TÄNA TEATAJAS:• Koja ettepanekud välismaalaste

seaduse muutmiseks leidsid toetust

• 26 uut riigihanketeadet

• Liikmeintervjuu —Creditreform Eesti

KOJAS ASUTATI ETTEVÕTETE

KOOSTÖÖVÕRGUSTIK

„UNISTUSED ELLU!”

loe lähemalt lk 3 ja 11

Võrgustiku eesmärk on jagada ja saada infot noortele suunatud toetustegevustest.

Võrgustikuga on oodatud liituma kõik Eesti ettevõtted ja organisatsioonid.

Võrgustiku tegevust koor dineerib Kaubanduskoda.

www.unistusedellu.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 6 • 21. MÄRTS 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

TIIA RANDMAHaridusnõunik

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

len rannapiiga, õppisin maa -koolis, mis tänases mõõt -

kavas jääb Eesti äärealale. Neljan -das klassis käisime ekskursioonilTallinnas ja külastasime ka Tšehhilõbustusparki. Elamus oli nii vägev,et otsustasime koos klassiõdedegaka endile karusselli ehitada. Tead-sime täpselt, milline muusika tule -vases karussellipargis mängimahakkab ning piletihinna ja -müügi -tegevuse kokkuleppimine polnudka keeruline. Ja ega me füüsilisttöödki kartnud. Otsustasime ka -russelli ehitada haljasala keskele.Suure õhinaga hakkasime karus-selliposti jaoks auku kaevama.Saime kaks õhtupoolikut rassida,kui meie tegemise vastu tundishuvi haljasala omanik. Kuuldesmeie plaanidest, ei laitnud ta mõtetmaha. Selgitas vaid haljasalaleehitamise piiranguid ja soovitasmeie kaevetöid varjulisemas ko -has jätkata. Kuigi pärast haljasalalaugu täisajamist jätkasime tõe-poolest karusselliposti augu kae-vamist metsaservas, jäi lõpuksplaan ikkagi katki. Lubatud paik eitundunud meile karussellipargikssobilik.

Täna toonastele tegemistele mui -gega tagasi mõeldes saan aru, etolime igati ettevõtlikud varateis-

melised. Pealehakkamist jätkus,puudu jäi oskusest ja teadmistest,et oma ideed päriselus teoks teha.

Kuidas on lood tänaste varateis-meliste ettevõtlikkusega? Kas kool,kodu ja vaikimisi tunnustatudühis konna käitumisreeglid toeta -vad noorte pealehakkamist ja ku-jundavad hoiakuid, mis tulevaseselus hakkamasaamise tagavad?

Kas julgustavad unistama ja õpe -tavad neid ellu viima? Meie ühis -konna tulevikutegijad on täna veelkoolipingis. Nende hoiakuid ja elusvajalikke oskusi ei kujunda ainultkooliõpik ja õpetaja, vaid koguelukeskkond nende ümber. Lihtneon süüdistada koolisüsteemi töö-turule sisenevate noorte puudu-vates hoiakutes, aga see pole kõigetulemuslikum tegevus. Tulemuseparanemisele saame ja peame ise

kaasa aitama. Nii ettevõtjatena kuilapsevanematena. Kes oskaks et-tevõtjast paremini noortele sele-tada, miks on oluline mõeldaloo valt, algatada julgelt, tegutsedaarukalt, vastutada ja hoolida.

Kaubanduskoja kui ettevõtjateesindusorganisatsiooni esindajanaon hea ja uhke tunne näha, etnoorte ettevõtmistesse panusta-mine pole erakordne. Seda on Eestiettevõtjad teinud ja teeksid kind-lasti edasi ka ilma „Unistused ellu!“algatuseta. Ometi on Kaubandus -kojas 14. märtsil sündinud algatuserakordne — taasiseseisvumise ajalon see esimene kord, kus ettevõt-jad panevad seljad kokku selleks, etigaüks eraldi saaks targemini Eestituleviku heaks panustada. Üritu -sest lähemalt loe lk 11.

„Unistused ellu!” koostöövõrgustiksündis kuue ettevõtte algatusel.Idee tutvustamine ja teiste ette -võtete koostööle kutsumine vii -mastel nädalatel on toonud vägapalju positiivset tagasisidet. Seeannab kindlust uskuda, et Eestis onjärjest enam koostegemise kasu-likkuse äratundmist, valmidust isekaasa lüüa ning arusaamist, etjäreltuleva põlve hoiakute kujun-damine on kõigi asi. �

UNISTUSED ELLU!

O

Kes oskaks ettevõtjast paremininoortele seletada, miks on oluline mõelda loovalt, algatada julgelt,tegutseda arukalt, vastutada ja hoolida.

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIUnistused ellu! 3

SEADUSANDLUS

Kaubanduskoja ettepanekud välismaalaste 5seaduse muutmiseks leidsid toetust

Planeerimis- ja ehitusõiguse regulatsiooni uuendamine 6

EUROOPA UUDISED

Euroopa Liidu omavahendite süsteem 7

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda räägib kaasa 10Euroopa Liidu struktuurifondide järgmise perioodi planeerimises

ETTEVÕTLIKKUS

Kaubanduskojas asutati ettevõtete 11koostöövõrgustik „Unistused ellu!”

TARBIJAKAITSE

Olulist kaebuse esitamise õigusest 12

SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS

Miks hinnata ühiskondlikku mõju? 13

KAUBANDUSKOJA LIIKMED

Creditreform 14

VÄLISSUHTED

Valgevene — ahvatlev turg, 15kuid ettevaatlikkus tuleb kasuks

TEATED 16

RIIGIHANKETEATED 20

KOOSTÖÖPAKKUMISED 20

UUED LIIKMED 21

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE 22

22. märts Seminar „Põhjalikult erisoodustustest

Maksuameti pilgu läbi”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

27. märts Ida-Virumaa arengukava 2014-2020 koostamise

turismi valdkonna alagrupi koosolek

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

27. märts Ida-Virumaa arengukava 2014-2020 koostamise

väikeettevõtjate alagrupi koosolek (vene keeles)Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

12. aprill Kaubanduskoja liikmete korraline üldkoosolek

Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3, Tallinn)Viktoria Indrisova Tel: 604 0063 • E-post: viktoria@koda.ee

19. aprill Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

24. aprill Praktiline finantsanalüüs

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

25.—26. aprill Kontaktkohtumiste üritus tööstusmessil

Hannover Messe

Hannoveris, SaksamaalKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

26. aprill Virumaa ettevõtjate kohtumine Läänemere äärsete

riikide saatkondade töötajatega

Narva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

26. aprill Seminar „Pretensiooni esitamise õigus ja garantii"

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

5. mai Kaubanduskoja Kevadball

Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn)Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

lamislubade skandaali val-guses oleme pidanud vajali -

kuks tõhustada tähtajalise ela mis -loa andmise tingimusi ning muutaefektiivsemaks elamislubade järel -kontrolli. Samas ei saa me eesmär-gist pimestatuna nõustuda kõikidelahendustega elamisloa väärkasu-tamise ohu vähendamiseks. Eel -kõige ei ole me toetanud muuda -tusi, mis on eesmärki arvestadeslühinägelikud ega arvesta majan-dusteoreetiliste käsitlustega. Sa -muti ei ole me vajalikuks pidanudnende tingimuste sisseviimist, missuurendavad ebamõistlikult „ausa -te“ isikute halduskoormust. Nen -dest põhimõtetest lähtuvalt esi ta -sime Siseministeeriumile mitmeidettepanekuid, kuidas muuta ela -mislubade andmise regulatsiooniparemaks. Suurem osa meie pooltesitatud ettepanekutest on uue-nenud eelnõus ka toetust leidnud.

Elamisloa saamiseks

ei pea looma uusi töökohti

Algselt sooviti eelnõuga kehtes-tada tingimus, et välismaalasele

antakse elamisluba ettevõtluseksainult juhul, kui ta loob Eestisseuusi töökohti. Eelnõu koostajadleidsid, et uute töökohtade loo -mine aitab kaasa Eesti majandusearengule, mis on ettevõtluseksantava elamisloa peamiseks ees -märgiks.

Olime tungivalt selle idee vastukahel põhjusel. Esiteks on võima-lik majanduse arengut soodustadaka muul viisil kui uute töökohtadeloomise teel (nt tööviljakuse kasvuvõi suurema ekspordi abil) ningteiseks ei ole uute töökohtadeloomine alati majanduslikult põh-jendatud. Teatud juhtudel võib ollamajanduslikult otstarbekam vä -hendada töötajate arvu ning ku-jundada ümber tööprotsesse, milletulemusena paraneksid ettevõttemajandusnäitajad ja suurenekskokkuvõttes positiivne mõju Eestimajandusele. Eelnevast tulenevalttegime ettepaneku jätta eelnõustvälja uute töökohtade loomisenõue ning käesolevaks hetkeks onSiseministeerium meie arvamustka kuulda võtnud.

Elamislubade kehtivus-

aega on pikendatud

Eelnõu koostajad soovisid esialgulühendada elamislubade kehtivus -aega, sest see tagaks parema kon-trolli elamisloa eesmärgipärasekasutamise üle. Sellest tulenevaltoli eelnõu varasema versiooni ko-haselt lubatud välismaalasele andaelamisluba juhtorgani liikmenatöötamiseks kehtivusajaga kuniüks aasta ning pikendada võis ela -misluba samuti üks aasta korraga.

Lühikesed tähtajad ei ole aga mõist-likud, sest nii suureneb „ausa te“välismaalaste haldus koormus ningväheneb nende kindlustunne.Seega tegime ettepaneku, et eel-nõuga ei muudetaks praegu kehti-vaid elamislubade tähtaegasid.Uuendatud eelnõust ei leia enamnii lühikesi elamislubade kehti vus -aegasid — tähtajalise elamisloa töö-tamiseks võib anda kuni kaheksaastaks ning seda võib pikendadakorraga kuni viis aastat ning ette -võtluseks taotletava elamisloa kehtivusaeg on viis aastat.

KAUBANDUSKOJA ETTEPANEKUD VÄLISMAALASTESEADUSE MUUTMISEKS LEIDSID TOETUST

M E I E E T T E P A N E K U D :

Teataja eelmises numbris andsime ülevaate välismaalaste seaduse muutmise

seaduse eelnõust, millega soovitakse karmistada tähtajalise elamisloa andmise

tingimusi. Artiklis juhtisime tähelepanu mitmele probleemsele muudatusele,

mille elluviimist me ei toeta. Tänaseks päevaks on eelnõud täiendatud ning

sealt on välja jäetud ebamõistlikud tingimused. Muudatuste tegemisel on

Siseministeerium lähtunud muuhulgas Kaubanduskoja ettepanekutest.

E• Ettevõtluseks

taotletava elamisloa

saamise kohustus-

likuks eelduseks ei

pea olema uute

töökohtade loomine.

• Elamislubade

kehtivusaega ei ole

vaja lühendada.

• Välismaalasest

lähetatud töötaja

suhtes palgakritee-

riumi kehtestamine

ei ole põhjendatud.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

Lähetatud töötaja

palgakriteerium

jääb kehtestamata

Kehtiva välismaalaste seadusealusel võib Eestisse tööle lähetatudvälismaalasele anda tähtajaliseelamisloa ka juhul, kui ei ole täide-tud välismaalasele makstava töö-tasu suuruse nõuet (1,24-kordneEesti keskmine palk). Eelnõu koos -tajad soovisid aga nimetatud eran -di kaotada, et kaitsta Eesti töö -turgu. Meie hinnangul ei ole sellisepalgakriteeriumi kehtestaminelähetatud töötajate osas põhjen-datud, sest meieni ei ole jõudnudinformatsiooni, et lähetatud tööta-jatele makstava tasu suuruspõhjustaks täna tööturul prob-leeme. Kuna puudub reaalne va-jadus täiendava kaitsemeetmekohaldamiseks, siis on ka eelnõustvälja jäetud lähetatud töötaja palgakriteerium.

Lisaks eelpoolmainitule, on Sise -ministeerium teinud eelnõus veelmitmeid täiendusi. Näiteks on mõ -nevõrra paindlikumaks muudetudelamisloa andmisest või pikenda -misest keeldumise ja kehtetukstunnistamise aluseid. Samuti ontäiendatud töötamiseks taotletavaelamisloa eesmärki — lisaks majan-dusele, teadusele ja hariduselevõib elamisloa andmise eesmär -giks olla ka kultuuri arengu soo -dustamine.

Seadus plaanitakse jõustada 2012.aasta 1. juulil. �

Uuenenud eelnõu ja

seletuskirjaga saab tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee.

elkõige on eesmärgiks kehti-vas õiguses sisalduvate lün -

kade kõrvaldamine ja regulatsiooniselguse tagamine ning samal ajalka halduskoormuse vähendamineja menetluste efektiivsemaksmuut mine.

Vastavate eelnõude puhul on te ge -mist mahuka dokumentatsiooniganing käesolevas artiklis tutvusta -takse seetõttu neid väga ülevaat-likult. Esmalt tuleb rõhutada, ette gemist on mitme erineva seadu -se eelnõuga — planeerimisseaduseeelnõu ja ehitusseadustiku eelnõu.Lisaks veel nende rakendamiseseaduse eelnõu.

Olgugi et tegemist on erinevateeelnõudega, tuleb rõhutada, et pla-neerimis- ja ehitusvaldkond onlahutamatult seotud ning sellesttulenevalt töötati ka eelnõud väljaparalleelselt sama töögrupi poolt.Võrdlusriikidest käsitleti Taani,Soome, Norra, Saksamaa, Itaalia,Sloveenia, Uus-Meremaa ja Iirimaavastava valdkonna õigust.

Planeerimisõiguse analüüsimiselleiti, et planeerimisõigus vajab selgete põhimõtete väljatoomist,menetluse korrastamist, ühtlus-tamist teiste sarnaste menetlustening valdkondadega, sealhulgaskeskkonnamõjude hindamise jaehitusõigusega. Sellest lähtuti ka

eelnõu väljatöötamisel. Planeeri -misõiguse eesmärk on sätestadamaakasutus- ja ehitustingimusteseadmise normid. Planeerimissea -dus jaguneb üld- ja eriosaks. Üld -osa moodustavad üldsätted japõhi mõtted. Eriosa moodustavaderinevate planeeringuliikide me -netlused (maakonnaplaneering,detailplaneering jne).

Planeerimismenetluses omab olu -list rolli haldusorganite kaalutlus -õigus, st haldusorgan kaalub eri -nevaid argumente ja teeb seejärellubava või keelava otsuse. Mõistagion keelduva otsuse puhul olulinesaada aru otsuse tegemise alus-test, sest sellisel juhul on tagatudka efektiivne kaebeõigus. Kehtivseadus on kahjuks puudulik justkaalutlusõiguse konkretiseerituseseisukohast. See on praktikas kaüks suuremaid probleeme. Teisi -sõnu, kaalutlusõiguse teostamiselpeavad eksisteerima kõigele mõis-tetavad põhimõtted ja eesmärgid.Eeltoodud probleemi on arvesta -tud ka planeerimisseaduse ja ehi-tusseadustiku koostamisel ningsätestatud on senisest selgemalt jakonkreetsemalt põhimõtted, midapeab arvestama vastavas menet -luses.

Kindlasti väärib märkimist, et pla-neerimisõiguse kohaldamisala oneelnõu kohaselt kehtivast õigusest

PLANEERIMIS- JA EHITUSÕIGUSE REGULATSIOONI UUENDAMINE

O L U L I N E : E• Planeerimisõiguse

kohaldamisala on eel-

nõu kohaselt kehtivast

õigusest laiem ning

kohaldub nii maa- kui

ka veealadele, õhuruu -

mile ja maapõuele,

niivõrd kui see ei ole

reguleeritud teiste

õigusaktidega.

• Ehitusõiguse käsitle -

mine koos eriehitiste

ja -nõuetega on ehitus -

seadustiku eelnõu üks

olulisemaid eesmärke.

• Lõpliku kuju võtavad

eelnõud käesoleva

aasta jooksul toimuma

hakkavate arutelude

käigus.

Koda osaleb aktiivselt

aruteludes ning seega on

ka kõigi Koja liikmete kom-

mentaarid ja arvamused

seoses planeerimis-

ja ehitusseadustiku

eelnõudega oodatud

aadressile mart@koda.ee

hiljemalt 31. märtsiks.

Eelnõudega saate tutvuda

www.koda.ee rubriigis

„Aktuaalsed eelnõud”.

Hiljuti avaldati planeerimis- ja ehitusõiguse

kodifitseerimise töörühma poolt koostatud vastavad

seaduste eelnõud. Tegemist on pikka aega räägitud

ja samal ajal oodatud ja vajalike eelnõudega.

Euroopa Liidu rahastamise struktuuri arenguprognoos (2012–2020)

2012. a eelarveprojekt 2020

Miljardid % oma- Miljardid % oma-

eurod vahenditest eurod vahenditest

Traditsioonilised omavahendid 19,3 14,7 30,7 18,9

Riikide praeguse osamaksud, millest 111,8 85,3 48,3 29,7

käibemaksupõhised omavahendid 14,5 11,1 - -

kogurahvatulu põhised omavahendid 97,3 74,2 48,3 29,7

Uued omavahendid, millest - - 83,6 51,4

uus käibemaksuvahend - - 29,4 18,1

ELi finantstehingute maks - - 54,2 33,3

Omavahendite kogusumma 131,1 100,0 162,7 100,0

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

7

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

laiem ning kohaldub nii maa- kui kaveealadele, õhuruumile ja maa -põuele, niivõrd kui see ei ole re -guleeritud teiste õigusaktidega.Muuhulgas on püütud tagada hu-vitatud isikute parem teavitamineja kaasamine planeerimismenet -luses. Lisaks eeltoodule täienda -takse ja täpsustatakse üleriigilise,maakonna-, üld- ja detailplanee -ringute regulatsiooni.

Ehitusseadustiku eelnõu koosnebsamuti üld- ja eriosast. Üldosas kehtestatakse üldsätted ja -põhi -mõtted ehitusvaldkonnale. Samutipõhinõuded teatistele ning loa -menetlustele. Eriosa moodustavadelektri-, maaparandus-, raudtee-,tee-, surve- ja tõsteehitised, sa -muti hoone energiatõhususe nõu -ded, ja avalikus veekogus kaldagapüsivalt ühendamata ehitised.

Ehitusõiguse käsitlemine kooseriehitiste ja -nõuetega on antudeelnõu olulisemaid eesmärke. Eel-nõu koondab kogu ehitustege-vusega seonduva regulatsiooni,mis tänasel päeval on mitmetes erinevates seadustes laiali. Muu -hulgas eristab eelnõu ehitamiseteavitamis- ja loakohustust. Tei-sisõnu öeldes on kehtiv regulat-sioon üle vaadatud selliselt, etkaotada liigsed kohustused seosesehitusloa taotlemisega, kui seesisuliselt ei oma tegelikult mingittähtsust. Olulise muudatusenahakkavad ehitusõiguse teavita-mis- ja loamenetlused toimumaehitisregistris elektrooniliselt. Li -saks on eelnõus menetlused jaloaregulatsioonid erivaldkondadesühildatud, mistõttu peaks para -nema menetluste selgus ja arusaa-davus.

Tuleb rõhutada, et eelnõudes väljapakutud lahendused ei ole kind-lasti muutumatult paigas. Lõplikukuju võtavad eelnõud käesolevaaasta jooksul toimuma hakkavatearutelude käigus. �

EUROOPA LIIDU

OMAVAHENDITESÜSTEEMEuroopa Liidu eksisteerimiseks on vaja vahendeid —

raha. Euroopa Liidu omavahendite temaatika on

oluline nii struktuurilises kui ka poliitilises mõttes.

Määrab ju finantsvahendite päritolu suhted kodanike,

liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Ühtlasi

tähendab see ka ELi finantssõltumatuse küsimust.

rutelu Euroopa Liidu oma -vahendite üle on seotud

üldise aruteluga ELi tulevikuteemal. Siin aga domineerib kaksvõimalust — föderalism või valit-sustevaheline liit. Praegu moo -dustuvad ELi rahalised vahendidn-ö traditsioonilistest omavahen -ditest, mis saadakse tolli-, põl-lumajandus- ja suhkrumaksudestning nn uutest omavahenditest,mis saadakse vastavate määradekohaldamisest ühtlustatud käibe- maksu arvutusbaasi ja kogu -rahvatulu suhtes. Käibemaksustja kogurahvatulust moodustuvadvahendid on tegelikult oma -moodi „valeomavahendid”, kunaliikmesriigid eraldavad need omatuludest. Omavahenditena käsit -

letakse neid üksnes seetõttu, etneed makstakse ELi eelarvesse,mis oli 2011. aastal 126,5 miljarditeurot ehk 1,13 % EL-27 SKPst.

Praeguse süsteemiga ei ole agapeaaegu keegi rahul. Euroopa Ko -misjoni aruannetest nähtub, etenamiku hindamiskriteeriumitealusel ei ole praegune rahasta -missüsteem sugugi tulemuslik.Süsteem on ka läbipaistmatu jakeerukas ning mõistetav vaidvähestele erialainimestele. Tei -salt tekitab ELi eelarve rahastami -se viis paljudes liikmes rii kidessuhtumise, et nende panus ELiväljendub üksnes kuludes. Seeaga toob omakorda kaasa rahul -olematuse kogu Euroopa Liiduga.

Kõigest sellest ülesaamiseks tegigiEK nõukogule ELi eelarve rahas-tamise süsteemi muutmise ette -paneku. See ette panek sisaldabkol me põhivaldkonda: • Liikmesriikide osamaksete

lihtsustamine.• Uute omavahendite

kehtestamine. • Korrektsioonimehhanismide

ümberkorraldamine.

Esimeses valdkonnas teeb Euroo -pa Komisjon ettepaneku kaotadapraegune käibemaksupõhineoma vahend, kuna see on keeru -kas ega paku märkimisväärsetlisandväärtust. Nimetatud oma -vahend soovitakse kaotada 31.detsembril 2013.

A

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

PATSIENTIDE JUURDEPÄÄSRAVIMITELE

Selleks et ravimid kiiremini turulejõuaksid, on Euroopa Komisjonesitanud ettepaneku kiirendadaja tõhustada liikmesriikides ot-sus te tegemist ravimite hindadeja hinnatoetuste kohta. Edaspidituleks sellised otsused teha inno-vatiivsete ravimite puhul reeglina120 päevaga ja geneerilisteravimite puhul vaid 30 päevagapraeguse 180 päeva asemel.Kuna liikmesriikides kiputaksesageli tähtaegadest üle minema,on komisjoni ettepanekus kavan-datud ka ranged rakendusmeet -med selleks puhuks, kui otsuseidei tehta ettenähtud aja jooksul.Uus direktiiv lihtsustab olukordaoluliselt ning ühtlasi tunnista tak -se sellega kehtetuks ja asenda -takse vana, 1989. aasta direktiiv(89/105/EMÜ), mis ei vasta enamliikmesriikide keerukatele ravi -mite hinna kujundamise ja mak-sumuse hüvitamise menetlustele.Pärast seda, kui müügiloa and-mise menetluse käigus on uuri-tud ravimi kvaliteeti, tõhusust jaohutust, hindab iga liikmesriikläbipaistvuse direktiiviga ette -nähtud üldise eeskirja alusel, kasja mil määral hüvitada ravimimaksumust.Võrreldes aastaga 1989, mil võetivastu nn ravimite läbipaistvusedirektiiv, on Euroopa Liidus ravi -mite suhtes võetavad riiklikudhinnameetmed muutunud kee -rulisemaks. Uuringud näitavad,et hinna kujundamise ja mak-sumuse hüvitamise otsuste ven-imine on innovatiivsete ravimitekorral ulatunud 700 päevani jageneeriliste ravimite korral 250päevani.

TÕLKETALGUDVIKIPEEDIAS

1. märtsist 30. aprillini toimuvadeestikeelses Vikipeedias avalikudtõlketalgud, millest on kutsutudosa võtma kõik soovijad. EuroopaKomisjoni esindus Eestis on pea -auhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.Tõlketalgud korraldavad EuroopaKomisjoni esindus Eestis, TallinnaÜlikooli Kirjastus ja MTÜ Wikime-dia Eesti. Selleaastased tõlketal-gud on järjekorras juba teised.Talgute käigus tõlgitakse artik-leid, mis on võõrkeelsetes viki -peediates juba olemas ning sobi -vad kasutamiseks kesk- või kõrg -koolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.7. märtsil kell 17.00 toimub Tallin -nas Euroopa Liidu Majas (Rävalapuiestee 4, sissepääs Laikmaa tä-navalt) avalik õppus tõlketalgutelosalejatele. Talgutel saavad osa -leda kõik Vikipeedia registreeri-tud kasutajad peale žürii liikmete.Talgutega saab liituda igal ajalkuni talgute lõpuni 30. aprillil.

KESKKONNA-KÜSITLUS: KUIDAS SUHTUTEKUTSUMATAKÜLALISTESSE?

Võib tuua palju näiteid sellest,kuidas loomad või taimed tuuak -se võõrasse keskkonda ning nadhakkavad seal nii kiiresti levima,et ohustavad bioloogilist mitme -kesisust. Mõned algselt „võõrad”liigid, nagu tomat või kartul, onasustatud probleemideta. Paljudmuud liigid aga, näiteks kanadalagle, härgkonn, vooljas pargi-

tatar ja merevetikas Caulerpa, levivad meie keskkonnas, ohus-tavad kohalikku loomastikku jataimestikku ning kahjustavad tõ-siselt ökosüsteeme ja bioloogilistmitmekesisust. Sellised invasiiv -sed võõrliigid võivad ohustada kainimeste tervist, kahjustada viljaja karja ning majandust üldisemalt.Euroopa Komisjon kaalub võima -lusi selle probleemi lahendami -seks ning soovib hinnata vaja -dust vastavasisulise ELi õigusaktijärele. Selleks korraldatakse vee-bipõhine arutelu, mille käigusloodetakse kuulda üksikisikute,ettevõtete ja tarbijate esindajate,huvirühmade, vabaühenduste jaametiasutuste arvamusi, millinestrateegia oleks kõige pareminikohaldatav tegeliku olukorraga.See hõlmab selliseid teemasidnagu võimalikud kaubandus -piirangud, märgistussüsteemid,järelevalvemehhanismid, tõrje-meetmed ning kahjustatudökosüsteemide taastamine.Arutelul osalemiseks palutaksehuvitatud isikutel esitada oma ar-vamus enne 12. aprilli.Uuringus saab osaleda aadressilec.europa.eu/environment/con-sultations/invasive_aliens.htmning täiendav teave invasiivsetevõõrliikide kohta on leitav aadressilec.europa.eu/environment/na-ture/invasivealien/index_en.htm

EESTI PALGALÕHE ON ENDISELT EUROOPA SUURIM

Vastavalt värsketele andmetele,mille Euroopa Komisjon Euroopavõrdse palga päeval avaldas,teenivad Eestis naised ikka veelüle 27% vähem kui mehed. ELikeskmine on 16,4.

EUROOPA UUDISEDTeises valdkonnas teeb EuroopaKomisjon ettepaneku kehtestadahiljemalt alates 1. jaanuarist 2014finantstehingute maks ning uuskäibemaksupõhine vahend samutihiljemalt 1. jaanuarist 2014.

Kolmandas valdkonnas teeb Eu-roo pa Komisjon ettepaneku keh -testada ajutised korrektsiooni -mehhanismid Saksamaa, Hollandi,Ühendkuningriigi ja Rootsi suhtes.

Alates 1. jaanuarist 2014 kehtes-tatakse ka uus kindlasummalinesüsteem, mis asendab kõik olema-solevad korrektsioonimeh hanis -mid. Lisaks teeb komisjon ette -paneku tuua varjatud korrigeeri -mine 25%lt 10%le. Praegu kehti-vad ajutised korrektsiooni mehha -nismid, mis kaotavad 2013. aastalkehtivuse. Ühendkuningriigile janeljale riigile (Saksamaa, Holland,Austria ja Rootsi) on võimaldatudosamaksude vähendus, samutivarjatud korrigeerimine, mis seis-neb selles, et liikmesriikidele jäe-takse sissenõudmiskuluna 25%kogutud traditsiooniliste omava-hendite summast.

Praegu on see Euroopa Komisjoniettepanek laialdasel arutelul. Omasõna valmistub ütlema ka EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitee(EMSK). EMSK üldine seisukoht onuut süsteemi toetav.

Kuid lisaks on EMSK hinnangulprobleemiks see, et praegu ei oleEuroopa Liidul piisavalt eelarveva-hendeid oma poliitilise strateegia(Euroopa 2020) elluviimiseks egauue Lissaboni lepinguga võetudkohustuste täitmiseks.

Euroopa Liidu poliitilised ees mär -gid ja nende saavutamiseks kasu-tatavad vahendid peavad aga ole -ma omavahel sidusad ja kooskõlas.See tähendab, et EMSK hinnangultuleks ELi tulevast eelarvet veelgisuurendada. �

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

Sooline palgaerinevus — naiste jameeste brutotunnipalga keskmineerinevus majanduses tervikuna —püsib suur, ehkki liikmesriikide jamajandussektorite vahel on sellessuuri erinevusi. Uusimate andmetekohaselt oli 2010. aastal EuroopaLiidu keskmine sooline palgaerine-vus 16,4%. See näitab nappi para -nemist: hiljuti oli see 17% või veel -gi kõrgem. Erinevus kõigub riigiti: kuiEesti palgalõhe on ELi suurima naüle 27%, siis Poolas on see vaid 2%.See peegeldab töö- ja eraelu tasa -kaalustamise probleemi: paljudnai sed võtavad vanemapuhkust jatöötavad osalise tööajaga. Hooli-mata mõningasest muutusestparemuse poole on liikmesriike,kus sooline palgaerinevus hoopissuureneb: nii on see Bulgaarias,Prantsusmaal, Lätis, Ungaris, Por-tugalis ja Rumeenias.Lisateave aadressil ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-pay-gap/index_en.htm.

VÄÄRTPABERI-ARVELDUSE TURVALISU JATÕHUSUS

Osana käimasolevast kavast luuausaldusväärsem finantssüsteemtegi Euroopa Komisjon ettepanekuluua Euroopa ühtne õigusraa mis -tik väärtpaberiarvelduse eest vas-tutavate asutuste ehk väärt pabe -rite keskdepositooriumide jaoks.Ettepaneku tulemusena peaks pa -ranema Euroopa väärtpaberiarvel-duse turvalisus ja tõhusus. Samutipüütakse sellega vähendada väärt -paberiarvelduseks kuluvat aeganing arvelduste ebaõnnestumisi.Siseturu ja teenuste volinikuMichel Barnier sõnul on EuroopaLiidus viimase kahe aasta jooksul

väärtpaberite keskdepositooriu-mid tehinguid teinud rohkem kuikvadriljoni euro väärtuses. Ette -panekuga kehtestatakse kooskõlasmeie rahvusvaheliste partneritegaühtsed standardid väärtpaberi-arveldusele ja väärtpaberite kesk -depositooriumidele kogu ELis, ettagada liikmesriikide väärtpaberitekeskdepositooriumide osutatavateteenuste jaoks tõeliselt ühtne turg.Lisateave: aadressil ec.europa.eu/internal_market/financial-markets/central_securities_depositories_en.htmning europa.eu/rapid/pressReleas-esAction.do?reference=MEMO/12/163&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en.

NAISTE OSAKAALU SUURENDAMINEETTEVÕTETE JUHATUSTES

Hiljutisest aruandest nähtub, etnaiste arv Euroopa ettevõtetejuhatuses ei ole märkimisväärseltsuurenenud hoolimata sellest, etEuroopa Liidu õigusküsimustevolinik Viviane Reding esitas aastatagasi üleskutse sellesisuliste tõ-siseltvõetavate iseregulatsioon-imeetmete võtmiseks (vt MEMO/11/124). Euroopa tippfirmade seits-mest juhatuse liikmest vaid üks onnaine (13,7%). Tegemist on siiskimõningase edasiminekuga võrrel -des 2010. aastaga: siis oli see näi-taja 11,8%. Sellise tempo juureskuluks aga märkimisväärse muu-tuse (naiste osakaal vähemalt40%) saavutamiseks üle 40 aasta.Selleks et teha kindlaks, millisedoleksid asjakohased meetmed soo -lise tasakaalu saavutamiseks börsilnoteeritud Euroopa äriühingutejuhatustes, käivitas komisjon ava-

liku arutelu. Komisjon soovib kogu -da arvamusi selle kohta, kuidaspeaks tegutsema ELi tasandil, etlahendada soolist tasakaalustama-tust äriühingute juhatuses. Seisu -kohti oodatakse ka seadusandlikemeetmete kohta. Avalik arutelukestab 28. maini 2012. Vastukajapõhjal otsustab komisjon, milliseidmeetmeid jooksval aastal võtta.Loe rohkem teemal „Naised juha-tuses“ aadressil ec.europa.eu/jus-tice/newsroom/gender-equality/news/120305_en.htmAvalik arutelu soolise tasakaalusta -matuse teemal Euroopa Liidu ette -võtete juhatustes on leitav aadressilec.europa.eu/justice/newsroom/gen-der-equality/opinion/120528_en.htmning Euroopa Komisjoni andme-baas naiste ja meeste osalemisekoh ta otsuste tegemises on aad-ressil ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm.

ÜHISED ARVESTUS-EESKIRJADKASVUHOONE-GAASIDE HEITEKOHTA METSAN-DUSES JA PÕLLU-MAJANDUSES

Kasvuhoonegaaside heite arves-tust käsitleva uue ettepaneku vas-tuvõtmine tähendab komisjonijaoks edasiminekut selles suunas,et kaasata metsandusest ja põl-lumajandusest pärit kasvuhoone-gaaside heide ELi kliimapoliiti -kasse.Kavandatud ettepanekuga kehtes-tatakse kasvuhoonegaaside heiteja sidumise arvestuseeskirjad met-sandus- ja põllumajandussektoris,mis on viimased suured sektorid,

kus puudusid vastavad EuroopaLiidu ühisees kirjad.Metsad ja põllumaad katavadrohkem kui kolm neljandikku ELiterritooriumist. Neis hoitakse lood-uslikult suuri süsinikuvarusid jakogutakse atmosfäärist CO2, mis-tõttu neil on oluline osa kliimapo -liitikas. Selliselt seotud süsinikusuurendamine vaid 0,1 protsendi -punkti võrra, näiteks metsa ja ro-humaa tõhusama majandamiseteel, seoks atmosfäärist 100 mil -joni auto tekitatud aastase heitko-guse.Kavandatud otsus ühtlustatud ar-vestuseeskirjade kohta seoseskasvuhoonegaaside heite ja sidu-misega metsades ja mullas esi-tatakse tavamenetluse kohaseltEuroopa Parlamendile ja nõuko -gule. Ettepanekuga kaasneb ka liikmesriikidele kohustus võttavastu tegevuskava, kuidas suu -rendada kogu ELis süsiniku sidu-mist metsades ja mullas ningvähendada sealset kasvuhoone-gaaside heidet. Ettepanek ei sisal -da kohustust seada nende sekto -rite puhul riiklikke heitkogustevähendamise eesmärke. Sellinekohustus võib järgneda hiljem, kuiarvestuseeskirjad on osutunudtõhusaks.Lisainfo metsade ja kliimamuu-tuste teemal on aadressil ec.eu-ropa.eu/clima/policies/forests/index_en.htm.

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

PETER GORNISCHEFFTeenuste direktor

otsiaalsete partnerite kaasa -mise eesmärgiks on saada ar-

vamusi rahastamise korralduse japrioriteetide kohta väljastpoolt rii -giasutusi.

Hetkel on pigem selgitatud pla-neerimise protsessi tehnilist jaajalist korraldust ning sisulisi küsi -musi on arutatud vähem. Samassisulisse protsessi kaasa minetoimub õige pea ja üsna kii resti. Ra-handusministeerium ta hab valit-suskabineti heakskiitu eesmärki -dele ja prioriteetidele saada juba

käesoleva aasta juunis, mis minuhinnangul võib olla natuke torma -kas. Peale seda jät katakse eesmär -ki de ja prioriteetide konkretisee-rimisega. Loomulikult on oma ar-vamusi võimalik esitada ka pealevalitsuskabinetis kinnitamist, kuidsiis on see juba oluliselt keerulisem.

Lõplik eesmärkide ja prioriteetidening rahastatavate valdkondadeettepanek esitatakse EuroopaKomisjonile kinnitamiseks ilmselt2013. aasta kevadel ning EuroopaKomisjoni poolset kinnitust ootabRahandusministeerium 2013. aas -ta sügisel. 2014. aasta algusestsoovitakse olla valmis toetustejagamiseks.

Kaasamine saab toimuma arutelu -de, ümarlaudade, konsultatsioo -nide ja infosemina ride vormis.

Erinevalt 2008-2013 Euroopa Liidustruktuurivahendite rakendamiseperioo dist, on Rahandusministee -riumil plaanis võtta jälle keskne koordineerija roll, et tagada suuremsüner gia erinevate meetmete raa -mes. Rahastamise aluseks saabolema kaks rakenduskava — üksstruk tuuri vahendite rakendus kava

ning üks maaelu ja kalanduse aren -gu kava. Struktuurivahendite ra ken- dus kava hakkabki koordineerimaRahandusministeerium ning maa -elu ja kalanduse raken duskavakoostamist Põllumajandusminis-teerium.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda läh- tub oma arvamuse kujundamiseljuhatuse poolt kinnitatud eesmär -kidest majanduspoliitika, hariduseja ekspordi/rahvusvahelistumisevaldkonnas. Vajadusel viime läbivastavasisulisi gallupeid oma liik-mete seas. Kindlasti teeme koos -tööd erinevate valdkondade eri ala -liitudega, et valdkondlikult kellelegi„liiga“ ei tehtaks, samas arvestame,et Euroopa Liidu struk tuuri va hen -did peavad tagama majanduse jät -kusuutliku arengu ja kasvu. �

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA RÄÄGIB KAASA

EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE JÄRGMISE PERIOODI PLANEERIMISES

Rahandusministeerium on alustanud Euroopa Liidu struktuurifondide

planeerimise protsessis n-ö sotsiaalsete partnerite kaasamist.

Üheks oluliseks partneriks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

S

Kõigi küsimustega Euroopa

Liidu struktuurivahendite

planeerimise kohta võib pöör-

duda minu poole e-posti teel

peter.gornischeff@koda.ee

või telefonil 604 0076.

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

estlusringi järel allkirjas-tasid „Unistused ellu!” asu-

tamistahvli majandus- ja kommu-nikatsiooniminister Juhan Parts,Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ju -hatuse esimees Toomas Lumanning „Unistused ellu!” võrgustikuasutajad Eesti Energia juhatuseliige Margus Rink, Sampo Pangategevjuht Aivar Rehe, Swedban-ki ettevõtete panganduse juhtRobert Kitt, Silberauto juhatuseesimees Väino Kaldoja, Ida-Viru-maa Ettevõtluskeskuse juhatajaKadri Jalonen ja Jõhvi Kontserdi-maja direktor Piia Tamm.

Lisaks anti tseremoonial üle kapartnertunnistused esimestenavõrgustikuga liitunud ettevõteteleja organisatsioonidele.

Võrgusti ku ga on juba liitunud CityMotors AS, Briti Nõukogu, AS SEBPank, AS A. Le Coq, AS TallinnaVesi, Eesti Infotehnoloogia jaTelekommunikatsiooni Liit, AS BIT,G4S Eesti AS, Microsoft Eesti, SAViljan dimaa, Loomeinkubaatorid,Sorainen, Realister OÜ, GKR InvestOÜ, Coca-Cola Hellenic AS, TeaterVanemuine, SA Tallinna Teadus-park Tehnopol.

Kohal olid ka tublid ja andekadnoored, kes rääkisid ja näitasid,millised on nende täitunud ja veeltäitumata unistused.

„Töökohad ja töösisu jäävadki kii restimuutuma,” rääkis Eesti Kau bandus-Tööstuskoja juhatuse esi meesToomas Luman. „Sellepärast on jär-jest enam oluline iga inimese ette -võtlik eluhoiak. Ettevõtlikkus poletähtis ainult erasektoris. Ettevõt-likud inimesed saavad hak kama niienda kui ka kogukonna elu korral-damisega. Lihtne on viri seda, aga

see ei vii edasi. Tuleb osata ja tahtaedasi minna ka siis, kui lihtsam onpaigale jääda,” lisas Luman.

Koostöövõrgustiku ühe asutaja,Sampo Panga tegevjuhi Aivar Rehesõnul on ettevõtjad need, kespeavad andma noortele „kütuse” et-tevõtlikkuseks. Paneeldiskussioo nisosalenud Ida-Virumaa Ettevõtlus -keskuse juhataja Kadri Jalonenrõhutas aga, et võrgustiku ninglaiemalt ettevõtlikkuse soodus-tamise eesmärgiks ongi aidata noor-tel õppetööd reaalse eluga seostada.

Võrgustiku eesmärk on jagada jasaada infot noortele suunatud toe-tustegevustest, milleks võivad ollanii teadmiste ja oskuste jagamine,rahaline toetus kui teised panus-tamise viisid.

Ühistegevuse süda meks saab vee-bipõhine andmebaas www.unis-tusedellu.ee.

Võrgustikuga on oodatud liitumakõik Eesti ettevõtted ja organisat-sioonid. Võrgustiku tegevust koor -dineerib Kaubanduskoda.�

Loe programmi kohta lisa

juhtkirjast lk 3 või uuri

www.unistusedellu.ee.

11

- E T T E V Õ T L I K K U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

KAUBANDUSKOJAS ASUTATI ETTEVÕTETE

KOOSTÖÖVÕRGUSTIK

„UNISTUSED ELLU!”

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas noori

toetavate ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” algatamisele

pühendatud üritus, mille raames ettevõtmise asutajad arutlesid

unistuste elluviimise, ettevõtlikkuse ning noorte toetamise teemadel.

FOTO

: HEI

KI R

EBA

NE,

BN

S

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman kirjutab „Unistused ellu!” asutamistahvlile allkirja.

V

SIIRI ERALATarbijakaitseamet

12

- T A R B I J A K A I T S E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

retensiooni esitamine —

mis see on?

Tarbijakaitseseadus annab ostjaleõiguse esitada kaebust ning võla-õigusseadus ütleb, et seda võibtarbija teha kahe aasta jooksulpärast ostu sooritamist. Ehk lühi-dalt: tarbija võib kauba puuduseilmnemisel pöörduda kaupleja poo-le kahe aasta jooksul. Selle perioodijooksul ilmnenud tootmisdefektidkas parandatakse või kaup asenda-takse.

Näiteks, kui hiljuti ostetud kingadelon tallad liimist lahti tulnud, onilm selt mõistlikum need paran-dada. Kui aga tarbija toob pooditagasi käekella, mille parandamineon ebamõistlikult kulukas, võibselle teise samasugusega asenda -da. Tarbijakaitseamet on seisuko-hal, et kui defekt ilmneb esimestkorda, siis valib kaupleja, kas asjaon mõistlikum parandada võiasen dada. Kui puudus kordub,tuleb järgida tarbija soovi.

Pretensiooni esitamise õigust aja -vad nii ettevõtjad, müüjad kui kaostjad segi garantiiga. Seadus teebnendel mõistetel aga selgelt vahetning sõna „garantii” väärkasutuson ka karistatav. Milles seisneb siiserinevus?

Erinevalt pretensiooni esitamiseõigusest, mis on määratletud sea -dusega, on garantii andmine vaba -tahtlik. Garantii on müüja või tootjalubadus pakkuda tarbijale seadu -sest soodsamat seisundit.

Klient tuleb murega poodi.

Kuidas edasi?

Kaebuse võib inimene esitada mis-tahes vormis ning ise või ka esin-daja kaudu. Reeglina toimub es -mane pöördumine suuliselt ningpaljudel juhtudel saab ka sellealusel probleemi lahendada. Juhulkui müüja ei saa/ei oska/ei tohi iseotsustada selliseid küsimusi, võibta paluda esitada avalduse kirja-likus vormis.

Kaebuse kohustuslikud elemendidon tarbija nimi ja kontaktandmed,kaebuse esitamise kuupäev, kaubavõi teenuse puuduse kirjeldus,kauplejale esitatav nõue. Kui poeblanketil on ka muid lahtreid, näi -teks isikukoodi, dokumendi nime-tuse/numbri jaoks, ei pea tarbijaneid täitma.

Kaebusele tuleb lisada ka ostusooritamist tõendava dokumendikoopia. Kõige lihtsam ja levinumviis ostu tõendamiseks on tšekk,kuid seadus jätab võimaluse seda

tõendada ka muul moel. Nii võibtarbija kaebusele lisada arve, pan-gaväljavõtte või mõne muu doku-mendi koopia, kus on näha ostutegemise aeg ning pooled.

Kuidas tarbija

kaebusele vastata?

Tarbija kirjalikule kaebusele tulebkauplejal vastavalt tarbijakaitse -seadusele vastata 15 päeva jook-sul. Kui selle ajaga ei ole võimalikkaebust lahendada, peab kauplejaviivitust põhjendama ning tarbijatsellest kirjalikult teavitama, mää -rates uue mõistliku aja.

Kui tarbija nõue otsustatakse ra -huldada, ei pea selle kohta kirja-likku vastust koostama, piisabtelefonikõnest või e-kirjast, kusteavitatakse, et klient võib tullaparandatud või asendatud asjalejärgi, või et ostusumma kantaksetema arvelduskontole.

Kui asjal tootmisdefekti ei leitaning nõue jääb rahuldamata, tulebkirjalik vastus kindlasti koostadaning nagu ülal märgitud peab seevastus sisaldama ka piisavat põh-jendust. Kirjaliku vastuse võibsaata postiga või e-kirjaga või andatarbijale üle siis, kui ta tuleb omaasjale järele.

Nagu juba sissejuhatuses märgi-tud, on need mängureeglid kehti -nud juba pikemat aega, kuid ometion teadlikkus nendest madal. See -tõttu satub tarbija praegu turulväga erinevatesse olukordadesse

ja kõik näiks sõltuvat justkui konk -reetse poe poliitikast ja müüjasõbralikkusest. Tegelikult on reeg -lid kõikjal ühed ja kehtivad kõiki -dele mängijatele. �

OLULIST KAEBUSE ESITAMISE ÕIGUSEST

Eestis tegutsev kaupleja peab seaduste järgi olema valmis puudusega toodet parandama

või asendama kaks aastat pärast müügihetke. Olgugi et need mängureeglid on

tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse näol kehtinud juba peaaegu dekaadi jagu,

leidub siiani kauplejaid, kes sellest midagi ei tea või kohustusest mööda hiilivad.

P

Täismahus artikli leiate

tarbijakaitseameti veebilehelt:

www.tarbijakaitseamet.ee

/olulist-pretensiooni-

esitamise-oigusest-3.

Tarbija kirjalikule kaebusele tuleb kauplejal vastavalt tarbijakaitse seaduselevastata 15 päeva jooksul. Kui selle ajagaei ole võimalik kaebustlahendada, peab kaupleja viivitust põh -jendama ning tarbijatsellest kirjalikult teavitama, mää ratesuue mõistliku aja.

BIRGIT ROOTSIHeateo Sihtasutuse toetusportfelli juht

13

- S O T S I A A L N E E T T E V Õ T L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

eateo Sihtasutuse kogemuson näidanud, et paljud ko-

danikualgatused tuginevad omamõju tutvustades pigem sisetun-dele ja usule tegevuste kasulik -kusest, kui muutuste protsessi kir -jeldamisele ja mõju tõestamisele.Sageli ei osata kriitiliselt hinnata,kas konkreetsed tegevused ikkapõhjustavad ühiskonnas soovitudmuutust soovitud ulatuses ningmõju asemel kirjeldatakse tihtiainult tegevusi või nende tulemusi.

Toon ühe väljamõeldud näite orga -nisatsioonist, kes on korraldanudtolerantsuse teemalise koolituse jahindab oma tegevuse tulemuslik -kust läbi üritusel osalenud inimes -te arvu. Tegelikult näitab osalejaterohkus ainult seda, kas sündmustoimus planeeritud mahus, kuidmitte seda, kas nende inimestemõtlemises või käitumises leidsidaset reaalsed muutused tolerant -suse suunas. Sarnaseid vigu te -hak se sageli ning sellisel tasandianalüüsiga ei ole võimalik täpseltaru saada, kas organisatsiooni te -ge vused ka tegelikult soovitudväärtust loovad. Muutuse hinda -mine eeldab saavutuste võrdlemistorganisatsiooni sisuliste eesmär -kidega. Seega on mõju hindaminemöödapääsmatu tööriist organi -satsioonile oma tegevuse pare-

maks eesmärgistamiseks ja tule-muslikumaks tegutsemiseks.

Ka Heateo Sihtasutusel ei ole het-kel veel objektiivset töövahendit,mis aitaks välja selgitada ja võr-relda suurima potentsiaalse ühis -kondliku mõjuga organisatsioone,kuigi oleme endale võtnud kohus-tuse valida portfelli just nendelekriteeriumitele vastavad algatu -sed. Oma toetustegevuse mõjuoleme mõõtnud organisatsiooniti,kuid ka siin oleks sihipärasemakstegevuseks vajalik parem tõesta-tus ja võrreldavust lubav lahendus.

Ilmselt ei pea mõju hindamise va-jalikkuse teemal pikemalt arutle -ma. Nii Heategu kui teised koda -nikuühendused on enamasti isehuvitatud sellest, et meie hingegatehtud töö tõepoolest ka soovitudeesmärki täidaks. Töötades ena -masti ressursside nappuses, ontänuväärsed kõik lahendused, mislubavad eesmärkide saavutamiselmõne otsetee ja seega ebavajalikkekulusid kokku hoida.

Jõuame seega küsimuseni: kuidassiis oma tegevuse mõju hinnata nii,et see oleks veenev kodanikualga-tuste rahastajatele, annetajatele jaärisektori partneritele? Mõju hin-damine kodanikuühendustes on

keeruline, kuna mõõdetavad väär-tused on kohati küllalt abstraktsedja muudest protsessidest erista-matud. Raske on kindlaks teha, kassoovitud ühiskondlik muutus onaset leidnud konkreetse problee -miga tegeleva algatuse sihikindlatöö või mõne muu neist sõltumatuteguri tagajärjel. Või puudub muu-tus üldse.

Oleme selle küsimuse üle Heateoskaua mõelnud, proovinud ise omaportfelliorganisatsioonide tegevu -se võrdlemiseks mõju hindamisemudeleid luua, kuid pole senisaavutanud piisavalt häid tule-musi. Saime aru, et vajame kvali-teetse lahenduse leidmiseks pro -fessionaalset kaasamõtlemist jasellest sündiski Kodanikuühis kon -na Sihtkapitali rahastusel ningkoostöös uuringufirmaga Praxisprojekt „Missioonist muutuseni —mõju hindamine ja kasutaminejuhtimises ning selle kommunikat-sioon”. Projekti raames töötamevälja mõju hindamise meetodid,mille jagame välja avalikuks kasu-tamiseks.

Meie eesmärk on aidata kaasa ko-danikuühenduste mõju senisestpõhjalikumale hindamisele. Soo -vime tuua teema avaliku arutlusealla ja jagada Heateo kogemusi,

kuidas oleme liikunud mõju hin-damise vajaduse sõnastamisestkonkreetsete lahenduste poole.Projekti lõpus anname nii elekt -rooniliselt kui paberkandjal väljamõju hindamise käsiraamatu, misesitab hindamise protsessist samm-sammulise ülevaate. Juhendmater-jal sisaldab endas ka praktilisi ju hi -seid selle kohta, milliseid indikaator-eid ja andmeid mõõta ning milliseidmeetodeid kasutada. Nende samadepõhimõtete kasutamist näitlikus-tame oma viie portfelliorganisat-siooni mõju hindamise kaudu.

Olukorras, kus rahastajad pöö ra -vad järjest enam tähelepanu orga -nisatsioonide poolt loodava ühis -kondliku väärtuse tõestatusele, onmöödapääsmatu, et sotsiaalseteprobleemidega tegelevad kodani -kualgatused peavad õppima omategevuse mõju paremini hindamaja sõnastama. Isegi kui kõik koda -nikuühendused ei jõua kohe esi -meste katsetustega üheselt töö -tavate mudeliteni, on oluline õp pidavahet tegema tegevuste ja mõju kir-jeldamise vahel. Meie soov on, etHeateo algatatud mõju hindamiseprojekt tekitaks diskussiooni ühis -kondliku mõju hinda mise teemal ja pakuks organisatsioonidele kapraktilist tuge enda jaoks toimivatelahenduste leidmisel. �

MIKS HINNATA

ÜHISKONDLIKKU MÕJU?

Olen töötanud mitu aastat kolmandas sektoris ja harjunud sellega, et pean oma tegevuse

vajalikkust ikka ja jälle põhjendama. Inimesi jätab üpris külmaks, kui selgitan, et

nõustan suurima potentsiaalse ühiskondliku mõjuga organisatsioone või räägin argu-

menteerimis- ja esinemisoskuse kasulikkusest noortele. Põhimõttelise õnge ja kala jutu

asemel tahetakse konkreetselt teada, kui mitut puudega inimest, õpiraskustega last või

narkomaani ma siis eile aitasin ning kuidas see ühiskonna heaolu reaalselt suurendas.

H

uidas vältidavõlgnike teket?

Sageli ei kontrollita piisavalt tu -levase koostööpartneri tausta. Liigse usalduse tõttu pakutakseuutele klientidele kohe püsiklienditingimusi ning pikendatatakse kor-duvalt maksetähtaegu. Või kuinäiteks äri aetakse iskliku tuttavavõi sõbraga, jäetakse lepingud võisaatelehed vormistamata.Nõrk taustakontroll ilmneb eritirah vusvahelistes ärisuhetes. Pea -miseks põhjuseks on teiste riikideavalike andmebaaside kaudu saa-dav taustinfo mõne äriühingu kre -diidikäitumise kohta, mis võib ollapuudulik.

Kas potentsiaalseid võlgnikke saaks vältida?Rahvusvahelise taustaga inkasso -firmadelt on võimalik tellida mõist-liku kuluga krediidiraport kõikjalmaailmas tegutsevate ettevõttekohta. Neis kajastub ettevõtete mak-sekäitumine hoopis detailsemalt. Probleemiks võlgade ennetamiselon ka äripartnerite krediidikäitu-mise andmete kiire muutlikkus.Paljudel ettevõtetele on olemas klientide ja koostööpartnerite kate-goriseeritud andmebaasid, kus ka-

jastub kellelt nõuda ettemaksu võikellele anda osalist või täielikkuarvelduskrediiti jmt. Pahatihti eijätku ettevõtetel endal aega ja töö-jõudu, et teha oma andmebaasidelekiirelt muutuvas majanduses värs-kendusi.

Miks valida inkassofirma?Osa ettevõtteid püüab võlgniketekkides nendega ise hakkamasaada. Nii soovitakse kokku inkas-soteenuse pealt, kuid kulutataksesamas oma aega ja närve. Ise võlg-nikuga tegeledes kannatavadparatamatult ka edasised ärisuh -ted. Kui pärast võla klaarimisttahetakse kliendisuhteid säilitada,on mõistlikum delegeerida selletundliku teemaga tegelemine pro-fessionaalsele inkassobüroole.Inkassofirma on oma ala asjatund -ja, kes oskab pärast võlanõudeanalüüsi nii menetluse kestel kuilõppedes anda parima soovituse,milline meetod toob kõige tõhusa -malt raha tagasi. Kas selleks oninkassomenetlus, maksekäsu kiir -menetlus, hagimenetlus, pankro-timenetlus, täitemenelus või mõnialternatiivne lahenduse, näiteksvõlanõude loovutamise näol.

Millest lähtuvalt inkassofirma valida?Eestis on viimastel aastatel olnudkümmekond juhtumit, kus kodu -kootud inkasso on küll võlgnikultraha kätte saanud, kuid jätnud selleoma kliendile edastamata. Kindelvõib meie turul olla sellistes inkas-sofirmades, kes on tegutsenudpikaajaliselt. Ja neis, kellel onrahvusvaheline taust ning suuremmeeskond. Sellisel juhul saab eel-dada, et inkassofirmal on tead-mised ja kogemused ning tegevusealuseks on seaduslikkus, eetika jaläbipaistvus. Vastasel juhul ei jätkuinkassofirmal reaalset füüsilistressurssi, et kõikide võlgnikegasüsteemselt ja tulemuslikult te -geleda. Hoidmaks kõikide võlg -nikega pidevalt kontakti, omabnäiteks Creditreform rohkearvulisetöötajaskonnaga kõnekeskust, mistöötab ainsana Eestis 7 päeva nä-dalas. �

KAIDI TALSENToimetaja

CREDITREFORMCreditreform Eesti on Kaubanduskoja liige alates 2010.

aastast. Pöördusime seekord ettevõtte tegevjuhi Reimo

Tomingase poole aktuaalsel võlamenetluse teemal.

KKüsis: KAIDI TALSEN Toimetaja

Vastas: REIMO TOMINGASCreditreform Eesti tegevjuht

Lisainfo:www.creditreform.ee

Inkassofirma on oma ala asjatundja,kes oskab pärastvõlanõude analüüsinii menetluse kestelkui lõppedes andaparima soovituse,milline meetod toobkõige tõhusamaltraha tagasi.

14

- KAUBANDUSKOJA LIIKMED -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

EVA MARANTeenuste osakonna projektijuht

Ärifoorum

LatinAmerica meets CEE14.-18. mail Viinis

Hea ettevõtja!

Oled huvitatud ärivõimalus-test Ladina-Ameerikas? Tule ja osale esimeselrahvusvahelisel ärifoorumil „Latin America meets CEE”.Foorum toimub 14.-18. mail Viinis.

Foorumil tutvustatakse Ladina-Ameerika majandustja antakse ülevaadevõtmesektoritest. Toimuvadkontaktkohtumised Ladina-Ameerika ning Kesk- ja Ida-Euroopa firmade vahel(lepitakse kokku eelnevalt).

Foorumile on võimalik registreeruda 26. märtsini.

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAARTel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Isiku test, kes on seotud Valgevenestoime pandud vägivalla ja võltsimistega, on koosta tud viisakeelunimekiri,millega saab tutvudaEur-Lex andmebaasiswww.eur-lex.europa.eu.

ohtumise eesmärgiks oli sel-gitada ettevõtjatele võima-

likke riske ettevõtlusega tegele -misel Valgevenes.

Valgevene suh ted Euroopa Liidugaon pingelised ja käesoleval ajal vii bivad kõik Euroopa Liidu suur-saadikud pealinnades konsultat -sioonidel. Riigi suhtes on kehtes-tatud rida sanktsioone. Samuti kehtivad piirangud mõningate era -isikute ja ettevõtete suhtes, mis onka Eesti ettevõtjatele kohustusli -

kud (vt lähemalt Eur-Lex andme-baasist: www.eur-lex.europa.eu).

Kuigi hetkel toimivad Eesti ja Val-ge vene vahelised majandussuhtedmärgatavate piiranguteta, tulebettevaatlikkus tulevikus siiski ka-suks, sest erinevad poliitilised pii -rangud võivad aina enam mõjuta -da äritingimusi Valgevenes.

Siiski pakub Valgevene Eesti ette -võtjatele endiselt erinevaid võima -lusi, mida tutvustatakse näiteks

Valgevene piirkondlikel investeer-imisfoorumitel, erialastel nätusteljne. Nende kohta leiate infot Valge -vene Kaubandus-Tööstuskoja ko-dulehelt aadressil www.cci.by.

Üks näide lähituleviku foorumist:18. mail toimub Gomelis „IX GomeliMajandusfoorum” (vt www.gomel-forum.by), millest võttis eelmiselaastal osa üle 200 ettevõtja 23 riigist. Paralleelselt leiavad aset kakaks rahvusvahelist messi „Springin Gomel“ ja „Gomelpromekspo”. �

VALGEVENE — AHVATLEV TURG, KUID ETTEVAATLIKKUS TULEB KASUKS

13. märtsil toimus Kaubanduskojas ettevõtjate kohtumine

Eesti suursaadikuga Valgevenes Jaak Lensmentiga.

Kohtumisel andis suursaadik ülevaate hetkeolukorrast

Valgevene, Minski suhetest Euroopa Liiduga ning

võimalikest tulevikustsenaariumitest.

K

15

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

16

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

SEEAC 2012 — Kontaktkohtumiste üritus säästlikuehituse, energia, keskkonna ja ligipääsetavusega tegelejatele23.-24. mail Västerasis, Rootsis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Eesti ettevõtteid osalema 23.-24.mail Rootsi linnas Västerasis toimuval kontaktkohtumiste üritusel. Osalema on oodatud ettevõtted, institutsioonid, organisatsioonid jt, kestegelevad säästliku ehituse, energia, keskkonna ja ligipääsetavusega (sustainable: energy, environment, accessibility and construction).

Koostöös partneritega Austriast, Bulgaariast, Hispaanist, Itaaliast,Kreekast, Maltalt, Poolast ja Rootsist (Europa Institutet ja Rootsi-AmeerikaKaubanduskoda) loodavad korraldajad Västerasi kohale meelitada spet-sialistid nimetatud riikidest ja USAst, et võimaldada informatsiooni vahendamist, uute tehnoloogiatega tutvumist ja kontaktide loomistjärgmiste valdkondade esindajate vahel: energia, säästlik ehitus, keskkond,ligipääsetavus (accessibility).

Kontaktkohtumiste üritused on mõeldud väikese ja keskmise suurusegaettevõtetele, organisatsioonidele, institutsioonidele, ülikoolidele jt aren-damaks piiriülest ärisuhtlust.

Miks osaleda?

• Kuulata saab ettekandeid erialastel teemadel.• Lühikese, kuid intensiivse perioodi jooksul on võimalus

kohtuda oma ala spetsialistidega üheksast Euroopa riigist ja USAst(iga individuaalse kohtumise kestvuseks on arvestatud 25 minutit).

• Kõik osalevad ettevõtted on samadest valdkondadest.• Kogemus näitab, et u 30% osalejatest sõlmivad

pärast koostöölepingu.• Võimalus külastada säästlikku ehitamisstiili järgivat

ehituspaika või hoolduskodu.• Osalemine on tasuta

Registreerumine

Osalemiseks/registreerumiseks külastage ürituse internetilehekülgewww.seeac.se. Registreerumistähtaeg on 16. aprill. Mida varem reg-istreerute, seda varem teie potentsiaalsed koostööpartnerid teie osalemisttähele panevad ja ka ise üritusele registreeruvad.

Välismessikoolitus10. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 10. mail Kaubanduskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012”raames välismessikoolituse.

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimah-tude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi tead-liku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese jakeskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismes-sidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemi-seks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 I • Sissejuhatus

(messid, konkurentsieelis, sihtturg)II • Messi ettevalmistus

(eesmärgid, messiboksi planeerimine,

meeskond)

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 III • Messi ettevalmistus

(eelarve, logistika, ühisstendid,

kliendisuhted, messiturundus)

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 IV • Messiboksis

(messiboksil osalemine,

töökorraldus, klientidega suhtlemine,

mida teha, mida mitte)

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 V • Järeltöö peale messi

(tulemuste analüüs, edasised sammud)

15.45-16.15 VI • Kokkuvõte

Kokku 8 akadeemilist tundi.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

Laiendage oma rahvusvaheliste kontaktide võrku —koguge uusi ideid ja sõlmige uusi rahvusvahelisi kontaktekontaktkohtumisüritusel

Baltic Business Arena18.-19. juunil Kopenhaagenis

Taani Euroopa Liidu eesistujamaana ja Euroopa Komisjon korraldavad järjekorras juba 14. Balti Aren-gufoorumi Üldkoosoleku ja Euroopa Komisjoni 3. Balti mere Strateegiafoorumi — konverentsi, kuhuoodatakse ligi 700 osalejat (nii ettevõtjad kui poliitikud).

Konverentsi erilise osana korraldatakse 18.-19. juunini kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Busi-ness Arena”, kus konverentsil osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusiarutada ning osalema oodatakse ka teisi järgmiste tegevusalade esindajaid:• Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte-

ja jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning vastav konsultatsioon ja teenused);• Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused);• Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm);• Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne);• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm).

Osalema on oodatud nii ostjad, kes otsivad uusi innovatiivseid tooteid/teenuseid; toodete/teenusteuute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetadakui ka finantsinstituudid ja organisatsioonid. Detailsem informatsioon ürituse kohta ja registreeru-mine osalemiseks: www.b2match.eu/balticbusiness2012.

Ürituse osalemistasu 200 eurot sisaldab järgmist:• osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele;• kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;• individuaalse kohtumiste ajakava koostamine;• osalemine spetsiaalsetes töötubades, seminaridel;• lõunasöögid 18. ja 19. juunil;• kohv ja suupisted kohtumiste toimumise ajal• osalemine 18. juuni õhtusel networking-üritusel

Kümne Eesti ettevõtte osalemistasu tasutakse korraldajate poolt, lisaks antakse ka reisitoetustumbes 200 euro ulatuses. Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõik alljärgnevad tingimused:• ettevõte peab olema Eestis registreeritud;• osaleja on väikese- või keskmise suurusega ettevõte;• ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;• osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat või

soovib leida uusi innovatiivseid lahendusi/tooteid.

Virumaa ette-võtjate kohtumine Läänemere äärseteriikide saatkondade töötajatega26. aprillil Narva Kutseõppekeskuses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esin-dus, Europe Direct Jõhvi infopunkt ja Ida-Viru Maavalitsus ootavad Virumaa ettevõtjaid kohtuma Läänemere-äärseteriikide saatkondade töötajatega 26. aprillilNarva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi45), kell 16.30-19.00.

Ürituse eesmärgiks on julgustada ärikon-taktide leidmisest huvitatud ettevõtjaidsuhtlema sihtriikide saatkondadega, sa-muti anda saatkondadele infot Virumaainvesteerimisvõimalustest ning siinsetefirmade poolt pakutavatest toodetest jateenustest.

Päevakava:

16.30 Kogunemine16.45 Saatkondade esindajad

tutvustavad nende poolt ettevõtjatele pakutavaid koostöövõimalusi.

18.00 Ettevõtjate ja saatkondade töötajate vaheline suhtlus ja infovahetus.

Kohtumise töökeel on inglise keel.

Üritusel osalemine on ettevõtete esinda-jatele tasuta, osalemiseks on vajalik reg-istreerumine.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

KAS TEAD MÕNDA VASTUTUSTUNDLIKULT TEGUTSEVAT ETTEVÕTET?

2007. aastal andis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda väljakogumiku Eesti ettevõtete heade näidetega nende sot-siaalselt vastutustundlikust tegevusest. Vahepealseajaga on meie ettevõtete mõtestatud vastutustundliktegevus edasi arenenud ning on paras aeg uue headepraktikate koondamiseks.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on alustanudEesti Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste heade partneri -te toel uue kogumiku koostamist, kus leiavad kajastustmitmed vastutustundliku ettevõtluse märkimist vääri-vad näited.

Eestis on palju ettevõtteid, kes endalegi teadvustamata,oma loomult vastutustundlikult tegutsevad. Kogumikukoostajad ootavad soovitusi ja vihjeid ettevõtetest, kellenäiteid kogumikus kajastada võiks.

Head näited on need, kus ettevõte on teinud midagivabatahtlikku, seadustega mitte määratut, oma töö- võiturukeskkonna arendamiseks, looduse säästmiseks võikogukonna arengusse panustamiseks. Head näited tule-vad ilmselt jätkusuutlikust silmas pidavatest ettevõtetest.

Soovitage meile ettevõtteid, kes paistavad silma eetiliseturukäitumisega või on sidunud oma tootearenduseühiskonna kitsaskohtade lahendamise ja loodussõbra-likkusega; kelle töökeskkond võimaldab ohutut, tervis-likku, arendavat ja peresõbralikku töötamist; kes onrakendanud mõjukaid loodust säästvaid lahendusi; kespanustab kogukonda rohkem oma kompetentse, kuivaid rahaline annetamine seda võimaldab.

Ent ootame näiteid ja soovitusi kõigilt seotud teemadelt.Kirjutage Tiina-Katrinale aadressil tiina@csr.ee või veebis www.csr.ee/jaga-meiega-haid-naiteid.

Vastutustundliku ettevõtluse heade näidete kogumikilmub juba 2012. aasta keskel. Kogumik peaks omaeeskujuks olevate näidetega andma Eesti ettevõtetelemõtteainet oma vastutustundliku tegevuste teadlikukskorraldamiseks.

See on oluline, sest vastutustundlikud ettevõtted onedukad pikas perspektiivis, tajuvad vajadust jätta omategevusega maha positiivne jalajälg ning aitavad kaasanende ühiskonna kitsaskohtade lahendamisele, midariik ja vabaühendused üksi ei suuda.

MARKO SILLERVastutustundliku Ettevõtluse Foorum

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

EELTEADEEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE KOHTA

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 20 lg-le 2 jaEesti Kaubandus-Tööstuskoja põhikirja artiklile 13.1. ja13.4. teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETE KORRALINE ÜLDKOOSOLEK TOIMUB

12. APRILLIL 2012 ALGUSEGA KELL 13.00 NORDIC HOTEL FORUMIS, VIRU VÄLJAK 3 TALLINNAS.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) juhatus onteinud esialgse ettepaneku arutada järgnevaid päeva -korrapunkte:

• EKTK 2011. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine;

• EKTK liikmemaksude muutmine alates 2013. a.

Palume EKTK liikmete seisukohti arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta. Ettepanekud päevakorra-punktide osas palume esitada kirjalikult, hiljemalt 27.märtsiks aadressil: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn või digitaalallkirjastatult e-postilekoda@koda.ee .

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU!EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHATUS

Lisainfo:VIKTORIA INDRISOVA

Tel: 604 0063 E-post: viktoria@koda.ee

Kaubanduskoda koostab Ida-Virumaa arengukava aastateks 2014-202027. märtsil Kaubanduskoja Jõhvi esinduses

Arengukava koostamine on kavandatud kahes etapis — 2011 ja 2012 aastal ningmõlemal aastal korraldab tööde teostamist Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhviesindus koostöös Ida-Viru Maavalitsusega. Arengukava koostamise esimesesetapis toimusid fookusgruppide intervjuud ja visiooniseminar, samuti valmismaakonna sotsiaalmajanduslik analüüs, mis on leitav aadressilt www.ida-viru.maavalitsus.ee/et/arengukavad.

2012 aastaks oleme kavandanud konkreetsete arendustegevuste info koondamiseolulistelt partneritelt maakonnas, arengukava dokumendi koostamise koos sellelejärgneva teavituskampaania ja arengukonverentsiga.

Olulise asjaoluna tuleb silmas pidada seda, et arengukava koostamine saab kul-gema paralleelselt Eesti ja Euroopa Liidu poolse struktuurivahendite kasutamiseplaneerimisega aastateks 2014-2020 — täpsem info on leitav aadressiltwww.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020.

Kaubanduskoja liikmete jaoks Ida-Virumaal on oluline see, et kõigil on võimaluskaasa rääkida maakonna arenguplaanide tegemisel ja esitada oma arenduspro-jekte, mis süstematiseerituna moodustavad arengukava olulise osa — tegevuskava.

Ettevõtjad on oodatud andma oma panust Ida-Virumaa arengukava koostamissejärgmistel töögruppide koosolekutel Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27):

• Väikeettevõtjate

alagrupi koosolek (vene keeles)

27. märtsil kell 10.00-12.00

• Turismivaldkonna

alagrupi koosolek

27. märtsil kell 14.00-16.00

Töögruppide koosolekute päevakorras on valdkonna oluliste suundumuste ningarengueesmärkide määratlemine ja eesmärkide saavutamise mõõdikute kokkulep-pimine. Töögruppide koosolekutel osalemiseks on vajalik registreerumine aadres-sil margus@koda.ee.

Lisainfo ja registreerumine:MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

20

- H A N K E T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

Tekstiil

• Rootsis hangitakse tekstiilitoo -teid. Tähtaeg 11.04.2012. Kood 5110

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Norras hangitakse kontorimasi-naid, -seadmeid jmt tarvikuid.Tähtaeg 19.04.2012. Kood 5112

• Saksamaal hangitakse uksi. Täht-aeg 06.04.2012. Kood 5113

• Norras hangitakse toole ja soh -vasid. Tähtaeg 13.04.2012. Kood 5114

• Rootsis hangitakse haiglavoo -deid. Tähtaeg 10.04.2012. Kood 5115

IT

• Taanis hangitakse personaal -arvutite, kontoriseadmete, tele -kommunikatsiooni- ja audiovi -suaal sete seadmete remondi-,hooldus- ja seonduvaid teenu-seid. Tähtaeg 10.04.2012. Kood 5116

• Rootsis hangitakse arvutisead-meid ja -tarvikuid. Tähtaeg on11.04.2012. Kood 5117

• Rootsis hangitakse tarkvarasüs-teeme ja infopakette. Tähtaeg13.04.2012. Kood 5118

Masinad ja seadmed

• Poolas hangitakse kivisöe või kivide lõikemasinad. Tähtaeg02.04.2012. Kood 5119

• Lätis hangitakse madalrõhu to -rusid. Tähtaeg 10.04.2012. Kood 5120

• Saksamaal hangitakse töökoda -de sisseseadmeid. Tähtaeg on19.04.2012. Kood 5121

• Saksamaal hangitakse eeskopa -ga laadureid. Tähtaeg on 18.04.2012. Kood 5122

• Taanis hangitakse torusid ja liit-mikke. Tähtaeg on 23.04.2012.Kood 5123

• Rootsis hangitakse sadamakraa -nasid. Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5124

Puit

• Rootsis hangitakse puidutöid.Tähtaeg 29.03.2012. Kood 5125

Toiduained

• Leedus hangitakse leiba. Täht -aeg 11.04.2012. Kood 5126

• Leedus hangitakse toiduaineidja jooke ning tubakat ja seondu-vaid tooteid. Tähtaeg 16.04.2012.Kood 5127

• Soomes hangitakse piimatoo -teid. Tähtaeg 13.04.2012. Kood 5128

• Rootsis hangitakse kohvi, teedjmt. Tähtaeg 20.04.2012. Kood 5129

Ehitus, ehitusmaterjalid

• Soomes hangitakse ehitustöid(purustid, pressid, hoonete me -haaniliste ja elektriseadmetetehnilise projekteerimise tee -nused). Kood 5130

• Taanis hangitakse ehitustöid(hooned, korterid, vannitoad,elektritööd, fassaad, pinna kait -se, katused, torustik, köögid jmt).Tähtaeg 10.04.2012. Kood 5131

• Rootsis hangitakse ehitustöid(sh ehitusplatside ettevalmistus,lammutus, purustus jmt). Täht -aeg 16.04.2012. Kood 5132

Põllumajandus

• Eelteade: Rootsis hangitakseväe tist ja seemneid. Eeldatavhanke väljakuulutamise kuu -päev 05.05.2012. Kood 5133

Muu

• Rootsis hangitakse pedagoo gi -lisi tarvikuid. Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5134

• Leedus hangitakse meditsiini -seadmeid. Tähtaeg 16.04.2012.Kood 5135

• Taanis hangitakse polüetülee -nist jäätme- ja prügikotte. Täht -aeg 24.04.2012. Kood 5136

• Rootsis hangitakse turvakaa -meraid. Tähtaeg on 10.04.2012.Kood 5137

• Rootsis hangitakse seadmeidpuuetega isikutele. Tähtaeg on25.04.2012. Kood 5138

• Leedus hangitakse kirurgilisikindaid. Tähtaeg on 03.04.2012.Kood 5139

RIIGIHANKETEATED:

• Rootsi ettevõte otsib kontaktisisekujunduselementide tootja -tega, kellel on diabaasi töötle -mise ning selle teiste mater -jalidega (klaas, teras, puit, hõbejmt) kombineerimise kogemus.Kood 2012-03-01-019

• Rootsi tekstiilikujundus ja -toot-misettevõte otsib kontakti plas-tikust postituskottide tootjatega.Kood 2011-12-20-029

• Suurbritannia mootorratturitelemõeldud nahast kaitseriietessepaigaldatavaid seadmeid, misjahutavad sõitjat jahedat õhu-voolu tekitades, tootev ettevõteotsib edasimüüjaid. Kood 2012-02-27-060

• Suurbritannia kalandusettevõ -tete vee kvaliteeti tõstvat lahusttootev ettevõte otsib edasimüü-jaid. Kood 2012-02-28-024

• Venemaa optoelektroonika-, me -ditsiini- ning masinaehituseet-te võtetes kasutatavaid norbor -neene (high-polynorbornenes)tootev ettevõte on huvitatudvastastikkusest tootmisest sa -malaadsetes valdkondades te -gut sevate ettevõtetega. Kood 2012-02-29-028

• Venemaa ettevõte pakub endedasimüüjaks turule sisenedasoovivatele toiduaine- ning alko-hoolsete jookide tootjatele. Kood 2012-02-28-020

• Poola osoneeritud õlisid sisalda-vat kosmeetikat (seebid, šam-poonid, kehaõlid jmt) tootevettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-02-017

• Poola personaliotsingufirma,mis värbab ehitus- ning metal-litöölisi Skandinaaviasse otsibesindajaid, pakub end alltöövõt-jaks ning on huvitatud ühis -ettevõtlusest. Kood 2012-01-17-026

• Portugali arhitektuuri- ja masi-natööstusprojektide konsultat-siooniga tegelev ettevõte on hu -vitatud ühisettevõtlusest sääst-liku ehituse, taastuvenergia jareovee töötlemise vallas ningpakub end alltöövõtjaks. Kood 2011-11-21-016

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/

koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

21

- U U E D L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

TALLINN JA HARJUMAA

AFON PRO OÜ 5694 4119 Santa Maria maitseainete eksport.

EXECUTIVE LAB SEARCH OÜ 665 1805 www.executivelab.ee Personaliotsing ning juhtimisinfo kogumine ja vahendamine. Organistasiooni arendamine ning koolitus, juhtimisaudit, juhtide coaching.

DELMARE OÜ 502 6986 Masinate ja tööstusseadmete vahendamine.

CICERO CAPITAL OÜ 508 1769 www.ciceroinvest.com Finantsnõustamine.

FINESTA BALTIC OÜ 680 6232 www.finesta.ee Personaliteenused.

FISHEX OÜ 520 6885 Mereandide müük. Konsultatsioonid.

NORTH EXPO MARKETING OÜ 614 3092 www.northexpo.eu Venemaa ja Ukraina näituste korraldamine Põhja-Euroopas ja vastupidi. Turu-uuringud.

REISONA OÜ 623 2320 www.reisona.ee Toiduainete ja jookide hulgimüük.

SPRATFIL AS 673 7330 www.spratfil.ee Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine.

CANTEX HOLDING OÜ 655 0711 www.cantex.ee Riiete konstrueerimine ja õmblemine. Tikkimine, siiditrükk.

AMANJEDA GROUP OÜ 662 2044 www.chocolat.ee Rõivadisain. Sisearhitektuur.

OSPENTOS INTERNATIONAL OÜ 668 1540 www.ospentos.com Lennukaupade käsitlemine lennujaamas ja nende maismaa transport.

MMT PRODUCTION OÜ 5331 2429 www.mmt.ee Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Metalli sepistamine, stantsimine. Terasvaatide ja mahutite tootmine.

ENERGIAVARU OÜ 508 0336 www.energiavaru.ee Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms.

ELEKTIUS OÜ 639 1610 www.bata.ee Riiete, jalanõude ja aksessuaaride jae- ja hulgimüük.

IDA-VIRUMAA

TEHEXPORT OÜ 392 9950 Musta metalli jae- ja hulgimüük. Ladustamine ja ekspedeerimine.

BINDINGWIRE OÜ 356 5130 www.hansawire.eu Traatkammide tootmine. Trükkimine.

BALTI UNIFORM AS 332 2374 www.baltiuniform.eu Töörõivaste tootmine: Töö- ja ametirõivad, meditsiinirõivad, spordirõivad, meeste- ja naisterõivad.

SAVITEKS OÜ 5566 1441 Õmblustööstus: laste- ja naisterõivad. Riided ja rihmad koertele. Autoremont.

STARINAR OÜ 524 9933 www.starinar.ee Töö- ja meditsiinirõivaste õmblemine. Kodu- ja hotellitekstiili tootmine (sh voodipesu, kardinad, käterätikud jne). Kangaste hulgimüük.

DINAMIKA OÜ 5371 2162 Metallide pulbervärvimine.

JÕGEVAMAA

HABEREK OÜ 505 3397 www.haberek.ee Puidu töötlemine. Puidust toodete valmistamine (vannid, kraanikausid,suusad, tünnisaunad, lainelauad, väikepaadid jne.)

PÄRNUMAA

MISTMER OÜ 5550 0470 www.mistmer.ee Itaalia veinide müük. Suveniiride müük.

PÕLVAMAA

ALCANTRA OÜ 521 7366 www.alcantra.ee Mööblidetailide tootmine. Puidutoodete tootmine. CNC-ga teenustööd.

TARTUMAA

MAJA TREIDING OÜ 5804 3505 www.majatreiding.eu Ehitusmaterjalide eksport. Viilhallide püstitamine. PVC akende ja uste eksport.

EESTI ERAMETSA OÜ 507 2544 www.erametsa.ee Metsamajandamine, metsakinnistute ost ja metsakasvatus.

22

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 6 • 21. MÄRTS 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

LUISA TÕLKEBÜROOLuisa Tõlkebüroo on kauaaegne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Meilon heaks tavaks pakkuda uutele Koja liikmetele püsikliendihindutõlketöödele, mis Teil ette tulla võivad. Kõikidel keelesuundadel on meilolemas sihtkeelt emakeelena kõnelevad tõlkijad ja keeletoimetajad. Läbiaasta kehtivad kampaaniahinnad eesti-inglise ja eesti-vene tõlkesuun-dadel majandusaasta aruannete tõlgetele — 12,50 eurot/lk. Soovi korralkinnitame Teie tõlkeid ka notariaalselt.Ootame Teie päringuid e-posti aadressidele:

tallinn@luisa.ee • tartu@luisa.ee

TALENTOR ESTONIATalentor Estonia pakub Koja liikmetele kõikidest oma teenustest -15%hinnasoodustust ja lisaks veel 1 tunni tasuta personalitöö alast nõus-tamist. Pakkumine kehtib 2012. aasta lõpuni.Talentor on rahvusvaheline personaliotsingu ja personalitöö lahendustepakkuja. Kasutame traditsioonilisi otsingumeetodeid koos innovaatilistetehnoloogiliste lahendustega. Kandidaate esitleme Internetis koosvideointervjuudega. Eestis töötab 6 oma ala konsultanti ning Talentorivõrgustikku kuulub rohkem kui 100 professionaali 17 Euroopa riigis. Lisainfo: www.talentor.ee

NASDAQ OMX TALLINNPakume aktsiaseltsidele ja osaühingutele üldkoosolekute korraldamiseteenust. Teenuse osutamisel kasutame spetsiaalset tehnilist lahendust,mis võimaldab ettevõtetel oma koosolekuid läbi viia efektiivsemalt, väik-

sema tööjõu- ja ajakuluga. Teenust kasutavad NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeritud ettevõtted ning suuremad osaühingud ja aktsiaseltsid. Ettevõttel on võimalik tellida kogu üldkoosoleku korraldamine alates ruumide broneerimisest ja kutsete saatmisest kuni hääletustulemusteväljaselgitamiseni. Üldkoosoleku toimumiseks vajalik registreerimis-protseduur ning päevakorrapunktide hääletamine on aktsionäri/osaniku jaoks mugav ja kiire. Hääletustulemuste väljaselgitamine võtabvähe aega ning on konfidentsiaalne ja usaldusväärne. Omame aas-tatepikkust kogemust ja tehnilisi lahendusi üldkoosolekute korrektselettevalmistamisel ja ladusal läbiviimisel.Lisainfo: Hannele PookE-post: hannele.pook@nasdaqomx.com • Tel: 640 8834Veeb: www.nasdaqomxbaltic.com

AE PROJEKTI INSENER OÜAE Projekti Insener OÜ on ekspert omanikujärelevalve, ehitustehnilisenõustamise ja ehitusjuhtimise teenuste alal. Tegutseme kliendi esinda-jana ehitusprojektides, et tellija saaks keskenduda oma põhitegevusele.Meie kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Omame ISO2001: 2008 kvaliteedisertifikaati, mis katab meie tegevusvaldkonda.Klient saab meilt küsida ehitustehnilist nõu nii uute hoonete projek-teerimisel, ehitamisel kui ka olemasolevate hoonete haldusküsimustesEestis, Lätis ja Leedus.Lisainfo: Alger ErsE-post: info@projektiinsener.ee • Tel: 5691 1023www.projektiinsener.ee

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee