MKEENE-JA KREEKA

KUNST

Kreeta ja Mkeene

Perioodid

Egeuse kultuur saab alguse u 3000 eKr

itseaeg 2000 1600 .Thtsaim keskus Kreeta.

u. 1600 1100 eKr. Thtsaim keskus Mkeene.

Madudega jumalanna 1600 e.kr

Phaistose ketas

Jaotused vivad markeerida snu vi silpe.

lbimt 16 cm.

Knossos

Knossose II palee . Kuningas Minoselabrint

Rekonstruktsioon

Kreeta kunsti omapra

vaba ja loomulik jdvustamine

pti hoiduda stiliseerimisest ja smmeetriast.

Knossose III palee jb Mkeene perioodi. Asukateks kreeka keelt knelevad mandrielanikud

Akrobaadid snniga (Evansimeeskonna rekonstruktsioon) Naised protsessioonil

Vaasimaal -Kreeta kunsti hiilgavaim osa.

Kreeta Mkeene periood

Mkeene ja TirynsilinnusMrides olid tunnelid vee juhtimiseks me alt linnusesse.

Palee paiknes linnuse lunaosas.

3. Laoruumid

5.maraltariga u

6. Valitse ja tema poegade megaronid

8. Vimas kesklinnus

9. Linnuse thjas phjaosas elasid kallaletungide ajal linnast tulnud inimesed.

Lvivrav Klgmised kivid 3.1 m

krged,

sillus 4.9 m pikk.

Sammas thistas maa smbolit, mida lvid kaitsesid

Mkeene kuppelhauad

Sisseps hauakambrisse katkematult ringikujuliselt laotud vlv

KREEKA

Keraamika

Kreeta-Mkeene kunst hvis 12. sajandil e.Kr.

8.saj keskpaigas ilmuvad geomeetrilistele vaasidele esimesed figuurid, enamasti hobused ja linnud, mis nevad vlja nagu ornament

7 saj. uus tehnika vaasimaalis Idamaadest veti le

kontuurmaaling, mis vimaldas ruumilisemat maalimisviisi.

Sisselige- Terava instrumendiga kratsiti ra must glasuur, nii et nhtavale tulid valged jooned.

vimaldas peeneid anatoomilisi detaile ja juukseid paremini vlja tuua.

Varaseim silinud kunstniku signatuuriga t Sophilos

Figuuride identifitseerimiseks kasutatakse nimesid

7.5. sajandil e.KrKorintos, Ateena

Lahing Achilleuse ja amatsoonide kuninganna Penthesileia vahel

Exekias c. 540-530

Mustafiguurilinetehnika

ei vimaldanud:

keha ruumilist kujutamist

Figuuride teineteise taha paigutamist

Komos (purjus rongkik) 575e.kr

Punasefiguurilinetehnika

Figuurid jid savikarva

taust kaeti musta krundiga.

Punakale pinnale oli pintsliga vimalik maalida detaile.

Vimaldas figuuride paigutamist ksteise taha , seega sai kujutada mitut samaaegselt toimuvat tegevust

Oluliseks uuenduseks-ksikfiguuri kujutamine

Seks, jumalad ja vein

Dionysiose ja Saatrid kujunevad varase punasefiguurilise vaasimaali lemmiktegelasteks kujunevad Dionysios ja saatri

Jumal Paani kultus sai Ateenas alguse alles 5. saj-l. Paan oli segaduste ja paanika tekitaja armees ning seksuaalne ahistaja

Dionysios ja saatrid 490 - 480 BCJumal Paani kultus sai Ateenas alguse alles 5. saj-l.

Paan oli segaduste ja paanika tekitaja armees ning seksuaalne ahistaja

Valgephjalinevaas Uuendused tehnikas ja

ikonograafias.

Siluetid valgel taustal, vimaldas tuua sisse uusi vrve: kreem, kollane, sinine roheline

Kasutati philiselt linudena

Dooria stiil

Koosneb: eeskojast, kesksest ruumist ja tagumisest kojast

Pearuum on kolmelviline, vaba kesktelg

Templeid mbritses ks rida sambaid (peripteer)

Dooria sammas-Lihtne kapiteel, jssakas samba tves, puudub baas

Kujunduselementidena kasutati reljeefe /metoope

Joonia stiil

Eksisteeris paralleelselt dooria stiiliga.

Erinevus eelkige kapiteelides. Mjutused Egiptusest.

Joonia templitel jooksis pildifriis.

mber templi (dipteer) kahe kordne sammaste rida

templite plaanid Megaron

Sambad osad

Baas

Tves

Kapiteel

Sammastele toetub arhitraav.

Kapiteelid

6. Saj skulptuurKourus alasti meesfiguur

Egiptuse skulptuur ja kourus

Kore riietatud naisfiguur

Klassikalise perioodi skulptuur Vaadeldav igast kljest

Kadunud grimassi taoline naeratus

Kontraposti rakendamine

Skulptuur jljendab poosist tulenevaid luude asendeid ja lihaste pinget

Polykleitos odakandja450 e.kr (koopia)

Pronks skulptuur

Pronks muutub skulptuuris valitsevaks.

Marmorist ainult reljeefid ja arhitektuuriga seotud skulptuurid.

Uus tehnika vimaldas keha paremini modelleerida

Erinevus 5. saj skulptuuridest

Pea hoiak

leststetud ksi

Eriti thelepanuvrsed on mehe silmad, tema mistatuslik pilk.

Skulptuur vaadeldav kigist klgedest

Kreeka-Rooma skulptuur 323 e.Kr 138

Hellenismi periood.

Aleksander Suure surmast imperaator Hadrianuse surmani

Laokooni grupp

Dateeringuprobleem:

Kas L on kreeka originaal?

Rooma originaal?

Rooma koopia kreeka skulptuurist?

Rooma edasiarendus varasemast kreeka eeskujust?

Skulptuur, mille on teinud Kreeka skulptor Roomas?

Sjajumal Mars ja Bernini poiss, Rooma

Surev gallialane .

Louvrei armastaja hermaphrodiit. Bernini madrats 1620.