Eesti mesindussektori struktuur

Tallinn 2013

2

Tellija: Põllumajandusministeerium Projektgrupi koosseis: Bruno Pulver (vastutav täitja), Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn Tel 668 1242 Fax 668 1240 E-mail: eki@ki.ee http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Mesinike arv Eestis ............................................................................................................ 7

2. Mesilasperede arv Eestis .................................................................................................. 11

3. Mesinike meetoodang ...................................................................................................... 16

4. Mesinike meetoodangu müük .......................................................................................... 19

5. Mesinike meemüügi hind ................................................................................................. 21

6. Mesinike kulud................................................................................................................. 23

7. Mee import ja eksport ...................................................................................................... 25

8. Mee tarbimine .................................................................................................................. 27

KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 29

JÄRELDUSED......................................................................................................................... 33

LISA 1. Küsitlusankeet ........................................................................................................... 35

LISA 2. Vastanute jagunemine mesilasperede arvu järgi ....................................................... 37

LISA 3. Mesindusstatistika Euroopa Liidus ........................................................................... 38

4

Sissejuhatus Mesindus on kuulunud Eestis ligi kakssada aastat maaelulaadi juurde, andes mesinikele mee-toodangu müügi kaudu sissetulekut ja samas omanud olulist tähtsust aia- ja põllukultuuride tolmeldamisel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti mesindussektori struktuurist. Kogutud andmeid saa-vad kasutada nii mesindusorganisatsioonid kui ka Põllumajandusministeerium mesindussek-tori edasiarendamiseks. Antud andmete põhjal saab Põllumajandusministeerium Euroopa Komisjonile esitada taotluse uue kolmeaastase Eesti riikliku mesindusprogrammi rakendami-seks aastateks 2013 – 2016.

Töös analüüsitakse ja antakse ülevaade järgmisest:

− mesinike arv Eestis − mesilasperede arv Eestis − mesinike meetoodang − mesinike meetoodangu müük − mesinike meemüügi hind − mesinike kulud − mee import ja eksport − mee tarbimine

Mesindusalast riiklikku statistikat analüüsides tuleb arvestada, et regulaarstatistikat kogutakse põllumajanduslike majapidamiste kohta, ning infot mesilasi pidavate kodumajapidamiste koh-ta kogutakse ebaregulaarselt.

5

Metoodika Käesolevas töös kasutatakse järgmist mesinike jaotust:

kutselised mesinikud üle 150 mesilaspere suurtootjad 100..149 keskmised tootjad 25..99 väiketootjad 10..24 hobimesinikud alla 10

Eesti mesindussektori struktuuri uurigu küsitlus oli tehniliselt korraldatud internetipõhiselt. Mesinikke kutsusid veebiankeedile vastama erinevad mesindusorganisatsioonid (Eesti Mesi-nike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Eesti Meetoot-jate Ühendus, Saaremaa Meetootjate Ühing). Samuti saatis EKI Statistikaameti info alusel koostatud valimile üleskutse osaleda uuringus. Vastamiseks antud perioodi jooksul laekus 193 ankeeti. Vastanute seas oli kõige rohkem (37,3%) 10..24 perega väiketootjaid, veidi vähem kui kolmandik oli alla 10 perega hobimesinikke, ligi neljandikul oli 25..99 peret ja veidi vä-hem kui kümnendikul üle 100 mesilaspere (vt tabel 1). Vastanute jaotus keskmise perede arvu järgi on ära toodud lisas 2. Uuringu lähteülesandes nõutud küsitletavate mesinike minimaal-määr (50) ületati ligi neljakordselt ja erinõudena välja toodud üle 150 perega kutsemesinike minimaalmäära nõue (10 mesiniku küsitlemine) täideti samuti.

Tabel 1. Uuringule vastanute jaotus mesilasperede arvu järgi mesilasperede arv seisuga

01.09.2012 osakaal

(%) kutselised mesinikud ≧150 12 6,2 suurtootjad 100..149 5 2,6 keskmised tootjad 25..99 45 23,3 väiketootjad 10..24 72 37,3 hobimesinikud <10 59 30,6 kokku 193 100 Tabel 2. Uuringule vastanute osakaal üldkogumist mesilasperede arv üldkogum, s.o

mesinike arv Eestis vastanute osakaal üldkogumist (%)

kutselised mesinikud ≧150 17 70,6 suurtootjad 100..149 11 45,5 keskmised tootjad 25..99 124 36,3 väiketootjad 10..24 496 14,5 hobimesinikud <10 5286 1,1 kokku 5934 3,3

6

Eestis mesilasi pidavatest ligi kuuest tuhandest inimesest, kattis vastanute osa 3,3% ehk uuring hõlmas umbes iga 30. mesilaste pidaja (vt tabel 2). Kaetus oli suurim kutseliste mesi-nike (vastas enam kui kaks kolmandikku) ja suurtootjate (vastas veidi alla poolte) gruppides. Alla kümne perega hobimesinikest vastas küsitlusele iga 91. Vanuse järgi kuulus ligi kaks kolmandikku vastajatest keskealiste (30..59 eluaastat) ja veidi üle neljandiku vanemaealiste gruppi. Alla 30 aastaseid vastajaid oli 6,7% (vt tabel 3). Tabel 3. Uuringule vastanute jaotus vanuse järgi, %

vanuserühm (%) mesilasperede arv <30 30..59 ≧60

mesinike arv

kutselised mesinikud ≧150 25,0 66,7 8,3 12 suurtootjad 100..149 0,0 100,0 0,0 5 keskmised tootjad 25..99 8,9 73,3 17,8 45 väiketootjad 10..24 5,6 59,7 34,7 72 hobimesinikud <10 3,4 62,7 33,9 59 kokku 6,7 65,3 28,0 193 Vastanutest ligi kaks kolmandikku olid mõne mesindusorganiratsiooni liikmed. Liitu kuulus 43% vastanutest, seltsi 17% ja ühingusse 16%. Vastanud kutselised mesinikud ja suurtootjad olid valdavalt mõne mesindusorganisatsiooni liikmed, enamus neist kuulus ühingusse. Vasta-nud keskmistest tootjatest olid veidi rohkem kui pooled mõne organisatsiooni liikmed. Enam kui pooled vastanud väiketootjatest ja enam kui kolmandik vastanud hobimesinikest olid liidu liikmed (vt tabel 4). Liikmete poolest arvukaim mesindusorganisatsioon Eestis on Eesti Mesi-nike Liit 450 liikmega, teiste organisatsioonide liikmete arv on kordades väiksem. Tabel 4. Uuringule vastanute liikmelisus mesindusorganisatsioonides, % vastanutest

mesindusorganisatsiooni liikmelisus

millise organisatsiooni liige (mitme vastusevariandi võimalus)

mesilasperede arv

jah ei seltsi ühingu liidu kutselised mesinikud ≧150 91,7 8,3 25,0 66,7 25,0 suurtootjad 100..149 100,0 0,0 0,0 100,0 40,0 keskmised tootjad 25..99 55,6 44,4 20,0 20,0 33,3 väiketootjad 10..24 72,2 27,8 18,1 5,6 56,9 hobimesinikud <10 54,2 45,8 13,6 6,8 37,3 kokku 64,8 35,2 17,1 15,5 43,0 Eesti mesindussektori struktuuri aruande koostamisel lähtus EKI lisaks uuringu tulemustele ka Statistikaameti mesindusalastest andmetest ja mesindusorganisatsioonide hinnangutest. Uuringus on toodud ära põllumajanduslike majapidamiste andmetel koostatud statistika ja võrdluseks on arvutatud näitajad, mis sisaldavad ka mesilasi pidavaid kodumajapidamisi.

7

1. Mesinike arv Eestis Mesinike arvu kohta Eestis on riiklikus statistikas erinevaid andmeid, ühed sisaldavad ainult põllumajanduslikke majapidamisi, teised ka kodumajapidamisi. Statistikaameti poolt läbivii-davad põllumajandusstatistika regulaarvaatlused hõlmavad põllumajanduslikke majapidami-si1, mesilaste pidamist kodumajapidamistes uuritakse ebaregulaarselt. Statistikaameti andme-tel oli 2010. aastal mesilasperesid 2115 põllumajanduslikus majapidamises, seda on üle kahe korra vähem kui 2001. aastal (4787), kui toimus eelmine põllumajandusloendus. Regionaal-selt jaotatuna oli 2010. aastal mesilasperedega põllumajanduslikke majapidamisi rohkem (üle 200) Võru ja Tartu, ning (üle 150) Pärnu, Viljandi, Jõgeva ja Põlva maakonnas (vt tabel 5). Tabelist 5. on näha, et mesilastega põllumajanduslike majapidamiste arv vähenes järsult kohe pärast 2001. aasta kõikset põllumajandusloendust, 2003. aastal olid alles veidi enam kui poo-led majapidamised. Hilisematel aastatel pole majapidamiste arv oluliselt muutunud. Tabel 5. Mesilasperedega põllumajanduslikud majapidamised 2001 2003 2005 2007 2010kokku 4787 2494 2730 2416 2115füüsiline isik 4772 2477 2716 2383 2067juriidiline isik 15 17 14 33 48Harju maakond 301 176 154 135 123Hiiu maakond 80 .. 37 45 35Ida-Viru maakond 170 87 78 99 68Jõgeva maakond 430 235 249 225 179Järva maakond 193 .. 102 65 97Lääne maakond 232 83 107 103 114Lääne-Viru maakond 317 181 193 158 127Põlva maakond 352 205 214 246 159Pärnu maakond 454 113 256 185 187Rapla maakond 277 140 106 136 119Saare maakond 320 137 215 186 142Tartu maakond 492 190 201 243 200Valga maakond 299 174 170 151 124Viljandi maakond 392 .. 240 216 186Võru maakond 478 310 408 224 255Allikas: Statistikaameti andmed (PMS001, loomakasvatus majapidamistes)

1 Põllumajanduslikul majapidamisel on 2010. aasta põllumajandusloenduse kohaselt vähemalt a) 1 hektar kasuta-tavat põllumajandusmaad või, b) vähem kui 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või see puudub, kuid põl-lumajandussaadusi toodetakse põhiliselt (üle poole) müügiks.

8

2001. aasta põllumajandusloendusel kasutati 2010. aasta omast madalama lävendiga põlluma-jandusliku majapidamise definitsiooni2. Tabelist 6 on näha, et 2001. aastal kehtinud definit-siooni järgi oli mesilasperedega põllumajanduslikke majapidamisi 5443, mida on 656 võrra rohkem kui tabelis 5. Enam kui kolmandikul põllumajanduslikest majapidamistest oli 2001. aastal 1..2 ja ligi neljandikul 3..4 mesilasperet. Viie ja enama mesilasperega põllumajandus-likke majapidamisi oli 2001. aastal (sel ajal kehtinud definitsiooni kohaselt) 2250, mis on ligikaudu samas suurusjärgus hilisemate aastate mesilasi pidavate põllumajanduslike majapi-damiste üldarvuga. Kümme ja enam mesilasperet oli umbes tuhandes majapidamises. Tabel 6. Põllumajandusloendus 2001. Mesilaspered põllumajanduslikes majapidamistes

mesilasperede arv majapidamiste arv 1..2 3..4 5..9 10..19 ≧20

kokku 5443 1910 1283 1237 645 368Harju maakond 360 95 78 98 60 29Hiiu maakond 103 32 20 23 17 11Ida-Viru maakond 197 65 44 49 23 16Jõgeva maakond 481 208 107 103 43 20Järva maakond 213 67 55 52 28 11Lääne maakond 283 77 73 63 44 26Lääne-Viru maakond 376 123 82 87 46 38Põlva maakond 420 170 112 82 37 19Pärnu maakond 493 161 125 103 60 44Rapla maakond 313 92 68 86 44 23Saare maakond 350 112 87 79 46 26Tartu maakond 576 229 131 127 65 24Valga maakond 323 111 70 74 43 25Viljandi maakond 432 151 103 91 49 38Võru maakond 523 217 128 120 40 18osakaal % 100 35 24 23 12 7Allikas: Statistikaamet (PLL51, põllumajandusloendus 15. juuli 2001) Põllumajanduslikke kodumajapidamisi uuriti 2001. aasta kõiksel põllumajandusloendusel ja 2004. aastal Eurostati poolt finantseeritud uuringuga, mille andmeid kasutati kuni aastani 2011. 2012. aastal toimus arvult kolmas põllumajanduslike kodumajapidamiste uuring, kus kasutati kombineeritult 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusega kogutud infot põlluma-janduslike kodumajapidamiste olemasolu kohta, samuti tööjõu-uuringuga ja leibkonna eelarve uuringuga kogutud infot. Teoreetiliselt peaks olema kombineeritud uuringuga võimalik hõl-mata ka neid mesilaste pidajaid, kes on jäänud põllumajanduslikest loendustest ja uuringutest

2 Statistikaamet korraldas esimese põllumajanduse struktuuri uuringu 2001. aasta juulis kõikse põllumajandus-loendusena, kus kasutati Eurostati metoodikas nõutust madalamat põllumajandusliku majapidamise lävendit ja uuriti ka põllumajanduslikke kodumajapidamisi. 2003., 2005. ja 2007. aasta struktuuriuuringud korraldati valik-uuringuna ning 2010. aasta uuring loendusena, kus kasutati uut põllumajandusliku majapidamise lävendit ja põllumajanduslikke kodumajapidamisi ei hõlmatud. Andmete võrreldavuse tagamiseks arvutati 2001. aasta põl-lumajandusloenduse andmed ümber uuest majapidamise definitsioonist lähtudes.

9

välja, sest mesilaste pidamiseks ei ole talumajapidamise, individuaalelamu, suvila või aiamaa olemasolu tingimata vajalik. 2001. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli mesilasperesid 2774 kodumajapidamises (2010. aasta definitsiooni järgi ümberarvutatuna), 2004. aasta uuringu metoodika majapida-miste arvu määrata ei võimaldanud. 2012. aasta uuringu kohaselt oli mesilasperesid 3819 ko-dumajapidamises. Mesilasi pidavate põllumajanduslike- ja kodumajapidamiste arv kokku oli 2001. aastal 7561 ja 2012. aastal 5934. 2001. aastal oli ligi kaks kolmandikku mesilaste pida-jatest põllumajanduslikest majapidamistest ja veidi enam kui kolmandik kodumajapidamis-test, 2012. aastal on antud osakaal vastupidine. Euroopa Liidu toetatava mesindusprogrammi finatseerimisel on viidud läbi hulgaliselt kooli-tusi ja antud välja õppematerjale, mis koosmõjus majanduskriisi ja tööpuudusega on viimastel aastatel soodustanud uute inimeste tulekut mesinduse juurde. Olustvere Teenindus ja Maama-janduskoolis taastati mesinike kutseõpe keskhariduse baasil ning Tallinnas ja Tartus on käivi-tatud lisaks mesindusprogrammi poolt toetatavatele tasuta kursustele ka turumajanduslikel alustel toimuvaid tasulisi mesinduskursuseid algajatele, mis viitavad huvi olemasolule mesin-duse suhtes. Rahvusvaheliste võrdlusandmetena võib välja tuua, et Lätis on sealse mesinike liidu andmetel 3000 mesilaste pidajat, kellest üle poole on ka liidu liikmed. Liidu liikmete arvu on Lätis suu-detud 2005. aasta 940 tõsta 2010. aastal 1700-ni. Valdaval osal (83%) Läti mesinikest on alla 50 pere, 11% 50-99 peret, 3% 100-149 peret ja 3% on üle 150 pere3. Soomes oli sealse mesi-nike liidu andmetel 2011. aastal 2600 mesilaste pidajat. Euroopa Liidu määruse kohaselt loetakse professionaalseteks ehk kutselisteks üle 150 perega mesinikke. Maailma suurimates mesilates on kümneid tuhandeid peresid ja maailmamõistes on 100 – 300 perega mesindajad poolelukutselised4. Olulises meetootjariigis Argentiinas liigi-tatakse alla 400 perega mesinikud väiketootjateks, 400 – 1000 perega keskmisteks, 1000 – 5000 perega suurteks ja 5000 – 20000 perega väga suurteks mesilateks5. Eesti põhja-maises kliimas on taimedest nektari eritumine lühikesel õitseajal intensiivsem kui lõunapool-semates maades ja suurem mee saagikus, mis võimaldab tegutseda kutselise mesinikuna ka alla 150 perega tootmisel. Mesilasperede puhul tuleb lisaks arvestada, et vähema arvu tugeva-te peredega on meetoodang suurem kui suurema arvu nõrgemate peredega.

3 http://mesindusprogramm.ee/sites/default/files/Armands_Krauze_05.02.2011_Tartu_Ulevaade_Lati_mesindusest_ja_arengutendentsidest.pdf 4 http://www.mesinikud.ee/index.php/mesindus 5 Ülevaade Apimondiast, MESINIK nr 6 (68), detsember 2011, http://mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2011-6.pdf

10

Üle 150 perega mesinikke oli 2010. aasta põllumajandusloendusel 10, 01.05.2012 seisuga oli PRIA andmebaasis registreeritud 12, 2012. aasta lõpu seisuga oli neid statistikaameti andme-tel 17 (vt tabel 7). Täpse arvu määramist raskendab mesinike mesilasperede arvu pidev muu-tub, nt tootmise laiendamisest või kokkutõmbamisest, perede talvisest või haigustest tingitud väljaminemisest ja muudest asjaoludest tulenevalt. Veterinaar ja Toiduameti poolt teavitatud mee esmatootjaid oli Eestis 2012. aasta augusti seisuga 1136 ja tunnustatud meepakendusette-võtteid 2012. aasta alguse seisuga 167. Mesindusorganisatsioonide hinnangul tegutseb Eestis ka selliseid mesindusest põhisissetulekut teenivaid mesinikke, kes ei kajastu üheski registris. Tabel 7. Mesinike arv Eestis 2012. aastal

PRIA 01.05.12

Statistikaamet mesilasperede arv

mesinike arv osakaal %

mesinike arv

osakaal %

kutselised mesinikud ≧150 12 1,1 17 0,3suurtootjad 100..149 11 1,0 11 0,2keskmised tootjad 25..99 79 7,0 124 2,1väiketootjad 10..24 325 28,6 496 8,4hobimesinikud <10 708 62,3 5286* 89,1kokku 1135 100,0 5934 1000sh tootjad kokku 427 37,7 648 10,9Allikas: PRIA, Statistikaamet * 1467 on põllumajanduslikest ja 3819 kodumajapidamistest Mesindusorganisatsioonide hinnangul võib Eestis kuni poolsada mesinikku teenida peamise sissetuleku mesilaste pidamisest ja umbes paarsada saada mesindusest olulist palga- või pen-sionilisa. Ülejäänud mesinikud saavad väiksemat lisasissetulekut või tegutsevad eelkõige hobi korras, tarbides oma toodangut ise või müües seda peamiselt tutvusringkonnas. Eesti mesinikest 80% omab liiga vähe peresid, et neid tootjate alla liigitada, samas on nende hulgas ka kogenud mesinikke, kellel on tugevad pered, hea korjemaa ja väga kõrge tootlikkus pere kohta, mis võimaldab toota väiketootja mahus toodangut. Üldiselt hinnatakse, et alla 10 perega mesilal on raske teenida piisavalt tulu, mis võimaldaks teha investeeringuid mesila laiendamisse või mee käitlemise tehnoloogia ja inventari kaasajastamisse8.

6 http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2025.Teavitatuks%20loetud%20mee%20esmatootjad%20muudetud%2006.08.12.pdf 7 http://www.vet.agri.ee/static/body/files/1877.Meepakenduskeskused%20jaanuar%202012.pdf 8 A. Rohtla hinnang

11

2. Mesilasperede arv Eestis

Eestis on alates 2010. aastast olemas mesilasperede register ja kohustuslik registreerimine sõltumata perede arvust. Esmaregistreerida saab maakondlikes PRIA büroodes ja järgnevatel aastatel on võimalik andmeid uuendada e-pria kaudu. Kohustus tuleneb EML vajadusest luua täielik mesilate andmekogu eesmärgiga kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning Veterinaar- ja Toiduameti vajadusest tõhustada järelevalvet mesi-lastaudide tõrje ja toodangu osas9. Kahjuks ei ole paljud mesinikud registreerimise nõuet täit-nud, põhjuseks teadmatus ja ka hirm sattuda Statistikaameti, Maksuameti ja veterinaarkontrol-li vaatevälja10. Küsitlusega uuriti mesinike teadlikkust mesilasperede PRIAs registreerimise nõudest. Kõik üle 100 pere pidavatest vastanud mesinikest olid nõuetest teadlikud ja registrisse kantud. Keskmiste- (25..99) ja väiketootjate (10..24) gruppi kuuluvatest vastanutest oli valdav osa registrisse kantud. Keskmistest tootjatest 9% ja väiketootjatest 13% olid nõudest teadlikud, kuid ei olnud sellele vaatamata registreerinud. Teadmatust registreerimise nõudest esines 2,2% keskmiste tootjate ja 5,6% väiketootjate hulgas. Vastanud hobimesinikest olid registris arvel vähem kui pooled ja iga kuues ei olnud kohustusest kuulnud. 41% vastanud hobimesini-kest oli nõudest kuulnud, kuid polnud ennast registreerinud (vt tabel 8). Registreeritute hulga suurendamiseks võiks eelkõige pöörata tähelepanu hobimesinikele, näiteks lihtsustada ja teha neile kättesaadavamaks registreerimise protsessi, kutsuda neid üles üleriiklike, kohalike- ja vallalehtede kaudu. Sihilikku mitteregistreerimist on hobimesinike hulgas tõenäoliselt vähe, seda võib esineda peamiselt väike- ja keskmiste tootjate hulgas. Tabel 8. Teadlikkus mesilasperede registreerimise nõudest (% suurusgrupi vastanutest) mesilasperede arv on kuulnud ja

registreerinud peredon kuulnud, kuid ei ole peresid registreerinud

ei ole kuulnud

vastanud mesinike arv

kutselised mesinikud ≧150 100,0 0,0 0,0 12 suurtootjad 100..149 100,0 0,0 0,0 5 keskmised tootjad 25..99 88,9 8,9 2,2 45 väiketootjad 10..24 81,9 12,5 5,6 72 hobimesinikud <10 42,4 40,7 16,9 59 Veterinaar- ja Toiduameti luba omamata võib müüa kuni 15 mesilaspere toodangut. Regist-reerimisega kaasneb bürokraatia ja võimalikud rahalised kulud tootmise nõuetega vastavusse viimiseks ning sellest tulenevalt võib oletada, et väiketootjad ei ole ülemäära huvitatud näita-ma, et neil on üle 15 mesilaspere. Tuntakse hirmu maksuameti võimaliku kontrolli ees, sest

9 http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Ehitised/ 10 http://www.saartehaal.ee/2011/08/10/suurem-osa-eesti-mesindusest-on-porandaalune/

12

15 perega mesinik ei ole alati FIE või OÜ-na registreeritud, saab põhisissetuleku mujalt või on pensionär, mesindusest teenitav tulu on tagasihoidlik ja juhuslik. Maksuameti ees tuntav hirm on paljuski ülehinnatud, sest mõnekümne perega mesinike revideerimine on vähetõenäo-line ja vähetulus. Tulumaksuseadus võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjatel omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõen-datud kulude mahaarvamist maksustamisperioodil veel täiendavalt maha arvata kuni 2877 €. Isegi kui kõik hobimesinikud ja väiketootjad hakkasid seadusi täpselt täitma ja end FIEna arvele võtaks, poleks neilt täiendavaid laekumisi riigikassasse kuigipalju loota. Eestis ei ole mesinikel stiimulit näidata perede arvu tegelikust suuremana, kuna puuduvad sellealased põllumajandustoetused. Lätis kavatsetakse 2013. aastal maksta üle 30 perega mee-tootjatena registreeritud mesinikele toetust 17 € pere kohta (suurim võimalik toetussumma ühele mesinikule 7558 € kolme aasta jooksul)11.

69,0

49,944,7

38,533,5 33,0 35,6

47,5 50,5

34,5 32,7 33,038,0

29,724,8 27,5 28,3 26,4

38,2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

1981 1982 1983 1984 1986 1987 1988 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tuh peret

Joonis 1. Mesilasperede arv Eestis, Statistikaameti andmed (PM09, loomad ja linnud) PRIA registris oli 01.05.2012 seisuga arvele võetud 14 880 mesilasperet. EML liikmetele kuuluvate mesilasperede arv võib orienteeruvalt olla 9 – 10 tuhat. Statistikaameti andmetel oli mesilasperede arv Eestis taasiseseisvumise järgsetel aastatel suurim 2002. aastal (50,5 tuhat), muudel aastatel oli perede arv oluliselt väiksem (vt joonis 1). Üheks seletuseks, lisaks külma-dele talvedele ja mesilaste haiguste levikule, on ilmselt asjaolu, et Eestis toimus 2001. aastal kõikne põllumajandusloendus ja seeläbi suudeti registreerida suuremal hulgal peresid kui muidu. Eelnevatel ja järgnevatel aastatel on mesilasperede hulk olnud oluliselt väiksem. Sta-

11 http://www.strops.lv/index.php?option=com_content&view=article&id=340:par-subsdiju-pieiranu-bikopb-2013-gad&catid=20:lbb-notikumi&Itemid=65

13

tistikaameti avalikus andmebaasis ei ole hetkel avaldatud mesilasperede arvu aastatel 1993 – 2000, kui see jäi vahemikku 19,9 kuni 23,7 tuhat12. Maakonniti oli 2011. aastal mesilasperesid kõige rohkem Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa põllumajanduslikes majapidamises. Mesindus on üle Eesti küllaltki ühtlaselt levinud, 11 maa-konna põllumajanduslikes majapidamistes on üle tuhande mesilaspere (vt tabel 9). Füüsilisest isikust põllumajanduslike majapidamiste mesilasperede arv on viimastel aastatel järjest vähe-nenud, kuid juriidiliste isikute mesilasperede arv kasvanud (vt tabel 10). Kodumajapidamistes oli 2001. aasta põllumajandusloenduse ümberarvutatud tulemuste järgi 14,1 tuhat mesilasperet (keskmiselt viis peret majapidamises), 2004. aasta uuringu kohaselt langes see arv 6,9 tuhandeni, mida kasutati 2011. aastani. 2012. aastal oli kodumajapidamistes 16,2 tuhat mesilasperet. Joonisel 2 olev perede arv võib aastatel 2004 – 2011 olla alahinnatud, kuna kodumajapidamisi ei uuritud jooksvalt ja kasutati arvu, mis oli tõenäoliselt tegelikust madalam. Tabel 9. Mesilasperede arv majapidamistes (tuh, aasta lõpu seisuga)

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 kokku 32,7 32,6 38,0 29,7 24,8 27,5 28,3 26,4põllumajanduslikud kodumajapidamised 6,9 6,9 6,9 6,9 6,9 6,9 6,9 6,9põllumajanduslikud majapidamised 25,8 25,7 31,1 22,8 17,9 20,6 21,4 19,5

Harju maakond 1,7 2,2 2,9 1,9 1,5 1,6 1,8 1,4Hiiu maakond 0,7 0,7 0,7 0,7 0,6 0,6 0,4 0,5Ida-Viru maakond 0,9 1,1 1,5 1,0 0,5 0,7 0,9 0,8Jõgeva maakond 1,4 1,6 3,1 1,2 0,9 1,0 1,2 1,0Järva maakond 1,0 1,1 1,5 0,9 0,7 1,2 1,0 1,1Lääne maakond 1,8 1,6 1,8 1,7 1,2 1,1 1,1 0,9Lääne-Viru maakond 1,8 2,2 2,2 1,8 1,4 1,8 1,6 1,8Põlva maakond 1,7 1,9 1,5 1,3 1,0 1,5 1,2 1,1Pärnu maakond 3,4 2,9 3,3 3,0 2,2 2,8 2,6 2,1Rapla maakond 1,3 2,5 1,4 1,1 1,1 0,9 0,9 0,8Saare maakond 2,9 0,7 2,7 2,3 2,0 2,0 2,2 2,3Tartu maakond 2,1 2,2 2,8 1,7 1,6 1,5 1,7 1,5Valga maakond 1,4 1,3 1,3 0,9 0,8 0,8 1,1 1,4Viljandi maakond 2,2 2,2 2,3 1,7 1,5 1,8 2,1 1,5Võru maakond 1,4 1,9 2,1 1,6 0,9 1,3 1,6 1,3

Allikas: Statistikaamet (PM091, loomad ja linnud maakonna järgi)

12 http://mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2006-2-lyhi.pdf

14

Tabel 10. Mesilasperede arv põllumajanduslikes majapidamistes 15.07.2001 10.06.2003 01.06.2005 01.06.2007 01.09.2010kokku 33 358 20 334 25 036 23 388 21 972füüsiline isik 32 892 19 404 24 258 21 422 19 333juriidiline isik 466 930 778 1966 2639Allikas: Statistikaamet (PMS001, loomakasvatus majapidamistes maakonna ja majapidamise liigi järgi) Korrutades mesinike arvu käesoleva uuringu tulemusel leitud mesinike suurusgruppide kesk-miste perede arvuga, saab 2012. aasta keskmiseks tulemuseks arvestuslikult 43,9 tuhat peret (vt tabel 11). Euroopa Liidu määruse järgi kutselisteks loetavatel (üle 150 perega) mesinikel oli uuringu andmetel 2012. aastal keskmiselt 224 peret ja neile kuuluvate perede arv kokku oli aasta-keskmiselt 3800. Statistikaameti andmetel oli aasta lõpu seisuga kutsemesinikel 3200 mesi-lasperet. Suur-, keskmiste- ja väiketootjate arvestuslik perede arv keskmiste perede arvu põh-jal leituna tuli veidi suurem kui Statistikaameti vastavad näitajad, suurem erinevus tuli hobi-mesinike osas. Hobimesinike arvestuslik keskmine mesilasperede arv 26,2 tuhat võib teatud määral olla ülehinnatud, kuna uuringule vastanud hobimesinike keskmine perede arv 4,96 võis olla suurem kui üldkogumis. Võttes aluseks eelduse, et Eestis on umbes 6 tuhat mesilas-tega majapidamist, oli mesilasperede arv 2012. aasta lõpul tõenäoliselt 40 – 50 tuhat. Tabel 11. Mesilasperede arv Eestis 2012. aastal

mesinike keskmine mesilaspereside arv

arvestuslikke mesilasperesid kokku

Statistikaamet mesilasperede arv mesi-nike arv 01.05 01.09 aasta

kesk-mine

01.05 01.09 aasta kesk-mine

osa-kaal %

mesi-laspe-resid

osa-kaal %

kutselised mesinikud ≧150 17 191,36 257,09 224,23 3253 4371 3812 10,2 3 208 8,4

suurtootjad 100..149 11 105,20 123,00 114,10 1157 1353 1255 3,4 1 282 3,4keskmised tootjad 25..99 124 35,03 55,85 45,44 4343 6925 5634 15,1 5 456 14,3

väiketootjad 10..24 496 11,84 16,09 13,96 5872 7980 6926 18,6 6 634 17,4

hobimesinikud <10 5286 3,93 6,00 4,96 20 766 31 716 26 241 52,8 21 638 56,6

kokku 5934 35 392 52 344 43 868 100 38 218 100sh tootjad kokku 648 14 625 20 628 17 627 40,2 16 580 43,4Allikas: EKI arvutused, Statistikaamet Tabelist 11 on näha, et mesilasperede arv sõltub aastaajast ja kevadiselt 35 tuhandelt perelt kasvas see sügiseks 52 tuhande pereni, ehk juurdekasv oli 48%. PRIA registris olevad 14,9 tuhat peret võiks sarnase juurdekasvu korral olla sügiseks kasvanud 22 tuhandeni.

15

Kohalike mesinike liitude andmetel oli Lätis 2010. aastal 64 tuhat mesilasperet13 ja Leedus 118 tuhat peret14. Miljoni elaniku kohta on Leedus ligi 40 tuhat ja Lätis 32 tuhat peret. Võttes aluseks suhtarvu 30 tuhat peret miljoni elaniku kohta, võiks Eestis olla suurusjärgus 40 tuhat mesilasperet. Soomes on kohaliku mesinike liidu andmetel 46 tuhat peret15. Eestis on mesi-lasperede arv olnud 1970-ndatel aastatel ka üle 100 tuhande. Meie looduslikud tingimused võimaldaks pidada umbes 150 tuhandet peret.

13 http://mesindusprogramm.ee/sites/default/files/Armands_Krauze_05.02.2011_Tartu_Ulevaade_Lati_mesindusest_ja_arengutendentsidest.pdf 14 http://www.mesindusprogramm.ee/sites/default/files/sigitas_uselis_24.11.2012_janeda_leedu_mesindus_ja_meeturg_2012.pdf 15 http://www.mehilaishoitajat.fi/yhteystiedot/in-english/

16

3. Mesinike meetoodang Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2011. aastal ligi 700 tonni mett (vt joonis 2). Varase-matel aastatel on meetoodang varieerunud üsna suures ulatuses, olles 2008. aastal 501 tonni ja 2006. aastal 1033 tonni. Kümne aasta (2002 – 2011) keskmine meetoodang on olnud 674 ton-ni ja kahekümne aasta (1992 – 2011) keskmine 530 tonni.

620

896

521

347

593

358

690608638

341

546642

335

115

334291

771

555638

756

501575

681694

535

303

621

922

336

894

707

1 033

0100200

300400500600700800

90010001100

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

tonni

Joonis 2. Meetoodang Eestis, Statistikaameti andmed (PM10, loomakasvatussaaduste toodang) Statistikaameti andmetel oli ajaperioodil okt.2011 – sept.2012 mesilaspere keskmine toodang 27 kg mett aastas (vt tabel 12). Kuuel viimasel vaatlusaastal on mee toodang pere kohta olnud suurem kui 20 kg aastas. Toodang sõltub suurel määral konkreetsel aastal valitsenud ilmast, kuid positiivset efekti peaks aastate lõikes andma korpustarude osakaalu suurenemine. Võrd-lusena võiks välja tuua, et Soomes oli 2011. aastal keskmine toodang pere kohta 46,2 kg16. Tabel 12. Mett keskmiselt ühelt mesilasperelt, kg 01.07 2000 - 30.06 2001

01.07 2001 - 30.06 2002

01.07 2002 - 30.06 2003

01.07 2003 - 30.06 2004

01.07 2004 - 30.06 2005

01.07 2005 - 30.06 2006

01.07 2006 - 30.09 2007**

01.10 2007 - 30.09 2008

01.10 2008 - 30.09 2009

01.10 2009 - 30.09 2010

01.10 2010 - 30.09 2011

01.10 2011 - 30.09 2012

14 8 15 16 17 19 27 25 20 21 24 27** Perioodi pikkus 15 kuud Allikas: Statistikaameti andmed (PM29, mee ressurss ja kasutamine) EKI uuringu andmetel oli keskmine meetoodang pere kohta 2012. aastal 27,8 kg. Toodang pere kohta oli suurim kutsemesinikel ning suur- ja keskmistel tootjatel. Üle 10 perega mesini-

16 Soome mesindusest, MESINIK nr 6 (68), detsember 2011, http://mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2011-6.pdf

17

ke keskmine meetoodang pere kohta oli 33,3 kg. Sarnaselt eelmise uuringuga oli toodang pere kohta madalaim alla 10 perega hobimesinikel (vt tabel 13). Tõenäoliselt on hobimesinikel inventaris rohkem lamavtarusid, ei kasutata niipalju tõuemasid ja kõrge toodang pere kohta pole sageli eesmärgiks. Toodang pere kohta ei näita otseselt mesiniku efektiivsust, sest selles näitajas ei kajastu kulud, mille arvel selline toodang saavutati. Tabel 13. Meetoodang mesilaspere kohta (kg) mesilasperede arv 2008 2009 2012 kutselised mesinikud ≧150 24,8 24,2 35,3 suurtootjad 100..149 22,4 21,7 34,6 keskmised tootjad 25..99 28,1 26,0 34,2 väiketootjad 10..24 28,1 26,4 31,4 hobimesinikud <10 21,6 15,7 23,6 kaalutud keskmine 24,5 20,9 27,8 sh tootjate kaalutud keskmine 33,3 Allikas: EKI uuringu andmed Korrutades mesilasperede arvu läbi vastavate tootjate suurusgruppide keskmiste toodangu näitajatega perede kohta, saab arvestuslikuks meetoodanguks Eestis aastas ligikaudu 1000 tonni (vt tabel 14). Toodangust veidi üle poole, ehk 553 tonni andsid erinevate suurusgruppi-de tootjad ja 511 tonni hobimesinikud. Tabel 14. Arvestuslik meetoodang aastas mesilasperede arv mesilasperesid keskmine

toodang pere kohta (kg)

meetoodang aastas (tonni)

osakaal toodangust

% kutselised mesinikud ≧ 150 3208 35,3 113 10,7suurtootjad 100..149 1282 34,6 44 4,2keskmised tootjad 25..99 5456 34,2 187 17,5väiketootjad 10..24 6634 31,4 208 19,6hobimesinikud <10 21 638 23,6 511 48,0kokku 38 218 27,8 1064 100,0sh tootjad kokku 16 580 33,3 553 52,0Allikas: EKI arvutused Mesinike aastast meetoodangut suurusgruppide lõikes analüüsides nähtub, et üle 150 perega kutseline mesinik toodab keskmiselt 6,7 tonni mett aastas (vt tabel 15). 100..149 perega mesi-nik toodab aastas keskmiselt 4 tonni, 25..99 mesilasperega tootja keskmiselt 1,5 tonni mett. 10..24 perega väiketootja toodab keskmiselt 400 kg ringis ja alla 10 perega hobimesinik keskmiselt ligi 100 kg aastas.

18

Tabel 15. Mesiniku keskmine arvestuslik meetoodang aastas suurusgruppide lõikes mesilasperede arv mesinike

arv arvestuslik

meetoodang kokku (tonni)

mesiniku keskmine meetoodang aastas

(tonni) kutselised mesinikud ≧150 17 113 6,670suurtootjad 100..149 11 44 4,033keskmised tootjad 25..99 124 187 1,505väiketootjad 10..24 496 208 0,420hobimesinikud <10 5286 511 0,097kokku 5934 1064 0,179sh tootjad kokku 648 553 0,853Allikas: EKI arvutused

19

4. Mesinike meetoodangu müük Uuringus küsiti 2012. aasta mee müüki, olenemata kas see oli toodetud jooksval aastal või müüdi varusid (mee parim enne tähtaeg on kaks aastat). Jooniselt 3 on näha, et ligi kümnen-dik kutselistest mesinikest müüs 2012. aastal rohkem kui tootis, üle pooltel oli toodang suu-rem kui müük ja veidi enam kui kolmandikul oli müük toodanguga võrdne. Kõigis väiksemate perede arvuga gruppides oli toodang keskmiselt suurem kui müük, hobimesinikel mõjutab seda isetarbitava koguse suurem osakaal.

9,1

5,1

36,4

20,0

25,6

10,3

4,3

13,0

54,5

80,0

69,2

88,2

94,3

84,4

≧150

100..149

25..99

10..24

< 10

kokku

müük > toodang müük = toodang müük < toodang

Joonis 3. Vastanud mesinike müügi ja toodangu erinevus 2012. aastal, EKI uuringu andmed Kolmes suurimas grupis müüsid kõik vastanud mesinikud 2012. aastal mett. Väiketootjate hulgas oli 7% ja hobimesinikest enam kui kolmandik selliseid mesinikke, kes 2012. aastal mett ei müünud. Keskmine müüdud kogus mesilaspere kohta oli suurim (33,1 kg) kutselistel mesinikel. Kaalutud keskmine müüdud kogus pere kohta oli 19,6 kg ja hobimesinikke arves-tamata 27,7 kg. Kokku müüsid mesinikud 2012. aastal arvestuslikult 748 tonni mett, millest tootjate müük oli 460 tonni. Arvestuslik müüdud kogus on leitud perede arvu ja pere kohta keskmiselt müüdud koguse korrutisena. Erinevate suurusgruppide tootjate osakaal meemüügis oli ligi kaks kolmandikku (vt tabel 16). Tabelist 14 ja 16 on näha, et toodetud 1064 tonnist meest müüdi 748 tonni, tootjate puhul vas-tavalt 553 tonnist müüdi 460 tonni.

20

Tabel 16. Mett müünud mesinike osakaal ja arvestuslik müüdud kogus 2012. aastal mesilasperede arv mett müünud

mesinike osakaal

(%)

keskmine müüdud kogus

pere kohta (kg)

mesilas-perede

arv

arvestuslik müüdud kogus (tonni)

osakaal kogu-

müügist %

kutselised mesinikud ≧150 100 33,1 3208 106 14,2 suurtootjad 100..149 100 29,9 1282 38 5,1 keskmised tootjad 25..99 100 27,5 5456 150 20,1 väiketootjad 10..24 93 24,9 6634 165 22,1 hobimesinikud <10 64 13,3 21 638 288 38,5 kokku 68* 19,6** 38 218 748 100 sh tootjad kokku 94* 27,7** 16 580 460 61,5 * gruppide keskmiste alusel leitud kaalutud (hinnangulise mesinike arvu järgi) keskmine ** gruppide keskmiste alusel leitud kaalutud (arvestuslike perede arvu järgi) keskmine Allikas: EKI uuringu andmed Otse tarbijale müüsid mesinikud veidi üle kolmveerandi meest, ligi kümnendik müüdi kau-bandusele ja pakendajatele. Otse tarbijale müügi osakaal on eriti kõrge hobimesinikel (97%) ja väiketootjatel (88%). Pakendajatele-kokkuostjatele hobimesinikud oma toodangut ei müü ja väiketootjad müüvad vähesel määral. Kutselised mesinikud müüsid enam kui kolmandiku (36%) meest pakendajatele, ligi veerandi (24%) otse tarbijale, veidi enam kui viiendiku (21% kaubandusele) ja ligi viiendiku (19%) ekspordiks (vt tabel 17). Tabel 17. Mesinike meemüügi jagunemine 2012. aastal (%) mesilasperede arv otse tarbijale

(sh ise turul ja laadal)

kaubandusele (sh turul müüjale)

pakendajale/kokkuostjale

tööstusele ekspordiks

kutselised mesinikud ≧150 24,3 21,2 35,9 0,0 18,6 suurtootjad 100..149 62,9 18,0 18,0 1,2 0,0 keskmised tootjad 25..99 69,7 11,0 11,8 7,3 0,2 väiketootjad 10..24 88,5 6,8 4,4 0,0 0,2 hobimesinikud <10 97,1 2,9 0,0 0,0 0,0 kokku* 77,6 8,8 9,4 1,5 2,7 sh tootjad kokku* 65,4 12,4 15,2 2,5 4,4 * gruppide keskmiste alusel leitud kaalutud (osakaal arvestuslikust müügist järgi) keskmine Allikas: EKI uuringu andmed Lätis müüsid mesinikud sealse mesinike liidu andmetel 2010. a 68% meest otse lõpptarbijale, jaekaubandusele müüdi 8%, kokkuostjatele-pakendajatele 20% ja tööstusele 4%.

21

5. Mesinike meemüügi hind EKI uuringule vastanud mesinikud müüsid 2012. aastal mett tarbijale keskmiselt hinnaga 6.06 €/kg (ilma käibemaksuta) ja kaubandusele 5.98 €/kg (km-ta; vt tabel 18). Pakendajale või kokkuostjale mett müües on hind madalam, 2012. aastal keskmiselt 3.59 €/kg (km-ta). Töös-tusele (5.38 €/kg) ja ekspordiks (4.33 €/kg) müüsid mesinikud 2012. aastal mett keskmiselt veidi kõrgema hinnaga kui kokkuostjale müües. 2012. aastal on uuringule vastanud mesinikud müünud mett tarbijale hinnaga vahemikus 4 – 8 €/kg, kauplusele 4.5 – 8 €/kg ja kokkuostja-le 3 – 4.5 €/kg. Võrreldes 2008. aastaga on keskmised meemüügi hinnad tõusnud tarbijale müügil kolmandiku, kaubandusele müügil ligi neljandiku ning kokkuostjale müügil viiendiku võrra. Tabel 18. Vastanud mesinike keskmine meemüügi hind (€/kg ilma km-ta) 2008 2012 2012/2008 max min otse tarbijale (sh ise turul ja laadal) 4.57 6.06 + 33% 8.10 4.00 kaubandusele (sh turul müüjale) 4.81 5.98 + 24% 8.00 4.50 mee pakendajale või kokkuostjale 2.99 3.59 + 20% 4.50 3.00 tööstusele 3.67 5.38 + 47% 7.00 4.00 ekspordiks - 4.33 Allikas: EKI uuringu andmed Meemüügi keskmisi hindu mesinike mesilasperede arvu alusel grupeerides nähtub, et hinna-vahed ei ole suured (vt tabel 19). Hobimesinikud on otse tarbijale müües suutnud oma too-dangu müüa keskmiselt veidi kallimalt ülejäänud suurusgruppide mesinikest. Hobimesinikel võimaldab kõrgemat hinda küsitada tõenäoliselt nende toodetava mee väikene kogus, millest enamus õnnestub realiseerida tuttavatele, kes on nõus veidi kõrgemat hinda maksma. Tabel 19. Keskmised meemüügi hinnad mesinike suurusgruppide lõikes (€/kg ilma km-ta) mesilasperede arv otse tarbijale kaubandusele kokkuostjale tööstusele kutselised mesinikud ≧150 5.88 5.70 3.95 - suurtootjad 100..149 5.76 * * * keskmised tootjad 25..99 6.06 5.88 3.35 4.83 väiketootjad 10..24 6.05 5.81 3.42 - hobimesinikud <10 6.13 * * - Allikas: EKI uuringu andmed * liiga vähe andmeid avaldamiseks EKI turuhindade hinnainfo andmebaasi andmetel on mee keskmine jaehind Eesti turgudel 2012. aastal tõusnud tasemele 7 €/kg (vt joonis 4). Käesoleva sajandi algusaastatel (2000 – 2003) müüdi mett Eesti turgudel keskmiselt hinnaga 4.50 €/kg, kiire majanduskasvu aastatel (2004 – 2007) tõusis hind 5 €/kg tasemele. Rasked ajad majanduses ei takistanud mee

22

hinnatõusu jätkumist. Eurole üleminek võis meemüüjatele kasulik olla, sest 7 – 8 €/kg tundub tarbijale tõenäoliselt soodsam kui 110 – 125 kr/kg.

1

2

3

4

5

6

7

8

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

€/kg

12 kuu libisev keskmine

kuu keskmine jaehind

eurole üleminek

maailma majandus-kriis

Euroopa Liiduga liitumine

Joonis 4. Mee keskmine jaehind Eesti turgudel, EKI andmed Eesti kauplustes on mee keskmine müügihind olnud EKI hinnavaatluste põhjal 2011. aastal 9 €/kg koos käibemaksuga (vt joonis 5). Kodumaist ökomett müüdi kauplustes 2011. aastal hinnaga 13 €/kg. Võrreldes 2009. aastaga ei ole ökomee hind oluliselt muutunud.

02468

10121416

03.2008 06.2008 09.2008 11.2008 03.2009 06.2009 09.2009 11.2009 03.2010 06.2010 09.2010 11.2010 03.2011 06.20110102030405060708090

Ökomesi Tavamesi Hinnavahe (parempoolne telg)

€/kg km-ga %

Joonis 5. Mee keskmised jaehinnad kauplustes, EKI andmed Soomes oli 2011. a pakendamata mee hind keskmiselt 4 €/kg ja pakendatud mee hind jaekau-banduses 6 €/kg (mõlemad hinnad on ilma käibemaksuta). Lätis müüdi 2010. a sealse mesini-ke liidu andmetel mett tarbijale keskmiselt hinnaga 4,5 €/kg, jaekaubandusele 4 €/kg, kokku-ostjatele 2,5 €/kg ja tööstusele 2,8 €/kg.

23

6. Mesinike kulud Üle 150 perega kutsemesiniku kulud kokku olid 2012. aastal keskmiselt 25,5 tuhat €, millest 13,7 tuhat € olid püsikulud ja 11,8 tuhat € muutuvkulud. Kutsemesinik kulutas keskmisel 0,6 tuhat € varroatoosi raviks, 4,8 tuhat € talvesöödaks, veidi üle tuhande € pakendamiseks ja 1,1 tuhat € mesilaste rändpidamiseks. Keskmised kulud 2012. aastal olid suurtootjal 12,5 tuhat €, keskmisel tootjat 5,2 tuhat €, väiketootjal 1,2 tuhat € ja hobimesinikul 320 € (vt tabel 20). Tabel 20. Mesinike keskmised kulud (€) mesilasperede arv/ kululiik kulud

kokku püsi-kulud

muutuvad kulud

varroa-toosi

talve sööda

pakenda-mise

ränd-pidamise

kutselised mesinikud ≧150 25 550 13 730 11 820 659 4816 1053 1133suurtootjad 100..149 12 533 7725 8075 118 2108 1050 725keskmised tootjad 25..99 5214 2568 2500 171 1097 455 354väiketootjad 10..24 1216 508 627 77 280 123 59hobimesinikud <10 320 169 204 23 88 29 3kokku** 592 300 336 33 143 50 19sh tootjad kokku 2812 1372 1406 111 586 226 155Allikas: EKI uuringu andmed Mesilaspere kohta olid kulud suuremad (üle 100 €) kutselistel mesinikel, suurtootjatel ja kesk-mistel tootjatel. Väiketootjatel ja hobimesinikel olid kulud pere kohta väiksemad. Varroatoosi raviks kulus mesinikel pere kohta keskmiselt 4,9 €, talvesöödaks 19 €, pakendamiseks 6,5 € ja rändpidamiseks 2,6 € (vt tabel 21). Tabel 21. Mesinike kulud mesilaspere kohta (€) mesilasperede arv/ kululiik kulud

kokku püsi-kulud

muutuvad kulud

varroa-toosi

talve sööda

pakenda-mise

ränd-pidamise

kutselised mesinikud ≧150 107,3 56,9 50,3 3,4 22,6 5,7 6,3suurtootjad 100..149 110,4 70,7 71,8 1,1 18,9 10,2 6,5keskmised tootjad 25..99 124,4 64,1 58,9 4,3 23,8 9,2 6,5väiketootjad 10..24 84,1 35,0 44,2 5,6 19,3 8,4 4,1hobimesinikud <10 66,0 32,9 37,3 5,3 17,2 5,2 0,5kokku** 82,4 41,0 43,9 4,9 19,0 6,5 2,6sh tootjad kokku 103,9 51,6 52,4 4,4 21,4 8,3 5,5Allikas: EKI uuringu andmed Kõikide mesinike kulud kokku olid 2012. aastal 3,5 miljonit €, sellest tootjatel 1,8 miljonit € ja hobimesinikel 1,7 miljonit €. Varroatoosi raviks kulutasid mesinikud 2012. aastal kokku 195 tuhat €, talvesöödaks 847 tuhat € ja pakendamiseks 298 tuhat € (vt tabel 22).

24

Tabel 22. Mesinike kulud kokku (tuh €) mesilasperede arv/ kululiik kulud

kokku püsi-kulud

muutuvad kulud

varroa-toosi

talve sööda

pakenda-mise

ränd-pidamise

kutselised mesinikud ≧150 434 233 201 11 82 18 19suurtootjad 100..149 138 85 89 1 23 12 8keskmised tootjad 25..99 647 318 310 21 136 56 44väiketootjad 10..24 603 252 311 38 139 61 29hobimesinikud <10 1692 894 1081 123 467 151 14kokku** 3515 1783 1992 195 847 298 114sh tootjad kokku 1822 889 911 72 380 147 100Allikas: EKI uuringu andmed

25

7. Mee import ja eksport Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse ajavahemikul okt.2011 – sept.2012 234 tonni mett, sellest valdav osa toodi Euroopa Liidust (vt tabel 23). Impordi osakaal bilansi järgi arvu-tatud mee tarbimisest oli perioodil okt.2011 – sept.2012 25%. Mesindusorganisatsioonide hinnangul impordivad mett Eestisse peamiselt mee pakendus- ja vahendusfirmad (sh toidu-kaupade hulgimüügifirmad) ning vähesel määral ka toiduainetööstuse ettevõtted. Euroopa Liitu tervikuna imporditakse mett peamiselt Argentiinast, sest maailma meeturu suurtootja Hiina mee maine on euroopa tarbijate hulgas madal. Tabel 23. Mee import, tonni

07.02 - 06.03

07.03 - 06.04

07.04 - 06.05

07.05 - 06.06

07.06 - 09.07**

10.07 - 09.08

10.08 - 09.09

10.09 - 09.10

10. 10 - 09. 11

10.201109.2012

meetoodang (t) 771 535 555 638 1033 756 501 575 681 694 import (t) 71 222 142 150 160 103 154 251 234 234

sh Euroopa Liidust (t) 21 19 86 90 100 87 146 211 187 193 impordi/meetoodangu suhtarv*, % 9 41 26 24 15 14 31 44 34 34

impordi osakaal meetarbimisest*, % 8 29 20 19 13 12 24 31 26 25

Euroopa Liidu riikide osakaal impordist*, % 30 9 61 60 63 84 95 84 80 82

* EKI arvutused ** Perioodi pikkus 15 kuud Allikas: Statistikaameti andmed (PM29, mee ressurss ja kasutamine) Mee eksport Eestist on Statistikaameti andmetel väga väike, ajavahemikul okt.2011 – sept.2012 viidi välja 2 tonni mett ja see näitaja pole ka varasematel perioodidel märkimisväärselt suurem olnud (vt tabel 24). Mesindusorganisatsioonide hinnangul viisid mitmed mesinikud 2012. aastal oma mee Soome kokkuostjatele, sest sealne kohalik meesaak jäi tagasihoidlikuks. Kokku võis Eesti mee eksport 2012. aastal olla mõnikümmend tonni. Tabel 24. Mee eksport, tonni

07.02 - 06.03

07.03 - 06.04

07.04 - 06.05

07.05 - 06.06

07.06 - 09.07**

10.07 - 09.08

10.08 - 09.09

10.09 - 09.10

10. 10- 09. 11

10.2011 09.2012

Eksport 2 2 1 0 0 2 6 3,8 2 2 sh Euroopa Liitu 0 0 0 0 0 0 0 0,3 0 2

** Perioodi pikkus 15 kuud Allikas: Statistikaameti andmed (PM29, mee ressurss ja kasutamine) Lätis ja Leedus toodetud mesi on Eesti omaga võrreldava kvaliteediga, kuid odavam ja seetõt-tu on meil nende turule normaaloludes (kui pole kohaliku mee defitsiiti) raske eksportida. Leedu ja Läti mesinikel on samas kõrgema hinna saamise eesmärgil rohkem motivatsiooni

26

Eestisse eksportida. Suure tõenäosusega müüakse Eestis kohaliku päritoluga mee nime all ka teistest Balti riikidest imporditud toodangut. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajadus ekspordiks, kuna mett ei toodeta piisavalt isegi koduturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav (ligikaudu 2 €/kg madalama kvaliteediga Hiina mesi ning 3 €/kg kvaliteetsem mesi). Eesti mesinikel on üldjuhul majanduslikult mõttekas müüa oma toodangut koduriigis, kus tarbija väärtustab kõr-gelt omamaise mee kvaliteeti ja on nõus selle eest kõrgemat hinda maksma.

27

8. Mee tarbimine Statistikaameti leibkonnauuringu kohaselt tarbiti 2011. aastal Eestis 1,2 kg mett pereliikme kohta, millest 0,78 kg osteti ja 0,45 kg saadi tasuta või toodeti ise. Võrreldes 2007. ja varasemate aastatega on meetarbimine oluliselt kasvanud. 2011/2001 võrdluses on mee tarbimine suurenenud 72% ja seda edestab kõikide vaadeldud toiduainetegruppide osas vaid karastusjookide 88% tarbimise suurenemine. Samal võrdlusperioodil suurenes ka maiustuste (46%) ja jäätise (24%) tarbimine, kuid suhkru tarbimine vähenes 59%17. Socio Uuringukeskus on 2010. aasta tarbijauuringus saanud leibkonnaliikme keskmiseks meetarbimiseks 1,8 kg18. Tabel 25. Mee tarbimise andmed Näitaja Ühik 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010 2011Mee tarbimine Eestis aastas kg/ 1 el 0,5 0,7 0,7 0,6 0,7 0,6 0,8 0,7 1,2 1,2Mee tarbimise summa aastas €/ 1 el 2,2 3,1 3,2 2,6 3,3 3,5 3,9 3,6 7,0 7,4Mee ostukogus aastas kg/ 1 el 0,32 0,48 0,42 0,32 0,50 0,50 0,53 0,55 0,69 0,78Mee ostusumma aastas €/ 1 el 1,4 2,2 1,8 1,5 2,4 2,6 2,6 2,7 4,1 4,7Mee tasuta saadud kogus aastas kg/ 1 el 0,17 0,20 0,30 0,23 0,17 0,14 0,29 0,18 0,50 0,45Mee ostu osakaal tarbimises % 65,9 70,6 58,3 58,7 75,0 77,8 64,9 75,6 58,2 63,2Mee aastakeskmine ostuhind €/ kg 4,5 4,6 4,4 4,7 4,8 5,1 4,8 5,0 5,9 6,1Allikas: Statistikaameti andmed (leibkondade uuring, kodutarbimine) Mee ostude osakaal tarbimises on viimasel kümnel aastal jäänud vahemikku 58 – 78%. Üldiselt on toiduainete omatoodetud ja tasuta saadud kogused viimasel kümnel aastal vähenenud, kuid mee puhul on arengutrend olnud vastupidine. Märkimisväärne omatoodetud ja tasuta saadud mee koguse suurenemine elaniku kohta toimus majandusbuumi aegse näitaja võrdluses majandussurutise aegsega, 2007. aasta 0,18 kg võrrelduna 2010. aasta 0,5 kg. Mett osteti 2011. aastal 4,7 € eest leibkonnaliikme kohta (vt tabel 25). Tabel 26. Mee tarbimine bilansimeetodil leituna 07.02 -

06.03 07.03 - 06.04

07.04 - 06.05

07.05 - 06.06

07.06 - 09.07**

10.07 - 09.08

10.08 - 09.09

10.09 - 09.10

10. 10 - 09. 11

10.2011 - 09.2012

Inimtarbimine, tonni 840 755 696 788 1193 857 649 822 913 926

..tarbimine inimese kohta*, kg 0,62 0,56 0,52 0,59 0,89 0,64 0,48 0,61 0,68 0,69

** Perioodi pikkus 15 kuud Allikas: Statistikaameti andmed (PM29, mee ressurss ja kasutamine) Bilansimeetodil arvutatuna tarbiti Eestis perioodil okt.2011 – sept.2012 0,69 kg mett inimese kohta (vt tabel 26). Võrreldes leibkonnauuringu andmetega on bilansimeetodil leitud tarbi-miskogus oluliselt väiksem. Uuringute ajaperiood on kvartali võrra nihkes, kuid see ei seleta 17 „Elanike toidutarbimise trendid 2001-2011“, Konjunktuur nr 183, detsember 2012 18 „Eesti mee eratarbijate uuring 2010“, Socio Uuringukeskus

28

olulist osa suurest erinevusest. Euroopa Liidu keskmine bilansimeetodil arvutatud meetarbi-mine inimese kohta oli 2009. a 0,6 kg19. Riikide lõikes on tarbimiskogused väga erinevad, alates Rumeenia 10,6 kg, Ungari 2,1 kg, Belgia 1,6 kg ning Kreeka 1,4 kg kuni Austria ja Soome 0,2 kg ning Rootsi 0,1 kg-ni (vt lisa 3). EKI iga-aastase tarbijauuringu kohaselt, mida tehti kuni 2010. aastani, osteti mett Eestis pea-miselt otse mesinikelt-talunikelt, kuid nende osakaal on vähenenud võrreldes 2007. aastaga – 57% mee ostudest tehti mesinike juures ja 16% turgudel (2007. aastal vastavalt 60% ja 15%). Kauplusest ostude osakaal jäi 18% tasemele, kümne aasta võrdluses on kaupluste osakaal os-tukohtadest suurenenud. Oma toodang, mis varasematel aastatel varieerus 3 – 10% vahemikus oli 2010. aastal 9% (vt tabel 27). Tabel 27. Mee ostukohtade jaotus (% mee ostudest)

Kauplus Hulgiladu Turg Mesinik-talunik Oma toodang Kokku 2010 18 0 16 57 9 100% 2009 18 0 17 56 8 100% 2008 19 0 22 56 3 100% 2007 17 0 15 60 8 100% 2006 14 0 14 62 10 100% 2005 12 1 16 62 9 100% 2004 18 1 16 55 10 100% 2003 12 1 17 62 8 100% 2002 10 1 17 62 10 100% 2001 10 1 21 60 8 100%

Allikas: EKI andmed (elanike toidukaupade ostueelistused, tarbijauuring) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2012. aastal avaldatud uuringu20 kohaselt vastab Eestis toodetud mesi, kui mõned erandid välja jätta, Euroopa seadustes esitatud nõuetele ja Eesti mesinikud teevad oma tööd hoolikalt. Probleemiks on eelkõige sissetoodav mesi, mille kvali-teet ei ole alati hea. 2011 – 2012 võetud imporditud mee proovidest vastas 28% kvaliteedi-klassile „halb“ ja 36% „võiks parem olla“. Perioodi 2005 – 2012 keskmisena oli madalakvali-teedilise mee osatähtsus ostukohtadest suurim supermarketites (42%), sellele järgnesid poed (16%), otse mesinikult (7%), turult (6%) ja kõige turvalisemaks ostukohaks osutus laat (2%). Rahvusvahelise võrdlusena võiks mainida, et Euroopa Liidu osa maailma meetarbimisest on umbes 20 – 25% ning meetootmisest 13%21.

19 http://ec.europa.eu/agriculture/statistics/agricultural/2011/pdf/d21-4-421_en.pdf 20 http://www.mesindusprogramm.ee/sites/default/files/3.0_mee_analuusid_01.03.-31.08.2012_tvl_pr-8-3.1-1.pdf 21 http://www.fepat.org.ar/files/eventos/759630.pdf

29

KOKKUVÕTE Mesinike arvu kohta Eestis on erinevaid statistilisi andmeid, ühed sisaldavad ainult põlluma-janduslikke majapidamisi, teised ka kodumajapidamisi. Mesilasi pidavate põllumajanduslike- ja kodumajapidamiste arv kokku oli 2012. aastal 5934, võrreldes 2001. aastal kõiksel loendu-sel loendatud 7561 mesilastega majapidamistega on see mõnevõrra väiksem. 2001. aastal oli ligi kaks kolmandikku mesilaste pidajatest põllumajanduslikest majapidamistest ja veidi enam kui kolmandik kodumajapidamistest, 2012. aastal on see osakaal vastupidine. 2012. aastal oli mesilasperesid 2115 põllumajanduslikus ja 3819 kodumajapidamises. Euroopa Liidu määruse kohaselt loetakse professionaalseteks ehk kutselisteks üle 150 perega mesinikke, keda Eestis oli 2012. aastal 17. Suurtootjaid, ehk 100..149 perega mesinikke oli 11, keskmiseid tootjaid (25..99 perega) 124, väiketootjaid (10..24 perega) 496 ning alla 10 perega hobimesinikke 5286. Statistikaameti andmetel oli mesilasperede arv Eestis taasiseseisvumise järgsetel aastatel suu-rim 2002. aastal (50,5 tuhat). Üheks seletuseks, lisaks muudele teguritele, võib siin olla asja-olu, et Eestis toimus 2001. aastal kõikne põllumajandusloendus ja seeläbi suudeti registreerida suuremal hulgal peresid (täpsem valim) kui muidu. 2012. aastal oli Eestis 38,2 tuhat mesilas-peret, nendest 22 tuhat põllumajanduslikes majapidamistes ja 16,2 tuhat kodumajapidamises. Aastatel 2004 – 2011 kasutati kodumajapidamistes olevate mesilasperede arvuna 6,9 tuhat, mis oli tõenäoliselt enamuse aastate kohta tegelikust madalam. Aastatel 2001 – 2003 oli ko-dumajapidamiste mesilasperede arvuks 14,2 tuhat, mis on lähedasem 2012. aasta näitajaga. Üle 150 perega kutselistel mesinikel oli Statistikaameti andmetel 2012. aastal 3200 mesilaspe-ret. EKI uuringu kohaselt oli kutselistel mesinikel keskmiselt 224 ja kokku 3800 mesilasperet. Suurte-, keskmiste- ja väiketootjate arvestuslik perede arv keskmiste perede arvu põhjal leitu-na tuli veidi suurem kui Statistikaameti vastavad näitajad, suurem erinevus tuli hobimesinike osas. Hobimesinike arvestuslik keskmine võib teatud määral olla ülehinnatud, kuna uuringule vastanud hobimesinike keskmine perede arv 4,96 võis olla suurem kui üldkogumis. Võttes aluseks eelduse, et Eestis on umbes 6 tuhat mesilastega majapidamist, oli mesilaspere-de arv 2012. aasta lõpul tõenäoliselt 40 – 50 tuhat. EKI uuringu kohaselt kujunes arvestusli-kuks keskmiseks mesilasperede arvuks 2012. aastal 43,9 tuhat. Mesilasperede arv sõltub aas-taajast ja kevadiselt 35 tuhandelt perelt kasvas see uuringu andmete kohaselt sügiseks 52 tu-hande pereni, ehk juurdekasv oli 48%. Maakonniti oli 2011. aastal mesilasperesid Statistika-ameti andmetel kõige rohkem Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa põllumajanduslikes majapi-damises.

30

Eestis on alates 2010. aastast olemas mesilasperede register ja kohustuslik registreerimine sõltumata perede arvust. 01.05.2012 seisuga oli registris arvele võetud 1135 mesinikku 14,9 tuhande mesilasperega, mis sügiseste mesilasperedena võiks olla hinnanguliselt 22 tuhat. Rohkemate perede arvuga mesinikud on valdavalt registreerimise nõudest teadlikud ja regist-risse kantud. Keskmiste ja väiketootjate hulgas esineb vähesel määral teadmatust nõudest ja veidi suuremal määral mitteregistreerimist vaatamata teadlikkusele kohustusest. Vastanud hobimesinikest olid registris arvel vähem kui pooled ja iga kuues ei olnud kohustusest kuul-nud. Enam kui kolmandik vastanud hobimesinikest oli nõudest kuulnud kuid polnud ennast registreerinud. Registreeritute hulga suurendamiseks võiks eelkõige pöörata tähelepanu hobi-mesinikele, näiteks lihtsustada ja teha neile kättesaadavamaks registreerimise protsessi. EKI uuringu andmetel oli keskmine meetoodang pere kohta 2012. aastal 27,8 kg, mis on lä-hedane Statistikaameti näitajaga 27 kg. Kutselistel mesinikel oli toodang pere kohta 35,3 kg. EKI sai uuringu tulemustel 2012. aasta arvestuslikuks meetoodanguks ligikaudu 1000 tonni. Toodangust veidi üle poole, ehk 553 tonni andsid erinevate suurusgruppide tootjad ja 511 tonni hobimesinikud. Kutselised mesinikud tootsid 2012. aastal kokku 113 tonni mett, igaüks keskmiselt 6,7 tonni. 100..149 perega mesinik tootis 2012. aastal keskmiselt 4 tonni, 25..99 mesilasperega tootja keskmiselt 1,5 tonni mett, 10..24 perega väiketootja umbes 400 kg ja alla 10 perega hobimesinik ligi 100 kg aastas. Mesi pole kiirelt riknev kaup (parim enne tähtaeg on kaks aastat) ja selle müügiaasta võib erineda toodanguaastast. Ligi kümnendik kutselistest mesinikest müüs 2012. aastal rohkem mett kui tootis, üle pooltel oli toodang suurem kui müük ja veidi enam kui kolmandikul oli müük toodanguga võrdne. Kõigis väiksemate perede arvuga gruppides oli toodang keskmiselt suurem kui müük, hobimesinikel mõjutab seda isetarbitava koguse suurem osakaal. Kolmes suurimas mesinike grupis müüsid kõik vastanud 2012. aastal mett. Väiketootjate hul-gas oli 7% ja hobimesinikest enam kui kolmandik selliseid mesinikke, kes 2012. aastal mett ei müünud. Keskmine müüdud kogus mesilaspere kohta oli suurim (33,1 kg) kutselistel mesini-kel. Kaalutud keskmine müüdud kogus pere kohta oli 19,6 kg ja hobimesinikke arvestamata 27,7 kg. Kokku müüsid mesinikud 2012. aastal arvestuslikult 748 tonni mett. Otse tarbijale müüsid mesinikud veidi üle kolmveerandi meest, ligi kümnendik müüdi kau-bandusele ja pakendajatele. Otse tarbijale müügi osakaal on eriti kõrge hobimesinikel (97%) ja väiketootjatel (88%). Pakendajatele-kokkuostjatele hobimesinikud oma toodangut ei müü ja väiketootjad müüvad vähesel määral. Kutselised mesinikud müüsid enam kui kolmandiku (36%) meest pakendajatele, ligi veerandi (24%) otse tarbijale, veidi enam kui viiendiku (21% kaubandusele) ja ligi viiendiku (19%) ekspordiks.

31

EKI uuringule vastanud mesinikud müüsid 2012. aastal mett tarbijale keskmiselt hinnaga 6.06 €/kg (ilma käibemaksuta) ja kaubandusele 5.98 €/kg. Pakendajale või kokkuostjale mett müües on hind madalam, 2012. aastal keskmiselt 3.59 €/kg. Tööstusele (5.38 €/kg) ja ekspor-diks (4.33 €/kg) müüsid mesinikud 2012. aastal mett keskmiselt veidi kõrgema hinnaga kui kokkuostjale müües. Meemüügi keskmisi hindu mesinike mesilasperede arvu alusel grupeeri-des nähtub, et hinnavahed ei ole suured. Võrreldes 2008. aastaga on keskmised meemüügi hinnad tõusnud tarbijale müügil kolmandiku, kaubandusele müügil ligi neljandiku ning kok-kuostjale müügil viiendiku võrra. EKI turuhindade hinnainfo andmebaasi andmetel on mee keskmine jaehind Eesti turgudel 2012. aastal tõusnud tasemele 7 €/kg. Käesoleva sajandi algusaastatel (2000 – 2003) müüdi mett Eesti turgudel keskmiselt hinnaga 4.50 €/kg, kiire majanduskasvu aastatel (2004 – 2007) tõusis hind 5 €/kg tasemele. Rasked ajad majanduses ei takistanud mee hinnatõusu jätkumist ning Eurole üleminek võis meemüüjatele kasulik olla, sest 7 – 8 €/kg tundub tarbijale tõenäoliselt soodsam kui 110 – 125 kr/kg. Eesti kauplustes on mee keskmine müügihind olnud EKI hinnavaatluste põhjal 2011. aastal 9 €/kg koos käibemaksuga, kodu-maist ökomett müüdi hinnaga 13 €/kg. Üle 150 perega kutsemesiniku kulud kokku olid 2012. aastal keskmiselt 25,5 tuhat €, millest 13,7 tuhat € olid püsikulud ja 11,8 tuhat € muutuvkulud. Kutsemesinik kulutas keskmisel 0,6 tuhat € varroatoosi raviks, 4,8 tuhat € talvesöödaks, veidi üle tuhande € pakendamiseks ja 1,1 tuhat € mesilaste rändpidamiseks. Mesilaspere kohta olid kulud suuremad (üle 100 €) kutse-listel mesinikel, suurtootjatel ja keskmistel tootjatel. Väiketootjatel ja hobimesinikel olid ku-lud pere kohta väiksemad. Varroatoosi raviks kulus mesinikel pere kohta keskmiselt 4,9 €, talvesöödaks 19 €, pakendamiseks 6,5 € ja rändpidamiseks 2,6 €. Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse ajavahemikul okt.2011 – sept.2012 234 tonni mett, sellest valdav osa toodi Euroopa Liidust. Mee eksport Eestist on Statistikaameti andme-tel väga väike, ajavahemikul okt.2011 – sept.2012 viidi välja 2 tonni mett ja see näitaja pole ka varasematel perioodidel märkimisväärselt suurem olnud. Mesindusorganisatsioonide hin-nangul viisid mitmed mesinikud 2012. aastal oma mee Soome kokkuostjatele, sest sealne ko-halik meesaak jäi tagasihoidlikuks. Kokku võis Eesti mee eksport 2012. aastal olla mõni-kümmend tonni. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajadus ekspordiks, kuna mett ei toodeta piisavalt isegi koduturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav (ligikaudu 2 €/kg madalama kvaliteediga Hiina mesi ning 3 €/kg kvaliteetsem mesi). Statistikaameti leibkonnauuringu kohaselt tarbiti 2011. aastal Eestis 1,2 kg mett pereliikme kohta, millest 0,78 kg osteti ja 0,45 kg saadi tasuta või toodeti ise. Võrreldes 2007. ja varase-mate aastatega on meetarbimine oluliselt kasvanud. 2011/2001 võrdluses on mee tarbimine

32

suurenenud 72% ja seda edestab kõikide vaadeldud toiduainetegruppide osas vaid karastus-jookide 88% tarbimise suurenemine. Mee ostude osakaal tarbimises on viimasel kümnel aas-tal jäänud vahemikku 58 – 78%. Üldiselt on toiduainete omatoodetud ja tasuta saadud kogu-sed viimasel kümnel aastal vähenenud, kuid mee puhul on arengutrend olnud vastupidine. Mett osteti 2011. aastal leibkonnaliikme kohta oli 4,7 € eest.

33

JÄRELDUSED

• Mesinike arvu kohta Eestis on erinevaid statistilisi andmeid, ühed sisaldavad ainult põllumajanduslikke majapidamisi, teised ka kodumajapidamisi. Mesilasi pidavate põl-lumajanduslike- ja kodumajapidamiste arv kokku oli 2012. aastal 5934, mesilasperesid oli 2115 põllumajanduslikus ja 3819 kodumajapidamises.

• Euroopa Liidu määruse kohaselt loetakse professionaalseteks ehk kutselisteks üle 150 perega mesinikke, keda Eestis oli 2012. aastal 17.

• 2012. aastal oli Eestis 38,2 tuhat mesilasperet, nendest 22 tuhat põllumajanduslikes majapidamistes ja 16,2 tuhat kodumajapidamises. Aastatel 2004 – 2011 kasutati ko-dumajapidamistes olevate mesilasperede arvuna 6,9 tuhat, mis oli tõenäoliselt enamu-se aastate kohta tegelikust madalam.

• Võttes aluseks eelduse, et Eestis on umbes 6 tuhat mesilastega majapidamist, oli mesi-lasperede arv 2012. aasta lõpul tõenäoliselt 40 – 50 tuhat. EKI uuringu kohaselt kuju-nes arvestuslikuks keskmiseks mesilasperede arvuks 2012. aastal 43,9 tuhat. Mesilas-perede arv sõltub aastaajast ja kevadiselt 35 tuhandelt perelt kasvas see uuringu and-mete kohaselt sügiseks 52 tuhande pereni, ehk juurdekasv oli 48%.

• Eestis on alates 2010. aastast olemas mesilasperede register ja kohustuslik registree-rimine sõltumata perede arvust. 01.05.2012 seisuga oli registris arvele võetud 1135 mesinikku 14,9 tuhande mesilasperega, mis sügiseste mesilasperedena võiks olla hin-nanguliselt 22 tuhat. Registreeritute hulga suurendamiseks võiks eelkõige pöörata tä-helepanu hobimesinikele, näiteks lihtsustada ja teha neile kättesaadavamaks registree-rimise protsessi.

• Üle 150 perega kutselistel mesinikel oli Statistikaameti andmetel 2012. aastal 3200 mesilasperet. EKI uuringu kohaselt oli kutselistel mesinikel keskmiselt 224 ja kokku arvestuslikult 3800 mesilasperet.

• EKI uuringu andmetel oli keskmine meetoodang pere kohta 2012. aastal 27,8 kg.

• Kutselised mesinikud tootsid 2012. aastal kokku 113 tonni mett, igaüks keskmiselt 6,7 tonni.

• Otse tarbijale müüsid mesinikud veidi üle kolmveerandi meest, ligi kümnendik müüdi kaubandusele ja pakendajatele.

34

• EKI uuringule vastanud mesinikud müüsid 2012. aastal mett tarbijale keskmiselt hin-naga 6.06 €/kg (ilma käibemaksuta) kaubandusele 5.98 €/kg, pakendajale 3,59 €/kg ja ekspordiks 4,33 €/kg. EKI turuhindade hinnainfo andmebaasi andmetel on mee kesk-mine jaehind Eesti turgudel 2012. aastal tõusnud tasemele 7 €/kg.

• Üle 150 perega kutsemesiniku kulud kokku olid 2012. aastal keskmiselt 25,5 tuhat €, millest 13,7 tuhat € olid püsikulud ja 11,8 tuhat € muutuvkulud. Kutsemesinik kulutas keskmisel 0,6 tuhat € varroatoosi raviks, 4,8 tuhat € talvesöödaks, veidi üle tuhande € pakendamiseks ja 1,1 tuhat € mesilaste rändpidamiseks.

• Statistikaameti leibkonnauuringu kohaselt tarbiti 2011. aastal Eestis 1,2 kg mett leib-konnaliikme kohta, millest 0,78 kg osteti ja 0,45 kg saadi tasuta või toodeti ise. Üldi-selt on toiduainete omatoodetud ja tasuta saadud kogused viimasel kümnel aastal vä-henenud, kuid mee puhul on arengutrend olnud vastupidine.

35

LISA 1. Küsitlusankeet 1. Mitu mesilasperet oli Teil seisuga 01.05.2012 ja 01.09.2012? Märkige mesilasperede arv (tk)! 01.05.2012 01.09.2012 (1) mesilasperede arv tk 2. Milline oli mee toodang 2012. aastal? Märkige ligikaudne vurritatud kogus kilogrammides! kg (3) mee toodang 3. Kui Te müüsite mett 2012. aastal, siis kellele ja kui palju? Märkige ligikaudsed 2012. a müügikogused (olenemata müüdud mee tootmisaastast) kilogrammides või protsentides! kg % (4) MÜÜSIME KOKKU sellest: (6) otse tarbijale (sh ise turul ja laadal) (8) kaubandusele (sh turul müüjale) (10) mee pakendajale või kokkuostjale (12) tööstusele (14) ekspordiks 4. Kui Te müüsite mett 2012. aastal, siis millise hinnaga? Märkige mee kilogrammi hind eurodes ilma käibemaksuta! €/kg (16) otse tarbijale (sh ise turul ja laadal) (17) kaubandusele (sh turul müüjale) (18) mee pakendajale või kokkuostjale (19) tööstusele 5. Kui suured olid Teie poolt mee tootmiseks ja pakendamiseks tehtud kulud 2012. aastal? Märkige ligikaudsed kulud eurodes! Muutuvad kulud on kõik kulud mis ei ole püsikulud. Muutuvate kulu-de summa võib olla suurem kui nelja alamrea summa. € (20) KULUD KOKKU (21) muutuvad kulud sellest: (22) varroatoosi tõrjeks (23) talvesöödaks (24) pakendamiseks (nõud) (25) mesilaste rändpidamiseks

36

6. Kas Te olete kuulnud nõudest, mis kohustab alates 01.01.2010 kandma PRIA põllumajandus-loomade registrisse kõik mesilad sõltumata mesilasperede arvust (ka juhul, kui tegeletakse me-sindusega oma tarbeks)? Märkige sobiv vastusvariant! olen kuulnud ja registreerinud pered (26) olen kuulnud, kuid ei ole peresid registreerinud ei ole kuulnud 7. Kas Te olete mõne mesindusorganisatsiooni liige? Märkige sobiv vastusvariant! (27) jah seltsi ühingu liidu ei

7. Palun märkige oma vanus? alla 30 (31) 30-59 üle 60

37

LISA 2. Vastanute jagunemine mesilasperede arvu järgi

0123456789

10111213141516

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95mesilasperesid keskmiselt

mesin

ike ar

v

0123456789

10111213141516

100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 155 160 165 170 175 180 185 190 195 200 üle200mesilasperesid keskmiselt

mesin

ike ar

v

38

LISA 3. Mesindusstatistika Euroopa Liidus Kasutatav

toodang Import Eksport EU sisene kaubandus

(import) Inim-

tarbimine Tarbimine inimese kohta

Oma-varustatuse

tase 1000 t 1000 t 1000 t 1000 t 1000 t kg/a % EU-27 2008 204 142 10 101 336,2 0,6 60,7 2009 227 137 10 93 354,8 0,6 64Belgia 2008 2 13,5 0,2 2,8 15 1,4 11 2009 2 15,9 0,1 2,7 17,8 1,6 11,2Bulgaaria 2008 11 0,8 0,3 0,1 11,8 1,5 95,7 2009 9 0,1 0,2 0,1 9,4 1,2 100,5Tšehhi 2008 6 0,4 0 1,6 6,4 0,6 93,2 2009 7 0,5 0 1,3 7,4 0,7 92,8Taani 2008 3 0,4 0,1 5 3,3 0,6 90,8 2009 3 0,4 0,1 3,8 3,3 0,6 91,1Saksamaa 2008 18 72,6 2,9 20,3 88 1,1 20,7 2009 18 64,3 2,9 19,4 79,4 1 22,7Eesti 2008 1 0 0 0,1 0,8 0,6 98,9 2009 1 0 0 0,2 0,8 0,6 97,2Iirimaa 2008 0 0,6 0 1 0,8 0,2 35,4 2009 0 0,7 0 0,9 1 0,2 30,2Kreeka 2008 15 0 0,1 2,8 14,9 1,3 100,7 2009 16 0 0,1 2,3 15,5 1,4 100,6Hispaania 2008 29 9,2 3 7,3 35,2 0,8 82,1 2009 33 8 2,7 7,2 38,3 0,8 86,1Prantsusmaa 2008 20 7,6 0,9 20,4 26,7 0,4 74,8 2009 20 6 0,8 17,4 25,2 0,4 79,3Itaalia 2008 13 7,2 0,3 6,4 19,9 0,3 65,3 2009 23 6,6 0,3 8,7 29,1 0,5 78,3Läti 2008 1 0 0 0,1 0,9 0,4 100,4 2009 1 0,2 0 0 1 0,5 82,1Leedu 2008 2 0,1 0 0,1 1,7 0,5 96,3 2009 2 0 0 0,1 1,6 0,5 98,6Ungari 2008 23 0,3 0,7 2,5 22,4 2,2 102,1 2009 22 0,2 0,8 0,2 21,4 2,1 102,9Holland 2008 0 3,1 0,1 6,2 2,9 0,4 0 2009 1 4 0,2 6,5 4,7 0,6 17,1Austria 2008 6 1,5 0,6 4 6,5 0,2 87,2 2009 7 2,3 0,6 4 8,2 0,2 79,3Poola 2008 16 2,9 0 2,7 18,9 1,8 84,7 2009 15 4,3 0,1 3,1 19,3 1,8 77,8Portugal 2008 7 0 0,1 1,7 6,9 0,3 101,1 2009 7 0 0,1 1,3 6,6 0,3 100,4Rumeenia 2008 17 0,3 0,2 0,5 16,9 8,4 99,6 2009 22 0,2 0,1 0,4 21,5 10,6 99,9Sloveenia 2008 2 0 0,1 0,5 1,5 0,3 103,7 2009 2 0 0 0,4 2,2 0,4 100,3Slovakkia 2008 5 0,4 0 2 5 0,9 92,7 2009 5 0,2 0 0,6 4,8 0,9 96,2Soome 2008 1 0,1 0 0,8 1,5 0,2 90,9 2009 2 0,1 0 0,9 1,9 0,2 93,7Rootsi 2008 3 0,1 0,1 2,7 3,1 0,1 98 2009 4 0,1 0 3,5 3,7 0,1 97,9Suurbritannia 2008 4 21,2 0,5 9,1 24,2 0,4 14,5 2009 6 23 0,5 7,4 28,5 0,5 21Allikas:Euroopa Komisjon (Eurostat, Põllumajanduse ja Maaelu Arengu peadirektoraat). Andmed seisuga 06.03.2012 http://ec.europa.eu/agriculture/statistics/agricultural/2011/pdf/d21-4-421_en.pdf