Eesti Pank Bank of Estonia...Maailm meie ümber • Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli • Kannatavad nii toorainete eksportijad

Eesti PankBank of Estonia

Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated lähiaastateks

Andres Sutt13. aprill 2009

Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated lähiaastateks/Andres Sutt 2

Maailm meie ümber

• Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli

• Kannatavad nii toorainete eksportijad kui ka kaupade väljaveole orienteeritud riigid

• Üldine kartlikkus on põhjalikult muutnud turgude suhtumist ELi uutesse liikmesriikidesse

• Lahendus on majanduste struktuurimuutus, mida toetab Euroopa ja USA intresside alandamine ja fiskaalstiimul


Üleilmse finantskriisi põhjused (1)

• Madalad intressimäärad ja piiramatu likviidsus– Globaliseerumise mõjud: arenevad riigid laenasid arenenud

riikidele

• Innovaatilised finantstooted– Pankade ärimudeli muutus (“originate distribute”; hoiused

versus turupõhine rahastamine)

• Võlgnevuse ja finantsvõimenduse kiire kasv– US “subprime”: 2001 $180mld => 2005 $625mld– US ABS: 2000 $337mld => 2006 $1,250 mld– US MBS: 2000 $100mld => 2006 $773 mld

• Riskide alahindamine



• Puudulik riskijuhtimine– Likviidsusriski alahindamine– Ülikeerukad finantstooted– Mudelipõhine riskijuhtimine alahindas ühetaolisi šokke või

piirjuhte– Vähene läbipaistvus, regulatiivsete aukude ärakasutamine

• Reitinguagentuurid


• Juhtimisvead– juhatus => nõukogu => aktsionärid– boonusskeemid

• Puudulik regulatsioon, järelevalve, kriisihaldus– Suurimad probleemid nende turuosalistega, kelle

tegevus oli reguleeritud ja kes allusid järelevalvele– Rahvusvahelised finantsturud, rahvuslik järelevalve



Mõned faktid

• Pankade ja finantsettevõtete kahjud > € 1 triljon

• Börsidel noteeritud ettevõtete turuväärtus on kukkunud alates augustist 2007 enam kui € 16 triljonit (ca 1,5 korda EL SKP)

• Riikike tugimeetmete maksumus > € 2 triljonit, tulemuseks “poolriigistatud” pangandus

• Keskpankade bilansimahud on kasvanud märkimisväärselt (FED üle 2X)


Globaalne finantskriis

15

25

35

45

55

65

75

85

95

105

Aktsiaindeksite liikumine (punkti; 2.01.08 = 100)

Maailm (S&P 1200 Global)

Maailm, pangad (S&P 1200, Banks)

USA pangad (S&P 500, Banks)

Euroopa pangad (Stoxx, Banks)

Põhjamaade pangad (OMX, Banks)

Allikas: EcoWin


Usaldamatus rahaturgudel püsib

0,00,51,01,52,02,53,03,54,04,55,0

07.20

0708

.2007

09.20

0710

.2007

11.20

0712

.2007

01.20

0802

.2008

03.20

0804

.2008

05.20

0806

.2008

07.20

0808

.2008

09.20

0810

.2008

11.20

0812

.2008

01.20

0902

.2009

03.20

0904

.2009

prot

send

ipun

ktid

Kolme kuu intressimäärade vahe (Libor - riiklik võlakiri)

euroala USA


Majanduslangus kogub hoogu, Jaapanis ulatuslikem majanduslangus


Tööstussektori aktiivsusindeksid G3 riikides viitavad aktiivsuse järsule alanemisele

Tööstussektori aktiivsusindeksid

25

30

35

40

45

50

55

60

65

Jan-97 Jul-98 Jan-00 Jul-01 Jan-03 Jul-04 Jan-06 Jul-07 Jan-09

USA Euroala JaapanSource: Bloom berg


USA eratarbimine püsib äärmiselt nõrk


Tööpuudus kerkis euroalal 8%-le, USA-s 7.6%-le ja Jaapanis püsib 4% lähedal


Naftabarreli hind 40 dollari ümbruses


Majandusabipaketid suurendavad jõudsalt USA eelarvedefitsiiti


Ida-Euroopa (sh Eesti) läbi reitinguagentuuride silmade (1)

Kuidas mõjutab halvenev majanduskeskkond regiooni majanduse väljavaateid ja pankade tegevust?

• Üldistavad seisukohad ja järeldused - Ida-Euroopa kui üks tervik

• Ida-Euroopat ootab ees pikk, sügav ja valuline majanduslangus ning kohandumine

• Välispankade kõrge osakaal regioonis ja SKP langusest ning valuutade odavnemisest põhjustatud välisvõla kasv suurendab maksevõime riske


• Ida-Euroopa pankade peamine risk on kohaliku valuuta devalveerimine ning selle mõju välisvaluutas võetud laenude kvaliteedile

• Valuutakomitee süsteem või valuutakorv vähendab praeguses keskkonnas majanduspoliitilisi võimalusi ning tõstab oluliselt fiskaalpoliitika rolli

• Ida-Euroopa pangandussüsteemide areng viimase kahe dekaadi jooksul ei ole viinud neid samale tasemele Lääne-Euroopaga, mis tõstab nende välishaavatavust kriisiperioodil

Ida-Euroopa (sh Eesti) läbi reitinguagentuuride silmade (2)


Eesti erinevus võrreldes Läti ja Islandiga

1. Eesti eelarvepositsioon on tugevam ja valitsus on suutnud eelnevatel aastatel koguda suured reservid

2. Eesti pangandussüsteem kuulub pea täielikult Põhjamaade pangagruppide koosseisu

3. Eesti krooni kurss püsib kindel. Fikseeritud vahetuskursisüsteem euro suhtes on loonud ja loob edaspidi kindluse ning lihtsustab seeläbi inimeste kui ettevõtete majandusotsuste tegemise


Läti 2011. aastani kestva abiprogrammi kogumaht ulatub kuni EUR 7,5 mld

• Läti programmivajadus oli suuresti tingitud kahest asjaolust:– Valitsus suurendas headel aegadel liigselt kulutusi ja ei kogunud

piisavalt reserve– Kriisiolukorras ei olnud võimalik turgudelt enam finantseerimist

saada– 7,5 mld eurot:

Rahvusvaheline Valuutafond EUR 1,7 mld;Euroopa Liit EUR 3,1 mld;Põhjamaad (Norra, Rootsi, Taani, Soome, Eesti) EUR 1,9 mld;Maailmapank EUR 0,4 mld;EBRD, Tšehhi ,Poola EUR 0,4 mld

• Läti peaminister ei välista võimalust, et riik vajab kuni ühe miljardi euro ulatuses lisaraha Euroopa Komisjonilt või laenudena liikmesriikidelt


Islandi 2008-2010 abipakett 3,7 miljardit eurot (nov 2008)

• 2008 oktoobris kolm suurimat Islandi kommertspanka kukkusid kokku. Islandi valitsus plaanib osalust 11 hoiupangas ja on võimalik ka kogu riigi finantssüsteemi riigistamine.

• 2008 novembris Island võttis 3,7 miljardit eurot laenu: 1,6 mld eurot IMFilt ja 2,1 mld eurot teistelt riikidelt (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Poola, Fääri saared jt).

• Islandi selle aasta majanduslanguseks ootab IMF 10,5% ja OECD 9,3%, mis on tõsisem langus peale II Maailmasõda.


Maailmamajanduse väljavaated

• Üleilmne nõudlusšokk

• Finantskriis on jõudnud reaalmajandusse ja tööturule

• Finantsturgude normaalne toimimine ei ole taastunud

• Süvenev protektsionismioht


IMF-i majandusprognoos jaanuar 2009 - SKP


IMF-i majandusprognoos jaanuar 2009 –tööstustootmine ja eksport


Üks tsitaat kriisi pikkusest...

“We should prepare our companies for a relativelylong period of poor developments in a macro world. [...] So, not trying to judge whether it’s short or long... It is prudent to plan for it to last for quite a while.”

Börje Eckholm, CEO of Investor AB, (FT 27.02.2009)

Eesti PankBank of Estonia

II. Eesti majanduse väljavaated 2009-2010


• Eesti jooksevkonto defitsiit on järsult vähenenud – kaupade ja teenuste puudujäägi katab finantskontol täielikult EL struktuurivahendite sissevool.

• Pangandussektori kapitali ja likviidsus on piisav, et ühelt poolt absorbeerida laenukahjumite loomulik kasv ja teiselt poolt jätkata majanduse rahastamist.

• Eesti välisvõlgnevus on jätkusuutlik – Eesti võlakoormus suhtena SKPsse ei ületa ELi keskmist ja netovõlgnevus on oluliselt väiksem brutovõlast. Emapankadelt saadud laenude refinantseerimismäär on 100%.

• Tööturu paindlikkust iseloomustab palgakulude kasvu kiire kohandumine, alguses erasektoris ning seejärel avalikus sektoris.

• Euro kasutuselevõtt 1. jaanuar 2011. Eesti täidab kõigi Maastrichti kriteeriumite viitväärtused hiljemalt 2009. lõpuks – inflatsioon alaneb väga kiiresti ja eksisteerib tugev poliitiline tahe eelarve defitsiidi hoidmiseks allpool 3% SKP taset.

Eesti majanduse haavatavused on märkimisväärselt vähenenud ning 2011. aastal euro kasutuselevõtu väljavaade üha positiivsem


Jooksevkonto defitsiit väheneb märgatavalt ning 2009. a ei ole välistatud ka ülejäägi saavutamine

[esialgsed andmed QIV 2008]

-30,0%

-25,0%

-20,0%

-15,0%

-10,0%

-5,0%

0,0%

I/200

3

II/20

03

III/2

003

IV/2

003

I/200

4

II/20

04

III/2

004

IV/2

004

I/200

5

II/20

05

III/2

005

IV/2

005

I/200

6

II/20

06

III/2

006

IV/2

006

I/200

7

II/20

07

III/2

007

IV/2

007

I/200

8

II/20

08

III/2

008

IV/2

008

JKD (kvartal)

Kaupade ja teenuste bilanss (kvartal)

Primaarne JK


Jooksevkonto defitsiitide areng Ida-Euroopas 1999-2009


Eesti netovälisvõlg on kolm korda madalam kui koguvälisvõlg


Eesti pangandussektor on osa Skandinaavia ja Euroopa turgudest

Kodumaised pangad(2); 1,0%

Välispankadefiliaalid (10);

28,4%

Teisedtütarpangad

(2); 1,1% Rootsitütarpangad

(2); 69,5%


Laenutingimused on karmistunud kogu maailmas, nii ka Eestis

Eluasemelaenude marginaal

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

01.0

7

03.0

7

05.0

7

07.0

7

09.0

7

11.0

7

01.0

8

03.0

8

05.0

8

07.0

8

09.0

8

11.0

8

01.0

9

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

Euroala Eesti 6k EURIBOR (p.s)

Ettevõtete pikaajaliste laenude marginaal

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

01.0

7

03.0

7

05.0

7

07.0

7

09.0

7

11.0

7

01.0

8

03.0

8

05.0

8

07.0

8

09.0

8

11.0

8

01.0

9

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

euro area Estonia 6k EURIBOR (p.s)


Laenuandmine on vähenenud, kuid mitte drastiliselt

Kvartali jooksul pankade poolt ettevõtetele väljastatud laenud

0

5

10

15

20

25

30

35

I kv2008

II kv2008

III kv2008

IV kv2008

I kv2008

II kv2008

III kv2008

IV kv2008

Tööstussektor Ettevõtlussektorid kokku

mld

kro

oni

pikaajalised laenud lühiajalised laenud väljastatud laenud kokku


Finantsturg on tugev ja täidab oma rolli

• Pankade kapitali- ja likviidsusseis on piisav laenunõudluse rahuldamiseks– Täiendav ulatuslik laenuturu turgutamine riigi poolt pole Eestis vajalik– Laialdane riigiabi laenuturul võib majanduse ümberkujundamist edasi

lükata– Eesti riigi jaoks on turult laenamine kallim kui Rootsi pankade jaoks

• Valitsuse plaanitavate tugimeetmete puhul on oluline, et need aitaksid vähendada ilmseid turutõrkeid– Toetame juba kasutusel olevate meetmete (nt ekspordigarantiid)

mahu ajutist suurendamist– Vähendada ei tohiks toetusi loodavatele ettevõtetele


Üleilmne nõudlusšokk: Eesti tööstustoodang langeb sarnaselt nii euroalal kui ka mujal

90

95

100

105

110

115

120

123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112123456789101112

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

50

70

90

110

130

150

170

190

210

Euroala (vs) Eesti (ps)

Tööstustoodangu tase (indeks, va ehitus)


Ekspordi struktuurne alanemine algas 2008. a novembrist

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2004 2005 2006 2007 2008

%

Eksport Eksport va kütus Eksport va kütus ja masinatooted


Majanduse aeglustumine algas 2007. a, kuid kiirenes halvenenud väliskeskkonna tõttu 2008 IV kvartalist

-0,1

-0,05

0

0,05

0,1

0,15

0,2

0,25

0,3

0,35

I1996

II IIIIV I1997

II III IV I1998

II III IV I1999

II III IV I2000

II III IV I2001

II III IV I2002

II III IV I2003

II III IV I2004

II III IV I2005

II III IV I2006

II III IV I2007

II III IV I2008

II III IV

-0,045

-0,025

-0,005

0,015

0,035

0,055

0,075

0,095

SKP, reaalkasv, SA, % kv/kv (p.s.)SKP, reaalkasv, % a/aSKP, nominaalkasv, % a/a


Riskistsenaariumi tõenäosus on kasvanud

-1%

-0,5%

0

0,5%

1%

15%

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010kevadprognoos 2008 sügisprognoos 2008

riskistsenaarium (sügis 2008) prognoos (jaanuar 2009)

SKP kasv


Riskistsenaarium eeldas nõrgemat väliskeskkonda, mis praeguseks on juba realiseerunud

Kaubanduspartnerite kaalutud SKP

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2007 2008 2009 2010

Sügis 2008 Detsember 2008 November 2008


Madalseis sihtturgudel võib olla pikem

Kaubanduspartnerite kaalutud SKP

-4,0%

-3,0%

-2,0%

-1,0%

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2007 2008 2009 2010

VenemaaTaaniSuurbritanniaSoomeSaksamaaRootsiNorraLätiLeeduHollandUSAKaalutud keskmineSügis 2008


Eesti majanduse kindlustunde indikaator langeb sarnaselt nagu Skandinaavias ja kogu Euroopa Liidus

Allikas: Eurostat

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

EL27 Eesti Läti Taani Soome Rootsi

Majanduse kindlustunde indikaator


Registreeritud töötuse kasv kiirenes

0

10

20

30

40

50

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009-50%

0%

50%

100%

150%

200%

Registreeritud töötute arvu kasv, a/a (ps) Registreeritud töötute arv, tuh (vs)


Substantial labor cost competitive advantage is stillon our side

Allikad: Riiklikud Statistikaametid

Eestil on oluline konkurentsieelis tööjõukulude osas

Kuupalk (EUR, IVQ 2008)

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500

FI

SL

CZ

EE

PL

SK

LT

LV


Palgakasvu aeglustumine alandab alusinflatsiooni

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20090%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

Nominaalpalk (% a/a, v.s.)Alusinflatsioon (% a/a, p.s.)


Jätkub inflatsiooni kiire langus: 6 kuu (sept 08 kuni veebr 09) ja 12 kuu (veebr 08 kuni veebr 09) THI inflatsioon on oluliselt erinev

3.4%6.1%

-19.5%

17.6%

2.6%

-0.5%

1.2%

-28.5%

10.6%

0.3%

-35%

-25%

-15%

-5%

5%

15%

25%

THI Toit sh alkohol jatubakas

Kütus Majapidamiste energia

Alusinflatsioon

12k inflatsioon6k inflatsioon


Võimalused euro kasutuselevõtuks on oluliselt kasvanud

• Kuine inflatsioonijoonis Ülot (sama, mis Fitchiesitluses)

10.1%

4,0%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2008 2009 2010

EP vaheprognoos (põhistsenaarium)EP vaheprognoos (riskistenaarium)MA kriteerium (Euroopa Komisjoni vaheprognoos)


Eesti rahasüsteem toetab muutunud oludega toimetulemist

• Kohandumine muutunud majanduskeskkonnaga peab toimuma ka euroala riikides, nt Soomes

• Valuutakomitee aitab majanduse restruktureerimisele kaasa pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele – Nii hinnad kui ka tööturg on juba reageerinud muutustele,

viidates majanduse paindlikkusele – Sellistel aegadel on spekulatsioonid, valuutakomitee püsimise

osas paratamatud, kuid ujuvkursiga riigid ei ole meist paremas seisus


Eelarvepoliitika peab vaatama pikemalt ette

• Praegustes oludes võib eelarve puudujääki aktsepteerida tingimustel, kui– puudujääk on ajutine– on olemas selge plaan eelarve tasakaalustamiseks

majandusolukorra paranedes– puudujääk ei ohusta euro kasutuselevõttu

• 2009.a. eelarvekärbe loob eeldused defitsiidi hoidmiseks 3% kriteeriumi raames

• Konservatiivsed tulueeldused ja valmisolek täiendavateks kärbeteks nii 2009 kui 2010

• Eelarvepoliitika eesmärk peab olema ülejääk üle majandustsükli


Mis saab edasi?

• Uus tõus põhineb otseinvesteeringutel ja tootlikkuse uuel tõusul, võlapõhine kasv on ümber

• Kohustuslik stsenaarium äriplaanis: madalseis kestab kauem kui paar aastat

• Riigi parim tugi ettevõtjale on usaldusväärne majanduspoliitika – madal inflatsioon ja 3% piiridesse jääv eelarvedefitsiit loovad eeldused euro kasutuselevõtuks 2011


I. Stabiilne majanduskeskkond:

Euro kasutuselevõtt- Viimased arengutendentsid on selgelt näidanud euro

tähtsust investeerimiskliima parandamiseks

Ülejääki eesmärgistav eelarvepoliitika- Pikaajaliselt ette planeeritud ja ettevõtluskeskkonda toetav

maksupoliitika

Paindlik tööturg- Ümberõppe soosimine

Uue kasvutsükli eeldused (1)


Uue kasvutsükli eeldused (2)

II. Konkurentsivõimelised ettevõtted:

Keskendumine efektiivsusele• palga ja tootlikkuse kooskõla

Investeeringute kõrge tase• head projektid saavad rahastamist

III. Innovatsioon era- ja avalikus sektoris:

Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridus


Järgnev kümnend – konvergents jätkub

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016 2019-5%-3%-1%1%3%5%7%9%

Growth gap between Estonia and EU (rs)GDP per capita (% EL27, PPS, ls)Eesti ja EL kasvu erinevus, parem telg )

SKP inimese kohta, % EL keskmisest, PPS, vasak telg


Opportunity is Nowhere...

või

Opportunity is Now here!

Documents

Eesti Pank Bank of Estonia...Maailm meie ümber • Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli • Kannatavad nii toorainete eksportijad