Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ 2008. A ...eyl.ee/wp-content/uploads/2017/06/Majandusaasta-2008.pdfEesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ 2008.a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ

2008. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

Juriidiline aadress: F.R.Kreutzwaldi 4 10120 Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 80059438 Telefon: 372 6400 422 Faks: 372 6400 502 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.eyl.ee Audiitor: Rein Esko Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2008-31.12.2008

Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ 2008.a konsolideeritud majandusaasta aruanne

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................ 3 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................... 5 Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ......................................................................... 5 Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................................................. 6 Konsolideeritud tulude ja kulude aruanne ................................................................................................................. 7 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ...................................................................................................................... 8 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ............................................................................................................. 9 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ............................................................................................. 10

Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .............. 10 Lisa 2 Raha ja raha ekvivalendid .................................................................................................................... 15 Lisa 3 Maksud ................................................................................................................................................ 15 Lisa 4 Tütarettevõtted ..................................................................................................................................... 15 Lisa 5 Sidusettevõtted .................................................................................................................................... 16 Lisa 6 Materiaalne põhivara ........................................................................................................................... 17 Lisa 7 Laenukohustused ................................................................................................................................. 17 Lisa 8 Müügitulu ............................................................................................................................................ 18 Lisa 9 Sihtotstarbelised toetused .................................................................................................................... 18 Lisa 10 Laenude tagatised ja panditud varad ................................................................................................ 19 Lisa 11 Tehingud seotud osapooltega .......................................................................................................... 19 Lisa 12 Emaettevõtte konsolideerimata bilanss ............................................................................................ 20 Lisa 13 Emaettevõtte konsolideerimata tulude ja kulude aruanne ................................................................ 21 Lisa 14 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne ..................................................................... 22 Lisa 15 Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................................ 23

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE .............................................................................. 24 Juhatuse allkirjad 2008. a konsolideeritud majandusaasta aruandele ....................................... 25 MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit konsolideerimata müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le .... 26


3

TEGEVUSARUANNE MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu (edaspidi EÜL) tegevusaruanne kajastab organisatsiooni olulisemaid tegevusi ja tulemusi 2008. aastal. EÜLi näol on tegemist kontserniga, kuhu kuuluvad lisaks emaettevõttele (MTÜ EÜL) järgmised ettevõtted (edaspidi koos "Grupp"):

Ettevõtte nimi Asukohamaa Osalus % 2008 2007

Eesti Üliõpilaskondade Liidu SA Eesti 100% 100% Tudengipäevade SA Eesti 100% 100% Üliõpilasleht SA Eesti 100% 100% M.I.R. Travel OÜ Eesti 100% 100% Koolisüsteemide OÜ Eesti 38% 0% EÜL on 23. novembril 1991. aastal asutatud üliõpilaskondade üleriigiline katuseorganisatsioon, mille põhieesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi huve ning kaitsta tudengite õigusi. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ja sotsiaalsete partnerite suunal. EÜL on Põhjamaa üliõpilaskondade katuseorganisatsiooni NOM, Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) liige. Lisaks kõrghariduskeskkonna mõjutamisele väljastab ja arendab EÜL rahvusvahelist õpilas-, üliõpilas-, õppejõu- ja noortekaarti (ISIC Scholar, ISIC Student, ITIC Teacher, IYTC Youth), osaleb Eesti Üliõpilaslehe väljaandmisel, tudengiportaali haldamisel, tudengitele soodsate vaba aja veetmise võimaluste pakkumisel, samuti kureerib Tudengite Kevad- ja Sügispäevi Tallinnas ning MinuKooli projekti õpilas- ja üliõpilaspileti multifunktsionaalsuse arendamisel. EÜLi kõrgeim juhtorgan on volikogu, kus liikmed (üliõpilaskonnad) on esindatud vastavalt tudengite arvule. Volikogu pädevuses on põhikirja ja eesmärkide muutmine, liikmete ja kandidaatliikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, juhatuse ja järelevalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine, alaliste või erakorraliste komisjonide moodustamine, eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine, tegevuskava kinnitamine, sisseastumis- ja liikmemaksu ning muude maksete suuruse, tasumise korra ja tingimuste otsustamine, teiste ühenduste liikmeks astumise ja nendest väljaastumise otsustamine, muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse. Missioon

EÜL seisab üliõpilaste hariduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste ja huvide eest.

Visioon aastaks 2009

EÜL on mõjuvõimas tudengite, partnerite ja avalikkuse silmis tunnustatud üliõpilaskondade katusorganisatsioon.

Väärtused

Demokraatlikkus, sõltumatus, avatus, pühendumus, professionaalsus.

Tegevused 2008. aastal

• Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) töös aktiivne osalemine (peamised teemad: kõrghariduse rahastamine/kvaliteet ja üliõpilaste sotsiaal-majanduslik olukord);

• Organisatsiooni strateegia uuendamine (sh finantsperspektiiv 2009-2011); • Üliõpilaskondade koolitamine ja arendustöö toetamine;


4

• ISIC kaardi funktsionaalsuse suurendamine/arendamine; • Mitme riikliku konverentsi korraldamine (nt noorte vabariik ja minu haridus);

2009. aastal saab valmis liidu uus strateegia aastateks 2009-2012, viiakse läbi koostöös Praxisega üliõpilaste sotsiaal-majanduslik uuring, töötatakse välja koos Kõrghariduse Nõukojaga kõrghariduse rahastamise kontseptsioon, uuendatakse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga õppetoetuste süsteemi, jätkatakse aktiivset tööd kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks (Eesti Kvaliteedikindlustamise Agentuuri töös osalemine), räägitakse kaasa üle-Euroopalise kõrgharidusreformi teemal (Bologna 2020). Peamised finantssuhtarvud:

Aasta 2008 2007

Võlakordaja 0,62 0,63

Kapitaliseerituse tase 0,56 0,57

Käibekapital (krooni) -364 016 590 716

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,79 1,29

Maksevalmiduse kordaja 0,34 0,64 Tütarettevõtted

M.I.R. Travel OÜ on noorte turismi propageeriv ettevõte. Eesti Üliõpilaskondade Liidu SA´l aruandeaastal tegevust ei olnud. Tudengipäevade SA korraldab Tallinna Tudengite Kevad- ja Sügispäevi. Tudengite Sügis- ja Kevadpäevad on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaselu. Üritused pakuvad peale meelelahutuse ka võimalust erinevate kõrgkoolide üliõpilaskondadel ning aktiivsetel tudengitel üheskoos oma ideid realiseerida. Üliõpilasleht SA annab välja Eesti Üliõpilaslehte, mis on üle-eestiline sõltumatu tudengileht. Eesti Üliõpilasleht levib tasuta enamikes kõrgkoolides. Hetkel ilmub Eesti Üliõpilasleht üheksa korda aastas trükiarvuga 10 000 eksemplari kuus. Lehe eesmärk on tugevdada üliõpilastunnet, tutvustada tudengielu erinevaid külgi, kajastada kõrgharidusküsimusi, tudengiprobleeme ning üliõpilaskondlikku tegevust. Lehte saab ka koju tellida ja lugeda internetis (www.yliopilasleht.ee). Grupp

EÜLi juhatusele arvestati aruandeaastal töö eest juhatuses tasu 403 555 krooni. Sotsiaalmaksu arvestati 133 173 krooni. Tütarettevõtete juhatuse liikmetele töö juhatuses tasu ei makstud. Aruandeaastal töötas Grupis põhikohaga keskmiselt 20 töötajat. Lisaks maksti töötasu projektijuhtidele, muude lühiajaliste tööde tegijatele ning maksti autoritasusid autoritele. Grupi aruandeaasta tööjõukulud olid 4 341 882 krooni, sh sotsiaalmaksud 1 053 943 krooni.

Joonas Pärenson juhatuse esimees

19.06.2009

Allan Päll juhatuse liige

19.06.2009

Olga Tšerjomuškina juhatuse liige 19.06.2009

Grete Mägi juhatuse liige 19.06.2009


5

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele Juhatus kinnitab MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit 2008. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: 1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga; 2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni finantsseisundit, majandustulemust ja

rahavoogusid; 3. MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit ning tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad äriühingud. __________________________ Juhatuse esimees Joonas Pärenson __________________________ Juhatuse liige Allan Päll __________________________ Juhatuse liige Olga Tšerjomuškina __________________________ Juhatuse liige Grete Mägi Tallinn, 19. juuni 2009


6

Konsolideeritud bilanss kroonides

Lisa nr 31.12.2008 31.12.2007 VARAD Käibevara Raha 2 580 467 1 307 907 Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 1 000 000 Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata summad 285 586 254 235 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 371 726 1 650 Muud lühiajalised nõuded 96 990 98 062 Ettemaksed teenuste eest 23 481 24 899 Nõuded ja ettemaksed kokku 777 783 378 846 Käibevara kokku 1 358 250 2 686 753 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 4, 5 462 692 0 Materiaalne põhivara 6 10 517 713 11 005 333 Põhivara kokku 10 980 405 11 005 333 VARAD KOKKU 12 338 655 13 692 086 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 7 774 478 733 324 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 332 863 1 056 754 Võlad töövõtjatele 234 232 233 757 Maksuvõlad 3 236 963 -37 684 Muud võlad 143 730 30 163 Saadud ettemaksed 0 750 Võlad ja ettemaksed kokku 947 788 1 283 740 Lühiajalised kohustused kokku 1 722 266 2 017 064 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 7 5 897 766 6 629 045 Pikaajalised kohustused kokku KOHUSTUSED KOKKU 7 620 032 8 646 109 Netovara Akumuleeritud tulem 5 045 977 4 058 662 Aruandeaasta tulem -327 354 987 315 NETOVARA KOKKU 4 718 623 5 045 977 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 12 338 655 13 692 086


7

Konsolideeritud tulude ja kulude aruanne kroonides

Lisa nr 2008 2007

Toetused ja liikmetelt saadud tasud Liikmemaksud ja toetused 4 560 2 380 Sihtotstarbelised toetused 9 2 706 060 1 009 638 Müügitulu 8 9 555 408 11 396 923 Muud tulud 36 138 3 198 Kaubad, toore, materjal ja teenused -253 080 -657 524 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -2 706 060 -1 009 638 Mitmesugused tegevuskulud -4 149 689 -4 540 305 Tööjõu kulud

Palgakulu -3 287 939 -2 930 813 Sotsiaalmaks -1 053 943 -955 244

Tööjõu kulud kokku -4 341 882 -3 886 057 Põhivara kulum 6 -513 569 -504 389 Muud kulud -351 366 -453 546

Põhitegevuse tulem -13 480 1 360 680

Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt sidusettevõtetesse 5 69 074 0 Intressikulud -537 792 -457 547 Muud finantstulud ja -kulud 154 844 84 182 Finantstulud ja –kulud kokku -313 874 -373 365

Aruandeaasta tulem -327 354 987 315


8

Konsolideeritud rahavoogude aruanne kroonides

Lisa nr 2008 2007 Rahavood äritegevusest Põhitegevuse tulem -13 480 1 360 680 Korrigeerimised:

Põhivara kulum 6 513 569 504 389 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -398 937 6 967 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -335 952 718 565 Kokku rahavood põhitegevusest -234 800 2 590 601

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus -25 949 -400 326 Sidusettevõtete soetus 5 -393 618 0 Muude finantsinvesteeringute soetus -2 750 000 -921 027 Muude finantsinvesteeringute müük 3 750 000 0 Antud laenud -358 909 -158 229 Antud laenude tagasimaksed 358 909 95 376 Saadud intressid 174 632 1 790 Muud finantstulud ja –kulud -19 162 3 419 Kokku rahavood investeerimistegevusest 735 903 -1 378 997

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -690 125 -695 585 Krediitkaardi kasutamine 0 23 123 Krediitkaardimaksete tasumine 0 -19 965 Makstud intressid -537 792 -457 547 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 227 917 -1 149 974

Rahavood kokku -726 814 61 630

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 1 307 907 1 246 277 Raha ja raha ekvivalentide muutus -726 814 61 630 Valuutakursside muutuste mõju -626 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 580 467 1 307 907


9

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne kroonides

Emaettevõtte omanikele kuuluv

omakapital

Jaotamata

kasum/ kahjum Vähemus-

osalus Kokku

Saldo seisuga 31.12.2006 4 058 662 8 039 4 066 701

2007.a puhaskasum 987 315 -8039 979 2736

Saldo seisuga 31.12.2007 5 045 977 0 5 045 977

Aruandeperioodi tulem -327 354 0 -327 354

Saldo seisuga 31.12.2008 4 718 623 0 4 718 623


10

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2008. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. 2008. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu (emaettevõte) ning tema tütarettevõtete Eesti Üliõpilaskondade Liidu SA, M.I.R. Travel OÜ, Üliõpilasleht SA, Tudengipäevade Sihtasutuse finantsnäitajad. A. Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Tütarettevõtted kasutavad oma aruannete koostamisel samu põhimõtteid, mis emaettevõtegi.

Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Sidusettevõtted Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konsolideeritud bilansis kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused sidusettevõtte kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel); investeeringuobjekti varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ning bilansilise väärtuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga; omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt kontserni osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui kontsern on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustusi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustust kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Muid nõudeid sidusettevõtte vastu hinnatakse vastavalt nõude laekumise tõenäosusele. Osalust omandatud sidusettevõtte varades ja kohustustes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana real „Sidusettevõtete aktsiad või osad“.


11

Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, viiakse läbi vara väärtuse test. Investeeringu kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus G. Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideeri-mata aruandes on kajastatud soetusmaksumuses.

B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

C. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.

D. Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

E. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 krooni. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.


12

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-20% - Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 33,3% Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.

F. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi vara väärtuse languse test. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele, juhul kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlusi ei tühistata. Negatiivne firmaväärtus on summa, mille võrra omandatud netovara õiglane väärtus ületab omandatud osaluse soetusmaksumust. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse selle tekkimisel kasumiaruandes tuluna.

G. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (s.h firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.


13

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

H. Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

I. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.

J. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud ja kulud kajastatakse kasumiaruandes kirjetel “Muud äritulud/muud ärikulud” (eraldi kirjetel “Sihtfinantseerimise tulu/kulu”).

K. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale Eesti krooni (s.o emaettevõtte arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.


14

L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.


15

Lisa 2 Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2008 31.12.2007 Sularaha kassas 27 463 72 258 Pangakontod 553 004 334 989 Investeerimishoius 0 900 660

Raha ja raha ekvivalendid kokku 580 467 1 307 907 Lisa 3 Maksud Maksuliik 31.12.2008 31.12.2007

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 5 722 0 11 747 Käibemaks 366 662 10 246 508 -330 669 Üksikisiku tulumaks 0 68 277 0 93 703 Sotsiaalmaks 0 142 584 0 176 270 Kohustuslik kogumispension 0 6 724 0 7 484 Töötuskindlustusmaks 0 2 861 0 3 868 Maamaks 5 052 0 0 -112 Maksuintressid 12 549 1 142 25

Kokku 371 726 236 963 1 650 -37 684 Lisa 4 Tütarettevõtted 2008. a omas Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ osalust järgmistes tütarettevõtetes:

Tütarettevõte Asukohamaa Tegevusala Osalus

31.12.2008 Osalus

31.12.2007 Eesti Üliõpilaskondade Liidu SA Eesti Projektide läbiviimine 100% 100% Tudengipäevade SA Eesti Tudengipäevade korraldamine 100% 100% Üliõpilasleht SA Eesti Üliõpilaslehe väljaandmine 100% 100%

M.I.R. Travel OÜ Eesti Kultuurivahetusprogrammid,

kindlustusteenuse vahendamine 100% 100%


16

Lisa 5 Sidusettevõtted 2008. a omas Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ osalust järgmistes sidusettevõtetes:

Koolisüsteemide OÜ Asukoht Eesti

Põhitegevusala Minu Kooli haldamine ning

tarkvara arendamine

Osaluse % aasta alguses 0% Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 0

Omandatud osalused Omandatud osaluse % 36% Omandatud osaluse soetusmaksumus 393 618 Omandatud netovara õiglane väärtus 462 692 Tekkinud firmaväärtus -69 074 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (-) -69 074

Osaluse % aasta lõpus 38% Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 462 692 2008. aasta detsembris suurendati Koolisüsteemide OÜ osakapitali. Kontserni osalus nimetatud sidusettevõttes seoses osakapitali suurendamisega kasvas 2%.


17

Lisa 6 Materiaalne põhivara

Ehitised

Muu materiaalne

põhivara Kokku Saldo seisuga 31.12.2006 Soetusmaksumus 11 196 735 281 860 11 478 595 Akumuleeritud kulum -179 667 -189 531 -369 198

Jääkmaksumus 11 017 068 92 329 11 109 397 2007. a toimunud muutused Ostud 0 400 326 400 326 Amortisatsioonikulu -345 564 -158 825 -504 389 Saldo seisuga 31.12.2007 Soetusmaksumus 11 196 735 682 186 11 878 921 Akumuleeritud kulum -525 231 -348 356 -873 587

Jääkmaksumus 10 671 504 333 830 11 005 334 2008. a toimunud muutused Ostud 0 25 949 25 949 Amortisatsioonikulu -345 564 -168 005 -513 569 Saldo seisuga 31.12.2008 Soetusmaksumus 11 196 735 708 135 11 904 870 Akumuleeritud kulum -870 795 -516 361 -1 387 156

Jääkmaksumus 10 325 940 191 774 10 517 714 Võlakohustuste tagatiseks panditud materiaalse põhivara objektide kohta on toodud informatsioon lisas 10. Lisa 7 Laenukohustused

Põhiosa tagasimaksed

Saldo

31.12.2008 12 kuu jooksul

Tagasimakse tähtaeg Lepinguline intressimäär

Pikaajaline pangalaen 1 1 573 184 269 342 16.12.2013 Panga baasintress + 1,9% Pikaajaline pangalaen 2 5 099 060 505 136 13.12.2013 Panga baasintress + 1,5%

Kokku 6 672 244 774 478

Põhiosa tagasimaksed

Saldo

31.12.2007 12 kuu jooksul

Tagasimakse tähtaeg Lepinguline intressimäär

Pikaajaline pangalaen 1 1 815 197 252 803 16.12.2013 Panga baasintress + 1,9% Pikaajaline pangalaen 2 5 542 387 475 736 13.12.2013 Panga baasintress + 1,5%

Kokku 7 357 584 728 539 Kõik kontserni võlakohustused on Eesti kroonides. Informatsioon võlakohustuste tagatiste kohta on toodud lisas 10.


18

Lisa 8 Müügitulu MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit konsolideeritud müügitulu jaguneb geograafiliste piirkondade lõikes järgnevalt:

2008 2007 Eesti 9 552 439 11 396 923 Šveits 2 569 0 Soome 400 0

Kokku 9 555 408 11 396 923 MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit konsolideeritud müügitulu jaguneb tegevusalade lõikes järgnevalt: Tegevusala 2008 2007 Ajalehes reklaampinna müük 296 960 183 224 Lehe tellimuste tulu 367 687 Tulud teenuste vahendamisest 64 703 43 212 Lõbustus- ja vabaajaürituste organiseerimine 500 264 435 306

ISIC, ITIC ja Scholar kaartide tulud 7 609 625 10 030 206 Üliõpilaspileti müügitulu 282 275 207 105 Tarkvara arendus 18 004 0 Reklaami müük 337 933 292 130 Renditulu 192 012 72 215 Muud müügitulud 253 265 132 838

Kokku 9 555 408 11 396 923 Lisa 9 Sihtotstarbelised toetused Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ on saanud sihtfinantseerimise korras: 2008 2007 Tegevuskulude finantseerimine Välislähetuste toetused erinevatelt välisorganisatsioonidelt 68 493 7 810 Haridus- ja Teadusministeerium 1 757 273 743 067 Tallinna Noorsoo- ja Spordiamet 100 000 80 000 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 30 000 20 000 Tallinna Kesklinnavalitsus 21 000 0 Euroopa Ühenduste Komisjon 80 531 158 761 Innove SA 308 557 0 Avatud Eesti Fond SA 22 826 0 Archimedes SA 317 380 0

Kokku 2 706 060 1 009 638


19

Lisa 10 Laenude tagatised ja panditud varad Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ poolt saadud investeerimislaenude (31. detsembri 2008 seisuga 6 672 244 krooni; 31.detsembri 2007 seisuga 7 357 584 krooni) tagatiseks on panditud järgmised varad: 1. Kinnistu, asukohaga Kroonuaia 66A, Tartu. 2. Korteriomand, asukohaga Villardi 23-16, Tallinn. 3. Mõtteline osa kinnistust, asukohaga F.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn. Lisa 11 Tehingud seotud osapooltega MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud)); b. sidusettevõtteid; c. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtte teised tütarettevõtted); d. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; e. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid

ettevõtteid. MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit on 2008. a ostnud teenuseid ning müünud põhivara järgmistele seotud osapooltele: 2008 2007 Ostud Müügid Ostud Müügid Tütarettevõtted 251 890 28 096 166 981 10 872 Sidusettevõtted 262 504 5 153 0 0

Teenuste ost-müük kokku 514 394 33 249 166 981 10 872 Tütarettevõtted 0 12 674 0 0

Põhivara ost-müük kokku 0 12 674 0 0 Aruandeperioodil on juhatuse liikmetele arvestatud tasusid kokku summas 403 555 krooni (2007.a 395 472 krooni). Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu liikmetele tasusid ei makstud ega soodustusi ei antud. Saldod seotud osapooltega: 31.12.2008 31.12.2007

Tütarettevõtted 153 412 226 763

Lühiajalised nõuded kokku 153 412 226 763 Tütarettevõtted 1 597 1 597 Sidusettevõtted 4 001 0

Lühiajalised kohustused kokku 5 597 1 597 Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2008.a nii nagu ka 2007.a moodustatud allahindluseid.


20

Lisa 12 Emaettevõtte konsolideerimata bilanss kroonides

31.12.2008 31.12.2007 VARAD Käibevara Raha 547 760 1 217 864 Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 1 000 000 Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata summad 193 709 181 701 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 371 714 1 650 Muud lühiajalised nõuded 222 481 315 026 Ettemaksed teenuste eest 22 484 13 151 Nõuded ja ettemaksed kokku 810 388 511 528 Käibevara kokku 1 358 148 2 729 392 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 548 718 155 100 Materiaalne põhivara 10 508 559 11 001 957 Põhivara kokku 10 057 277 11 157 057 VARAD KOKKU 12 415 425 13 886 449 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused 774 478 733 324 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele 299 951 1 054 942 Võlad töövõtjatele 213 575 205 919 Maksuvõlad 211 397 -84 809 Muud võlad 143 730 29 474 Saadud ettemaksed 0 750 Võlad ja ettemaksed kokku 868 653 1 206 276 Lühiajalised kohustused kokku 1 643 131 1 939 600 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 5 897 766 6 629 045 KOHUSTUSED KOKKU 7 540 897 8 568 645 Netovara Akumuleeritud tulem 5 317 804 4 234 321 Aruandeaasta tulem -443 276 1 083 483 NETOVARA KOKKU 4 874 528 5 317 804 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 12 415 425 13 886 449


21

Lisa 13 Emaettevõtte konsolideerimata tulude ja kulude aruanne kroonides

2008 2007

Toetused ja liikmetelt saadud tasud Liikmemaksud ja toetused 4 560 2 380 Sihtotstarbelised toetused 2 439 580 849 638 Müügitulu 8 693 114 10 693 305 Muud tulud 29 203 2 511 Kaubad, toore, materjal ja teenused -202 060 -645 324 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -2 439 580 -849 638 Mitmesugused tegevuskulud -3 924 036 -4 348 875 Tööjõu kulud

Palgakulu -2 771 164 -2 496 832 Sotsiaalmaks -922 740 -830 005

Tööjõu kulud kokku -3 693 904 -3 326 837 Põhivara kulum -506 673 -494 405 Muud kulud -459 553 -425 825

Põhitegevuse tulem -59 349 1 456 930

Finantstulud ja -kulud Intressikulud -537 792 -457 547 Muud finantstulud ja -kulud 153 865 84 100 Finantstulud ja –kulud kokku -383 927 -373 447

Aruandeaasta tulem -443 276 1 083 483


22

Lisa 14 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne kroonides

2008 2007 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -59 349 1 456 930 Korrigeerimised:

Põhivara kulum 506 673 494 405 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -377 223 39 042 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -337 623 611 120 Kokku rahavood põhitegevusest -267 522 2 601 497

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus -13 275 -400 326 Sidusettevõtete soetus -393 618 0 Muude finantsinvesteeringute soetus -2 750 000 -921 027 Muude finantsinvesteeringute müük 3 750 000 0 Antud laenud -421 379 -208 229 Antud laenude tagasimaksed 499 742 95 376 Saadud intressid 174 317 1 708 Muud finantstulud ja –kulud -19 162 3 419 Kokku rahavood investeerimistegevusest 826 625 -1 429 079

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -690 125 -695 585 Krediitkaardi kasutamine 0 23 123 Krediitkaardimaksete tasumine 0 -19 965 Makstud intressid -537 792 -457 547 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 227 917 -1 149 974

Rahavood kokku -668 814 22 444

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 217 864 1 195 420 Raha ja raha ekvivalentide muutus -668 814 22 444 Valuutakursside muutuste mõju -1 290 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 547 760 1 217 864


23

Lisa 15 Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne kroonides

Jaotamata kasum/ kahjum

Saldo seisuga 31.12.2006 4 234 322

2007. a tulem 1 083 483

Saldo seisuga 31.12.2007 5 317 804

Aruandeperioodi tulem -443 276

Saldo seisuga 31.12.2008 4 874 528


24

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE


25

Juhatuse allkirjad 2008. a konsolideeritud majandusaasta aruandele MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit 2008. a majandusaasta aruande allkirjastamine 19. juunil 2009: _____________________________ Juhatuse esimees Joonas Pärenson _____________________________ Juhatuse liige Allan Päll _____________________________ Juhatuse liige Olga Tšerjomuškina _____________________________ Juhatuse liige Grete Mägil


26

MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit konsolideerimata müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Tegevusala 2008 Reklaami müük 337 933 Rahvuvahelise üliõpilaspileti (ISIC), üliõpilaspileti müük 7 891 900

Enda mitteeluruumide rendileandmine 192 012

Documents

Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ 2008. A ...eyl.ee/wp-content/uploads/2017/06/Majandusaasta-2008.pdfEesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ 2008.a konsolideeritud majandusaasta aruanne