Ekseem

Julia Dmitrijeva

STOM IV

Ekseem

• Ekseem on üldmõiste kliiniliselt heterogeense haiguste rühma jaoks, mille korral on tegemist nahapõletikuga, kuid selle tekkimist ei saa seostada väliste põhjustega.

• Põhjuseks peetakse mingeid seni täpsustamata endogeenseid tegureid.

• Kõiki ekseeme iseloomustab krooniline ja retsidiveeruv kulg, rida õhesuguseid tunnuseid kliinilises pildis (naha sügelemine, erüteem, ketendus ja grupeerunud papulovesiikulid) ning histoloogiline sarnasus dermatiidiga.

• Igal ekseemivormil on talle tüüpiline kliiniline pilt, mille alusel ei ole raske juba esimesel kohtumisel haigega panna õiget diagnoosi.

Ekseemide klassifikatsioon

• Atoopiline ekseem (atoopiline dermatiit) – kõige tüüpilisem ekseem, tavaliselt vaadeldakse eraldi, kliiniline kulg ja etiopataloogia on mitmekesisem

• Düshidrootiline ekseem e pomfolüks

• Käteekseem

• Seborroiline ekseem (seborröadermatiit)

• Mikroobne ekseem

• Nummulaarne ekseem

• Asteatootiline ekseem

• Venoosne e staasekseem

Düshidrootiline ekseem e pomfoluks (eczema dyshidroticum)

• On iseloomulik ödeemi tekkemine peopesadesse ja/või jalataldadele, mille tagajärjel moodustuvad nähtavad villikesed ja villid.

• Tekib sagedamini alla 40-aastastel, lastel on äärmiselt harva.

• Etioloogia: tekkepõhjus on ebaselge; varem seostati palmoplantaarse hüperhidroosiga, mis ei osunud aga põhjendatuks. 50%-l haigetest kaasneb atoopia, 5-10%-l on jalgade seenhaigus või ülitundlikkus nikli suhtes. Niiske ja sooja kliima suurendab retsediivide võimalust.

Düshidrootiline ekseem e pomfoluks (eczema dyshidroticum)

• Kliiniline pilt: haigus algab ägedalt villikeste tekkimisega peopesadesse, sõrmedele ja mõnikord jalataldadele; selge sisaldusega villikesed meenutavad saagiteri; erüteemi tavaliselt ei kaasne; vesiikulid võivad laatuda ja moodustada suuri ville; nahasügelus, mõnikord – pingulolekutunne;

• Kui lisandub sekundaarne infektsioon, siis muutuvad villikesed pustuliteks ning haigus võib komplitseeruda lümfangiidiga; sek. Kollete tekkimine väljaspool peopesi kratsimise tõttu;

• Kulg on krooniline ja retsidiveeruv; kuigi esimene atakk taandareneb spontaanselt 2-3 nädalaga, tekivad hiljem retsidiivid; intervallid 3-4 nädalast mitme kuu ja aastani;

• Diagnoos: kliinilise pildi järgi; tuleb eristada kontaktdermatiidist ja ägedast seenhaigusest

Kontakt- e kätteekseem (eczema manuum)

• Kätteekseem on iselimiteeruv haigus, millele on iseloomulikud ebasümmeetrilised mikrovesiikulite grupid labakätel ja sõrmedel.

• Etioloogia ja patogenees: kõige sagedamini haigestuvad tööstustöölised ja koduperenaised; multifaktoriline; on nii endo- kui ka eksogeensed tegurid; võib olla atoopilise dermatiidi esimeseks või anukeseks ilminguks; tihe seos pärilike riskitegurite ning stressiga.

Kontakt- e kätteekseem (eczema manuum)

• Kliiniline pilt: võib alata sõrmuse all, sõrmeotstel või mujal kätel, ka randmete painutusküljel. Naastud labakätel on ebakorrapärase kujuga, vesikuloskvamoossed, sagedamini assümeetrilised ning tekivad kord ühes, kord teises kohas. Ägedate nähtude möödumisel muutub nahk kuivaks ja ketendavaks, raskematel juhtudel tekivad valulikud lõhed ja veritsus. Retsidiivid.

• Dif. Diagnoos: kontaktdermatiit (raske eristada, kontaktdermatiidihaige paraneb statsionaarse ravi ajal, kätteekseem – retsidiivid)

Seborroiline ekseem e Seborröadermatiit (dermatitis seborrhoica)

• Krooniline haigus, millele on iseloomulikud erütematoossed määrdunudhallide kettudega kaetud laigud/naastud rasunäärmeid rohkelt sisaldavates naha piirkondades (juustega kaetud peanahk, nägu ja ülakeha.

• Esineb rohkem imikutel, noortel täiskasvanutel ning HIV-nakkuse varases staadiumis. Võivad kaasneda järgmised kroonilised haigused: parkinsonism, südame verevarustuse puudulikkus, kõrgvererõhktõbi, krooniline alkoholism ja diabeet. Meestel on sagedasem kui naistel.

• Etioloogia ja patogenees: Tekkepõhjus on ebaselge. On olemas seos rasunäärmete aktiivsusega. SD kulgu mõjustavad androgeenid, vastsündinutel ekseemi põhjuseks on emalt saadud hormoonid. Soodustavad tegur id– inimese nahal resideeriv pärmitaoline organism Malassezia (viimane võib vallandada tsütokiinide produktsiooni keratinotsüütides, samuti vabastada rasust nahka ärritava toimega küllastumata rasvhappeid); geneetiline predispositsioon

Seborroiline ekseem e Seborröadermatiit (dermatitis seborrhoica)

• Kliiniline pilt: haigeid häirivad mõõdukas sügelemine ning tekkinud kosmeetiline defekt.

• Algul tekib juuksejuurte ümber punetus ja kestendus , mis laienedes ja laatudes moodustab suuri otsmikule ulatuvaid naaste. Kõrvade taha võivad tekkida lõhed.

• Nägu kahjustub koos juustega kaetud peanahaga. Esiplaanil on erüteem, mille foonil on rasuseid kette. Võivad lisanduda blefariit (laugude servade punetus) ja ketendus.

• Rinna ja/või abaluude vahelisel nahal on esmalt punakaspruunid follikulaarsed rasuste kettudega kaetud paapulid, mis tavaliselt laienevad ja laatuvad polütsüklilise kontuuriga naastudeks.

• Suurte voltide (aksillaar-, kubeme-, submammaar- ja antrogenitaalvoldid) ning naba piirkonna haigestumisel leitakse nahalt teravalt piirdunud erõteem, mille pinnal on rasuseid kette.

• Kulg on krooniline ja kergesti taastekkiv. Näol tekib ägenemine UVK toimel.

• Dif.dgn: psoriaas, allergiline kontaktdermatiit.

Mikroobne ekseem (dermatitis infectiosa)

• Krooniline haigus, mille põhjuseks on mikroorganismid või nende ainevahetusproduktid.

• Etioloogia ja patogenees: bakteriaalsete antigeenide toimel tekkib hilist tüüpi immuunreaktsioon. Mikroobse ekseemi korral on bakteriaalne mikrofloora (C. Albicans) küll haiguste vallandajaks, kuid haiguse käigus ei teki neile omane kliiniline pilt, vaid loid kroonilise kuluga eksudatiivne (vähene) nahapõletik.

Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad, matseratsioon, halb hügeen ja higitamine.

Mikroobne ekseem (dermatitis infectiosa)

• Kliiniline pilt: võib tekkida erinevates kohtades nahal: säärtel, retroaurikulaarselt, varvaste vahel ning krooniliste haavandite ja uuriste ümbruses.

• Olenemata lokalisatsioonist on nahalööve ühesugune. Iseloomulik on nahalööbe polümorfism (erüteem, villikesed, eksudatsioon, ketud, koorikud, vahel ragaadid), kollete terav piir ja kalduvus laieneda perifeersele.

• Sääre mikroobne ekseem algab ühel säärel, punakaslilla naast, hiljem – mikrovesikulatsioon; võib leida kette ja koorikuid; keskealised mehed, retsidiivid;

• Retroaurikulaarne vorm – atoopilise fooniga väikelastel, tütarlastel ja vanadel naistel, kes kannavad pearätti või okluseerivat soengut. Kõrvade taha – kroonilised lõhed ja ketendus;

• Interdigitaalne mikroobne ekseem jalgadel tekib halva hügieeniga noorukitel; kahjustuvad mediaalsed varbavahed ja külgnevad varbad dorsaalselt.

• Mikroobne ekseem võib enda alla haarata suure osa krooniliste haavandite ja uuriste ümbruse nahast. Kolded on teravalt piirdunud, ebasümmetrilised, erütematoossed ja sisaldavad erinevaid lööbeelemente.

• Dif.dgn: allergiline kontaktdermatiit, dermatofüütia; (CRV määramine - kõrgenenud aktiivse mädapõletiku korral)

Nummulaarne e diskoidne ekseem (dermatitis nummularis)

• Krooniline nahahaigus, millele on iseloomulik üksikult paigutavate teravalt piirdunud mündikujuliste või diskoidsete ekseemikollete teke jäsemetel ja kehatüvel.

• Sagedamini haigestuvad 50-80-aastased mehed ja 20-40-aastased naised.

• Etioloogia on ebaselge, polüetioloogiline haigus; haiguse kulgu võivad halveneda sekundaarne infitseerumine stafülo- või mikrokokkidega, lokaalsed füüsikalised tegurid (kuiv õhk) ja keemilised traumad.

• Haigus tekib kiiremini kuiva naha isikutel.

Nummulaarne e diskoidne ekseem (dermatitis nummularis)

• Dessemineerunud lööbe korral kaebavad haiged naha sügelemist tingitud magamatust.

• Kolded lokaliseeruvad alajäsemetel, kehatüvel, käsivartel ja sõrmedel. Esimene kolle võib tekkida putukahammustuse, põletuse või naha keemilise ärrituse piirkonda ja olla ühepoolne. Edaspidi tekivad sekundaarsed kolded mujal jäsemetel või kehatüvel.

• Esmalt ilmuvad väikesed paapulid või papulovesiikulid, mis lühikese aja jooksul laatuvad 4-5-sentimeetrise läbimõõduga mündikujulisteks naastudeks. Naastud on erütematoossed ja nende pinnal on rohkelt villikesi, hiljem koorikuid.

• Aegmööda villikeste teke väheneb ning esiplaanile jääb ketendus; perifeersele laieneb –> annulaarsed kolded.

• 10 päeva kuni mitme kuu pärast lööve retsideveerub.

Asteatootiline ekseem (eczema asteatoticum)

• Asteatootiline ekseem on vanemaealistel esinev ekseemivorm, millele on iseloomulik kuiv, pragunenud nahk ning selle foonil tekkivad tagasihoidlikud eksematisatsiooni tunnused.

• Etioloogia ja patogenees: haiguse tekkimist seostatakse naha pinnalipiidide hulga vähenemisega. Soodustavad – kuiv, kergesti lõhenev nahk, kaasnevad haigused, halb toitumus, rohke seepide kasutamine, vähene k-konna niiskus ja diureetikumid.

• Kliiniline pilt: tekib enamasti talviti jalsäärtele , käsivartele ja mõnikord ka labakätele, nägu ja fleksuurid ei kahjustu. Asteatootiline nahk on kuiv ja kergelt ketendav. Ilmuvad teravalt piirdunud alale pindmised lõhed ja tekib tagasihoidlik leemendus. Kogu kolle võib olla mitme peopesa suurune ning piirneda põletikulise valliga.

Venoosne e staasekseem (eczema gravitationale)

• Staasekseem kaasneb sekundaarselt venoosse hüpertensiooniga.

• Etioloogia ja patogenees: Kapillaarid laienevad, endoteelirakkude vahemikud suurenevad ja fibrinogeeni molekulid lähevad intertsellulaarsesse vedelikku, moodustub kapillaaride ümber fibriinikest; perikapillaarne barjäär takistab hapniku ja toitainete difusiooni.

• Põhjuseks võib ka olla valgeliblede suurenenud sekvestratsioon veenulites -> vabanevad ensüümid ja vabad radikaalid põhjustavad koekahjustuse. Kahjustus tavaliselt lokaliseerub alajäseme mediaalsel pinnal.

• Kliiniline pilt: mõõdukas naha sügelemine, haavandite korral valu; kolded on ebakorrapärased õmarad või ovaalsed, tervest nahast piirdunud, punetavad, ketendavad ja leemendavad, kohati on koorikuid või pindmisi haavandeid.

• Lisanduvad – varikoossed veenilaiendid, ödeem, purpura, difuusne hüperpigmentatsioon ja/või väikesed nahaatroofia kolded. Sekundaarsed kolded teisel säärel.

Dermatiidi ja ekseemi ravi • Tähtsaks parenemise eeltingimuseks on ärritajate (seep, teised

nahapuhastusvahendid, vesi) ja allergeenide vältimine.

• Lokaalne ravi: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi.

– Vett sisaldavad ravimid (juhutav, rahustav ja kuivatav toime); manustada lühikeste intervallide tagant;

– Mähiste ja õli-vees-kreemide toimel eemalduvad ka kuivanud eksudaat ja koorikud; tehakse esimestel ravipäevadel; KMnO4 lahus (1:8000-1:10000); kummelitee; marli vahetada iga 2-5 minuti tagant;

– Akuutne protsees – teha vanne KMnO4 lahusega; 2 korda päevas, 10 min; peisimiseks 1-2% kasutada põrgukivilahust

– Glükokortikoidid (aerosoolid, losioonid ja õli-vees-kreemid – ägedas staadiumis; kroonilises – vesi-õlis-kreemid ja salvid); suured voldid – 1% hüdrokortisoon

– Krooniliste ekseemkolletele või sügelemise vähendamiseks teha oklusioone kortikosteroididega

– Seborröadermatiidi korral – ketokonasool (kreem , šampoon), salitsüülhape, tõrva sisaldavad šampoonid

– Barjäärifunktsiooni saab parandada pehmendavate kreemidega

• Süsteemne ravi:

– Kortikosteroidid (per os; raske dermatiidi ja ekseemi korral); kuni 100 mg prednisolooni päevas (äge, ullatuslik ekseem);

– Ulatusliku või dissemineerunud seborröadermatiidi raviks antakse lähiaegselt prednisolooni 40-60 mg päevas;

– Hea toimeefekt on asoolidel ja isotretinoiinil;

– Nummulaarse ekseemi raske kulu korral – kahekuuline prednisoloonikuur (alustades 30-40 mg päevas);

– Mikroobse ekseemi ja sekundaarselt infitseerunud ekseemide puhul – AB ravi (erütromütsiin, fusidiinhape);

– Sedatiivsed vahendid, uinutid;

– Sügelemise leevendamiseks võib määrata traditsioonilisi antihistamiinikume.

Dermatiidi ja ekseemi ravi

Tänan tähelepanu eest!

Kasutatud kirjandus

• „Nahahaigused“ TÜ kirjastus . S. Kaur, L. Jago, K. Paalits.

• http://eczemasource.com/what-causes-eczema/

• http://en.wikipedia.org/wiki/Eczema

• http://103.kg/?p=349

• http://phlebosurgery.ru/diseases_cvi.html