Kodumaist ja puhast toitu tuleb jätkuvasti toota, et inimesed saaksid omamaist piima juua ja terved olla.

Loo kooli aasta õpetaja Allar Veelmaa

Detailplaneeringu ala peab olema tähista-tud infotahvliga

Loo alevikuvanema valimiskoosolekul kerkis esile kaks tu-gevat kandidaati

Sõjamehed said Külma talus kokku

NR. 145JUUNI 2009

SISUKORD

Eesti lipp, haritus ja kaitsevägiToomas KümmelVallavanem

Eesti lipu 125. aastapäe-val Otepääl, kus ka meie kaunis Jõelähtme lipp kõr-gel lehvis, pidas president kõne, milles ühendas meie rahvuslipu, haridusejanu ja kaitseväe meelekindlu-se ajaloo otsustavatel het-kedel.

See oli üks tundelisemaid ja tähendusrikkamaid üritu-si minu elus ning presiden-di parimaid kõnesid. Võib-ol-la seetõttu, et president tabas midagi üliolulist. Ta tabas li-pu tähenduse: “Kui eesti soost üliõpilased endale 125 aastat tagasi meie hilisemaid rah-vusvärve valisid, siis kehastas lipp ideaale ja aateid. See tä-histas, et noortel eesti mees-tel on õigus olla üliõpilastena

organiseeritud, et maakeelt kõnelev noormees on saksla-sega võrdne ka eestlasena (...) See ettekuulutus, see visioon osutus vägagi tõeks. Sini-mustvalge oli algusest peale haritlaste, laiemalt kultuur-rahva lipp ja vaid pi-sut aega hil-jem ka la-h i n g l i p p . Just vahvus ja vaimu-vara tõidki meile oma riigi. Ees-ti lukku ta-gasi vaada-tes võib väi-ta, et oma riigi saavutami-se ja taastamise kõrval on si-nimustvalge lipu all loodud kaitsevägi ja oma eestikeel-ne ülikool kaks kõige kand-vamat, kõige suuremat ot-sust, mida oleme rahvana tei-nud. Esimene aitas meil või-

ta Vabadussõja, teine aga jät-tis meid kultuurrahvana ellu siis, kui kaitsevägi oma üles-annet täita ei saanud – ja olgu rõhutatud, et mitte kaitseväe omal soovil või süül.”

Jõelähtme vallas lõpe-tab oma kooli-tee seekord kaks koolitäit noori, et minna edasi ülikoolidesse, et minna ellu. Mei-le on tähtis, et meil oleks pal-ju haritud noo-ri ja me pöörame sellele tähelepa-nu ning väärtus-tame seda. Me

väärtustame, et meie vallal oleksid targad juhid.

Samuti hindame oma kait-seväge. Selle aasta võidupü-ha on eriline, meie riik saab lõpuks ometi väärilise võidu-samba – lahinguvapruse kõr-geima autasu klaasist sümbo-

li näol. See on kuulsate Böö-mimaa meistrite töö ja sama sümboolne on seegi, et üle meie pealinna lendavad õhu-ruumi valvavad tšehhide pi-loteeritud NATO hävitajad. Ka meie valla viie veel elus oleva Teise maailmasõja veterani ees on auvõlg täidetud.

Esimest korda iseseisva Eesti ajaloos kogunesid lipu-päeval ka valdade esindajad oma lippude alla. Inimesed, kes ei suuda seista oma val-la eest, ei suuda seista ka oma riigi eest ja vastupidi. Selle-le tasub mõelda 2009. aasta imelisel juunikuul.

Sinimustvalge oli algusest peale haritlaste, laiemalt kultuurrahva lipp ja vaid pisut aega hiljem ka lahinglipp.

NR. 145JUUNI 2009

2

Hea lehelugeja!

Seekordne volikogu veerg ei sisalda informatsiooni vo-likogu istungilt.

Käes on suvi, on puhkuste aeg. Õige loodusesõber lä-heb metsa, rappa, turismireisile – kuhu iganes toast väl-ja, miks ka mitte koduvalda avastama. Tore on külatee-del näha jalgrattureid lausa perekonniti oma lähiümb-rust uudistamas.

Huviväärsusi meil jätkub – 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kivi-ajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paa-ri tuhande aasta taha. Kindlasti peaks igas kodus olema meie valla huviväärsuste kaart, mis annab ülevaate ko-dukoha vaatamisväärsustest ja matkaradadest. Kohali-ke huviväärsuste leidmisel on meile suureks abiks Rebala muinsuskaitseala koduleht aadressil www.rebala.ee.

Kutsun kõiki osalema võidupüha ja Harju XIV maakait-sepäeva üritustel.

Seekordne maakaitsepäev toimub Loksal. Üritus saab alguse Lool 22.06.09, kus maavanem ja maakaitsepäe-va külalised Soomest ja Rootsist istutavad traditsioonili-se tammepuu (nn Loksa linna puu) maakaitsepäeva 10. aastapäeva puhul (2005. a) rajatud Vabaduse hiide. Har-ju maakaitsepäeva tunnuslause on “Mees, sa pead kodu kaitsma!”

23. juunil toimub või-dupüha ning Vabadussõ-jas võidu saavutamise 90. aastapäeva tähistamine algusega 9.30 Loksa kiri-kus. Loksa linna keskväl-jaku suurel maa-alal toi-mub kaitsejõudude ja eri-teenistuste tehnika, va-rustuse ja relvastuse näi-tus. Näha saab helikopte-reid Robinson R44, Agus-ta Westland 139, lennukit AN-2, soomukit PASI ja tanki T-34/85. Maakaitsepäeva raames toimub maakonna eri-teenistuste ja militaarstruktuuride demonstratsioonesi-nemiste programm, kus näitavad oma oskusi piirivalve teenistuskoerad, toimub Põhja-Eesti päästekeskuse vee-show. Langevarjurid demonstreerivad täpsushüppeid, oma oskusi näitab politsei kiirreageerimisrühm. Osale-vad Kaitseliit ja Scoutspataljon ning toimub ajalooklubi Front Line näidislahing.

Päeva teisel poolel toimub presidendi poolt süüdatud võidutule vastuvõtmine, et võidutuli kogukonna jaanitu-lele viia. Oma jaanitule süütamiseks on igal külavanemal ja pereisal võimalus võidutuli läita valla jaanipeol, Jõe-lähtme rahvamaja tuleplatsil.

Jaanitulest rääkides meenuvad romantilised ettevõtmi-sed. Näiteks sai jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepu-nud vihalehega armastust võita. Jaanipäeva juurde kuu-lub kindlasti sõnajalaõie otsimine. Vanarahva pärimuste järgi tuli sõnajalaõit otsida metsast üksinda. Sõnajalg õit-seb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. Sõnaja-laõis on kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse, õnne, kõigi lindude, loo-made ja inimeste keele mõistmise võime, teadmised kõigi maailma asjade kohta.

Head jaani kõigile vallaelanikele!

Volikogu veerg

VALLA ELU

Kristiina VälbaHariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

Aprilli lõpu seisuga oli töö-tuna arvele võetud 194 Jõe-lähtme valla elanikku. Aasta tagasi oli 34 ehk kasv on ol-nud ligi kuuekordne.

106 ehk 55% arvel olevatest töötutest on mehed. 77% ar-velolijatest on vanuses 25–54.

Noori (16–24) on 13% ja vane-maealisi (üle 55-aastaseid) 9%. Töötuid, kelle töölesaamist ta-kistavaks teguriks võib olla eesti keele puudulik oskus, on 13%. 20% arvelolevatest töötu-test on olnud töötud vähemalt viimased 12 kuud.

Uue töötuna on 2009. aasta esimese nelja kuu jooksul re-gistreeritud 171 Jõelähtme val-la elanikku. Neist 84% töötas enne töötuks registreerimist. Enim levinud ehk 42% töösuh-

te lõpetamise põhjustest oli koondamine.

Selleks, et eespool toodud olukorda natuke leevendada, korraldas Jõelähtme Vallavalit-sus 3. juunil Loo Kultuurikes-kuse saalis teabepäeva “Tagasi tööturule”.

Teabepäeva sihtgrupiks oli hiljuti koondatud või töö kaota-nud inimesed, kes vajaksid tea-vet edasiseks tegutsemiseks, et tööturule naasta ning eesmär-giks oli teavitada koondatavaid

või koondatud töötajaid võima-lusest naasta aktiivsele tööturu-le, vältimaks pikaajalist töötust, tagamaks valmisolekut aktiiv-seks tööotsinguks ja selleks va-jalikke eelteadmisi. Teabepäeva läbiviijateks olid kogenud per-sonalikonsultandid ning teabe-päev oli osalejatele tasuta.

Kahjuks ei olnud aga teabe-päevast osa võtmas mitte üht-ki inimest. Seega ei tundu meie vallas kehtivat ütlus: “ära anna näljasele kala, anna talle õng”.

Merike Metstak

Kostivere on rahulik koht, politsei prioriteet on siin liik-luse järelevalve ja noorte te-gevuse jälgimine, ütles Ida-Harju politseiosakonna ko-missar Veiko Randlaine.

Nagu igal pool mujalgi on vargused korteritest vähene-nud, kuid vargused kauplus-test hoopis suurenenud. Vara-vastaste kuritegude kohta nii-palju, et kõige enam kannata-vad üksikud maamajad ja poo-leli olevad arendusalad. Kus peremees majas, sinna vae-valt kurjam tungib, aga uksed peavad ikka kinni ja lukus ole-ma. Varastele mõjub naabri-valve silt väga kainestavalt, see on märk tähelepanelikust pil-gust, mis kõikjal ja kõiki jälgi-mas. Maapiirkondades on õi-guskord küllalt rahulik, täna-vu on 200 kuritegu vähem toi-me pandud kui mullu. Elani-ke kaebused piirduvad pea-miselt liiklusteemadega. Asu-latesse tulevad head ja sirged teed, ohtlikel kohtadel hoiame silma peal. Suveperioodil jäl-gime hoolikamalt Neemet, Ka-berneemet ja muid rannapiir-kondi ning kõrvalteid. Alevi-kus väljakujunenud tundlik-ke kohti teame täpselt, meil on olukorrast väga hea ülevaade.

Alkoholi tarbimisse suhtume rangelt.

Terve Kostivere on hõlmatud naabrivalvega

Vallavanem Toomas Küm-mel, Kostivere naabrivalve sek-tori värske vanem Marko Raud-lam, Eesti Naabrivalve MTÜ esindaja Tiina Ristmäe, Põh-ja politsei Ida-Harju osakon-na juhataja vanemkomissar Veiko Randlaine ja kohalik va-nemkonstaabel Kalev Toomin-gas said kokku ja kirjutasid alla lepingu. See tähendab eelkõi-ge igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel.

Naabrivalve aluseks on ti-hedad sidemed ja infovahetus

naabruskonna elanike, koha-liku politsei ning kohalike või-muesindajate vahel.

Naabrivalve on samas naab-ruskonnas olevate majapida-miste ühine järelevalve ja abis-tamise süsteem, mis aitab ini-mestel ühiselt kaitsta ennast ja oma omandit ning vähenda-da hirmu kuritegevuse suhtes. Kuigi naabrivalve liikumine seondub eelkõige kuritegevu-se ennetusega, tegeletakse ka heakorraga laiemas mõttes.

Naabrivalve põhiideeks on “Kui näed, siis reageeri!”

Tihti on inimestel väärtuslik-ke tähelepanekuid ja informat-siooni rikkumiste ja puudujää-kide kohta, mis kahjuks jäävad-

ki naabrite omavaheliste juttu-de tasemele ega jõua ametkon-dadeni, kes aitaks probleeme lahendada. Et info õigesse koh-ta jõuaks, on igal naabrival-vega ühinenud inimesel oma naabrite ning politsei, kohali-ku omavalitsuse, munitsipaal-politsei ning naabrivalve pro-jektijuhi kontaktandmed.

Naabrivalve sektoriks on ta-valiselt üks ühistu või keskmi-selt kümme maja ühest kvar-talist. Igal sektoril on oma va-nem, kes on kontaktisikuks koostööpooltele ning kes levi-tab partnerite infot oma naab-rivalve sektoris.

Kostivere naabrivalve ootab teateid aadressil: naabrivalve@kostivere.eu

Jägala jões oli vahetult pä-rast Kehra paberivabrikus juhtunud avariid mõnede saasteainete sisaldus luba-tust kohati kuni 15 korda suurem!

Eesti keskkonnauuringute keskuse laborist saadud ana-lüüsitulemused näitavad, et va-hetult pärast Kehra paberivab-rikus juhtunud avariid ja pu-hastamata heitvee sattumist Jägala jõkke oli heitvee välja-laskekohas mõnede saasteai-nete sisaldus lubatust kuni 15

korda suurem, teatas keskkon-nainspektsiooni pressiesinda-ja BNS-ile. Heitvee väljalaske-kohast allpool võetud proovi-des oli reostusainete kontsent-ratsioon juba tunduvalt väik-sem ning järgmistel päevadel võetud proovidest ilmnes, et pärast biopuhasti töö norma-liseerumist paranesid näitajad kiiresti.

Praeguseks on veenäitajad juba tavapärasel tasemel.

Keskkonnaameti vee-elusti-ku peaspetsialisti Jaanus Tuus-ti hinnangul kinnitavad ana-lüüsitulemused esialgset ar-

vamust, et kalade hukkumist põhjustas tõenäoliselt reostuse hetkel tekkinud hapnikupuu-dus. “Koostoimes teiste reoai-netega ilmnesid vahetus lähe-duses olnud kaladel üldmür-gistuse nähud ja nii nähtigi ko-he pärast reostust allavoolu kandumas ka veel elumärkide-ga särje- ja ahvenamaime,” sõ-nas Tuusti. Kehra paberivabri-ku biopuhasti rikke tõttu voo-las 18. ja 19. mail puhastamata heitvesi Jägala jõkke ja reostas selle. Esialgsetel andmetel võis Jägala jõkke jõuda umbes kaks kuupmeetrit leeliselist heitvett.

Jägala jões Kehrast allapoole jääva Parksaare küla piirkon-nas oli 19. mail näha arvukalt hukkunud särgesid ning ahve-naid. Hiljem ei ole jões surnud kalu avastatud. Lisaks paberi-vabriku Horizon heitveele pu-hastas biopuhasti ka Kehra lin-na heitvett. Rike vabriku bio-puhastis kõrvaldati teisipäe-val. Paberivabriku Horizon ju-hatuse esimees Sunil Marwah sõnul tekkis rikke tõttu vabri-ku veepuhastusseadmetes üle-vool ning piiratud kogus leelist pääses Jägala jõkke.

BNS

Kostivere on hõlmatud naabrivalvega

Mis tasuta, see kasuta

Jaanipäeva juurde kuulub kindlasti sõnajalaõie otsi-mine. Vanarahva pärimuste järgi tuli sõnajalaõit otsida metsast üksinda.

Väino Haab volikogu esimees

Jägala jões saasteaineid 15 korda lubatust rohkem

NR. 145JUUNI 2009

3PERSOON

Maaelu – lihtsalt elulaad

Merike Metstak

Mõnus kadakatevaheline looduslik kruusatee viib väl-ja taha, mõlemal pool kar-jateed mustavalgekirju ka-ri segamatult söömas. Koer Antonius tuleb väärikalt võõrale vastu, ei haugu ega hammusta, aga jätab kõik rangelt meelde – just niisu-gune nägu on tal peas.

“See kõrgem koht on va-na merekallas. Tegelikult jääb Kaberneeme randa siit küm-me kilomeetrit. Kui väike olin, polnud metsa ees, Punaki-vi paistis kätte. Rabamets oli marju täis. Ümberkaudsed ini-mesed käisid vanasti siin mus-tikal, rabast on marju koorma-te kaupa välja toodud. Igasu-guseid metsloomi on meil pal-ju. Jahimehed on huvitavad, näevad metsloomas vaid li-ha. Sügisel käib meil karu aias kreeke söömas. Raputab puud, marjad kukuvad maha ja sealt ta neid sööb. Üle-eelmisel põuasel suvel käis põder igal teisel ööl õuekraavist vett lür-pimas. Kartulivõtmise õigest algusest andsid ükskord mär-ku metssead. Olid tulnud öö-sel põldu ja kartulivarred hun-nikusse lükanud nagu buldoo-seriga. Ei saanudki enam kar-tulivõtuga viivitada. Kahju, et külas on loomapidamine väl-ja surnud. Vanasti külarahvas naeris mind, et näe, Mati teeb kartulivõtmiseni heina. Nüüd pole külas peale meie enam ühtegi lehmapidajat,” nostal-gitseb peremees. Mati Koik on väljaõppinud aednik, eriti ri-pub südame küljes mesindus. Eluaegne armastus on talle ol-nud muusika: laulmine ja lõõt-samäng. Pikki aastaid on laul-dud ansamblites ja koorides, sageli solistinagi. Kaua aastaid oli Mati Nooruse koori kandev bariton.

Kuidas linnanaisest taluperenaine sai

Sippasi talu laudas on üle 20 looma. “Selle hulga loomadega saame kenasti hakkama. See on meile paras pensionilisa,” ütleb pererahvas ühest suust. Nad räägivad lahkesti kõigest

ja rõhutavad nagu muuseas, et ei ela üle oma võimete. Kaalut-leti ja anti endale aru – eluaas-tad on sealmaal, et suuri in-vesteeringuid ei ole mõtet te-ha ega pangalaenu võtta. “Tee-me jõukohast tööd ja tunneme elust rõõmu. Teisiti ei oskaks-ki olla ja elada,” kinnitab pere-mees.

Anneli ütleb, et suurema osa elust on ta linnatüdruk olnud. Kui küsida tema maale sattu-mise lugu, tuleb täpne vastus: “Mees tõi mu linnast ära. Hak-kasime koos elama sel ajal, kui mehe ema jäi vanaks. Ei jaksa-nud enam karja talitada ja pidi loomad ära viima, aga ei raat-sinud noori loomi lihtsalt käest ära anda. Tõigi kaks lehma ja lambad meile. Siis oli nõuka-aja lõpp. Uskuge või mitte, aga mina jäin töölt koju ja hakka-sin talu pidama. Hiljem sai-me lõppeva kolhoosi laudast loomi lisaks. Olid viletsad, aga meil hakkasid kosuma ja häs-ti piima andma. Ega talupere-naise tarkus niisama tulnud-ki, rumalana olin alguses pä-ris hädas. Esimesel aastal ei tundnud lehma indlemist-ki ära, sattusin paanikasse ja arvasin, et lehm on lolliks läi-nud. Aga kõik on omandatav,

inimene õpib elu lõpuni. Loomad on oma iseloomult

nagu inimesedki. Kui neid tunned, aimad juba täpselt ette, kellelt võid jalaga mat-su saada ja kellelt sabaga. Ti-gedikke on ja ka teistsuguse iseloomuga isendeid, mõned on meil väga leebed tüdru-kud”, räägib perenaine. “Meie lehmadel on inimeste nimed. Näiteks Kristina ei salli keda-gi, teeb enda ümber alati sar-vedega platsi puhtaks. Suhted loomakarjas on samasugused kui inimeste vahelgi. Mis teha, kõik ei saa paratamatult kõigi-ga hästi läbi.”

Anneli on hariduselt kee-

mik, aastaid inimestega ja kol-lektiivides töötanud. Tal on inimsuhete keerdkäigud teada ja ta väidab, et kõik oma talu-perenaise tarkused on tulnud raamatutest. Esimene lugemi-ne siia talusse tulles olnud vei-sekasvatuse käsiraamat. Pe-renaise lugemisvara ei piirdu vaid loomakasvatusliku sisu-ga õpperaamatutega. Toas on teise korruse seinad raamatu-riiulitega kaetud, paremad as-jad ostetakse koju, sest millal see aeg raamatukogus käia on. Linna ma tagasi ei igatse mitte mingil juhul, kinnitab Anneli. "Oleme kokku ostnud igasus-guseid plaate, rahvalikku ja tõsist muusikat. Minule meel-dib eriliselt klaverimuusika ja ka ERSO salvestusi võin kuula-ta lõpmatuseni".

Piimatootmisega rikkaks ei saa

Hommikune ja õhtune lüps käib kella pealt, südapäev jääb muudele asjaajamistele. Mui-dugi ei saa Anneli ja Mati ku-hugi puhkama ei sõita, loom ju puhkust ei anna, aga ometi-gi ei tee nad sellest maailma-häda. Õhtused peod ja mine-mised nendesugustele ei sobi. Käimised ja sugulastega kok-kusaamised sätitakse kesk-päevasele ajale. Väiketoot-

mist ära lõpetada pole nad veel mõelnud, kuigi eluaastate poolest võiksid juba palju aas-taid mugavat pensionäripõlve pidada.

Siin toimetatakse vanaviisi, piimaauto õue ei käi, tonn pii-ma kantakse käe otsas ja nõu-dega autosse ja sõidutatakse ise otse juustutööstusesse. Pe-rerahvas kiidab kokkuostjat, raha makstakse iga kord ko-he ära ja muret pole. Midagi jääb ka oma elamiseks, milleks muidu vaeva näha ja tööd te-

ha. Heinategu tellitakse teenu-sena, põllumajandustoetusest piisab, et silo ja hein talveks valmis saada. Pole see lehma-pidamine ühtigi nii raske.

Mati põhimõte on, et ko-dumaist ja puhast toitu tu-leb toota, et inimesed saaksid omamaist piima juua ja terved olla. Oleme kõik saanud leh-tedest lugeda praegusaegsete karjafarmide edulugusid, näi-nud pilte, kus sõnnikuste saa-baste asemel kõpskingi kan-dev farmer vaatab, lips kaelas,

äraseletatud ilmega arvutiek-raani ja robot muudkui lüp-sab. Õnne kui palju. Pole sala-dus, et sellel aastal vähendati ühtäkki piimalehmatoetust ja piima tootmine ei tasuvat üld-se ära. Piima toodetakse roh-kem, kui seda Eestis tarbitak-se. Ka rikkad nutavad, nagu öeldakse. Niikaua, kui püsivad maalähedase elulaadiga talud, kestab Eestis ka ehe maaelu.

Tänavu tähistavad Anne-li ja Mati Koik kooselu 25. aas-tapäeva.

Esimesel aastal ei tundnud lehma indlemistki ära, sattusin paani-kasse ja arvasin, et lehm on lolliks läinud.

Kuidas linnanaisest sai taluperenaine. Saade “Sõida maale” tegi tänavuse hooaja lõpusaate Jõelähtme valla väi-ketootjatest. Fotodel on Anneli ja Mati Koik ning saatejuht Rain Kelk.

NR. 145JUUNI 2009

4 AJA LUGU

Haljava ajaloostMare Vaarik

Haljava ja Sambu külad olid kunagi Maardu mõisa omandid. Haljava mõisa oli asutanud üks Rootsi väe-pealik.

Hiljem kuulus mõis parun Stackelbergile. 1870. aastal, kui hakati ehitama raudteed, läks Haljava parun Raasiku jaamaülemaks ja andis mõi-sa Kiviloo härra kätte rendile. Raasikult läks härra Baltiskis-se, kus suri 1880. a.

Haljava mõisniku tütar abi-ellus Pikwa mõisaomaniku-ga, samuti Stackelberg. Peale lahutust abiellus tütar uues-ti Haljava mõisa valitseja När-lingiga. 1921. a Juri Närling su-ri ja maeti Haljava sakste plat-sile. Peale mõisa ülevõtmist elas proua Kehras. 1931. a su-ri ja maeti Raasikule. Tema oli viimane Haljava paruni pe-rekonna liige. Haljava mõi-sa härrad hoidsid väga metsi. Metsavahid olid Kaemla, Aru, Männiku ja Räägu kohapida-jad. Peametsaülem elas mõi-sas, need olid poolakad Liv-inski, Kastomski. Kui mõis oli ehitatud küla asemele, oli veel alles kuus talu: Kure, Kensov, Pärtli, Peetri, Kärba ja Lassi.

1864. a krunditi talud, iga-päevased teopäevad jäid ära. 1865. a jüripäevast hakkas maksma raharent.

1887. a ehitas Jakob Pakosta Salumäe veerule tuuleveski ja 1888. a elumaja.

Haljava küla on esmakord-selt mainitud 1241. a (HA-LENHABUS), mõisast esime-sed teated aastast 1562 (HAL-LINAP). Haljava alevik tekkis

Harju-Jaani kiriku lähedale teeristile 20. sajandil.

SAMBU külas oli 15 talu ja 12 sauna. Talud olid Agari, Kubja, Vainu, Miku, Jaagu, Härma, Klemeti, Rooba, Oti, Kärba, Pakosta, Nurga, Uustalu, Too-matõnu ja Ülevainu.

Laane talu oli lagunenud, maad antud saunameeste kät-te. Saunad olid Laane, Kii-ge, Lindi, Kärati, Aukemäe (3), Katkuvälja, Aaviku.

1864. a mõõdeti Tinomet-sa maadest, mis oli soode ja Raasiku mõisa piiridega teis-test maadest lahutatud, mõisa kuuendiku maaks. Sealt mõõ-deti välja kooli krunt ja 11 sau-nakohta (tänapäeva Halja-va alevik). Saunamehed tegid koha eest kaks päeva nädalas mõisas tööd – jüripäevast ku-ni mihklipäevani tehti mõisas tegu. Peale teopäevade lõpeta-mist mindi raharendile, algul 15, hiljem 25 (?) aastas. Eesti valitsuse ajal müüdi need ko-had pärisomaduseks.

Priius kuulutati välja Vene keisri Aleksander I ajal 1816. a.Valitsuse poolt pandi 1846. a piir mõisa ja valla maade va-hele, see jäi ainult paberile.

Maalt hakkasid inimesed kippuma linna. Mõisnikud ta-kistasid – nõuti linnamineku loa eest 10 rubla maksu, see oli suur raha. Hobune maksis 5 rubla, lehm 3 rubla.

Harjumaal viidi nimede pa-nemine läbi 1834. a.

Endiste paikade nimedest Haljavas

Haljava põllud olid kõik soo-dest piiratud. Sambus oli kaks suurt mäge: Kurgelaskme ja Tassumäe.

KÜNGASTE nimed olid Pi-

kakivi, Aaviku, Lassi, Ülekä-ratimäe, Kolba, Suurtepõllu, Pihu, Risti, Kõrgekalda, Sea-munni, Seli, Aukemäe, Kesk-miste, Tagumiste, Kurgelask-me, Tassu, Maevahe, Võhma, Ülemistesöödi, Oaallika, Wo-maemanda, Ratta, Maitsemäe, Salu, Madude, Rähni, Kaemla, Kiililaskme, Veski, Aniskatku, Abemäe, Juustevaru, Wenele-pe, Kiwia, Tinametsa, Hundi-augu, Maidu jt.

SOODE nimed: Aaviku, Ti-nametsa, Tassumäe, Kinge-laskme, Sihwri, Tagumis-te, Keskmiste, Jägala aruäär-ne, Seli, Kopli, Lange, Pära-luha, Suur soo, Ristkaevan-du, Võhma, Kulli, Jootme, Us-si, Maevahe, Maitsemae loik, Mattamäe loik, Keskvälja loik, Saunapaju, Vanaemanda auk jne.

ALLIKAD: Agari allikas, mil-lest oja jooksis Riisi jõkke; Oa allikas, millest oja jooksis Aga-ri allikasse.

ARUHEINAMAADE nimed: Läbikäima, Liivaaukude, Laas-tusoo, Lebaduse vahe, Ojaäär-ne, Põdralaskme, Aabemäe mulgu, Karuaukude, Tamme-lepe, Kindaniidu, Sipelganii-du, Tondiniidu, Koogi söödi, Anismäe Kivistiku jne.

KATKUDE nimed (kohad, kus käidi soodest läbi, silluta-ti, tekkisid teekohad):

Kärati, Allika, Seli, Aukemäe, Kivisilla, Keskmiste, Tagumis-te, Maevahe, Võhma, Wenele-pe, Saunapaju, Kiriku katkud – need olid juba kuivanud.

Suvel kuivasid ka Palgi, Woode, Aniskatku, Kaemla katk. Ainult Aukemäe katk on praegu veega täidetud (1936. a märtsis).

(Avaldatud lühendatult.)

Marju Tammepuu

Kuidas sündis Loo Vaba-duse hiis.

Harju kümnendal maa-kaitsepäeval, aastal 2004. sai alguse Jõelähtme valla Loo alevikku Proosa kivikalme-te kõrvale rajatud Vabaduse hiis, kuhu maakaitsepäevadel omavalitsuste esindajad istu-tavad tammepuu. Igal aastal lisandub korraldava omava-litsuse, Kaitseliidu Harju Ma-

leva juhatuse liikmete ja vä-liskülaliste istutatud puu.

Proosa kivikalmeSuur, enamasti (ligi 1400

ruutmeetri ulatuses) läbikae-vatud kivikalme paeseljakul Pirita jõest umbes 0,5 km ida pool endise Proosa talu maal. Koosneb eriaegsetest osa-dest. Põhja- ja kirdeosas oli osaliselt säilinud 1. saj m.a.j. rajatud kivikirstkalme maa-kividest ringmüüri (läbimõõt 9 m) ja paeplaatidest laotud kirstuga; sisaldas ka hilise-

maid matuseid. Kivikirstkal-mest ida pool oli ühetaran-diline kalmeosa peamiselt 4.–5. saj matustega. Ülejää-nud kalmeala oli kaetud eba-ühtlase paksusega korrapä-ratu kivilademega; lisaks põ-letusmatustele leiti ka põleta-mata luid. Kalmeala keskosast saadi arvukalt 5.–6. saj leide, millest silmapaistvaima osa moodustavad hinnalised im-portesemed. Kalmeala lõuna- ja edelaosa kasutati peamiselt 1.–13. sajandil. Kaevati 1970–84 (K. Deemant).

Margit Pärtel

Loo alevikust Narva mnt poole jääval alal, endise sõ-javäebaasi vahetus lähedu-ses toimusid 1.–15. juunini arheoloogilised väljakae-vamised rauaaja algusest pärinevate kamberpõldu-de alal.

Tööd toimusid Tartu Üli-kooli arheoloogi Helena Kaldre juhtimisel eesmärgiga uurida muinaspõldude jää-nuseid, mis koosnevad mät-takihi all kamardunud mada-latest põllukivihunnikutest ja põllulappe eraldavatest ki-vist piiretest. Koos tudengi-te ja teiste arheoloogiahuvi-listega püütakse välja selgita-da, millal, millises ulatuses ja kuidas sellel alal maad hari-

ti. Tegu on ulatusliku põldu-de alaga Loo aleviku ja Liiva-mäe küla vahelisel alal ja selle aasta kaevamised on jätkuks eelmiste aastate kaevamiste-le. Uuritavale alale kavanda-takse lubjakivikarjääri. Töid finantseerib AS Talter. Koha-le tulnud uudistajatele anna-vad heameelega teavet arheo-loogid, täpsemad uuringute ja proovide tulemused saabu-vad siiski hiljem.

Arheoloogilised kaevamised Lool

Tamme istutamine Vabaduse hiide

NR. 145JUUNI 2009

5ELU

Auvõlg sõjaveteranide eesMerike Metstak

26. mail valitses Lagedil Külma talus Eesti Vabadus-võitluse Muuseumis pidulik õhkkond.

Siia kogunenud Jõelähtme ja Rae valla sõjaveterane oli saa-bunud tervitama kaitseminis-ter Jaak Aaviksoo. Minister kõ-neles ka kaitseväe tänasest te-gevusest ja tutvustas Eesti kait-sepoliitika suundi ning vastas küsimustele. Kohal oli meie piirkonna Kaitseliidu esindaja Rein Peetrimägi. Veterane ter-vitasid Jõelähtme ja Rae valla-vanemad Toomas Kümmel ja Raivo Uukkivi. Kaitseliidu au-vahtkond süütas tule tõrvikus, mida traditsiooniliselt tehak-se kõigi oluliste tähtpäeade ja sündmuste auks. Koos kaitse-ministriga istutati nimeline tamm. Vabadusvõitluse muu-seumi väsimatu eestvedaja ja hing Johannes Tõrs oli vetera-nidele katnud ka laua. Meelde-jäävale päevale andis väärili-se lõppakordi muuseumi an-sambel Kuldne Õhtupäike, kes on oma esinemistega pälvinud tunnustust ning poolehoidu Jõelähtme vallas ja kaugemal-gi. Jõelähtme valla veterani-dest olid kohal Ado Eha Man-

nivast, Ants Lätti Saha külast, Peeter Nool Ülgasest ja Erik Vi-li Vandjalast. Tervislikel põh-justel jäi seekord kahjuks tule-mata Arved Peetrimägi Võerd-la külast. Meie valla veterani-dest koguni neli on soomepoi-sid, kes võitlesid Soome Jätku-sõjas JR200 üksuse ridades.

Vallavanem Toomas Küm-meli sõnul on tal süda rahul, et pisikenegi osa auvõlast nende meeste ees sai Jõelähtme val-la poolt täidetud. “Need me-hed väärivad täit austust ja lu-gupidamist, veterane ei ole enam palju järele jäänud. Au-väärt mehed on seni meie val-las teenimatult vähe tähele-panu saanud. Paljude soome-poiste teed ristusid 1944. aas-ta sügisel Saksa armees võidel-nud meestega Emajõe ääres. On suur õnn, et selliseid mehi on meil veel elus, kellelt saame kuulda viimase suure sõja va-hetuid muljeid,” ütles vallava-nem.

Eelseisva võidupüha tähis-tamise üritustel Jõelähtme vallas ning võidusamba ava-mise käigus Tallinnas Vaba-duse platsil tahab vallavalit-sus avaldada lugupidamist ja pöörata taas tähelepanu meie auväärt sõjaveteranidele.

“Need mehed vää-rivad täit austust ja lugupidamist, veterane ei ole enam palju järele jäänud.”

NR. 145JUUNI 2009

6

Rozeta MeosLoo kooli huvijuht

Loo kooli parimate õpilas-te vastuvõtule 28.05.2009 sai kutse 106 õpilast koos va-nematega.

Loo Kultuurikeskuse saal purustas selle üritusega kind-lasti oma viie tegutsemisaasta publikurekordi. Neljapäeval, 28. mail enne kella 19.00 Loo Kultuurikeskusesse rahvast muudkui tuli ja tuli. Näis, et saali seinad on kummist, sest ... kõik mahtusid ära!

Loo kooli hoolekogu ja di-rektsiooni ühise piduliku vas-tuvõtu avasõnad ütlesid kooli direktor Sirje Laansoo ja koo-li hoolekogu viimased viis aas-tat esimehena juhtinud And-rus Sepp. Ka Jõelähtme valla-vanem Toomas Kümmel tun-dis heameelt, et Loo koolis nii palju tublisid õppureid on.

Lõppenud aasta oli nii Loo kooli õpetajatele kui ka õpi-lastele keeruline ja eriline seo-ses koolimajas toimuva suure remondi ning korduvate üm-berkolimiste tõttu. Aprillikuu lõpus tuli kõigil koolimajast välja kolida ning nii õpetajad kui õpilased pidid paar näda-lat õppetööd toimetama ilma klassiruumideta. Viimane õp-peveerand lõppes seetõttu ju-ba maikuu keskel ehk tavapä-rasest ajast paar nädalat va-rem. Õpitulemused olid aga vaatamata sellele niisugused, et Loo kooli õpilaste üle võib uhkust tunda. Uhkelt ja vää-rikalt tulid tunnustust vastu võtma ka meie õpilased ning nende emad-isad.

Tunnustusõhtu esimene osa kuulus neile õpilastele, kes olid läinud õppeaastal kooli-le au ja kiitust toonud nii maa-konnas kui vabariigis. Teine osa kuulus algklasside tubli-matele ja kolmas osa kesk- ja vanema astme headele ja väga headele õppuritele.

Kooli tänukirja andis üle di-rektor Sirje Laansoo. Loo koo-li logoga kruusi kinkis hoole-kogu esimees Andrus Sepp. Vallavanem Toomas Kümmel õnnitles tublimaid õppureid, kinkides valla logoga pliiat-sikarbi, mälupulga või seina-kella. Ka õpilase vanemad said kooli tänukirja ning kevadlilli.

Tänusõnad ja tunnustamine

Vastuvõtul kuulus eriline austus Loo kooli aasta õpeta-jale Allar Veelmaale.

Kõiki Loo kooli õpetajaid tunnustati kooli tänukirja ja kevadlilledega, lisaks direk-tori, hoolekogu esimehe ning vallavanema soe käepigistus. Eriti südamlik oli see, et ka lapsed ja lapsevanemad leid-sid häid sõnu õpetajatele üt-lemiseks. Kingiks toodud lil-leõis tegi aga südame tõeliselt soojaks!

Hoolekogu esimees Andrus Sepp: “Tänane üritus on kõige ilusam mitte ainult Loo kooli mastaabis, vaid kogu Jõeläht-me vallas! Nii palju tublisid ja õnnelikke lapsi ning nende va-nemaid nähes võin öeldud sõ-nades kindel olla. Loo kool on hea kool, sest siin õpib nii pal-ju häid õpilasi. 324-st Loo koo-li õpilasest 106 parimat – see on hea tulemus. Kui siia lisada veel 36 tublit sportlast, on tu-

lemus ju fantastiline! Olen uh-ke, et sain olla viis aastat Loo kooli hoolekogu esimees.”

Kooli direktor tänas Andrus Seppa südamega tehtud töö eest Loo kooli hoolekogu esi-mehena aastatel 2004–2009.

Vastuvõttudel esinesid Loo kooli algklasside ansambel Väike Laululind, solistid Kris-tin Liisma ja Eneli Elias, kla-veriklassi õpilane Violeta Osu-la õpetaja Leili Värte juhen-damisel, klaveriklassi õpila-sed Triin Johanna Palderma ja Grete Helena Eranurm õpeta-ja Tiina Muddi juhendamisel ning süntesaatoriklassi õpi-lane Ragne Soolind õpetaja Aare Värte juhendamisel.

Loo Kultuurikeskuse ees tehti ka suur ja sõbralik ühis-pilt selle ilusa päeva jäädvus-tamiseks.

Vastuvõtu viimane osa möö-dus kultuurikeskuse 1. korruse noortetoas, kus mõlemal päe-val olid fantastiliselt ilusa vas-tuvõtulaua katnud meie suu-repärased lapsevanemad Liia Väikmeri ja Karin Ajamaa.

Loo kooli direktsiooni ja hoolekogu nimel suur tänu neile ja kõigile meie toredate-le lapsevanematele meeldiva koostöö eest 2008/2009 õppe-aastal. Aitäh Jõelähtme Valla-valitsusele nende ürituste toe-tamise eest.

Loo kooli parimad sportlased

27. mail kell 12.00 toimunud parimate sportlaste vastuvõ-tule sai kutse 36 õpilast.

Direktor Sirje Laansoo rõ-hutas oma sõnavõtus, et need õpilased, kes vastuvõtule kut-se said, on kahekordselt tub-

lid, sest lisaks õppimisele on nad ka spordivõistlustel pida-nud pingutama ning tublilt nii kooli kui ka Jõelähtme valda esindama. Spordipoisi ema-na on tal hästi teada, kui ker-gelt või raskelt head sportlikud tulemused tulevad, milliste loobumiste hinnaga nii lapse-le kui ka perele. 36-st õpilasest koguni 14 olid kutsutud ka pa-rimate õppurite vastuvõtule.

Parimate sportlaste tun-nustamisel osales aukülali-ne, tippsportlasest rallisõit-ja Urmo Aava, kes tublimatele spordipoistele ja -tüdrukute-le Loo kooli tänukirjad üle an-dis ning lisas ka väikeseid nä-punäiteid meediaga suhtlemi-seks ning fotograafile poseeri-miseks.

Õpitut said kõik kohaletul-nud kohe ka kasutada, posee-rides tänukirja vastuvõtmi-sel Loo kooli fotograafile Rii-nu Raasukesele 10. klassist. Urmo Aava sai kohtumisest mälestuseks Loo kooli kauni seinataldriku. Külaline aval-das lootust, et meie ilus tra-ditsioon järgmisel aastal veel-gi rohkem noori sportlasi kok-ku toob ning lubas sügisel tul-la uut koolimaja kaema ning spordihuvilistega kohtuma. Oli huvitav kuulata, et valla-vanem Toomas Kümmel kol-me spordipoisi isana oskas lei-da just need õiged sõnad, mis sellele üritusele väärikust ja kaalu lisasid. Vallavanem an-dis kõigile sportlastele kingi-tuseks mälupulga ning kooli direktor Sirje Laansoo kinkis kooli logoga kruusi.

Ühispildile mahtusid kõik sportlased ja nende juhenda-jad ning külalised.

KOOL

Loo kooli parimad õppurid

11 Tukia, Krislin

8b Tukia, Marilin

12 Lepik, Leeles

8b Drozdova, Jelena

8a Aasaru, Anette

12 Harak, Mirjam

10 Puusepp, Kerli

10 Hallmägi, Teele

2b Margus, Gregor

4a Margus, Georg

4b Olek, Laura

11 Sepp, Jaanika

10 Pajula, Riti

8b Pajula, Käti

2b Klettenberg, Sandra

3a Osula, Violeta

3b Palgunov, Maria

4a Elias, Eneli

5 Heinmets, Karina

9 Heinmets, Gretel

10 Muddi, Eliise

10 Raasuke, Lii

10 Rohtmets, Keisi

10 Tammeleht, Sandra

10 Vaab, Liisi

10 Ajamaa, Kert

11 Edovald, Elyca

9 Smirnov, Helena

10 Raasuke, Riinu

12 Plinkner, Janar

1b Kaska, Hardy

4b Veller, Mattias Jürgen

3b Tilts, Rauno

3a Rodima, Johanna Madleen

1a Adul, Anete Liis

1a Klandorf, Lisa Marie

3b Klandorf, Gerda

1a Laul, Sandra

1a Leidsaar, Martin

1a Tuul, Kirke

1a Vatman, Mairit

1a Viks, Kamilla

1b Kaar, Egery-Keithi

1b Põder, Reili

3b Põder, Avely

1b Pähkel, Dan

1b Raie, Triinu

1b Sarnet, Killu Brita Ingel

1b Slungin, Hanna Rahel

2a Ohtla, Helina

2b Morbeek-Karp, Paula-Y.-K.

2b Väikmeri, Liisa

3a Evartov, Eliise

3a Hellaste, Ingmar

3b Lilleorg, Pillemari

3b Reichardt, Kristin

3b Sults, Sven

3b Vassenkina, Darja

4a Hundimägi, Karola

4a Kippa, Kristo

4b Valge, Ander Ott

5 Kriiska, Karolin

5 Küngas, Kaur

10 Küngas, Kati

5 Lahk, Rene

5 Lang, Ingrit

5 Paldermaa, Triin Johanna

5 Pilnik, Kaisa

5 Priidel, Bret Rii

5 Soolind, Ragne

5 Tamm, Tagne

5 Teinlum, Mariel

8b Teinlum, Mario

6a Iga, Emil Gert

6b Kallas, Kadri-Ann

6b Raud, Siim

6b Timberg, Karmen

6b Kaselt, Birgit

6b Mardim, Mariett

6b Männik, Ott

6b Soorand, Kristel

6b Soots, Grete-Sylvia

6b Stein, Raul-Richard

6b Vaask, William

6b Venno, Kristjan

7 Heiste, Hanna

9 Heiste, Henri

7 Kaste, Kristin

7 Katskova, Julia

7 Kivila, Hanna

7 Ogorodnik, Vladislav

7 Palmik, Martin

7 Randmeri, Claudia

7 Riener, Allan

7 Vaik, Gerli

8a Sondberg, Getter

8a Kolk, Karoli Helia

8b Kukebal, Johannes

9 Lipping, Eleken

10 Toll, Kristtina

12 Teesalu, Jane

12 Lastik, Teeri

12 Pugi, Jane

12 Pähn, Kristi

12 Viirmaa, Marili

12 Võsa, Jarmo

NR. 145JUUNI 2009

7

Signe Veelmaa

Juunikuu esimene päev on rahvusvaheline laste-kaitsepäev.

Tänavu oli Jõelähtme Las-tekaitse Selts Loo lastele kül-la kutsunud tuletõrjujad koos autodega. Aleviku suurimal platsil seisis neli punast pääs-teautot, üks uhkem kui teine. Lapsed said autosid uudista-da nii seest kui väljast, oma käega katsuda, roolis istu-da ja kõikvõimalike nuppude ja kangide kohta pärida. Sa-mas jagati ka õpetust, kuidas toimida siis, kui kahjutuli on lahti pääsenud. Põnev oli ise tulekustutiga tuld kustutada. Näha sai ka erivarustust, mil-lega päästjad saavad ohutult paksu suitsu sisse minna. Jul-gemad lapsed said proovida, kuidas hapnikumask pähe mahub. Eriti põnevaks läks, kui veekahur käima pandi. See pakkus lastele suurt lusti,

kuna vett pritsis palju ja kau-gele. Lapsed said käes hoi-da kustutusvoolikut ja selle-ga päris tuld kustutada. Ilm oli suurepärane ja lastel lusti jagus. Iga ürituse juurde kuu-luvad mõistagi meened; laste-le jagati komme, kleepse, pla-

kateid ja raamatuid. Ühesõ-naga – tore ja eluliselt õpet-lik kevadpäev läks igati korda, lapsed said taas ühe kogemu-se võrra targemaks. Suur tänu korraldajale ning Kabernee-me ja Kostivere vabatahtlike-le päästjatele.

LAPSED

Lapsed kustutasid Lool tuld Koolieelikud tutvusid vallaga

Loo kooli parimad sportlasedHarjumaa koolidevahelised MV rahvastepallis V koht Ragnar HinnPaul PõldmaArgo JõesaluRauno TiltsKent-Kristjan PaasKevin BergJan SildAlar Tiismaa

Harjumaa koolidevahelised MV staadioni teatejooksudes pendelteatejooks 10x50 m kuni 5. klass III kohtLaura OlekKristina LiismaKarola HundimägiKaisa PilnikBret Rii PriidelRaimo SulgAllar NaberAndre Ott ValgeSander Leks

Michael Lilander

4x100 m teatejooks 6.–7. klassi poisid III koht William VaaskAnti LestmanAlex Sander SeppMartin Palmik

4x100 m teatejooks 8.–9. klassi tüdrukud IV koht Jelena DorozdovaMarilin TukiaLiis TalivereHelena Smirnov

3x800 m teatejooks 8.– 9. klassi tüdrukud IV kohtGetter SondbergJelena DrozdovaMarilin Tukia – seeriajooksu üldvõitja

10x55m teatejooks 10.–12. klass V koht

Kristtina TollMargit TraublumKeidi KaldmaLiivi TobbiJaanika SeppKen TaliHenry TeesaluJörgen Martin – seeriajook-su võitjaOliver PalmikMartin Peenemaa

4x100 m teatejooks tüdrukud 10.–12. klass V koht Kristtina TollMargit TraublumLiivi TobbiKeidi Kaldma

4x100 m teatejooks poisid 10.–12. klass V koht Oliver PalmikKen TaliHenry TeesaluJörgen Martin

Katrin PaldermaaLoo lasteaia Pääsupesa juhataja

26. mail kogunesid Jõe-lähtme kolme lasteaia lõpe-tajad toredale ekskursioo-nile, et tutvuda koduvalla vaatamisväärsustega ja lõ-busalt aega viita.

Loo, Kostivere ja Neeme las-te ühine ringsõit algas Saha kabelist, kus Kostivere laste-aia juhataja Kaili Raamat pa-jatas lastele kabeli ajaloost. Seejärel suundus buss Reba-la muuseumi. Põnevaid lugu-sid ammusest ajast rääkis val-la muinsuskaitsespetsialist Margit Pärtel. Lapsed said tea-da, mis on kalme ja ise proo-vida ürgset tuletegemist. Eda-

si viis tee meid Ülgase koobas-tesse, mis olid ääretult põne-vad, sest ka õpetajad said roni-da ja koobaste salapärast hõn-gu tunda.

Jõelähtme vallamajas ootasmeid vallavanem Toomas Kümmel ja volikogu saali val-lutanud lapsed said teadmi-si meie valla lipust, vallama-jast, valitsemisest ja poliitiku-te eriti tähtsatest tegemistest. Kingituseks sai iga laps pulga-kommi ja magusa suuga jät-kus teekond Jõelähtme kiri-kusse. Seal ootas meid õpeta-ja Margus Kirja.

Tema rääkis kirikust, Neit-si Maarjast ja kiriku ajaloost. Sellest, et kirikul on oma püs-sikoda, altar; Viktooria mär-gist ja salapärastest väljakae-vamistest kiriku seintes.

Tänu kolme lasteaia ühis-projektile suundusime lõuna-tama Jõelähtme golfiklubisse. Lapsed said meeldivas resto-ranimiljöös suurepärase ko-gemuse osaliseks.

Edasi viis buss meid Pe-terburi maanteele, kust al-gas pikk jalgsimatk Kostivere karstialale.

Kõige põnevam oli ronimi-ne Seenekivi otsa, kus sai teh-tud ka ühine grupipilt mäles-tuseks toredast päevast. Lõpe-tuseks kogunesime Kostive-re lasteaia õitsvate õunapuu-de alla. Tervet päeva oli saat-nud soe päike, laste rõõmus meel ja elamusterohke kodu-valla avastamine.

Suur tänu kõigile – õpetaja-tele, võõrustajatele ja vallava-litsusele.

NR. 145JUUNI 2009

8

Tunnustust väärivad perekonnad

1. LUSTI, Eileen – kiituskiri, muusikaklassi kiituskiri, saa-vutas ülevallalisel emakee-lepäeval I koha, osales Har-jumaa IV klasside matemaa-tikaolümpiaadil, tubli rah-vatantsija ja laulja; Eili – hea õppeedukus ja eeskujulik käitumine, hea õppeedukus muusikaklassis, aktiivne üri-tustel osaleja ja korraldaja, tubli jalgrattasportlane, osa-les “Känguru” võistlusel, tubli matemaatikaringis osaleja

2. NIINEPUU, Carmen – kiituskiri, muusikaklassi kii-tuskiri, osales ülevallali-sel emakeelepäeval, konkur-sil Jõelähtme Laululaps, tub-li rahvatantsija; Marijell – kii-tuskiri, muusikaklassi kii-tuskiri, maakondlikul mate-maatikaolümpiaadil saavu-tas 6. koha, osales Harjumaa matemaatikavõistluses “Nu-puta”, “Känguru” võistlusel oma kooli vanuseastme pa-rim, osales konkursil Jõeläht-me Laululaps, tubli jalgratta-sportlane

3. SAAREMÄE, Kuldar – kiituskiri, osales Harjumaa mõistatuste päeval; Joel – hea õppeedukus ja eeskujulik käi-tumine, osales autode joonis-tusvõistlusel

4. TREIBERG, Emma – kii-tuskiri; Kreet – kiituskiri, muusikaklassi kiituskiri, osa-les ülevallalisel emakeelepäe-val, konkursil Jõelähtme Lau-lulaps, tubli rahvatantsija ja väga hea näitleja

5. MICHELSON, Markus – kiituskiri, osales Harjumaa mõistatuste päeval, võitis ülevallalisel joonistusvõistlu-sel “Loo koos meiega” III ko-ha; Sten – hea õppeedukus ja hea käitumine, tubli sportla-ne lauatennises, osales Har-jumaa osaoskuste olümpiaa-dil, osales Harjumaa mate-maatikavõistlusel “Nuputa” ja “Känguru” võistlusel

Tunnustust väärivad õpilased

1. RAIN TAMMESSON – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, “Känguru” võistluse oma kooli vanuseastme parim

2. STEVEN MUREKAS – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, kooli esindamine “Roboo-tika” võistlustel

3. KRISTI TUISK – hea õpp-eedukus ja hea käitumine, osales matemaatikavõistlu-sel “Nuputa”, tubli jalgratta-sportlane

4. FELIKS SIRKAS – hea õppeedukus ja eeskujulik käi-tumine

5. MARIIN KROON – hea õppeedukus ja hea käitumine

6. PILLE-RIIN PIPAR – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, edukas R. Kruuda fondi esseekonkursil osaleja, ak-tiivne ürituste korraldaja ja osaleja, Jõelähtme valla üri-tusel “Säästev areng” osaleja, tubli jalgrattasportlane, osa-les “Känguru” võistlusel

7. KIRSIKA KAUP – kiitus-kiri

8. LIIS PAJUSTE – kiituskiri9. RONALD RAHUKÜLA –

kiituskiri, osales ülevallalisel emakeelepäeval

10. SUSANNA-RETI RÄIM – kiituskiri, saavutas ülevallali-sel emakeelepäeval I koha, konkursil Harjumaa Laulu-laps III koht

11. MAREIKE AVERSON – hea õppeedukus ja hea käitu-mine

12. HANNA LOOS – hea õppeedukus ja hea käitumine

13. ARMIN UUTAR – hea õppeedukus ja hea käitumine

14. KRISTER AARNA – kii-tuskiri, osales autode joonis-tusvõistlusel, ülevallalisel emakeelepäeval, tubli rahva-tantsija ja laulja

15. KAROLIN KÄÄRIK – kii-tuskiri, Harjumaa kirjandus-viktoriini I koht, osales õpios-kuste olümpiaadil, vanasõna-de päeval, ülevallalisel ema-keelepäeval, tubli rahvatant-sija, näitleja, laulja

16. ANDRE VINKEL – kiitus-kiri, osales Harjumaa õpios-kuste olümpiaadil, vanasõna-de päeval, tubli rahvatantsija

17. ARDO ROSUMOVSKI – hea õppeedukus ja hea käitu-mine, tubli rahvatantsija

18. MARKUS KÄÄRIK – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, osales Harjumaa õpios-kuste olümpiaadil, vanasõna-de päeval, ülevallalisel ema-keelepäeval, tubli rahvatant-

sija, tubli sportlane lauaten-nises

19. POLINA BAKAJEVA – hea õppeedukus ja eeskujulik käitumine

20. ALINA LUNEVA – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, tubli rahvatantsija

21. MERILY BELÕI – hea õppeedukus ja hea käitumi-ne, tubli rahvatantsija

22. MARKUS GOVORUN – kiituskiri

23.MELISSA PROŠUTINS-KAJA – kiituskiri

24. KRISTIIN PUUORG – kiituskiri

25. KAROLIINA RÄMMELD – kiituskiri

26. NADEŽDA SERGEJEVA – kiituskiri

27. KRISTO KOVALJOV – hea õppeedukus ja hea käitumine

28. ALEX ANDRES JÄRNJA – hea õppeedukus ja hea käi-tumine

29. JAREK GERDER TERAS-MA – hea õppeedukus ja hea käitumine

Ramo HallikGetter KuuskGretel KuuskKaspar MännikJaan NiidasMerit Pahmann

Karin HarjuKalli HeinTiina KaasikAllan KasukIrja KingseppIngmar KokkToomas KuuseToomas Känd

Marina Kristel LaurEvelyne LustiSiiri PiralliDiana RoosilillKersti SiboldSvetlana Silt-šenko

Mai TrisbergTiiu TrisbergNeida Tuisk TöötajadPiret BirkholtzAimar KüttAin Närep

Leena PilliHelvi PurgasReet RätsepIna SikkaKatrin TuiskKersti Vaht

KOOL

Kostivere põhikooli lõpetajad 2009

Tänati Kostivere põhikooli töötajaid

Kostivere kooli parimate tunnustamine

Karl-Erik PungasSiim-Joonas RäimAnu SirkasAnette TruumaaNele VahtKlassijuhataja Ingmar Kokk

Saksa keel avab südamedMerike Metstak

Sõprussidemed Loo Kesk-kooli ja Lõuna-Saksamaa Os-talbi Gümnaasiumi vahel ulatuvad aastasse 1995.

Igal aastal juulikuus sõidab Loo koolist kümme vanema-te klasside õpilast Lõuna-Sak-samaale ja siia tulevad saksa lapsed vastukülaskäigule ala-ti septembris. Aastaid kestnud õpilasvahetusest on sündi-nud häid isiklikke kontakte. Et võõras riigis hakkama saada, on vaja osata võõrkeeli. Loo-mulikult päästab meid ingli-se keele oskus, kuid alati sel-lest ei piisa. Saksa keel on see võluvõti, mis avab südamed. Meie valla koolilapsed panid 16 aastat tagasi alguse sõprus-suhetele, millest on edenemas head koostöösidemed ka oma-valitsuste tasandil. Möödunud aastal külastas valla delegat-sioon Bopfingeni linnavalit-suse kutsel sealseid kolleege, kohtuti kodanikuühenduste ja seltside esindajatega. Praegu peetakse mõlemal pool plaane edasise koostöö jätkamiseks.

Juba kaks aastat on Jõeläht-me valla inimestel võima-lus õppida saksa keelt, õpe-tajaks Helgi Org. Ka käesole-

val aastal alustab septembrist tööd kaks rühma, algajatele ja edasijõudnutele. See kursus saaks suurepäraseks võimalu-seks oma keeleoskusi täienda-da just nimelt rahvusvaheliste koostöökontaktide edendami-se võtmes.

Lool saavad kõik saksa keelt õppida

Nagu ülemaailmsed uurin-gud on kinnitanud, ei sea ini-mese vanus piire uue kee-le omandamisele. Tulge, eri-ti kui mõelda, et ka valla ja ko-danikuühenduste tasandil on koostöösidemete loomiseks kõik eeldused olemas. Bop-fingeni linn asub Lõuna-Sak-samaal. Kiviviske kaugusele jäävad Alpid, Austria, Šveits. Neil on mäed ning meil on me-ri ja saared, kuid ühist on meil rohkem: mõlemal on muin-suskaitseala, toimivad kul-tuurikollektiivid, golfiklubi ja jahiseltsid. Kõik ühendused ja seltsid, kes leiavad valmi-dust koostöösidemete arenda-miseks sõprusomavalitsuse-ga – Helgi Org kutsub teid sep-tembris jätkuvatele saksa kee-le kursustele. Ühendused, kes huvituvad sõprus- ja koostöö-kontaktidest Lõuna-Saksamaa väikeses linnas, andke endast teada vallavalitsusse.

Helgi Org saksa keele õpetaja

Mais olid Loo Keskkooli külalisteks kaks võõrkeele-õpetajat Roomast, Darwini nime kandvast Rooma Güm-naasiumist.

See gümnaasium on üks kol-mest Roomas asuvast turismi-kallakuga koolist, kus õpib üle 600 õpilase. Koolil on tihedad sidemed Euroopa Liidu eri rii-kidega. Sellesse nimekirja kuu-luvad Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Rootsi, Holland, His-paania jt. Kool on Roomas tun-tud, pärast gümnaasiumi lõpe-tamist leiavad kooli lõpetanud tööd turismiga tegelevates fir-mades. Loomulikult pannak-se koolis suurt rõhku mitmete võõrkeelte õppimisele ja õpe-tamisele. Saksa keele õpeta-ja Maria Pia Cedrone ja inglise keele õpetaja Mimma Capobi-anco kohtusid Loo kooli direk-toriga, õpetajate ja õpilastega. Vastastikune huvi sõprusside-mete loomiseks on suur, mi-

da näitab asjaolu, et esimesed kontaktid on juba loodud ning esimesed itaallaste kirjadki on Eestisse saabunud.

Näitasime külalistele Jõe-lähtme valda, Tallinna vana-linna, viisime õpetajad Lahe-maale. Itaalia õpetajad olid vaimustatud meie imeilusast loodusest, eesti köögist, eri-ti räimest ja kamast. Ühises vestlusringis leidsime, et rõõ-mud ja mured on nii Eestimaa kui ka Itaalia koolides sarna-sed, kuid eri kultuuridega kok-kupuutumine laiendab meie kõikide teadmisi, mis aga kõi-ge tähtsam – aitab kaasa üks-teisemõistmisele, sõprusele.

Sügisel alustame ettevalmis-tustega sõiduks Rooma, ka tu-leb ette valmistada Itaalia õpi-lasgrupi vastuvõttu Loo koo-lis.

Suur aitäh kõikidele kollee-gidele, kes nõu ja jõuga ap-pi tulid, eelkõige inglise kee-le õpetajale Piret Kalmusele ja saksa keele õpetajale Michael Kirschingenile. Tänusõnad to-reda vastuvõtu eest on tulnud juba ka Roomast.

Uus sõpruskool Roomas

NR. 145JUUNI 2009

9ELU

Priit Põldmaabivallavanem

31. mail toimus Loo Kul-tuurikeskuse lipuplatsil aas-ta suurim kogupereüritus – koolilõputrall.

Juba varahommikul oli kul-tuurikeskuse esine plats sigi-nat-saginat täis. Paigaldati ka-russelli, kerkima hakkas esi-nemistelk, tassiti helitehni-kat, veeti juhtmeid ning vars-ti jõudsid kohale ka batuudid ja muud atraktsioonid. Koo-lilõputralli korraldajad Loo Kultuurikeskusest olid pala-va päikese käes sebimas ju-ba kella seitsmest hommikul. Mõned tunnid hiljem hakkas välja ilmuma ka lapsi. Ootus-ärevus on neil alati sel päeval suur – mida põnevat seekord teha saab, millised batuudid tulevad? Küsimustest pakata-des lippavad nad poolunisena kultuurikeskuse juurde, kui-gi alguseni on veel mitu tun-di aega.

Keskpäeval avati järjekorras juba üheksas koolilõputrall.

Avasõnad ütles kultuurikes-kuse juhataja Vilve Kletten-berg ja andis tervituseks sõ-na ka värskele alevivanemale Andrus Umbojale. Edasi läks järg kultuurikeskuse näiterin-gi laste kätte, kes avasid pa-berkahuritega rõõmsalt koo-lilõputralli. Üritus algab alati laste kontserdiga, seekord as-tusid esimestena ette kõige pi-semad, kultuurikeskuse bee-bikooli põnnid koos emadega. Kontserti jätkasid Loo laulu-lapsed ja mudilaskoor õpetaja Leili Värte juhendamisel.

Pärast kolmveerandtunnist kontserti läks lahti suur tral-litamine. Kõik batuudid täitu-sid lastega, väiksemaid jätkus ka karussellile ja suuremaid güroskoobile, mis noored kor-ralikult läbi loksutas.

Varsti ilmus välja Helme-haldjas ja kohemaid oli tema ümber parves tüdrukuid, kes kõik endale kõrvarõngaid, kae-lakeesid ja käevõrusid meis-terdada igatsesid. Päeva lem-miktegevuseks kujunes aga näomaalingute joonistamine. Grimeerijate juurde tekkis ko-he kaks järjekorda – kõik soo-

visid endale midagi põsele või käsivarrele maalida. Ja nende soovid said täidetud. Kolme tunni jooksul ei saanud näo-maalingute tegijad kordagi hinge tõmmata ega selga siru-tada, sest sajad lapsed oli vaja ära kaunistada.

Koolilõputrallil said kõik lapsed – väi-kesed, suu-red ja päris pisikesed – lustida terve pika päeva, sest üritus kestis kel-la kaheksani õhtul.

Küsisin koolilõputralli pea-korraldaja Vilve Klettenber-gi käest pärast pikka ja väsi-tavat päeva kommentaari üri-tuse kohta. Ta vastas rõõm-salt: koolilõputrall on väga tä-nuväärne üritus, sest see an-nab kõikidele lastele võrdsed võimalused lustimiseks. Las-tele on siin ju kõik tasuta! Vä-ga palju on neid peresid, kellel ei ole võimalusi minna, raha-kott puuga seljas, mõnele vä-liüritusele, et laps saaks kas

või natukenegi batuudil hüpa-ta või karusselliga sõita. Kõik taandub siiski rahakotile. Sel-lepärast püüamegi pakkuda igal aastal koolilõputrallil las-tele niipalju, kui suudame, ja me saame inimeste käest sel-le ürituse käigus väga positiiv-set tagasisidet, väga palju soo-

je ja tänulikke sõnu. See kõik annab meile jõudu, sest ega kusagilt mu-jalt tänu ei tu-le. Virisejaid ja vingujaid on kõik kohad täis ja kõige kur-

vem on, et need, kes vinguvad, ise tegelikult üritustel ei käigi. On lausa uskumatu, kui palju energiat annab tegijatele kas või üksainukene aitäh!

Omalt poolt tänan süda-mest oma tublisid abilisi: Egon Järve, kellega kahekesi oleme korraldanud nii koolilõputral-li, Loo laada kui ka paljud eel-nevad üritused kogu hooaja jooksul; Kai Müürsepp ja Leili Värte – aitäh laste ettevalmis-tamise, õpetamise ja esinemi-

se eest koolilõputrallil; Lembit Tammer, Hilda Männik, And-rus Martin – aitäh abistami-se eest koolilõputrallil. Aitäh ka noormeestele, kes olid ba-tuutide ja atraktsioonide juu-res lapsi valvamas, õpetamas ja abistamas – Sander Kletten-berg, Taniel Klettenberg, Kas-par Hall, Heigo Milk. Aitäh Karin Ajamaale ja Liia Väik-merile superodavate ja sõbra-like toitude eest koolilõputral-lil! Aitäh kogu Loo rahvale, kes tuli koos oma pisikestega koo-lilõputrallile lustima või saa-tis oma suuremad iseseisvalt trallitama!

Loo Kultuurikeskus on ala-ti tänulik igaühele, kes leiab kas või kordki aastas tee mõ-nele meie üritusele! Vaadake meie tegemisi meie kodulehelt w w w.lookultuurikeskus.ee. Pildigaleriis on kõikide meie ürituste pildid, ehk leiate sealt oma lapse või isegi enda pildi.

Lõpetuseks annan teada, et Loo jaanituli toimub Pirita jõe ääres jaanituleplatsil 22. juu-nil algusega kell 19.00.

Koolilõputrall juba üheksandat korda

On lausa uskumatu, kui palju energiat annab tegijatele kas või üksainuke-ne aitäh!

Kevadrõõmu leidmasMaire Pappkooliõpetaja

Maikuu vihmamärjal varahommikul asus bus-sitäis Loo kooli 4b klas-si õpilasi Raplamaa poo-le teele.

Looduski ärkas, teeääred rohetasid, metsast pais-tis helendav ülastevaip ja kraavipervedel troonisid päikselised varsakabjad. Vihmasabin õnneks lak-kas, Raplasse jõudes säras päike ja reisijate meeleolu oli paranenud.

Esimeseks tegevuspai-gaks sai Valgu Robinso-nide terviserada. Koha-lik treener rivistas poi-sid-tüdrukud joonele, tut-vustas päevakava ja mäng läks lahti. Need olid huvi-tavad, tugevust ja oskust nõudvad, lapsi haaravad ettevõtmised, näiteks tu-letõrjeagregaadi kasuta-mine sihtmärgi kustuta-miseks jms. Tõeliseks ela-museks kujunesid harjutu-sed jõel – paadisõit ja pur-de ületamine kaaslast kä-ruga sõidutades, mis mui-dugi veesuplusega lõppe-sid. Kohe sai minna kuu-ma sauna, sealt karmauh-ti basseini ja seejärel kui-vad riided selga panna. Kilkeid, hõiskeid ja naeru oli kõikjal. Tore, et õpetaja Marika meid sinna viis.

Edasi läks sõit Veliste ta-lumuuseumisse. Juba aia-teel tervitas meid sõbra-lik perenaine ja juhatas ta-luhoonesse. Siin lõunaoo-teks pakutud makaronid, omaküpsetatud rukkileib, lõhnav taimetee ja kase-mahl maitsesid imehästi.

Muuseum on asutatud 1982. aastal ja kajastab Va-na-Läänemaa eluolu 19. sajandi teisest poolest ku-ni lähiminevikuni. Ekspo-neeritud tööriistad ja tar-beesemed pärinevad Viga-la ja Märjamaa kihelkonna küladest. 17,5 hektari suu-rusel alal paiknevad ilu- ja rohtaed, dendropark, se-pikoda, püstkoda ja palju muud põnevat. Metsa ime-pärane lõhn, hääletu vai-kus ja valevad kirsipuud võlusid meid kõiki.

Enne piknikupida-mist kiigeplatsil jõudsime värkstoas ära vaadata tu-letõrjeteemalise filmi. Aeg muudkui lendas, veel jõu-ti teha mõned seiklusmän-gud, laulda ja tantsida sün-nipäevalaste tervituseks ning meie matkapäev oli-gi jõudnud lõpule. Täna-sime pererahvast päeva ja siin Sillaotsal hoolega hoi-tud eesti kultuuri eest.

Sõitsime kodu poole, kaasas kevad meie ümber ja meis endis.

Andrus SeppLoo mõttekoja vanem ja aleviku eestseisuse liige

“Teeme ära” Loo mõtte-kojas mõeldi palju sisukaid mõtteid: kuidas tekitada Lool kogukonnatunnet; kui-das korraldada transporti Loo-Tallinn – Loo-ülejäänud vald; kuidas tuua Loole et-

tevõtlust ja valda lähemale ettevõtjale ning tavainime-sele.

Küsimusi oli teisigi. Täna-seks on mõte kogukonnatun-dest hakanud idanema. Just ühistegevuse kaudu saame inimesi ühte liita. Nii kutsus “Teeme ära” meeskond alevi-kuvanema suu läbi kõiki Loo elanikke talgutele, et korras-tada meie viimaste aastate üh-

te kooskäimise kohta – jaani-tuleplatsi. Eesmärk on sellest jõeäärsest alast kujundada to-re ja korrastatud pargiala.

Laupäeva, 6. juuni ennelõu-nal koguneski tegus seltskond jõe äärde. Inimesi ei olnud küll palju, aga kohaletulnud olid täis indu ega lasknud end hei-dutada isegi väikesest vihma-sajust. Kui kella kaheks oli tal-gusupp söödud ja aeg selga si-rutada, et tehtule tagasi vaa-

data, ei tundnud en-dist võsastunud ran-naala äragi. Maha-võetud võsast kogu-nes oksi ümber jaa-nituleplatsi vaata et mitme jaanitule tar-vis. Palju sai kokku ko-gutud olmeprahti ja vana-rauda. Algus puhkeala ja par-gi loomiseks on tehtud ja kõi-gil soovijail on alati võimalus käed külge lüüa.

Ainult ise saame oma elu pa-remaks muuta.

Mõttetalgud ei olnud mõttetu mõtlemine!

NR. 145JUUNI 2009

10 KÜLAKÄRAJA

Merike Metstak

Vallavalitsus pakkus koosoleku alustuseks lühi-kest infominutit aleviku in-vesteeringutest, aga üle-vaate kuulamisest rahvas ei hoolinud, täna oldi kodust välja tuldud alevikuvane-mat valima.

Koosoleku päevakorda ei pakutud ühtki muud teemat ega jooksvat küsimust. Ko-he ja üksmeelselt lepiti kok-ku, et hääletused olgu sala-jased. Häältelugemiskomis-joni liikmed valiti osalejatele meelepärases koosseisus: Hil-da Männik, Vilve Klettenberg, Peeter Allikvere, Väino Haab ja Ester Põldma.

Hetk vaikust ja alevikuva-nema kandidaatide nimed said välja hõigatud ja kõikide-le nähtavalt tahvlile üles kir-jutatud: Andrus Umboja, Ardo Lass, Andrus Sepp, Kai Rim-mel. Asjaosalistele ei tulnud see au ilmselt üllatuseks; kõi-gil olid sisukad kõned saali-le kenasti ette kanda. Allpool neist mõned väljavõtted.

Andrus Umboja avaldas heameelt, et Loo aleviku Ko-danikualgatuse Selts aktsioo-ni algatas. “Loo on vallas kõi-ge suurem asustusüksus, kuid

alevikul puudub endiselt eest-kõneleja, kes oleks sidemeks aleviku ja valla vahel. Eelmi-sel koosolekul käidi välja luba-dus, et kõik kandidaadid või-vad esitada oma nägemuse ja programmi valla ajalehes, mi-da sai ka tehtud.

Elan Loo alevikus 2004. aas-tast. Loodan, et minu pilgus on uut nägemust. Kandidee-rin, sest olen vist üle keskmise aktiivne inimene ja hoolin ko-hast, kus elan,” ütles ta.

Ardo Lass selgitas, et on Ko-d a n i k u a l g a-tuse Seltsi lii-ge ning jät-kas: “Aleviku-vaheline suur magistraaltee, mis oli plaanis korda teha tä-navu kapitaal-remondi käi-gus, on jäänud sellel aastal aukude lappi-mise tasemele. Ilmselt seetõttu, et suur kana-lisatsiooni rekonstrueerimine on aleviku vahele tulemas ja ei olnud seda tee-ehitust otstar-bekas varem ette võtta.”

Veel rääkis Ardo Lass Väo karjääri paekivivarust, mis asetseb Loo külje all ja kuju-tab piirkonna jaoks päris suurt ohtu. See oht ei ole kadunud ja

kaevanduse vastu tuleb või-delda.

Andrus Sepp on vabataht-liku töö korras juhtinud Loo kooli hoolekogu 5 aastat, kuuendat põlve siinne põlis-elanik. Muu hulgas ütles ta, et vaja oleks välja võidelda õi-gus detailplaneeringute aru-tamisel osalemiseks, ka hää-leõiguslikuks osalemiseks nt volikogu komisjonide töös, kus arutatakse Loo aleviku-ga seotud detailplaneeringuid jm alevikku puudutavaid kü-

simusi. And-rus Sepp möö-nis, et aleviku-vanema amet nõuab jäägitut pühendumist, mistõttu hõi-vatud inimese-na taandas ta oma kandida-tuuri ning soo-vitas toetajatel oma hääl anda Andrus Umbo-

ja kasuks. Kai Rimmel pooldas eelkõ-

nelejate öeldut ja lisas, et on saatnud Konkurentsiametile kirja Fortum Termesti kaug-kütte ja sooja vee hinnakujun-duse kontrollimiseks. “Olen teinud Tallinna Volikogule ja Harju maavanemale ettepa-neku Loo aleviku ning Rae, Jüri, Lagedi ühtse ühistrans-

pordivõrgu moodustami-seks; teiselt poolt võiks ühine-da Lasnamäe liinidega. Maar-du ja Tallinna vahelised liinid võiks läbida Loo alevikku", selgitas ta. “Tuleb võidelda, et meie lapsed saaksid käia teat-ris, kinos, huviringides. Har-jumaa Liinide pilet maksab 22 krooni, Tallinna bussipilet 15 krooni.”

Kaks tugevat kandidaatiValimiskomisjoni esimees

Peeter Allikvere tutvustas hääletuskorda ja ütles ettenä-gelikult: “Kui esimeses voo-rus ei saa ükski kandidaat üle poolte häältest, järgneb teine hääletusvoor.”

Hääletamise alguseks oli koosolekule registreerunud 111 aleviku elanikku. Kümne minuti pärast luges Peeter Al-likvere ette häältelugemisko-misjoni protokolli:

Ardo Lass – 14 häält, Kai Rimmel – 41 häält, Andrus Umboja – 55 häält. Selgus, et üks koosolekust osavõtja ei hääletanud. Seega tuli korral-dada teine voor, kus kandidee-ris kaks inimest – Kai Rimmel ja Andrus Umboja.

Kõigile koosolekul osalejate-le väljastati allkirja vastu taas hääletussedelid ja toimus uus hääletamine. Tõsi, osalejaid oli vähemaks jäänud – 101. Tulemuste kokkulugemisel

selgus, et Kai Rimmeli poolt hääletas 47 ja Andrus Umbo-ja poolt 65 elanikku. Suurem osa saalisviibinuid rõõmus-tas nähtavalt, värske aleviku-vanem tänas toetajaid ja vali-miskomisjoni tõhusa töö eest.

Eestseisusesse valiti tuntud inimesed

Vastavalt statuudile ja koos-olijate otsustusel võib koos kü-la- või alevikuvanemaga vali-da 3–5-liikmelise küla või ale-viku eestseisuse. Saalis kuju-nes kaks vastandlikku arva-must. Küsimusse, kas eestsei-susesse valida 4 või 5 liiget, tõi selguse jällegi hääletamine. Keegi kohalviibinuist sellisele otsustamisviisile vastu ei ol-nud.

Loo aleviku eestseisuse nel-ja liikme kohale esitati kahek-sa kandidaati: Andrus Sepp, Kai Rimmel, Hilda Männik, Jaan Preegel, Peeter Allikvere, Mailiis Kaljula, Marianne Va-res ja Jüri Paavel. Viimati ni-metatu taandas oma kandida-tuuri, ülejäänud läksid julgelt valimistulle.

Taas haarati pliiatsid, et se-delile kirjutada üks nimi. Vali-miskast avati, hääletussedelid loeti valvsate pilkude all üle ja Väino Haab teatas: allkirja vastu sai sedeli 111 valijat, vali-miskasti avamisel oli kastis 92 sedelit, neist 2 kehtetut. Häälte

lugemisel selgus, et kandidaa-did said hääli järgmiselt: Pee-ter Allikvere – 2 häält, Marian-ne Vares – 4 häält, Mailiis Kal-jula – 1 hääl, Jaan Preegel – 4 häält, Hilda Männik – 16 häält, Kai Rimmel – 28 häält ja And-rus Sepp – 35 häält.

Seega osutusid Loo aleviku eestseisusesse valituks And-rus Sepp, Kai Rimmel, ja Hilda Männik. Kuna kaks kandidaa-ti sai ühepalju hääli, visati kul-li ja kirja, mis määras eestsei-suse liikmeks Jaan Preegeli.

Aega viitmata pidas aleviku äsjavalitud esindus maha esi-mese töökoosoleku.

Üksikasjaliku ülevaate, mis mõnele ehk tüütugi tundub, tegin abiks ja infoks kogu Loo aleviku rahvale. Üldkoosole-kust võttis osa ju vaevalt kuus protsenti elanikest ehk ligi 1700-st hääleõiguslikust tu-li alevikuvanemat valima vaid 111 elanikku. Kas inimestel ei ole probleeme, mille lahenda-misele tahetakse alevikuva-nema kaudu sõna sekka öel-da või on elu alevikus lausa lil-lepidu ja kõik asjad laabuvad? Hea, kui see nii vaid oleks, aga mine võta kinni.

Vallavalitsuse kantselei viis koosoleku läbi hoolikalt ja korrektselt, isegi pisiviperusi ei tulnud ette. Kulus vaid kaks sisukat tundi ja Loo alevik oli saanud vanema ja eestseisuse.

Jaan PreegelElan Loo alevikus juba pea

kolmkümmend aastat ning seetõttu olen aleviku mure-de ja rõõmudega hästi kursis. Olles korteriühistu Männi ju-hatuse liige, oman teadmisi ja mõtteid just kortermajadega seotud probleemide lahenda-miseks. Oluliseks pean Loole uute töökohtade loomist ning kohalike ettevõtjate kaasa-mist aleviku elu edendamisse. Kindlasti tuleb alevikku luua rohkem tervisespordi harras-tamise võimalusi.

Kai RimmelMeie peres on täiskasvanud

tütar ja poeg ning 5-aastane tütretütar, kes on väärtusta-nud oma kodukohta ning saa-vutas joonistusvõistlusel “Loo koos meiega” koos 12 lapsega I koha ning kelle joonistus trü-

kiti postkaardina. See võistlus oli igati tore ettevõtmine, suur tänu projektijuhile. Ainult nii kasvatame sellele paesele pin-nale kodu loojaid.

Andrus UmbojaLool ei ole piisavalt vaba aja

veetmise võimalusi. On kul-tuurikeskus, kuid see ei ra-hulda kõiki vajadusi. On ole-mas staadion, kuid ilmselt ka sellest jääb vajaka. Lähematel aastatel on Lool päevakorral kergliiklusteede rajamine.

Hilda MännikMina olen valmis aleviku

elule igati kaasa aitama. Olen olnud kolm aastat töötute tu-giisik ja tegelnud nende ini-meste probleemidega. Arvan, et sellel tööl ei tulegi lõppu. Kuna olen pikki aastaid tööta-nud Loo haljastuses, tahaksin

hea seista selle eest, et meie alevik muutuks taas heakor-rastatud roheliseks asulaks mänguväljakute, jalutustee-de, lillepeenarde ja pargipin-kidega, selliseks elukeskkon-naks, kus tunneksid end häs-ti kõik Loo elanikud.

Andrus Sepp Olen 41-aastane, abielus,

kahe toreda, energilise ja sõb-raliku poja isa. Elanud kogu oma elu siin, kus nüüd on Loo alevik. Olen veetnud siin kõik oma lapsepõlveaastad, kogu noorusaja ja plaanin siin ka õnnelikult vananeda. Usun, et lisaks muudele tegevuste-le peaksime otsima koostööd Tallinna linnaga elutähtsate funktsioonide ühisarendami-sel (vesi, kanalisatsioon, ühis-transport, puhkealade kasu-tamine).

Üldkoosolekust võttis osa vaevalt kuus protsenti elanikest ehk ligi 1700-st hääleõi-guslikust tuli alevi-kuvanemat valima vaid 111 elanikku.

Ühe koosoleku protokoll

NR. 145JUUNI 2009

11TEAVE

Uus maanteeSügisel algab tee-ehitus

Väo-Maardu teelõigul.

Tallinna-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu rekonst-rueerimise käigus ehitatak-se vajalikud kergliiklusteed ja kolm mitmetasandilist rist-mikku, mille eesmärk on vä-hendada liikluskoormust tee-lõigul. Väo-Maardu teelõik kuulub rahvusvahelisse TEN-T võrgustikku, selle ehitamist rahastatakse Ühtekuuluvus-fondist 1,12 miljardi krooniga. Ehitus algab 2009. aasta sügisel ja valmib kolme aasta jooksul 2012. aasta hilissügiseks.

Loo staadioni kasutamisest

Rebalas toimusid üleriigilised jõukatsumised

Indrek Mäeküngaskeskkonnaosakonna juhataja

Kus asuvad Jõelähtme vallas ametlikud avalikud rannad ja supluskohad?

Jõelähtme vallas on väl-ja kujunenud kolm avalikku supluskohta: Laheranna rand Ihasalu külas ning kaks randa Kaberneeme külas – poolsaa-re lääne- ehk Ihasalu-pool-sel küljel ja ida- ehk Haapsa-poolsel küljel. Inimesed uju-vad ka Kaberneeme karjääris, kuhu Riigimetsa Majandami-se Keskus (RMK) on rajanud lõkketegemise kohad ja varu-nud puid.

Millised on käidavamad ran-nad?

Populaarseim on Kaber-neeme idapoolne rand, ku-hu RMK on ehitanud parkla ja välikäimla.

Millised ettevalmistustööd on randades veel tehtud ja kus on riietuskabiine ja tua-lette? Kas kuskil on ka vetel-pääste väljas?

Laherannas kannab hea-korra eest hoolt piirkonna arendaja OÜ Jõelähtme Aren-dusgrupp, Kaberneeme ran-dades RMK. Kuna ilusate il-madega tahavad paljud ini-mesed rannamõnusid nauti-da, on aastaid olnud problee-miks autode parkimine riigi-maantee Kaberneeme-Kiiu tee teepeenardel. Parkimi-ne tekitab seal liiklusohtlik-ke olukordi, kuna tee on kitsas ning pargitud autod muuda-vad tee praktiliselt ühereali-seks. Kaberneeme läänepool-se ranna probleemiks on puh-kajad, kes soovivad autode-ga lausa veepiirile sõita. Sel-le takistamiseks on RMK pai-galdanud tõkendid. Randa-de hooldajad ja vald ei ole sel-leks suveks rannavarustust

paigaldanud, samuti ei ole randades vetelpäästjaid. Val-la rannapiir on pikk ning iga-ühel on võimalus omal vastu-tusel minna ujuma talle meel-divas kohas. Ettevaatlikku, kainet, korras tervise ja vastu-tustundega ujujat ei saa keela-ta vette minna ka talle tund-matus kohas.

Milline on olukord riigis tervi-kuna?

Tervisekaitseinspektsioon teatab, et 1. juunist algas Ees-tis ametlik suplushooaeg, mis kestab kuni 31. augustini. Suplushooaja alguseks kor-rastatud ametlike supluskoh-tade arv on aga sel aastal vä-henenud. Suplejaid ja ran-namõnude nautlejaid ooda-takse vaid 52 ametlikus sup-luskohas möödunud aasta 68 asemel. Tervisekaitseins-pektsiooni veeohutuse pea-spetsialisti Aune Annuse sõ-nul loetakse ametlikeks sup-

luskohtadeks vaid neid randu, mis on hooldatud ja korrasta-tud, varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruu-mide ja prügikastidega. “Ko-gu suplushooaja vältel tehak-se sellistes randades nõuete-kohast suplusvee seiret, mille tulemused avaldatakse jooks-valt ka Tervisekaitseinspekt-siooni kodulehel,” selgitas Au-ne Annus.

Ametlike supluskohtade ohutuse ja heakorra eest vas-tutab supluskoha valdaja ehk kohalik omavalitsus, kelle ter-ritooriumil supluskoht asub.

Seega võib suplusvee kvali-teedi ning muu supluskohaga seotud teabe saamiseks alati pöörduda ka kohaliku omava-litsuse poole.

Kõige rohkem ametlikke supluskohti avatakse sel aas-tal Järvamaal, kokku kaheksa. Harjumaal (sh Tallinnas) on seitse, Hiiumaal, Pärnumaal

ja Tartumaal viis, Lääne-Vi-rumaal, Ida-Virumaal ja Val-gamaal neli, Põlva-, Lääne-, Võru- ja Viljandimaal kaks ning Saare- ja Jõgevamaal üks supluskoht. Täpsemat teavet ametlikest supluskohtadest saab Tervisekaitseinspekt-siooni kodulehelt:

http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1117.

“Eestis on suplemiseks so-bivaid veekogusid siiski tun-duvalt rohkem kui ametli-kult kirjas, kuid vaid amet-likes supluskohtades on ta-gatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu ta-gavad nõuded,” ütles veeohu-tuse peaspetsialist Aune An-nus. “Kõikide teiste veekogu-de randades toimub suplemi-ne inimese omal vastutusel,” lisas Annus.

Jüri PaavelJõelähtme Varahalduse OÜ

Käes on suveaeg ja spor-dirahvas on kolinud spordi-saalist välja, tubastelt tege-vustelt välitingimustesse.

Tänu möödunud aasta sep-tembris avatud Loo staadio-nile on meil olemas sedavõrd head harjutamistingimused, et spordisõpradel oleks patt neid kasutamata jätta.

Loo aleviku spordihuviliste-le ja eelkõige nooremale põlv-konnale on tee staadionile ju-ba tuttav. Õppeaasta jooksul kasutas staadioni peale Loo kooli aktiivselt ka kohalik las-teaed, spordipäeva pidas seal Kostivere Põhikool.

Nüüdseks on õppeaasta küll lõppenud, aga regulaarselt jät-

kuvad staadionil jalgpallitree-ningud eri vanusegruppidele, lapsed võistlevad noortesarja-des ja Loo Jalgpalliklubi mees-kond Eesti III liigas. Ja teevad seda hingestatult ning sisu-kalt. Ometi ei koosne sport ju üksnes tippude tegemisest. Suveperioodil on staadion avatud ka kõigile harrastajate-le tööpäeviti 12.00–22.00, lau-päeviti 11.00–18.00 ja püha-päeviti 11.00–20.00.

Korvpalliplatsi, jooksurada-de ja kaugushüppesektori ka-sutamine ei vaja mingit koos-kõlastust, ainult kohaletule-mise vaev.

Jalgpallistaadioni kasutami-sel on vajalikud eelnevad kok-kulepped vabade aegade osas, mida saab Jõelähtme Varahal-duse OÜ-st ja meiliaadressil rskloo@hot.ee.

Nautigem suve!

Harri Reidma

Eesti Spordiveterani-de Liidu heitealade seeria-võistlus Jõelähtme vallas Rebala külas Igor Põldma talumaadel läks suurepära-selt korda.

Eesti Spordiveteranide Lii-du eestvõttel toimuvad juba viiendat aastat üle-eestilised spordiveteranide seeriavõist-lused heitealadel. Korralda-ja Villu Põldma sõnade koha-selt jäi spordirahvas väljaku ja võistlustingimustega ülimalt

rahule, kuigi vahepeal tu-li mere poolt tihedat udu. Il-mastikutingimusi ei ole kah-juks võimalik ette tellida. Küll aga sujus kõik muu. Korral-dajad oli osanud kõige vajali-ku peale mõelda, isegi kuum saun oli leilisõpradele köe-tud. Sündmuspaigale oli saa-bunud 22 võistlejat, 15 meest ja 7 naist, sealhulgas mitme-kordsed veteranide maailma-meistrid Helvi Erikson, Rai-mo Sarv ja Lembit Talpsepp. Tähelepanuväärse tulemuse saavutas Lilian Sepp, 12.29 on Eesti rekord raskusheites, mis tõestas, et heitesektorid on igati tipptasemel rajatud.

Jõelähtme valla veteran-sportlastest hiilgas taas ka-he esikohaga vanim võistle-ja Harri Reidma, võites esi-kohad vasaraheites ja raskus-heites. Meie vallast pälvisid tunnustuse ka Igor Põldma, Aleksander Lepik ja Aarand Roos. “Jäin kõigega rahule, võistlejaid oli üle ootuse roh-kelt. Rahvale meeldis siin vä-ga, tuleval aastal tuleme jäl-le Rebalasse võistlema. Tal-linna sportlased olid rõõm-sad, et pealinna lähedale on rajatud lahe võistluspaik. Tä-name Jõelähtme vallavalit-sust toetuse eest.”, ütles Villu Põldma.

Kas oleme suplushooajaks valmis?

Kaberneemes peeti pidu

Neeme lasteaedootab mudilasi

Maire Pappnäitejuht

4. juunil kogunes Kaber-neeme külalisi Loolt, Kosti-verest, Lagedilt ja mujaltki.

Eesti lipu 125. sünnipäevale pühendatud kevadpidu algas ühislauluga “Eesti lipp”.

Seejärel esitas seltskonnale isamaalisi laule Kostivere päe-vakeskuse ansambel Kai Sõitja juhatusel. Peokõne pidas And-rus Umboja. Loo kultuurikes-kuse näitlejad mängisid ma-ha Maire Papi seatud naljaloo. Üles astusid ka kohalikud näit-lejad. Lagedi meesansambli Kuldne Õhtupäike meeleolu-kad viisid ja Uno Kasaku lus-takad akordionisoolod andsid peole tõelise hoo. Kõlasid lau-lud ja sai ka tantsu keerutada. Peolaualt ei puudunud päeva-kohane eine – grillvorstid sa-latiga ja mitut sorti maiustusi kohvilaua juurde. Lõpuks va-hetati meeneid ja kingiti lilli. Kõige suurema aplausi osali-seks sai Anne Kanne, Kostive-re päevakeskuse rõõmsameel-ne ja väsimatu juhataja.

Merike Metstak

Neeme külas toimusid laupäeval suured talgud.

Endised ja praegused valla-valitsuse töötajad ja kohalik külarahvas sõpradega, kokku poolsada vabatahtlikku töö-tegijat tegi uue lasteaia õueala korda. Veeti kruusa ja mulda, külvati muru, istutati lilli ning pandi paigale ja täideti liivaga kaks liivakasti. Vallavalitsu-se ja Neeme küla elanike ühis-talgute eesmärk oli korrasta-da Neeme uue lasteaia hoone ümbrus. Ametlikult avatakse Neeme lasteaed uue sügishoo-aja eel.

NR. 145JUUNI 2009

12 VALIMISED

Euroopa Parlamendi valimised 2009

Kandidaadid Loo % Kostivere % Kokku %Vene Erakond Eestis 1 0,119 2 0,267 3 0,189Põllumeeste Kogu 0 0 0 0 0 0

8 Eestimaa Rahvaliit 17 2,024 7 0,935 24 1,5104 Eesti Keskerakond 150 17,857 95 12,684 245 15,4193 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 123 14,643 125 16,689 248 15,6072 Eesti Reformierakond 197 23,452 200 26,702 397 24,984

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 0 0 1 0,134 1 0,063Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 1 0,119 2 0,267 3 0,189

5 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 54 6,429 68 9,079 122 7,6789 Libertas Eesti Erakond 2 0,238 17 2,270 19 1,1967 Erakond Eestimaa Rohelised 26 3,095 9 1,202 35 2,203

Juri Žuravljov 0 0 1 0,134 1 0,063Märt Õigus 1 0,119 1 0,134 2 0,126

6 Martin Helme 19 2,262 28 3,738 47 2,9581 Indrek Tarand 245 29,167 190 25,367 435 27,376

Taira Aasa 1 0,119 0 0 1 0,063Dimitri Klenski 3 0,357 3 0,401 6 0,378Kokku: 840 100 749 100 1589 100Osavõtt, %: 2125 2129 4254osalus % 39,529 35,181 37,353

NR. 145JUUNI 2009

13POLIITIKA

Sotsid pakuvad alternatiivi

Kas võim on rahval?Ain Kabaljurist

Kui lugeda pelgalt Eesti põhiseadust, siis on vastu-seks pealkirjas esitatud kü-simusele – jah, on küll. Kui tunda huvi inimeste seisu-kohtade vastu, kes elavad valdades, kus hiljuti on üri-tatud toimetada kohalike elanike arusaamisele vas-tukäivalt, siis pole vastus enam nii kindel.

Tuletagem meelde plaane rajada prügilaid, kaevandu-si, tuuleparke, kiiritusteha-seid jne, mis tagantjärele võt-tes olid sellistena määratudki ebaõnnestumisele, kuid ini-mesi õigel ajal kaasates oleks ebaõnnestumine selgunud varem ning hulk kallist aega ja vaeva oleks jäänud kuluta-mata.

Miks siis volikogu, mille liikmed on ju valitud rahva poolt, ei esinda rahvast ja sel-lesama rahva arvamusi õigel ajal ja õiges kohas? Loodeta-vasti enamiku ajast siiski esin-dab, aga mõnikord keerulistes ja kriitilistes asjades paraku ei esinda ka. Siis ei aita ena-masti ka massilised allkirja-de kogumised elanike algatu-sel ega muud kohalike elanike arvamuse selged esiletoomi-sed vaidlusi põhjustanud kü-simustes. Kas rahval peab siis suu lukku jäämagi, kuna po-le mehhanismi, millega koha-liku elanikkonna arvamus õi-gesti ja korrektselt esile tuua; ja kui enamik paikkonna ela-nikest ühel arvamusel on, siis kas ei võiks sellest arvamu-sest saada kohaliku võimu ot-sus, olgu pealegi, et varasem volikogu otsus sellest muutu-ma peab või ehk koguni keh-tetuks muutub? Allakirjuta-nu on juristina seda meelt, et kehtivat korda saab ja peabki muutma selliselt, et inimes-tel oleks vajadusel õigus kaa-sa rääkida kohalike asjade ot-sustamisel, kui on näha, et va-litud võim sellega mis tahes põhjusel hakkama ei saa.

Põhiseadus rahvahääletusi ei võimalda

Põhiseadus ei võimalda praegu üleriigilisi rahvaalga-tuslikke rahvahääletusi. On rahvahääletuse kord, mis on ette nähtud põhiseaduses, kus rahvahääletuse algatajaks on riigikogu. Kohaliku omavalit-suse seadus võimaldab 1% ko-haliku omavalitsuse elanikest pöörduda volikogu poole oma eelnõusooviga, et volikogu se-da hääletaks. Seda on ka ette tulnud, kuid harva ning tule-musetult. Vaieldamatult on küsimusi, kus kohalikel elani-kel on huvi olla enam kaasa-tud otsuseprotsessidesse või sekkuda juhtudel, kui voliko-

gu huvi ei pruugi kokku lan-geda kohaliku omavalitsu-se elanike huvidega. Demo-kraatia sellisel kujul, nagu see praegusaja Eestis toimib, va-jab allakirjutanu meelest de-mokraatlike vahendite juur-deloomist ning selle kaudu ka demokraatia mitmekesista-mist ning ko-halike elani-ke orgaanilist kaasamist ot-s u s t u s pr ot-s e s s i d e s s e . Ma ei pea sil-mas rahva kü-sitlemist, kus selgitatakse, kas üks või teine asi inimestele sobib või meeldib, ning mis on Tallinna näitel muutunud anekdootli-kuks tegevuseks. Pean silmas olukorda, kus rahvahääletu-se tulemus on sama jõuga kui kohaliku omavalitsuse voli-kogu otsus. Soovitud tulemu-se annaks kohaliku rahvaal-gatuse – nii uute eelnõude esi-tamise kui kehtivate vetosta-mise – sätestamine.

Rahvahääletus kohustuslikuks

Kohalik rahvahääletus te-gelegu ainult kohalike asjade-ga, mitte aga üleriiklike sea-duste reguleerimisobjektide-ga. Rahvahääletus viiakse läbi eeldusel, et vastav eelnõu on kogunud piisavalt toetusall-kirju hääleõiguslike valla- või linnaelanike seas, mis tagab selle, et hääletusele pannak-se ikkagi otsus, mille vastu on suure hulga kohalike elanike aktiivne huvi olemas. Rahva-hääletuse otsuse poolt peaks olema vähemalt enamik hää-letusel osalenutest, kuid otsu-se vastuvõtmise protseduur vajab mõistagi seaduses n-ö lahtikirjutamist. Rahvahääle-tuse otsus peab olema kohali-kule võimule ja riigiorganitele kohustuslik.

Nimetagem kokkuleppeli-selt ülalkirjeldatud otsusta-mismehhanismi otsedemo-kraatiaks. Analoogset nähtust on Šveitsis kasutatud üle saja

aasta ning vaieldamatult edu-kalt. Me ei erine sellest riigist niivõrd, et meil samasugune otsuste mehhanism ei võiks toimida. Eks vastavat seadust saab ka alati paremaks lih-vida, kui ilmnevad raskused võimaliku seaduse toimimi-ses.

Kindel on see, et otse-demokraat-lik otsus-tusviis po-le problee-mivaba – on olemas mit-meid koha-liku omava-litsuse pä-

devusse kuuluvaid teemasid, kus otsedemokraatia kohal-damine võib osutada karutee-ne, nt eelarveküsimused, või-malik, et hariduskorraldus jms.

Teiste riikide otsedemo-kraatlikud otsustamise vii-sid on põhinenud ja põhine-vad edaspidigi sageli emot-sioonidel, samas on võimalus ja otsedemokraatliku mehha-nismi rakendamisõigus siiski tee, mis on pannud ühiskon-na koos tegutsema. Eesti kül-

lalt hästi arenenud e-riigi või-maluste juures peaks olema võimalik otsedemokraatlikud lahendused kaunis mugavalt kasutusse võtta.

Ühekülgne demokraa-tia (vaid esindusdemokraa-tia näiteks) kaldub teostama võimu rahva üle, mitte rahva jaoks. Lisades praegu kasuta-tavasse demokraatiasse otse-demokraatlikke võtteid, tu-leb rahva tahe paremini esile, mis on loodetavasti meie kõigi ühistes huvides. Ei pea arva-ma ja kartma, et rahvas teeb vaid asjatundmatuid ja ini-meste endi huve kahjustavaid otsuseid. Kui ka selliseid ra-havahääletusel ette tuleb, on tegemist ikkagi õppimisprot-sessiga, mitte vastuseisuga ja see oleks oluline edasiminek kodanike kaasamises. Pike-mas perspektiivis asub rahvas toetama valitud võimuorgani-te algatusi ning peatub võimu võõrandumine rahvast. See ei tulene aga mitte asjaolust, et inimesed muutuvad paindli-kumaks või aupaklikumaks võimu suhtes, vaid hoopis vastupidisest: võim õpib ar-vestama, kaasama ning koos rahvaga toimima.

Pean silmas olu-korda, kus rahva-hääletuse tulemus on sama jõuga kui kohaliku omavalit-suse volikogu otsus

Sirje Põllu

Ühed valimised on möö-das ja teised ukse ees. Olen väga tänulik ja rõõmus pak-kumise eest erakonna tege-mistest valla lehe veergudel rääkida.

See näitab, et meie vallas peaks demo-kraatiaga ja sõnavabadu-sega kõik kor-ras olema. Nüüd aga kü-simuse juur-de.

Ajalehe toi-metus palus mul valgusta-da sotsiaalde-mokraatide plaane sügisestel vallavolikogu valimistel.

Alustuseks seda, et kui 2005. aastal toimusid valimised, siis ei olnud meil oma kandidaate väljas. Seetõttu ei ole täna val-lavolikogus ühtegi sotsiaalde-mokraati. Nelja aasta jooksul on siiski toimunud tunnetatav toetuse suurenemine. Ma ei

mõtle seda mitte niivõrd era-konna liikmete arvu näol, vaid just nimelt hoiakute tasandil.

Sügisestel valimistel taha-me seekord kindlasti oma ni-mekirjaga välja tulla. Nime-kirja koostamisel ei sea me tingimust, et meie nimekir-jas kandideerida sooviv ini-mene oleks ka erakonna lii-ge. Meie inimesed ei ole rahul vallas valitseva üldise poliiti-list elektrit täis õhkkonnaga. Kindlasti ei ole me ükskõiksed keskkonna ja kaevandamise teemadel. Kaitsealustele ob-jektidele, mida vallas on roh-kesti, peab leidma sellised la-hendused, mis muudavad nad atraktiivseks turistidele ja loo-vad seeläbi ka töökohti.

Lõpetuseks tahan ütelda, et lähtuvalt oma praktikast Nee-me külavanemana ja ka hari-dus- ning kultuurielu eden-dajana leian, et valla tulevi-ku seisukohalt on kõige oluli-sem tasakaalu leidmine nüü-disaegse maailma pakutavate võimaluste ja traditsioonilise külaühiskonna säilitamise va-hel. Selles osas on sotsiaalde-mokraatidel kogemusi kõikjalt

Eestist, ala-tes Emmaste vallast Hiiu-maalt ja lõpe-tades Rõuge vallaga Võru-maal.

Minu ar-vates on sot-s i a a ld e mo -kraadid oma ta sa kaa lus-

tatud maailmavaatega esime-ne valik nii põllumehele, kesk-konnasõbrale kui end haritlas-te hulka pidavale inimesele.

Kel huvi meie tegemiste vas-tu ja soovi kaasa lüüa, võib jul-gelt minuga ühendust võtta telefonil 56563333 või e-post sirje@zzz.ee

Sotsid on oma tasakaalustatud maailmavaatega esimene valik nii põllumehele, kesk-konnasõbrale kui ka haritlastele.

NR. 145JUUNI 2009

14 TEATED

Kultuuri-, haridus- ja spordiprojektide toetamine

04. juuni 2009 nr 283

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse sea-duse § 30 lg 1, Jõelähtme valla põhimääruse § 6 lg 1, Jõeläht-me Vallavolikogu 26. jaanua-ril 2009.a. välja antud määru-se nr 123 “Jõelähtme valla eel-arvest kultuuri-, haridus- ja spordiprojektide toetamise kord” ning volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ettepa-neku, annab Jõelähtme Valla-valitsus

k o r r a l d u s e: 1. Eraldada vallavalitsuse

2009. aasta eelarvest tegevus-ala 08208 kululiik 4550 alt:

Lasteaiale Neeme Mudi-la 3200 (kolm tuhat kakssa-da) krooni ühtse spordivormi soetamiseks, et osaleda I Põh-ja-Eesti noorte tuletõrjespordi olümpial. Maksmine toimub arvete esitamise alusel.

MTÜ Loo Jalgpalliklubi-le 4070 (neli tuhat seitseküm-mend) krooni rahvusvahelise jalgpalliturniiri osavõtutasu maksmiseks.

MTÜ Kostivere Seltsile 5000 (viis tuhat) krooni Kostivere mõisa päeva korralduskulu-deks. Maksmine toimub arve-te esitamise alusel.

Loo Keskkoolile 5000 (viis tuhat) krooni Loo Keskkooli poistekoori vabariikliku pois-tekoori laagri osalemistasu katteks. Maksmine toimub ar-vete esitamise alusel.

Meeli Lass’ile 10000 (küm-me tuhat) krooni ansambli Amabile rahvariiete soetami-seks.

MTÜ-le Mudamadrused 10000 (kümme tuhat) kroo-ni käitumishäiretega lastele mõeldud kursuste korralda-miseks.

Kostivere Lasteaiale 3000 (kolm tuhat) krooni Jõelähtme valla kolme lasteaia koolieeli-kute ühise ekskursiooni kulu-de katteks. Maksmine toimub arvete alusel.

Spordiklubile Gilborn 3000 (kolm tuhat) krooni viie Jõe-lähtme valla lapse osalustasu katteks Kostivere JuJutsu tree-ninglaagris.

Kristo Ukanis’ele 3000 (kolm tuhat) krooni reisikulude kat-teks Souli. Maksmine toimub arvete alusel.

Kai Müürsepp’ale 1000 (üks tuhat) krooni seenioride bus-siekskursiooni osaliseks ta-sustamiseks. Maksmine toi-mub arvete esitamise alusel.

MTÜ Jõelähtme Tehnika-klubile 2964 (kaks tuhat ühek-sasada kuuskümmend neli) krooni tehnikaspordinädala läbiviimiseks Neemel. Maks-mine toimub arvete alusel.

2. Korraldus jõustub teata-vakstegemisest.

Keskkonnamõju hinda-mise teated

Strateegilise keskkonnamõ-

ju hindamise algatamata jät-mine

Kostivere alevik Kasemetsa 12 maaüksusele

Jõelähtme Vallavalitsuses (Jõelähtme küla, 74202 Jõe-lähtme vald) teatab keskkon-namõju hindamise algatama-ta jätmise korraldusest 28. mai 2009 nr 267

Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega jäeti algatama-ta strateegiline keskkonna-mõjude hindamine Kostive-re alevik Kasemetsa 12 maa-üksusele maaüksuse detail-planeeringule katastritun-nustega 24504:008:0143 ja 24505:008:0144.

Detailplaneeringu eesmär-giks on:

2.1. ehitusõiguse määrami-ne;

2.2. hoonestuskavale pla-neeritava maa-ala juurdepää-su, tehnovõrkudega varusta-mise lahendamine;

2.3. keskkonnakaitseliste abinõude määramine;

2.4. kõigi vajalike piirangute ja servituutide lahendamine;

2.5. maakasutuse sihtotstar-be muutmine.

Jõelähtme Vallavalitsus, lähtudes keskkonnamõju hin-damise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse § 2 lg 2 § 31, § 32 lg 1, § 33, § 35 lg 5 ja olles vaadanud läbi Parasmäe kü-la Aasapõllu ja lähiala maa-üksuste maa-ala detailplanee-ringu ning arvestas, et kavan-datud tegevus ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkon-nale, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Korraldusega on võima-lik tutvuda tööpäeviti tööajal Jõelähtme Vallavalitsuses või elektroonilise dokumendi-registri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee.

Maa taotlemine munitsipaalomandisse

12. mai 2009 nr 493

Aluseks võttes maareformi seaduse § 28 lg 1 p 4, Vabarii-gi Valitsuse 02.06.2006 määru-sega nr 133 kinnitatud “Maa munitsipaalomandisse and-mise korra”, Jõelähtme Valla-volikogu

OTSUSTAB:1. Taotleda külaplatsi raja-

miseks Harju maavanemalt munitsipaalomandisse Jõe-lähtme vallas Loo alevikus asuv Loo pargi maaüksus.

2. Maaüksus taotleda munit-sipaalomandisse sihtotstarbe-ga sotsiaalmaa alaliik üldka-sutatav maa (017; Üm) 100%.

3. Otsus jõustub teatavaks-tegemisel.

Väino HaabVallavolikogu esimees

Maa taotlemine munitsipaalomandisse

31. märts 2009 nr 481

Aluseks võttes maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 4, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandis-se andmise korra“ Jõelähtme Vallavolikogu

O T S U S T A B:1. Taotleda külaplatsi raja-

miseks Harju maavanemalt munitsipaalomandisse Jõe-lähtme vallas Kostivere alevi-kus asuv Kostivere puhkeala maaüksus.

2. Maaüksus taotleda munit-sipaalomandisse sihtotstarbe-ga – sotsiaalmaa alaliik üldka-sutatav maa (017; Üm) 100%.

3. Otsus jõustub teatavaks-tegemisel.

Väino HaabVallavolikogu esimees

1. juunist on avatud ha-jaasustuse veeprogrammi 2009. aasta taotlusvoor.

Harju Maavalitsus annab teada, et algab hajaasustuse veeprogrammi taotluste vas-tuvõtt Harku, Jõelähtme, Kei-la, Kernu, Kiili, Kuusalu, Kõue, Raasiku ja Saku vallas.

Hajaasustuse veeprogramm on suunatud valdade haja-asustusega piirkondadele, et tagada ja parandada joogi-vee kättesaadavust. Program-mi raames toetatakse järgmi-si hooneteväliste joogiveesüs-teemi rajamisega seotud tege-vusi hajaasustusega piirkon-dades:

• kaevude (puur- ja salvkae-vude) ja nende teenindami-seks vajalike veetrasside ehi-tamine ning renoveerimine;

• olemasolevatest kaevudest uute trasside ehitamine või olemasoleva trassi renoveeri-mine;

• kaevude varustamine vee pumpamiseks ja/või puhas-tamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, seal-hulgas selleks vajalike elektri-tööde teostamine;

• rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõ-distamine;

• vee kvaliteedi analüüs.Toetust saavad taotleda füü-

silised isikud ning mittetulun-dusühingud ja sihtasutused, kui nende põhikirjaliste tege-vuste hulka kuulub oma liik-mete või elanike joogiveega varustamise tagamine. Toe-tuse piirsummaks ühe ma-japidamise puhul on 100 000 krooni ning toetus ei saa ol-la suurem kui 2/3 projekti üld-maksumusest. Taotleja omafi-nantseering peab olema vähe-malt 1/3 kogu projekti maksu-musest.

Jõelähtme valla 2009. a eel-arves on vallapoolseks kaas-finantseerimiseks ette nähtud 200 000 krooni.

Enne taotluse koostamist ja esitamist majapidamise asu-

kohajärgsele vallavalitsuse-le palume kindlasti tutvuda programmdokumendiga ning taotlejatele suunatud infor-matsiooniga, mis on kättesaa-dav Harju Maavalitsuse kodu-lehel www.harju.ee/?id=11173. Maakondlikeks kontaktisi-kuteks on Jüri Muru, Har-ju Maavalitsuse arenguosa-konna juhataja asetäitja, tele-fon 6118 780, e-post jyri.mu-ru@mv.harju.ee ja Henn Va-her, Harju Maavalitsuse aren-guosakonna transporditalitu-se juhataja, telefon 6118 782, e-post henn.vaher@mv.harju.ee.

Informatsiooni hajaasustus-te veeprogrammi kohta leiab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koduleheküljelt www.eas.ee.

Taotluste vastuvõtmise vii-maseks tähtpäevaks vallava-litsuses on 15. juuli 2009.

Programmi tutvustavad in-fopäevad toimuvad 16. juunil 2009 kell 15.00 Jõelähtme Rah-vamajas ja 17. juunil 2009 kell 15.00 Saku Vallavalitsuses.

Jägala joa HEJ keskkon-namõju hindamise aruande heakskiit kutsuti tagasi

Keskkonnaamet kutsus Jä-gala joa hüdroelektrijaa-ma (HEJ) taaskasutuselevõ-tu keskkonnamõju hindami-se (KMH) aruandele antud heakskiidu tagasi. HEJ aren-dajal OÜ-l Jägala Energy tu-leb nimetatud aruannet täien-dada.

Keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud HEJ võimalikku mõju ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja jõele kui nende elupaigale, kuid tähelepanuta on jäetud Natura 2000 loodusdirektii-vi I lisas nimetatud elupaiga-tüüp “jõed ja ojad (3260)” ning arenduse mõjud sellele. Selles-se elupaigatüüpi kuuluvatest veekogudest vajavad erilist tä-helepanu Põhja-Eesti klindia-stangult laskuvad jõed ning kärestikulised jõelõigud, mil-le hulka kuulub ka arendatav Jägala jõelõik. Seda on Natu-ra alade valikul hinnatud esi-mese prioriteedi jõelõiguks, mis väärib kindlasti kaitset ning kavandatavad tegevused ei tohi elupaiga looduskaitse-list seisundit halvendada. Sa-muti on vajalik täiendav ana-lüüs selles osas, mis puudutab arenduse mõju lõhe, jõesil-mu ja teiste siirdekalade kude-mistingimustele pärast nõue-tekohase kalatrepi valmimist Linnamäe paisule. 2005. aas-ta detsembris algatas Harju-maa keskkonnateenistus Jä-gala HEJ taaskasutuselevõtu keskkonnamõjude hindamise (KMH). KMH programm kii-deti heaks 2006. aasta märtsis ning KMH aruanne sai heaks-kiidu tänavu märtsis. Aprillis esitas MTÜ Eesti Roheline Lii-kumine aruande heakskiitmi-se kohta vaide.

Seoses suvepuhkustega on muudetud raamatukogu ja kultuuriasutuste lahtiolekuaeguLoo raamatukogu on avatud 1. juunist kuni 1. septembrini:teisipäev 10.00–18.00kolmapäev 10.00–18.00neljapäev 10.00–18.00reede 9.00–15.00 laupäev 9.00–14.00

Kaberneeme raamatukogu on suletud 5. juunist kuni 6. juulini.Kostivere raamatukogu on suletud 1.–28. juulini.Jõelähtme raamatukogu on suletud 6. juulist kuni 2. augustini.Neeme raamatukogu on suletud 6. juulist kuni 2. augustini.

Loo kultuurikeskus puhkab 13.–26. juulini.

Kultuurikalendris on muutus:planeeritud esietendus ei toimu mitte 21. juunil, vaid 26. juu-nil. Etenduse algus kell 19.00.

Varastatud prügikonteinerid

Ajavahemikul 10.06.2009 kell 21.35 kuni 11.06.2009 kell 05.00 varastati Jõeläht-me vallast Kostivere põhi-kooli territooriumilt kaks Ragn-Sellsi paberjäätmete konteinerit ja konteinerite sisu kallati koolimaja taha murule maha. Politsei palub inimeste abi varastatud konteinerite leidmisel. Kui keegi märkab, et tema naab-rusesse on pärast 11. juunit siginenud roheline ratastel paberjäätmete konteiner, millel on kaanel eraldi ava vanapaberi jaoks, palume sellest kindlasti teavitada Jõelähtme valla kons-taablit või helistada politsei lühinumbrile 110.

Ärge sekkuge liigselt loodusesse

Looduses on aeg, mil paljud linnupojad on juba pesast väl-jas ning Keskkonnaametile teatatakse sageli juhtumitest, kui inimene püüab aidata abituna näivat linnupoega. Sellistel juhtudel teeb ta kasu asemel kahju: iga loodusest leitud ja ter-ve linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ning tuleks üldjuhul jätta sinna, kust ta leiti.

Vajadusel võib tõsta linnupoja ohutumasse kohta, näiteks teelt kõrvale või põõsa alla. Linnuvanemad suhtlevad poega-dega häälitsuste abil ning inimese lõhn ei peleta linnuvane-maid pojast eemale (ehkki sageli nii arvatakse).

Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad, sealsamas ümbruskonnas ja ootavad ini-mese lahkumist.

Linnupojad ei pruugi veel lennata, otsides toitu ja tehes len-nuharjutusi.

Teine asi on siis, kui tegemist on vigastatud linnuga, selli-sel juhul tuleks helistada päästeametile telefonil 112 või kesk-konnainspektsioonile telefonil 1313. Helistada võib ka Kesk-konnaameti regioonide tehnikutele, kelle mobiilinumbrid leiab kodulehelt kontaktide alt www.keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Kaja Kübar, Keskkonnaameti Nigula metslooma-de turvakodu juhataja, 5045891, kaja.kybar@keskkonnaamet.ee

Pangabuss jätkabPriit PõldmaAbivallavanem

5. juunil külastas Kostive-ret esimest korda Swedban-ki pangabuss.

Buss peatub iga kahe nä-dala tagant kell 9.00–10.00 Kostivere päevakeskuse parklas aadressil Aruküla tee 1. Pangabussis asuvad panga-automaadid, millega on võimalik teostada kõiki enim levinud pangatoiminguid. Tellerite abil saab sõlmida mitmeid panga-teenuste lepinguid, nagu näiteks konto avamine, pangakaar-tide taotlemine, internetipangas arve avamine ja palju muud. Abivalmis tellerid annavad nõu pangaautomaadi ja interneti-panga kasutamisel. Automaat võimaldab sisse maksta ja väl-ja võtta sularaha, vaadata kontojääki ning teha ülekandeid. Ööpäevaringset infot pangabussi kohta on klientidel võima-lik saada Swedbanki klienditoe numbril 6 310 310.

10. ja 24 juuli

7. ja 21. august

10. ja 24. september

8. ja 22. oktoober

6. ja 19. november

11. ja 17. detsember

Bussigraafi k 2009

NR. 145JUUNI 2009

15

Mälestame

Ahto Niidast

ja avaldame kaastunnet

abikaasale ja lastele

Parasmäe küla rahvas

TEATED

Jaanipäev 23. juuni 2009 MTÜ Üksikvanema heaks

Kell 15.30 toimub Loksal presidendi poolt süüdatud võidutule vastuvõtmine ja pidulik üleandmine maakonna omavalitsusjuhtidele. Kell 20.00 jõuab presidendi poolt süüdatud võidutuli Jõelähtme jaanitulele (rahvamaja juurde), kus toimub tulede jagamine külavanematele. Külavanematel palume kaasa võtta oma laternad!

MTÜ Üksikvanema Heaks on loonud nõustamispor-taali üksikvanemaile – www.yksikvanem.com.Lehe siht on toetada last üksi kasvatavaid vane-maid moraalselt, nõustada üksikvanemaid nii juriidilistes kui psühholoogilistes küsimustes ning aidata kaasa tervete pereväärtuste kujunemisele ja püsimisele ühiskonnas.MTÜ Üksikvanema Heaks saab pakkuda psüh-holoogilist nõustamist ka individuaalkohtumiste läbi, teenuse hind on vastavuses abivajaja või-malustega.Registreeritud kasutajatel on võimalik suhelda foorumites, lisada ja lugeda kuulutusi ning jagada oma mõtteid teiste sarnases olukorras olevate inimestega.

Õnnitleme kõiki juuli sünnipäevalapsi, soovime õnne ja tervist!Valla eakate sünnipäevad juulis 2009

KÕIKIDE MÄÄRUSTE JA OTSUSTEGA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KANTSELEIS, RAAMATUKOGUDES JA KODULEHEL:

www.joelahtme.ee

Selle aasta kihelkonna-päevadeks kutsume kokku kõiki inimesi, kes 50 aastat tagasi leeritati Jõelähtme koguduses.

16. augustil kell 11 algab koos kuldleerilistega jumala-teenistus, pärast seda toimub traditsiooniline ühine koos-viibimine kiriklas. Oma tule-misest palume teatada telefo-nidele 6033087 või 56647686. Koguduse õpetaja Margus Kir-ja

1959. a leeritatud:Ilme KidraArnold KellamTaive KellamAre AllojaElbe AllojaHans HaabÜlle KoikLembi KoikVello KuusksaluEnn LeppMaie MaisaTaimi NairismägiMae NõmmikEnn OtsOttomar PaemurdIlmar PiirojaLembit PiirojaLembit PõldmetsMaila RaidurVolli RaudjõeLiina RemmeldMaimu RöömelMaido SaemAime SeppUrve SeppValdo SukamägiKalju TiikHelgi ToomMaire ToomVirve VilbasteÕie VimbSilvi UmalVaike VaherRein NiidasAlice KuuskmaaJaanus Lindsaar

95 11.07 EINART REMMEL Ruu küla

94 16.07 REINALD MARTEN Neeme küla

92 06.07 EVGENIE-ALEKSANDRA REMMET Loo alevik

92 29.07 AGNES JAKSEN Ruu küla

90 26.07 OLGA TEPLOVA Loo alevik

88 17.07 HELMI JAKSEN Ruu küla

88 25.07 ÕIE-OPHELIA AUSLA Loo alevik

86 08.07 ELZA ANTIPOVA Jägala küla

85 10.07 PEETER NOOL Ülgase küla

85 24.07 HELGA RUMMO Uusküla küla

85 29.07 ASTA LIIVAND Maardu küla

84 04.07 VELDA AHMAN Manniva küla

83 25.07 ELLEN SALUMETS Kallavere küla

82 01.07 MARIA MATVEJEVA Kostivere alevik

82 11.07 LINDA PRITS Vandjala küla

82 25.07 HARALD TALVIK Vandjala küla

81 05.07 LEO RIID Iru küla

81 05.07 IRINA JÜRGENS Loo alevik

81 15.07 ENDEL SALUMETS Kallavere küla

81 20.07 JEKATERINA FEDOTOVA Jägala küla

81 28.07 LUULE LAGREKÜL Ruu küla

80 07.07 VELLO VAIN Rebala küla

75 03.07 MIHKEL KASK Manniva küla

75 09.07 LEIDA KOLJU Loo alevik

75 21.07 HELJU KAJAMAA Neeme küla

70 01.07 ENDEL TILK Kullamäe küla

70 06.07 REIN PAJURI Iru küla

70 06.07 EEVI RANNALA Uusküla küla

70 17.07 AIN LUITVA Loo alevik

70 17.07 ELLE NÕGOLS Saha küla

70 20.07 LILIA VILU Loo alevik

70 23.07 JÜRI EIKI RAUDKIVI Haljava küla

70 30.07 ILVI TOMSON Loo alevik

Avaldame südamlikku kaastunnet ÕIE VAHESALU 24.08.1933–01.05.2009 AAVO KALLASTE 02.01.1940–07.05.2009 ENNO SEPP 20.04.1929–13.05.2009 HARALD KLAMAS 29.06.1932–20.05.2009 VIKTOR PILNIK 05.07.1936–22.05.2009 VIKTOR SEREBROVSKI 10.09.1953–22.05.2009 HUGO VEST 14.02.1938–30.05.2009

Leerilapsed 50 aastat tagasi

Loo aleviku-vanema vastuvõtt neljapäeval, 2. juulil kell 17.30 Loo Kultuuri-keskuse A-korpuse II korrusel.

Juuli–august kultuurikalender

Loo kooli lõpetajad

Surnuaiapühad 2009

26. juunil kell 19 Jõelähtme rahvamajasE. Vetemaa “ÕHTUSÖÖK VIIELE”Esitab Jõelähtme LavagruppLavastaja Maie Ramjalg

JUULI 20092.–5. juuli – laulu- ja tant-

supiduOsalevad: Loo kammer-

koor, kammerkoor Amabi-le, Jõelähtme valla ühenda-tud segakoor, Loo keskkoo-li mudilaskoor, Loo kultuu-rikeskuse naisrühm Loolill, Jõelähtme rahvamaja noor-te segarühm

11. juuli kell 13 – kalurite päev

Neeme rahvamajas kell 17 kantritantsutrupp Kõrbe-roosid

Neeme rahvamaja koos-töös Meeste Mere Kultuuri-seltsiga

13.–27. juuli – Loo kultuu-rikeskus puhkusel. Avatud jõusaal

27. juuli kuni 2. august – Ülle Raadiku noorte maali-laager Neeme rahvamajas

AUGUST 20097. august – seenioride klu-

bi lõikuskuu ümarlaud Loo kultuurikeskuses

10.–16. august – Jõelähtme valla laste filmilaager Nee-me rahvamajas

15. august kell 12 – Laste-vanemate Liidu perepäev Jõelähtme rahvamajas

15.–16. august – Lastekait-se Seltsi merelaager Kaber-neemes. Korraldaja Loo kul-tuurikeskus

15.–16. august – Jõelähtme kihelkonnapäevad – Jõeläht-me kirik

15. august kell 15 – Kostive-re mõisa päev

kell 19 varajase muusika ansambel Hortus Musicus. Kunstiline juht Andres Mus-tonen. Kavas saksa ja prant-suse keskaegne muusika – trubaduuride ja minnesin-gerite looming. Korraldajad Kostivere külaselts, Kostive-re Selts, Rebala muuseum. Toetaja Jõelähtme Vallava-litsus

22. august kell 13 – suve-lõpu kultuuri- ja müügipäev Neeme rahvamaja õues

kell 16 Neeme rahvamajas Karismaatiline Duo: Katrin Karisma ja Enno Erikson

30. august – suvelõpupidu Loo kultuurikeskuses

Põhikooli lõpetajad:1. Carl – Steven Berg2. Allar Haltsonen3. Germo Hansberg4. Gretel Heinmets5. Henri Heiste6. Mihkel Hiiet7. Artur Järnja8. Gert Jürjo9. Martin Kase10. Egert Kriisa11. Rihard Küttis

12. Eleken Lipping13. Sirgit Milk14. Jaak Paavel15. Ethel – Keit Räm-meld16. Freddy Saaret17. Toomas Sepp18. Helena Smirnov19. Elise Song20. Kaupo Soorand21. Väigo Svirbut22. Liis Talivere23. Vahur Tima

24. Timo Vaher

Gümnaasiumi lõpetajad:1. Oliver Kadde2. Sander Kletten-berg3. Teeri Lastik4. Leeles Lepik5. Meelis Paas6. Oliver Palmik7. Martin Peenemaa8. Kristina Piho

9. Alari Pira10. Janar Plinkner11. Maarja Prits12. Jane Pugi13. Kristi Pähn14. Marilis Pärg15. Hardi Selg16. Kristel Sepp17. Jane Teesalu hõ-bemedal18. Timo Vaher19. Marili Viirmaa20. Jarmo Võsa

Teisipäeval, 23. juunil kell 11.00 Jõelähtme kirikaia surnuaiapüha kirikus, kaetud püha armulaud. Teisipäeval, 23. juunil kell 12.30 Jõelähtme surnuaiapüha. Pühapäeval, 5. juulil kell 14.30 Saha surnuaiapüha kabeliaias.

Talgud Maardu raba piirkonnas

Esimene infotahvel on paigaldatud

Liis Truubon

13. juunil toimusid Loo Jahiseltsi (www.jahiselts.ee) eestvedamisel talgud Maardu raba ümbruses.

Ilm oli küll vihmane, aga see ei seganud talgulisi. Kok-

ku toodi kraavist ja metsa alt välja 15-kuupmeetrise kon-teineri jagu prügi. Muu prügi hulgas oli ka lausa nimeline leid, mille kohta algatatakse uurimine. Sel kevadel on val-las toimunud kokku üle paa-rikümne väiksema ja suure-ma talgupäeva. Täname kõi-ki, kes on aidanud koduvalda

puhtana hoida ja paremaks muuta.

Kui näete kedagi prügi metsa alla või tee äärde ma-ha panemas või teate, et keegi on seda teinud, andke sellest kindlasti teada Keskkonna-inspektsiooni numbrile 1313, politsei numbrile 110 või Jõe-lähtme Vallavalitsusele.

Priit Adler

Aprillikuu algusest jõustunud planeerimisseaduse muudatuse järgi on kohalik omavalitsus kohustatud kuu aja jooksul pärast detailpla-

neeringu algatamise otsuse tegemist paigaldama detail-planeeringu alal nähtavale kohale informatsioonitahv-li või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema mär-gatav ja planeerimisseadus

paragrahvi lõikes 1 nimeta-tud informatsiooni. Esimese detailplaneeringu algatami-se infotahvli Jõelähtme val-las paigaldas juunikuu algu-ses Tallinna Sadama AS Uus-külas.

Väljaandja:Jõelähtme Vallavolikogu ja VallavalitsusToimetaja Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; ajaleht@joelahtme.ee

NR. 145JUUNI 2009

16 REKLAAM

Kalavõrkude müük www.havi.fi e.ee

56653685

Liuguksed ja riidekapid teie soovide ja mõõtude järgi

www.nagusul.ee 5221151

SÄÄSTA KUNI 70% KÜTTEKULUDELT

ÕHKSOOJUSPUMPADE MÜÜK JA PAIGALDUS.

HINNAD ALATES 11750,-TEL: 666 1355

WWW.KODUKLIIMA.EE

Müüa heitveemahutid ja septikud 2 kuni 50 kuupmeetrit.

Hinnad soodsad, tähtajad lühikesed, transpordivõimalus.

Tel 56 207 378.

Puude hooldus ja raie probleemsetes kohtades nagu parkides, kalmistutel, hoonete läheduses jm. Viljapuude hooldus.Tel. 7120538, email: douglas.fi r@mail.ee

OÜ VISARI METALLITÖÖDMetalluksed, klaasmetalluksedRõdupiirded, trellid Metallaiad, -väravad Trepid, keerdtrepidSaunaahjud, veeboileridSuitsuahjud, grillid, sepatöödTel/fax: 6706917 GSM: 5014504

e-mail: visarimetall@hot.eewww.visarimetall.ee

Koit Uus 50 74 514

HINDAN TEIE

KINNISVARA

Ostame kokku erinevates kogustes vanametalli/vanarauda,

Teostame lammutustöid sh. probleemsete mahutite/hoidlate/ehitiste lammutamine.

Ostame ka lammutatavaid objekte.Vanametalli puhul võimalik meiepoolne

tehnika ja transport.Suurtel kogustel erihinnad, personaalne pakkumine: e.r.p.grupp@gmail.com, telefon: 56734234, 53025092

Samas ostame ka võsa ja lammutuspuitu.

Saen ja lõhun

halumasinaga 3m küttepuud tellija juures,

vajalik tööstusvool.

Küsige lisainfot tel. 50 38 134

Ivar.

Teostame muru niitmist, puude raiet,

hekkide ja okste lõikust ja teisi haljastus- ja

hooldustöid. Tel 55 637 666

Müüa saetud ja lõhutud küttepuid, erinevates pikkustes,

laotud konteineritesse.

Transport hinna sees. Tel 566 88 084

Aiad, väravad,

terrassid, lehtlad,

kiviparkett, haljastustööd. www.kraugon.ee

5096158

Piirdeaedade müük ja paigaldus. Aedade

remont.Terasside ehitus.

Mulla müük ja kohalevedu.

Övera Puit ja Aed OÜ Tel 55519950

HEA UUDIS!Jõelähtme tanklas nüüd müügil erimärgistatud diislikütus.Lugupidamisega Teie Olerex5080880; 6100181