25
Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel Kai Siinmaa Ühiskondliku Leppe SA

Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel

  • Upload
    seven

  • View
    85

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti laste tervis XXI sajandi künnisel. Kai Siinmaa Ühiskondliku Leppe SA. Tervisepoliitika põhisuunad. Soovime pikemat eluiga Pikemat tervena elatud eluiga. Kas see on võimalik praeguste laste tervisekäitumis- trendide juures?. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

  • Eesti laste tervis XXI sajandi knniselKai Siinmaahiskondliku Leppe SA

  • Tervisepoliitika phisuunadSoovime pikemat eluigaPikemat tervena elatud eluiga

    Kas see on vimalik praeguste laste tervisekitumis- trendide juures?

  • Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 2004 (WHO, 2006)

  • Vanuse-spetsiifiline suremuse mr Eesti meestel ja naistel (2003) vrreldes Soomega (2002)

  • Vigastuste ja mrgistuste standarditud suremuskordajad EL riikides, 2004

  • Kulud/tulud vigastustest aastal 2002 (seotud alkoholiga) (Kaasik ja Uuskla, 2005)KULUVigastussurmad 1,7 miljarditVigastuste ravi 0,32 miljardit 2,02 miljarditLisaks: tulennetused, kuritegevus, suitsiidid, kaotatud tpevad, muud alkoholiga seotud haigused ja surmad jne.TULUAlkoholi aktsiis 1,24 miljardit

  • Kolm tulevikuprognoosi majanduskasvu arengus sltuvalt suremuse muutusest Eestis

    Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006. US$SKP elaniku kohtaSuremus ei muutuSuremus vheneb 1,5% aastasSuremus vheneb 3% aastas

  • Paralleelselt investeeringutega infrastruktuuri ja tstusesse, eeldab positiivse majanduskasvu silitamine investeerimist sotsiaalsesse kapitali.

    Seda on tendanud mitmed suuremahulised uuringud:Thomas, et al, 2000; Maailmapanga uuring - kski riik ei ole suutnud silitada pikema ajalist majandusarengut ilma investeeringuteta haridusse ning tervisesse.de la Fuenta ja Cioccone 2002; tendavad hariduse olulisust majanduskasvu suurendamiselFerreira ja Vanhoudt, 2002/01; kinnitab inimkapitali investeerimise vajalikkust arenevates majanduskeskkondades Grossman 1972; Maailma Investeerimis- Panga 2001; on tendanud tervisesse investeerimise vajalikkust majanduskasvu eeltingimusena Bloom et al 2001; Euroopa Komisjoni Working Paper leidis rohkem kui 100 riiki kaasavas uuringus, et tervisenitajate paranemine omab olulist efekti majandusele.

  • Sotsiaalse kapitali kvaliteedi

    . tagab hea haridus ning hea tervis

  • Kas Eesti noor on konkurentsi vimeline?

  • Lapsed arenevad koos muutuva keskkonnagaTnapeva lapsed vtavad vastu informatsiooni korraga mitmest eri allikast: ppimise ajal on lahti pik, arvuti (kus on avatud suhtlemiseks MSN), krvas on MP3 mngija

  • Kohandumine konkurentsitihedas keskkonnas?Saalisistuja kena korraprane hall ajuppiva noore mitme impulsiline aju

  • Eesti laps vrreldes 35 riigi keskmisegaOn saledam, sb vhem magusat, toitub samavrseltOn keskmisest rohkem arvutis ja televiisori ees On keskmisest vhem fsiliselt aktiivne

  • Laste osakaal, kes suitsetavad igapevaselt

  • Kaks ja enam korda purjus olnud pilaste protsentAastatega on vhenenud nende pilaste arv, kes ei ole kunagi purjus olnud. See nitaja on langenud 82%lt (1999) 62%-ni (2003).

  • Illegaalsete narkootikumide tarbimine 1516-aastaste seas on kasvanud 7%-lt 1995. a. 24%-ni 2003. a. Eestis on Maailmapanga statistika alusel maailma krgeim sstivate narkomaanide protsent. Suur osa lapsed ning noorukid. Eestis on Euroopa suurim HIV positiivsete inimeste esinemissagedus, absoluutne enamus neist on lapsed ja noorukid.Kooliealisi lapsi hukkub igal aastal vigastuste tttu umbes 75, poisse rohkem kui tdrukuid. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestis alla 14-aastaste laste suremus vigastuste ja mrgistuste tttu kige krgem. Jrjest suureneb pshika- ja sltuvushirete esinemissagedus. Enesetapp on muutunud 1529-aastaste peamiseks surmaphjuseks.

  • Halvenenud on pilaste subjektiivne tervis ja eluga rahulolu. Tervishiretega laste arv on suurenenud 10 aastaga peaaegu 10%. Eriti torkab silma 15-aastaste terviseprobleemide pidev suurenemine.

  • Veel lisaksKrge phikoolist vljalangevusSuur negatiivsete hinnete osakaalSuur koduste tde mahtPikad tpevad ....

  • Summeerides vastused suur pinge ja vga suur pinge, saame sellised nitajad, millega Eesti jb nende riikide hulka, kus noortel on suurem koolipinge kui paljudes teistes riikides, eri vanusgruppide puhul oleme 8. ja 6. kohal 35 riigi seas.

  • pilaste rahulolematus kooliga on silmatorkavalt suur. Kuigi riikidevahelised erinevused on suured, on Eesti selle poolest 35 riigi hulgas teisel kohal

  • Korrelatsioon tervise ja koolimeeldivuse vahel

  • ks Eesti laps vrreldes keskmise euroopa lapsegaOmab oluliselt suuremat rollirahvastiku silimisel vi mitte silimiselsltumatu riigina silimiselpikaajalise majandusliku edukuse silitamisel

  • Kolm tulevikuprognoosi majanduskasvu arengus sltuvalt suremuse muutusest Eestis

    Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006. US$SKP elaniku kohtaSuremus ei muutuSuremus vheneb 1,5% aastasSuremus vheneb 3% aastas

  • Meie edu tulevikus sltubtargast ja tervest lapsest

  • Tnan thelepanu eest!