1

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

Raplamaa Partnerluskogu kogemusedEttekanne Linnade-valdade päevadel 16. veebruar 2010

Tallinnas

Jaak Vitsur ja Anne Kalf

LEADER liikumine kui kohaliku LEADER liikumine kui kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda

sektori partnerlussektori partnerlus

2

LEADER liikumise mõisteLEADER liikumise mõiste

LEADER - “Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel” (pr keeles - Liaison entre actions de développement de l’économie rurale) on Euroopa Liidu maaelu arendamise poliitika, mida viiakse ellu 1991.aastast

3

LEADER liikumise etapid EuroopasLEADER liikumise etapid Euroopas

LEADER I (1991-1994) LEADER II (1994-1999) LEADER + (2000-2006)

15 liikmesriigis LEADER tüüpi meede uutes liikmesriikides

käivitus 2006-2007 LEADER tüüpi meede kestab -2013

eelarveperioodi lõpuni

4

LEADER liikumise olemus 1LEADER liikumise olemus 1

LEADER poliitika elluviimise kohalik organisatsioon on nn. Kohalik tegevusgrupp (LAG – local action Group), mis moodustus piirkonna KOHALIKE OMAVALITSUSTE territooriumil kolme osapoole – KOV-ide, ettevõtete ja nn.kolmanda sektori koostöös.

5

LEADER liikumise olemus 2LEADER liikumise olemus 2

KOV +

MTÜ+

ETTEVÕTLUS=

PARTNERLUS =

KOOSTÖÖ

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

KOV ETTEVÕTJAD

MTÜ

6

LEADER-liikumise 7 põhijoontLEADER-liikumise 7 põhijoont

Tegevuse aluseks piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad;

Strateegiate väljatöötamine ja rakendamine n.ö. alt-üles, s.t initsiatiiv tuleb ettevõtjate, seltside, elanike ja KOV poolt;

Avaliku ja erasektori kohalik partnerlus: tegevuse organisatsioon on kohalikud tegevusrühmad, mis haaravad ettevõtjaid, seltse, elanikke ja KOV-i

7

LEADER-liikumise 7 põhijoontLEADER-liikumise 7 põhijoont

Toetuse meetmed on integreeritud (s.t. hõlmavad erinevaid valdkondi ja tegevusi);

Tegevused peavad tooma kaasa uuendusi, uut lähenemist;

LEADER tegevus toimub sisevõrgustikus osalemise teel

LEADER tegevuse lahutamatu osa on sisemaine ja rahvusvaheline koostöö nii tegevusgruppidega kui ka teiste organistsioonidega

8

LEADER liikumise rahastamine LEADER liikumise rahastamine

LEADER liikumist rahastatakse põhiosas otse Euroopa Liidu eelarvest,

Eestis läbi Põllumajandusministeeriumi ja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti)

9

LEADER liikumise rahastamine 2LEADER liikumise rahastamine 2 Rahastamise aluseks EL-s on Euroopa põllu-

majanduspoliitika põhisuunad, Eestis Riiklik Maaelu Arengukava ja Rapla-

maal MTÜ Raplamaa Partnerluskogu LEADER strateegia aastateks 2008 – 2013

Rahastamist ja projekte kontrollib EK Kontrollkoda Eestis PRIA

10

LEADER liikumise juhtimineLEADER liikumise juhtimine

LEADERLEADER keskne juhtimine toimub Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Peadirektoraadi vastava osakonna kaudu,

Eestis läbi PM Maamajanduse Infokeskuse Maaeluvõrgustiku

11

LEADER liikumise toetamineLEADER liikumise toetamine

LEADER poliitika kaudu jagatakse EL eelarveperioodil 2008 – 2013 7-10% EL põllumajanduslikest toetustest, mida eraldatakse läbi Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (European Agricultural Fund of Rural Development).

12

MTÜ Raplamaa PartnerluskoguMTÜ Raplamaa Partnerluskogu

Raplamaa PK asutati 9. mail 2006 Raplas LEADER poliitika elluviimiseks töötas

kohalik tegevusgrupp välja oma arengustrateegia

13

Raplamaa Partnerluskogu ülesehitusRaplamaa Partnerluskogu ülesehitus

Raplamaa Partnerluskogul on 74 liiget – juriidilist isikut, s.h. 9 valda, 34 ettevõtjat ja 31 MTÜ-d;

Partnerluskogusse kuuluvate katusorganisatsioonide (ettevõtjate ühendused, külade piirkondlikud liidud, taluliit, ROL, RAEK jt. kaudu) on tegevusega hõlmatud ligemale 500 Rapla maakonna juriidilist isikut

14

Raplamaa Partnerluskogu tegevusestRaplamaa Partnerluskogu tegevusest

Valdades korraldavad LEADER tööd sidusrühmad ja koordinaatorid;

Partnerluskogu juhib 9 liikmeline juhatus (1 liige igast vallast);

Juhatuse istungitel osalevad katuse-organisatsioonide juhid;

15

Raplamaa Partnerluskogu tegevusestRaplamaa Partnerluskogu tegevusest

Projektide läbivaatamisega ja toetuste määramisega tegelevad toetusmeetmete hindamiskomisjonid (5 komisjoni);

Projektide elluviimist jälgib seirekomisjon;

16

Raplamaa PK strateegia 6 prioriteetiRaplamaa PK strateegia 6 prioriteeti

Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine Looduskeskkonna olukorra parendamine Kultuuri ja pärimuse väärtustamine Elukeskkonna parendamine Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arendamine Leader tegevusrühma arendamine ja koostöö

võrgustikes osalemine

17

Raplamaa PK toetuste meetmed 2010Raplamaa PK toetuste meetmed 2010

Meede 4.1 „Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine" (nn. külade investeeringumeede)

Meede 1.2 “Mikroettevõtluse areng” (kuni 10 töötajaga ettevõtete investeeringumeede ja ettevõtjate ühenduste ühistegevuse meede)

Meede 3.1 “Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine” (rahvakultuuri-, käsitöö-, koduloo meede)

18

Raplamaa PK toetuste meetmed 2010Raplamaa PK toetuste meetmed 2010

Meede 5.1 “Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine” (noorte töömeede)

Meede 4.2 “ Kohaliku omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine” (külade koolituse ja ühisürituste meede)

19

Raplamaa PK projektitoetused 2009.aRaplamaa PK projektitoetused 2009.a

Kokku läbi viidud kuus toetusmeetme vooru Saadud kokku 100 projektitaotlust Toetatud projekte Partnerluskogu poolt 85 Toetuse eraldatud toetuste summa 16 500 000

krooni PRIAst 10.02.2010 heaks kiidetud 12 508 000 kr

20

Raplamaa PK projektide jaotus 2009.aRaplamaa PK projektide jaotus 2009.a

Külainvesteeringud 37 projekti 12 000 000 krooni Mikroettevõtluse areng 21 projekti 3 000 000 kr Pärimuskultuuri areng 18 projekti 500 000 krooni Kohalik omaalgatus 13 projekti 500 000 krooni Noortetöö toetus 11 projekti 500 000 krooni

21

Raplamaa PK külainvesteeringute Raplamaa PK külainvesteeringute meetme tulemused 2009.ameetme tulemused 2009.a

Valmis 1 külamaja, 1 lasketiir, 1 spordiareen Valmis 1 külaväljak, 1 laste mänguväljak, 1 küla

puhkeala Ehitusega alustatud 4 külamaja, 2 külaplatsi, 1

terviserada, 1 külasaun Projekteerimisel 1 valla ligi 1000 külasildi projekt Projekteerimisel 2 külakeskust

22

Raplamaa PK pärimuskultuuri Raplamaa PK pärimuskultuuri meetme tulemused 2009.ameetme tulemused 2009.a

Elluviidud projekte 15 Tehtud 1 kodulooline uurimus, valmis 6

pärimuskultuuri alaste infokandajt Läbi viidi 19 pärimusliku käsitöö õpituba 100

osavõtjaga Läbi viidi 7 pärimuskultuuri suuremat üritust ligi 1400

osavõtjaga, s.h. 1 spetsiaalne lasteüritus

23

Raplamaa PK noortetöö meetme Raplamaa PK noortetöö meetme tulemused 2009.atulemused 2009.a

Elluviidud projekte 4 Noori osalenud üritustel 441 Antud välja trükiseid ja infokandjaid 5

24

Näiteid parimatest 2009.a elluviidud Näiteid parimatest 2009.a elluviidud investeeringuprojektidestinvesteeringuprojektidest

:Kivi- Vigala keskväljak ja puhkeala (Riina Redlich)

Kaiu Jahimaja (Kalev Kiviste) Kaerepere laste multifunktsionaalne spordi- ja

mänguväljak Miniarena (Kalju Kalda) Valtu Küla Öökulli paisjärve äärne puhkeala

(Ülle Rüüson)

25

Näiteid parimatest 2009.a. elluviidud Näiteid parimatest 2009.a. elluviidud tegevusprojektidest 1tegevusprojektidest 1

Uusküla 600 aastapäeva üritused ja kodulooline raamat (Armar Paidla);

Vigala laste folkpäev ja Vigala kunstipada (Janika Liländer ja Astra Põlma);

Märjamaa Käpiku käsitöökoolitused (Eve Burmeister);

Noorte Kommertskoja 20. aastapäeva almanahh (Egon Eiche);

26

Näiteid parimatest 2009.a elluviidud Näiteid parimatest 2009.a elluviidud tegevusprojektidest 2tegevusprojektidest 2

Linda tuba kutsub üritused (Tiiu Laurimaa) Lokuta noorte päästeteenistuslaste suvelaager

(Jaan Lootus) Rahvariided Riinimanda koorile,

folklooriseltsile Kiitsharakad, Maarja koorile, Vigala lastekoorile

27

Näiteid muudest tegevustest 1Näiteid muudest tegevustest 1

Külaelu edendajate õppereisid Nurmijärvile, Turusse Soomes, Leetu ja Gotlandi saarele;

Koolitused ja infopäevad meetmete taotlejatele; Ühistalgud Kaiu, Kohila, Vigala, Märjamaa,

Rapla sidusrühmades;

28

Näiteid muudest tegevustest 2Näiteid muudest tegevustest 2

Mõttetalgud Juuru, Kehtna sidusrühmades; Parimate projektide elluviijate autasustamine; Raplamaa Partnerluskogu kodulehe

täiendamine www.raplaleader.ee; Maakonnalehe “Nädaline” LEADER

tegevustele pühendatud erinumbrite väljaandmine (2 numbrit Talulehe koosseisus);

Videofilm “Raplamaa Partnerluskogu 2009”;

29

Tüüpilisi probleeme taotlustesTüüpilisi probleeme taotlustes

Taotleja ei alustata idee elluviimist valla-valitsuses läbiarutamisega ja kooskõlastamisega

Ei selgitata välja külaelanike suhtumist projekti Ei taheta ja osata kaasata valda, külaelanikke ja

ettevõtjaid projekti elluviimisele Ei ole selge, kuidas objekt valmis saab ja kuidas

teda edaspidi kasutama hakatakse

30

Tüüpilisi vead taotlustesTüüpilisi vead taotlustes

Maaküsimus on lahendamata, maa ei ole taotleja omandis (jätkuvalt riigi omandis olev maa)

Ei saada aru ehitusloa vajalikkusest Ei osata koostada ehitusobjekti eelarvet, ehitaja

üritab taotlejat haneks püüda Ei ole selge, kuidas ehitus lõpule viiakse Ei ole selge, kuidas ehitust kasutatakse Ei ole selge objekti kulude katmine tulevikus

31

Meie kogemused Meie kogemused

Parim taotleja on alati vallavalitsus ise Mitmed taotlejad üritavad mängida rehepappi MTÜ-st taotlejad ei suuda ehitamist organi-

seerida, kontrollida ja juhtida Kiputakse taotlema lähtuvalt mitte oma küla

vajadusest, vaid naabrite eeskujust Ei osata raha säästa

32

KontaktandmedKontaktandmed

Asume: Raplas Maavalitsuse hoones

Tallinna mnt 14 toad 409 ja 422 Telefonid: 48 94 701 ja 48 41 139

Koduleht pidevalt täieneva informatsiooniga aadressil www.raplaleader.ee

33

Tänan tähelepanu eest!

Kohtumiseni!