Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Üliõpilaslehe oktoobrikuu number
Citation preview
Viimaste aastate jooksul on pidevalt suurenenud kutsekoolist ülikooli edasi õppima minevate noorte hulk. Paljudel neist on üli-kooli minek loomulik jätk kutseõppele, teised valivad aga täiesti uue ala, omandades sellega sisuliselt kaks iseseisvat eriala.
nr 2 (373)11.10.2011
TASUTA
WWW.YLIOPILASLEHT.EE
AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT
REPORTAAŽ
UUDIS
NÄORAAMAT
Jaanus Kalde ehitab väikeste robotite armeed
Leiutaja Jaanus Kalde arvates võtavad robotid
maailmas ülemvõimu niikuinii. Iseasi, kas
inimesed seda näevad.
Puusepast ajakirjanikuks ehk kutsekooli lõpetanud ihaldavad akadeemilist haridust
Tiit Tamberg lõpetas 2009. aastal Tartu kutsehari-duskeskuses ehituspuusepa eriala. Selle asemel, et hakata puust majakesi vorpima, läks ta aga hoopis Tartu ülikooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima.
Tambergi sõnul sattus ta kutsekasse poolkoge-mata ja andis sinna paberid sisse sõbra kutsel. „Ma teadsin juba kutseka esimese poolaasta lõpus, et ma tahan tegelikult ajakirjandust õppima minna. Mul oli selge siht silme ees,“ kirjeldas Tamberg.
Esimese kutseka-aasta lõpus hakkaski ta juba rii-gieksamiteks valmistuma.
Tamberg tunnistas, et kutsekoolist ülikooli tulla on tõepoolest natuke keerulisem kui gümnaasiu-mist, kuid kinnitas, et tema puhul tasus see koge-mus end igati ära. Kui tööd aja kirjaniku või suhete korrastajana ei leia, siis on Soome tööle minekuks vähemalt sobivad paberid olemas. „Saaksin rohkem palka küsida,“ muheleb Tamberg.
LOE EDASI LK 5
Lennuakadeemia sai propellerikujulise majaTartus asuva Eesti lennuakadeemia uus õppehoone on õhkutõusuks valmis!
LOE EDASI LK 4
LOE EDASI LK 7
Tiit Tamberg on tulevane ajakirjanik, kes võiks ka vabalt endale ise maja ehitada.
FOTO
: TAR
VO M
ETSP
ALU
Sportimisvõimalusi leidub ka ülikoolisPaljud tudengid ehk ei teagi, et ülikoolides on võimalik võtta vabaaineteks näiteks iluuisutamist või suusatamist.
LOE EDASI LK
õi suusatamist.
LOE EDASI LK 6
TSITAAT
MÕTISKLUSED2
JUHTKIRI
Väljaandja:
SA Üliõpilasleht
Toimetuse üldaadress:
Koosseis:
Kadri Inselberg, peatoimetaja
Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht
Väino Õun, küljendaja
Kaisa Kaldoja, keele- ja
stiilitoimetaja
Tarvo Metspalu, fotograaf
Tiraaž: 8 000
Formaat: A3, värviline
Maht: 12 lehekülge
Trükk: Kroonpress
Kontakt: SA Üliõpilasleht,
F.R. Kreutzwaldi 4,
Tallinn 10120
Telefon: 640 0422
Faks: 640 0502
Levitaja: DPD
Levitaja Tartus: Jaan Jakobson
Kodulehekülg:
www.yliopilasleht.ee
Facebook: www.facebook.com/
Eesti.Uliopilasleht
11.10.2011 // Eesti Üliõpilasleht
Aeg teha hingele pai
KADRI INSELBERGpeatoimetaja
„Kui mul oleks piiramatud vahendid ja õigus valida üksainus koht, millesse Eesti kõrghariduses panustada, siis ma teeksin uue teaduste akedeemia, kommertslikuma ja tugevama. See võiks olla kultuuriline nähtus, loodusnähtus, mis kaasaks ka Skandinaavia ja teiste riikide teadlased, keda suur konservatiivne teadusmaailm täna ei kuula, paneks selle vibreerima koos meie infotehnoloogilise potentsiaaliga. See oleks midagi täiesti uut, tuleviku teaduste akadeemia, kuhu koonduks need noored, sõltumatud ja võimekad teadlased, kes on klannistumise vastu ja suure professionaalse võrgustikuga. Selline akadeemia oleks hea turundusnipp, seksikas ja sensatsioonilne ja tõmbaks noori ligi nagu kärbsepaber kärbseid.“
- Joel Volkov, reklaamiguruSA Archimedese koostatud Postimehe lisaleht „Kõrgharidusfoorum“
On tore, et oled Eesti Üliõpilaslehe üles leid-nud ja kaasa võtnud. Sügisene vihmane aeg on just õige aeg lugemiseks.
Kõik me teame, et ülikoolis õppides on kogu aeg vaja midagi lugeda. Näiteks hunnikute viisi kohustuslikku erialast kirjandust, mis ei saa kunagi otsa. Sest peale kohustuslike kirja-tükkide on ju veel ka soovituslikud materjalid. Aga mis saab meie hingest?
Mina tundsin ülikooli astudes küll, et eriala-kirjandus võtab hinge kinni. Kõik need ro-maanid ja luulekogud, mida lugeda plaanisin, kogusid öökapil järjest suuremat tolmukihti, kuni nad pidid sealt üldse ära kolima.
Erialakirjandus võttis endale ka minu vii-mased õhtutunnid. Bakalaureuseastme teisel aastal otsustasin, et nii ei saa ja võtsin endale kõrvalerialaks teatriteaduse. Selle suunamoo-dulis on hulk kohustuslikke kirjandusaineid, mis tõi minu öökapile, diivanilauale ja toanur-kadessegi tagasi suure hulga ilukirjanduslikke teoseid. Kuid nüüd ei pidanud ma nende lugemiseks näpistama olematut vaba aega - see oligi minu erialane kirjandus.
Loomulikult ei pea kõik õppima lugemiseks kirjandust kõrvalerialana. Tänases lehes kirju-tab Ken, kuidas mitmes ülikoolis saab vabaai-netena võtta eri spordialasid. Aga miks mitte võtta endale ka mõni vabaaine, mis teeb pai su hingele? Olgu see siis eesti nüüdiskirjandus või hoopis maalimine. Võimalused on olemas. Tundke huvi ja kasutage neid!
PS! Kui te midagi head loete, kuulete või näete, siis andke
ka meile teada! Saame lehe kaudu teistelegi soovitada.
Miks Eesti tudengid ei mässa?
MADIS VAIKMAAtudeng
Kuumahingeliste kreeklaste reaktsioonid kärpekavadele sarnanevad brittide mäs-sudega Londonis. Prantslased peavad de-monstratsioonidel osalemist normaalseks ja streigivad, kui vähegi põhjust on. Aga mida on rasketel aegadel meil säärastele suurriikidele vastu panna? Vaid mõnede rahvuskaaslaste füüsilised märkused ühe militaarmonumendi liigutamise osas. Aga miks on eestlased (ka tudengid) nii passiiv-sed? Ei saa ju öelda, et elu siinmail nii umbe hää om, et sõnavõtmiseks põhjust poleks.
Sotsiaalteadlaste hinnangul olla briti noori tänavale laamendama ajanud võimalus ko-geda võimu teiste inimeste üle. Kindlasti oli oluline ka kambavaimust ajendatud laa-mendamine. Ent siiski läksid mõned kõige vaesema ühiskonnakihi esindajad ja lihtsalt varastasid. Varastasid asju, mida meedia neil iga päev osta on käskinud. Nii mõnigi mässaja läks koju 42-tollise teleri või sületäie disainerrõivastega.
Samamoodi nagu väljapääsmatus majan-duslikus olukorras britid, tarbivad meediat ka eesti alamakstud õpetajad. Seega oleks intellektuaalselt huvitav arutleda, et millal nemad poode hakkavad rüüstama või vä-hemalt mõne suurema demonstratsiooni organiseerivad. Tõsi, eks neil ole mõistus peas, mis pärsib marodöörlust ja puudu karismaatiline liider ning programm, mille eest seista.
Kui jutt juba rahale (õigemini selle puudu-misele) läks, siis tundub Kreeka aitamine üpris naeruväärne. Mida neile tegelikult vaja oleks, on terav-mõõkhambuline kärpekro-kodill, Euroopa parim rahandusminister, härra Jürgen Ligi.
„Teeme ära!“ boss Rainer Nõlvak on kirju-tanud, et Eesti ei peaks Kreekale lisaraha andma, vaid jagama oma kogemusi majan-duskriisiga kohanemisel (siiski – häda sunnil võime neid ka küttepuudega varustada).
elaniku kohta on Kreeka omast peaaegu kaks korda väiksem. 2010. aasta IMFi andmetele tuginedes on Kreeka sellega maailmas 29. kohal, Eesti aga 44. kohal, üsna kohe pärast Saudi Araabiat ning Trinidad ja Tobagot.
Kuigi riigieelarve taas kosub, pole sellest igapäevaelus eriti aru saada. Endiselt min-nakse massiliselt välismaale parema palga ja elu peale ning mida aeg edasi, seda vähem ja vähem makarone ning pelmeene saab tudeng õppetoetuse eest osta. Tõele au andes – viin on meil veel suhteliselt odav.
Kõige selle taustal ei anna aga rahu see, miks erinevalt kreeklastest eestlased seda kõike pealtnäha täiesti stoilise rahuga taluvad? Kas asi on tõesti meie põhjamaises psüühes, nõu-ka aja paines, mis paneb pea õlgade vahele tõmbama ja edasi kannatama? Tudengid kui noorem generatsioon on ju ometi priid nõu-kogude nõmedusest, aga teisest küljest on nad priid ka demonstratsioonikogemusest ja sellest, kuidas nende vanemad tänaval meelt avaldamas on käinud. Aga ei maksa unus-tada, et eestlased ei astunud ajalooareenile aastal 1991. Nii on võimalik, et geen(id), mis sundis(id) protoeestlasi 12.–13. sajandil suud lahti tegema ja mõõgaga sõtta mine-
ma, lihtsalt... diplomaatiliselt öeldes, löödi mättasse. Ja need, kes vait olid, ehk meie kõigi esivanemad, eks need ongi alles jäänud.
Tartu ülikooli sotsioloogia teooria ja aja-loo dotsent Henn Kääriku hinnangul on passiivsuse põhjuseid palju, alates etnilisest iseloomust ja traditsioonidest. Oma panus olla ka 700 aastat kestnud orjapõlvel ja 50 aastat kestnud okupatsioonil, aga teisalt pole nende aegade mõju võimalik üksüheselt hinnata. Arvatavasti on osa ühiskonnast kaotanud ka igasuguse lootuse, et miski võiks aidata ja osa kardab, et isegi, kui midagi ette võtta, läheb olukord pigem halvemaks. Viimase grupi moodustavad aga need, kes ongi valitseva korraga rahul ja nemad saab jagada kaheks. Esiteks inimesed, kes te-gelevad enesepettusega, et õigustada oma tegevusetust ning ülejäänud, kelle elu tõe-poolest üpris edukalt kulgeb. Aga see pole veel kõik! Kindlasti on oma osa meedial ja arvamusliidritel, kes kinnitavad, et kõik ju ongi kõige paremas korras.
Siiski ei maksa lasta end teoreetikutest häi-rida – hõimuvelled soomlased on vajadusel vägagi altid streikima ja mis ühtse eesmärgi nimel kodust välja saamisesse puutub, siis on eestlased organiseerumisvõimelised küll. Selleks on lihtsalt vaja võimalust end vabaks laulda, Toompead kaitsta või Rahvusraama-tukogule kaablikraavi kaevata...
Kodanikkonna kasvamine võtab aega ja loodetavasti leitakse oskus oma häält kuul-davaks teha aastate möödudes taas üles. Ja miks ei peaks – ettevõtjate huve kaitsevad lobistid või Eesti Tööandjate Keskliit ja Ees-ti Kaubandus- ja Tööstuskoda. Aga õpetajate või teiste alamakstud naiste huvide eest ei seisa mitte keegi, kui just ajakirjanik Kadri Ibrus välja arvata.
Loo moraal elik põhjus, miks olla aktiivne kodanik, on seega lihtne: kui sa ikka ise oma huvide eest ei seisa, ei tee seda ka kee-
KADRI INpeatoim
su hingele? Olgu see siis eesti või hoopis maalimine. VõimaluTundke huvi ja kasutage neid!
PS! Kui te mikuulete või n
ka meile lehe kausoovitad
Alexander Limbach/Scanpix/Panthermedia
gi teine. Ja kui telefonikõne poliitikule, kellele viimastel valimistel oma hääle and-sid, ka ei aita, siis tulebki õige asja eest seistes ühes-koos valjemat häält teha. Lõppeks on Eesti riik
Huvitav, kas kreeklastel, kelle elatustase moodustas 2008. aasta seisuga 94 protsenti Euroopa keskmisest, pole häbi küsida abi eestlastelt, kes peavad leppima 68 protsendiga?! Aga eks neil tuleb oma uhkus maha suruda, kui on soov ka edaspidi ametni-kele aastas 14 kuupalka maksta ja nad siis veel 50-aastaselt pensionile saata. Muide, Eesti sise-majanduse kogutoodang
ikka meie, mitte ametnike oma ja loodud selleks, et meil, Eesti kodanikel hästi läheks. Vormigem teda siis oma soovidele ja vajadustele vastavalt ning ärgem laskem end valitseda, nagu lamba-karja.
2
EÜLi sõnul tuleb kõrghari-
dusreformi vaadata tervik-
likuna ja seda saab pidada
edukaks juhul, kui on täide-
tud järgnevad viis eeldust:
1. üliõpilasel on õigus
tasuta õppekohale
olenemata õppekeelest,
täites õppekava vähemalt
75% ulatuses ja arvesta-
des sealjuures õppekava
eripärasid. Õppekava
täitmist arvestatakse ku-
mulatiivselt aasta lõikes
2. üliõpilastele tasuta õppe
tagamisega kehtestatakse
samaaegselt vajaduspõhi-
sed õppetoetused
3. üliõpilastel on tagatud
võimalus täita õppekava
ka akadeemilisel puhku-
sel viibides
4. õppetoetuste määramisel
arvestatakse üliõpi-
last iseseisvalt ja teda
automaatselt vanemate
leibkonnaga ei seota
5. kõrgkoolide ja õppekva-
liteedi taseme tõstmiseks
suureneb kõrgkoolide
rahastamine ja selleks
on võetud kasutusele
kvaliteediedendamisega
seotud tingimusi
Esiteks saab tudengite esindajate sõnul tasuta ja võrdväärse ligi-pääsu kõrgharidusele reaalselt toimuda vaid kõigile motivee-ritud ja võimekatele õppekoha tagamisega, mille eelduseks on nende hinnangul kombineeritud lävendi põhimõtte kehtestamine kõrgkoolide vastuvõtus.
„Selles küsimuses kompromissi tehes loobutaks sisuliselt õigluse põhimõttest tagada võrdväärne ligipääs kõrgkooliõppele. Kui sel-les küsimuses eelnõud ei täien-data, ei saa EÜL seda reformi toetada, sest sellisel juhul luuakse Eestis tänasest suletum kõrgha-ridussüsteem,“ vahendas EÜLi pressiesindaja Kaidi Kasenõmm.
Konkurentsivõime säilitamine
EÜL arvates on vaja arvestada erialade ja õppekorralduste eri-päradega, mistõttu peab tagama tasuta õppe kõigile vähemalt 75% õppekava täitvatele tudengitele. Õpingute pikenemine ja katke-mine on nende sõnul suuresti seotud üliõpilase sotsiaal-ma-
jandusliku olukorraga, mistõttu seaduses 100% õppekoormuse nõude seadmine pigem võimen-daks probleemi.
EÜL hinnangul raskendab üks-nes eestikeelsetele õppekavadele keskendumine koostööd teiste riikide kõrgkoolidega, mis muu-dab eesti kõrgharidusmaastiku isoleerituks ja vähendab meie konkurentsivõimet.
„Samuti pärsib see välisüliõpi-laste Eestisse tulekut ja seeläbi vähendab Eesti konkurentsivõi-met, kuna Eesti jääb ilma võime-katest üliõpilastest, kes võiksid aidata kaasa Eesti arengule,“ seisab EÜLi volikogu ametlikes seisukohtades.
Kõrgkoolide rahastamiskritee-riumide täpsemat kirjeldamist ja määratlemist seaduses on EÜLi arvates vaja, et kõrgkoolidel oleks kindlustunne oma tegevuste ka-vandamisel. Eelnõu täpsustamist on nõudnud ka justiitsministee-rium. EÜL peab õigeks lähtuda nende kirjeldamisel kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise korraga sätestatud hindamiskri-teeriumidest, et rahastamismudel
peegeldaks ka kõrgkoolide kva-liteedikindlustamise kavatsusi ja toetaks seda.
EÜL rõhutab, et õppetoetuste süsteemi loomisel tuleb võtta keskseks hoiakuks, et tudeng on iseseisev leibkond ning tema sidumine vanematega peab toi-muma põhjendatult ja leibkonna reaalset toimetulekut arvestades. „Õppetoetuste süsteemi eesmär-giks ei tohi olla tudengite ku-jundamine ülalpeetavaiks, vaid
just suunata neid iseseisvalt oma olmet ja majanduslikku toime-tulekut korraldama,“ on tuden-giesindajad endas kindlad.
Täiustamine ja mõjude analüüs
Lisaks toob EÜL välja, et kõrg-haridusreform tuleb seada reaal-seks prioriteediks ja reformieel-nõu tuleb võtta vastu juba sel aastal. Sellele eelnev aeg tuleb
pühenduda eelnõu täiustamisele ja mõjude analüüsile (sh mõjud teistele elualadele ja haridusta-semetele).
EÜL on vastu igasugusele viivi-tusele. Samuti ei tohi jääda refor-mi osaline või täielik käivitumine raha taha – kõrgharidusreformi seadmisel prioriteediks tuleb vaadata üle ka kõik teised eelis-tused ja seda teistelgi elualadel, et kõrgharidusreform oodatud eesmärkides saavutataks.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) voli-kogu võttis oktoobri alguses toimunud is-tungil vastu ametlikud seisukohad hetkel Riigikogu komisjonides ringleva kõrghari-dusreformi eelnõu suhtes.
EÜLi hinnangul on kõrgharidusreformi eelnõus viis viga
Eesti Üliõpilasleht // 11.10.2011 UUDISEDUUDISED 3
EÜL on vastu igasugusele viivitamisele seoses kõrgharidusreformiga.
FOTO
: EÜ
L
FOOKUSUUDISED 11.10.2011 // Eesti Üliõpilasleht
Latinobic tantsutreeninguid ning korvpalli- ja jalgpalli-treeninguid, mis on oma kooli üliõpilastele soodsama hinnaga.
Sisekaitseakadeemia on po-litsei- ja piirivalvekolledži ning päästekolledži kadettidele ko-hustuslikku õppeprogrammi lisanud kehalise kasvatuse.
Sportlikematele stipendium
Valikainetena pakub sisekait-seakadeemia spordikeskus jõusaalitreeninguid algajaile, aeroobika rühmatreeninguid ja üldkehalist ettevalmistust.
Spordikeskuse juhataja-õpe-taja Epp Jalakase sõnul üritab kool oma õppureid hinnata mitteeristavalt, kus üliõpilane peab olema osalenud prakti-listes tundides, näitama küsi-mustele vastates teoreetiliste teadmiste omandamist ning sooritama õppejõule mõnin-gaid kontrollharjutusi.
Kadetid saavad tasuta kasu-tada akadeemia spordirajatisi ning osaleda aeroobika, uju-mise ja võrkpalli treeningutel. Akadeemia õpilased ei pea midagi maksma ka kohalikes spordisaalides tegutsevate spordiklubide poksi- või judo-treeningutes osalemise eest. Käesolevast aastast pakub kool oma sportlikematele õpilastele isegi stipendiumit suurusega kuni 700 eurot semestris.
Kindlasti leidub Eestis veel mitmeid ülikoole, kes paku-vad huvitavaid ja meeldejäävaid võimalusi tudengite kehalise kasvatuse eest hoolitsemiseks. Seetõttu tasubki kohe uurida, mida pakub sinu kõrgkool.
Kehaline kasvatus kõrgkooli moodi
Eesti Üliõpilasleht otsustas uurida, kui-das hoolitsevad Eesti ülikoolid oma tu-dengite füüsilise vormi eest. Selgus, et pea kõikides ülikoolides on võimalik võtta sportlikke õppeaineid või kasutada erisoodustusi spordiklubides.
Tallinna ülikoolis (TLÜ) ja Tartu ülikoolis (TÜ) saavad tudengid tänu õpetatavale ke-hakultuuri erialale valida endale vabaaineteks erinevaid sport-likke kursusi.
Tallinna ülikooli tudeng Inge Vent proovis uisutamist, mis tunnina toimus suure osa ajast Premia Jäähallis ehk kaugel
kesklinnas asuvast õppehoo-nest. „Üks loeng oli teooriat, põhilise osa moodustas prak-tika,“ ütles Inge, kes selle aine raames õppis uisutamist nii palju, et suutis hiljem lausa pi-ruette teha. Õppeaine lõpus tuli arvestuse saamiseks omandatud oskused õppejõule ette näidata.
Õigusteadust õppinud Kaarel Levo võttis endale katsetami-seks Tartu ülikooli pakutava vabaaine „Suusaspordi kursus“, mis koosnes samuti suures osas
praktikast ning natuke teoo-riast.
„Õppisime tehnikat, kuidas näiteks ka õigesti kukkuda,“ kirjeldas Kaarel.
Lisaks õige tehnika praktisee-rimisele tehti hiljem analüüsi, mida tavaliselt pühapäeva-sportlased ei tee: enda fi lmitud tehnika ülevaatamine, analüüsi-mine ja vajalike korrektuuride sisseviimine.
Soodustused spordiklubides
TÜ-le kuuluv Tartu Ülikoo-li Akadeemiline Spordiklubi (TYSK), mis tegeleb edukalt tippsporti harrastavate atlee-tide treenimisega, pakub laia spordialade valikut ka harras-tajatele, üliõpilastele ja ülikooli töötajatele soodsama hinnaga.
Tudengitele meeldib sportida - eriti kui see on tasuta. Tartu tudengipäevade Kevadaeroobikal oli osalejaid terve suur parkla täis.
FOTO: AHTO SOOARU
LÜHIDALT
Lisaks mitmetele pallimän-gudele saab osaleda kuni 15 erineval spordialal, mille hulka kuuluvad näiteks alpinism, jõu-tõstmine ja sõudmine.
Tartus asuv Eesti maaülikool võimaldab oma üliõpilastel va-baainena valida kehakultuuri, kus on kaks eriala: aeroobika ja pallimängud. EMÜ Spor-diklubi assistent Esko Tõnisso-ni sõnul ei vali tudeng kindlat pallimängu, vaid mängib kõiki pallimänge, mida EMÜ Spor-diklubis erineval tasemel har-rastatakse, sealhulgas võrkpall, korvpall, saalihoki ja jalgpall. Vabaaine lõppedes tuleb tu-dengil sooritada valikvastustega test, mis hõlmab tunnis õpitut ja spordialade määrusi.
EMÜ-le kuulub 2009. aas-tal valminud spordihoone, kus kõik üliõpilased saavad soodustusega kasutada palli-mängusaale, aeroobikasaale, maadlus-, tõste- ning jõusaali, ronimisseina.
Hoonest välja jäävad liiva-kattega võrkpalliväljakud, jalgpalli mängimiseks mõel-dud kunstmurukattega “puur” ja saepurukattega jooksulõik kergejõustiklastele.
Sportlikke õppeaineid ei lei-du näiteks majandusharidusele keskenduvas Estonian Business Schoolis (EBS). Kompensat-siooniks on kool loonud soo-duskaardi Ebsikas, millega saab allahindlust Zelluloosi Spordi-klubis, Kalev SPA-s, Al Mare Bowlingus ja isegi Paap Kõlari Safarikeskuses Otepääl.
EBS-i kommunikatsioonis-petsialisti sõnul korraldab tu-dengiesindus lisaks veel tasulisi
EÜL on maailma parim ISIC kaartide väljastajaEesti Üliõpilaskondade Liit sai eelmise aasta tulemuste põhjal Barcelonas avalikustatud ISIC kaardi väljastajate rahvusvaheli-ses edetabelis esimese koha.
19. septembril toimunud ISIC üldkoosolekul avalikustatud pingereas hinnati ISIC kaardi väljastajaid 121 riigis.
Hindamise kriteeriumite hulgas olid väljastatud kaartide kogus ja turuosa, soodustuste hulk ning saavutused ISIC kaartide turun-damise ja arendamise valdkon-nas. Teise koha pälvis Tšehhi ja kolmanda Slovakkia.
„Kaks olulisemat arengut viima-sel ajal on, et väljastame nüüd pikema kehtivusajaga kaarte ja liidestasime MinuKool – EHIS (Eesti Hariduse ja Infosüsteem) süsteemid. Selle tulemusena saavad kõik üle 18-aastased õpilased, üliõpilased ja õpeta-jad MinuKooli kaudu õpilas- ja üliõpilaspiletit ning õpetajakaa-rti taotleda elektrooniliselt ilma staatust tõendavat dokumenti üles laadimata,“ ütles Eesti Üli-õpilaskondade Liidu äriüksuse tegevjuht Garry
Koort.
TalveAkadeemia ootab artikleidSel aastal oma 10. sünnipäeva tähistav TalveAkadeemia kutsub üles erineva õppeastme üliõpi-lasi esitama jätkusuutliku aren-guga seonduvaid lühiartikleid. Säästva arengu ehk jätkusuutliku ühiskonna mõiste kirjeldab aren-gut, mis rahuldab meie prae-gused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele sama-väärse või parema elukeskkonna ning -kvaliteedi. Seega oodatud on artiklid ühiskonnateaduste (poliitika, kultuur), terviseuurin-gute, bio- ja keskkonnateaduste, ning loodusteaduste ja tehnika valdkondadest.
Artiklikonkurss kulmineerub TalveAkadeemia 2012 konve-rentsiga, kuhu broneeritakse koht kõigile artikliesitajatele.
Lisaks on parimatele töödele välja pandud stipendiumid ning auhinnad. Tööde esita-mise tähtajaks on 31. oktoo-ber 2011.
Täpsem info konkursi kohta on üleval TalveAkadeemia kodule-hel: www.talveakadeemia.ee
Dmitri meelest on Tudengi-mehe võistlus tõeline show.
“Seal on palju kandidaate ja pole vaja olla ainult sale ja kena, on vaja osata ka midagi muud,” lausub ta.
Hea kogemus
Tudengimehe võistlus tuli Dmitri juurde suurte üllatus-tega. Kõigepealt oli ootamatu see, et sõbranna ta võistlusele kirja pani. “Mõtlesin, et see on nali, aga et las olla, jälle mingi ülikoolisisene üritus,” meenutab Dmitri. “Aga siis,
Ülla ametiga tudengimees 21. septembril valiti klubis Hollywood Tudengimeheks Dmitri Matin (21) Tallinna tehnikaülikoolist. Noormees näitab üles sü-damlikkust ja seiklushimu.
kui tuli esimene meil, vaata-sin, et seal oli nii palju kirjas. Iga päev kolm tundi trenni, Hollywoodis, lava peal.” Pärast esimest proovi mõtles Dmitri, et võistlus peaks olema hea ko-gemus, kuid võitu ei seadnud ta endale kordagi eesmärgiks.
Dmitri kodukeel on vene keel, kuid tema eesti keel on pea veatu. “Vanemad viisid mind eestikeelsesse lasteaeda, olen neile siiamaani tänulik. Eesti keeles õppisin ma va-rem kirjutama ja lugema kui vene keeles, kuigi mu vanemad räägivad ainult vene keeles,” lausub ta. Poliitika Dmitrit ei huvita ja seega ta eesti-vene teemadel pikemalt arutleda ei soovi.
FOTO: SILVER RAIDLA
Poliitika asemel on Dmitri tegev igati üllas organisatsioo-nis, Lastekaitseliidus.
Nimelt on ta mitmel moel aidanud läbi viia Lastekaitse-liidu laagrit.
Tulevik ettevõtluses
Esialgu oli ta vabatahtlik, siis rühma- ning nüüd program-mijuht. “Ma pingutasin, et sinna tööle saada,” ütleb ta. Miks? “Olen palju õppinud ning näinud, tahtsin oma tead-misi lastega jagada. Selline oli-gi minu eesmärk.”
Vaatamata Tudengimehe või-dule ei plaani Dmitri teha kar-jääri modellinduses. Ta õpib ärindust ja seal on ka tema tu-levik. Lähima aja plaanides on kirjas ka midagi sama värvikat kui Tudengimehe konkurss.
“Kogun raha, järgmisel aastal on plaanis vallutada Elbrus,” teatab ta.
VIIVIKA RÕ[email protected]
4
Selle aasta Tudengimehe teemaks oli James Bond.
Eesti Üliõpilasleht // 11.10.2011 FOOKUSFOOKUS 5
TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)
PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)
TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE
ANNES [email protected]
Erialasid nagu aiandus on tudengite hinnangul palju lihtsam õppida, kui on juba enne praktilisi kogemusi.
FOTO
:FO
TO: E
LE V
OO
L
Tudengite sügispäevade
kava leiad www.studentdays.ee
17. - 23. oktoober
Kutsekoolide lõpetajad jätkavad üha sagedamini õpinguid ülikoolis
Oliver Uibopuu ja Artur Saar on 2007. aastal lõpetanud Luua Metsanduskooli haljastuse eriala ja mõlemad õpivad praegu Ees-ti maaülikoolis aiandust. Nende puhul tähendas ülikooli minek sama eriala edasi õppimist kõrg-hariduse tasemel.
Oliver Uibopuu selgitas, et pärast kutsekooli lõpetamist oli neil kolm võimalust: samas koo-lis maastikuehitust edasi õppida, kohe tööle minna või siis ülikooli astuda.
„Luual oli võimalus, kas teed ainult kutsehariduse või siis keskhariduse ka. Gümnaasiu-mieksamid tegime ära ja siis sealt läksime ülikooli. Küll tasulisele kohale, sest konkurents oli väga suur,“ kirjeldas Artur Saar.
Uibopuu tõdes, et kutsekoolis oli mõnes aines õpetajate tase tõenäoliselt tagasihoidlikum kui üldhariduskoolis oleks olnud. Selle tõttu võisid nad lõpuek-samites mõne punkti kaotada. Samas kinnitasid mõlemad, et varasema kutsehariduse tõttu oli neil õppetöös gümnaasiumist tulnud kursusekaaslaste ees olu-line eelis: praktilised teadmised ja kogemused.
„Kui sa tead teooriat, siis prak-tika on raske, aga kui sul on palju praktikat, siis on teooriast palju lihtsam aru saada,“ selgitas Saar, miks tema arvates on aiandust kutsehariduse baasil kergem
omandada. Esimesel semestril ei tundnudki mehed vajadust õp-petöös kaasa teha, kuna esialgu räägiti samu asju, mida nad juba kolm aastat õppinud olid.
Kui üldjuhul võtavad ülikoolid kutsekoolide lõpetanuid vastu samadel tingimustel nagu kesk-koolidest tulnuid – lõpueksamite ja sisseastumiskatsete põhjal, siis maaülikool teeb erandi neile, kes kutsekooli lõpus ei ole riigieksa-meid teinud. Nimelt alates 2009. aastast on maaülikooli vastuvõ-tueeskirjas punkt, mis ütleb, et riigieksamite tulemuste puudu-misel asendatakse need lõputun-nistuse keskmise hindega.
Oluline ettevalmistus olemas
Maaülikooli vastuvõtu peaspet-sialist Tiiu Lille kinnitas, et kut-seharidusega kandideerijate hulk on viimaste aastatega tõusnud. „Me pole otsest statistikat teinud, kui suur see tõus protsentuaalselt on, aga enne vastuvõtuperioodi algust on küsijate hulk suurene-nud just riigieksamiteta sisseas-tumise kohta.“
Maaülikooli õppeosakonna ju-hataja Priit Pajuste nimetas, et enim vastuvõetuid on neil Tartu kutsehariduskeskusest – tänavu 45. Ka Pajuste kinnitas, et kut-sekoolist tulnutel on juba oluline ettevalmistus olemas.
„Praktilise poole pealt on neil ettevalmistus hea, aga prob-leemiks on teooria,“ tõdes ta. Näiteks matemaatika ja füüsika õppimisega on neil sageli rohkem
raskusi kui teistel. „Esimesel aas-tal, kohe kui nad sisse astuvad, peavad nad hakkama neid aineid õppima ja seetõttu on väljalan-gemisoht suurem.“
Tiit Tamberg lõpetas 2009. aas-tal Tartu kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala, aga läks edasi hoopis Tartu ülikooli aja-kirjandust ja kommunikatsiooni õppima. Ta selgitas, et kutsekooli sattus ta poolkogemata ja andis sinna paberid sisse sõbra kutsel.
„Ma teadsin juba kutseka esi-mese poolaasta lõpus, et ma tahan tegelikult ajakirjandust õppima minna. Mul oli selge siht silme ees,“ kirjeldas Tamberg. Esimese kutseka-aasta lõpus hakkaski ta juba riigieksamiteks valmistuma. „Ma valisin eksamid ka täpselt ajakirjanduse eriala järgi.“
Eksamid ei olnud tema sõnul üldse rasked ja tema tulemused olid üle Eesti keskmise. Küll aga tunnistas ta, et kutsekoo-lis oli üldainete õpetamise tase põhikooliga võrreldes tunduvalt madalam.
Tamberg tunnistas, et kutse-koolist ülikooli tulla on tõe-poolest natuke keerulisem kui gümnaasiumist, kuid kinnitas, et tema puhul tasus see kogemus end igati ära.
Tamberg lisas, et tema jaoks on tegelikult olulised ka need oskused, mida kutsekoolis oman-das. Tehniliselt oleks ta suuteli-ne isegi endale ise maja valmis ehitama.
Kutseka lõpetanutel eelised
Ka Tartu ülikoolis on kutseha-riduse põhjal vastuvõetute arv viimaste aastate jooksul kasva-nud. Kui 2008. aastal oli neid 7, siis tänavu on see arv 25 ja eelmisel aastal koguni 30. „2011. aastal on see arv veidi vähenenud,
mida võib ilmselt seostada vas-tuvõtukorralduse muutumisega ehk üleminekuga lävendipõhi-selt vastuvõtult paremusjärjestuse alusel vastuvõtule,“ selgitas Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku.
„Ülikoolis haridustee jätka-mine võib kutsekooli lõpetajale olla loogiline jätk: jazz-muusika üliõpilased on varasemalt lõpe-tanud muusikakooli, maalikunsti üliõpilastest kaks Tartu kunsti-kooli. Rahvusliku ehituse õppe-kavale õppima asunutest mitmed on pärit sarnasest valdkonnast, kuid erinevatest kutsekoolidest üle Eesti,“ kirjeldas Rutiku kut-sekoolist tulnute erialavalikuid.
Rakenduslikud õppekavad
Rutiku sõnul valivad kutsekooli-de lõpetajad sagedamini raken-duskõrgharidusõppe õppekava-sid. Nii saavad nad rakendada varasemalt kogutud praktilisi teadmisi ning oma varasemaid teadmisi tasakaalustada akadee-milisema hariduse omandami-sega.
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) astus tänavu bakalaureuse-, ra-kendus- ja inseneriõppesse kok-ku 131 kutsekoolide lõpetanut. Seal on kutseõppe läbinutel sis-seastumisel suisa eelis.
„TTÜ-sse sisseastujad, kes on lõpetanud meie erialaga lähedase eriala kutsekoolis, saavad sisseas-tumisel lisapunkti,“ selgitas TTÜ õppeosakonna juhataja Tiia Vi-hand. „Kutsekoolide lõpetanute vastuvõtmisel võib probleemiks osutuda see, et kutsekooli lõpe-tajatele pole riigieksamid kohus-tuslikud ja seega on need neil tihti tegamata.“
Vihand lisas, et kõigil sisseastu-jail on võimalik teha matemaati-ka- või keeleeksamit ka TTÜ-s.
Kutsekoolist ülikooli minejate hulk on vii-maste aastate jooksul suurenenud – mitmetel neist on ülikooli minek loomulik jätk kutseõp-pele, teised valivad aga täiesti uue ala, oman-dades sellega sisuliselt kaks iseseisvat eriala.
Sel aastal toimub sügisene vaimupuhkus tudengitele ja tartlastele 17.–23 . oktoobril. Eelnevatel aastatel on festival kutsunud tudengeid sporti-ma, leidma kunsti, väärtusta-ma sõpru ja vaatama endasse. Sellel sügisel pöörame tähele-panu teadusele, sest teaduseta ajaksime siiamaani üksteist kaigastega taga.
Teadus on teinud võima-likuks küllaltki mugava elu: reisime lennukiga, maitsva kõ-hutäie saamiseks ei pea enam tunde leemureid jahtima ja mis kõige parem - kogu elu on meiega alati kaasas nuti-telefonis ja Facebookis.
Teaduse areng on aga aina
Tartu Sügispäevad tulevad teadusega
eksperdi tuttav, kes teeks selgi-tustööd. Kahjuks igaühe sõp-rusringkonnas ei ole inimest, kes abivajaja kaasa haaraks, kui on oht startivast teadusraketist maha jääda. Kuid midagi peab tegema, et vältida muutumist millekski sama iganenuks kui analoog-televisioon.
Lõppkokkuvõttes on maail-malõputeoorias hukkumisest hullem ainult see, kui oled ai-nus ellujääja, sest kaua sa ikka suudad ilma superstaarisaateta elada. Nii antaksegi sel sügi-sel teadlastele võimalus jaga-da oma tarkust ning huvilised saavad ammutada endasse nii
palju teadust, et tehisintel-lektidel tuleb jälle maail-
mavallutamine edasi lükata. Puhka vaim
välja!
kiirenev ning sellega kaasas käimine nõuab pidevat aja panustamist. Aga ainult sellest ei piisa, keerukates muutus-tes orienteeru-miseks on vaja olla asjatund-ja või vä-hemalt m õ n e
PERSOON 11.10.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtREPORTAAŽ6
Eesti lennuakadeemia töötajatel on hetkel käed tööd täis, kuna käsil on kolimine suve lõpus valminud uude propellerikujulisse majja.
Lennuakadeemia sinine unistus sai valmis
Töökus nagu marsisipelgal – üheks suuremaks tööks
ükskõik millise kooli kolimisel, on raamatukogu
kolimine. Kuulu järgi olla tubli raamatukogutöö-
taja enamik raamatuid ja õpikuid ise paika
ladunud, et kõik ikka oma käe järgi paigas oleks.
Heal lenduril peab olema füüsis nagu Jaan Taltsil – erinevalt enamikest teistest Eesti kõrgkoolidest, on lennuakadeemia tuden-gitel võimalik kasutadajõusaali ja sauna. Üliõpilas-te sõnul on jõusaal väike, aga kvaliteedilt korralikum kui mõni kesklinnas pakutu.
Mõistus nagu Albert Einsteinil – kõrvaltvaatajale
võib vastav labor tunduda nagu NASA raketibaas,
aga lennuakadeemia professorid oskavad
robotroonika ja tehnika viimase sõnaga kurssi viia
kõik, kes kunagi kas või varba otsaga füüsikat
puudutanud on.
Ilumeel nagu Tyra Banksil – arhitekt Andres Lunge planeeritud õppehoone on projekteeritud pilkupüüd-vaks. Päikese käes sillerdavad materjalid jalaest põrandani laiuvad aknad jätavad hoonest õhulise ja läbipaistva mulje. Kevaditi on tudengitel-õppejõududel võimalik heita pilke rohelistele ja talvel lumistele Ülenurme põldudele, mõnesaja meetri kaugusele jääb ka praktikaks vajalik Tartu lennujaam.
Täpsus nagu Bill Gatesil – akadeemia lennusimulaatorisse istudes võib järsku enda ees näha mitmekümneid nuppe, mõõdikuid ja muid vidinaid, mille nime ei oska tavainimene isegi pakkuda. Ega täpsust ja oskusi õppimata lennuki tüüri lasta ka ja kui lastaksegi, siis alles kolmandal kursusel.
Tudengid õpivad vastvalminud õp-pehoones küll juba septembrist, aga paaritonnised lennusimulaatorid leia-vad majas oma koha järgmise paari nädala jooksul. Eesti Üliõpilasleht käis vaatamas, kui-das neil Tartu külje all asuvas uues majas keset kolimismöllu läheb.
BARBARA LEHTNATARVO [email protected]
FOTO: TARVO METSPALU X5
FOTO: ROMET VÄÄN
Kui palju sina kultuuri tarbid, tudeng?
KÜSITLUS
Helina Kangro, 20 (Tartu ülikool)............................................
Kultuuri tarbin alateadlikult igapäevaselt läbi erinevate kana-lite – lähikondlased, meedia jne. Lisaks pressib linnas iga minut massikultuuri läbi pooride sisse.
Üritan tasakaalustada kultuu-ritarbimist ka teadlikult, nii et oleks midagi nii kehale, hingele kui vaimule. Üks-kaks korda nädalas laulan kooris, kolm korda nädalas tantsin ning hulka külastan mõnd kontserti ja etendust.
Riina Solomonova, 21 (Tartu ülikool)..............................................................................................
Üritan rohkem kui korra aastas jõuda teatrisse, kindlasti ka mõnele klassikalise muusika kontserdile, sest neid on ju jõulude paiku kiri-kus küllalt ja piletid pole kallid, ning ka kinno. Kohustuslik on ka Koolitantsu ja Showtantsukarika külastamine, esimesel küll juba
ainult vaataja rollis. Oma erialast tingituna loen üsna palju, suve ajal üritan aga luge-da veidike teistsugust lektüüri… Vaba aja lemmikuks on kuju-nenud „Minu…“-sari Petrone Printilt, mida on kavas tasapisi ja ükshaaval endale soetada – hea lihtne kirjandus, mille nimel olen nõus ka natuke kulutama.
Triin Teder, 23 (Tartu tervishoiu kõrg-kool)....................................
Arvan, et olen kultuuri-ga iga päev mingil määral seotud, mõnikord rohkem, teinekord vähem.
Igapäevaselt loen raama-tuid ja ajalehti, kord kuus käin kinos ja paar korda aastas teatris, mõnikord külastan kunstinäituseid.
Mingil määral loon ka ise kultuuri, sest tegelen maalimisega.
Kas sina olid see laps, kes neljandas klassis arvuti-tel operatsioonisüsteeme vahetas?Tegelikult kuuendas. Aga süga-vam tehnohuvi tuli siis, kui käi-sin Tamme gümnaasiumis ja mul polnud Tartus elades internetti. Siis hakkasin hoopis elektroo-nikat tegema. Põhikooli lõpuks oli mul elekter üsna selge, lisaks lugesin üht-teist veebist. Üritasin ka midagi ehitada. Alguses proo-visin teha traadist elektroonilist püssi, kuid see ei tulnud välja.
...ja keskkooli lõpuks võit-sid Robotexi gümnaasiu-miarvestuses ära.Jah, 12. klassis. See oli mu teine Robotex kolmest. See robot pidi tuba koristama ja minul suutis ta ühe maas vedeleva purgi sahaga ära koristada. See oli põhimõt-teliselt mu esimene töötav, ees-märgiga robot.
Mida sa veel ehitanud oled?12. klassis projekteerisin ühele leiutiste konkursile pakendeid kokku suruva prügikasti. Telli-mustööna olen valmistanud pul-diga juhitava roboti, enda huviks tegin robotkäe. See oli inimkäest pisut suurem ja tugevam, laua külge kinnitatud, liikus hirmu-äratavalt ja tõstis raskeid asju. Ma
Jaanus KaldeÕpib: arvutitehnika, Tartu ülikool, 2. kursus Elab: TartuTöötab: AHHAA keskus, Tartu ülikooli robootika praktikumi ja riistvara projekti juhendaja, ESTCube’i tudengisatelliidi üks ehitajatest
tahtsin talle tegelikult kaamera külge panna ja lõpuks oleks ta olnud võimeline minu lasertäpiga näidatud objekti haarama.
Vahepeal oli väiksem robotkäpp ka, mis oli mõeldud arvutis oleva kujutise paberile väljajoonistami-seks. Aga ta liikus nii äkiliselt ja joonistas nagu 3-aastane, kes lööb harilikuga läbi paberi.
Hetkel üritan ehitada väikest robotite karja (Jaanus näitab üht
valminud robotit, mis kujutab en-
dast umbes viie sentimeetrise läbi-
mõõduga toru koos tillukeste juht-
mete ja kahe rattaga), et need oleks võimelised näiteks üksteist taga ajama, mustreid moodustama ja maa-alasid kaardistama. Tulevi-kus võiksid väikesed robotid näi-teks Kuu maastikku kaardistada ja seal hooneid ehitada.
Ja siis on see 3D-printer, millega suve alguses alustasin.
Kui palju Eestis veel 3D-printereid on?Kolm vist. Tartu kunstikooli oma näiteks prindib objekte pulbrist ja liimist, kihthaaval seda massi kokku pressides (väljaprinditud
hammasratas tundub käes hoides
olevat väga kõvast plastmassist). Kunstikooli printer sõltub aga oma hindade ja varuosade poolest täielikult oma maaletoojast. Minu omaga oleks ühe kuupsentimeetri printimise hind keskmiselt sada korda odavam, sest hakkan ma-terjalina kasutama kõvemat ver-siooni kuumliimipüstoli omast, see on ka tavainimesele kättesaa-
dav tehnoloogia. Mu printer on võimeline ka iseennast printima – selle osad on võimalik tema en-daga välja printida, poest tuleb vaid elektroonikat ja kruve osta, millega osad üheks printeriks kokku monteerida.
Miks on kasulik 3D-prin-terit omada?See on ju kasulik, kui kodus on masin, mis toodab igasuguseid väikeseid jublakaid. Näiteks nagid või mänguasjad lastele. Tehni-kainimestel on jällegi tihti mure, et mingit masinat ehitades saab selle juppe enne masina valmimist vaid arvutipildis mõõta ja vaadel-da. Nüüd saab need ka vahepeal välja printida ja proovida, kas nad üldse omavahel kokku käivad. Põhimõtteliselt on mu printe-ris võimalik kasutada ka muid materjale peale kuumliimipüstoli liimi. Näiteks on maailmas masi-naid, mis loovad ettejoonistatud asju suhkrust.
Kas see oleks Eesti esime-ne koduses keskkonnas ehitatud 3D-printer?Eestis vist jah. Kuigi sinna kanti asju on ehitatud, aga seda päris mitte.
Palju sa sinna raha oled sisse pannud?Umbes 100 eurot elektroonika eest ja veel 50 eurot ülejäänud osade eest. Samas, rohkem polegi otseselt raha tarvis, ainult aega. Selle printima panek võtaks ai-nult sellega tegeledes veel umbes kaks nädalat. Raha läheks ainult toorainele, umbes 40 dollari eest saab kolm kilo materjali.
Aga siis oleks jälle see jama, et ta saaks ju valmis ja mul oleks vaja uut projekti. Mul on alati palju poolikuid asju käsil, see on nii mugav.
Mida sa AHHAA-s teed?Praegu loon neile veebipõhist mängu, kus saab taldrikule me-nüüst tirida erinevaid toiduaineid ja mäng arvutab kokku, palju see taldrikutäis mingeid aineid si-saldab ja milline on sealjuures looduslik jalajälg.
Varem tegin eksponaatidele elektroonikat ka, kuid seda pole enam vaja.
Kas sinu arvates on Eesti tehnoloogiliselt arene-nud ja innovatiivse riigi kuvand õigustatud?Võrreldes kogu maailmaga on alust küll nii mõelda. Eestis on mõned väga huvitavad projektid.
Näiteks tehislihased ja manne-keeniprojekt, kus inimene seisab veebikaamera ees ja programm salvestab kõik tema mõõdud. Kuigi tegelikult see haru Eestis väga suur ei ole. Praktiliselt on lihaste ja mannekeeni taga samad inimesed.
Mis võiks olla järgmine samm Eesti jaoks?Minu meelest võiks investeerida sellesse, et luua täielikult meha-niseeritud tehaseid, kus inimtöö-jõudu vaja ei ole. Selliseid veel Eestis ei ole, kuigi just see on põhjus, miks Jaapani ja Saksamaa majandussektorid väga suured on. See võiks küll olla tulevikuplaan, millele mõelda.
Kas kardad, et kunagi võivad robotid maailmas ülemvõimu haarata?Ma ei karda seda. See juhtub niikuinii. Kuigi ma ei usu, et tä-napäeva mõistes inimesed seda pealt näevad. Pealegi, isegi kui näeks, siis robotid ei hakkaks ku-nagi kavatsuslikult inimesi tapma, nagu inimestel pole vihavaenu sipelgate suhtes.
Jaanuse ühikatoas on terve nurk tehnikat täis. Seal on karbid erinevate jublakate ja poolikute projektidega, jootejaam, laua-lambi sarnane valgusega hiigelluup ja pea-aegu valmis 3D-printer. Laua peal on laiali poolikud robotid.
MARI [email protected]
Lühi CV:
1997 - 2002 Maaritsa Algkool
2002 - 2004 Tartu Veeriku Kool
2004 - 2007 Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool
2007 - 2009 Tartu Tamme Gümnaasium
2009 - ... Tartu Ülikool
Osalenud:
• Robotex 2007, 2008 (gümnaasiumi arvestuses I koht)
ja 2010
• Leiutajate konkurss "Pisiasjad, mis muudavad elu pare-
maks", 2008, keskkooli arvestuses I koht
Olulisemad ehitised:
• Tuba koristav robot (Robotex 2008, meeskonnatöö)
• Ringiratast sõitev väike piiksuv robot
• Puldiga juhitav väike robot (tellimustöö)
• Laua külge kinnitatav robotkäsi
• Pisem robotkäsi, mis jooniseid teeb
• Väikeste robotite armee (lõpetamata)
• 3D printer (lõpetamata)
NÄORAAMAT 7
Kui palju sina kultuuri tarbid, tudeng?
KÜSITLUS
Kerttu-Liina Urke, 23 (Tallinna ülikool).................................................
Oma kultuuri tarbimist hindaksin pigem keskpäraseks, seda eelkõige ajanappuse tõttu. Teatrisse satun kord paari kuu jooksul. Kontsertidel käin harva, ent sagedamini tuleb seda ette jõulude ajal, mil uue repertuaari-ga esinevad jõulukontsertideks kokku pandud ja minu jaoks atraktiivsed muusikute koosseisud. Võiks öelda, et harjumus ja soov kultuuri tarbida on olemas, ent küsimus on pigem üri-tuste külastamise planeerimises, sest eelistan seda teha koos sõpradega.
Greete Salumägi, 23 (Eesti hotelli- ja turismikõrg-kool).........................................
Raamatuid loen kuus üks-kaks tükki.
Kinos käin umbes kolm korda kuus ja teatris umbes neli-viis korda aastas.
Vahel juhtub ka, et paar kor-da aastas jõuan kontsertidele.
Ott Maidre, 23 (Tartu ülikool)...........................................................................................
Ise tegelen erinevate kultuurivormidega, alates sellest, et tantsin rahvatantsu Tartu ülikooli rahvakunstiansamblis (TÜRKA), kus on omavahel põimitud tantsu-, rahvus-, ja suhtlemiskultuur.
Samuti igapäevase käitumisega ja olemisega tegelen kultuuriga, siinkohal mõtlen käitumis-, toi-tumis-, riietumis -, suhtlemis-, töö-, linna-, kui ka õppimiskul-tuuriga.
Kultuur mõjutab meid kogu aeg nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Iseasi on, kas me märkame seda ja kas me defi neerimine seda kultuurina.
Küsis:KEN ROHELAAN
PÕNEV MAAILM
KOMMENTAAR
LÜHIDALT
EÜL toetab Küprose tudengite protesteEesti Üliõpilaskondade Liit toetab Küprose tudengeid, kes protestivad valitsuse plaani vastu vähendada kõrghariduse rahastust, sest see tähendaks ka õppetoetuste vähendamist.
EÜL avaldab muret, et Küp-rose valitsus plaanib sotsiaal-toetusi 10 % võrra vähendada, et säästa 200 miljonit eurot.
„Majanduslikult raskel ajal ei tohiks lõigata ära võimalusi neilt, kellel põhinevad ühis-konna tulevikuvõimalused,“ sõnas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre. Tema sõnul ei tohiks kõrgkoolide ja tuden-
gitoetuste riiklikku rahasta-mist vaadata kulutusena, mida kärpida, vaid investeeringuna paremaks tulevikuks ja majan-duskriisist ülesaamiseks. Seega on EÜL igati selle poolt, et tudengid enda õiguste eest välja astuvad.
Küprose eelarvedefi tsiit on 2011. aastal ennustuste ko-haselt 5,5 % sisemajanduse kogutoodangust.
Küpros peab 2,5 miljardi euro suuruse hädaabilaenu osas läbirääkimisi Venemaaga, et vältida Portugali, Iirimaa ja Kreeka saatust.
Iversity on ülikoolidele suu-natud uudne online-lahendus, millele aluse noorte ettevõtjate meeskond Neuenhageni lin-nas Saksamaal. Ligi 1,6 miljoni dollarilise toetusega Euroopa Liidult suutis võrgustik katse-faasis koguda 11 000 kasutajat. Sait võimaldab õppejõududel organiseerida kursuseid, teha konverentskõnesid, jagada lin-ke ning suhelda tudengitega. „Tänu iversity’le saavad tuden-gid hõlpsasti suhelda ning teha koostööd, mida tavalised e-õp-pesteemid ei võimalda,“ ütles saidi looja Jonas Liepmann.
Maailma esimene iversity Saksamaal
11.10.2011 // Eesti Üliõpilasleht
OECD värske uuringu koha-selt on õppemaks Suurbritan-nias arenenud maade arves-tuses suuruselt kolmas, USA ja Korea järel. Suurbritannias võib õppemaks küündida kuni 9000 naelani ehk umbes 10 500 euroni aastas, vahendab guardian.co.uk.
Analüüs hõlmas 34 OECD-sse kuuluvat riiki. Lisaks võrd-les uuring õppemakse Brasii-lias, Venemaal, Argentiinas, Hiinas, Indias, Indoneesias, Saudi-Araabias ja Lõuna-Aafrikas.
Keskmiselt maksis tudeng 2008. aastal Suurbritannias ligi 5000 naela aastas. Võrd-luseks maksid Austria, Belgia ja Prantsusmaa tudengid roh-kem kui poole vähem. Rootsi, Taani ja Norra tudengid saavad kõrgharidust omandada hoo-pis tasuta. OECD analüüsi-osakonna juhataja Andreas Schleicheri sõnul on paljudele USA-s kõrgharidus kättesaa-matu just rahaliste võimaluste
Euroopa kõrgeim õppemaks on Suurbritannias
puudumise tõttu. Ta leidis, et Suurbritannias see hetkel ning suure tõenäosusega ka tulevi-kus suureks probleemiks pole.
Põhjuseks peab ta kuningrii-gi äärmiselt tudengisõbralikku laenusüsteemi.Samas näitas OECD uuring, et Suurbri-tannia ei suuda teiste riikidega võrreldes nii hästi noori hari-dusest huvitatuna hoida. 2009. aastal käis gümnaasiumis või ülikoolis 74 protsenti 15-19 aastastest noortest. See on 8 protsenti vähem kui analüüsis osalenud riikides keskmine. Ainult Tšiilis, Iisraelis, Meh-hikos ja Türgis oli see protsent väiksem. Väike huvi kesk- või kõrgema hariduse omandamise
suhtes Suurbritannia noorte seas on seda huvitavam, et just Suubritannia on haridussüs-teemi rahastanud rohkem kui ükski teine riik. 2000-2008 on põhi- ja keskhariduse rahasta-mine suurenenud 56 protsenti ja kõrghariduse rahastamine 30 protsendi võrra. See teeb Suurbritanniast 30 riigi seas rahastamise kasvult kuuenda riigi. Sellegipoolest on haridu-se rahastamine Suurbritannias kahe protsendi võrra madalam kui OECD keskmine.
Suurbritannia juhtivaid üli-koole, nagu näiteks Oxford ja Cambridge, koondava Russell Groupi juhtivdirektori Wendy Piatti sõnul on 15-19-aastas-tele pakutavad võimalused ku-ningriigis väga piiratud.
„Me oleme väga pühendu-nud, et pakkuda head haridust igale noorele, kellel on olemas sihikindlus ja potentsiaal, ole-nemata nende taustast,“ ütles Piatt. Tema sõnul ongi üks võt-meprobleemidest see, et väga vähesed noored, kellel on olnud tavapärasest keerulisem elu-käik, jätkavad oma haridusteed pärast 16. eluaastat.
Inglismaa ülikoolide õppe-laenusüsteem on kõigile kät-tesaadav ja väga lihtne. Kõik õpilased saavad kandideerida õppelaenule ja see raha läheb otse ülikooli. Tagasi hakatakse maksma aasta pärast lõpetamist ja olenevalt sissetulekust. Het-kel peab maksma hakkama, kui aastane sissetulek ületab 15 000 naela (ca 17500 eurot) aastas.
Järgmisest õppeaastast, kui õppelaen suureneb 3 korda,
peab tagasi maksma hakkama siis, kui aastane sissetulek ületab £21 000 (ca 24 500 eurot).
Mina taotlesin oma laenu kuus kuud enne ülikooli õppi-ma asumist ja positiivne vastus tuli kaks kuud enne õppetöö algust. Võtsin õppelaenu kol-meks aastaks (2009-2012) ja laenu suurus on £3375 (ca 3940 eurot) aastas. Hetkel ma veel ta-gasi maksmise pärast ei muretse, kuid olen sellega arvestanud, et pean seda tulevikus kindlasti tagasi maksma hakkama.
Mulle iseenesest väga meeldib see süsteem, sest see annab kõi-gile võimaluse omandada soo-vitud kõrgharidus olenemata vanemate või pere sissetulekust ja tagasimaksmine sõltub juba õpilasest endast.
Kreete Pruul (21)University of Portsmouth
HELEN [email protected]
Austraalia kutsub välistudengeid õppimaAlates järgmisest aastast on kõikidele Austraaliat väisavate-le backpacker’itele rõõmustav uudis: tänu uuele viisasüsteemile võtavad Austraalia ülikoolid vastu senisest rohkem välistudengeid.
Kõigi skeptikute üllatuseks nõustus Austraalia valitsus refor-miga, mille eesmärgiks on muuta riigi ülikoolid rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemaks. Järgmisest aastast alates on üli-koolidel pea täielik vabadus võtta vastu nii palju välistudengeid, kui nad soovivad.
Kui varem pidid Austraalias õppida soovivad tudengid tões-tama, et neil on piisavalt raha, et kaks aastat riigis hakkama saada, siis alates 2012. aastast seda enam tegema ei pea.
Šoti ülikoolide liitumine tekitab pahameeltAbertay ja Dundee ülikoolid Šotimaal on raske valiku ees – mõlemad said riigi valitsuselt kirja, kus soovitatakse ülikoolidel selle kuu jooksul ühinemisläbi-rääkimisi alustada.
Valitsuse eesmärgiks on säästa raha. Otsuse tagantsundimine on sattunud kriitikatulva alla. Edinburghi ülikooli endise rektori lord Sutherlandi arvates on kahe ülikooli liitmine pea võimatu. „Antud ülikoolidel on väga erinevad süsteemid ja tugevused,“ ütles Sutherland lisades, et ükski sellise mastaabi-ga ühinemine ei ole viie nädala-ga võimalik. Ka Dundee ülikooli praeguse rektori Brian Coxi arvates on otsus jaburus. „See on täiesti ebaprofessionaalne ja lugupidamatu viis, kuidas niivõrd tähtsat otsust teha,“ ütles Cox.
Valitsus ootab ülikoolide otsust oktoobri lõpuks.
Suurbritannia õppelaenusüsteem on paindlikSuurbritannias on statsionaarse õppe tudengitel võimalik valida kolme erineva laenu vahel: tuition fee loan (katab õppemaksu), maintenance loan (aitab elamisega seotud ku-lutuste katmisel) ja maintenance grant (aitab lisakulutustega).
Tuition fee loan
• • Kuni 1. septembrini 2012 on suurim võimalik laenusumma õppemaksu katteks 3375 naela
• • Raha kantakse panga poolt otse ülikoolile• • Eraülikoolis õppijate õppemaksu ei kaeta täies ulatuses• • Laenu saavad võtta ka päevases õppes õppivad
Euroopa Liidu kodanikud• • Laenu peab tagasi maksma siis, kui tudeng hakkab
teenima vähemalt 15 000 naela aastas ehk umbes 1450 eurot kuus.
Maintenance loan
• • Täiskohal tudengid saavad võtta laenu, mis aitab neil elamisega kaasnevate kulutustega toime tulla. Antava laenu suurus sõltub leibkonna sissetulekust ja elukohast.
• • Maksimaalsed laenusummad jagatakse kolme kategooriasse:
1. Tudeng elab kodus2. Tudeng elab kodust eemal ja õpib Londist välja3. Tudeng elab kodust eemal ja elab Londonis
Maintenance grant
See laenutüüp on mõeldud tudengitele, kes tulevad madala sissetulekuga perest. Seda laenu tudengid tagasi maksma ei pea..........................................................................................
Allikas ja rohkem infot: http://www.direct.gov.uk/en/EducationAndLearning/index.htm
Keskmine õppemaks aastas (EUR)
Allikas OECD
USA Korea
Suurbritannia Jaapan
Austraalia Kanada
Uus-Meremaa Holland Portugal
47003960360034253082281022471378918
Inglismaal on taevas sinisem, rohi rohelisem, ülikoolid palju vanemad ja õppemak-sud palju kõrgemad.
FOTO
: KAD
RI IN
SELB
ERG
8
Eesti Üliõpilasleht // 11.10.2011 KULTUUR / UUDISEDPÕNEV MAAILM 9
SIIM JÕ[email protected]
Rando Piknerile meeldisid Taiwani toidud väga.
Peeter-Paul Hallaste elas Matsu saarel kohaliku transpordifirma omaniku perekonnas.
Oktoober 2011uudised
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234S 372 123 456 789 X
likud
ISIC esitleb: tudengimöll “Tõmbame Käima” Lavale astuvad ansamblid Terminaator, Ketikoerad ja Räppsodi ning DJ sin-sin.
ISIC kaardi omanikele on kontserdi tavapiletid -50% soodsamad! www.tinyurl.com/terminaator
Beer Gardenoktoobris kogu menüü�-20%
www.beergarden.ee
Kauplus Sokisahtel-10%�kaupade tavahinnast
www.sokisahtel.ee
Lauma Lingerie-5%�täishinnaga toodetest
www.lauma.ee
Gruusia restoran Tbilisi-10%�kogu menüült, v.a.eripakkumised
www.tbilisi.ee
WePlay-5%�kaupade tavahinnast
www.weplay.ee
Restoranid Maikrahv, Turg ja Vana Toomas-10%�kogu menüült
www.maikrahv.eewww.vanatoomas.ee
www.turg.ee
Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.
Hei, tudeng!
Taotle rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet nüü
d internetist
www.minukool.ee!
ISIC tõendab Sinu tudengis
taatust kõikjal maailmas,
tagades Sulle Eestis
ligi 700 ja
välismaal rohkem kui 40
000 kasulikku soodus
tust. Taotledes ISICu internetis
t,
toetad Eesti üliõpilasliik
umist ja aitad säästa E
esti rohelisi metsi!
Vaata lähemalt:
www.isic.ee ja www.faceb
ook.com/isiceesti.
UUDIS
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234
S 372 123 456 789 X
ISIC soodustused on nüüd ka mobiilis: lae alla mobiiliaplikatsioon ISICBenefits App Store‘ist või Android Market‘ist. Vanemad nutitelefonid leiavad ISIC soodustused aadressilt http://m.isic.org.
Ürituse nimi oli SayTaiwan, mis kohalikus keeles tähendab „Taiwanis rändama“. Hallaste on Tartu ülikooli teise kursuse fi losoofi a tudeng ja Pikner õpib Tallinna tehnikaülikooli energee-tika doktorantuuris.
Kahe väljavalitu sekka pääsemi-seks tuli läbida konkurss. Esiteks tuli ette näidata mõni väljapais-tev saavutus oma tegemistes ning teiseks sooviti motivatsioonikirja. Hallaste silmapaistvaks saavu-tuseks oli keskkooliaegne teine koht inglise keele olümpiaadil ning Pikneril peagi saavutatav doktorikraad.
Väljavalitutel tuli oma reisimul-jeid jagada ka teistega. Blogisis-sekannete tegemine ja piltide in-ternetti riputamine oli osalejatele kohustuslik. Üle maailma laekus Taiwani sõitmiseks ligikaudu 1250 sooviavaldust, millest 250 võeti vastu. Enamasti valiti igat riiki esindama kaks inimest, kuid näiteks Ameerika Ühendriiki-
Kaks Eesti tudengit kutsuti suvel Taiwani riigi 100. aastapäevale
dest tervelt kümme. Taiwani ehk Hiina Vabariigi ja Hiina Rah-vavabariigi vastuolud ulatuvad möödunud sajandi keskpaika. 1911. aastal rajati Pekingis Hiina Vabariik, mis kukutati kommu-nistide poolt 1949. aastal ning nimetati ümber Hiina Rahvava-bariigiks. Eksiili läinud valitsus asus sisse Taiwanis ning jätkas Hiina Vabariigi traditsiooni. See ongi riik, mis tänavu tähistas sa-jandat aastapäeva. Suhted Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani vahel on niivõrd teravad, et hiinlasi las-takse Taiwani ainult gruppidena – üksikisikuna ei ole hiinlastel sinna reisida võimalik.
Eriti hea söök
Peeter-Paul Hallaste peatus Mat-su saartel, mis asuvad Taiwani ja mandri-Hiina vahel. Kahe Hiina teravate suhete tõttu on Matsu saarestik üsnagi militaarne paik. Saartel asub pidevalt 5000 sõ-javäelast ning mägede sisse on ehitatud sõjaväetunnelid, millest osa on ka turistidele avatud.
Tsiviilisikuid elab Matsu saartel
ligikaudu kümme tuhat. Samas on üheksateistkümnest saarest koosneva saarestiku pindala kõi-gest 29,6 ruutkilomeetrit. Võrd-luseks, et Muhumaa pindala on 206 ruutkilomeetrit ning elanikke alla kahe tuhande.
Rando Pikner peatus ainsas Taiwani maakonnas, millel ei ole merepiiri – Nantous. Teda võttis vastu perekond Eagle, kelle ka-hekorruseline maja asus riisi- ja banaanipõldude keskel. Mõlemad Taiwanis käinud eestlased kurtsid une vähesuse üle, kuna lihtsalt nii palju oli teha. Pikner ütles, et kuna öösel oli 32 kraadi sooja, siis väga und ei tulnud. Hallaste lisas, et magama mindi juba kümne-üheteistkümne ajal ning äratus oli kuuest või seitsmest. Seega algas päev üsna varakult.
Mõlemad üliõpilased kiitsid kohalikku toitu. Söödi näiteks nuudleid, kalatooteid, austreid ja kuivatatud ploome. Samas sai maitsta ka midagi tunduvalt eksootilisemat – näiteks hüübi-nud pardiverd, mis oli vürtsikaks maitsestatud. „Jõhkralt maitsev,“ ütles Hallaste selle kohta. Ta sai mekkida ka üsna kanget alkoholi, sorgumit. „Mõne halvema sordi puhul on selle maitse nagu ka-heksakümneprotsendiline piiritus ja keefi r kokku segatuna. Alguses tundus rõve, aga lõpuks harjusin täiesti ära,“ sõnas Hallaste. Pik-
ner ütles, et hoolimata pidevast ringirassimisest võttis ta reisil juurde tervelt viis kilo. „Toidud olid lihtsalt nii maitsvad,“ ütles ta.
SayTaiwan sai läbi 24. augustil, kui kõik üritusel osalenud ini-mesed kogunesid kokku Taiwani pealinna Taipeisse. Lõuna ajal olid kõik 250 osalejat kutsutud presi-dendipaleesse, kus anti kohalikule meediale pressikonverents. Kohal oli loomulikult ka Hiina vabariigi president Ma Ying Jiu, kes kõne pidas. Õhtul kogunesid osalejad Grand Palace Hotel’i, kus toimus hüvastijätu õhtusöök koos kõnede ja esinemistega. Kusjuures sellel üritusel pidid iga riigi esindajad kandma oma rahvarõivaid.
Taiwan korraldas augusti viimasel kahel nädalal vastuvõtu 250 inimesele üle maail-ma, et tähistada Hiina Vabariigi ehk Taiwani sajandat aastapäeva. Eestist kutsuti Peeter-Paul Hallaste ja Rando Pikner.
FOTO
: ERA
KOG
UFO
TO: R
ICK
PAN
Panda Bear ”Slow Motion”
Kuna Siim paar korda kuus Ekspressis plaate arvustab, lasin talle oma diktofon/mp3 pleierilt ühe loo, mis minu arvates on hea. Panda Beari ”Slow Motion” tänavuse albumi ”Tomboy” pealt ja palu-sin tal paari minuti jooksul seda hinnata.
See lugu oli… kiidan heaks. Kas annaks 10 või 5 palli süsteemis? 4 annaks küll 5st, sest mulle meeldib veits selline veider asi.
Palju kihte, esimese korraga sa ei jõua eriti midagi hoo-matagi. Ja samas veits selline folgi taust ka. Ma ei tea, kas sa tead – Ugly Casanova näiteks, aastast 2002. See on Modest Mousi laulja kõrvalprojekt. Kui võtta kõik need kihid ära, siis ta võiks olla nagu Fleet Foxes. See oli mõnus, ma üt-len. Ta oli eksperimentaalne.
Mulle täiega meeldib see fol-gi asi muusikas, selline ame-
ricana, kuigi siin polnud seda väga, aga mingid sellised mõ-jutused on. Veits uimane ja... jube raske on arvustada nii, kui sa ühe korra oled kuulnud.
Mul mingi album on olemas küll Panda Bearilt, see ”Per-son Pitch” või oli see Griz-zly Bear… ei, see oli Panda Bear ikka. Kõik panevad neid karu nimesid endale bändi ni-meks...
SIIM KERA
11.10.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtKULTUUR10
MADIS JÄRVEKÜ[email protected]
Kohtusin Siim Keraga Genialis-tide klubis, kohas, millest Kera koguni kolm luuletust on teinud.
Etnoloogia ja folkloristika kolmanda kursuse tudeng Siim ennast luuletajaks ei pea ja vii-masel ajal eriti midagi kirja ei panegi, kuid ometi näeb laiem avalikkus võib-olla juba oktoobri lõpus tema teist luulekogu ”Las ma istun siin, kuni orkester mängib”. Esikkogu ”Me vaata-me kuud, kuni jääme pimedaks” ilmus kaks aastat tagasi.
Kuidas vaatad kriitiku pil-guga tagasi oma debüütko-gule? Vahel ikka loed sealt midagi üle?Ei loe, esinedes ka ei loe enam ammu. Suht halb. Ma arvan, et mingi kaks-kolm luuletust on, mis on normaalsed. Ma ei saa aru, miks neile makedoonlastele üldse meeldis (eelmisel aastal tunnistati Siim rahvusvahelise Makedoonia luulefestivali noorte luuletajate konkursi ”Struga Sillad” laure-aadiks - toim.).
Mul oleks mingit toimetajat olnud vaja või kedagi, kes oleks aidanud, ma tegin seal suht kõik ise. Üldse ei osanud hinnata neid
Siim Kera: ”See on kõige nõmedam, kui mingid tüdrukud küsivad, et kirjuta mulle luuletus…”
luuletusi. Aga praegu küll väga ei meeldi.
Miks ei meeldi?Lihtsalt pole sidet enam nende luuletustega. Kui keegi praegu esimest korda loeks, talle võiks ikka meeldida. Ma ei julgenud tollal veel väga kirjutada ka, ürita-sin kogu aeg mingit kindlat joont hoida. Selles uues kogus ma ikka vahepeal mölisen täiega. See on ka tegelikult suht mõttetu, aga lihtsalt lähen rohkem endast välja ja kirjutan kuidagi vabamalt…
Su esimene kogu on suu-resti muusikast inspiree-ritud. Uues kogus mängib orkester, kas see on siis veel rohkem muusikast mõjutatud?Ma arvan küll, jah. Üks luuletus on Radioheadist näiteks, Morri-seyle ka natuke. Ma kunagi luge-sin kokku, palju mul muusikuid nimetatud oli – päris palju, 50 umbes. Ma topin neid igale poole. Twin Peaksist on ka üks luuletus, ma ei tea kas sa oled näinud seda, Leo Johnson, rekkamees…
Jah. Mille poolest su uus kogu veel esimesest eri-neb?Julgem on natuke. Ja samas on luuletused pikemad. Ma panen
võib-olla rohkem mingeid näi-teid sinna.
See uus luulekogu tuleb tähe-märkide arvult kolm korda pikem. See on päris palju. Mõned luu-letused on 600 sõna ja 400 sõna ja... Vahepeal keegi on öelnud, et need pikemad meenutavad räppi
Andrei Hvostov (sündinud 1963 ) kirjutab „Silla-mäe passioonis“ oma lapsepõlvest – noorus- ehk kujunemisajast. Aga see teos ei ole mingi helge lastejuttude ja naljakate juhtumiste kogum, see on lugu nõukogude võimu all üles kasvamisest. „Sillamäe passioon“ on vanemale inimesele hea meenutus, nooremale silmade avaja.
Hvostovi meenutused teeb veel erilisemaks fakt, et Hvostov ei kirjuta nõukogude ajast n-ö päris-Eestis, vaid Sillamäel. Kui Hvostov läks ülikooli
Andrei Hvostov „Sillamäe passioon“
ja ühele kursaõele ütles, et tuleb Sillamäelt, vastas too: „Issand küll, seal linnas on ju kõik puha värd-jad!“ Selline oligi keskmine suhtumine linna, mille kohta Hvostov passiooni kirjutab.
Mina sündisin samal aastal, mil toimus Balti kett. See tähendab, et minu esimesed selged mälestused on ajast, mil nõukogude võim oli möödas. Olen nn nõuka aja kohta kuulnud palju jutte vaimsest terrorist kuni tühjade kaupluseriiuliteni. Tõele au andes olen kõiki neid meenutusi pidanud küll tõesteks, kuid veidi liialdatuks.
Heaoluühiskonnas üles kasvanuna ei suuda ma ette kujutada millegi puudust. Nii halb ju ikka olla ei saa? Hvostovi raamat oli tõeline silmade avaja – asjad olidki hullud.
Üks minu lemmikpeatükke on „Teksad“. „Eestis oli tootmiskoondis „Marat“, kus valmistati muude koledate riiete hulgas paksust puuvillasest kan-gast dressipükse, mille põlved venisid arbuusjateks kottideks juba pooletunnise kandmise tagajärjel,“ alustab Hvostov peatükki. Teksadest võisid silla-mäelased näha veel sügavamat und kui „päris“-eestlased. Oma esimeste Cooperi teksadega käis Hvostov koolis viimase hetkeni, kokku neli aastat. Lõpuks lahtise püksilukuga, sest see ei mahtunud enam kinni.
Hvostov on Eesti Ekspressi ajakirjanik ja on mul-le varem muljet avaldanud oma ärritav-teravate artiklitega. Raamat on kirjutatud huvitavalt, aja-kirjanikule kohaselt teab Hvostov, mida lugeja tahab. Seal on tõsiseid fakte, humoorikaid seiku, pikki arutelusid, provokatiivseid seisukohti jpm.
VIIVIKA RÕUK
Kraaps, kraaps, kraaps: „Art must be beautiful, artist
must be beautiful,“ kraaps, kraaps, kraaps. Marina kammib. Marina Abramović kammib. Kammib seda, mis tema juustest järgi on jäänud pärast viitteist minutit raevukat kammimist. Ta kammib üle ripsmed, kulmud, näo ja juuksed. Pikad ja tumedad balkani juuksed. Aga kunstnik peab ju ometigi olema ilus?
Ilus Marina juba on. Klassikaliselt ilus ka siis, kui ta performance’i käigus end lõhki lõigub või veriseks piitsutab. Muide, seda teeb ta piisavalt tihti, et koledad asjad võivad meelest ära minna. Ja
SDLANODCM
ma loodan et saja aasta pärast
kasutatakse mõnda mu luuletust
mcdonaldsi reklaamis
siis kõik arvavad et
ma pöörlen hauas
nagu ventilaator
ja mina mõtlen
mis seal muud ikka teha
ühes kohas lamamine
võtab lõpuks eluisu ära
naabrid pole ka
parimate päevade tippvormis
kellegagi pole pisar silmis
memuaaritada
mis seal muud teha kui
ringi keerelda
tore kui ellu ka
põnevust jätkub
või midagi sellist. Ma arvan, et see on lihtsalt sellest, et tunnen ennast vabamalt, lihtsalt mölisen rohkem, lasen torust tulla.
Kui spontaanselt su luule tekib? Äkki praegu mõned värsid?
Ei. Kui keegi sunnib, siis ma ei kirjuta kunagi. See on kõige nõ-medam, kui mingid tüdrukud kü-sivad, et kirjuta mulle luuletus… kõige kohutavam.
Ma ei saa lihtsalt, kui keegi nagu palub. Ega vägisi ei saa sundida eriti.
lähevadki, nagu ka kõik muu, kui näitusele siseneda. Marina enese ilu ja kole käitumine naelutavad pinkidele minutiteks ja tundideks. Ka selja taga istuv valvuritädi ei suuda morjendada ega õhustikku rikkuda.
Selleks tarbeks, kui vaataja leiab, et ta on Marina jaoks liiga hari-mata, on kuraatorid videoekraa-nide vahele tõstnud ka laua ja laua peale piisavalt kirjandust, et end balkan bitch’i töödega kurssi viia. Lauagi taga võib veeta tunde, sest see naine, kelle tööd kuidagi nii uskumatul kombel Tartusse jõudnud, koosneb kunstist ja seda kunsti on ta performance’iteks va-
Marina Abramović„Art must be beautiful“Kuraator: Rael Artel
lanud juba aastakümneid. Küll üksi, küll mehega, küll riietes, küll alasti. Peamiselt siiski alasti. Kuraator Rael Artel on näitusele valinud tööd, mis annavad mingisuguse läbilõike. Jah, olgu, see läbilõige on üsna õhuke, aga siiski on võimalik aru saada, kellega on tegu, kui enne pole võimalust olnud. Ka Tartu kunstimuuseumi ruumid on üllatavalt sobivad ja musta riidega kinni kaetud aknad tekitavad piisaval määral pimedust, et valehäbita ekraane silmitseda.
Abramovići näitus on midagi, mida sõnadega kirjeldada on nii hirmus. Valede sõnadega võib ilusa kun sti veel koledakski kirjutada. Ja kunst peab ju ometigi olema ilus? Näitus jääb Tartu kunstimuuseumi näitusemajas avatuks 13. no-vembrini.
BARBARA LEHTNA
FOTO
: ERA
KOG
U
Hobikokk
TAAVI HEIN
Eesti Üliõpilasleht // 11.10.2011 TOIT / RISTSÕNA 11
Mu heal sõbral lõigati nädala eest ära mandlid. Möödunud laupäe-val pöördus ta minu poole: “Taavi, äkki sa tuled teed midagi head süüa, mul on jäätisest ja banaa-nidest juba villand.”
Lubasin talle teha suussulavat šokolaadikooki. Kui aga järgmi-ne õhtu kätte jõudis, näpistas ka soolase toidu nälg ja suundusime koos uuesti poodi. Peas mõte la-sanjest. Lasanjele oli kolm kri-teeriumi – ta peab maitsema hea, ei tohi operatsioonist taastuvale kurgule liiga teha ega palju mä-lumist nõuda. Hakkliha jäi seega kohe välja kui mitte kõige kerge-mini neelatav tooraine.
Alustada võib sellest, et panna lasanjeplaadid kraanikuuma vette ligunema, et nad ahjus nii kaua küpsema ei peaks. Tervet pakki pole mõtet panna, mina soovitan lasanje küpsetusvorm välja valida, mõõta ära plaatide arv, mis ühte kihti mahub ning mõelda välja, mitu kihti plaate panna.
Meie panime 4 kihti. Samuti võib spargelkapsa väikese potiga keema panna ning sibula ära hak-kida. Meie tegime pigem väikesed tükid, rõhudes pehmele lõpptule-musele. Ahju võib ka juba sooja panna, umbes 200ºC lähedane temperatuur on hea.
Mereannilasanjemereande - maitsevahe lasanjes on täitsa tajutav - ainult sügav-külmutatud variante ma ei soovita eriti. Praegu on paras hetk valada mereandidelt ära vedelik.
Vahepeal on spargelkapsas ilm-selt pehmeks keenud ning nüüd tuleks seda natuke töödelda. Kõigepealt tuleks spargelkapsas individuaalseteks põõsakesteks lõigata ja need omakorda viilu-tada – mitte väga õhukeseks, nii umbes poole sentimeetristeks viiludeks.
Ja ongi peaaegu kõik. Tuleb veel vaid komponendid kokku laduda ja ahju panna. Ma olen lasan-jet teinud erinevates vormides: plekist keeksivorm, keraamiline koogivorm, klaasist koogivorm, malmist ahjupott jne. Kõik need töötavad. Kõige põhja võib pan-na veidi õli, seejärel esimese kihi lasanjeplaate.
Tuleks end vabalt tunda ja plaa-did ilusti vormi mõõtu lõigata, samas täpsus ei ole väga oluline. Seejärel panime meie vaba käega umbes pooled krevetid ja kar-bid ära, ning umbes kolmandiku spargelkapsast. Tõstsime sinna peale umbes poole pannil valmis-tatud kastet ja ajasime ühtlaselt laiali. Kuna soov oli pigem peh-
me, suus sulav ja vedelam lasanje, siis me valasime vormi ka veidi spargelkapsa keeduvett, et õhu-augud ära täita.
Laotada uus kiht plaate, ülejää-nud karbid ja krevetid ning pool alles jäänud brokkolist kenasti vormi. Neile peale pool tomati-pastast või veel parem, purustatud tomatitest. Siia võiks lisaks ka soola, pipart ja muid ürte rapu-tada. Lisasime ka paraja peotäie riivjuustu. Veel üks kiht plaate, alles jäänud spargelkapsas, seltsiks kaste, mille peale viimane kiht lasanjeplaate, kaetuna tomatipasta või purustatud tomatitega.
Kuna meie kasutasime malmist ahjupotti, siis siinkohal panime me lasanje ahju ja ootasime, et ta
Hakitud sibula võiks pannil praadida klaasjaks, seejärel rapu-tada peale veidi soola, pipart ning umbes supilusikatäis jahu. Segada see kõik hästi kiiresti segamini ning lisada umbes kruusitäis (või veidi enam) piima või koort. Kuni kaste keema läheb, riivi kiiresti väike peotäis juustu, et see kast-messe segada – parim oleks par-mesan või muu kõva laabijuust, kuid sobib ka tavaline juust.
Vaja läheb:
1 karp lasanjeplaate1 karp rannakarpe1 karp kooritud krevette1 pakk tomatipüreed või purustatud tomateid200-300 g juustuSuur peotäis brokolit ehk spargelkapsast2-3 sibulatPiima või koortJahu(Parmesani)
kenasti üles soojeneks ja kergelt keema/särisema hakkaks. Sama-moodi võib teha ka keraamilise või klaasist vormiga. Kui lasanje soe oli, siis ladusime peale kihi ülejäänud riivjuustust (umbes kaks korralikku peotäit).
Juustuga kaetud lasanje tuleks ahjust välja võtta endale meeldival hetkel. Kas siis kui juust on peh-me ja täielikult sulanud või kui ta hakkab õrnalt pruunistuma. See pruunistumise hetk tuleb hästi täpselt ära tabada, sest paljud juustud muutuvad kõrbenuna üsna kibedaks – ja sellest oleks nõnda hea lasanje puhul kahju.
Kui lasanje valmis oli, panime ahju šokolaadikoogi. Sellest aga lähemalt mõni teine kord.
Mereandideks valisime ranna-karbid ja krevetid, nende asemel võib kasutada ka ükskõik mida muud meelepärast. Olen kasu-tanud isegi näiteks vürtsikilu, mis lasanjesse hakituna mõjub ka täitsa ootamatult ja huvitavalt. Samuti võib proovida nii sool-vees kui marinaadis müüdavaid
11.10.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtREKLAAM12
MIDA JUKU EI ÕPI,
seda internet teab-Ordi vanasõna
Ordi soovitab Windows® 7 Home Premium
Ordi Enduro 6075D+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 320GB kõvaketas, 2GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium P6000 protsessor, Intel HD graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 6 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, LAN, SD/MMC/MS kaardilugeja, 3xUSB, E-SATA, VGA, HDMI, veebikaamera, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
ordi House Extra+500GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium Dual Core E5700 protsessor, 1GB nVidia GeForce GT520 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
399 399 €€
399 399 €€ 21,5” Topview A293Wd 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, kontrastsus 30000:1, heledus 300cd/m2, vaatenurk 160/160, DVI – parim hind üldse
109109.90.90 €€
Ordi Enduro 9465B Extra+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium B940 protsessor, Intel HD2000 graafikakaart, kaal 2,5 kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
www.ordi.ee
ordi Classic Extra+1TB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i3-2100 protsessor, 1GB nVidia GeForce GT440 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
154154.90.90 €€
23” Samsung S23A300B LED, 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, MDC, vaatenurk 170/160, heledus 250cd/m2, DVI – elutruu pilt
ORDI Opera Plus+1TB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i5-2310 protsessor, 1GB nVidia GeForce GTX550 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
179 179 €€
24” LG E2441T-BN LED 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, kontrastsus 5M:1 , heledus 250cd/m2, vaatenurk170/160, DVI – ülimalt energiasäästlik
Ordi Enduro i3267B+15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i3-2310M protsessor, 1GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
Ordi Enduro i5298B Super+ 15,6” Full HD (1920x1080) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i5-2410M protsessor, 2GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 5,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
Ordi Enduro i769TB Plus+15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 1000GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i7-2630QM protsessor, 2GB Nvidia GT555M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat
499 499 €€
777 777 €€
599 599 €€
499 499 €€
699 699 €€
899 899 €€
Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448
Pakkumine kehtib 31.10 või kuni kaupa jätkub!
