Eesti maaelu arengukava 2007-2013

ettevalmistamisega seotud arengute tutvustamine

Päevakava

1. Sissejuhatus, päevakorra kinnitamine

2. MAKi ettevalmistamisega seotud arengute tutvustamine ja Euroopa Komisjoni kommentaarid

3. Ülevaade sotsiaalpartnerite sisuliste kommentaaride arvestamisest

4. Eelarve

5. Edasised tegevused

Arengud pärast eelmist istungit

• 2.10.06 eelmine istung

• 20.10.06 MAKi esialgne eelnõu kodulehel

• MAKi eelnõu tõlkimine ja ettepanekute tabeli täiendamine

• 31.10.06 ettepanekute tegemise tähtaeg

• 9.11.06 täiendatud MAKi eelnõu kodulehel

• 10.11.06 kohtumine Euroopa Komisjoniga

• 13.11.06 ettepanekute tabel kodulehel

• 14.11.06 istung

• MAKi kooskõlastamine ja esitamine VV-le….

• Eelhindamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid

Üldiselt:

Komisjoni üldkommentaar MAK kohta hea.

Hetkel puudu eelhindamise ning strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemused (vajadusel ka nendest tulenevad muudatused.

Ametlikult on oluline MAK esitada komisjonile kooskõlastamiseks peale MAK rakendusmääruse jõustumist. Tehniliselt kulutused abikõlblikud peale sellise MAK teksti esitamist, mille osas EK saab vastata, et “dokumendi kõik elemendid olemas”

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid

• Maaelu strateegia dokumendi hetkeseis – seda on tutvustatud EK siseselt, valmistatakse ette kirja Eestile, milles ilmselt üldiselt kiidetakse heaks, juhitakse aga tähelepanu lupjamise mitteabikõlblikkusele, samuti juhitakse tähelepanu sellisel kujul lammutamismeetme ja eluasemete korrastamise küsitavustele – esitame Eesti poolse korrigeeritud teksti .

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid

• Rahastamiskavas on probleemiks, et erinevalt strateegiast, peab MAK-i finantstabelis esitama hinnanguliselt ka LEADER osa eri telgedes. LEADER üldkulud jagatakse võrdselt kolme telje vahel.

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid (I telg)

• mikroettevõtte definitsioon sellisena ei ole piisav, vaid valikukriteeriumides tuleb selgelt välja tuua just arenemiseks investeeringutoetust vajava sihtgrupi eelistamine. Samas võiks kaaluda ka nn alampiiri tõstmist, et vältida täiesti majanduslikult perspektiivitute projektide rahastamist

• Pikaajaliste investeeringute osas on soovitatav lisada siiski maksimaalne toetusmaht ettevõtte kohta

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid (II telg)

– Lupjamise osas Komisjon endiselt seisukohal, et see ei ole investeering, tegemist on tegevuskuluga. Lupjamine ei keskendu keskkonnale, vaid pigem tootlikkusele.

– Mahajäänud hoonete lammutamise puhul on EK seisukohalt pigem tegemist külaarengu meetmega, mida soovitatavalt võiks rakendada LEADER raames

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid (II telg)

Natura 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamise toetus

Põllumajanduslik keskkonnatoetus

- Baasmeede

(EK: meetme eesmärk ning nõuded)

- Mahepõllumajandus (püsirohumaad: 2 toetusmäära?)

- Kohalikku sorti taime (Sangaste rukis) toetamine

(EK: tagada 5-a lepingud? Skeem arutlusele. Lisaks arutame ka kohalike heintaimede lisamist, kuid eelnevalt on vaja analüüsida toetamiseks sobivat skeemi ning toetamise kuludearvestus)

- Ohustatud tõugu loom (maalammas?)

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid (III telg)

• III telg – eluhoonete korrastamine – oleks lubatav tingimusel, et moodustab seotud osa mitmekesistamise investeeringust sätestatuna näiteks % koguinvesteeringust, ilmselt vajalik ka mingit laadne tõendus, et selline tegevus hädavajalik vastava spetsialisti leidmisel hõreasustuspiirkonnas

Euroopa Komisjoni olulisemad kommentaarid

III telg

• ….

Leader-telg

(EK: eelarve kajastamine)

MAK 2007-2013 kohta saabunud sotsiaalpartnerite ettepanekud

MAKi koostamisel konsulteeriti:

- PMANiga, mille liikmed on valitsusasutuste, põllumajandustootjate ja teiste maaeluga seotud organisatsioonide esindajad.

- MAM juhtkomisjoniga (põllumajandusministri poolt 2005. a MAK 2007-2013 ettevalmistamiseks moodustatud nõuandva juhtkomisjoniga).

Istungite toimumise ajad 2006.a: 10.jaanuar; 7.veebruar; 22.veebruar; 14.märts; 5.aprill; 20.juuli; 4.september; 2.oktoober.

Lisaks laekus hulgaliselt MAKi puudutavaid kirju.

Saabunud ettepanekud ja kommentaarid MAK 2007-2013 kohta

• Saabunud kommentaare ja ettepanekuid oli kokku ca 350 (üle 100 A4 lk).

• Arvestatud:130 (37%)• Osaliselt arvestatud:80 (24%)• Mittearvestatud: 100 (30%)• Vastus veel lahtine või arutatakse meetme

määruse ettevalmistamisel 30 (9%)• Kokku 32 organisatsioonilt ja eraisikult.

Saabunud ettepanekud ja kommentaarid MAK 2007-2013 kohta

• Ettepanekud ja kommentaarid prioriteeditelgede kaupa:

• I- Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine- kokku üle 200 ettepaneku ja kommentaari. Kõige rohkem laekus ettepanekuid põllumajandustoodete ja metsandussaaduste lisandväärtuse andmise meetmele- üle 40.

• II- Keskkonna ja paikkonna säilitamine- kokku ligi 80 ettepanekut ja kommentaari. Kõige rohkem laekus ettepanekuid mahepõllumajandusliku tootmise meetmele- üle 20.

Saabunud ettepanekud ja kommentaarid MAK 2007-2013 kohta

• Ettepanekud ja kommentaarid prioriteeditelgede kaupa:

• III- Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine- kokku üle 40 ettepaneku ja kommentaari. Kõige rohkem laekus ettepanekuid maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetmele- 40.

• IV- LEADER- kokku üle 20 ettepaneku ja kommentaari.

Ettepanekute arvestamisest ja mittearvestamisest

Nagu eeltoodust näha on MAKis arvestamist leidnud küllaltki suur hulk saabunud ettepanekutest. Esitatud ettepanekute mittearvestamise põhjustest rääkides võiks välja tuua järgmised asjaolud:

• Ettepanek läks vastuollu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 või rakendusmäärusega;

• Ettepanek läks vastuollu maaelu strateegia ja MAKis toodud eesmärkidega ning prioriteetidega;

• Meetme rakendamise tõttu oleks ületatud oluliselt meetmetele ettenähtud rahaliste vahendite mahtu;

• Sageli olid ettepanekud erinevatelt organisatsioonidelt vastukäivad, seega tuli leida tasakaal.PMANis, MAM juhtkomisjonis, prioriteeditelgede töögruppides arutati ettepanekuid ja toodi välja Eesti olusid silmas pidades olulisemad probleemid, millele MAKi meetmete kaudu lahendus leida.

Tulemused I prioriteeditelg • Sihtgrupp mikroettevõtted- kuni 9 töötajat, kuni 2 miljonit

eurot käive, väiksemate eelistamine valikukriteeriumite kaudu;

• Eelistus ühisprojektidele, väiksema toetussumma ulatuses taotlejatele, investeeringutoetust mittesaanutele;

• Hinnatakse varasemat majandustegevust, mõju tööhõivele;

• Eraldi paremusjärjestus põllumajandusettevõtetele ja ühistulistele taotlustele;

• Meede 1.1.2.investeeringute loetellu jäävad ainult loomakasvatusehitistega seotud investeeringud.

Tulemused II prioriteeditelg

• Keskkonnasõbraliku majandamise puhul nõuded grupeeriti olulisuse järjekorras (oluline taimekasvatuse planeerimine ja koolitused);

• Taimekasvuregulaatorite kasutamise keeld ja glüfosaatide kasutamise piirang keskkonnasõbraliku majandamise nitraaditundliku ala alameetmes;

• Mahepõllumajandusliku tootmise alameetmes toetada sertifitseeritud seemnest külvatud põllukultuuride kasvatust;

• Mahepõllumajandusliku tootmise alameetmes püsirohumaade kohta peab pidama 0,3 lü loomi;

• Kiviaedade rajamise ja taastamise alameetmes rakendada kahte toetusmäära, toetust saavad taotleda kõik isikud.

Tulemused III prioriteeditelg

• Sihtgrupp mikroettevõtted- kuni 9 töötajat, kuni 2 miljonit eurot käive, väiksema toetussumma taotlejate ja mahetoodangu eelistamine valikukriteeriumite kaudu;

• Maksimaalse toetusmäära diferentseerimine- Tallinna lähiümbruse valdadele madalam määr;

Tulemused Leader telg

• Maksimaalne toetussumma investeeringutele 200 000 eurot;

Eelarve – I telg

1.1 – põllumajandustootjate ajakohastamine – 3 110,8 milj.

1.2 – põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine – 631,8 milj.

1.3 – noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus - 194,4 milj.

1.4 – põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur – 583,2 milj.

1.5 – metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine – 340,2 milj.

1.6 - põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine – 432,0 milj.

1.7 – koolitus- ja teavitustegevused – 71,4 milj.

1.8 – nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine – 35,6 milj.

Eelarve – II telg

2.1 – ebasoodsate piirkondade toetus – 854,9 milj.

2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale – 160,3 milj.

2.3 – Natura 2000 toetus erametsamaale – 502,2 milj.

2.4 – Natura 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamise toetus – 406,1 milj.

2.5 – põllumajanduslik keskkonnatoetus – 2 941,0 milj.

2.6 – vähetootlike investeeringute toetus – 295,7 milj.

2.7 – kaitsemetsa rajamine –

kokku - 68,3 milj.

2.8 – energiavõsa rajamine –

Eelarve – III ja IV telg

3.1 – majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas – 1 746,1 milj.

3.2 – külade uuendamine ja arendamine – 362,5 milj.

LEADER-meede – 1 431,2 milj.sh. LEADER-i tegevuskulud – 286,2 milj.LEADER-i tegevused teiste telgede alt – 1 145,0 milj.

Tänan tähelepanu eestTänan tähelepanu eest