloa ettevõtluseks andmisekspeab olema täidetud vähemalt ükseelpoolnimetatud nõuetest. Seegavõiks igal välismaalasel olla võima-lik valida elamisloa taotlemisel, kastäita investeeringunõue või uutetöökohtade loomise kohustus.

Eelnõuga kavandatavaid muuda-tusi ei kohaldata ELi liikmesriikide,Norra, Islandi, Liechtensteini ningŠveitsi kodanike suhtes, sest nen -de Eestisse saabumist, siinviibi -mist, töötamist ning lahkumistreguleerib välismaalaste seaduseasemel Euroopa Liidu kodanikuseadus. �

Eelnõu ja seletuskirjaga saab

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

lektroonset otseturustamiston reguleeritud elektroo ni -

lise side seadusega, infoühiskon-naseadusega ning mingil määralka isikuandmete kaitse seadusega,mille põhjal on Andmekaitse Ins -pektsioon ka oma juhendmaterjalikoostanud. Elektrooniliseks otse-turustuseks võib lugeda igasugustreklaampakkumist, kus mingeidtooteid või teenuseid reklaami-takse, samuti poliitiliste või kaheategevuslike organisatsioonidepoolt tehtavaid pakkumisi, millegaloodetakse endale mingit kasusaada, ning mis tehakse e-posti,faksi, sõnumi või muu sarnaseelektroonilise vahendiga.

Füüsilistele isikutele elektroonsetepakkumiste tegemisel peab temakontaktandmete kasutamiseksolema tema eelnev nõusolek naguütleb isikuandmete kaitse seaduse§ 12 lõige 5 „andmesubjektil onõigus igal ajal keelata teda käsitle-vate andmete töötlemine tarbija-harjumuste uurimiseks või otse -turustuseks ja andmete üleand-mine kolmandatele isikutele, kessoovivad neid kasutada tarbijahar-jumuste uurimiseks või otseturus-tuseks“.

Juriidilise isiku kontaktandmetekasutamine otseturustuse ees -märgil on lubatud ilma isiku eel-nevat nõusolekut omamata, kuidisikule peab andma võimaluse kee-lata oma kontaktandmete sellinekasutamine. Sealjuures tuleb isi -kule anda võimalus keelduda omakontaktandmete kasutamisest igakord, kui tema kontaktandmeid ot-seturustuseks kasutatakse ningisikul peab olema võimalus nime -tatud õigust realiseerida elektroo -nilise side võrgu kaudu.

Kuidas aga teha vahet füüsiliseisiku ja juriidilise isiku e-posti aad -ressil?

Juhendmaterjalis on selgitatud(lähtuvalt elektroonilise side sea -duse §-st 1031), et e-posti aadres-sid, mis sisaldavad isikuandmeid(nt eesnimi.perenimi@mail.ee) võikui selle kaudu on füüsilise isik tu-vastatav (nt eesnimi@hot.ee), onfüüsilise isiku e-posti aadressid jaseega lubatud kasutada vaid inime -se eelneval nõusolekul. Juriidilisteisikute e-posti aadressideks on näi -teks aadressid, mis viitavad mõnelejuriidilisele isikule või ette võttele —info@nimi.ee või firma@firma.ee.

ELEKTROONILISE OTSETURUSTAMISE PÕHIMÕTTED

O L U L I N E :

Andmekaitse Inspektsioon on koostanud ja oma kodulehel

avaldanud juhise elektroonilise otseturustuse kohta —

ehk millisel juhul ja kuidas oleks korrektne teha elektroonseid pakkumisi.

E• Elektrooniline

otseturustus on

igasugune reklaam-

pakkumine, kus

mingeid tooteid või

teenuseid reklaami-

takse, samuti

poliitiliste või ka

heategevuslike

organisatsioonide

poolt tehtavad

pakkumised, millega

loodetakse endale

mingit kasu saada,

ning mis tehakse

e-posti, faksi, sõnumi

või muu sarnase elekt-

roonilise vahendiga

Pikemalt on võimalik

Andmekaitse Inspektsiooni

juhendiga tutvuda ka Koja

kodulehel www.koda.ee.

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

Segasem on aga lugu aadressidega,mis otseselt või kaudselt viitavadfüüsilisele isikule (eesnimi.pere ni-mi@firma.ee). Selliste aadressidepuhul on võimalike kriteeriumitenavaja arvestada saaja positsiooni ju-riidilise isiku juures ning otseturus-tatava kauba või teenuse olemust,ehk kui juriidiline isik tegeleb näi -teks käekottide ja teiste aksessuaa -ride müügiga ning selle isiku ostu -juhi kontaktandmeid kasutataksemuruniidukite otseturustuseks, siison tegemist sõnumiga, mille saat-mine ilma adressaadi eelneva nõus -olekuta oleks keelatud. Kui agafirma töötajale saadetakse tematööga seotud toodete kohta otsetu-rustuslikke sõnumeid (nt ettevõtteraamatupidajale raamatupidamis -alaste käsiraamatute pakkumisi),siis oleks tegemist juriidilisele isi -kule suunatud pakkumisega ningisiku eelnevat nõusolekut vaja eioleks ning talle võib tema töögaseotud toodete kohta pakkumisisaata.

Nõusolek elektrooniliste pakku-muste saamiseks ei pruugi ollaeraldi dokumendiga tehtud, st võibolla näiteks sõlmitava lepingu üksosa, kuid peaks olema selgelt eris-tatav muust tahteavaldusest jaeraldi inimese poolt allkirjastatudvõi kinnitatud (nt linnukese tege -misega vastavasse kastikesse).

Samas võimaldab kehtiv õigus(elekt roonilise side seadus § 1031)erandi olukordadeks, kus müüjasaab oma toote või teenuse müügiraames ostja elektroonilised kon-taktandmed — sellisel juhul võib ot-seturustaja kasutada ostja kontakt -and meid ilma tema eelneva nõus -ole ku ta oma samasuguste toodetevõi teenuste otseturustuseks. Sedaaga eeldusel, et ostjale antakse temakontaktandmete esmase kogumiseajal ning igas eraldiseisvas tallesaadetavas sõnumis võimalus kee-lata oma kontaktandmete kasuta-mine otseturustuseks. �

EUROOPA KOMISJONI ESIMENE HÄIRE-MEHHA NISMI ARUANNE:

EESTI MAKROMA-JANDUS ONPRAEGUTASAKAALUS

Euroopa Komisjon toob esimesesiga-aastases häiremehhanismiaruandes välja 12 ELi liikmesriiki,kus võib esineda kahjulikkumakro majanduslikku tasakaalus-tamatust, näiteks konkurentsi -võime vähenemist, suur võla -koormust või kinnisvaramulle.Eesti nende hulka ei kuulu.Kümnest makromajanduslikustnäitajast koosneva tulemustabelialusel on häiremehhanismi aru -andes kindlaks tehtud need liik -mesriigid, kelle makromajan dus -likku olukorda on vaja põhjaliku-malt analüüsida. Nendeks on: Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome,Prantsusmaa, Itaalia, Ungari,Sloveenia, Hispaania, Rootsi jaÜhendkuningriik.Makromajandusliku tasakaalus-tamatuse menetlus on osa ma-jan duse juhtimist käsitlevast nnkuuikpaketist, mis jõustus 13.detsembril 2011, eesmärgigatugevdada järelevalvet eelarveüle ja makromajanduslikku järe -levalvet ELis ja euroalal.Makromajandusliku tasakaalus-tamatuse menetluse ennetav osaannab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule või-maluse võtta vastu soovitusivarajases staadiumis, enne kuiebasoodne olukord edasi areneb.Tõsisematel juhtudel võib sellelejärgneda ülemäärase tasakaalus-tamatuse menetlus, mille raamestuleb asjaomasel liikmesriigil esi-tada tegevuskava tasakaalusta-

matuse korrigeerimiseks. Nenderiikide suhtes kohaldatakse katugevdatud järelevalvet. Vajadu -se korral saab euroala liikmes -riikide suhtes kohaldada rahalisikaristusi.

VAID KOLMANDIKEESTLASTESTTEAB, ET HÄDAABI -NUMBER 112 KEHTIB KOGU EUROOPAS

Eurobaromeetri uuringu kohaseltteab 90% eestlastest, et õnnetu -se korral tuleb helistada üldiselehädaabinumbrile 112, kuid vaidkolmandik on kursis sellega, etsama number kehtib kõikjal ELisja ka mujal Euroopas.Number 112 ühendab helistajaasjaomase hädaabiteenistusega(kohalik politseijaoskond, tuletõr-jeüksus või meditsiiniasutus) jaon kättesaadav 24 tundi ööpäe -vas. Ühtset hädaabinumbrit 112kasutatakse kõikides EuroopaLiidu liikmesriikides koos olemas -olevate riigisiseste hädaabi -numb ritega. Uk raina on lubanudvõtta hädaabi numbri kasutuselelinnades, kus toimuvad 2012.aasta Euroopa jalgpallimeistri -võistluste mängud.Praegu saab Eestis hädaabinumb -rile helistada eesti, vene, ingliseja soome keeles. Inglise keelt saabkasutada peaaegu kõikides ELi liikmesriikides ning lisaks Hor-vaatias, Islandil ja Norras.

Lisateave Euroopa hädaabi -numbri 112 veebilehelhttp://ec.europa.eu/information_society/activities/112/index_enhtm

EUROOPA LIIT JA AMEERIKAÜHENDRIIGIDSÕLMISID AJA-LOOLISE MAHE-KAUBANDUS-KOKKULEPE

Euroopa Liit ja Ameerika Ühend -riigid teatasid, et alates 1. juunist2012 võib Euroopas või USAs ser-tifitseeritud mahepõllumajan-dus likke tooteid müüa mahetoo -detena mõlemas piirkonnas. Kahemaailma suurima mahepõlluma-janduslike toodete tootja vahelisepartnerlusega soodustataksemahepõllumajandust ja arenevatmahetööstust ning luuakse uusitöökohti ja ettevõtteid kogumaailmas.USA ja ELi mahetoodete sektorikoguväärtuseks hinnatakse prae-gu 50 miljardit USA dollarit ningsee suureneb iga aastaga.Varem pidid mahetootjad ja -ettevõtjad, kes tahtsid mahe -toodetega kaubelda mõlemal poolAtlandit, omandama eraldi serti-fikaadid vastavalt kahele stan-dar dile, mis tähendas kahekor d -seid tasusid, kontrollimist ja pa -beritööd. Tänu partnerlusele kõr-valdatakse mitmed olulised tõk -ked eelkõige väikeste ja keskmisesuurusega mahetootjate jaoks.Kõiki partnerluse tingimustelevastavaid tooteid võib turusta-da ja märgistada sertifitseeritudmahetoodete, -liha, -teravilja või -veinina.

Lisateavehttp://www.ams.usda.gov/NOPTradeEuropeanUnion jahttp://ec.europa.eu/agriculture/organic/home_en

EUROOPA UUDISED

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

„EUROPE DIRECT” TEABEVÕRGUSTIKU PROJEKTIKONKURSS

Projektikonkurss, millega valitakseorganisatsioonid, kellele makstak -se tegevustoetust avalike teabe -keskuste (ühisnimetusega „EuropeDirect” teabevõrgustik) haldami -seks ajavahemikus 2013–2016, kuulutatakse välja 2012. aasta esimesel poolaastal.Võrgustiku Europe Direct teabe -keskuseid haldavad avaliku projek-tikonkursi alusel valitud organi -satsioonid ning neid juhendavadEuroopa Komisjoni esindused liik -mesriikides. Haldavate organisat-sioonide hulgas on nii riigi-, kohalikuomavalitsuse ja piirkondlikke asu-tusi kui ka MTÜ-sid ja kohalikkeraamatukogusid.2012. aastal korraldavad komisjoniesindused kõikides liikmesriikidesprojektikonkursi, millega valitakseorganisatsioonid, kes hakkavadala tes aastast 2013 haldama Europe Direct teabekeskuste nnkolmandat põlvkonda.Teabekeskuste peamine eesmärkon hea seista selle eest, et kõikidelELi kodanikel nii maa- kui ka linn a -piirkondades oleks otstarbekaltpaigutatud kesksuste kaudu lihtnejuurdepääs ELi käsitlevale infole.Eelmisel projektikonkursil oli tege-vustoetus 12 000 kuni 25 000 eurot.Kuna tegevustoetuseid makstakseEuroopa Liidu eelarvest, ei saa väl-jamakseid teha enne, kui on vastuvõetud asjaomane alusakt ningeelarvepädevad institutsioonid oneelarve kinnitanud.Käesolev teade kavandatava kon-kursi kohta on avaldatud ennekonkursi algust ning sellest ei tu-lene Euroopa Komisjonile mingeidkohustusi.

EL ESITAB PIISAVAJA JÄTKUSUUTLIKUPENSIONI-SÜSTEEMI KAVA

Pension on ELi elanikkonnast li gi -kaudu neljandiku jaoks peamine sis-setulekuallikas. Euroopa elanik kondvananeb, sest elatakse kauem jalapsi sünnib vähem kui varem. Jubajärgmisest aastast hakkab ELi töö-tav elanikkond kahanema. Pensio -nide maksmine avaldab riikide eel -arvetele aina suuremat survet, sedaeriti rahandus- ja majanduskriisitingimustes. Kui Euroopa ei suudanüüd ja edaspidi tagada inimväär-seid pensione, satuvad miljonid inimesed vanas eas vaesusesse.Euroopa Komisjon avaldas olukorraparandamiseks valge raamatu pii -savate, kindlate ja jätkusuutlikepensionide kohta. Dokumendis uuritakse, mida saavad EL ja liik -mesriigid pensionisüsteeme ohus-tavate suurte probleemide lahen -damiseks teha. Esitatakse rida al-gatusi, mis võimaldaksid töötamistjätkata kõigil, kes seda suudavad.Ühtlasi aitaks see saavutada pa -rema tasakaalu tööaja ja pensionilveedetud aja vahel. Algatuste abiltagatakse, et teise riiki elama asu nu -te pensioniõigused säilivad, aida -takse inimestel rohkem säästa ningtagatakse pensionilubaduste pida -mine ja ootustele vastav pension.

EUROOPA ÄRIÜHINGUÕIGUS: KUIDAS EDASI?

Euroopa Komisjon algatas põhja-liku konsultatsiooni Euroopa äri-ühinguõiguse tuleviku üle. Euroopavajab äriühinguõiguse raamistikku,

mis on kohandatud tänapäevaseühiskonna vajaduste ja majan-duskeskkonna arenguga. Euroopaäriühinguõigus on täitnud kesksetrolli ühtse turu loomisel. Nüüd onaeg vaadata, kas kehtiv õiguslikraamistik vastab endiselt täna-päevastele vajadustele. Sidusrüh-made arvamuste kogumiseks onalgatatud avalik interneti-konsul-tatsioon. Arvamuste saatmise täht-aeg on 14. mai 2012.Euroopa äriühinguõiguses on sä-testatud ühised eeskirjad, millegatagatakse kogu ELis võrdväärnekaitse äriühingute osanikele, võla-usaldajatele ja muudele sidusrüh-madele. Äriühinguõigus on üliolu-line õiguskindluse tagamisel ja osanike õiguste kaitsmisel. Kuna liikmesriikide eri õigustraditsioo -nidesse ja äriühingute struktuu -ridesse tuleb suhtuda lugupida -valt, hõlbustab põhinõuete ühtlus-tamine äriühingute teenuste jatoodete pakkumist kogu EuroopaLiidus.

EUROOPAKOMISJON NÕUABLIIKMESRIIKIDELTTAGASI 54,3MILJONI EUROULATUSES ALUSETULT MAKS-TUD TOETUSI

Euroopa Komisjon nõuab liikmesri-ikidelt tagasi ühise põllumajandus-poliitika raames põhjendamatultkulutatud vahendeid kokku 115,2miljoni euro ulatuses. Eestilt nõu-tav summa — 10 000 eurot — onüks väiksemaid ning on juba va-rem tagasi makstud.

Et osa tagasinõutavast summaston liikmesriikidelt juba tagasisaadud, jääb menetluse mõju ELieelarvele veidi alla 54,3 miljonieuro. Kõnealune summa suuna -takse tagasi ELi eelarvesse, kunaraha kasutamine ei olnud vasta -vuses ELi eeskirjadega või on põl-lumajanduskulude kontrollimiselesinenud puudusi. Ühise põlluma-janduspoliitika raames tehtavateväljamaksete ja kulude kontrollieest vastutavad liikmesriigid ningkomisjoni ülesanne on tagada, etnad oma vahendeid eesmärgi -päraselt kasutaksid.

Täiendavaid üksikasju eelarve -aastate raamatupidamis-arvestuse kontrollimise süsteemitoimimise kohta:http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/06/178&format=HTML&aged=1&language=EN&guiLanguage=en

(Allikas: Euroopa Komisjoni

esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

ntegreeritud majandusruumi jaoks on kõrge tehnilise tasemega võrgudelulise tähtsusega. Kuid investeeringud suurtesse taristuvõrgu pro-

jektidesse on oma olemuselt pikaajalised ning liikmesriikide ja erasektoripanusest ei piisa. Investeeringuteks ELi transpordi-, energia- ja telekom-munikatsioonitaristusse tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua järgmisemitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) ettepaneku osana uus integreeritud eelarvevahend — Euroopa Ühendamise Rahastu.

Lühidalt öeldes on selle eesmärk kiirendada investeerimist üle-euroopa -listesse transpordivõrkudesse, digitaalvõrkudesse ja energiavaldkonda.Hinnanguliselt on kõikide nende võrkude kogu investeeringuvajadus1000 miljardit eurot, mis jaguneks järgmiselt:

Energia Elekter — 140 miljardit eurotGaas — 70 miljardit eurotCO2 — 2,5 miljardit eurot

Transport 500 miljardit eurot,(maantee-, raudtee-, millest 250 miljardit põhivõrgule;mere-, sisevee- investeeringuvajadused trans-ja lennutransport) pordiliigiti esitatakse vastavalt

heakskiidetud projektidele

Lairibateenused 270 miljardit eurot

Loodav rahastu näeb üle-euroopaliste transpordivõrkude ühendamise investeerimisprojektide elluviimiseks ette 50 miljardit eurot — sellest 40 miljardit eurot tuleks Euroopa Liidu eelarvest ja 10 miljardit eurotÜhtekuuluvusfondist transporditaristu tarbeks. Vahendid jaguneksidjärgmiselt:

Energia 9,1 miljardit eurot

Transport 31,7 miljardit eurot

Telekommunikatsioon/ 9,2 miljardit eurotdigitaalteenused

Iga valdkonna rahastamise reguleerimiseks esitas Euroopa Komisjon eraldimääruse ettepaneku. Üle-euroopalise energiataristu suuniseid käsitlevamääruse ettepanekus on ajavahemikuks kuni aastani 2020 ja sellest edasiesmatähtsana määratletud piiratud hulk üle-euroopalisi koridore ja alasid,mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taris-tuid. Nende projektide puhul seisneb Euroopa Liidu tegevus konkreetseltloamenet luste lihtsustamises, reguleerimise hõlbustamises ning projektiderakendamise tagamises turupõhise ja otsese ELi rahalise toetuse abil. Kindlaks määratakse 12 prioriteetset energiataristu projekti ja valdkonda.

Transpordivaldkonnas määratakse määruse ettepanekuga üle-euroopalisetranspordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta kindlaks üle-euroopalise transpordivõrgu poliitika pikaajaline strateegia aastani 2030 ja aastani 2050. Eesmärk on luua ühtne Euroopa transpordipiirkond koosparemate transporditeenuste ja täielikult integreeritud transpordivõrguga,sidumaks erinevad transpordiliigid. Määruse ettepanekus jaotatakse trans-pordivõrk kahetasandiliseks: üldvõrguks ja põhivõrguks. ELi vahendid ja juh-timine keskenduvad põhivõrgule, kus kõrvaldamist vajavad nn pudelikaelad,piiriüleste ühenduste puudumine, ühendussõlmed. Põhivõrgu raames onvälja valitud rida mitmeliigilisi põhivõrgukoridore, neile on kavandatud tugevjuhtimismehhanism ja enamik eelarvelisi vahendeid.

Telekommunikatsiooni- ja digitaalteenuste valdkonnas nähakse üle-euroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavate suuniste määruse ettepanekuga ette ühishuviprojektide prioriteedid — võtta kasutusele ülikiired lairibavõrgud, mis tagavad andmeedastuskiiruse vähemalt 100Mbit/s; võtta kasutusele lairibavõrgud, et siduda saared, raskesti ligipääse-tavad ja äärealad ELi keskpiirkondadega ning tagada kõnealustes piirkon-dades andmeedastuskiirus, mis võimaldab lairibaühenduvust kiirusegavähemalt 30 Mbit/s; toetada digitaalteenuste taristute põhiteenus-platvorme; võtta meetmeid, mis võimaldavad saavutada koostoime ja koos-talitluse telekommunikatsioonisektori eri ühishuviprojektide vahel. �

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU —

RAHASTAMISVÕIMALUSED LÄHITULEVIKUS

Euroopa vajab kasvu, Euroopa vajab suuri projekte — selline on sõnum,

mida kriisile lisaks Brüsselis väga sageli kuuleb. Sihipärased investeeringud

tähtsamatesse taristutesse tähendavad siseturu elavdamist, majanduskasvu,

konkurentsivõime suurendamist ja töökohtade loomist.

Põhjalikumalt on võimalik nende määruste ettepanekutega

tutvuda Kaubanduskoja kodulehel aadressil www.koda.ee.

I

11

- E T T E V Õ T L U S Õ P E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

essiooni inspiratsiooniküla-lise Solon Partnersi juhtiva

partneri ja Eesti alustavate ette-võtete nõustaja Yrjö Ojasaare sõnulon Eesti inimeste tüüpiline prob-leem see, et me ei ole harjunudvõõrastega suhtlema. „Eestlasedon liiga tagasihoidlikud ja ei oskakontaktvõrgustikke ära kasutada,”märkis ta. Ojasaar soovitas ENT-RUM noortel mugavustsoonistväljuda ja julgelt rääkida ka ini -mestega, keda nad ei tunne. „Midavarem me saame aru sellest jõustja võimust, mis meil ümbritsevateinimeste näol olemas on, sedakaugemale me jõuame,” selgitasYrjö Ojasaar.

SA Entrum tegevjuhi Darja Saaresõnul on ENTRUMi põhiline väär-tus just kontaktide võrgustik, millenoored programmis osaledes saa -vad. „Meie astume noorte eest esi -mese sammu leides neile mento -riks oma ala professionaalid, tut vus -tades neile nende kodupiirkon na

ettevõtlusstruktuure ja viies nadkokku mitmesaja aktiivse eakaas -lasega. Noorte asi on astuda seeteine samm ja nende kontaktideabil oma projekt teisele tasandileviia,” kirjeldas Saar.

Seekordsel ENTRUM sessioonil olinoortel võimalus tutvuda näiteksmaakondlike arenduskeskuste jaEesti Avatud NoortekeskusteÜhen duse esindajatega. OtepääGümnaasiumi projekt VeniVidiVici,mille idee on organiseerida Eesti-sisest õpilasvahetust, on mees -kond, kes on neile antud õngemak simaalselt kasutanud. Täna -seks on Otepää noored suhelnudnii haridusministeeriumi kui kakoolide juhtidega üle terve Eestining saavutanud kokkuleppe 15kooli ja mitmekümne noorega, keson juba lähiajal valmis õpilasvahe -tuses kaasa lööma. „Esimese kõnevõõra kooli direktorile valmistasi -me hästi ette, aga käsi ikkagivärises. Pärast selle õnnestumist

oli suur kergendus ja täna ei oleenam mingit hirmu järgmiste koos -tööpartneritega ühendust võtta,”kirjeldas meeskonna liige Gerle Trifanov, kuidas nende julgus jär-jepanu kasvanud on.

Lisaks vajadusele teha see esi me -ne raske kõne, rõhutasid YrjöOjasaar ja teised ENTRUM men-torid noortele, et koostöö sünnieelduseks on ka vastastikune ka-sulikkus. „Kui sa mõtled koostöödalustades ainult sellele, mida sapartnerilt saada tahad, siis seepartnerlus tõenäoliselt teoks eisaa. Kui sa aga lähened inimeseleettepanekuga, et saad ise temaheaks midagi teha, siis saad otsetagauksest sisse,” kirjeldas YrjöOjasaar parimat teed koostöö -kokkuleppe saavutamiseni. Justteineteise abistamise eesmärgilsõlmisid ENTRUM projektimees -konnad 4. veebruaril koostöö -kokkuleppeid teiste oma piirkonnatiimidega. Näiteks lubas meeskond

Värske Värv viia vastutasuks vär-vide ja reklaami eest oma tege-vusele Võru linna projekti „FestivalInspiratsioon“ loomeüritusel läbimööbli ümbertöötlemise töötoa.„Tundub, et noored on aru saanud,et selleks, et midagi saada, tuleb kaise alati midagi vastu anda,” arvasDarja Saar. Eesti Energia algatatudprogramm õpetab noortele aktiiv -ses ja kaasahaaravas vormis, kui -das olla elus ettevõtlik.

ENTRUM annab Lõuna-Eestile mi-tusada noort inimest, kes on julgedunistama ja ettevõtlikud oma unis-tusi täide viima. ENTRUM viib ees -märke ellu koostöös Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumining maakondlike arenduskes kus -tega. Programmi kaasrahastab Eu-roopa Sotsiaalfond. Programmlähtub tegevuses Eesti Kauban-dus-Tööstuskoja ettevõtlusõppeedendamise kavast „Olen ettevõt-lik!“. ENTRUMi programmis osale -mine on noortele tasuta. �

TULE MUGAVUSTSOONIST VÄLJA!

Lõuna-Eesti noored õppisid veebruari alguses toimunud Eesti Energia ettevõtlikkuse

arenguprogrammi ENTRUM sessioonil koostöösuhteid looma ja hoidma.

S

ANNIKA TEDERENTRUM programmi kommunikatsiooni ja ürituste assistent

ENTRUM projektimeeskonnad tutvustavad oma projekti teistele sama piirkonna meeskondadele. Esiplaanil on Tartu projektimeeskond Tartu Mõõgavõitlejad.

Inspiratsiooniesineja Jyrjo Ojasaar.

ENTRUM annabLõuna-Eestile

mitusada noort inimest, kes on

julged unistama jaettevõtlikud oma

unistusi täide viima.

tepääl tegutsev väike pui -dufirma Pro Fiksum OÜ too -

dab puidust euroaluseid. Euro -aluste tootmiseks on tarvis pui -dukuivatit, mille hind 2009. aastaloli 4 miljonit krooni. Otsustati pui -du kuivatiks kohendada 40 000kroonine merekonteiner, kuid üht-last kuivatamist ei suudetud saa -vutada.

Koostöös Tartu Üli kooli tead-lastega täiustati soojustust, ni-iskuse ja õhu liikumist, et tagadapuidu ühtlane kuivamine. Lisaksaidati Pro Fiksumil EASist tao-tleda innovatsiooniosak, et pro-jekti rahastada.

„Meile oleks puidukuivati mui dumaksma läinud neli mil jonit krooni,Tartu teadlaste abiga saime sellekätte umbes 200 000 krooniga,”ütles Otepää väikese puidufirmaPro Fiksum juht Külli Uibo. Pro Fik-sumi juhtum on hea näide ülikoolija ettevõtjate vahelisest praktilistprobleemi lahendavast koostööst.

Pro Fiksum on puidust euroaluseidtootev väikefirma. Ettevõttel oli

vaja puidukuivatit, kuid selleksnõutav nelja miljoni krooni suu-rune investeering käis lihtsalt ülejõu.

Alguses prooviti oma jõudu degateha. Osteti 40 000 krooni eest ka-sutatud merekonteiner, soo justati,pandi sisse soojaõhupuhur, agatulemus polnud ikkagi see, mi davaja. „Ei kuivatanud ühtlaselt,”nentis Uibo. Puidukuivatamiselekehtivad spetsiifilised nõuded. Näi -teks on vaja 30 minuti jooksul üht-last 56kraa dist temperatuuri, etpuidu kahju reid suretada.

Lõpuks helistas Uibo ülikooli. TÜtehno loogiainstituudi professoriAlvo Aabloo juhtimisel pandi kok kumees kond, mindi Otepääle, mõõ detiomatehtud konteinerkuivatit ja ta -gasi Tartus olles arvutati, simuleer-iti ja pandi kokku projekt, kuidaskonteinerit soojustada, kuidas soeõhk sisse, kuidas välja lasta, kuidasniiskusest lahti saada. Tartu Üli-kooli ettevõtlussuhete koordinaatorVahur Valdna lisas, et enamgi veel,nad aitasid Pro Fiksu mi inimestelEAS-ist ka innovatsiooniosakut taotleda, et osaku raha abil projektteostada. Täispakett seega.

Praktilised asjad

Nüüd on samalaadse probleemigateisedki puidufirmad ülikooli poolepöördunud. „Üks koostöö oli ette -võttega, kes ekspordib küttepuid,”ütles Valdna. „Vana tööstushoone olitehtud kuivatiks, meie saime aidataselle paremaks tegemisel.” Valdnalisas, et need on näited, kuidas üli -kool tahab ja suudab teha praktiliseväärtusega kohe käikuminevaidasju. „Ülikool ei ole ainult suured,kauged ning kaua aega võtvadasjad, me sobime ka väikefirmadeleja teeme konkreetseid lahendusi.” �

12

- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

PRO FIKSUM OÜ —

MEREKONTEINERIST PUIDUKUIVATI

O

Allikas: MIKK SALUEesti Päevaleht

Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete

koordinaator Vahur Valdna:

„Ülikool ei ole ainult suured, kauged ningkaua aega võtvad asjad, me sobime ka väikefirmadele ja teeme konkreetseidlahendusi.”

Koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel on muutumas järjest populaarsemaks. Üha enam ettevõtteid pöördub

ülikooli poole, et lahendada koos teadlastega konkreetne arengutakistus või probleem, millega üksi toime ei

tulda. Nii on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega leidnud endale sobiva lahenduse viimase aasta jooksul üle

100 Eesti ettevõtte, kellega koos on arendatud uusi innovaatilisi tooteid, viidud läbi testimisteenuseid ja toote-

arenduskatsetusi. Ülikool teeb hea meelega koostööd nii suurte kui väikeste ettevõtetega, tähtis on vaid

mõlemapoolne koostöötahe — ülikoolil on see selgelt olemas. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on plaanis

tutvustada edaspidi ülikoolide ja ettevõtete koostööprojekte, millest on olnud ettevõtetele märkimisväärne

tulu, et julgustada ettevõtteid ülikoolidega koostööd tegema. Alati ei pea ülikooli ja ettevõtja vaheline koostöö

seisnema väga suurtes, kallites ja pikaajalistes projektides, nutikaid lahendusi on võimalik leida ka lühikese aja

ja väheste ressurssidega, millest räägibki meie esimene tutvustav lugu „Merekonteinerist puidukuivati”.

ASi Reaalsüsteemid

tegevjuht Tiit Vapper:

„2011. aasta oli keeruline seosesmahu kate investeerin-gutega uue tarkvaraarendamisse samasseg mendis globalisee-rumise eesmärgil.”

13

- KAUBANDUSKOJA LIIKMED -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETE JUHID SAID

PRESIDENDILT RIIKLIKUD AUTASUD

illega teie

firma tegeleb?

AS Reaalsüsteemid on suurte info-süsteemide looja (äriregister jpt)ning 16 riigis kasutatava visuaalsekriminaalanalüüsi tarkvara aren-daja.

Kuidas ettevõttel läheb?

Hästi. Ettevõte on olnud edukasalates loomisest 1993. aastal. 2011.aasta oli keeruline seoses mahu -kate investeeringutega uue tark-vara arendamisse samas seg men-dis globaliseerumise eesmärgil.

Millised on plaanid

2012. aastaks?

Pingeline tarkvaraarendus koosglobaalse müügivõrgu loomisega.

Miks otsustasite Kojaga liituda?

Sellest on liiga palju aega möödas,et toonast otsustust mäletada.Kuid arvan, et Kaubanduskodapeakski ühendama erinevate elu-alade missioonikindlaid ning am-bitsioonikaid ettevõtjaid, kes soo -vivad edendada rahvuslikku ette -võtlust nii siseriiklikul kui rahvus-vahelisel tasemel.

Millist kasu olete saanud

Koja liikmeks olemisest?

Palju häid suhteid ja enesearendust,võimalust kohtumisteks uute klien-tide, partnerite, kolleegidega kodu-ja välismaal ning muud kasulikku,mida mitmesuguste ürituste kauduläbi paljude aastate oleks võimatusiinkohal lühidalt loetleda. �

ÕNNITLEME KÕRGE AUTASU SAAMISE PUHUL:

• AS VIRU KEEMIA GRUPI JUHATUSE LIIGE

NIKOLAI PETROVITŠ (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK)

• AS VILJANDI METALL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

JAAK SULG (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK)

• AS M.V.WOOL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

MATI VETEVOOL (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK)

• OÜ LENNE JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

MEELI LEEMANN (VALGETÄHE V KLASSI TEENETEMÄRK)

AS REAALSÜSTEEMIDTänase lühiintervjuu fookuses on 1993. aastal loodud

ning alates aastast 1998 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

liige olnud AS Reaalsüsteemid.

23. veebruaril andis President Toomas Hendrik

Ilves Tartu Ülikooli aulas üle selle aasta

teenetemärgid tublidele inimestele, kes on

aidanud kaasa Eesti arengule. Muuhulgas andis

Vabariigi President teenetemärgid neljale

inimesele ettevõtluse edendamise eest.

Kõik neli riikliku autasu saajat on Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja liikmesettevõtete juhid.

M

Küsis: KAIDI TALSEN Toimetaja

Vastas: TIIT VAPPERASi Reaalsüsteemid tegevjuht

FOTO

: M

AR

KO M

UM

M

led noor disainer, kes

tegutseb endanimelise

kaubamärgi alt.

Mis oli tõukeks oma

kaubamärgi loomisele?

Mõte oma firma rajada oli mul jubaülikooli algusaastatel, kuid StellaSoomlais Design loomiseks andissuure tõuke magistritöö. Viisinselle raames läbi mahuka turu-uuringu, mis andis mulle hea et-tekujutuse, mida tarbijad vajavad.Sain kinnitust oma senistele mõte -

tele ning kindlasti ka palju kasu-likku uut informatsiooni.Magistritöö ajal avastasin endajaoks teenusedisaini eriala, samutisüvenesin säästva arengu loogi -kasse ning analüüsisin, mida onteised teinud nendes valdkonda -des ning kuidas oleks minul võima-lik seda oma erialal rakendada.Kõik see tipnes ärimudeli väljatöö-tamise ja kaitsmisega, mis küll het-kel ei ole rakenduses, kuid kuhupoole ma püüdlen. Tahan, et ühelpäeval saaksin pakkuda kliendilesellist ringset süsteemi, mis lähtubtema vajadustest ning on samaskeskkonda hoidev ning taaskasu-tust pooldav. Mu eesmärk on jõudasinnamaani, et klient saaks soovi -korral kas oma kotti värskendadavõi siis anda selle mulle materjalitaaskasutuseks tagasi. See eeldab,et minu kotid oleksid juba algseltniimoodi disainitud, et teatud de-tailid nagu sangad, nurgad, lukkjne oleksid kergesti vahetatavad, etmaterjali taaskasutuse protsentoleks maksimaalne. Nii võiks ühestkotist saada teise koti, millest oma -korda lõpuks rahakoti või mõnemuu aksessuaari.

Ütlesid, et ärimudel

ei ole veel töös. Kuhu oled

praeguseks jõudnud?

Praeguseks olen alustanud töödsellega, et panna klient mõistmaoma tegelikke vajadusi, mis põhi -mõtteliselt tähendab minu poolt

n-ö õigete küsimuste esitamist. Niimõtleb inimene detailsemalt läbi,mida ta vajab ning soovib ning onhiljem sellevõrra tootega rohkemrahul. See omakorda tähendab, etta hoolitseb toote eest paremini,mis jällegi pikendab oluliselt tooteeluiga. Suure süsteemini, kus iga etapp jadetail on 100% läbi mõeldud, onveel palju aega, aga püüan omapraeguseid valikuid teadlikult tehaselliselt, et ma saaksin ühel päevalöelda, et Stella Soomlais Design onvastutustundlik.

Mida pead suurimateks

plussideks ja miinusteks oma

kaubamärgi arendamisel?

Oma kaubamärgi arendamise plus-sid ja miinused on kohati isegi kat-tuvad. Saan olla oma aja peremees,kuid see eeldab ka meeletult dist-sipliini ja tahtejõudu. Oma brändiloomisel peab olema valikus täiestikindel, sest teekonnal pannaksetugevus ja tahe pidevalt proovile.Oma asja ajamine on meeletult hu-vitav ja motiveeriv, kuid samas onka raske üksi toimetada. Peab ole -ma väga hea ajaplaneerija ning nu-tikas, oskama ja julgema abi paludaneis valdkondades, kus endal mõis -tusest või energiast puudu tuleb.Kuna minu kaubamärk on minunägu ja tegu, siis muutuvad kõikpisiasjad mulle väga tähtsaks. Ras -keim on minu jaoks vist sättidaoma asjad nii, et minu firma käe -

14

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

käik ei sõltuks otseselt minu töö-tundidest. Kui ma muude projek -ti de puhul olen küllaltki hea dele -gee rija, siis oma brändi puhul oniga detail ülitähtis ja kvaliteedi -nõuded kõrged, mistõttu on muljuhtimisprotsesside korraldamineväga palju aega võtnud, kuid küllma ka selle prioriteetide seadmiseära õpin!

Missugused eesmärgid

oled ettevõtte

arendamisele seadnud?

Kõige suuremaks eesmärgiks onarendada juba mainitud vastutus-tundlikkust ja seda kõigis firma -tegevusega seonduvates prot -ses sides. See tähendab nii toote -arendust, materjalivalikut, logis-tikat kui ka turundust ja kliendi -suhtlust. Ma tahan, et mu brändoleks aus ja tegevus läbipaistev. Kui mõelda rohkem mõõdetavateeesmärkide peale, siis ma soovin,et tulevikus oleks Stella SoomlaisDesign brändil oma butiik-stuudiodsuuremates linnades ning et muaksessuaaride valmistamisel kasu-tataks nahka, mille tootmine onkeskkonna suhtes vähem kahju-likum, kuid mis on samas vastupi-dav ja ilmastikukindel.

Kes on Sinu peamised

kliendid ja kuidas uusi leiad?

Minu kliendid jagunevad peamiseltkaheks. On need, kes tellivalt multaksessuaare, kuna nad ei ole kau -

OMA KAUBAMÄRGI ARENDAMISEPLUSSID JA MIINUSED ONPALJUSKI KATTUVAD

Seekordses Innovatsiooniveerus saab lugeda intervjuud oma kaubamärki

üles ehitava noore nahkaksessuaaride disaineri Stella Soomlaisiga.

O

Küsis: PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskus InnoEurope

Vastas: STELLA SOOMLAISDisainer

Pildil: Stella Soomlais

TAIVO PAJUDirector Media

15

- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

bandusest leidnud tooteid, misvastaks nende soovidele ja vaja -dustele. Teine grupp inimesi on sel-liseid, kus pöörduvad pigem minukui kunstniku poole. Nad ei soovikaasa rääkida disainiprotsessis,vaid soovivad lihtsalt omada minuloodud kotti.Praegu on mul tööde tellimise jär-jekord pikk, seepärast ei taha maväga eraldi reklaami teha, kunamuidu jääksin mahuga hätta. Siis,kui hakkan töid rohkem tiražeeri -ma, pean loomulikult järgima tu-rundusplaani ning tegelema müü -giga süstemaatilisemalt. Seni onaga olnud parim reklaam suustsuhu liikuv info. Väga hästi toimibFacebook. Teadlikkust tõstavad kaartiklid, edasimüüjad, blogijad ningmuude organisatsioonide andme-baasid, kuid reaalseid tellimusisaan ma siiski kõige rohkem isiklikesoovituste baasil, mistõttu peangikliendisuhtlust väga oluliseks osaksoma brändi arendamisel.

Eestis kurdetakse

tihti, et tarbijad ei

hinda unikaaldisaini.

Kas nõustud? Mis võiks

olukorda muuta?

Oma kogemuse põhjal võin öelda,et hindavad küll ja järjest enam,kuid eks teadlikkuse tõstmisestoleks palju kasu. Praegu ei mõis-teta, kuidas kujuneb hind, missu -gust lisaväärtust unikaaldisainpakub ja kui suur on tegelik töö -maht toote valmimise taga. Samason oluline aru saada, et unikaaldi-sainil on oma aeg, koht ja kontekst,mil ta end õigustab. Iga valdkondon erineva tausta, tootmisvõima -luste ja sihtgrupiga, mistõttu ei saatooteid alati kõrvutada ja võrrelda.Minu erialas on unikaaldisain õigus-tatum kui mõnes muus disainivald -konnas. Kott on olnud ja on prae -gu seni tihti staatuse sümbol, sõnu -mi edastaja, osa eneseväljendu -sest, omamoodi kunstiobjekt. Selle -tõttu on minu erialas unikaaldisai -nile ka turgu. �

SU FIRMA ON 133 AASTAT VANA?

SORRY, VANUS ON AINULT HÄDAKS KAELAS

äletate eelmisest Directo -rist, kui lihtne oleks Tartu

tudengil Jevgeni Kabanovil olnudkergitada kaabut oma tööandjaleWebmediale pärast seda, kui tamõtles välja geniaalse meetodi,tänu millele hoiavad kogu maa -ilma Java-programmeerijad praegukokku sadu ja tuhandeid töötunde.Sest lahendus oli ju peidus ainulttema peas — ta oleks võinud töö -andja seljataga oma firma teha.Aga Jevgeni otsustas uut äri alus-tada just koos Webmediaga, sest„see on lahe firma ja seal töötavadmõnusad inimesed.”

Tegelikult on see ju iga tööandjaunistus, et inimesed tuleksid omamiljoni dollari ideega just sinu ju-tule, mitte ei põgeneks ideede jaklientide nimekirjadega firmastnelja tuule poole. Eriti tänapäevalja eriti Eestis, kus uue ettevõtteasutamine on lapsemäng.

Kui kergesti firmad oma andekadtöötajad minema peletavad, näi -tab Kodaki juhtum. Ühele nooreleja tublile Kodaki insenerile tun-dus 1990. aastatel väga põnevaja perspektiivikana Isofluxi teh -no loogia, mis võimaldab kandaõhukese kaitsekihi mitmetele esemetele, näiteks läätsedele.Tema ülemusi tookord asi ei huvi-tanud, sest värvifilm ja -foto -graafia tõid tol ajal sisse kosmilisisummasid. Insener sai siiski loa

Kodaki laborites õhtuti oma asjaajada. Kui aga selgus, et ka Iso -fluxiga saab raha teha, ütlesmees „Aidaa!“ ja tegi oma firma,mis praegugi jõudsasti kasvab.

Ning see polnud ainus uus äri,mille Kodak maha magas. Justseal töötati 1975. aastal väljamaailma esimene digikaamera. Jajällegi ei tundnud firma juhidtoona asja vastu huvi. Tulemus:133aastane Kodak palus tänavujaanuaris kohtult pankrotikaitsetja teatas, et astub digikaamerateärist üldse välja.

Nagu kinnitab Whartoni ärikoolianalüüs — just vanu tugevaid fir-masid ähvardab kõige rohkemsee, et uued ideede heidetaksekõrvale ja klammerdutakse va -nasse. Siinkohal siiras tunnustusElionile, kes tõi telefoniliine pidikoju filmilaenutuse; Eesti Ener-giale, kes Atlandi ookeani taga põ -levkiviasjandust arendab; SEBEle,kes rongiäri plaanib. See on ainusvõimalus ajale mitte jalgu jääda.

Aga kui Webmedia ja Kodaki juur -de tagasi tulla, siis jäid silma mit -med veebikommentaarid, midaolid kirjutanud Kodaki endisedtöötajad. Jah, firmakultuur oli Kodakis tõesti vilets: juhtkond olikeskendunud vaid PR-ile ja kuu-lanud elitaarseid akadeemikuid.Ning juhid olid keskendunud ees -

kätt oma karjäärile, selle asemelet võidelda ihu ja hingega firmatuleviku eest.

Võib-olla on need kommentaaridüle pingutatud. Aga selge, et kuiinimestel juba selline kibestumiseja käegalöömise tunne tekkis, siispäris kindlasti ei läinud nad omaideedega Kodaki juhtide jutule.Nad lahkusid ja tegid oma mõttedteoks kusagil mujal. Ja sellises olu -korras pole firma 100-aastasel aja -lool tõesti enam mingit tähendust.

Mitte ainult Webmedia, vaid kõigiEesti firmade jaoks on miljoni dol-lari küsimus, kuidas tagada kaedaspidi, et su töötajad pakuksidoma ideed välja just sinu firmas.Ning et su firma juhtidel jätkukslapselikku uudishimu nende idee -dega mängida, sest võibolla onseal mõni tuleviku digikaamerapeidus. �

M

16

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

iinne turg on väga põnev. In-doneesia on rahvaarvult

maailmas neljas. 240 miljonistelanikust umbes 45 miljonit kuu-lub keskklassi. Turu suurusest jakasvust annab näiteks aimu fakt,et eelmisel aastal müüdi ligi miljonuut autot. Kaks kolmandikku ela -nikkonnast on alla 30-aastased.Elanikkond kasvab üle ühe prot-sendi aastas.

Indoneesia on hiiglaslik, 17 000saart laiub 5 tuhande kilomeetrilaiusel alal, see on samapalju kuilinnulennult Lissabonist Teherani.Siinne infrastruktuur vajab aren-da mist. Ühenduvus erinevate saar -te ja inimeste vahel on märksõna,millest palju räägitakse ja kus Eesti(kommunikatsiooni- ja info)tehno -loogia kindlasti tähelepanu ära -taks.

Hoolimata kiirest majandusaren-gust on tootmiskulud Indoneesiasmadalamad kui näiteks Hiinas, kustmitmed tööjõumahukad ettevõttedon oma tootmise viimase aastajooksul üle toonud. Mitmed Euroopaettevõtted naudivad Indoneesia talente ka tehnoloogiliselt keeruka-matel tootmisaladel.

Indoneeslaste vaba aja lemmik-tegevus on poodlemine. Lisaks ar -vukate kaubanduskeskuste kam -mimisele on siinne tarbija sõltu -vuses oma mobiiltelefonist, Black-berry chat ja Facebook on elulahutamatuks osaks.

Kuigi kõik majandussektorid are -nevad rekordiliselt, näen Eesti et-tevõtetele võimalusi eelkõige omatehnoloogiliste lahenduste pakku-mises ja infrastruktuuri ning

tervishoiu süsteemi arendamisel.Eesti võiks meelitada ka indonee -sia turiste ja tudengeid.

Indoneesia majandusarengu välja -vaated on hetkel ühed parimadmaailmas, välisvõlg on väike jamakromajanduslik keskkond sta -biilne. Tänu suurele siseturule onIndoneesia oluliselt vähem sõltuvEuroopa ja USA majandustestoimuvast. Indoneesia majanduskasvas eelmisel aastal tugeva sise-tarbimise toel 6,5%. Järgmise viieaasta majanduskasvuks ennusta -takse samuti 6-7%.

Euroopa ettevõtted tunnistavad,et kasumlikkus on Indoneesiasteiste turgudega võrreldes vägahea. Praeguste trendide jätkudespeaks Indoneesia aastaks 2030olema kümne suurima majanduse

hulgas maailmas. Indoneesia kuu-lub juba praegu 20 suurima majan-duse hulka. SKP küündib ligi 1 mil -jardi USA dollarini. Indoneesiaarengut tunnustasid ka reitingu-agentuurid Fitch ja Moody’s, kestõstsid Indoneesia riskireitingu in-ves teerimisreitingu tasemele.

Indoneesia arengut takistavad kor-ruptsioon, bürokraatia ja kehv infra-struktuur. Ärisidemete loominevõtab aega. Kohalike olude tund-mine ja indoneesia keele valdaminekiirendavad oluliselt turule jõudmistja vähendavad närvi- ja rahakuluoma eesmärkide saavutamisel.

Mul on väga hea meel, et UrmasPaet koos äridelegatsiooniga jaa -nuaris Indoneesiat külastas, sestEesti ettevõtted võiksid mõelda Indoneesia turu võimalustele. �

PALJUDE VÕIMALUSTE MAA

INDONEESIA

Järjest rohkem ettevõtteid avastab Kagu-Aasia suurimat turgu Indoneesiat.

Välismaalaste arv Indoneesia tänavatel ja kontorites on viimase aasta jooksul oluliselt

suurenenud. Isegi eesti keelt Indoneesia pealinnas Jakartas kuulda pole enam võimatu.

S

LIIS ELMIKKaubandusnõunik Euroopa Liidu esinduses Jakartas

eminaril esines Ühendku-ningriigi hangete spetsialist

Toni Saraiva, kes on viimase ühek -sa aasta jooksul viinud läbi üle 200hangeteteemalise seminari-töötoaÜhendkuningriigis ja Euroo pas,nõustades väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes soovi-vad osaleda siseriiklikel ja rahvus-vahelistel riigihangetel.

Olgugi et Eestis on juba teist aas-tat käibel ühisraha euro, tuleb mee -les pidada, et pika pangandus -ajaloo ja traditsioonidega Ühend-kuningriigis kehtib endiselt inglise

nael ja seega tuleb esitada kõikpakkumused vastavas vääringus.Piirmäärad keskmises Inglismaalinnas:• Teenuse/toote ostmisel kuni

25 000 eurot — tuleb võtta 3 hinnapakkumist;

• Teenuse/toote ostmisel 25 001-100 000 eurot —hange, vajalik 3 hankepakkumust;

• Teenuse/toote ostmisel 100 001-200 000 eurot —hange, vajalik 5 hankepakkumust;

• Teenuse/toote ostmisel

200 000 eurot ja rohkem — kehtivad Euroopa Liidu nõuded.

Kuidas leida infot hangete ja ava-liku sektori lepinguliste tellimustekohta? Hästi tuntakse portaaliwww.competefor.com. CompeteForon hangete portaal, kus ettevõtjadsaavad luua tasuta oma firma pro-fiili — määratledes, mis valdkonnahangetel soovitakse osaleda. Por-taalis on üleval 2012. aasta Londoniolümpiamängude hanked ning paljumuid avaliku ja erasektori ostu -teateid (nt ühistranspordi teenused,politseihanked jne).

Levinumad hankemenetluse vor -mid on invitation to tender notice(ITN) ehk avatud hankemenetlus japrequalification (PQQ) ehk piiratudhankemenetlus, kus kõik huvita -tud isikud saavad esitada taotluse,aga pakkumust kvalifitseeruvadesitama ainult need, kes on läbinudeelkvalifitseerumise vooru. Pakku-muses tuleb tavaliselt esitada 5-10referentsi tehtud tööde kohta. Kuiei ole ette näidata lepinguid ava-liku sektoriga, tuleks välja tuuaanaloogsed tööd, mis on teos tatuderasektori ettevõtetele.

Ühendkuningriigis pööratakse pal -ju tähelepanu keskkonnasäästlik -ku sele, võrdõiguslikkusele, töö -ter vis hoiule ja kriisijuhtimisele.Seo ses sellega peab olema ette-võtetes välja töötatud antud punk-tidega seotud tegutsemise korradning reeglina küsitakse hanke-pakkumu se juurde koopiaid nen-dest dokumentidest.

Pakkumuse koostamisel võiks mee -les pidada, et hankija ei pruugi ollaantud valdkonna spetsialist ja see -ga tuleks küsimuste korral hanki-jaga alati infot täpsustada. Pak kumi-ses tuleb välja tuua kogu info, midanõutakse. „Mida mahukam pakku-mus, seda uhkem“ hanke võitu eikindlusta, seega ei ole mõtet väljatuua ettevõtte saavutusi periood-ide kohta, mida ei ole küsitud. Sel-lega tõmmatakse endale pigemhankija pahameel, kuna kuluta -takse tema aega info lugemisele,mida ei ole nõutud.

Seminaril osalenud ettevõtjatelemeeldis kõige rohkem workshopiosa, mille käigus analüüsiti han-keteateid ja prooviti koostada han-kepakkumust. �

Pildil: Ühendkuningriigi hangete spetsialist Toni Saraiva.

MARJU NAARTeenuste osakonna projektijuht

17

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

TAGASIVAADE SEMINARILE

„KUIDAS OSALEDA EDUKALT SUURBRITANNIA RIIGIHANGETEL”

Tulenevalt ettevõtjate kasvavast huvist rahvusvaheliste hangete vastu algatas Kaubandus-

koda möödunud aasta detsembris rahvusvaheliste hangete seminaride sarja. Kui esimene

seminar käsitles riigihanke protsesse ja praktikat meie naaberriigis Soomes, siis teine,

20. veebruaril toimunud üritus tutvustas riigihangete süsteemi Ühendkuningriigis.

S

Järgmisel rahvusvaheliste

hangete seminaril käsit-

letakse Rootsi hankeid,

üritus toimub 9. märtsil

Kaubanduskojas.

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

Lisainfo ja registreerumine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

EELTEADEEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE KOHTA

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 20 lg-le 2 jaEesti Kaubandus-Tööstuskoja põhikirja artiklile 13.1. ja13.4. teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETE KORRALINE ÜLDKOOSOLEK TOIMUB

12. APRILLIL 2012 ALGUSEGA KELL 13.00 NORDIC HOTEL FORUMIS, VIRU VÄLJAK 3 TALLINNAS.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) juhatus onteinud esialgse ettepaneku arutada järgnevaid päeva -korrapunkte:

• EKTK 2011. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine;

• EKTK liikmemaksude muutmine alates 2013. a.

Palume EKTK liikmete seisukohti arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta. Ettepanekud päevakorra-punktide osas palume esitada kirjalikult, hiljemalt 27.märtsiks aadressil: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn või digitaalallkirjastatult e-postilekoda@koda.ee .

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU!EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHATUS

Lisainfo:VIKTORIA INDRISOVA

Tel: 604 0063 E-post: viktoria@koda.ee

Ärifoorum

Latin America meets CEE14.-18. mail Viinis

Hea ettevõtja!

Oled huvitatud ärivõimalustest Ladina-Ameerikas? Tule ja osale esimesel rahvus-vahelisel ärifoorumil „ Latin America meets CEE“. Foorum toimub 14.-18. mail Viinis.

Foorumil tutvustatakse Ladina-Ameerika majandust ja antakse ülevaadevõtmesektoritest. Toimuvad kontaktkohtumised Ladina-Ameerika ning Kesk- jaIda-Euroopa firmade vahel (lepitakse kokku eelnevalt).

Foorumile on võimalik registreeruda 26. märtsini.

Seminar

Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi22. märtsil Kaubanduskojas

Kaubanduskoda korraldab neljapäeval, 22. märtsil Kaubanduskojas (Toom-Kooli17, Tallinn) seminari „Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi.“ Seminarilektor on Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt.

Erisoodustuste käsitlemine ja maksustamine on ettevõtetele jätkuvalt üheksenam küsimusi ja probleeme tekitavaks valdkonnaks. Sageli jääb aruteludeskõlama küsimus, aga milline on maksuameti seisukoht? Seminaril annabki Maksu-ja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt Evelyn Liivamägi ülevaate erisoodus-tuste maksustamise käsitlemisest maksuameti tõlgenduste ja praktikate alusel.

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAARTel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAARTel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

Seminar

Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?9. märtsil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. märtsil (Toom-Kooli 17, Tallinn) semi-nari „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?” Seminari moderaator on Kauban-duskoja peadirektor Mait Palts.

Esinejad:

• Magnus Josephsoni peamine missioon on suurendada ettevõtjate äri osakaaluavalikus sektoris. Ta on hariduselt jurist, kelle suur huvi on suurendada kaupadeja teenuste müüki avalikule sektorile. Samuti on ta üks nõutumaid riigihangeteteemal esinejaid Rootsis ning käesoleva aasta märtsis ilmub tema raamat „Kuidasvõita riigihankeid“. Oma ettekannetes toob ta palju näiteid sellest, kuidas Rootsisavaliku sektoriga koostöö tegemisel läbi lüüa. Riigihangete valdkonnas on Magnus Josephsonil kogemust 17 aastat.

• AS Amholdi tegevusaladeks on juba 20 aastat ehitusvaldkonna projektijuh-timine, kompleksne projekteerimistöö, ehitustööde järelevalve, ekspertiisid jakonsultatsioonitegevus. Firmas töötab 63 kõrgema eriharidusega inseneri jaarhitekti. Firma filiaalid asuvad veel Soomes, Rootsis, Inglismaal ja Ugandas.Rootsi turul tegutsetakse kolmandat aastat. Inseneriteenuste maht Rootsismoodustas 2011. aastal 1,3 miljonit Rootsi krooni. Põhiliseks objektiks oli madalaenergiatarbega intelligentsete hoonete ehitusprojektide koostamine.

• Protex Balti AS on Baltimaades tegutsev tekstiilitööstuse ettevõte, kus on 217töötajat. Firma on spetsialiseerunud välis-, spordi-, vormi- ja vaba aja rõivastelening pesule ja tööriietele. Rootsi hangetel on osaletud alates 2009. aastast.

Seminaril käsitletavad teemad:

• Rootsi hangete turu tuvustus, riigihangete keskkonnad, levinumad vead jne.

• Amhold AS ja Protex Balti AS esindajad jagavad kogemust Rootsi riigihangetel osalemisest.

• Paneeldiskussioon teemal ”Mis on Rootsi hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”

Registreerumise tähtaeg on 7. märts. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Turundusseminar

Mida meiega tehakse ja mida annab teha?20. märtsil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab teisipäeval, 20.märtsil, kell 10.00—14.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Mida meiega tehakse jamida annab teha?” Loenguga esineb Tallinna Ülikooli dotsent,reklaami ja imagoloogia õppekava juht Linnar Priimägi.

Käsitlused ja mõttearendused teemadel:

• Tegija tarbimisühiskonnas• Mida meile räägitakse?• Kas maksab sebida?

Lektor esitab talle omasel ja atraktiivsel moel oma vaate -nurga tänapäevasest turundusest, sellega seonduvastmainekujundusest, reklaamist ja kuvandi loomisest ningkaasnevatest mõjudest ühiskonnas. Kuidas läheneda nen-dele teemadele tavapärasest veidi erinevalt ning milliseidmõtteid ja lähenemisi tasuks edu saavutamiseks kasutada?

Linnar Priimägi loengutest on alati võimalik leida hulgali seltpõnevaid mõtteteri, mida oma igapäevatöös rakendada.

Seminarile on oodatud ettevõtete juhid, turunduse, müügija reklaamiga kokku puutuvad töötajad, aga ka kõik selleteemavaldkonna vastu huvi tundvad inimesed.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitte -liikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldablõunat ja kohvipausi.

MAGNUS JOSEPHSONRiigihangete spetsialistwww.magnusjosephson.se

LINNAR PRIIMÄGITallinna Ülikooli dotsent,reklaami ja imagoloogia õppekava juht

20

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

• Poola erinevaid aerosoolpudelite

osasid valmistav ettevõte otsib

edasimüüjaid.

Kood 2012-02-23-037

• Leedu ortopeedilisi vahendeid

(ja lanõud, sisetallad, korsetid, pro-

teesid jmt) tootev ettevõte otsib

edasimüüjaid ning on huvitatud

vastastikkusest tootmisest.

Kood 2012-02-14-002

• Rootsi aiandusettevõte otsib

nais te tööriiete valmistamiseks

kontakti alltöövõtjatega.

Kood 2012-02-16-011

• Prantsuse ettevõte otsib edasi -

müüjaid traditsioonilistele Lõuna-

Prantsusmaa toiduainetele.

Kood 2012-02-14-033

• Tšehhi ahjusid tootev ning CNC

metallitöötlust teostav ettevõte

otsib edasimüüjaid ning pakub

end alltöövõtjaks.

Kood 2012-02-15-015

• Poola erinevaid soojus- ja kütte-

seadmeid tootev ettevõte otsib

edasimüüjaid.

Kood 2012-01-23-029

• Iisraeli kasvuhoones kasutami -

seks mõeldud temperatuurikon-

trollseadmeid arendav ning too -

tev ettevõte otsib edasimüüjaid

ning on huvitatud ühisette võt -

lusest.

Kood 2012-01-18-027

• Poola ettevõte pakub end edasi -

müüjaks turule siseneda soovi-

vatele mööblitootjatele.

Kood 2012-02-20-019

• Hiina ettevõte otsib edasimüüjaid

erinevatele väetistele, põlluma-

janduslikele kemikaalidele ja mi -

neraalainetele.

Kood 2012-02-27-002

• Saksa laevade võimsust mõõtvaid

seadmeid (propulsiivseadme pöör-

demomenti ja telgsurvejõudu

mõõtvaid seadmeid) tootev ette -

võte otsib edasimüüjaid.

Kood 2012-02-03-010

• Leedu keemiliste ainete müügi

ning tootmise ja tehniliste gaa-

side müügiga tegelev ettevõte

otsib investoreid alustamaks uue

aine tootmist ning pakub end

alltöövõtjaks keemiliste ainete

transportimisel.

Kood 2012-02-24-012

• Iisraeli toiduainete edasimüügiga

tegelev ettevõte otsib tooteport-

felli täiendamiseks kontakti tarni-

jatega.

Kood 2012-02-27-003

• Itaalia parafarmatseutilisi- ja der -

mokosmeetikatooteid tootev et-

te võte otsib edasimüüjaid.

Kood 2012-02-28-001

• Poola tellingute süsteeme ja il-

mastiku kaitse telke tootev ette -

võte pakub end vahendajaks

sarnaste toodetega Poola turule

siseneda soovijaile ning on huvi-

tatud ka ühisettevõtlusest.

Kood 2012-02-21-029

• Türgi alumiiniumtooteid valmis-

tav ettevõte otsib edasimüüjaid.

Kood 2012-02-27-001

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

Turu-uuringute koostamise koolitus13. märtsil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 13. Märtsil TallinnasKaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused2011/2012“ raames turu-uuringute koostamise koolituse. Koolita-jaks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht JakobSaks. Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisisellest, kuidas koguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõttejuhtimisprotsessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eks-portööri reaalne vajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakselihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info han-kimise kohta. Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning annameteadmisi ja oskusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadusedrahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.

Esmased turu-uuringud.

Teisesed turu-uuringud.

Erinevate uuringute plussid ja miinused.

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 Turu-uuringute planeerimine.

Millist informatsiooni on vaja? Milline on

turu-uuringu protsess ja peamised sammud.

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 Turu-uuringute teostamine.

Erinevaid praktilisi näpunäiteid.

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 Kuidas tõlgendada saadud infot,

kuidas seda organisatsioonis presenteerida,

kuidas seda praktikas rakendada.

15.45-16.15 Kokkuvõte

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:HAILI KAPSITel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

21

- R I I G I H A N K E T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

Rõivad ja jalanõud

• Bulgaarias hangitakse politsei

vormirõivaid ja jalatseid. Tähtaeg

dokumentidega tutvumiseks on

19.03.2012, hankel osalemiseks

29.03.2012. Kood 5088

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Soomes hangitakse lasteaia mööb-

lit. Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5089

• Soomes hangitakse koolimööblit.

Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5090

• Bulgaarias hangitakse ametiasu-

tusele erinevat kontori- ja vastu-

võturuumide mööblit. Tähtaeg

dokumentidega tutvumiseks

23.03.2012, hankel osalemiseks

02.04.2012. Kood 5091

• Saksamaal hangitakse toole ja

erinevaid istmeid. Tähtaeg doku-

mentidega tutvumiseks 02.04.

2012, hankel osalemiseks 16.04.

2012. Kood 5092

Teenused

• Soomes hangitakse rakendus -

kõrgkooli arhitektuurilise projek-

teerimise teenuseid. Tähtaeg on

02.04.2012. Kood 5093

• Eelteade: Soomes hangitakse

tõlketeenuseid. Eeldatav hanke

väljakuulutamise kuupäev 27.04.

2012. Kood 5094

• Leedus hangitakse haiglapesu

pesemisteenuseid (ööpäevas 950

kilogrammi). Tähtaeg 11.04.2012.

Kood 5095

IT

• Soomes hangitakse andmetöötlus-

teenuseid. Tähtaeg on 14.03.2012.

Kood 5096

Masinad ja seadmed

• Lätis hangitakse RHIB tüüpi kiir-

paat sõjaliste operatsioonide tar-

beks. Pakkumise võib esitada läti

või inglise keeles. Tähtaeg 20.03.

2012. Kood 5097

• Saksamaal hangitakse tuletõrje -

autosid. Tähtaeg dokumenti dega

tutvumiseks 27.03.2012, hankel

osalemiseks 11.04.2012.

Kood 5098

Puit

• Lätis hangitakse küttepuid. Täht -

aeg 02.04.2012. Kood 5099

Toiduained

• Leedus hangitakse kuivtoidu

portsjoneid relvajõududele väli -

tingimustesse. Tähtaeg doku-

mentidega tutvumiseks 06.04.

2012, hankel osalemiseks 10.04.

2012. Kood 5101

• Lätis hangitakse erinevaid toidu-

varude tooteid. Tähtaeg 02.04.

2012. Kood 5100

• Bulgaarias hangitakse mitmesu-

guseid kuivtoiduaineid (jahu ja

jahutooted, riis, tärklis, küpsised,

kuivikud jne). Tähtaeg dokumen-

tidega tutvumiseks 16.03.2012,

hankel osalemiseks 26.03.2012.

Kood 5102

Ehitus, ehitusmaterjalid

• Soomes hangitakse ehitustöid

(ehitustööd, torustiku-, elektri-

paigaldamisega seotud ja venti-

latsioonitööd jne). Tähtaeg doku -

mentidega tutvumiseks 13.04.

2012, hankel osalemiseks 16.04.

2012. Kood 5103

• Lätis hangitakse kaugküttetoru -

sid, torusid ja liitmikke (eelisolat-

siooniga torusid jmt). Tähtaeg

02.04.2012. Kood 5104

• Leedus hangitakse kraane ja

kuulventiile. Tähtaeg dokumen-

tidega tutvumiseks 06.04.2012,

hankel osalemiseks 12.04.2012.

Kood 5105

Muu

• Soomes hangitakse abivahendeid

kuulmispuudega inimestele. Täht -

aeg 16.03.2012. Kood 5106

• Lätis hangitakse prügikonteine -

reid. Tähtaeg 05.04.2012.

Kood 5107

• Leedus hangitakse raudtee liip -

reid. Tähtaeg dokumentidega tut -

vumiseks 28.03.2012, hankel osa-

lemiseks 03.04.2012. Kood 5108

• Leedus hangitakse erinevaid me -

ditsiinitarvikuid (vatt, marli, tam-

poonid, plaastrid, sondid jne). Täht -

aeg 27.03.2012. Kood 5109

NATO, OECD jm

• NATO peakorteri kolimine ühest

majast teise [mõlemad majad asu -

vad Brüsselis (Evere linnaosas)].

Pakkumises osaleda soovivatel

ettevõtetel palutakse endast

mär ku anda enne 19.03.2012.

Kood 4913

RIIGIHANKETEATED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

22

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 5 • 7. MÄRTS 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

20AKONE OÜliige alates 1994

AMC AMARIS ASliige alates 2001

AMHOLD ASliige alates 2009

ANTALIS ASliige alates 1999

ARSIS OÜliige alates 1999

ATLEX ASliige alates 2007

CARGOBUS OÜ liige alates 2003

EESTI KREDIIDIPANK ASliige alates 1997

ETMARK P.E. OÜliige alates 2002

HANTIK HULGIMÜÜK ASliige alates 2001

HARMET OÜliige alates 1998

KARDIS OÜliige alates 2001

KOSE ÄRITEENINDUSE OÜliige alates 1996

MEDA PHARMA SIAliige alates 2006

ORGITA PÕLD OÜliige alates 1995

RIMESS OÜliige alates 1998

ROI ASliige alates 1996

STANDEL ASliige alates 1997

TELORA-E ASliige alates 2003

TOPOIL ASliige alates 1998

VÄNDRA TARE ASliige alates 1998

YIT EMICO ASliige alates 1996

15AEROC ASliige alates 1995

CF & S ESTONIA ASliige alates 1998

DESORAL OÜliige alates 2003

EKSFISK OÜliige alates 2008

INSPECTORATE ESTONIA ASliige alates 2000

MS BALTI TRAFO OÜliige alates 1997

PARME TRANS OÜliige alates 2001

PINEA OÜliige alates 2003

REYKTAL ASliige alates 2000

SAAREMAA SEPAD OÜliige alates 2006

SANGLA TURVAS ASliige alates 1998

TELVE JA LAAR OÜliige alates 2007

TINTER-PROJEKT OÜliige alates 2009

UDDE-TOOLING OÜliige alates 1998

VSV BALTIC CONNECTION OÜliige alates 2005

10ATC ASliige alates 2011

BATCOPLAST OÜliige alates 2005

FLÄKT OÜliige alates 2007

GEOS TEK OÜliige alates 2004

JT AGENTUUR OÜliige alates 2009

KADREMER OÜliige alates 2007

KALAVARA OÜliige alates 2006

MTR AUTOMATION OÜliige alates 2006

NASON DAVIS EESTI OÜliige alates 2003

PAIKRE OÜliige alates 2004

PRIMUS EESTI OÜliige alates 2011

SOFTREFLECTOR OÜliige alates 2009

5KRAH PIPES OÜliige alates 2010

THERM OÜliige alates 2007

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB MÄRTSIKUU JUUBILARE!