EKP STATISTIKA - ÜLEVAADE, APRILL 2006...3 EKP EKP statistika ülevaade Aprill 2006 1 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 5 2 RAHALOOMEASUTUSTEGA SEOTUD STATISTIKA 9 3 FINANTSVAHENDAJATEGA

E K P S T A T I S T I K AA P R I L L 2 0 0 6

Ü L E V A A D E

ISSN 1725180-X

9 7 7 1 7 2 5 1 8 0 0 0 1

ET

2006. aastal kujutatakse kõigil

EKP trükistel 5-eurose

pangatähe motiivi.

EKP STATISTIKA

ÜLEVAADE

A P R I L L 2 0 0 6

© Euroopa Keskpank, 2006

AadressKaiserstrasse 2960311 Frankfurt am Main, Saksamaa

PostiaadressPostfach 16 03 1960066 Frankfurt am Main, Saksamaa

Telefon+49 69 1344 0

Kodulehthttp://www.ecb.int

Faks+49 69 1344 6000

Teleks411 144 ecb d

Kõik õigused on kaitstud.Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

ISSN 1725-180X (elektrooniline versioon)

3EKP

EKP statistika ülevaadeAprill 2006

1 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 5

2 RAHALOOMEASUTUSTEGA SEOTUD STATISTIKA 9

3 FINANTSVAHENDAJATEGA SEOTUD MUU STATISTIKA 17

4 INTRESSIMÄÄRADE STATISTIKA (VÄLJA ARVATUD RAHALOOMEASUTUSTE INTRESSIMÄÄRAD) 17

5 VÄÄRTPABERISTATISTIKA (KAASA ARVATUD AKTSIAD) 18

6 MAKSEBILANSI JA RAHVUSVAHELISE INVESTEERIMISPOSITSIOONI STATISTIKA 19

7 EUROSÜSTEEMI RAHVUSVAHELISED RESERVID 23

8 EURO RAHVUSVAHELISE ROLLIGA SEOTUD STATISTIKA 24

9 EURO EFEKTIIVSED VAHETUSKURSID 24

10 VALITSUSSEKTORI FINANTSSTATISTIKA 25

11 EUROALA INSTITUTSIOONILISTE SEKTORITEKONTOD 25

12 MAKSE- JAVÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDEGASEOTUD STATISTIKA 28

13 EUROALA LAIENEMISE STATISTILISED ASPEKTID 28

14 STATISTILISE TEABE VAHETUS 29

15 AVALDAMIS- JA AJAKOHASTAMISPÕHIMÕTTED 29

16 STATISTIKAT PUUDUTAVAD EKP ÕIGUSAKTID 30

LISA 1Euroala koondstatistika avaldamissagedus ja õigeaegsus 33

LISA 2Andmete kättesaadavus 34

LISA 3Kasutatud materjalid 36

S I S U K O R D

CSDB väärtpaberite keskandmebaasEER efektiivne vahetuskurssEKP Euroopa KeskpankEKPS Euroopa Keskpankade SüsteemEL Euroopa LiitEMU Euroopa majandus- ja rahaliitERI Euroopa RahainstituutESA 95 Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995EÜT Euroopa Ühenduste TeatajaGESMES üldine statistiline sõnumM1, M2, M3 EKP määratletud ja seal kasutusel olevad rahaagregaadidRVF Rahvusvaheline ValuutafondSDMX statistiliste andmete ja metaandmete vahetusSDR Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikSKP sisemajanduse koguproduktSNA 93 rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1993

Märkus:

Tekstis sisalduvad mitmed viited EKP ja ühenduse õigusaktidele ja muule materjalile. EKPõigusaktide loetelu on esitatud jaos 16 ja muu oluline viidatud materjal on esitatud lisas 3. Käesoleva ülevaate elektroonilises versioonis, mis on kättesaadav EKP kodulehel aadressil www.ecb.int/publications, on viited nimetatud dokumentidele.

4EKP EKP statistika ülevaadeAprill 2006

L Ü H E N D I D

1 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

1.1 EKP STATISTIKA KA SUTAMINE, SISU JAKOOSTAMISE PÕHIMÕT TED

1. Eurosüsteemi1 esmane eesmärk on säilitadahinnastabiilsus euroalal. Seda eesmärkipiiramata toetab eurosüsteem ka euroala üldistmajanduspoliitikat. Neid ülesandeid silmaspidades viib Euroopa Keskpank (EKP) ellueuroala rahapoliitikat ja teostab operatsioonevälisvaluutaturgudel. Samuti aitab ta kaasafinantssüsteemi stabiilsuse säilitamisele. Sellekson vaja suurt hulka statistilist teavet, midaesitavad Euroopa Keskpankade Süsteem(EKPS), eurosüsteem või Euroopa Komisjon(peamiselt Eurostat) koostöös liikmesriikidestatistikaametitega.2 Käesolev dokument annabsellest statistikast ülevaate. EKPS kogub statis-tikat ka töökorralduslikel eesmärkidel, peamiseltmakse- ja arveldussüsteemidega seotud statis-tikat, mida siin käsitletakse vaid põgusalt.Põhitähelepanu pööratakse euroala koondnäi-tajatele. Ülevaates ei käsitleta liikmesriikidepanust koondnäitajate koostamisse ega liikmes-riikide keskpankade siseriiklikes huvideskogutud statistikat.

2. Vastutus statistika eest jaguneb EKP jaEuroopa Komisjoni vahel järgmiselt: EKPvastutab rahandus-, pangandus- ja finantsturu-statistika eest Euroopa tasandil, maksebilansi,rahvusvahelise investeerimispositsiooni, finants-kontode ja institutsiooniliste sektoritemittefinantskontode statistika eest vastutavadEKP ja komisjon ühiselt. Komisjoni ülesandekson koguda muude valdkondade statistikat, midaEKP kasutab, olles eelkõige huvitatud hindadestja kuludest, rahvamajanduse arvepidamisest jamitmesugusest muust majandusstatistikast. Needvastutusvaldkonnad ja koostöökokkulepped onsätestatud vastastikuse mõistmise memoran-dumis, mida viimati uuendati 2003. aastamärtsis.

3. Käesolev ülevaade ajakohastab EKP2000. aasta mais avaldatud ülevaadet Statisticalinformation collected and compiled by the ESCBning selle eesmärk on anda ühtset teavet EKP

statistika kohta. Dokumendis kirjeldataksestatistilisi andmeid 2005. aasta lõpu seisuga jamärgitud on andmed, mille kohta kehtivad EKPõigusaktid. Samuti tuuakse välja valdkonnad,kus EKP statistika on ebapiisav või puudulikning mida tuleb seetõttu edasi arendada. EKPnõuded üldise majandusstatistika osas, mille eestvastutab Euroopa Komisjon ühenduse tasandil,on avaldatud 2004. aasta detsembris dokumendis„Üldise majandusstatistika ajakohastatudnõuded”. Siiski teeb EKP ka selles valdkonnasomal algatusel mõningast statistilist tööd. Seehõlmab peamiselt euroala inflatsiooni jälgimiseks kasutatava ühtlustatud tarbijahinna-indeksi, mida Euroopa Komisjon avaldab igakuu, hooajalist kohandamist ning euroala eluruu-mide hindade poolaasta keskmisi näitajaid, mispõhinevad ühtlustamata andmetel. Käesolevasülevaates ei käsitleta hooajaliselt kohandatudühtlustatud tarbijahindu ega eluruumide hindu.

4. Euroopa Liidu lepinguga anti EuroopaRahainstituudile (ERI) ülesanne teha statistilisiettevalmistusi majandus- ja rahaliidu kolmandaksetapiks ning eelkõige toetada statistika asjakohastühtlustamist. EMU käivitamiseks vajalikud statis-tikanõuded avaldas ERI 1996. aasta juulis. 1999. aasta jaanuaris alanud EMU kolmandaletapil tuli EKPl koos liikmesriikide keskpan-kadega koguda EKPSi ülesanneteks vajalikkustatistikat ja edendada selle edasist ühtlustamistvaldkondades, kus see oli vajalik. Põhikirja3

kohaselt peab EKP määratlema oma ülesannetetäitmiseks vajaliku statistika ulatuse ja sellekogumisega peavad võimalikult suurel määraltegelema liikmesriikide keskpangad. Keskpangad(mõningatel juhtudel muud riiklikud asutused)koguvad andmed andmeesitajatelt ja muudestriiklikest allikatest, koostavad oma osa euroalakoondnäitajates ning esitavad selle teabe EKPle,kes koostab euroala koondnäitajad. EKP ja liikmes-

5EKP


1 Eurosüsteemi moodustavad EKP ja euro kasutusele võtnudEuroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. EKPSi moodustavadEKP ja kõikide ELi liikmesriikide keskpangad.

2 Eurostat on Euroopa Ühenduste Statistikaamet. Eurostat ja ELiliikmesriikide statistikaametid moodustavad Euroopa statistika-süsteemi.

3 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirion 1992. aasta veebruaris Maastrichtis alla kirjutatud EuroopaLiidu lepingule lisatud protokoll.

riikide keskpangad arendavad statistilisimeetodeid ühiselt.

5. Põhikirja artiklite 34 ja 14.3 alusel ning ELimääruse (EÜ) nr 2533/98 (EKP statistika kohta)raames annavad keskpangad oma panuse kastatistikat puudutavate EKP õigusaktide etteval-mistamisse. Kui EKP vajadused on piisavaltmääratletud, vormistatakse need õigusaktina,mille võtab vastu EKP nõukogu. Nende õigus-aktide loetelu on esitatud jaos 16. Aja jooksul onneed hõlmanud järjest suuremat hulka statistika-valdkondi ühenduse õigusaktides sätestatudulatuses. Liikmesriikide keskpangad ja muudriikide ametiasutused edastavad EKPle hulga-liselt täiendavat statistikat valdkondade kohta,kus EKP statistikavajadused ei ole veel piisavalmääral kaetud.

6. Põhikirja kohaselt peab EKP tegema statis-tika valdkonnas koostööd nii ühenduseinstitutsioonide kui ka rahvusvaheliste organi-satsioonidega. EKP statistika koostamiseljärgitakse võimaluse korral alati Euroopa jarahvusvahelisi standardeid (mõned vajalikuderandid on käesolevas ülevaates märgitud). Seemuudab statistika kasulikumaks ja aitabvähendada aruandluskoormust. Selleks on EKPvälja arendanud eeliste ja kulude menetluse,mida kasutatakse oluliste statistikat puudutavatemuudatusettepanekute selgitamisel, põhjenda-misel, üle vaatamisel, kulude arvutamisel javajaduse korral nende ettepanekute täiendamiselvõi tagasi lükkamisel.

7. Eurosüsteemi poliitika keskendub peamiselteuroalale. Selleks, et statistika oleks kasulik,peavad statistilised koondnäitajad hõlmamakogu euroala. See nõue tõstatab küsimuseandmete ühtlustamisest (otstarbekaks koonda-miseks peavad andmed olema piisavaltühtlased), eelkõige rahandus-, pangandus-,maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimis-positsiooni statistika (ning osaliselt neisttuletatud finantskontode statistika) osas. Euroalakoondandmete koostamiseks on vaja piisavathulka teavet. Et võimaldada konsolideerumisteuroala tasandil, tuleb eelkõige eristada euro-

alasiseseid ja euroalaväliseid tehinguid ningpositsioone.

8. Majandusarengu, kaasa arvatud rahapoliitikaülekandemehhanismi ja turgude lõimumiseulatuse analüüsimisel on tähtis osa nii euroalakäsitlevatel andmetel kui ka liikmesriikidepanustel euroala koondnäitajatesse. Põhikirjaartikkel 5 statistilise teabe kogumise kohtakehtib kõigile ELi liikmesriikidele ningvastavalt põhikirjale vastutab statistika eest EKPüldnõukogu, kuhu kuuluvad ka euroalavälisteliikmesriikide keskpankade presidendid. EhkkiELi nõukogu määruses EKP statistika kohtatunnustatakse, et EKP õigusaktid ei ole siduvadeuroalavälistele liikmesriikidele, sätestatakseselles, et kõik ELi liikmesriigid peavad kaasaaitama põhikirja artiklis 5 kehtestatud nõuetetäitmisele. Euroalavälised liikmesriigid esitavadEKPle mitmesugust statistilist teavet, midakasutatakse nende majanduste jälgimiseks ningvalmisoleku hindamisel euro kasutuselevõtuks.

9. Esitamissagedus ja õigeaegsus (nagu kamuud kvaliteediaspektid) on nõuete lahutamatuosa. Selleks, et EKP avaldaks õigeaegselteuroala koondnäitajad rahandus-, pangandus-,finantsturgude ja maksebilansistatistika kohta,peavad kuised andmed olema EKPle kättesaa-davad ligikaudu kolme kuni seitsme nädalajooksul pärast aruandekuu lõppu. Üksikasjali-kumad kvartaliandmed peavad olemakättesaadavad pikema aja jooksul (kuni kolmkuud). Euroala kvartalikontode andmed sõltuvadsuurel määral teistest kvartaalsetest andmealli-katest ja seetõttu toodetakse need hiljem.Kaugem eesmärk on teha need kättesaadavakskolme kuu jooksul pärast aruandekvartali lõppu.

10. Statistilisest teabest on majandusanalüüsiskõige enam kasu, kui on olemas piisav hulkvõrreldavaid andmeid. Paljude euroala statistika-valdkondade puhul on euroala eelsete perioodidestatistiliste aegridade andmed leitud hinnangu-tena, mõnel juhul 1980. aastani või isegivarasemate perioodideni. Need hinnangud ei oleaga täielikult võrreldavad praeguste andmetega.


1.2 RAHANDUS-, FINANT SINSTITUT SIOONIDEJA TURGUDE STATISTIKA

11. Eurosüsteemi rahapoliitilises strateegias onoluline roll rahal, millest antakse teada laiarahaagregaadi M3 kasvumäära kontrollväärtuseeelteadete vahendusel. Raha koosneb peamiseltrahandusstatistikat esitavate institutsioonidekogumi – rahaloomeasutuste – likviidsetestkohustustest. Selleks, et arvata institutsioonrahaloomeasutuste hulka, peab institutsioonvõtma vastu hoiuseid (välja arvatud rahaloome-asutustelt) või emiteerima hoiuseidasendavaid finantsinstrumente, andma laenuja/või tegema väärtpaberiinvesteeringuid.Liikmesriikide keskpangad, kes koos EKPga onosa rahaloomeasutuste sektorist, koostavadsellele määratlusele vastavate finantsasutusteloetelu. Rahaloomeasutuste mõiste on ulatus-likum kui ühenduse õiguses sisalduvkrediidiasutuste mõiste, hõlmates muu hulgasrahaturufonde.

12. Ühtse rahaloomesektori määratlemine onrahandusstatistika arendamise esimene samm.Teiseks tuleb kindlaks määrata kirjed, midakajastada selle sektori konsolideeritud bilansis(konsolideeritud tähendab seda, et rahaloome-sektori sisesed tehingud ja positsioonidelimineeritakse). Rahaloomeasutuste konsoli-deeritud bilanss sisaldab suurema osarahaagregaatide ja nende vastaskirjete kuistenäitajate koostamiseks vajalikust teabest.

13. Arvestades rahaloomeasutuste kokkule-pitud määratlust, on rahaloomeasutustekonsolideeritud bilansis esitatud rahandus-andmed sisuliselt samad, mis liikmesriikidepangasektorite bilansis esitatud andmed, midakasutatakse riikide rahandusstatistika koosta-miseks. Keskvalitsus ja mitteresidentide sektoridon raha seisukohalt neutraalsed, st nenderahalaadseid instrumente ei arvata rahapakku-mise hulka. Sellised sektorid tuleb kindlaksmäärata ja nende euroala rahaloomeasutusteshoitavad rahalaadsed instrumendid tuleb euroalarahaagregaatide seast välja arvata. Valitsuse,residendi ja raha hoidva allsektori mõisteidrakendatakse kooskõlas nõukogu määrusega

(EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajandusearvepidamise süsteemi kohta (ESA 95) ühetao-liselt kogu euroalal. Üksikasjalikum teave onkättesaadav vaid kord kvartalis.

14. Olulised on ka kuised andmed rahalaadseteja laenuinstrumentide intressimäärade kohta.Andmeid intressimäärade kohta vajatakserahapoliitika ülekandemehhanismi jälgimiseks,finantsturgude struktuuri paremaks mõistmiseksja euroala majanduse erinevate sektorite finants-olukorra hindamiseks. Krediidiasutused jateatud muud üksused, kes esindavad suurimatosa rahaloomeasutuste sektorist, esitavadandmeid euroala kodumajapidamistele ningkaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvateleettevõtetele makstud ning neilt saadud eurodesnomineeritud uute tehingute ja bilansilistejääkide intressimäärade kohta. Intressimäära-andmed vastavad rahaloomeasutustebilansikategooriatele.

15. Andmeid esitatakse ka muude rahandus-statistikaga seotud valdkondade kohta.Laenuvõtjaile on pankade asemel alternatiivseksrahastamisvõimaluseks muude (mitterahaloome-liste) finantsvahendajate emiteeritudväärtpaberid4 ja väljastatud laenud. Laenuandjadsaavad teatud nõudeid pankadele asendadainvesteerimisfondide välja antud aktsiate võiosakutega. Investeerimisfondid, mõned muudfinantsvahendajad, kindlustusseltsid ja pensioni-fondid on suured ja aktiivsed finantsturgudelosalejad. Hinnad ja tulusus finantsturgudelvõivad oluliselt mõjutada majandusarengut jaanda märku turgude ootustest inflatsiooni ningmajandustegevuse suhtes. EKP kogub finants-turgudelt hulgaliselt teavet, näiteks väärtpaberiteemissioonide ning hindade ja tulususe kohtafinantsturgudel. Väljaspool rahaloomeasutustesektorit on tähtsaimad finantsasutused kindlus-tusseltsid ja pensionifondid, mille kohta EKPkogub teavet kooskõlas suunisega EKP/2002/7(muudetud suunisega EKP/2005/13), ning inves-

7EKP


4 Väärtpaberid on kõige enam levinud finantsinstrumentide liikeuroalal. Seetõttu on nad olulised peaaegu kõigi EKP statistika-valdkondade jaoks. EKP töötas hiljuti välja andmebaasi, missisaldab terviklikku teavet väärtpaberite kohta koos mitmetestatistiliste, analüütiliste ja tegevuslike rakendustega, nagu onkirjeldatud punktis 79.

teerimisfondid, välja arvatud rahaturufondid,mille kohta EKP kavatseb lähiajal vastu võttamääruse.

1.3 MAKSEBILANSISTATISTIKA JA MUU SEONDUV VÄLISSTATISTIKA

16. Maksebilansi- ja muu seonduva välisstatis-tika osas tuleb rahapoliitika eesmärgil iga kuuesitada maksebilansistatistika, kus on väljatoodud põhikirjed, mis mõjutavad rahapoliitilistkeskkonda ja valuutaturge. Kuuandmeidtäiendab kord kvartalis esitatav üksikasjalikumstatistika. Kooskõlastatud metoodikaraamistikvõimaldab ühendada euroala rahandus- jamaksebilansistatistika. Samuti on kord kuus vajaesitada andmed eurosüsteemi rahvusvahelistereservide ja välisvaluuta likviidsuse kohta ningkord kvartalis ja kord aastas üksikasjalikumstatistika rahvusvahelise investeerimisposit-siooni kohta, mis annab tervikliku ülevaateeuroala välisnõuetest ja -kohustustest. Muuseonduv statistika hõlmab kord kuue kuu järelesitatavaid andmeid portfelliinvesteeringutevoogude ja positsioonide kohta vääringutelõikes, mida kasutatakse euro kui investeerimis-vääringu rahvusvahelise rolli hindamiseks.Mitmed keskpangad esitavad andmeid ka eurokasutuse kohta välistehingutes.

17. Euroala käsitlevates koondnäitajates erista-takse kreedit- ja deebetvooge ning varasid jakohustusi. Selleks peavad euroala riigid jaotamapiiriülesed tehingud ja positsioonid euroala-sisesteks ning euroalavälisteks tehinguteks japositsioonideks. Kvartaalne maksebilansistatis-tika ja kord aastas esitatav rahvusvahelineinvesteerimispositsioon hõlmavad euroala välis-tehingute ja -positsioonide vastaspooltegeograafilist jaotust riigiti või riikide rühmajärgi.

18. Ehkki need nõuded vastavad võimalikultsuures osas Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF)maksebilansi käsiraamatus (viies väljaanne)sätestatud standarditele, on EKP teinudmõningaid ühtlustamisettepanekuid, mis võtavadarvesse Euroopa vajadusi ja meetmeid integree-rida euroala maksebilanss rahandusstatistika

ning majandus- ja finantskontodega. Makse-bilansi- ja rahvusvahelise investeerimispositsioonistatistika aitab kaasa ka euro rahvusvahelise rollihindamisele ning on seotud makse- ja väärtpaberi-arveldussüsteemide toimimisega. EKP onnendest valdkondadest huvitatud mitmelpõhjusel ja püüab parandada andmete kooskõ-lalisust.

19. Maksebilansi- ja rahvusvahelise investee-rimispositsiooni statistika koostamisel teeb EKPtihedat koostööd Eurostatiga. EKP koostabeuroala koondnäitajad ja Eurostat kogu EuroopaLiitu hõlmava statistika. Vastavalt metoodika-raamistikule keskendub EKP finantskontole jasellega seotud tulule ning Eurostat tegelebjooksev- ja kapitalikonto ülejäänud osaga. NiiEKP kui ka Eurostat on huvitatud otseinvestee-ringutest.

20. EKP arvutab ka euro nominaalse ja reaalseefektiivse vahetuskursi indekseid, kasutadeserinevaid deflaatoreid.

1.4 VALIT SUSSEK TORI FINANT SSTATISTIKA

21. EKP on huvitatud valitsussektori finants-andmetest mitmel põhjusel. Sarnaseltkomisjonile valmistab ka EKP ette korrapäraseidlähenemisaruandeid, milles hinnatakse euroala-väliste liikmesriikide valmisolekut eurokasutuselevõtuks. Euro kasutuselevõtu olulisedkriteeriumid on valitsussektori eelarvepuudujääk ja võlg. Samuti jälgib EKP hoolikaltarengusuundi, mille kohta kehtib ülemääraseeelarvepuudujäägi menetlus. Vastavalt suuniseleEKP/2005/5 koos muudatustega tuleb sellekskoostada aastaandmeid, mis hõlbustavad valit-sussektori võla ja eelarve puudujäägi analüüsi(mis on määratletud ülemäärase eelarvepuudu-jäägi menetluses ning stabiilsuse jamajanduskasvu paktis), tuvastavad eelarve javõla muutuse vahelisi seoseid ning on vasta-vuses mõnevõrra erinevate, ESA 95 aluselkoostatud andmetega. Lisaks aitavad needandmed EKPl koostada euroala ja ELi koondnäi-tajaid, mis kajastavad asjakohaselt EuroopaÜhenduse eelarvesse tehtud makseid ja sealtlaekunud summasid. Valitsussektori tegevus


mõjutab oluliselt majandusarengut. Seetõttujälgib EKP ka valitsussektori tehingute kvartali-andmeid. Neid andmeid kogutakse kooskõlasühenduse õigusaktidega.

1.5 EUROALA KONTOD INSTITUT SIOONILISTESEK TORITE KOHTA

22. Rahaliidu kvartaalsete finantskontodekoostamisel järgitakse ESA 95s kirjeldatudintegreeritud lähenemisviisi. Kasutades euroalastatistikat ja liikmesriikide finantskontodeandmeid, koostab EKP kvartaalsed finants-kontod euroala kohta, et täiendada rahapoliitilistanalüüsi ja sellega seotud uuringuid.

Finantskontode väljaarendamine veel kestab.Lõpptulemuseks peaks olema kooskõlastatudsüsteem, mille abil esitatakse andmeid institut-siooniliste sektorite vaheliste finantssuhetekohta ja kvartaalseid läbilõikeid laenutehingute tasumata summade kohta. See võimaldab põhjalikult analüüsida finantsinvesteeringuid jarahastamist.

Kuna rahaliidu kvartaalsed finantskontodpõhinevad rahvusvahelistel statistilise raamatu-pidamise standarditel, saab nende abil tagadaka statistikavaldkondade vahelist ja sisestkooskõlastatust. Alates 2007. aasta kevadestintegreeritakse rahaliidu kvartaalsed finants-kontod kvartaalsete mittefinantskontodega, midakoostavad ühiselt EKP ja komisjon, et andaterviklik ülevaade euroala institutsioonilistesektorite tehingutest ja finantspositsioonidest.Euroala kvartalikontode andmed on euroalastatistika nurgakiviks, ühendades statistika erielemente. EKP peamine eesmärk statistikavald-konnas on nende kontode väljaarendamine.

1.6 STATISTILISE TE ABE VAHE TAMINE

23. Hästi toimivad andmevahetussüsteemidparandavad statistika õigeaegsust ja kvaliteeti.EKPSi andmevahetussüsteem toimib tõrgeteta jasuures osas automaatselt. See kohandub hõlpsaltuute statistikanõuetega ning uute andmeteintegreerimine on tõhus ja kooskõlaline.

24. EKPSi süsteemi aluseks on spetsiaalsetelekommunikatsioonivõrgu ja ühise statistilisesõnumivormingu (üldine statistiline sõnumaegridade jaoks – GESMES/TS) kasutamine.Sama meetodit statistiliste andmete ja meta-andmete (st teave andmetest) vahetamisekskasutavad laialdaselt ka Euroopa Komisjon jarahvusvahelised organisatsioonid. GESMES/TS(SDMX-EDI) ja SDMX-ML (mis kasutab täien-davalt interneti- ja muid kaasaegseidtehnoloogiaid) on sõnumid, mis põhinevadsamal andmemudelil. Neid hallatakse ühiseltvastavalt Euroopa ja rahvusvaheliste organisat-sioonide, kaasa arvatud EKP algatatudstatistiliste andmete ja metaandmete vahetuseprogrammile (Statistical Data and MetadataExchange, SDMX), et edendada ühiseidstandardeid ja parimaid tavasid statistilisteandmete vahetamisel ja jagamisel.

25. EKP on avaldanud euroala andmeid omakodulehel juba pikka aega. Hiljuti tehti kättesaa-davaks ka mitmed liikmesriikide andmed. Seegaei pea kasutajad enam otsima vastavat teavetliikmesriikide keskpankade kodulehtedelt.Samad andmed koos kirjeldustega avaldataksesamaaegselt ka riikide keskpankade koduleh-tedel vastava riigi keeles.

2 RAHALOOME A SUTUSTEGA SEOTUD STATISTIKA

2.1 SISSEJUHATUS

26. Rahaloomeasutuste sektorit hõlmaveuroala statistikasüsteem koosneb kahest põhi-elemendist: statistilistel eesmärkidel koostatudrahaloomeasutuste loetelust ja ülevaatest statis-tilise teabe kohta, mida need rahaloomeasutusedesitavad kord kuus ja kord kvartalis. Määrusedsätestavad, milliseid andmeid peavad rahaloome-asutused riikide keskpankadele esitama. SuunisEKP/2003/2 (koos muudatustega) täpsustab,milliseid rahaloomeasutuste andmeid, millisesvormis, milliste tähtaegadega jne peavadliikmesriikide keskpangad edastama EKPle.Lisaks määratakse suunises kindlaks andmed,mida eurosüsteem peab oma tegevuse kohta

9EKP


esitama ning muu seonduv teave, mida EKPvajab, kuid mida ei käsitleta määrustes.

27. Peamine statistikanõue on kord kuusesitatav euroala rahaloomesektori konsolidee-ritud bilanss. Nende andmete saamiseõiguslikuks aluseks on määrus EKP/2001/13(koos muudatustega) rahaloomesektori konso-lideeritud bilansi kohta. Määrus hõlmab katäiendavat teavet, et tuletada tehinguid, midaon vaja rahamassi kasvumäärade arvutamiseks.Rahaloomeasutuste bilanss on seega euroalarahaagregaatide ja vastaskirjete tehingupartne-rite koostamise põhiallikaks. Need bilansid onka krediidiasutuste kohustuslike reservidearvutamise statistiliseks aluseks.

28. Hilisem määrus (EKP/2001/18, koosmuudatustega) hõlmab krediidiasutuste makstudja saadud intressimäärasid ning teatud muideuroalal toimunud tehinguid kodumajapidamis-tega ja kaupu ning mittefinantsteenuseidpakkuvate ettevõtetega.

2.2 MIS ON RAHALOOME A SUTUSED?

29. EKP koos liikmesriikide keskpankadegahaldab statistilistel eesmärkidel rahaloome-asutuste loetelu vastavalt allpool esitatudliigituspõhimõtetele. Suunises EKP/2003/2(koos muudatustega) sätestatud menetlusedaitavad tagada, et rahaloomeasutuste loetelu onalati ajakohane, täpne, võimalikult ühtne jastatistiliste eesmärkide täitmiseks piisavaltstabiilne. Loetelu peab kajastama ka finants-uuendusi, mis võivad mõjutadafinantsinstrumentide omadusi ja ajendadafinantsasutusi muutma oma tegevussuunitlust.Statistilistel eesmärkidel määratletud rahaloome-asutuste ja rahapoliitilistel eesmärkidelmääratletud tehingupartnerite loetelud kattuvad,mistõttu rahaloomeasutuste loetelu on oluline niioperatsioonilisest kui ka statistilisest seisu-kohast.

30. Määruse EKP/2001/13 artikkel 2.1määratleb rahaloomeasutused järgmiselt:„[Lisaks keskpankadele] hõlmavad rahaloome-asutused ühenduse õigusaktidega määratletud

krediidiasutusi ning kõiki teisi residentidestfinantsasutusi, mis võtavad üksustelt, väljaarvatud rahaloomeasutused, vastu hoiuseidja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad(vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel janimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberi-tesse.” Seega kuuluvad rahaloomeasutustesektorisse lisaks keskpankadele veel kaks ulatus-likku residendist finantsvahendajate rühma.Need on ühenduse õiguses määratletud krediidi-asutused (panganduse koordineerimistkäsitlevate direktiivide alusel) kui „ettevõtja,mis võtab üldsuselt vastu hoiuseid ja muidtagasimakstavaid rahalisi vahendeid, kaasaarvatud üldsusele pangavõlakirjade müügistsaadav tulu, ning annab oma arvel ja nimelkrediiti” ja muud rahaloomeasutuse määratluselevastavad residentidest finantsasutused, kesväljastavad finantsinstrumente, mis on hoiustelähedased asendajad.

31. See, kas finantsinstrumente peetaksehoiuste lähedasteks asendajateks, sõltub nendelikviidsusest, mis omakorda hõlmab arvelda-tavust, konverteeritavust sularahaks võiarveldushoiuseks, väärtuse püsivust ja mõneljuhul ka kaubeldavust. Ka väljalaskeaeg võibolla oluline. Need põhimõtted on esitatudmääruse EKP/2001/13 I lisas.

32. Avatud investeerimisfondide osakutelpuudub turg selle tavatähenduses. Investoridsaavad siiski teavet osakute igapäevase notee-ringu kohta ja võivad selle hinnaga rahalisivahendeid välja võtta. Teatud investeerimis-fondid, täpsemalt rahaturufondid, kuuluvadrahaloomeasutuste sektorisse, sest nendeaktsiaid või osakuid peetakse likviidsuse seisu-kohalt hoiuste lähedasteks asendajateks.Rahaturufondid investeerivad peamiselt panga-hoiustesse või lühiajalistesse lõpptähtajanihoitavatesse võlainstrumentidesse ja taotlevadrahaturuinstrumentidelt saadavate intressimää-radega sarnast tootlust. Rahaturufondidemääratlemise kriteeriumid on esitatud määruseEKP/2001/13 I lisas.

33. ESA 95s on rahaloomeasutusteks liigitatudfinantsvahendajad jaotatud kahte allsektorisse:


keskpangad (sektor S.121 ESA 95s) ja muudrahaloomeasutused (S.122). 2005. aasta lõpuskuulusid euroala rahaloomeasutuste sektorisseEKP ja kaheteistkümne liikmesriigi keskpangad,6248 krediidiasutust, 1645 rahaturufondi ningneli muud institutsiooni. Kõik rahaloome-asutuste sektorisse kuuluvad institutsioonid eiole kohustatud täitma kõiki statistikanõudeid.Eeldades, et kuised andmed hõlmavad vähemalt95% kogu liikmesriikide rahaloomeasutustebilansist, võivad liikmesriikide keskpangadvabastada väikesed rahaloomeasutused korra-pärasest aruandlusest. Kõik krediidiasutusedpeavad siiski esitama kord kvartalis teatudandmeid kohustuslike reservide kohta ja kõikrahaloomeasutused peavad esitama andmeidkord aastas 95% nõude täitmise kontrollimiseksja üldkogumile laiendamise eesmärgil. Liikmes-riikide keskpangad võivad soovi korral kogudarahaloomeasutuste intressimäärade andmeidvalimi alusel kooskõlas määruses EKP/2001/18sätestatud menetlusega.

2.3 KONSOLIDEERITUD KUUBILANSS

34. Konsolideeritud bilansis esitatakse iga kuupiisavalt üksikasjalikud andmed rahaloome-asutuste tegevuse kohta, et anda EKPle terviklikülevaade euroala rahapoliitilisest arengust.Konsolideeritud bilansis on rahaloomeasutustevahelised tehingud elimineeritud. Jaos 2.5antakse ülevaade rahandusstatistikast, mida EKPnende andmete alusel koostab. Krediidiasutusteesitatud kuiseid andmeid kasutatakse ka nendekrediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks.

35. Rahapakkumine hõlmab ringluses olevaidpangatähti ja münte, rahaloomeasutuste muidrahalisi kohustusi (hoiused ja muud finants-instrumendid, mis on hoiuste lähedasedasendajad) ning keskvalitsuse asutuste, nagupostipanga ja riigikassa rahalisi kohustusi (EKPnõuded selliste asutuste suhtes on kirjeldatudsuunise EKP/2003/2 VII lisas). Raha vastaskirjedkoosnevad rahaloomeasutuste bilansi teistestanalüütiliselt kasulikul viisil koondatudkirjetest. EKP koostab neid euroala koondnäi-tajaid nii perioodi lõpu seisudena kui katehingutena.

36. EKP vajab statistilist teavet instrumentide,tähtaegade, vääringute ja vastaskirjete kaupa.Kuna kohustuste ja varade suhtes kohaldatakseeri nõudeid, käsitletakse bilansi kaht poolteraldi.

2.3.1 INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE KATEGOORIAD

a) Kohu stu sed37. Kord kuus kogutakse järgmisi jaotusiinstrumentide järgi: ringluses olev raha, hoiused,kaasa arvatud ettemaksekaartide saldod, tagasi-ostulepingud (repotehingud), rahaturufondideaktsiad ja osakud, emiteeritud võlakirjad kaasaarvatud rahaturupaberid, kapital ja reservid ningülejäänud kohustused. Suunise EKP/2003/2kohaselt peavad liikmesriikide keskpangad kordkuue kuu jooksul esitama EKPle kuised andmedelektroonilise raha kohustuste kohta. Kõikelektroonilise raha väljaandjad euroalal onkrediidiasutused. Hoiused jagunevad omakordaüleööhoiusteks, tähtajalisteks hoiusteks ja ette-teatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.Ülejäänud kohustused hõlmavad kohustusteltlaekunud intressi (see on kõrvalekalle ESA 95st,mille kohaselt tuleks tekkepõhine intresskajastada vastava instrumendi kategoorias).

38. Liigitust lepingulise (mitte järelejäänud)tähtaja alusel võib kasutada instrumentide järgiliigitamise asemel juhul, kui eri turgudel kasuta-tavad finantsinstrumendid ei ole täielikultvõrreldavad. Kuises statistikas jaotatakse instru-mendid tähtajavahemike (võietteteatamistähtaegade) kaupa järgmiselt: täht-ajaliste hoiuste puhul ühe- ja kaheaastaneesialgne tähtaeg, etteteatamistähtajaga lõpetata-vate hoiuste puhul kolmekuuline ning(vabatahtliku aruandluse alusel) kaheaastaneetteteatamisaeg. Kuni kolmekuulisesse tähtaja-vahemikku kuuluvad ka mitteülekantavadarveldushoiused (nõudmiseni ja säästuhoiused).Repotehinguid, mis on tavaliselt väga lühiaja-lised instrumendid (kokku lepitud vähem kuikolmeks kuuks), ei jaotata tähtaegade järgi.Rahaloomeasutuste välja antud võlakirjad (kaasaarvatud rahaturupaberid) jaotatakse tähtaegadejärgi ühe- ja kaheaastasteks. Rahaturufondideemiteeritud aktsiaid/osakuid ei jaotata täht-

11EKP


aegade järgi, sest tähtaja mõiste ei ole nendepuhul asjakohane.

b) Varad39. Rahaloomeasutuste vara jaotatakseigakuiselt järgmiselt: sularaha, laenud, väärt-paberid, välja arvatud aktsiad ja kaasa arvatudrahaturupaberid, rahaturufondide aktsiad/osakud, aktsiad/osakud ning põhivara ja muuvara, mis hõlmab varadelt laekunud intressi.Lepingulise tähtaja alusel jaotatakse laenusid(kuni üks, üks kuni viis aastat ja üle viieaas-tased) ja rahaloomeasutuste omanduses olevaidvõlakirju (kuni üks, üks kuni kaks aastat ja ülekaheaastased).

2.3.2 VÄÄRINGUD40. Kõigil asjakohastel bilansikirjetel tuleberaldi esitada summad eurodes ja muudesvääringutes. Kvartaliandmeid, mida esitataksepeamiste välisvaluutade lõikes, kasutatakseselleks, et kõrvaldada vahetuskursi muutustemõju finantsvoogude andmetest.

2.3.3 VA STA SPOOLED41. Euroala vastaspooled on määratletudrahaloomeasutuste loetelus (kui need onrahaloomeasutused) või vastavalt EKP suunis-tele, mis on kooskõlas ESA 95ga. Mõlemal juhuleristatakse rahaloomeasutuste kuubilansisvastaspooli lähtuvalt sellest, kas need on samaliikmesriigi residendid kui andmeid esitavrahaloomeasutus või mitte. Rahaloomeasutuste(S.121 ja S.122 ESA 95s), keskvalitsuse(S.1311) ja euroalaväliste residentiderahalaadseid instrumente ei arvata EKP raha-aregaatide hulka. Need tuleb kindlaks määrata,et eraldada raha hoidva sektori valduses olevadsummad. Kuna üksikud raha hoidvad sektoridpakuvad analüüsi seisukohalt suurt huvi,esitavad rahaloomeasutused igakuised andmedvastuvõetud hoiuste kohta, eristades valitsussek-tori, välja arvatud keskvalitsuse (S.1312, S.1313ja S.1314) kohustused, kaupu ja mittefinantstee-nuseid pakkuvate ettevõtete (S.11) kohustused,muude finantsvahendajate (S.123 kaasa arvatudfinantstugiteenuseid osutavad ettevõtted, S.124) kohustused, kindlustusseltside ja pensioni-fondide (S.125) kohustused ning

kodumajapidamiste (S.14 kaasa arvatud neidteenindavad kasumitaotluseta institutsioonid)kohustused. Rahaloomeasutuste väljastatudlaenud jaotatakse valitsussektorile väljastata-vateks laenudeks ja eespool nimetatud muudelesektoritele väljastatavateks laenudeks. Kodu-majapidamistele antavad laenud jaotataksetäiendavalt tarbimis-, eluaseme- ja muudekslaenudeks. Kord kuus esitatavate vastaskirjeteüksikasjalik jaotus sektorite ja vajadusel tähtae-gade ning vääringute kaupa on sätestatudmääruses EKP/2001/13. Üle kaheaastasetähtajaga hoiuste, üle kaheaastase etteteatamis-tähtajaga lõpetatavate hoiuste ja repotehingutepuhul eristatakse kohustusliku reservi süsteemijaoks täiendavalt kohustusi krediidiasutuste,muude vastaspooleks olevate rahaloomeasutusteja keskvalitsuse ees.

2.3.4 INSTRUMENDI- JA TÄHTAJAKATEGOORIATERISTSEOSED VÄÄRINGUTE JA VASTASPOOLTEGA

42. Euroala rahandusstatistika koostamiseks jakrediidiasutuste reservibaasi arvutamiseks tulebiga kuu esitada teatud andmeid instrumentide,tähtaegade, vääringute ja vastaspoolte lõikes.Kõige üksikasjalikumaid andmeid vajatakseraha hoidva sektori vastaspoolte kohta. Posit-sioone, mille puhul vastaspooleks on muudrahaloomeasutused, määratletakse ainult juhul,kui see on vajalik rahaloomeasutuste vahelistesummade elimineerimiseks või reservibaasidearvutamiseks. Reservibaaside arvutamisekstuleb samuti esitada andmed euroalavälisteresidentide üle kaheaastaste tähtajaliste hoiuste,üle kaheaastase etteteatamisajaga lõpetatavatehoiuste ja repotehingute kohta. Maksebilansijaoks tuleb mitteresidentide hoiuste andmedesitada üheaastase tähtaja lõikes.

2.3.5 TULE TISINSTRUMENDID43. Tuletisinstrument on finantsinstrument,mis on seotud teise finantsinstrumendi, indeksivõi kaubaga ning võimaldab kaubelda teatudriskidega (näiteks muutused intressides, valuutavahetuskurssides, hindades või krediidi-liinides) finantsturgudel. ESA 95 kohaselt tuleb tuletisinstrumentide positsioonidkajastada, kui neil on turuväärtus või neid saab


turul tasaarvestada, st kui üks lepingupool võiblepingu tagasi pöörata, võttes üle teise, vastu-pidise mõjuga lepingu. Tuletisinstrumendituruhind väljendab ühe osapoole nõude väärtustteise suhtes. Kui rahaloomeasutus on lepinguüheks osapooleks, kajastatakse seda väärtusttema bilansis. Pole oluline, kas nõue läheb ületeisele osapoolele lepingu kehtivusajal või kasselle turuväärtus on null, nagu see on vahetus-lepingu alguses, mil muutuvat vaheltkasukohandatakse pidevalt. Seega kajastataksetuletisinstrumente rahaloomeasutuse bilansisbrutosummana turuhindades, välja arvatudjuhul, kui siseriiklike raamatupidamisnõuetekohaselt tuleb need kajastada bilansiväliselt.Tuletisinstrumendid kajastatakse kirjes „Muuvara”, kui neil on aruandva rahaloomeasutusejaoks positiivne väärtus või kirjes „Muud kohus-tused”, kui neil on negatiivne väärtus.Üksikasjalikumaid andmeid ei esitata. Kui needkajastavad euroalaväliste residentide posit-sioone, kajastatakse neid ka maksebilansis ja rahvusvahelises investeerimispositsioonis (vt jagu 6).

44. Statistilistel eesmärkidel käsitletaksetuletisinstrumente lahus lepingu aluseksolevatest instrumentidest. Seetõttu ei kajastarahaloomeasutuste bilansis kirjendatud tuletis-instrumentide positsioonid lepingu aluseksolevaid finantsinstrumente ega lepingusõlmimise nominaalväärtust. EKP saab selle-kohast teavet peamiselt RahvusvahelisteArvelduste Panga korrapärastest uuringutesttuletisinstrumentide üleilmse arengu kohta.

2.3.6 FINANT SVOOGUDE (VÕI TEHINGUTE)STATISTIKA KOOSTAMINE

45. Rahaloomeasutused esitavad andmedvastuvõetud hoiuste ja antud laenude kohtanimiväärtuses. See on määruses EKP/2004/21(muudetud määrusega EKP/2001/13) sätestatudoluline nõue, ehkki seda ei tule kohaldada kõigiostetud laenude puhul ega ka laenude puhul,mille rahaloomeasutus on alla hinnanud. Kuinimiväärtuses esitatud andmed on nomineeritudeuros, ei ole vaja neid ümber hinnata. Muul juhulkajastavad bilansisaldode muutused ümberhind-lusest ja ümberliigitusest tulenevat mõju ning

tehinguid. EKP püüab eraldada aruandekuultoimunud tehingud (vood), määrates kindlaksja välistades ümberhindlusest ning -liigitusesttuleneva mõju. Lisaks arvutab ta rahaloome-asutuste bilansikirjete kasvumäärad,rahaagregaadid ja teatud tehingute vastaspooled.Seda on üksikasjalikumalt selgitatud EKPkuubülletääni euroala statistika osa tehnilistesmärkustes. Kohandused vastavad kirjele „Muud[st välja arvatud tehinguid puudutavad] varadeja kohustuste muutused” ülemaailmses rahvama-janduse arvepidamise süsteemis 1993 (SNA 93)ja ESA 95s. Kasvumäärade koostamise aluseksolevad kohandatud vood vastavad SNA 93s jaESA 95s määratletud mõistele „tehingud”.Määruses EKP/2001/13 võeti kasutuseleuuendus, mis kohustas andmeesitajaid esitamateatud andmeid ümberhindlusest tulenevatemuutuste kohta, mis võimaldas arvutada finants-vooge täpsemalt. Varem tugines EKPliikmesriikide keskpankade esitatud hinnangu-tele. Lisaks varade ja kohustuste perioodi lõpuandmetele esitatakse konsolideeritud bilansiskuised andmed ümberhindamiste ja teatudmuude kohanduste, nagu laenude kustutamisekohta. Suunise EKP/2003/2 (lisa XII) kohaseltpeavad liikmesriikide keskpangad esitama kõikolemasolevad andmed rahaloomeasutustelaenude väärtpaberistamise ja muul viisilkolmandatele osapooltele ülekandmise kohta.

2.3.7 ÕIG E AEGSUS46. Liikmesriikide keskpangad esitavad EKPleiga euroala riigi rahaloomeasutuste kuu koond-bilansi 15. tööpäeva lõpuks pärast aruandekuulõppu. Et sellest tähtajast kinni pidada, peavadliikmesriikide keskpangad saama andmeidandmeesitajatelt õigeaegselt. Euroala koondnäi-tajad, mis hõlmavad ka rahaloomeasutustebilansil põhinevaid kuiseid andmeid rahaagre-gaatide kohta, esitatakse avalikkuseleesmakordselt elektrooniliste kanalite kaudu 19.tööpäeval pärast aruandekuu lõppu.

2.4 KVARTAALNE BILANSISTATISTIKA

47. Teatud andmed ei ole euroala rahaagregaa-tide arvutamisel olulised, kuid neid on vajarahapoliitilise keskkonna arengu täpsemaks

13EKP


analüüsimiseks või muudel statistilistel eesmär-kidel nagu näiteks finantskontode koostamine.Neid eesmärke täidab kvartaalne bilansistatis-tika.

48. Kvartaliandmed esitatakse ainult koond-bilansi peamiste kirjete kohta. EKP võibkvartaliandmete kogumisel lubada teatud paind-likkust juhul, kui kõrgemal koondtasandilnähtub üksikasjalise kirje ebaolulisus.

2.4.1 EUROALA LAENUD TÄHTAEGADE JA SEK TORITE KAUPA

49. Selleks, et jälgida kvartaalselt rahaloome-asutuste üldise laenuandmise (laenud javäärtpaberid) tähtaegade struktuuri, jaotatakseüldvalitsusele, välja arvatud keskvalitsuseleantavad laenud ühe- ja viieaastase lepingulisetähtajaga laenudeks ja nende asutuste emitee-ritud väärtpaberid üheaastase lepingulisetähtajaga laenudeks. Mõlemad kategooriad onomavahel seotud valitsussektori, välja arvatudkeskvalitsuse allsektorite jaotusega. Rahaloome-asutuste sektori väliste finantsvahendajate ningkaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvateettevõtete emiteeritud võlakirjad jaotatakseallsektorite ja lepinguliste tähtaegade (üheaas-tased) järgi. Andmed rahaloomeasutuste aktsiateja muude osakute kohta esitatakse kord kvartalisjärgnevate allsektorite kaupa: kaupu ja mittefi-nantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11),muud finantsvahendajad (S.123 kaasa arvatudfinantstugiteenuseid osutavad ettevõtted, S.124)ning kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125).Lisaks esitavad rahaloomeasutused kordkvartalis täpsema jaotuseta aruande keskvalitsu-sele väljastatud laenude ja keskvalitsuseemiteeritud võlakirjade kohta (kuises statistikasei eristata rahaloomeasutuste poolt keskvalit-susele väljastatud laene üldvalitsusele antavatestlaenudest).

2.4.2 EUROALA KVARTAAL SED KOHUSTUSEDSEK TORITE KAUPA

50. Valitsussektori, välja arvatud keskvalitsus,hoiused jaotatakse allsektorite kaupa (stosariigi/liidumaa valitsus, S.1312, kohalikomavalitsus, S.1313 ja sotsiaalkindlustusfondid,S.1314).

2.4.3 ELI LI IKMESRI IKIDE RESIDENTIDE POSIT SIOONID RI IG ITI

51. Rahaloomeasutused jaotavad vastuvõetudhoiuste, laenude ja väärtpaberite (välja arvatudaktsiad, rahaturufondide aktsiad/osakud ja muudosakud) kvartaliandmed vastaspoole riigi järgi(väärtpaberite puhul riigi järgi, mille residentväljaandja on). Hoiused, laenud ja võlakirjadjaotatakse täiendavalt selle järgi, kas nende vastaspool on rahaloomeasutus või mitte. Määrusega EKP/2003/10 muudeti määrustEKP/2001/13, et laiendada seda käsitlustkümnele uuele liikmesriigile, kui euroalarahaloomeasutused teevad nendega märkimis-väärses mahus tehinguid.

2.4.4 JAOTUS VÄÄRINGUTE KAUPA52. Selleks, et kohandada finantsvoogude statis-tika vahetuskursi muutustega, tuleb mõningaidrahaloomeasutuste positsioonide jaotusi liigitadaüksikute vääringute kaupa. Peamised bilansi-kirjed jaotatakse kvartaalselt euroalavälisteliikmesriikide vääringute ja tähtsamate rahvus-vaheliste vääringute (USA dollar, Jaapani jeenja Šveitsi frank) kaupa. Määrusega EKP/2003/10muudeti määrust EKP/2001/13, et hõlmatakümne uue liikmesriigi vääringud, kui euroalarahaloomeasutused teevad nendega märkimis-väärses mahus tehinguid. Kuustatistikakoostamisel kasutatakse vääringute jaotusevärskeimaid kvartaliandmeid.

2.4.5 EUROALAVÄLISTE VA STA SPOOLTE POSIT SIOONIDE JAOTUS SEK TORITE KAUPA

53. Euroalaväliste vastaspoolte (s.o teised ELi liikmesriigid ja ülejäänud maailm) positsi-oonide kajastamiseks kasutatakse piiratud sektorite jaotust, eristades vaid pankadega (võieuroalaväliste ELi liikmesriikide rahaloome-asutustega) ja mittepankadega (valitsussektorja muud sektorid) seotud positsioone. Juhul, kuiESA 95t ei rakendata, klassifitseeritakse sekto-rid SNA 93 kohaselt. Neid andmeid vajataksepeamiselt maksebilansi koostamiseks.

2.4.6 ÕIG E AEGSUS54. Liikmesriikide keskpangad esitavadkvartali statistilised andmed EKPle 28. tööpäeva


tööaja lõpuks pärast aruandekvartali lõppu. Etsellest tähtajast kinni pidada, peavad liikmes-riikide keskpangad saama andmeidandmeesitajatelt õigeaegselt. Andmed avalda-takse järgmises EKP kuubülletäänis.

2.4.7 KVARTAAL SE TEHINGUSTATISTIKA KOOSTAMINE

55. Lisaks eespool nimetatud vääringujaotu-sele, esitatakse või avaldatakse kord kuusandmed tehingute tuletamiseks bilansisaldodestja kasvumäärade arvutamiseks. Kui bilansikir-jete üksikasjalikum jaotus esitatakse ainult kordkvartalis, kasutatakse finantsvoogude ja kasvu-määrade arvutamiseks kohandusi, mispõhinevad agregeeritumatel kuuandmetel.

2.5 RAHAAG REGAADID JA VA STA SK IRJED

56. EKP koostab rahaagregaatide ja vastaskir-jete kuustatistikat, kasutades rahaloomeasutustebilansiandmeid ja täiendavat teavet, midaliikmesriikide keskpangad esitavad kooskõlassuunisega EKP/2003/2 (koos parandustega). Seehõlmab ka välisvaluutat ja eurot puudutavaidkirjeid. Rahaagregaadid koosnevad rahaloome-asutuste ja mõnede valitsussektori asutusteteatud kohustustest euroala residentide suhtes,välja arvatud keskvalitsus ja rahaloomeasutused.Rahaagregaat M1 hõlmab ringluses olevat rahaja üleööhoiuseid, rahaagregaadi M2 moodustabagregaadi M1 ja kuni kaheaastaste tähtajalistehoiuste ning kuni kolmekuise etteteatamisajagalõpetatavate hoiuste summa ning rahaagregaadiM3 moodustavad M2, repotehingud (kui neidkajastatakse rahaloomeasutuste bilansis kohus-tustena), rahaturufondide aktsiad ja osakud ningvõlakirjad, mis hõlmavad rahaloomeasutusteemiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga rahaturu-pabereid. Tähtaja järgi liigitamisel võetaksealuseks lepinguline tähtaeg. Andmed hoiustekohta esitatakse sektorite kaupa. RahaagregaadiM3 vastaskirjeteks on rahaloomeasutuste konso-lideeritud bilansi muud komponendid, mis onkoondatud analüüsi hõlbustaval viisil.Peamised vastaskirjed on rahaloomeasutusteväljastatud laenud valitsussektorile ja muudeleeuroala residentidele ning rahaloomeasutustenetovälisvarad ja pikemaajalised (mitteraha-

lised) finantskohustused. Muudel võrdseteltingimustel põhjustab väljastatud laenude javälisvarade kasv rahaagregaadi M3 suurenemistning mitterahaliste kohustuste kasv selle vähe-nemist. Nagu eespool mainitud, arvutab EKPrahaagregaatide kasvumäärad ja vastaskirjedkohandatud finantsvoogude, mitte bilansilistejääkide alusel. See võimaldab arvestada ümber-klassifitseerimisest ja ümberhindlustesttulenevat mõju. Peamiste rahaagregaatidenäitajate arvestused on kättesaadavad alates1980. aastast ja rahaloomeasutuste väljastatudlaenude andmete arvestused alates 1983. aastast.

2.6 RAHALOOME A SUTUSTE INTRESSIMÄÄRAD

57. EKP rahapoliitika mõjutab euroala majan-dusagentide käitumist osaliselt läbirahaloomeasutuste intressimäärade muutuste.Need muutused mõjutavad laenukulusid jaintressi kandvate rahakomponentide tulusustning seega ka raha hulka, mida inimesedsoovivad hoiustada ning selle koosseisu. Arves-tades rahaloomeasutuste tähtsust euroalafinantsvahenduses, on pankade intressimääradeloluline mõju mittefinantssektorite sissetuleku-tele ja väljaminekutele. Võetavate ja antavatelaenude intressimäärade erinevused võivadmõjutada ka finantsstabiilsust ja pangasektoristruktuurilisi näitajaid.

58. Varem koostas EKP statistikat pankademakstud ja saadud intressimäärade kohta kümnehoiuse- ja laenukategooria lõikes, mida liikmes-riikide keskpangad esitasid olemasolevatestsiseriiklikest allikatest. Need andmed olid küllüldiselt võrreldavad, kuid ühtlustamata.

59. Nüüd sätestatakse määruses EKP/2001/18,et krediidiasutused ja teatud muud rahaloome-asutused (välja arvatud keskpangad võirahaturufondid) peavad iga kuu esitama andmedmakstud ja saadud intressimäärade kohta 45instrumendikategooria kaupa, millest 31 puudu-tavad käivetelt ja 14 bilansilistelt jääkideltarvutatud intressimäärasid. Ehkki bilansilistejääkide kuuandmed on mõnevõrra inertsed, onneed siiski olulised, sest käivetega seotud intressi-määrad ei kajasta bilansiliste jääkide põhjal

15EKP


arvutatud muutuva intressimääraga instrumen-tide intressimuutusi. Kõnealused andmedpuudutavad eurodes nomineeritud tehinguideuroala residentsete kodumajapidamiste (S.14kaasa arvatud kodumajapidamisi teenindavadkasumitootluseta institutsioonid, S.15 ESA 95s)ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvateettevõtetega (S.11). Vajadusel esitatakse mõlemasektoriga tehtud tehingute intressimääradeandmed eraldi. Need instrumendikategooriad onseotud rahaloomeasutuste bilansikirjetega jaseega selgelt määratletud.

60. Iga kategooria kohta esitavad krediidiasu-tused andmed kodumajapidamiste või kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtetegakokkulepitud intressimäärade kohta aastaseprotsendimäärana. Intressimäär peab hõlmamakõiki hoiustelt ja laenudelt tehtavaid intressi-makseid, jättes välja muud tasud. Selleks, etjälgida tarbimislaenude ja kodumajapidamisteeluasemelaenude muid (mitte intressiga seotud)tasusid, kogutakse lisaks teavet aastase protsen-dimäära kohta, mis on määratletud tarbimislaenupuudutavates ühenduse õigusaktides. Intressigamitteseotud tasud on olulised nii rahvamajan-duse arvepidamise kui ka pangaturul valitsevatetingimuste seisukohalt.

61. Bilansiandmeid kasutatakse bilansiliseltjäägilt arvutatud intressimäärade kaalumiseks.Käivetega seotud intressimäärad koondatakse,kasutades kaaluna käivete mahtu eesmärgi lõikes.Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavatehoiuste ja arvelduskrediidi puhul loetakse laenukäibeks bilansilist jääki, mille intressimääradvõivad igal ajal muutuda. Bilansilise jäägi intressi-määradeks võivad olla kuu lõpus makstud võitasutud intressimäärad. Teisel juhul saadakseneed jagades kuu jooksul kogunenud intresshoiuste või laenude keskmise kuise jäägiga.

62. Kooskõlas määrusega EKP/2001/18 võivadliikmesriikide keskpangad koguda intressimää-rade andmeid krediidiasutuste valimilt. Erinevaltrahaloomeasutuste bilansistatistikast ei saakeskpangad siin väikesi krediidiasutusi täielikultvälja jätta, sest need võivad olla olulised teatudtegevusvaldkondades.

63. Nende andmete kogumise eesmärk onvõimalikult ulatuslikult analüüsida rahaloome-asutuste bilansistatistikat, rahaagregaate jarahaloomeasutuste intressimäärasid, et valmis-tuda kuu esimeseks nõukogu istungiks. Etvältida tarbetut survet andmeesitajatele jaliikmesriikide keskpankadele, peavad krediidi-asutused määruse kohaselt esitamaintressimäärade andmed keskpankadele nii, etkeskpangad saaksid esitada siseriiklikudkoondandmed EKPle 19. tööpäeva lõpuks pärastaruandekuu lõppu. Andmed intressimääradekohta avaldatakse pressiteates ligikaudu kuusnädalat pärast aruandekuu lõppu. Vastavaltmäärusele EKP/2001/18 koostatud kuuandmedon kättesaadavad alates 2003. aasta algusest.

2.7 KAPITALI ADEKVAAT SUSE NÄITAJAD JASTRUK TUURSED FINANT SNÄITAJAD

64. Põhikirja artikli 3.3 kohaselt peab EKPSaitama kaasa finantssüsteemi stabiilsuse säili-tamisele. Sellega seoses pakub EKPle suurt huvinii pangasektori kui ka kogu finantsvahendus-tegevuse struktuurne areng. Peamine andmeteallikas rahandus- ja pangandusstatistika(rahaloomeasutuste bilansistatistika ja intressi-määrade andmed). Kui võimalik, kasutatakseka riiklike järelevalveasutuste esitatud järeleval-vealaseid koondnäitajaid (konsolideeritudkasumiaruanne, maksejõulisuse andmed jne)koos EKP koostatud pankade laenutegevuseuuringu tulemustega, mis hõlmavad ka teavetlaenunõuete kohta. Kuna finantsstabiilsustmõjutavad mitmed tegurid, võib kasu olla kaväärtpaberiturustatistikast, finantskontodest –eelkõige bilansiandmetest – maksebilansist jaüldisest majandusstatistikast. Kui liikmesriigirahaloomeasutuste sektori kui terviku ja kredii-diasutuste allsektori vahel on oluline erinevus,kogutakse kapitali adekvaatsuse hindamiseksüksikute krediidiasutuste teatud bilansiandmeid.Suunise EKP/2003/2 lisades V ja VI, mida onmuudetud suunisega EKP/2005/4, käsitletaksekapitali adekvaatsuse analüüsiks vajalikkekrediidiasutuste bilansiandmeid ja struktuursearengu hindamiseks vajalikke aastaandmeid(koosneb kokku 29 aegreast, mis kõik ei puudutarahaloomeasutusi).


65. EKP kasutab rahaloomeasutuste bilansi-andmeid (eelkõige andmeid rahaloomeasutusteeurodes nomineeritud tehingutest euroalavälisteresidentidega) ka euro rahvusvahelise rolli jälgi-miseks Euro rahvusvahelist rolli puudutavatstatistikat käsitletakse lähemalt jaos 8.

3 FINANT SVAHENDAJATEGA SEOTUD MUUSTATISTIKA

66. Lisaks rahaloomeasutuste konsolideeritudbilansile ja sellest tulenevale statistikale onrahapoliitika jaoks väga oluline ka mitmesugunemuu finantsvahendajatega seotud statistika.

3.1 MIT TERAHALOOMELISED FINANT SVAHENDAJAD, VÄLJA ARVATUD K INDLUSTUSSELT SID JA PENSIONIFONDID

67. Muude (mitterahaloomeliste) finants-vahendajate allsektor koosnebfinantsinstitutsioonidest, kes ei vasta rahaloome-asutuste määratlusele ja kes ei olekindlustusseltsid ega pensionifondid ning kelletegevus on põhiliselt seotud finantsvahendusega.ESA 95 kohaselt moodustavad nad allsektoriS.123.

68. Nii muude finantsvahendajate kui karahaloomeasutuste andmeid vajatakse selleks, etsaada terviklik ülevaade euroala finantsvahen-dusest. Vastasel juhul võib minna kaduma teavevarade ja kohustuste üleminekust rahaloome-asutuste sektorilt muude finantsvahendajatesektorile. EKP peab jälgima muid finantsvahen-dajaid ka rahaloomeasutuste loeteluajakohastamise eesmärgil. Vastavalt määruseEKP/2001/13 I lisa osa 1.1 märkustele võivadfinantsuuendused mõjutada finantsinstrumentideolemust ja ajendada finantsasutusi muutma omategevussuunitlust ning välja andma instrumente,mis on hoiuste lähedased asendajad.

69. Praegu koostab EKP euroala koondnäi-tajaid kvartaliandmete põhjal, midaliikmesriikide keskpangad esitavad siseriiklikeleallikatele tuginedes. Kuigi need andmed ei

pruugi alati olla kooskõlas kohaldatavatemääratlustega, kehtestatakse suuniseEKP/2003/2 XVIII lisas (muudetud suunisegaEKP/2005/4) määratlused ja nõuded bilansileteatud instrumentide, tähtaegade, residentide jasektorite lõikes. Suunise kohaselt onesmatähtsad investeerimisfondide andmed (väljaarvatud rahaturufondid, mis kuuluvad rahaloome-asutuste sektorisse), sest need moodustavadbilansimahult suurima osa euroala muudestfinantsvahendajatest, ning väärtpaberi- jatuletisinstrumentide maaklerid ja laenuandmi-sega tegelevad finantsasutused. Viimase rühmapuhul jaotatakse kodumajapidamistele väljas-tatud laenud edaspidi eluasemelaenudeks jatarbimislaenudeks. Kuna rahaloomeasutustekuustatistikas on see jaotus juba tehtud,võimaldab üksikasjalikum teave muude finants-vahendajate tegevusest anda terviklikumahinnangu eluasemelaenude kohta euroalal. EKPavaldab juba euroala investeerimisfondide (väljaarvatud rahaturufondid) koondbilansi kvartali-andmeid, milles varad on jaotatud fondi liigi(nt aktsiafondid, võlakirjafondid, sega- jakinnisvarafondid) ja avatuse järgi, st kas fondidon avatud üldsusele või ainult teatud investo-ritele. Koostamisel on EKP määrus muudefinantsvahendajatega seotud statistika kohta.

3.2 K INDLUSTUSSELT SID JA PENSIONIFONDID

70. Erinevalt eespool kirjeldatud rahaloome-asutustest ja muudest finantsvahendajatest, eikuulu kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125ESA 95s) nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98artiklis 2 loetletud vaadeldava üldkogumi hulka,kellelt EKP võib nõuda andmete esitamist. Kunakõnealustel asutustel on euroala finantstege-vuses oluline osa, esitavad liikmesriikidekeskpangad EKPle siiski siseriiklike allikatealusel kvartaliandmed nende asutuste peamistefinantsvarade ja -kohustuste kohta kooskõlassuunisega EKP/2002/7. Seda suunist käsitle-takse lähemalt jaos 11 euroala kontode kohtainstitutsiooniliste sektorite kaupa.

17EKP


4 INTRESSIMÄÄRADE STATISTIKA (VÄLJA ARVATUD RAHALOOME A SUTUSTEINTRESSIMÄÄRAD)

71. Et jälgida, kuidas EKP intressimäärad janende muutused mõjutavad majandust, on lisaksrahaloomeasutuste makstud ja saadud intressi-määrade (vt jagu 2.6) andmetele vaja teavet kamuude finantsinstrumentide intressimääradekohta. Pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimäärad või tulusus on üks lähenemis-kriteeriume, et hinnata liikmesriikidevalmisolekut võtta kasutusele euro kooskõlasEuroopa Liidu lepinguga. Ehkki lähenemisegaseotud statistika esitamine on komisjoniülesanne (vastavalt lähenemiskriteeriumepuudutava protokolli artiklile 5), aitasid ERI jaEKP komisjonil valida võrreldavaid pikaajalisiintressimäärasid. Neid andmeid kogub jakoostab EKP.

72. Jättes kõrvale eespool kirjeldatud rahaloome-asutuste intressimäärad, võib intressimääradjagada kahte kategooriasse: EKP nõukogu kehtestatud intressimäärad (määrad, midaeurosüsteem saab või maksab turuoperatsioo-nides) ja rahaturuintressimäärad ning muudeltkaubeldavatelt väärtpaberitelt saadavad intressi-määrad.

73. Esimesse kategooriasse kuuluvad intressi-määrad, mida eurosüsteem maksab vastaspooltekäsutuses olevalt üleööhoiustamisvõimaluselt jaintressimäärad, mida eurosüsteem saabpõhilistelt refinantseerimisoperatsioonidelt ninglaenamise püsivõimaluse kasutajatelt.

74. Teise kategooriasse kuuluvad mitmedrahaturuintressimäärad ja kaubeldavate väärt-paberite tulusus. Euroala rahaturud on tihedaltlõimunud ja kasutavad suurel määralstandardseid finantsinstrumente. EKP kogubintressimääraandmeid väga sageli, peamiseltelektrooniliste kanalite kaudu. Need andmed jaandmed pikemaajaliste kaubeldavate väärtpabe-rite tulususe kohta on samuti kättesaadavadturgude allikatest. EKP arendab täiustatudandmebaasi, et säilitada nimetatud teave japarandada selle kasutatavust.

5 VÄÄRTPABERISTATISTIKA (KAA SA ARVATUD AK T SIAD)

75. Andmed väärtpaberite kohta on rahapolii-tilise ja finantsanalüüsi oluline osa mitmelpõhjusel. Laenuvõtjaile on emiteeritud väärt-paberid pankadepoolse rahastamise asemelalternatiivseks rahastamisvõimaluseks. Finants-varade omanike jaoks võivad pangahoiused,pankade väljastatud vabalt kaubeldavad instru-mendid (maksimaalselt kaheks aastaksväljastatud instrumendid sisalduvad ka rahaagre-gaadis M3) ja muud väärtpaberidpankadepoolset rahastamist osaliselt asendada.Seega täiendab väärtpaberistatistika rahapolii-tilisi ja finantsandmeid. Aja jooksul võivadnihked pangasüsteemi ja väärtpaberiturgudepakutava rahastamise vahel mõjutada rahapo-liitika ülekandemehhanismi. Emiteeritudväärtpaberite bilansiliste jääkide andmed kajas-tavad kapitalituru sügavust ning euroalavälisteresidentide eurodes emiteeritud väärtpaberidnäitavad euro rahvusvahelist rolli. Olulised onka finantsstabiilsuse kaalutlused.

76. EKP avaldab väärtpaberite kuustatistikat,mis ei hõlma aktsiaid (võlakirju) ega noteeritudaktsiaid. Võlakirjastatistika hõlmab eurodesnomineeritud väärtpabereid, olenemataväljaandjast ja euroala residentide nii eurodeskui ka muudes vääringutes nomineeritud väärt-pabereid. Pikaajalised väärtpaberid jaotataksefikseeritud ja muutuva intressimääraga väärt-paberiteks. Vanemate väärtpaberite puhulhõlmab euro ka eküüdes või euroala liikmes-riikide varasemates vääringutes nomineeritudinstrumente. Mõlemal juhul esitatakse kuu lõpubilansilised jäägid, emissiooni brutoväärtus,väljaostmine ja emissiooni puhasväärtus kuusesialgse üheaastase (erandkorras kaheaastase)tähtaja järgi. Euroala residentide emiteeritudvõlakirjad jaotatakse lisaks veel emiteerivasektori (st rahaloomeasutused, muud finants-vahendajad ning kindlustusseltsid japensionifondid, kaupu ja mittefinantsteenuseidpakkuvad ettevõtted, keskvalitsus ning muuvalitsussektor) järgi. Euroala residentide emitee-ritud noteeritud aktsiate andmetes eristataksebilansilisi jääke, brutoväärtusi ja väljaostmisi


ning neis järgitakse võlakirjadele sarnastsektorite jaotust (kui see on asjakohane).

77. Noteeritud aktsiate jäägid ja nendega soori-tatud tehingud esitatakse turuväärtuse järgi, kuid(erinevalt ESA 95 sätetest) võlakirjade andmedesitatakse nimiväärtuse järgi. Suure diskonto-määraga ja nullkupongiga võlakirjad hinnatakseemiteerimisel efektiivse makstud summa järgining tähtaja lõppedes nimiväärtuse järgi.Vahepeal hinnatakse neid valemi järgi, misvõimaldab arvestada kogunenud intressi. Välis-valuutas instrumendid hinnatakse kehtivavahetuskursi järgi. Bilansiliste jääkide muutusedkajastavad puhasväärtust, ümberhindlusesttulenevaid muutusi ja ümberliigitusi ning muidmuutusi, mis ei tulene tehingutest. Sarnaseltrahandusstatistikale arvutab EKP ka väärtpabe-riturgude kasvumäärasid tehinguandmete alusel,jättes välja ümberhindlusest ja -liigitusesttuleneva mõju. Kui aga väärtpaberitehingu(näiteks seoses ülevõtmise või ühinemisega)sooritamine toimub pikema aja jooksul kui kuu,esitatakse andmed tavapäraselt kogu tehingukohta sellel kuul, mil tehing lõpetati.

78. Ehkki nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98artikli 2 kohaselt arvatakse väärtpaberiemitendidEKP statistika vaadeldava üldkogumi hulka, einõua EKP neilt andmete esitamist kooskõlasEKP õigusaktidega. Selle asemel esitavadliikmesriikide keskpangad EKPle andmedresidentide emiteeritud võlakirjade ja noteeritudaktsiate kohta kooskõlas suunise EKP/2003/2XIX lisaga (koos parandustega) viie nädalajooksul pärast aruandekuu lõppu. Euroalakoondnäitajad avaldatakse elektroonilistekanalite kaudu umbes seitse nädalat pärastaruandekuu lõppu. Rahvusvaheliste ArveldustePank esitab andmed euroalaväliste residentideemiteeritud eurodes nomineeritud võlakirjadekohta. Mõningad andmed väärtpaberite kohtainstitutsiooniliste sektorite kaupa saavadkätesaadavaks suunises EKP/2005/13.

79. Kuna portfelliinvesteeringute ja väärtpabe-ritega seotud statistika äratab palju tähelepanuning on olulise tähtsusega mõne muu statistika-valdkonna jaoks (nt euroala finantskontod),

töötasid EKP ja liikmesriikide keskpangadhiljuti välja tervikliku väärtpaberite keskandme-baasi (CSDB). CSDB saab andmeid mitmeteltinstitutsioonidelt ja ettevõtlust puudutavateandmete esitajatelt. Andmebaasil saab olemakeskne osa emiteeritud väärtpaberite ja portfelli-investeeringute statistika tootmisel ning muustatistika, sealhulgas väärtpaberistatistikakoostamisel. Seda saab kasutada ka mitmetelanalüütilistel ja tehingulistel eesmärkidel. EKPja liikmesriikide keskpankade koostatudkasutusjuhendis sätestatakse menetlusedandmete kvaliteedi kaitsmiseks. Neid menetlusikajastatakse ka peagi vastuvõetavas EKP uuessuunises. EKP jätkab väärtpaberiarveldussüstee-midega seotud statistika arendamist. Viimasteaastate jooksul on sellest valdkonnast peamiseltavaldatud vaid tehingutega seotud teavet, mis onilmunud järjestikuste trükistena (Payment andsecurities settlement systems in the EuropeanUnion, vt punkt 117).

6 MAKSEBILANSI JA RAHVUSVAHELISE INVESTEERIMISPOSIT SIOONI STATISTIKA

6.1 SISSEJUHATUS

80. Euroala maksebilansi ja rahvusvaheliseinvesteerimispositsiooni koostamiseks ningrahapoliitika elluviimise ja välisvaluutatehin-gute toetamiseks kogub EKP kuu-, kvartali- jaaastaandmeid. EKP ei kasuta euroalasisestepiiriüleste tehingute andmeid, välja arvatudandmed portfelliinvesteeringute ja neilt saadudtulu kohta. Kvartaalne maksebilansistatistika jaaasta lõpu seisuga esitatud rahvusvahelineinvesteerimispositsioon hõlmavad euroalavälistevastaspoolte geograafilist jaotust. EKP koostabka üksikasjalikku statistikat eurosüsteemirahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviid-suse kohta RVFi ja Rahvusvaheliste ArveldustePanga ühise esitusvormi kohaselt, arvutab igapäev euro nominaalsed efektiivsed vahetus-kursid, iga kuu ja iga kvartal aga euro reaalsedefektiivsed vahetuskursid.

81. Ehkki vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr2533/98 artiklile 2 kuuluvad euroala residen-

19EKP


tidest üksused, kellel on piiriüleseid positsioonevõi kes sooritavad piiriüleseid tehinguid, EKPsoovituslikku aruandlusega hõlmatavasse üldko-gumisse, ei ole EKP selle kohta vastu võtnuderaldi määrust. Erinevalt rahandus- ja pangan-dusstatistikast, kus andmeesitajateks onsuhteliselt väike arv finantsasutusi, hõlmabmaksebilansi ja rahvusvahelise investeerimis-positsiooni statistika kõiki euroala residentidestmajandusagente, kellel on piiriüleseid positsi-oone või kes sooritavad piiriüleseid tehinguid.Kui rahaloomeasutuste andmete esitamine oneuroalal peaaegu ühtlustatud, siis maksebilansiandmete kogumise süsteem on suhteliselt ühtlus-tamata ja ei hõlma kontrollimenetlusi egasanktsioone. Siseriiklikul tasandil koostataksemaksebilansistatistikat erinevate tasemeteõigusaktidele tuginedes. Lisaks kogub Euroopatasandil neid andmeid ka Eurostat. See agamuudab EKP jaoks veelgi keerukamaks otseseltandmeesitajatele suunatud õigusakti väljaand-mise. Selle asemel on EKP andnud välja euroalariikide keskpankadele mõeldud suunised, millessätestatakse, millised andmed peavadkeskpangad EKPle edastama ning milliseidnõudeid peavad nad seejuures järgima.Keskpangad otsustavad oma äranägemise järgi,kuidas nad andmeesitajatelt andmeid koguvad.Selle kohta kehtib suunis EKP/2004/15. Kunamõnes liikmesriigis ei vastuta keskpank maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimis-positsiooni statistika kogumise eest, on EKPvastavatele asutustele välja andnud soovitused(praegu kehtib soovitus EKP/2004/16), mis onsisuliselt samad mis suunistes. Soovitus ei oleõiguslikult siduv.

82. Maksebilansi ja rahvusvahelise investee-rimispositsiooni ülesehitus ningkoostamispõhimõtted on sätestatud suunisesEKP/2004/15. EKP nõuded vastavad võimalikultsuures osas RVFi maksebilansi käsiraamatus(viies väljaanne) sätestatud standarditele, mis onkooskõlas SNA 93 ja ESA 95ga. EKP on teinudsiiski mõningaid täiendavaid ühtlustamisette-panekuid (nt rahaloomeasutuse määratlusejärjepidev kasutamine) seoses maksebilansi jarahvusvahelise investeerimispositsiooni statis-tika ning Euroopa Liidu ja euroala

koondnäitajatega. Põhimõtteliselt vastavadeuroala maksebilanss ja rahvusvaheline inves-teerimispositsioon euroala residentidetehingutele ja positsioonidele euroalavälisteresidentidega (st ülejäänud maailmaga) euroalafinantskontodes. Praktikas ei sobi maksebilansija rahvusvahelise investeerimispositsiooniesitusviis, kus rõhutatakse pigem funktsio-naalseid kategooriaid (otse- japortfelliinvesteeringud jne) kui residentidestvastaskirjeid, täielikult kokku euroala rahva-majanduse arvepidamise kontodegainstitutsiooniliste sektorite kaupa. Mõningaiderinevusi on ka varade ja kohustuste hindamisening hõlmatuse osas. EKPl on tulnud nendeküsimustega tegeleda euroala maksebilansi jarahvusvahelise investeerimispositsiooni kaasa-misel euroala rahvamajanduse arvepidamisekontodesse.

6.2 MAKSEBILANSI KUUSTATISTIKA

6.2.1 JAOTUS INSTRUMENTIDE JA SEK TORITEKAUPA

83. Kuise maksebilansi eesmärk on võimal-dada kasutajatel jälgida välisvooge, mismõjutavad euroala finantskeskkonda ja vahetus-kurssi. Seepärast vajab EKP kuisemaksebilansistatistika tarvis üldandmeidjooksev- ja kapitalikonto tehinguliikide kohta,välja arvatud investeerimistulu vood, mis jaota-takse otse-, portfelli- ja muudeksinvesteeringuteks. Üksikasjalikumaid andmeidvajatakse finantskonto kohta, kus võib esinedaulatuslikke ja muutuvaid voogusid, mismõjutavad euroala rahandustingimusi. Sissetu-levad ja väljaminevad otseinvesteeringudjaotatakse aktsiakapitaliks, reinvesteeritudtuluks ja muuks kapitaliks (peamiselt ettevõtete-vahelised laenud). Lisaks eristatakserahaloomeasutusi (välja arvatud keskpangad) jateisi euroala sektoreid. Portfelliinvesteeringutepuhul eristatakse rahandusasutusi, muid rahaloome-asutusi ja mitterahaloomeasutusi ning eraldikajastatakse ka aktsiad ja võlakirjad (mis onomakorda jaotatud). Tuletisinstrumendid(hõlmavad ainult euroala residentide ja mitte-residentide vahelisi lepinguid) koostatakseainult netopõhiselt, nagu ka koondnäitaja kõigi


piiriüleste positsioonide kohta, milleosapoolteks on euroala residendid. Muude inves-teeringute, peamiselt rahaloomeasutuste välistefinantstehingute (välja arvatud otse- ja portfelli-investeeringud) kohta vajatakse aga üsnaüksikasjalikku teavet. See kategooria jaotataksemajandussektori järgi rahandusasutusteks,muudeks rahaloomeasutusteks (tähtajalinejaotus), valitsus- ja muudeks (euroala) sekto-riteks. Viimased kaks sektorit esitatakseinstrumentide kaupa, eristades euroalavälistespankades hoitavaid vääringuid ja hoiuseid.Kuine maksebilanss sisaldab ka andmeid reserv-vara kohta.

6.2.2 PORTFELLI INVESTEERINGUTE KOHUSTUSTE ESITAMISVI IS

84. Portfelliinvesteeringute kohustusi(muutused euroala residentide emiteeritud javäljaspool euroala asuvates väärtpaberites)puudutavate andmete esitamine on praktikaskeeruline, sest kaubeldavate instrumentideomanikke ei ole sageli võimalik kindlaks teha.Seega koostatakse maksebilansi finantskontoportfellikohustusi kaudselt, st muutus euroalaresidentide emiteeritud ja väljaspool euroalaasuvates väärtpaberites (investeeringukohus-tuste netovoog) arvutatakse nende bilansiliseväärtuse kogusumma (või nendega seotudümberhindluste) ja euroala (ükskõik, milliseliikmesriigi) residentidele kuuluva kajastatudosa (või nendega seotud ümberhindluste)vahena. Andmeid emitendi sektori kaupajaotatud hoiuste kohta euroalal hakatakseavaldama 2006. aasta keskel. See võimaldabarvutada euroala kohustusi sektorite kaupa.Kõnealuste kirjetega seotud tuluvood kajastatakse jooksevkontos ning investeerimis-kohustuste jääk investeerimispositsioonissamadel alustel. Punktis 79 nimetatud väärtpaberite keskandmebaas peaks portfelli-investeeringute statistika kvaliteeti oluliseltparandama. Andmebaasis sisalduv terviklikteave üksikute väärtpaberite kohta võimaldabrakendada uut lähenemisviisi maksebilansi (ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni)portfelliinvesteeringute konto koostamisel.Alates 2008. aastast kavatsetakse eurosüsteemisalustada andmete kogumist väärtpaberitehingute

ja -positsioonide kohta üksikute väärtpaberitekaupa eraldi (mitte koondandmetena), mismuudab portfelliinvesteeringute konto liigituseja hindamise täpsemaks. Eurosüsteemi liikmes-riikide keskpangad lõpetavad samal ajalinvesteerimispositsiooni seisude arvestamiseakumuleerunud tehingute alusel, võttes kasutu-sele tegelikud, väärtpaberite keskandmebaasissisalduva teabe alusel arvutatud kvartaalsedjäägid.

6.2.3 MAKSEBILANSI MONE TAARNE ESITUS85. Maksebilansi kuustatistika on ühendatudeuroala laia rahaagregaadi M3 väliste vastas-kirjetega, et tõhustada selle kasutamistrahapoliitilises analüüsis. Kuna maksebilansikontod tervikuna ja rahaloomeasutuste koond-bilanss peavad olema tasakaalus, peavadrahaloomeasutuste sektori (ja eurosüsteemi)välistehingud kajastama euroala muude sektoritevälistehinguid (kaasa arvatud vead ja täpsus-tused maksebilansis). Viimased peavadomakorda olema võrdsed rahandusstatistikakindlate vastaskirjetega. Selleks, et koondadakõik rahaloomeasutuste välistehingud, tulebmaksebilansistatistikat tegelikkuses mõningalmääral ümber korraldada, sest erinevatestallikatest pärit andmete osas ei ole veel saavu-tatud täit vastavust. Seejärel on võimalikanalüüsida euroala mitterahaloomeasutustevälistehingute (jooksev-, kapitali- ja finantskon-todes) osa rahaloomeasutuste sektorinetovälispositsiooni kogumuutuses.Monetaarses esituses tuleb eristada otseinves-teeringute ja portfelliinvesteeringute kontod, etkõrvaldada rahaloomeasutuste tehingud.

6.2.4 AJAKAVA JA KÄT TESAADAVUS86. Maksebilansi kuustatistika tuleb esitadaEKPle 30. tööpäevaks pärast aruandekuu lõppuja see avaldatakse elektrooniliste kanalite kauduseitsme kuni kaheksa nädala jooksul pärastaruandekuu lõppu. Kuuandmed on kättesaa-davad alates 1997. aasta jaanuarist.

87. Arvestades maksebilansi kuustatistikaesitamise tähtaega, selle agregeeritud esitamis-viisi ja kasulikkust rahapoliitika jaoks, võibäärmise vajaduse korral kalduda kõrvale rahvus-

21EKP


vahelistest suunistest. Kuustatistikas ei peaesitama andmeid, mis on kogutud majandus-tehingute (kaasa arvatud tekkepõhine intress)alusel, kuustatistika võivad liikmesriigidkoostada ka arvelduste rahavoogude põhjal.Tähtajast kinnipidamise eesmärgil aktsepteeri-takse ka hinnangutel põhinevaid või esialgseidandmeid. Mõned kirjed, nt reinvesteeritudotseinvesteeringutulu, peaksidki tuginemahinnangutel. Kuustatistika vaadatakse läbi igakvartal täielikult rahvusvahelistele standarditelevastavate terviklike kvartaliandmete alusel.Seega ei pruugi värskeimad kuuandmed ollatäielikult kooskõlas esialgu avaldatud näitaja-tega.

6.3 MAKSEBILANSI KVARTALISTATISTIKA

6.3.1 SUURENENUD DE TAIL SUS JA INTRESSIDETEKKEPÕHINE ARVESTUS

88. Maksebilansi kvartalistatistika sisaldabüksikasjalikumat teavet kui kuustatistika ningvõimaldab seega välistehinguid põhjalikumaltanalüüsida. Jooksevkonto sisaldab täpsemaidandmeid investeerimistulu kohta ja finants-kontos esitatakse üksikasjalikumaid andmeidinstrumentide ja sektorite kohta.

89. Kooskõlas SNA 93ga soovitab RVFimaksebilansi käsiraamat (viies väljaanne)esitada intressiandmed tekkepõhiselt. Seesoovitus kehtib jooksevkonto (investeerimis-tulu) kohta, mis omakorda mõjutabfinantskontot. Suunises EKP/2004/15 sätesta-takse, et investeerimistulu kajastataksetekkepõhiselt vaid kvartaalselt.

6.3.2 G EOG RAAFILINE JAOTUS90. Selleks, et esitada üksikasjalikumaidandmeid instrumentide kohta ja järgida rahvus-vahelisi statistikastandardeid, lisataksekvartaalsele maksebilansile euroala residentidevälistehingute geograafiline jaotus riikide,piirkondade ja vastaskirjete kategooriate kaupa.Geograafiline jaotus hõlmab eraldi Taanit,Rootsit ja Ühendkuningriiki, ühe rühmana teisieuroalaväliseid liikmesriike, ELi institutsiooneja muid asutusi ning väljaspool Euroopa Liitueraldi Ameerika Ühendriike, Jaapanit, Šveitsi

ja Kanadat, maksuvabu piirkondi, rahvusvahe-lisi organisatsioone ja ühe rühmana kõiki teisiriike. Kui EKPd käsitletakse statistilisteleesmärkidel euroala residendist rahaloomeasu-tusena, siis ELi institutsioone (nt komisjon) jamuid asutusi (nt Euroopa Investeerimispank)käsitletakse euroalaväliste residentidenahoolimata nende füüsilisest asukohast. Nõuete-kohased jaotused ja ELi institutsioonide,maksuvabade piirkondade ning rahvusvahelisteorganisatsioonide loetelud on esitatud suuniseEKP/2004/15 II lisas. Instrumentide ja sektoritedetailsus, millele geograafilist jaotust rakenda-takse, ei ole nii üksikasjalik kui täielikkvartaalne maksebilansistatistika ja sarnanebenam kuisele maksebilansile. Sealt puudub agaportfelliinvesteeringute geograafiline jaotus,sest andmete koostamise meetod seda eivõimalda, ning tuletisinstrumentide ja reservva-rade jaotus.

6.3.3 AJAKAVA JA KÄT TESAADAVUS91. Üksikasjalik maksebilansi kvartalistatistikaja geograafilised jaotused tuleb esitada EKPlekolme kuu jooksul pärast aruandekvartali lõppu.Euroala koondnäitajad avaldatakse pressiteatesneli kuud pärast aruandekvartali lõppu.Täielikud kvartaliandmed on kättesaadavadalates 1997. aasta algusest. Jooksevkonto kvartali-hinnangud riikide kohta, mis praegumoodustavad euroala, on kättesaadavad alates1980. aastast ja kvartaalne geograafiline jaotus2003. aasta algusest.

6.4 RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSIT SIOON

92. EKP koostab kogu euroala rahvusvaheliseinvesteerimispositsiooni iga kvartali lõpus(hiljutine uuendus) ja avaldab selle koosüksikasjaliku kvartaalse maksebilansiga nelikuud pärast aruandekvartali lõppu. Põhjalikumstatistika avaldatakse iga aasta lõpus. Needeuroala välisvarade ja -kohustuste aruandedkajastavad euroala välise finantspositsioonistruktuuri ja täiendavad maksebilansiandmeidrahapoliitilise ja valuutavahetusturu analüüsijaoks. Korrapäraste positsiooniandmete abilsaab ühtlasi kontrollida maksebilansi voogude


usaldusväärsust. Kvartaliandmete väljatööta-misel peeti osaliselt silmas ka nende liitmisteuroala institutsiooniliste sektorite kontodega.

6.4.1 JAOTUS INSTRUMENTIDE KAUPA JA G EOG RAAFILISES LÕIKES

93. Nõutav kvartaalne jaotus on väga sarnanekvartaalse maksebilansi finantskonto jaotusele,ehkki tuletisinstrumentide puhul esitataksevarade ja kohustuste positsioon eraldi. Kaaastane rahvusvaheline investeerimispositsioonon sarnane, kuid siin esitatakse üksikasjali-kumad andmed otseinvesteeringute kohta,kusjuures börsil noteeritud ettevõtete aktsiadesitatakse nii raamatupidamisliku kui katuruväärtuse järgi (soovituslik hindamismeetodrahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul).Praktilistel kaalutlustel kajastatakse börsilnoteerimata ettevõtete otseinvesteeringud ainultraamatupidamisliku väärtuse põhjal, ehkkipõhimõtteliselt peaks välismaistetütar(sidus)ettevõtjate kontodel kajastamareinvesteeritud tulu. Lisaks aastasele rahvusva-helisele investeerimispositsioonile esitatakse kaeuroala välisvarade ja -kohustuste geograafi-line jaotus, mis kajastab esimesega (ja samutikvartaalsega) võrreldes mõnevõrra väheminstrumente ja sektoreid, kuid esitab põhimõt-teliselt sama vastaspoolte jaotuse kui kvartaalnemaksebilanss. Nagu maksebilansis, nii ei ole karahvusvahelises investeerimispositsioonisesitatud tuletisinstrumentide ja reservvaradegeograafilist jaotust. Portfelliinvesteeringutekohustuste geograafilist jaotust ei saa arvutadaEKP käsutuses oleva teabe alusel. EKP kasutabselleks RVFi Coordinated Portfolio InvestmentSurvey ja sellega seotud küsitluste tulemustesesitatud andmeid, mis avaldatakse aga hiljem kuiEKP aastane rahvusvaheline investeerimisposit-sioon.

94. Euroala rahvusvaheline investeerimisposit-sioon põhineb RVFi maksebilansi käsiraamatus(viies väljaanne) määratletud rahvusvaheliseinvesteerimispositsiooni standardkomponen-tidel. Käsitlused ja määratlused on kooskõlasmaksebilansi metoodikaga. Punktis 84 kirjel-datakse peagi kasutusele võetavat täiendatudmeetodit portfelliinvesteeringute konto koosta-

miseks, mis hõlmab ka täielikku kvartaalsetpositsiooni.

6.4.2 AJAKAVA JA KÄT TESAADAVUS95. Rahvusvahelise investeerimispositsioonikvartaliandmed on EKPle kättesaadavad kolmkuud pärast aruandekvartali lõppu (sama ajakavanagu kvartaalse maksebilansi puhul). Aastaserahvusvahelise investeerimispositsiooni andmedkoos geograafilise jaotusega on kättesaadavadüheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu. Euroalaaastane rahvusvaheline investeerimispositsioonon kättesaadav alates 1997. aastast. 1997. ja1998. aasta andmed on siiski ainult netopõhised(st andmed on esitatud iga kategooria netovaradeja -kohustuste kohta, mitte varade ja kohustustebilansiliste jääkide kohta eraldi), sest liikmesrii-kidel ei olnud võimalik eristada välisvarades ja-kohustustes euroalasiseseid piiriüleseid posit-sioone teiste riikidega seotud positsioonidest.Aasta lõpu positsiooni geograafiline jaotus onkättesaadav alates 2002. aastast.

7 EUROSÜSTEEMI RAHVUSVAHELISED RESERVID

7.1 RESERVVARA KAJA STAMINE MAKSEBILANSIS JA RAHVUSVAHELISESINVESTEERIMISPOSIT SIOONIS

96. Euroala reservvara moodustavad määrat-luse kohaselt kõrge likviidsusega jakrediidivõimelised EKP ja eurosüsteemiliikmesriikide keskpankade nõuded euroala-väliste residentide suhtes, mis on nomineeritudmuus vääringus kui euro. Lisaks välisvaluutanõuetele kuuluvad reservvarade hulka kuld,RVFi arveldusühikud (SDRid) ja reservi posit-sioonid RVFis. Reservvarade koostamisel eitehta tasaarveldusi reservidega seotud kohus-tustes, välja arvatud väikesemahulistetuletisinstrumentide osas, mida kajastataksenetopõhiselt.

97. Tehingutest tulenevaid muutusi reserv-varades (st välja arvatud hindamisest tulenev mõjuja muud muutused, mis mõjutavad reservvaradesummat) kajastatakse euroala maksebilansi

23EKP


finantskontos ühe näitajana. Rahvusvahelisesinvesteerimispositsioonis esitatakse bilansilisedjäägid iga kvartali lõpus ja need kajastavadpõhilisi komponente (kuld, SDRid ja välis-valuuta instrumentide kaupa, jne).

7.2 RAHVUSVAHELISED RESERVID JA VÄLISVALUUTA LIKVI IDSUS (RVFi JA RAHVUSVAHELISTE ARVELDUSTEPANGA ESITUSVORM)

98. EKP koostab ka märksa üksikasjalikumatkuuaruannet eurosüsteemi reservide ja nendegaseotud kirjete kohta kooskõlas rahvusvahelistereservide ja välisvaluuta likviidsuse esitus-vormiga. Maksebilansi ja rahvusvaheliseinvesteerimispositsiooni reservvarad on ainultosa esitusvormis nõutud teabest. Esitusvormhõlmab veel muid välisvaluutavarasid, misvõivad olla nõuded euroala residentide suhtes (ntvälisvaluuta hoiused euroala pankades) võinõuded euroalaväliste residentide suhtes.Viimased ei täida reservvarade hulka arvamiseksvajalikku kõrge likviidsuse kriteeriumi(need nõuded kajastatakse maksebilansis jarahvusvahelises investeerimispositsioonisportfelliinvesteeringute või muude investeerin-gute kirjetel). Välisvaluuta likviidsusearvutamisel arvestatakse ka teadaolevaid ja tingi-muslikke lühiajalisi rahavoogusidvälisvaluutavarade suhtes, mis hõlmavad laenudepõhisumma- ja intressimakseid, forvardtehingutepositsioone välisvaluutas, pöördtehingutegaseotud voogusid, pikendatud krediidiliine, antudtagatisi ja mitmeid muid kirjeid, mida ei kajastatamaksebilansis ega rahvusvahelises investeeri-mispositsioonis. Esitusvormis on ette nähtud kamitmed memokirjed. Suunise EKP/2004/15 IIlisa tabelis 3 sätestatud andmed esitatakse EKPleesitusvormi lisamiseks kolme nädala jooksulpärast aruandekuu lõppu.

8 EURO RAHVUSVAHELISE ROLLIGA SEOTUD STATISTIKA

99. EKP avaldab aastaaruande euro rahvus-vahelise rolli kohta. Rahaloomeasutustebilansistatistika (tehingutes mitteresidentidega

eristatakse eurot ja välisvaluutat) ja väärtpaberi-emissioonide statistika (eristatakse euroalamitteresidentide eurodes nomineeritud väärt-pabereid) aitavad hinnata euro rahvusvahelist rolli.Suunise EKP/2004/15 kohaselt tuleb esitadakuuekuine jaotus vääringute kaupa (euro, dollarja teised vääringud) nii euroala võlakirjadegaseotud välistehingute voogude kui ka positsi-oonide kohta. Jaotus esitatakse juuni jadetsembri lõpu seisuga ja seda kasutatakse eurokui investeerimisvääringu rahvusvahelise rollihindamiseks. EKPS kogub samal eesmärgilteavet emiteeritud võlakirjade muude näitajatekohta. Praegu koguvad mitmed eurosüsteemi ja EKPSi keskpangad peamiselt pankade arvel-dustel põhinevate kogumissüsteemide kauduteavet ka kaupade ja teenuste eest makstudarvete kohta. Austria keskpank kogub teaveteuro pangatähtede ringluse kohta (ja euroalaliikmesriikide varasemate vääringute jätkuvaringluse kohta) viies naaberriigis väljaspooleuroala.

9 EURO EFEK TI IVSED VAHE TUSKURSID

100. Euro nominaalne efektiivne vahetuskursson euro ostujõu koondnäitaja euroala peamistekaubanduspartnerite vääringute suhtes. Reaalneefektiivne vahetuskurss, mis saadakse deflatee-rides nominaalset määra sobivate hinna- võikuluindeksitega, on kõige sagedamini kasutatavkulu ja hinna rahvusvahelise konkurentsivõimenäitaja.

101. EKP arvutab igapäevaselt nominaalseidefektiivseid vahetuskursse, mis kujutavad endasteuro kahepoolsete vahetuskursside kaalutudgeomeetrilisi keskmiseid kaubanduspartneritevääringute suhtes. Reaalsed efektiivsed vahetus-kursid on euroala hindade või kulude kaalutudgeomeetrilised keskmised kaubanduspartneritesuhtes väljendatuna ühisrahas. Kuna hinna- jakuluandmed ei ole sagedamini kättesaadavad,siis arvutatakse reaalsed efektiivsed vahetus-kursid kord kuus või kord kvartalis.

102. Kaubanduspartnerite osakaal tulenebnende osast euroala tööstuskaubanduses, millest


on välja arvatud euroalasisene kaubandus.Analüüsitud on kahte kolmeaastast perioodi:aastatel 1995–1997 ja 1999–2001, viimastperioodi analüüsiti 2004. aastal. Osakaaludearvutamiseks kasutatakse nii ekspordi kui kaimpordi andmeid. Impordi osakaal saadakse igapartnerriigi osast euroala koguimpordis kõigistpartnerriikidest. Ekspordi kaalud väljendavadüksikute turgude tähtsust euroala ekspordi jaoksja euroala eksportijate konkurentsi välisturgudel.Arvestatakse nii kodumaiseid tootjaid kui kakolmandatest riikidest pärit eksportijaid.

103. Efektiivsed vahetuskursid (effectiveexchange rate, EER) arvutatakse kahe partneriterühma suhtes: EER-23, kuhu kuuluvad 13 euro-alavälist ELi liikmesriiki ja kümme peamistkaubanduspartnerit väljaspool Euroopa Liituning EER-42, kuhu kuuluvad EER-23 riigid javeel 19 riiki. EER-23 jaoks arvutataksenominaalne efektiivne vahetuskurss igapäevaseltning reaalne vahetuskurss kuiselt (kasutadestarbija- ja tootjahindu) ja kvartaalselt (kasutadesSKP deflaatoreid ja tööjõu erikulusid). Laiemarühma jaoks arvutatakse nii nominaalne kui kareaalne efektiivne vahetuskurss tarbijahindadealusel kord kuus.

10 VALIT SUSSEK TORI FINANT SSTATISTIKA

104. Valitsussektori finantsstatistika kajastabvalitsussektori tehinguid ja positsioone (S.13ESA 95s). Valitsussektori moodustavad kesk-valitsuse, osariigi/liidumaa valitsuse, kohalikuomavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondideallsektorid. EKPd huvitab valitsussektorifinantsstatistika kahel põhjusel. Esiteks lähene-misaruannete koostamiseks liikmesriikidevalmisoleku kohta võtta kasutusele euro jateiseks seoses ülemäärase eelarvepuudujäägimenetluse ning stabiilsuse ja majanduskasvupaktiga. Peamiselt pööratakse tähelepanu üld-valitsuse eelarve puudujäägi/ülejäägiaastaandmetele ja iga ELi liikmesriigi valitsus-sektori koguvõlale. Suunis EKP/2005/5 sätestabpikaajalise teabevajaduse liikmesriikidelt ningkohustab liikmesriikide keskpanku esitamaEKPle valitsussektori kontode aastaandmeid,

mis hõlmavad tulusid, kulusid, eelarve puudu-või ülejääki, laenuvajadust, erastamisest saadudlaekumisi ja tasumata võlga. Need andmedvõimaldavad EKPl koondada tehinguid ELiinstitutsioonide ja liikmesriikide vahel nii, etvastava liikmesriigiga sooritatud tehingudmoodustavad valitsussektori täiendava allsek-tori. Selle tegevuse eesmärk on saadavalitsussektori tehingutest majanduses tervik-likum ülevaade kui seda võimaldavadliikmesriikide valitsussektorite andmed. EKPsaab aastaandmeid ka eelarvepositsiooni välisevõlamuutuse kohta, mis tähendab valitsussektorivõla aastalõpu muutuse ja eelarve puudu- võiülejäägi üksikasjalikku ühildamist vahepealseaasta jooksul. Suunises EKP/2005/5 (muudetudsuunisega EKP/2006/2) sätestatakse, et kõikneed andmed tuleb esitada kooskõlas andmetega,mida ELi liikmesriigid esitavad EuroopaKomisjonile vastavalt ESA 95le ja ülemääraseeelarvepuudujäägi menetlusele. Ülemääraseeelarvepuudujäägi menetluse alusel koostatudvalitsussektori kontod erinevad vähestes, kuidseejuures olulistes punktides ESA 95st – nimeltvalitsussektori võla hõlmatuse ja hindamise osas.

105. Kuna valitsussektori tegevus on majandus-arengu ja finantsturgude seisukohalt oluline,vajab EKP kvartaliandmeid ka valitsussektorimittefinants- ja finantstehingute ning tasumatavõla kohta. Mitmed 2000. aastal või hiljem vastuvõetud ühenduse määrused sätestavad, etliikmesriikide valitsussektorite tulude ja kulude,finantstehingute ning bilansside kohta tulebandmed esitada kord kvartalis. Seetõttu on peagikättesaadav terviklik kvartalistatistika EuroopaLiidu valitsussektori kohta. Määruse nr501/2004 kohaselt peavad liikmesriigid esitamakolme kuu jooksul pärast aruandekvartali lõppukvartaalsed finantsandmed eraldi keskvalitsuse,kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfon-dide kohta instrumentide kaupa ningkeskvalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide kohtaka tehingute vastaspoolte järgi. Kuigi kogu teaveei ole veel täielikult kättesaadav, on kõnealunemäärus juba parandanud rahaliidu kvartaalsetefinantskontode valitsussektorit puudutava osakvaliteeti ning edendab tänu vastaspooltpuudutava teabe kasutamisele ka euroala muude

25EKP


mittefinantssektorite statistika kvaliteeti. Needandmed on osa 2007. aastal ilmuvast euroalakvartaalsete kontode statistikast institutsiooni-liste sektorite kaupa (vt allpool).

11 EUROALA INSTITUT SIOONILISTE SEK TORITE KONTOD

11.1 SISSEJUHATUS

106. ESA 95 mõistete ja kontseptuaalse raamis-tiku piires annavad institutsiooniliste sektoritekontod tervikliku andmestiku iga institutsioo-nilise sektori mittefinants- ja finantstehingutest.Kontod annavad täieliku ülevaate majandus-tegevusest instrumentide ja mõningal juhul katehingupartnerite lõikes alates kaupadetootmisest, sissetulekute kujunemisest, jaotu-misest ja kasutamisest, tarbimisest ningsäästmisest, põhivaratehingutest netolaenuand-mise ja -võtmise ning vastavate finantsvaradeomandamise või kohustuste võtmiseni. Institut-siooniliste sektorite kontodes esitatakse kafinantsbilansid, milles kajastatakse varade jakohustuste seis ning kontod, mis kooskõlastavadtehingud bilanssides toimunud muutustega.Nende kontode tulemused, eelkõige kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete jakodumajapidamiste sektorit puudutavadtulemused on majandusanalüüsi ja prognoosi-mise seisukohalt väga olulised. Peaaegu kõigimajandus- ja finantsandmete koondamineühtsesse struktuuri ESA 95 raamistikus parandabandmete täpsust, kooskõlalisust ja seega kakasulikkust. ESA 95s esitatakse institutsiooni-liste sektorite kontod ainult kord aastas, misvähendab oluliselt nende väärtust majandus-tsükli analüüsimise ja ettevaadete koostamiseseisukohalt. EKP ja Euroopa Komisjon onühenduse õigusaktidele tuginedes ühiselt väljatöötanud institutsiooniliste sektorite kvartali-kontod eesmärgiga avaldada need 2007. aastakevadel.

107. Finantskontodes kajastatakse majandussek-torite laenuvõtmis- ja laenuandmistehinguidning bilanssides nende tehingute bilansilisijääke, kusjuures kumulatiivsed tehingud on

vastavuses bilansimuutustega. EKP avaldabeuroala osalisi finantskontosid ja bilansse kordkvartalis alates 2001. aastast. Praegu kajastavadkvartaliandmed mittefinantssektorite (st kaupuja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted,kodumajapidamised ja valitsussektor) jakindlustusseltside ning pensionifondide peamisifinantsinvesteeringuid ja finantseerimist. Needandmed on olulised rahapoliitilise analüüsi jaeelkõige kodumajapidamiste ning kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtetegaseotud analüüside ja ettevaadete koostamisel.Rahaliidu kvartaalsete finantskontode abil saabanalüüsida ka finantsstabiilsusega seotudküsimusi. Selle jaoks on olulised tehinguandmedja majandussektorite bilansiseisud. Lisaks saabfinantskontode abil hinnata sagedamini esita-tavat statistikat, eelkõige maksebilansi,väärtpaberiemissioonide ja riigi rahandusegaseotud statistikat ning hinnata nende kooskõla-lisust. Nende andmete kasulikkus paraneksoluliselt, kui need integreerida institutsioonilistesektorite mittefinantskontodega, nagu on kirjel-datud jaos 11.4.

11.2 RAHALI IDU KVARTAAL SE TE FINANT SKONTODE ALLIKAD

108. ESA 95 nõudel peavad ELi liikmesriigidkoostama finantskontosid, mis hõlmavadüksikasjalikku finantstehingute, finantsvarade jakohustuste andmeid turuväärtuses ning neidandmeid ühtlustavaid ümberhindluskontosid jamuude mahumuutuste kontosid. ESA 95s loetle-takse viis peamist majandussektorit: kaupu jamittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted(S.11), finantsettevõtted (S.12), valitsussektor(S.13), kodumajapidamised (S.14) ja kodumaja-pidamisi teenindavad kasumitaotlusetainstitutsioonid (S.15). S.12 ja S.13 jagunevadomakorda allsektoriteks.

109. ESA 95 kohaselt peavad liikmesriigidkoostama finantskontosid ainult kord aastas.Suunises EKP/2002/7 sätestatakse siiski, eteuroala liikmesriikide keskpangad peavadesitama EKPle ka kvartaalsed finantskontod, mishõlmavad mittefinantssektoreid, kindlustus-seltse ja pensionifonde. Seda nõuet täidavad


praeguseks peaaegu kõik nimetatud keskpangad.Liikmesriikide keskpangad peavad esitamaandmed alates 1997. aasta lõpust. See teavelaekub palju aeglasemalt kui EKP euroala statis-tika, mis on küll õigeaegne ja vastab rahaliidufinantskontode vajadustele, kuid annab vaid osavajaminevast teabest.

110. Rahaloomeasutuste bilansistatistika jaliikmesriikide finantskontode andmete ühenda-mine võimaldab EKPl koostada euroalamittefinantssektorite kvartaalseid finants-tehinguid ja bilansse euroala mittefinantssektoritekohta, mis on küll kasulik teave, kuid vajabparandamist kaetuse ja õigeaegsuse osas.

111. Järgnev jagu annab ülevaate kogu praeguesitatavast teabest. Uus suunis EKP/2005/13,millega muudetakse suunist EKP/2002/7,vähendab alates 2006. aasta aprillist andmeteesitamise tähtaega 130lt päevalt 110 päevanipärast aruandekvartali lõppu ja lubab tulevikusavaldada euroala koondnäitajad 120 päevajooksul pärast aruandekvartali lõppu. Suunisekohaselt tuleb liikmesriikidel nii finantsbilansikui ka tehingute andmete jaoks koostada tervik-likke kvartaalseid finantskontosid, mishõlmavad kõiki finantsvara ja -kohustustekategooriaid ning kõiki institutsioonilisisektoreid ja muud maailma. Teatud andmedtehingute vastaspoolte kohta, mida enamikuliikmesriikide finantskontod praegu ei sisalda,on kättesaadavad 2008. aasta aprillist. Lisaksmuudele täiendustele võtab muudatusi käsitlevsuunis arvesse ka viimaseid ühenduse õigusaktevalitsussektori finantskontode kohta ja euroalalaienemisega seotud erinõudeid.

11.3 MIT TEFINANT SSEK TORITE, K INDLUSTUSSELT SIDE JA PENSIONIFONDIDE PE AMISED FINANT SVARAD JA -KOHUSTUSED

11.3.1 FINANT SVARADE JAOTUS SEK TORITEKAUPA

112. Lühiajalised finantsinvesteeringudhõlmavad peamiselt euroala mittefinantssekto-rite laia rahaagregaati (M3) ja teatud lühiajalisinõudeid euroala muude sektorite suhtes. Pika-

ajalisteks finantsinvesteeringuteks liigitatudhoiused on üle kaheaastase tähtajaga ja ülekolmekuulise etteteatamisajaga lõpetatavadhoiused. Kindlustustehnilised eraldised onnõuded elukindlustusseltside ja pensionifondidesuhtes. Koos pikemaajaliste (tavaliselt üleüheaastaste) võlakirjade, noteeritud aktsiate jainvesteerimisfondide osakutega (välja arvatudrahaturufondid) moodustavad need kodumajapi-damiste pikaajalise finantsinvesteeringu oluliseosa.

113. Rahaloomeasutuste bilansistatistikas kajas-tatakse andmeid, mida kasutatakse euroalamittefinantssektorite valuutahoiuste, hoiuste jarahaturufondide aktsiate ning osakute hinda-miseks. Mittepankade (siin ei saamittefinantssektorit eraldi kindlaks määrata)hoiuseid euroalavälistes pankades hinnatakseosaliselt maksebilansi andmete alusel. Arves-tades raskusi kaubeldavate väärtpaberiteomanike kindlakstegemisel, on võlakirju jaaktsiaid (nii otsest osalust kui ka kaudset osalustläbi investeerimisfondide) veel keerulisemkindlaks teha. Praegu saab liikmesriikidekvartaalsete finantskontode alusel hinnataeuroala mittefinantssektorite hoiuseid kokku,kuid neid ei saa jaotada eraldi sektorite kaupa.Nagu punktis 78 märgitud, saab mõninganeteave selliste hoiuste kohta kättesaadavakssuunises EKP/2005/13.

11.3.2 KOHUSTUSED SEK TORITE KAUPA114. Mittefinantssektorite peamised rahastamis-komponendid on väärtpaberid, laenud janoteeritud aktsiad. Euroala statistika ja liikmes-riikide kvartaalsete finantskontode põhjal oneuroala mittefinantssektorite peamisi kohustusisuhteliselt kerge kindlaks teha. Erinevaltvaradest jaotatakse kohustused sektorite lõikesning laenud ja võlakirjad lepingulise tähtajalõikes.

115. Samasugused andmed on kättesaadavad kaeuroala kindlustusseltside ja sõltumatute pensioni-fondide kohta. Nende finantsvahendajatepeamised kohustused (st kodumajapidamisteelukindlustus- ja pensionifondieraldistenetoväärtus, ettemakstud kindlustusmaksed ja

27EKP


rahuldamata nõuded) kajastatakse enamastimittefinantssektorite finantsvaradena. Needsummad on erinevad, sest euroala kindlustusselt-sidel ja pensionifondidel on selliseid kohustusieuroalaväliste vastaspoolte ees ja euroala mitte-finantssektoritel on kindlustuspoliiseeuroalavälistes kindlustusseltsides ja pensioni-fondides ning osakuid mittesõltumatutespensionifondides.

11.4 INSTITUT SIOONILISTE SEK TORITE MIT TEFINANT SKONTOD

116. Finantskonto on viimane institutsioonilistesektorite vahelisi tehinguid kajastavate kontodeseast. Finantskontos kajastatud tehingute summapeab võrduma kapitalikontolt üle kantudtasakaalustava kirjega – netolaenuandmise ja -võtmisega –, mis on vastava sektori kõigi mitte-finantstehingute tulemus. Nagu eespoolmärgitud, sätestatakse ESA 95s, et seda teavettuleb esitada ainult kord aastas. EKP ja komisjonarendavad ühiselt kvartaalseid mittefinantskon-tosid institutsiooniliste sektorite kaupa, mis onseotud finantskontodega. Esimesed tulemusedavaldatakse eeldatavasti 2007. aasta kevadel. Kahiljuti vastu võetud ühenduse õigusakt (määrus(EÜ) nr 1161/2005, vastu võetud 2005. aastajuulis) toetab nõuet esitada institutsioonilistesektorite mittefinantskontode kvartaliandmed.Esimesed andmed vastavalt sellele määruseleesitati 2006. aasta jaanuaris koos kvartaliandme-tega alates 1999. aastast. Pärast tavapärastüleminekuperioodi, mil teatud andmed võib jättaesitamata, et vähendada liikmesriikide aruand-luskoormust, tuleb kontod esitada täies mahusalates tootmiskontoga ja lõpetades kapitalikon-toga koos vastavate tasakaalustavate kirjete jakoondstatistikaga (bruto- ja netolisandväärtus,tegevuse ülejääk, kasutatav tulu, säästud jne).Üleminekuperioodi lõppedes tuleb need andmedesitada 90 päeva jooksul pärast aruandekvartalilõppu. Kodumajapidamiste ja ettevõttesektorigaseotud andmete esitamisel kehtestab määruserandi neile liikmesriikidele, kelle SKP onväiksem kui 1% kogu ELi SKPst. Sellesterandist saavad kasu Luksemburg ja uuedliikmesriigid, välja arvatud Poola. Määruses ei

nõuta esialgu vastaskirjete andmeid, see nõue kehtestatakse edaspidi.

12 MAKSE- JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDEGASEOTUD STATISTIKA

117. Eurosüsteemi ülesandeks on edendadamakse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidetõrgeteta toimimist ning pakkuda selleks makse-ja väärtpaberiarvelduse võimalust. Eurosüs-teemil on ka maksesüsteemide üldisejärelevaataja roll. Maksesüsteemid on rahapolii-tika tõrgeteta toimimisel väga olulised. Eelkõigehuvitub EKP erinevate maksevahendite(sularaha, pangakontod, krediit- ja deebet-kaardid, elektrooniline raha jne) kasutamisest ja pankadevaheliste arveldussüsteemide toimimisest. EKP tunneb huvi ka väärtpaberi-arveldussüsteemide vastu, sest eurosüsteemkasutab neid krediiditehingute arveldamiseks.Samuti on oluline jälgida euroala finantsturgudelõimumist. Nende tegevuste täitmiseks ningmaksesüsteemide järelevalve teostamisekskogub eurosüsteem suurt hulka andmeid, millestosa avaldatakse Euroopa Liidu makse- ja väärt-paberiarveldussüsteemide aastaaruandes (nnsinine raamat, the Blue Book). Koostöös liikmes-riikide keskpankadega on EKP alustanud töödandmete kooskõlastamiseks Euroopa Liidupiires ja nende koondamiseks ühtsesse andme-baasi.

13 EUROALA LAIENEMISE STATISTILISED A SPEK T I D

118. Praegu ei kuulu euroalasse 13 ELi liikmes-riiki. Iga liikmesriik, ka tulevane, võib mingilajal euroalaga ühineda. Uute liikmesriikideühinemisel on oluline säilitada euroala statistikakvaliteet, seega peavad riigid olema hästiettevalmistatud ka statistika seisukohalt. Nagunäitas Kreeka ühinemine 2001. aastal, on samutioluline, et liikmesriik suudaks laienenudeuroalale esitada tagasiulatuvat teavet laiene-mise ajal kehtinud kasvumäärade arvutamiseksja järjepidevaid aegridu majanduse modellee-


rimiseks, prognoosimiseks ning ettevaatavaksmajanduspoliitiliseks analüüsiks. Siiski eieeldata, et tulemus kajastaks täielikult sedaseisu, mis kehtiks, kui euroala oleks vaadeldavalperioodil tõepoolest suurem. Alati on vajavõrdlusstatistikat tegeliku euroala kohta,hoolimata uute laienemistega tekkivatestaegridade katkemistest.

119. Kui euroala koondnäitaja on riiklikeandmete summa, vajatakse laienemiseks ainultuute liikmesriikide täielikult võrreldavaidriiklikke andmeid. Kui euroala koondnäitaja eiole lihtsalt riiklike andmete summa (ntrahandus-, maksebilansija rahvusvaheliseinvesteerimispositsiooni statistika ja finants-kontod), siis nõuavad muutused euroalalpiisavalt üksikasjalikke geograafilisi ja sektoritelõikes esitatud tagasiulatuvaid andmeid, etvõimaldada vajalikku konsolideerimist. Neidandmeid peavad esitama nii olemasolevad kui kauued liikmesriigid. Arvestades vääringuandmetekaasamist rahaloomeasutuste bilansistatistikasseja instrumentide, tähtaegade ning sektoriteristlõiget, tähendaks nõue esitada andmed, misvõimaldavad euroala koondnäitajaid arvutadavarasemate kuupäevade või perioodide kohtaükskõik millise euroala koosseisu jaoks,liikmesriikidele väga suurt aruandluskoormustrahandus- ja maksebilansistatistika osas.Praktikas koostati tagasiulatuvad andmedhinnangutena rahaliidu käivitumise hetkest ningKreeka liitumisel euroalaga täiendati aruandlus-skeemides esitatud andmeid andmetega teistestallikatest, näiteks Rahvusvaheliste ArveldustePanga koostatud rahvusvahelise pangandussta-tistikaga. Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004.aastal ja arvestades euroala edasist võimalikkulaienemist, leppisid EKP ja liikmesriikidekeskpangad hiljuti kokku tagasiulatuvateandmete ühtlustatud edastamise põhimõtetes jarakendusmeetmetes, tunnistades, et mõninganehinnangute esitamine on jätkuvalt vajalik.

14 STATISTILISE TE ABE VAHE TUS

120. EKPSi, Euroopa ja rahvusvaheliste insti-tutsioonide vahelise statistilise teabe

vahetamiseks on vaja kiiret, kindlat ja turvalistandmevahetussüsteemi. EKPSi käsutuses onseadmed andmefailide mõlemas suunas ülekand-miseks EKP ja liikmesriikide keskpankadevahel. Selleks kasutatakse rahvusvahelisesstatistikas laialt kasutusel olevat eri telekommu-nikatsioonivõrku ja sõnumiformaatiGESMES/TS (SDMX-EDI), mille abil vaheta-takse andmeid ja metaandmeid, muu hulgas kastatistilisi struktuure, määratlusi ja koodideloetelusid. Selle sõnumiformaadi abil saabstatistika andmebaase hõlpsalt võrgustikessening vastuvõtmis- ja edastamissüsteemidesseintegreerida. Ka uusi andmekogumeid saabkergesti lisada. EKP kasutab sama formaati kastatistilise teabe vahetamiseks Eurostati jarahvusvaheliste organisatsioonidega (peamiseltRahvusvaheliste Arvelduste Pank ja RVF).SDMX-ML standarditel põhinevaid kaasaegseidtehnoloogiaid kasutatakse ka statistilise teabeavaldamisel internetis. EKP teeb SDMXigaseoses tihedat koostööd Rahvusvaheliste Arvel-duste Panga, RVFi, Majanduskoostöö ja ArenguOrganisatsiooni, Ühendatud Rahvaste Organi-satsiooni ja Maailmapangaga, et arendada väljatõhusamad meetodid statistiliste andmete jametaandmete vahetamiseks ja jagamiseks.

15 AVALDAMIS- JA AJAKOHA STAMISPÕHI-MÕT TED

121. Avaldamata konfidentsiaalset teavetüksikute andmeesitajate või muude üksustekohta, on EKP põhimõtteks avaldada statistikatterviklikult ja viivitamata, kirjeldades selleolemust, allikaid, hõlmatust ja kontseptuaalsetalust. EKP kodulehel on avaldatud kogu euroalastatistika ja kirjeldavad materjalid, suur hulkasjakohast liikmesriikide statistikat ja viitedkeskpankade kodulehtedele, kust leiab üksikas-jalikumaid riiklikke andmeid. EKPkuubülletääni ja taskuformaadis statistikaraa-matu (Statistics Pocket Book) statistikarubriigidsisaldavad suurt hulka tabeleid (kuubülletäänis),artikleid ja taustinfot EKP statistika kohta. Suurosa andmetest avaldatakse kõigepealt pressitea-detes eelnevalt teatavaks tehtud tähtaegadel (vtlisa 1).

29EKP


122. Enamik statistilisi aegridu tuleb hiljemajakohastada. Parandada tuleb vead lähteand-metes, sagedamini avaldatavaid andmeid tulebtihti hiljem täpsustada saadud üksikasjalikumateabe tõttu (nt korrapärased parandused euroalakuises maksebilansis pärast üksikasjalikumatekvartaliandmete laekumist) ja aeg-ajalt tulebmetoodiliste muudatuste tõttu korrigeerida kavarasemaid andmeid. EKP põhimõte onteavitada üldsust muudatustest juba ette, et tehakättesaadavaks korrigeerimiste taustinfo,võimaldada jälgida nende ulatust ning kasutatudmudeleid ja ajakohastada ka varasemaidandmeid, kui seda saab teha kuluefektiivsustsilmas pidades.

123. EKP (nagu ka Euroopa Komisjon) on üharohkemate statistikavaldkondade kohta väljatöötanud statistika kvaliteedi hindamise raamis-tiku, nõudes korrapäraseid aruandeid, millesvaadatakse süsteemselt läbi erinevaid kvalitee-diaspekte. Sellised aruanded on avaldatudmaksebilansi- ja rahvusvahelise investeerimis-positsiooni statistika kohta (kooskõlas suuniseEKP/2004/15 artikliga 6). See nõue on sätes-tatud ka kvartaalsete finantskontode(EKP/2002/7, muudetud suunisegaEKP/2005/13) ja riigi rahandusega seotud statis-tika kohta (EKP/2005/5). Suunises rahandus-ja pangandusstatistika kohta (EKP/2003/2,muudetud suunisega EKP/2005/4), mis hõlmabka väärtpabereid ja muid finantsvahendajaid,sätestatakse, et keskpangad peavad jälgimaEKPle esitatavate andmete kvaliteeti. EuroopaParlamendi ja nõukogu määruses kvartaalsetemittefinantskontode koostamise kohta institut-siooniliste sektorite kaupa kohustatakseliikmesriike järgima kvaliteedistandardeid.Samas määruses kohustatakse ka komisjoni aruandma statistika kvaliteedi kohta Euroopa Parla-mendile ja nõukogule viie aasta jooksul alatesmääruse jõustumise hetkest.

124. Statistika avaldamisel ja hilisemal korri-geerimisel teeb EKP koostööd liikmesriikidekeskpankadega ja vajadusel ka Eurostatiga.Koostöö eesmärk on esitada kõige ajakohasematteavet, säilitades võimalikult suures ulatuses

kooskõla nii erinevate statistikavaldkondade kuika perioodide vahel.

16 STATISTIKAT PUUDUTAVAD EKP ÕIGUSAK TID

125. Põhikirja artiklis 5 ja nõukogu määruses(EÜ) nr 2533/98 sätestatakse EKP statistilisetegevuse õiguslik raamistik. Põhikirja artiklites34 ja 14.3 sätestatakse erinõuded valimi kohta,mis tuletatakse määruse nr 2533/98 artiklis 2kehtestatud vaadeldavast andmeid esitavastüldkogumist. Lisaks antakse nimetatud õigusak-tides liikmesriikide keskpankadele (või muudelestatistikaasutustele) juhiseid selle kohta,milliseid andmeid, millal, millises vormis jakuidas tuleb EKPle esitada. EKP määrused onotseselt suunatud andmeesitajatele ja need onvahetult kohaldatavad euroala liikmesriikides.EKP suunised on siduvad eurosüsteemi liikme-tele ja EKPle. EKP soovitused ei ole siduvad,kuid nende kaudu võidakse teavitada osalevateliikmesriikide statistikaameteid EKP statistika-nõuetest. Soovituste eesmärk on jagada teavet.Järgmisel leheküljel on esitatud loetelu kehti-vatest EKP õigusaktidest.


RAHANDUS-, FINANT SINSTITUT SIOONIDE JA TURGUDE STATISTIKAMäärus (22. november 2001) rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13), (EÜT L333, 17.12.01).

Määrus (21. november 2002), millega muudetakse määrust EKP/2001/13 (EKP/2002/8), (EÜT L330, 06.12.02).

Määrus (18. september 2003), millega muudetakse määrust EKP/2001/13 (EKP/2003/10), (EÜT L250, 02.10.03).

Määrus (20. detsember 2001) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinants-teenuseid pakkuvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistikakohta (EKP/2001/18), (EÜT L010, 12.01.02).

Määrus (16. detsember 2004), millega muudetakse määrusi EKP/2001/13 ja EKP/2001/18(EKP/2004/21), (EÜT L371, 18.12.04).

Suunis (6. veebruar 2003) Euroopa Keskpanga teatud statistilise aruandluse nõuete ja liikmes-riikide keskpankade aruandluskorra kohta rahandus- ja pangandusstatistika esitamiseks(EKP/2003/2), (EÜT L241, 26.09.03).

Määrus (13. veebruar 2004), millega muudetakse määrust EKP/2003/2 (EKP/2004/1), (EÜT L083,20.03.04).

Määrus (15. veebruar 2005), millega muudetakse määrust EKP/2003/2 (EKP/2005/4), (EÜT L109,29.04.05).

EKP teatis sanktsioonide kehtestamise kohta bilansiandmete esitamise nõuete rikkumise suhtes(2004/C195/10), (EÜT C195, 31.07.04).

MAKSEBILANSISTATISTIKA JA MUU SEONDUV VÄLISSTATISTIKASuunis (16. juuli 2004) Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi-statistika, rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ja rahvusvaheliste reservide esitusvormivaldkonnas (EKP/2004/15), (EÜT L354, 30.11.04) (seonduv soovitus EKP/2004/16), (EÜT C292, 30.11.04).

FINANT SKONTODSuunis (21. 2002) Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta kvartaalsete finantskon-tode valdkonnas (EKP/2002/7), (EÜT L334, 11.12.02).

Määrus (17. november 2005), millega muudetakse määrust EKP/2002/7 (EKP/2005/13), (EÜT L030, 02.02.06).

VALIT SUSSEK TORI FINANT SSTATISTIKASuunis (17. veebruar 2005) Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete ja statistilise teabevahetuse menetluste kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsussektori finantsstatistikavaldkonnas (EKP/2005/5), (EÜT L109, 29.04.05).

31EKP


http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32001R2423:ET:HTML



http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2002:010:0024:01:ET:HTML

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2004/l_371/l_37120041218et00420045.pdf

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32003O0002:ET:HTML





http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2004/c_195/c_19520040731et00080009.pdf


http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2004/c_292/c_29220041130et00210062.pdf



http://www.ecb.int/ecb/legal/pdf/l_10920050429et00810106.pdf

Suunis (3. veebruar 2006), millega muudetakse suunist EKP/2005/5 (EKP/2006/2), (EÜT L040,11.02.06).

STATISTILINE KONFIDENT SIAAL SUSSuunis (22. detsember 1998) Euroopa Keskpanga poolt liikmesriikide keskpankade abiga kogutudstatistiliste üksikandmete konfidentsiaalsuse kaitse ühiste eeskirjade ja miinimumnõuete kohta(EKP/1998/NP28), (EÜT L055, 24.02.01)1.


1 Eestikeelne tõlge puudub.



http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31998O0028:EN:HTML

LISA 1

EUROALA KOONDSTATISTIKA AVALDAMISSAG EDUS JA ÕIG E AEGSUSEKP avaldab mitmesugust statistikat kuistes ja kvartaalsetes pressiteadetes ja EKP kuubülletääniosas „Euroala statistika”. EKP kuubülletään avaldatakse tavaliselt iga kuu teisel neljapäeval.Üksikasjalikum teave allpool loetletud statistika kohta on kättesaadav ka EKP kodulehe(www.ecb.int) statistikarubriigis.

Euroala rahapoliitilise keskkonna areng (avaldatakse iga kuu 19. tööpäeval pärast aruandekuulõppu).

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika (avaldatakse iga kuu 30. tööpäeval pärast aruandekuulõppu).

Euroala väärtpaberiemissioonide statistika (avaldatakse iga kuu umbes 20. kalendripäeval teiselkuul pärast aruandekuu lõppu).

Euroala maksebilansistatistika (avaldatakse iga kuu 21. ja 29. kalendripäeva vahelisel ajal teiselkuul pärast aruandekuu lõppu).

Euroala maksebilansistatistika koos geograafilise jaotusega, euroala rahvusvaheline investeerimis-positsioon (avaldatakse iga kvartal ligikaudu neli kuud pärast aruandekvartali lõppu).

Euroala rahvusvaheline investeerimispositsioon koos geograafilise jaotusega (avaldatakse kordaastas ligikaudu kümme ja pool kuud pärast aruandeaasta lõppu).

Rahvusvahelised reservid ja välisvaluuta likviidsus (avaldatakse iga kuu viimasel tööpäeval pärastaruandekuu lõppu).

Euroala mittefinantssektorite rahastamine ja finantsinvesteeringud, kindlustusseltside ja pensioni-fondide peamised finantsvarad ja -kohustused (avaldatakse iga kvartal ligikaudu neli ja pool kuudpärast aruandekvartali lõppu).

Euroala investeerimisfondide statistika (avaldatakse iga kvartal ligikaudu kolm ja pool kuud pärastaruandekvartali lõppu).

Euroala kvartaalne valitsussektori finantsstatistika (avaldatakse iga kvartal ligikaudu neli ja poolkuud pärast aruandekvartali lõppu).

Euroala aastane valitsussektori finantsstatistika (avaldatakse kord aastas ligikaudu neli ja pool kuudpärast aruandeaasta lõppu).

Täiendav euroala üldine majandusstatistika eluruumide hindade kohta (avaldatakse kaks kordaaastas ligikaudu neli kuud pärast aruandeperioodi lõppu), tööturu näitajate kohta (avaldataksekord kvartalis kahe kuni nelja kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu), euroala aktsiakapitalikohta (avaldatakse kord aastas ligikaudu poolteist aastat pärast aruandeaasta lõppu) ja euroalahooajaliselt kohandatud ÜTHI kohta (avaldatakse kord kuus Eurostati kohandamata ÜTHI kuuand-mete avaldamise järel ligikaudu 18 päeva pärast aruandekuu lõppu).

33EKP


LISA 2

ANDME TE KÄT TESAADAVUSEuroala moodustati 1999. aasta jaanuaris. Selle piirkonna varasemaid arengusuundi käsitlevadpaljud statistilised aegread on koostanud EKP, kes analüüsi ja uuringute eesmärgil on teinudkoostööd liikmesriikide keskpankadega. Ka uute statistikanõuete kehtestamisel on sageli nõutudvarasemaid võrreldavaid andmeid (st enne 1999. aasta algust) nii tagasiulatuvalt kui võimalik.Käesolevas lisas kirjeldatakse, millise ajani on praeguse euroala põhiaegread tagasiulatuvaltkättesaadavad. Asjaolu, et on olemas näiteks 1994. aastast pärit andmekogu, ei pruugi tähendada,et kõik praegu EKP kuubülletäänis avaldatud andmed ulatuksid ajas nii kaugele, sest euroala statis-tika muutub aja möödudes üha üksikasjalikumaks ja ulatuslikumaks. Lisaks on varasemad andmedsageli koostatud muuks otstarbeks ja ühtlustamata allikate põhjal, mistõttu on nende kvaliteethalvem kui hilisematel andmetel ja need ei ole täielikult võrreldavad.

Lisa hõlmab ka euroala koondnäitajaid. Siin ei käsitleta üksikute liikmesriikide andmeid, mis võivadolla kättesaadavad pikemate või lühemate ajavahemike kohta.

RAHANDUS-, FINANT SINSTITUT SIOONIDE JA TURGUDE STATISTIKARahaloomeasutuste bilanss – kuuandmed alates 1997. aasta septembri lõpust (alates 1998. aastamärtsist hõlmab ka Kreekat).

Rahaagregaadid (M1, M2-M1 ja M3) – kuuandmed alates 1980. aasta jaanuarist (uuringuteeesmärgil on koostatud ka vähem usaldusväärsed andmed alates 1970. aastast).

Pankade laenutegevus – kuuandmed alates 1983. aasta jaanuarist.

Investeerimisfondid (välja arvatud rahaturufondid) – kvartali bilansid alates 1998. aasta lõpust.

Väärtpaberiemissioonid (võlakirjad) – bruto- ja netoväärtus: kuuandmed alates 1990. aastajaanuarist, bilansilised jäägid; kuuandmed alates 1989. aasta detsembrist.

Väärtpaberiemissioonid (noteeritud aktsiad) – bruto- ja netoväärtus: kuuandmed alates 1999. aastajaanuarist, bilansilised jäägid; kuuandmed alates 1998. aasta detsembrist.

Rahaloomeasutuste intressimäärad – kuuandmed kuue hoiuseintressi ja nelja laenuintressi kohtaühtlustamata siseriiklikest allikatest alates 1996. aasta jaanuarist.

Rahaloomeasutuste intressimäärad – kuuandmed praeguse ühtlustatud aegrea kohta (45 näitajat:31 uute hoiuste ja laenude ning 14 bilansiliste jääkide kohta) alates 2003. aasta jaanuarist.

Rahaturumäärad, riikide võlakirjade tulusus, aktsiaturu indeksid – kuuandmed alates 1994. aastajaanuarist.

MAKSEBILANSISTATISTIKA JA MUU SEONDUV VÄLISSTATISTIKAJooksevkonto ja selle põhikomponendid – kvartaliandmed alates 1980. aasta esimesest kvartalist,kuuandmed alates 1997. aasta jaanuarist.

Finantskonto – kuuandmed alates 1998. aasta jaanuarist.


Maksebilansi geograafiline jaotus – kvartaliandmed alates 2003. aasta esimesest kvartalist.

Maksebilansi monetaarne esitus – kvartaliandmed alates 2000. aasta esimesest kvartalist,kuuandmed alates 2003. aasta märtsist.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon – aastaandmed alates 1997. aasta lõpust (netopositsi-oonid ainult 1997. ja 1998. aasta kohta), kvartaliandmed alates 2004. aasta esimesest kvartalist.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni geograafiline jaotus – aastaandmed alates 2002. aastalõpust.

Rahvusvahelised reservid ja välisvaluuta likviidsus – kuuandmed alates 1999. aasta detsembrist(reservvara andmed ainult 1998. aasta kohta).

Euro efektiivne vahetuskurss (nominaalne ja reaalne) – alates 1993. aastast. Nominaalse efektiivsevahetuskursi andmed EER-23 rühma suhtes on kättesaadavad iga päev, reaalsed kursid EER-42rühma suhtes sõltuvalt deflaatorist iga kuu või kvartal. Ainult tarbijahinnaindeksitel põhinevadreaalsed ja nominaalsed efektiivsed vahetuskursid arvutatakse kord kuus.

VALIT SUSSEK TORI FINANT SSTATISTIKATulud ja kulud (põhikomponendid), eelarve puudu- või ülejääk, eelarvepositsiooni välinevõlamuutus, valitsussektori võlg (põhikomponendid) – aastaandmed alates 1991. aastast.

Tulud ja kulud (põhikomponendid), eelarve puudu- või ülejääk – kvartaliandmed alates 1999. aastaesimesest kvartalist.

Võlg ja eelarvepositsiooni väline võlamuutus (põhikomponendid) – kvartaliandmed alates 2000. aastaesimesest kvartalist.

FINANT S- JA MIT TEFINANT SKONTODMittefinantssektorite peamised finantsvarad ja -kohustused – kvartaliandmed alates 1997. aastaneljandast kvartalist.

Kindlustusseltside ja pensionifondide peamised finantsvarad ja -kohustused – kvartaliandmed alates1997. aasta neljandast kvartalist.

Säästud, investeeringud ja finantseerimine (sektorite kaupa) – aastaandmed alates 1990. aastast.

ÜLDINE MAJANDUSSTATISTIKATäiendav euroala üldine majandusstatistika (vt lisa 1) – andmed alates 1996. aastast või varasemastajast.

35EKP


LISA 3

KA SUTATUD MATERJALID

ÜHENDUSE ÕIGUSAK TIDProtokoll EKPSi ja EKP põhikirja kohta

Protokoll ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta

Protokoll lähenemiskriteeriumite kohta

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalsearvepidamise süsteemi kohta (ESA 95)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2002 valitsussektori mittefinantskontodekvartaliandmete kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 501/2004 valitsussektori finantskontode kvarta-liandmete kohta

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2004 valitsussektori võla kvartaliandmete koostamise ja edastamisekohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1161/2005 kvartaalsete mittefinantskontode koosta-mise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa

STATISTILISE TÖÖ KORRALDUSEuroopa Keskpanga statistika peadirektoraadi ja Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat)vaheline vastastikuse mõistmise memorandum 1 majandus- ja finantsstatistika kohta

MUUD MATERJALIDMaksebilansi käsiraamat 1 (viies väljaanne, 1993, Rahvusvaheline Valuutafond)

Üldise majandusstatistika ajakohastatud nõuded (EKP, detsember 2004)

EKP kuubülletään – euroala statistikarubriik (2005. aasta detsembri väljaanne)


1 Eestikeelne tõlge puudub.

http://www.ecb.int/ecb/legal/pdf/et_statute_2.pdf

http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/treaties/dat/12004V/htm/C2004310ET.01033701.htm

http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/treaties/dat/12004V/htm/C2004310ET.01033901.htm


Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98





http://www.ecb.int/pub/pdf/other/reviewrequirementsgeneconomstat200412et.pdf

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/EKP/bylletaan/_2005/

http://www.ecb.int/pub/pdf/other/mouecbeurostaten.pdf

http://www.imf.org/external/np/sta/bop/BOPman.pdf

E K P S T A T I S T I K AA P R I L L 2 0 0 6

Ü L E V A A D E

ISSN 1725180-X

9 7 7 1 7 2 5 1 8 0 0 0 1

Documents

EKP STATISTIKA - ÜLEVAADE, APRILL 2006...3 EKP EKP statistika ülevaade Aprill 2006 1 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE 5 2 RAHALOOMEASUTUSTEGA SEOTUD STATISTIKA 9 3 FINANTSVAHENDAJATEGA