Click here to load reader
Upload
mari-kooskora
View
153
Download
6
Embed Size (px)
Citation preview
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 1
EETIKA ÄRITEGEVUSESMari Kooskora, PhDÄrieetika õppematerjal 2008
DILEMMA 1
Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvõetav. Firma töötaja teab, et sama teenust on kliendil odavamalt võimalik saada konkurendilt.
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Kas firma töötaja peaks rääkima kliendile konkurendist või mitte?
EBS
2
DILEMMA 2
• Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatudpalgamaksmise süsteemi üle. Üks töötajatest onteinud terve aasta tublit tööd ja vajab igatitunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeimataseme järgi ning peale teda on veel palju teisi
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, j g g p p jtöötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhidteda ülendada.Mida nad peaksid tegema?
EBS
3
DILEMMA 3Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal koondatakse koos teiste töötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja koondamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt keda on kavas koondada et
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, kuuleb oma töötajalt, keda on kavas koondada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma?
EBS
4
DILEMMA 4
Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile.
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, p gMida peaksin tegema?
EBS
5
EETIKA ÄRITEGEVUSES
KAS vajame eetikat äritegevuses?
MIKS me vajame eetikat äritegevuses?
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, EBS
6
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 2
EETILISE KÄITUMISE MUDEL
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Kultuurilised mõjutused•Perekond•Haridus•Usk•Massimeedia / meelelahutus
Rolli ootused EBS
Organisatsioon•Eetika koodeksid•Organisatsiooni kultuur•Rolli mudelid•Tajutav surve tulemuste saavutamiseks•Premeerimise / karistamise süsteem
Poliitilised / juriidilised –õiguslikud / majanduslikud
mõjutused
Üksikisik•Personaalsus•Väärtused•Moraali-printsiibid•Kindlusetundeajalugu•Sugu
Eetiline käitumine
7
ASJAOLUD, MIS MÕJUTAVAD EETILISTKÄITUMIST:
Tugeva konkurentsiga keskkondKitsi keskkondSuur sõltuvus teistest organisatsioonidest
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, Suur sõltuvus teistest organisatsioonidestSuur organisatsioonisisene surve heade tulemuste saavutamiseksÕiguste delegeerimine ja uuendused (julgustavad loovust)Jne…
EBS
8
EETIKA JA ÄRIEETIKA
Kui EETIKA …… on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitudhea ja õige printsiibist.… on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtimainimtegevust ja eluväärtusi
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
inimtegevust ja eluväärtusi.… määrab kuidas inimesed peaksid üksteistkohtlema.Siis ÄRIEETIKA on … … eetika äritegevuses, mis sisaldab käitumist juhtivaid printsiipe ja reegleid ärimaailmas.
9
Normatiiv Tähendus, määratud kelle / mille poolt
Tasu / karistus
EETIKA Õige ja valeSüdametunnistus või põhjus
SüdametunnistusKiitus või süüdistus, maine
RELIGIOON Õige ja vale (patt) SüdametunnistusRELIGIOON Õige ja vale (patt)Usk / kiriku võim
SüdametunnistusKindel tasu ja karistus kõrgemalt poolt (Jumal)
ÕIGUS Legaalne ja illegaalneSeadusandlik võim
Karistused määrat. Õigusliku võimu-andja poolt (kohtud)
ETIKETT Sobiv ja sobimatuKultuuriliselt määratud
Sotsiaalne heakskiit või hukkamõist
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS 10
MORAALSED / EETILISED PRINTSIIBID
= praktilised käitumisjuhised
Omadused:Perspektiivsus – mõeldud kasutamiseks, inimeste käitumise juhisteks ja suunamiseks
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, käitumise juhisteks ja suunamiseksUniversaalsus – peaksid kehtima kõikide kohta, kes on sarnases situatsioonis, kuldne reegelÜlim tähtsus – esteetilise, õiguse ja õiguslikkuse suhtes ülimAvalikkus – peavad olema kõigile teatavaks tehtudPraktilisus – neid saab rakendada, võttes arvesse inimlikke piiranguid
EBS
11
EETILISED VÄÄRTUSED
Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks jaõigeks (Michael Josephon, 1988):
Ausus (honesty)Ausameelsus (integrity)Lubatuste pidamine (promise keeping)
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
Lubatuste pidamine (promise-keeping)Usaldatavus (fidelity)Avatus (fairness)Teistest hoolimine (caring for others)
Austus teiste vastu (respect for others)Kodanikutunne (responsible citizenship)Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence)Arvestamine (accountability) 12
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 3
MIKS ON OLULINE?Eetika ja ärieetika on muutunud tähtsaks akadeemilistes ja äri ringkondades, samuti ja eriti riigi juhtimises.Enam tähelepanu alates 1970-st aastatest, algus USA-s, 1980a-te algusest Euroopas, alates 1990 üha olulisem. 1990-te aastate (äritegevuse) kvaliteedi tunnusP l E i jt k d l d iti l i lt kõ i k
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
Peale Enroni jt skandaale saanud eriti laialt kõneaineks. Muutumas vaatenurk – ‘ethics pays’ e. eetika on kasulik.Tänapäeval pigem – ‘ethics matters’ e. eetika loeb, eetika on oluline.
Eetika ja vastutuse võtmine on tegude, otsuste kvaliteedi tunnus, ilma milleta ei saa eksisteerida pika-ajaliselt ning jätkusuutlikult (Kooskora, 2006). 13
(ÄRI)EETIKA (TÖÖ DEFINITSIOONID) (M. KOOSKORA, 2005)
Eetika avaldub tegudes, otsustamises, selles, milliseid kriteeriume arvesse võetakse, mille alusel tegu või otsus tehakse. Eetika näitab teo, otsuste kvaliteeti.Eetika on juhtimiskompetents.
kevad 2009Ärieetika M
ari j pEetika on julgus võtta vastutust.Viis kuidas koheldakse ennast ja teisi.Teha õigeid asju, õigel ajal, õigete inimeste suhtes ja õigel eesmärgil.
Kooskora, EBS
14
LÄHENEMISED ÄRIEETIKALE
Olulised mõisted – vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond.Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele).Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid kusjuures oluliseks saavad inimeste
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised.Silmas tuleb pidada:
Tegu iseenesestTeo eesmärkiTeo motiiviTeo sisuTeo tagajärgeTeo mõju 15
ÄRITEGEVUSE (ETTEVÕTLUSE) EESMÄRGID, VASTUTUS
Äritegevuse eesmärk – MIKS me tegutseme äris?
Tegevused äris – KUIDAS me tegutseme?
kevad 2009Ärieetika M
ari
Otsustamine – MILLINE on otsuse mõju teistele?
Vastutus – KELLE ees me oleme vastutavad?
Kooskora, EBS
16
ETTEVÕTTE, ORGANISATSIOONI TEGEVUSEEESMÄRGID, VASTUTUS, EETIKA
Organisatsiooni tegevuse eesmärk – MIKS me tegutseme organisatsioonis?Tegevused organisatsioonis – KUIDAS me tegutseme?Otsustamine – MILLINE on otsuse mõju teistele?Vastutus – KELLE ees me oleme vastutavad?
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
Vastutus KELLE ees me oleme vastutavad?Eetika õpetab meid diskuteerima, väitlema, põhjendama ja argumenteerima, eesmärgiks ei ole manitsemine, vaid valikute tegemine ja käitumise suunamine. Seega on abiks valikute tegemisel, millist tegevust võiks pidada lubatuks ja millist tegevust tuleks vältida ehk kuidas suunata oma tegevusi.
Mitte küsimus – kas (äri)tegevus või eetika? Vaid oluline on tasakaal (äri)tegevuse ja eetika vahel 17
EETIKAKOODEKSID1. Normatiivsed (rules-based) –täpsed ettekirjutused
positiivses vormis: ettevõttes kehtivad eetilised veendumused (mõtlemisstandardid) negatiivses vormis: käitumisnormid, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik.
kevad 2009
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
j2. Väärtustele tuginevad – tavaliselt lühikesed ja
üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta.
3. Sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) firma kohustused kõigi oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees. 18
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 4
EETIKAKOODEKSITE LOOMINE
Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?Kas on see mõeldud juhisena või peab ta sisaldama
kevad 2009
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
j pkindlaid nõudmisi firma töötajatele?Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel?Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kuiväljaspool?
19
Eetika äritegevuses
Juhtumite lahendamine
JUHTUMITE LAHENDAMISEL 1Kas on meil tegemist (eetilise) probleemiga?
Kus on (milles seisneb) probleem?
kevad 2009Ärieetika M
ari
Miks on see / mis teeb sellest eetilise probleemi?
Kooskora, EBS
21
JUHTUMITE LAHENDAMISEL 2Mis on juhtunud?
Miks see juhtus? / Kuidas see juhtus?
Kes on hõlmatud? (erinevad huvilised
kevad 2009Ärieetika M
ari Kes on hõlmatud? (erinevad huvilised, sidusrühmad, nende huvid, vajadused, tegevused)?
Kes on vastutav ja Miks?
Kooskora, EBS
22
JUHTUMI ANALÜÜSIMISEL
Tegu ise – oli see õige, vale, kohustuslik, vabatahtlik, moraalselt neutraalne ja miks / miks mitte?Tagajärjed – kas tagajärjed olid head, halvad, erapooletud ja miks / miks mitte kellele?
kevad 2009Ärieetika M
ari erapooletud ja miks / miks mitte, kellele?Omadused – kuidas me iseloomustame teostajat? Vooruslik, paheline, neutraalne?Eesmärk, motiiv – mis oli teo eesmärk (hea tahe, kurjus, tahtlik, neutraalne, osavõtmatu)?Vastata küsimustele MIS? KUIDAS? MIKS?
Kooskora, EBS
23
JUHTUMITE ANALÜÜS KOLMEL TASANDIL:
Majanduslik – teemad, mis seotud äritegevuse, strateegia ja tehniliste oskustega; Psühholoogiline / sotsioloogiline – hõlmab juhtimist (eestvedamist) ja suhtlemisoskusi; Eetiline hõlmab personaalseid väärtusi ja
kevad 2009Ärieetika M
ari Eetiline – hõlmab personaalseid väärtusi ja hoiakuid.
Esimene tase – tegevuse maailm; Teine ja kolmas tase – inimeste maailm. (Vazquez-Dodero, 2002)
Kooskora, EBS
24
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 5
JUHTUM / KONFLIKT
I Konflikti kirjeldus
II Osapoolte kirjeldus
kevad 2009Ärieetika M
ari
III Konflikti lahendus
Kooskora, EBS
25
JUHTUMI ANALÜÜS
Formuleerida probleem – milles seisneb konflikt või oht konflikti tekkimiseks?Pakkuda välja võimalikke lahendusi (eeldades konflikti olemasolu) kasutades ärieetilise konflikti
kevad 2009Ärieetika M
ari konflikti olemasolu) - kasutades ärieetilise konflikti lahendamise juhendit
Kooskora, EBS
26
JUHTUMI ANALÜÜSIMISEL
Uurida juhtumit juriidiliselt – seaduslik ja/või eetiline või mitteVõrrelda juhtumit võimalike abijuhistega (formaalsed, mitteformaalsed)Leida juhtumile sobivad eetilised printsiibid
kevad 2009Ärieetika M
ari Leida juhtumile sobivad eetilised printsiibid (teleoloogiline, deontoloogiline, relatiivne)Analüüsida rakendades erinevate eetiliste teooriate / lähenemiste seisukohtiTeha eetiline valik ja anda hinnang tagajärjele
Kooskora, EBS
27
ABIJUHISED
FORMAALSEDKorporatsiooni (ettevõtte) poliitikaEetilised koodeksid“kuldne reegel”
kevad 2009Ärieetika M
ari
MITTEFORMAALSED (intuitiivsed)EMA-test – kas avaldaksite otsuse oma lähedastele?TV-test – kas julgeksite teatada sellest otsusest avalikkusele?LÕHNA-test – tundub hea, õige “lõhnab hästi”TEISE NAHAS OLEMISE test – kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise olukorda?TURU –test – kas teie otsus annab turul eelise?
Kooskora, EBS
28
EETILISED LÄHENEMISEDRelativism – võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekteTagajärgede eetika (J. Bentham) – tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid) Kohustuste eetika (I. Kant) – õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine teiste kohtlemine eesmärkidena mitte vaid
kevad 2009Ärieetika M
ari väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas Õigused ja õiglus (J. Rawls) – võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult Vooruste eetika (Aristotle) – Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole Hoolimise eetika (C. Gilligan) – vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine Post-modernistlik eetika – tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks ei leida sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid
Kooskora, EBS
29
RELATIVISM
Relativism – võtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte Eetiline käitumine on määratletud üksikisikute ja gruppide kogemuste aluselRelativistlikud või olulised (tähtsad) teised
kevad 2009Ärieetika M
ari Relativistlikud või olulised (tähtsad) teised (ülejäänud) on eetiliste standardite määratlemise aluseksSellised seisukohad võivad aja jooksul muutuda
Kooskora, EBS
30
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 6
TAGAJÄRGEDE EETIKA – EGOISTLIK JAUTILITARISTLIK PERSPEKTIIV
Kas see tegu on tõesti minu või minu organisatsiooni parimates pikaajalistes huvides? Kas on sobiv ja oodatud kui ma mõtlen, arvestan selle situatsiooni tagajärgedega ainult endale?***
kevad 2009Ärieetika M
ari ***Kui ma arvestan kõikide võimalike enda teo tagajärgedega, tulemustega kõigi suhtes, kes on seotud, kas tulemus on parem või halvem meile kõigile? Kui tõenäosed on tagajärjed ja kui olulised need on?
Kooskora, EBS
31
HEDONISTLIK KALKULEERIMINEMõisted ‘mõnu’ ja ‘valu’
Tegu hinnatakse selle tagajärje:Sügavuse (kui sügav on tunne)Intensiivsuse (kui palju toob tegu mõnu või valu)Kestvuse (kui kauaks)
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, Kestvuse (kui kauaks)Kindluse või ebakindluse (kui suur tõenäosus onmõnu või valu loomiseks)Läheduse ja kauguse (sellest tulenevalt kui kiirestineed tagajärjed ilmnevad)Kas need tunded viivad ka tulevikus mõnu või valutekkimiseleUlatuse (kui paljusid inimesi see tegu mõjutab)
EBS
32
KOHUSTUSTE EETIKA
Kelle suhtes on mul selles situatsioonis kohustusi?Mis võib juhtuda kui kõik tegutseksid samal moel kui mina? Kas ma kohtlen inimesi selliselt, et ainult saada midagi enda (oma organisatsiooni) jaoks või mõtlen
kevad 2009Ärieetika M
ari midagi enda (oma organisatsiooni) jaoks või mõtlen ma ka sellele, millised on nende soovid? Neile küsimustele vastamine arendab diskussiooni juhtide / liidrite professionaalsete kohustuste üle organisatsioonis ja samuti ka personaalse vastutuse osas, kui inimene teiste inimeste suhtes.
Kooskora, EBS
33
ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIAI. KANT
Iga õigus sünnitab kohustuseKohustused tulenevad õigustest
Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on
kevad 2009Ärieetika M
ari
Kuldne reegel:- Käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituvad sinuga
Kooskora, EBS
34
ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEOORIAI. KANT
Absoluutsed õigusedõigus eluleõigus vabaduseleõigus privaatsusele
Peamised kohustused- vägivaldsusetus- usaldusväärsus- ausus
kevad 2009Ärieetika M
ari
õigus turvalisuseleõigus teadaõigus omandile
- õiglus- enesekriitilisus- täiustumispüüd
Kooskora, EBS
35
KATEGOORILINE IMPERATIIVI. KANT
Kanti arvates fundamentaalne moraaliseadus, mis on niisamaobjektiivne nagu loodusseadused.Kui saad oma tegu, antud tegu, laiendada kõikidele, et kõikvõiksid samamoodi teha, siis on tegu moraalne ehk õige tegu,kui ei, siis vale.
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Kategooriline imperatiiv konkretiseerub põhimõttes, et inimesttuleb käsitleda eesmärgina ja inimest ei tohi mitte kunagikasutada kui vahendit.Inimene ei tohi olla teisele inimesele vahendiks mingi eesmärgisaavutamisel. Kant väljendab seda sõnadega, et iga inimene onise moraalne agent.
EBS
36
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 7
ÕIGUSTE JA ÕIGLUSE PERSPEKTIIV
Kelle õigusi pean ma selles situatsioonis arvestama?Kas ma austan peamisi inimõigusi ja inimeste vajadust olla väärikas? Kas ma kohtlen kõiki õiglaselt?
kevad 2009Ärieetika M
ari Kas ma kohtlen kõiki õiglaselt? Kas kõigil on olnud võrdsed võimalused? Kas on suuri erinevusi ‘võitjate’ ja ‘kaotajate’ vahel, mida saaks / oleks saanud ära hoida?
Kooskora, EBS
37
VOORUSTE EETIKA
Kas ma käitun siin ausalt, ausameelselt, väärikalt? Mida teeks kombekas, aus inimene samas olukorras? Inimese iseloomu:
Voorused nagu ausus julgus mõõdukus ausameelsus
kevad 2009Ärieetika M
ari Voorused nagu ausus, julgus, mõõdukus, ausameelsus, osavõtlikkus, enesekontrollPahed – ebaausus, valelikkus, halastamatus, ahnus, ausameelsuse puudumine, isegi argus Arusaam et tegevus on moraalselt õige kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi ja moraalselt vale, kui tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.
Kooskora, EBS
38
HOOLIMISE EETIKA
Vaade isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele, nt hoolimine perekonnast ja sõpradest, andes teise perspektiivi. Kuidas teised mõjutatud osapooled tunnevad ennast selles situatsioonis?
kevad 2009Ärieetika M
ari ennast selles situatsioonis? Kas ma saan hoiduda teistele viga tegemast? Milline lahendus kõige tõenäolisemalt kaitseb / hoiab terveid ja harmoonilisi suhteid osapoolte vahel?
Kooskora, EBS
39
POST-MODERNISTLIK EETIKA
Millised normid saaksime me koos välja töötada, et jõuda vastastikku aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras?Kuidas me saavutame rahumeelse konfliktilahenduse mis hoiaks ära kiirustamise kõige
kevad 2009Ärieetika M
ari konfliktilahenduse mis hoiaks ära kiirustamise kõige mõjukamate asjaosaliste poolt?Tähelepanu pööramine diskussioonidele, koostööle selleks, et jõuda vastuvõetava tulemuseni, isikute omavahelistele suhetele – aitab meil laiendada diskussiooniteemasid moraali, moraalsuse ja eetika üle ärimaailmas.
Kooskora, EBS
40
kevad 2009Ärieetika M
ari
TERVIKLIK LÄHENEMINE EETILISTE PROBLEEMIDELAHENDAMISEL (M. KOOSKORA, 2006)
TEO TEGIJA(D)
SUHTED / MÕJU TEISTELE Kooskora, EBS
MOTIVATSIOON / PRINTSIIBID
TEGU /TEGUVIIS
TULEMUSED /TAGAJÄRG
) TEISTELE
DISKUSSIOONID /ARUTELUD MORAALI JA EETIKA ÜLE, EETILINE KÄITUMINE JA TEGUTSEMINE
41
EETILISE OTSUSTAMISPROTSESSINELI ETAPPI
1. Tuleb hinnata, milliseid osapooli otsus mõjutab jamil viisil, kas kellegi huvid on kahjustatud.
2. Otsust tuleb hinnata eetika seisukohalt, lähtudesühiskonnas kehtivatest moraalinormidest jamissioonis sisalduvatest eetilistest printsiipidest
kevad 2009
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
missioonis sisalduvatest eetilistest printsiipidest.3. Moraalinormidele vastavus peaks olema
lahendusvariandi valimisel esmane kriteerium.4. Kohustumine eetiliselt käituma.
42
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 8
JUHTUMI LAHENDAMISEL
Põhjendada, miks valisite selle lahenduseMääratleda konflikti põhjusMilliseid oskusi vajab juht, et toime tulla konfliktide lahendamisega?Milli t k id õi l k d l d
kevad 2009Ärieetika M
ari
Millist kasu said või oleks saanud osapooled konflikti lahendamisest?
Kooskora, EBS
43
EETILINE VALIK
Vaadata otsus üle eelmiste sammude põhjal
Võtta otsus vastu
kevad 2009Ärieetika M
ari
Analüüsida, kas on võimalik vältida sellist konflikti tulevikus
LEPPIDA SELLEGA!ÕPPIDA SELLEST!
Kooskora, EBS
44
OBJEKTIIVSED MORAALSED TÕED
…Näited peamistest moraaliseadustest, need printsiibid on vajalikud heaks eluks ja arenguks inimühiskonnas.
Moraalselt on vale piinata teist inimest lõbu pärastÄra tapa süütut inimestÄra tekita mitte vajalikku valu või kannatust
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, Ära tekita mitte vajalikku valu või kannatustÄra valeta ega petaTäida oma lubadusi ja austa kokkuleppeidÄra võta teiselt inimeselt tema vabadustRäägi tõtt või vähemalt ära valetaTegutse õiglaselt, kohtle võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid vast.Täna. Näita üles tänulikkust sulle osutatud teenete eestAita teisi inimesi, eriti siis kui selle kulu on sulle minimaalneTäida õiglasi seadusi
EBS
45
Eetika äritegevuses
Juhi eetika
JUHI EETIKA
- tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest normidestja väärtustest, kodusest kasvatusest japerekonnast, haridusest, religioonist, suhtlemisestteiste inimestega jne.
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, EBS
47
JUHI ROLL
Rolli moodustavad normatiivselt heakskiidetudtoimingud, mida oodatakse teatud staatusega isikult(juhilt).Juhtimise puhul on suhtel vähemalt 3 osapoolt:
• juht;
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, • juht;• tema alluvad;• ülemused.
EBS
48
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 9
JUHI EETIKA VÄLJENDUB JÄRGMISELT:
1. Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid.2. Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni.3. Kuidas organisatsioon kohtleb kliente, aktsionäre,
t ij id j kli t
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
tarnijaid ja kliente. EBS
49
Ärieetika Mari
Endised juhid Kaasaegsed juhid
Peamine roll Priviligeeritud seisuses, käskude jagaja, manipulaator, kontrollija
Hõlbustaja, meeskonna liige, õpetaja, advokaat, sponsor, treener
Õppimine ja teadmised
Perioodiline õppimine, kitsa ala spetsialist
Pidev eluaegne õpe, üldistaja, mitmekesiste oskustega
Tasu kriteeriumid Aeg, pingutus, ametinimetus Oskused, tulemused
Kultuuriline orientatsioon
Üks kultuur, üks keel Mitmed kultuurid ja keeled
Peamine mõjutamise vahend
Formaalne võim Teadmised (tehnilised ja suhtlemisoskus)
Vaade inimestele Potensiaalne probleem Peamine ressurss
kevad 2009Kooskora, EBS
Peamine kommunikatsiooni mudel
Vertikaalne (ülalt-alla) Mitmesuunaline
Otsustamise stiil Limiteeritud väljund üksikotsustele
Laiapõhjaline sisend ühisotsuste jaoks
Eetilised kaalutlused
Tagant järele mõtlemine Eelnev mõtlemine, kaalutlemine
Inimestevaheliste suhete olemus
Võistluslik (võit-kaotus) Koostöö (võit-võit)
Võimu ja võtme-info käsitlemine
Peidetud, infole piiratud juurdepääs
Jagatud, infole lai juurdepääs
Suhtumine muutustesse
Vastuseis, takistamine Hõlbustamine, kergendamine50
TÖÖTAJATE JA TÖÖANDJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED· Õigus tööle · Kohustus rakendada õiglasi töötajate
palkamise- ja töölt vabastamise reegleid· Õigus õiglasele palgale · Kohustus garanteerida õiglane
töötasu· Õigus ühineda · Kohustus aktsepteerida ametiühingute tegevust
· Õigus privaatsusele ja pereelule · Kohustus austada perekonda
· Õigus südametunnistuse- ja kõnevabadusele
· Kohustus aktsepteerida töötajatelt õiglast kriitikat
· Õigus kaitsele · Kohustus tunnustada töötajate õigust
kevad 2009Ärieetika M
ari
oma huve kaitsta· Õigus osalusele ja teabele · Kohustus informeerida töötajaid ja
nendega nõu pidada· Õigus tervislikule töökeskkonnale · Kohustus seda garanteerida
· Õigus töörahulolule · Kohustus parandada töö kvaliteeti
· Kohustus täita töölepingu tingimusi · Õigus seda töötajatelt nõuda
· Kohustus firmale lojaalne olla · Õigus nõuda töötajatelt lojaalsust
· Kohustus austada ettevõtte käitumis-reegleid ja moraalinorme
· Õigus nõuda korralikku käitumist töökohal
Allikas: Employers’ and employees’ rights and duties (Harvey, B. Business ethics: a European Approach, Hertfordshire, 1994, lk. 57).
Kooskora, EBS
51
JUHTIDE EESKUJU
Tihti on ühiskondadel, organisatsioonidel oma juhtide nägu, juhid annavad oma tegevusega eeskuju, neid jälgitakse ja nende järgi käitutakse. Poliitilistel ja ärijuhtidel on teatud võim ning nendelt oodatakse selle õiglast kasutamistkuid see võim on eelkõige võimalus midagi teha korda saata, mitte õi k ll i ül õi l ll õ d ’ k i t i d
kevad 2009 Ärieetika Mari Kooskora, EBS
võim kellegi üle ega võimalus olla ‚võrdsem’ kui teised. Võimu kuritarvitamisel kaob usaldus ning suhtumine juhtidesse ja nende tegevusse muutub skeptiliseks ja negatiivseks ning samas annab see selge signaali ka teistele. Juhtide vaated ja hoiakud võetakse tihti üle ühiskonna / organisatsiooni liikmete poolt. Aga kui juht toimib vastavalt ausalt ja õiglaselt, siis on ka teistel liikmetel raskem langetada valesid otsuseid.
52
MIDA SAAVAD JUHID TEHA EETILISEKÄITUMISE TAGAMISEKSORGANISATSIOONIS?
Palgata õigeid inimesi;
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Seada rohkem norme kui reegleid;Vältida enese sattumist isolatsiooni;Anda eeskuju eetilise käitumise osas.
EBS
53
JUHTIMISE EETIKA TÜÜBID:
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Tunnused Immoraalne juhtimine
Amoraalne juhtimine
Moraalne juhtimine
Eetilised normid
Otsused, teod ja käitumine on
Pole moraalne ega moraalitu, kuid
Eetiline eestvedamine
EBSaktiivses vastuolus moraaliga
otsused ei arvesta moraalseid kaalutlusi
on juhtimise tavapärane osa
Motiivid Omakasu individuaalsel või ettevõtte tasandil
Head kavatsused, kuid teisi ei arvesta
Taotletakse edu, kuid eetilistes raamides (ausus, seaduslikkus, kohusetunne)
54
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 10
JUHTIMISE EETIKA TÜÜBID:
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora,
Tunnused Immoraalne juhtimine
Amoraalne juhtimine
Moraalne juhtimine
Eesmärgid Kasum ja edu mistahes hinnaga
Tasuvus Tasuvus seaduslikke ja eetilisi norme EBS
garvestades
Suhtumine seadustesse
Seadus on takistuseks, mis tuleb ületada
Seadus on eetika alus. Põhiküsimus on, mida seadus lubab teha
Seaduse järgimine on eetilise käitumise minimaalne tase
Strateegia Eesmärgi nimel kasutatakse kõiki võimalusi
Isiklik eetika võib olla. Seadust järgitakse kui seda tegema peab
Eetika üldtunnustatud normid 55
MORAALI PRINTSIIBID JUHTIDELE
Inimelu väärtustamine: Inimeste elu tuleb austada.Autonoomia, ‘sõltumatus’: Kõik isikud on oma olemuseltväärtuslikud ning nad omavad õigust enesemääramisele.Ausus: Tõde tuleb välja öelda neile, kes peavad sedateadma. Ausus on ausameelsus, tõe rääkimine ja austus,lugupidamine.
kevad 2009Ärieetika M
ari Kooskora, g pLojaalsus: Lubadusi, lepinguid, kokkuleppeid tuleb austada.Õiglus: Inimesi tuleb kohelda õiglaselt. Inimesel on õigusõiglaseks, erapooletuks, võrdseks kohtlemiseks. Inimesel onkohustus kohelda teisi õiglaselt.
EBS
56
KOHLBERGI MORAALSE ARENGU TEOORIAEelkonventsionaalne tase õige ja vale määravad isiklikud tunded,
egoism. I tasand – kuni koolieani. KUULEKUS & KARISTUS II tasand – alates 3a. INDIVIDUALISM & VASTATIKKUS
Konventsionaalne tase subjektiivsed tunded, kollektiivne mõju, autoriteetsed figuurid Kohustus = reeglid ja normid
kevad 2009Ärieetika M
ari autoriteetsed figuurid. Kohustus reeglid ja normid.III tasand – HEA POISS & HEA TÜDRUKIV tasand – KORD & SEADUS
Postkonventsionaalne tase viitamine objektiivsetele printsiipideleAreneb ABSTRAKTNE MÕTLEMINEV tasand – Võimalikult palju head võimalikult paljudele. Teleoloogiline eetikaVI tasand– HEA KÕIGILE – Kanti absoluutne eetika. Moraalne inimene neid tegusid ei tee
Kooskora, EBS
57
Eetika äritegevuses
Vastutustundlik ettevõtlus
kevad 2009
MIS?VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR)
Kõige lihtsamalt öeldes:
Mida Sa teed?Kuidas seda teed?
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Millal? ja …Mida selle kohta räägid?
59
kevad 2009
MIKS? VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS
Maailm meie ümber on muutunud
Inimene on muutunudVäärtused on muutunud
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Töötegemine on muutunudEttevõtte vorm, sisu ja mõju on muutunudÜhiskonna ootused ettevõtete suhtes on muutunudKapitalism = sotsiaalse koostöö süsteemEttevõte = sotsiaalne, ühiskondlik kodanik
60
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 11
kevad 2009
UUS JA VANA VAADE (CHARLIE O’MALLEY)
ETTE-VÕTE
ÜHISKONDKESKKOND
ÜHISKOND
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
KESKKOND
VÕTE
ETTE-VÕTE
61
kevad 2009
OLULINE ☺
Ettevõte, organisatsioon on sotsiaalne institutsioon,koosneb inimestest ja mõeldud eelkõige inimesteleteenuste osutamiseks.
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
See, kuidas ettevõte, organisatsioon tegutseb, onmääravaks faktoriks. Kui äri aetakse tegevuse eestvastutust võtmata, kaotab ettevõte, organisatsioonlepingu ühiskonnaga.
62
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS
= vastutuse võtmine oma tegevuse eest!
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
63
kevad 2009
VASTUTUSE PÜRAMIID (CARROLL, 1991)
FILANTROOPILINE
Olla hea (korp.) kodanikPanustada kogukonnale;
tõsta elukvaliteeti
EETILINE
Oll tili
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Olla eetiline.Teha seda, mis on õige ja õiglane.
Mitte põhjustada kahju.
SEADUSLIK
Järgida seadusi.Seadused on ühiskonna kodeeringud õigest ja
valest.Järgi mängureegleid.
MAJANDUSLIK
Ole kasumlik.See on kõige alus, sellel põhinevad teised. 64
kevad 2009
TULEB LEIDA VASTUSED:Kas äri/ettevõtluse eesmärk on endiselt ainult kasum või ka kaasaaitamine üldisele positiivsele arengule?Kas vastutus ja eetika on ettevõtte jaoks midagi ekstra või äri üks loomulik osa?Kas vastutusest ja eetikast äris on mõtet rohkem rääkida?
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Kas nii suurtel kui väikestel ettevõtetel on ühesugune vastutus?Kas standardid ja aruandlus selles vallas aitavad ettevõtete tegevust läbipaistvamaks muuta või muutuvad rutiiniks?
65
kevad 2009Ärieetika M
ari
OMANIKE VS HUVIGRUPPIDE HUVID
Milton Friedman (1970):
‘… vabas ühiskonnas… on ainult ühte liiki ettevõtte sotsiaalset vastutust –kasutada oma vahendeid …
R. Solomon (1992/ R.E. Freeman 1993):
‘… ettevõtete juhid peavad arvestama nende huvigruppide
Kooskora, EBS
ja suurendada kasumit nii kaua kuni tegutseb vastavalt mängureeglitele…’‘… in a free society… there is only one social responsibility of business – to use its resources… to increase its profits so long as it stays within the rules of the game…’
huvidega, keda võivad mõjutada nende otsused või teod …’ ‘… corporate managers must take into account the interest of those stakeholders that may be impacted by their decisions and actions…
66
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 12
kevad 2009
ERINEVAD HUVIGRUPID
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
67
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR) …CSR ‘kõike-hõlmav’ terminMitmed dimensioonid, seotud paljude valdkondadegaVäärtust loov tegevus (kolmik-P: profit, people, planet –kasum, inimesed, planeet) (seos ‘korporatiivse kodanikuga’)Erinevate huvigruppide koostöö vormR hk k i h t
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Rohkem kui heategevusÜletab legaalset vastutustKuid: definitsioon sõltub sotsiaal-poliitilisest keskkonnast, ajaloolistest traditsioonidest, eriolukordadest (kriisid) ja hetke majanduslikest trendidest
68
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR) …
Eristatakse:EttevõttesiseneEttevõtteväline
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
69
kevad 2009
OLLA VASTUTUSTUNDLIK = OLLAJÄTKUSUUTLIK JA TÕSTA ELUKVALITEETI
‘Maailm on muutumas paigast, kus väärtust loodi vertikaalset käsu ja kontrolliliini pidi, kohaks kus järjest enam luuakse väärtust horisontaalselt, suhete ja koostöö kaudu’
Thomas Friedman, Financial Times, Nov 2005
‘Me oleme valinud CSR strateegia oma k k t i õi l t d i k ’
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
konkurentsivõimaluste suurendamiseks’ Gunter Verheugen, European Commission
‘Organisatsiooni pühendumine kestvale majanduslikule arengule, töötamine koos oma töötajatega, nende peredega, kohaliku kogukonna ja ühiskonnaga aitab tõsta elukvaliteeti’
World Business Council for Sustainable Development
70
kevad 2009
OLLA VASTUTUSTUNDLIK = ARENDADAETTEVÕTET
Vastutustundliku ettevõtte töötajaid on uhked oma töökoha üle. Raha on vahend ettevõtte arendamiseks, mitte selle eksisteerimise eesmärgiks’
Peter Pruzan, CBS, Denmark
CSR ei ole kulu vaid pigem võimalus
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
CSR ei ole kulu, vaid pigem võimalus. Ole Stavad, Minister of Business and Industry, Denmark
‘Uus innovatsiooni paradigma on tekkimas: partnerlus eraettevõtete ja ühiskondlike huvide vahel toob kaasa kasumlikku ja kestvat muutust mõlemale osapoolele.’
R. Moss Kantor, May 1999
71
kevad 2009
OLLA VASTUTUSTUNDLIK = PAREM FINANTSTULEMUS
Ettevõtted, kes on hõivatud ja teevad tõsiseidjõupingutusi selle nimel, et defineerida CSR jaintegreerida neid põhimõtteid oma tegevuse kõikidesseaspektidesse, usuvad, et CSR alasel tegevusel on heamõju nende äritegevuse majanduslikule tulemusele.
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Paranenud finantstulemusedVähenenud tegevuskuludParem brändi imago ja maineSuurenenud müük ja kliendilojaalsusKasvanud tootlikkus ja parem kvaliteetSuurenenud võime köita ja hoida paremaid töötajaidSuurem ligipääs kapitalile…
72
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 13
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS (CSR)= ETTEVÕTTE ‘MORAALNE’ ARENG?
I madalaim tase – AmoraalsusII tase – LegaalsusIII tase – Vastutustundlikkus, reageerimineIV tase – Arenev eetiline
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
IV tase Arenev eetilineV tase – Arenenud eetiline
73
kevad 2009
KUIDAS ARENDADA MAJANDUSLIKKU JA SOTSIAALSETARENGUT
Vastutus keskkonna, ühiskonna eesHuvigruppide ees, sh töötajate eesMiks peaks ettevõte investeerima sotsiaalsesse tegevusse:
P töök kk d h d tööt j d jää d ll
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Parem töökeskkond, head töötajad jäävad allesTooted / teenused, mida on vaja ja mis meeldivad endale ning klientideleMeeldiv koostöö partneritegaEttevõtte tegevus on kasumlikToodab omanikele ja rahastajatele vara (ka mittemateriaalset)Maine kasv 74
kevad 2009
TÖÖ ÜHISKONNA HEAKS
CSR on probleemide muutmine võimalusteks!Ettevõte on seda edukam, mida edasijõudnum ja konkurentsivõimelisem on ühiskond.Eestile on iseloomulik väike koostöövaim, pöörakem see enda t ge seks näidates eesk j teistele ☺
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
see enda tugevuseks, näidates eeskuju teistele ☺Hariduse ja koolitusealane abi ja toetus;Tegevused väärtuste, vaadete muutmiseks;Avardub arusaamine keskkonnast, sotsiaalsed vaated.
Summad heategevuseks ja sponsorlus – lihtsamad,kuid raha andmine heategevuseks pole pikaajaliseltjätkusuutlik.
75
kevad 2009
MÜÜDID (I)
CSR on KALLIS
CSR on “rikaste ja ilusate” kallis lõbuVäikeste ja alustavate
õ õ
CSR on ettevõtte tegevuse loomulik osa
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
CSR on äritegevuse osa
ettevõtete jaoks võimatu loomulik osa
Võtmeks jätkusuutlikkusele
Strateegia vs heategevus
76
CSR on PR
CSR on seotud ettevõtte põhiväärtuste ja ettevõtte strateegiaga
Vertikaalne ja horisontaalne
Müüdid (II)
Enam CSRi = Rohkem sisu PR materjalides
“Aitamine” teeb sinust
CSR on äritegevuse osa
Pole suunatud vaid ühele sidusrühmale, vaid tasakaalustab kõiki
“hea” ettevõtte
CSR on omaniku / juhi naise jaoks Juhtimisfunktsioonide
integreeritud osa
Toimib, kui ettevõtted mõtlevad “Jätkusuutlikult”, ik t d il
Müüdid (III)
Sõltub juhi harrastustest
“Meid ei puuduta” on
CSR on äritegevuse osa
pikemat edu silmas pidades
Meid ei puuduta on juhtkonna pärusmaa
Toetused ja annetused
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 14
kevad 2009
UURINGUD EESTI ETTEVÕTETE SEAS
Uuringud kevadel 2003, EBSIntervjuude ja ankeetide vormisosalesid 24 + 30 + 8 Eestiettevõtet eri tegutsemisaladeltTulemused:
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Tulemused:Väikeettevõtted - sotsiaalne vastutus =ühiskonna liikmetele antakse töödKeskmised ettevõtted - Teadlikkus suurem,kuid suuresti võrdsustatud sponsorlusegaSuurettevõtted - Kogu tegevus on üldinesotsiaalne vastutus
79
kevad 2009
KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004
Juhid vs omanikud; aastad 95-2000 ja 2000-2004Nägemus ‘sotsiaalsest vastutusest’ erinev tippjuhtidel ja omanikel ning ‘tippjuht-omanikel’Kui 1990-ndatel praktiliselt keegi ei mõelnud ühiskonna, keskkonna peale tähtsad olid vaid enda ettevõtte huvid
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
keskkonna peale, tähtsad olid vaid enda, ettevõtte huvid (esmatähtis ‘kasumi-teenimine iga hinnaga’), on tänaseks olukord muutunud.Nüüd on oluline viis, kuidas ettevõte tegutseb, kuidas saavutab kasumit, otsitakse ‘pehmemaid’ võimalusi, kuid sotsiaalset vastutust peetakse suuresti marketingi ja ‘PR’ osaks (vahendiks).
80
kevad 2009
KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004 (JÄTK)
Peamised huviliste grupid:Meedia, avalik arvamus;Töötajad (mitte tippjuhid)Kliendid, tarnijad
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Pankade tähtsus on kõrge, kuid on märkimisväärselt vähenenud võrreldes 1995-2000.a; Hoiakud riigi suhtes näitavad kahte vastandlikku seisukohta (riik kui abi; riik kui vaenlane)
81
kevad 2009
KOKKUVÕTE EESTI TIPPJUHTIDE JA OMANIKEUURINGUST SUVEL 2004 (JÄTK)
Omanikud (seisukohad kohati lahknevad):Kasumiteenimine esmatähtis;CSR nagu mask ja PR vahend;Ettevõtte omamine on juba CSR tegevus;CSR võib olla omakasupüüdlik;Ettevõtet käsitletakse kui vahendit, mitte organiseeritud eesmärki.
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
Tippjuhid:CSR selgesti kasvav valdkond;Näevad ka laiemat pilti (helikopter mõtlemine?);Peamine eesmärk kasumiteenimine;Positsioneerivad endid meeskonna kaudu – kasulikum;Arvestavad rohkem töötajatega;Omanike aktsionäride kohtlemine peamiste huvilistena märgatavalt vähenenud.
82
kevad 2009
UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005
Vastajaid 88 ettevõtte esindajat erasektorist, valitud Äripäeva ‘Top 100 ettevõtte 2004’ hulgast, Äripäeva lisaväljaandest ‘Tippjuhid 2004’;E-kirjad ettevõtete juhtidele, küsitlus on-line põhimõttel;
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
põhimõttel; Vastajad – tipp- ja keskastme juhid, ettevõtjad, tippspetsialistid;Ettevõtted erinesid suuruse, päritolu, tegevusvaldkonna osas; Vastajatelt positiivne tagasiside ja huvi teema vastu☺
83
kevad 2009
UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005 –PEAMISED TULEMUSED
o Tähtsamad ühiskondliku vastutuse valdkonnad: o Heaks tööandjaks olemine;o Seaduste ja regulatsioonide täitmine;o Sponsoreerimine ja heategevus.o Peamised motivaatorid, kasud:
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
o Peamised motivaatorid, kasud:o Paranenud suhted partneritega; o Omanike huvid;o Ettevõtte maine parandamine.o Peamised takistused:o Valitsuse poolse toetuse puudumine;o Rahaliste vahendite vähesus;o Ajapuudus. 84
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 15
kevad 2009
UURING EESTI ETTEVÕTETE SEAS KEVAD 2005 –PEAMISED TULEMUSED
o ‘Ettevõtte sotsiaalse vastutuse’ tähendus suhteliselt segane;
o Väga harva loetakse strateegia osaks;o Ei osata näha otsest kasu;
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
;o Peetakse pigem lühiajaliseks tegevuseks;o ‘Sotsiaalse’ osatähtsus liialt rõhutatud; o Tulevikuperspektiivid ebaselged.
85
kevad 2009
VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSETULEVIKUPERSPEKTIIVID EESTIS
o Vaja suurendada ettevõtete juhtide teadlikkust, mõistmaks CSR vajadust;
o Täpsustada kontseptsiooni sisulist, praktilist tähendust, pakkuda koolitusvõimalusi ja kaasata juhte;
o Asetada rõhk pigem ‘vastutustundlikule ettevõtlusele’ kui ‘ tt õtt ühi k dlik l ( t i l l ) t t l ’
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
‘ettevõtte ühiskondlikule (sotsiaalsele) vastutusele’;o Julgustada ‘heade praktikate’ kogumist, avalikustamist,
suurendada diskussiooni selles osas; jätkata ja arendada edasi uurimistööd;
o Arendada laiaulatuslikumat, tõhusamat koostööd riigi ja MTÜ-de tasandil.
86
kevad 2009
ETTEVÕTTE (ÜHISKONDLIK) VASTUTUS(CSR) - KOKKUVÕTE
Kapitalism – sotsiaalse koostöö süsteemOluline – kuidas luuakse väärtustCSR ettevõtte pühendumine jätkusuutlikule arengule, CSR b it tõ t h l
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
CSR – peab aitama tõsta heaoluEttevõte = sotsiaalne, ühiskondlik kodanikErinevad huvigrupid – keskenduda neile, kes on ettevõttele tähtsaim, Mitte lihtsalt anda tagasi, vaid investeerida tulevikku, CSR on äritegevuse osa!Töötame koos ja loome koos väärtust ☺ 87
kevad 2009
MILLEST ALUSTADA?Organisatsiooni tegelik imago hakkab
organisatsiooni seest ning seetõttu on esmatähtis liikuda seestpoolt väljapoole:
Töötajate väärtustamine, neist hoolimine ja toetamine;
Töötajate kaasamine tegevusse, otsustamisel nende
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
j garvamusega, seisukohtadega arvestamine;Enesetäiendamise, karjääri ja arenguvõimalused;Pidev ja mitmetasandiline kommunikatsioon, informatsiooni liikumine ja jagamine kõikidele tasanditele; Tasakaal töö, perekonna ja vaba aja vahel;Töö mitmekesisus, õiglane ja inimest, tema teadmisi ning oskusi väärtustav töötasu, head ja inimväärsed töötingimused.
88
Eetika äritegevuses
Konflikt, konfliktide juhtimine
KONFLIKTLahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist
Ärieetika Mari
kevad 2009
reguleerib gruppide suhtlemist.Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema.
Kooskora, EBS
90
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 16
KONFLIKTIDE PÕHITÕED
• Ükski konflikt ei lahene iseenesest.
• Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte.
Ärieetika Mari
kevad 2009
• Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal.
Kooskora, EBS
91
KONFLIKTMöödapääsmatuParatamatuSuhete arengu tulemusSeisundi indikaator
Ärieetika Mari
kevad 2009
Konflikti muudab möödapääsmatuks:Pidev muutusSuurem erinevus töötajate vahelRohkem meeskondiVähem näost-näkku suhtlemist (rohkem elektroonilist)Globaalne majandus, suurenenud arv erinevate kultuuride vahelisi (koos)tegevusi
Kooskora, EBS
92
KONFLIKTIDE TÜÜBIDEesmärgikonfliktidTunnetuslikud e. arvamuskonfliktidTunnete konfliktid
Ärieetika Mari
kevad 2009
KONFLIKTIDE LIIGID ORGANISATSIOONIDES:Vertikaalne konfliktHorisontaalne konflikt
Kooskora, EBS
93
KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PÕHJUSED EESTIS
Isiklikud eesmärgid on tähtsamad kui organisatsioonilisedEesmärgid ebaselged, missioon määratlemataOmanik ja juht on sama isikPuudub oskus teha meeskonnatööd
Ärieetika Mari
kevad 2009
Puudub oskus teha meeskonnatöödJuhtide vaheline konkureerimineSõbrad alustavad äritegevustLiiga noored juhidMeeskonna loomine - uued ja vanad töötajad
Kooskora, EBS
94
KONFLIKTI AVALDUMINEIsiksusesiseseltIsiksustevaheliseltGrupisiseseltGruppidevaheliselt
Ärieetika Mari
kevad 2009
Organisatsioonikonflikt
Kooskora, EBS
95
KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODIDVältimineKohaldumineKompromissDomineerimineKoostöö
Ärieetika Mari
kevad 2009
Koostöö
Koostöö meetod on eelnevaist parim, ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng.
Kooskora, EBS
96
Ärieetika õppematerjalid 2009
Mari Kooskora 17
POSITIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL
Ärieetika Mari
SUHTLEMINEavatud, pidev,
võimaldab avaldada tõelised tunded ja mõtted
SUHTEDa st s teineteise h ide
PRODUKTIIVSUSkasvanud efektiivsus
kevad 2009Kooskora, EBS
austus teineteise huvide suhtes,
kõrge usalduse tase
kasvanud efektiivsus ja tõhusus, probleemelahendatakse loovalt
ja sünergiliselt
KONFLIKTselgelt identifitseeritud
võitja-võitja mudel97
NEGATIIVSE KONFLIKTILAHENDI PUHUL
Ärieetika Mari
SUHTLEMINEainult, kui vaja
varjatud teemad
SUHTEDühepoolsed baseer ad
PRODUKTIIVSUS
kevad 2009Kooskora, EBS
ühepoolsed, baseeruvad hirmul ja/või võimul,
kaitsepositsioonil
vähenenud efektiivsus ja tõhusus, prioriteetsed onkiired, mitte tähtsad teemad
KONFLIKTrõhk iseendale, mitte organisatsioonile, võib välja viia füüsilise ja psüühilise haiguseni
98
VÕIMALIKUD STRATEEGIADLAHENDAMISE STRATEEGIA > KÄITUMINE >
VÕIMALIK TULEMUSvältimine > Psüühiline või hingeline taandumine konfliktist > Kaotaja-kaotajasummutamine > Nõustumine/kohandumine teise
Ärieetika Mari
kevad 2009
poole huvidega > Kaotaja-võitjadomineerimine > Võimu taktika kasutamine võidu saavutamiseks > Võitja-kaotajakonfrontatsioon > Silmitsi seismine konfliktiga ja selle läbi töötamine selliselt, et jõutaks mõlemaid pooli rahuldava lahenduseni > Võitja-võitja
Kooskora, EBS
99
kevad 2009
KÜSIMUSED?
TÄNAN
Ärieetik
a Mari Kooskor
a, EBS
TÄHELEPANU EEST!