TERVISESEISUNDIST VÕI PUUDEST TINGITUD …...sissetulek, mis põhineb Maksu- ja Tolliameti andmetel, on Statistikaameti poolt arvutatud tunnus, mis sisaldab kolme liiki sissetulekut:

Eesti Töötukassa. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle

TERVISESEISUNDIST VÕI PUUDEST TINGITUD ERIVAJADUSEGA NOORTE

KOOLILÕPETAJATE SIIRDUMINE TÖÖTURULE

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

2016

Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte koolilõpetajate siirdumine tööturule

2

TERVISESEISUNDIST VÕI PUUDEST TINGITUD ERIVAJADUSEGA NOORTE KOOLILÕPETAJATE

SIIRDUMINE TÖÖTURULE

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Angela Poolakese

Anne Lauringson

Eesti Töötukassa Lasnamäe 2, Tallinn 11412 www.tootukassa.ee [email protected] [email protected] Toetame töö ja töötaja leidmisel!


3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4

1. Analüüsis kasutatavad andmed ja metoodika ..................................................................... 6

2. Erivajadusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajate taust .............................................................. 8

2.1. Töövõime kaotuse ulatus ja puude liigid .................................................................................. 8

2.2. Erivajadusega koolilõpetajate haridustase ................................................................................ 9

2.3. Erivajadusega noorte lõpetatud õppesuund ............................................................................ 12

3. Erivajadusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajate sotsiaalne seisund ....................................... 16

3.1. Töötamine ............................................................................................................................... 16

3.2. Töötus ..................................................................................................................................... 18

3.3. Tööjõus osalemine .................................................................................................................. 19

3.4. Erinevad tööturustaatused kokku ........................................................................................... 22

3.5. NEET-noored ......................................................................................................................... 24

4. Keskmine töine sissetulek ................................................................................................ 27

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 29


4

Sissejuhatus

Haridussüsteemist tööturule sisenevad noored on üks haavatavamaid ühiskonnagruppe tööturul, kuna neil puudub töökogemus, mida tööandjad sageli eeldavad. Samuti võivad noorte tööotsimise oskused olla tagasihoidlikumad ja töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemisjärgus. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega inimesed on omakorda üks tööturu riskirühm, kuivõrd nad vajavad sageli oma terviseseisundi tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel lisaabi. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noored on seega ühiskonnagrupp, kelle koolist tööle siirdumisele on vajalik kõrgendatud tähelepanu pöörata.

01.07.2016 käivitub Eestis töövõimereform, mille eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Selleks, et igakülgselt abistada ja toetada terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noori töö leidmisel, tööle asumisel ja tööl käimisel, on oluline kaardistada, millised on täna peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel ja töötada välja lahendused nende takistuste ületamiseks.

Töötukassa viis 2015. aastal läbi hanke uuringu „Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noorte siirdumine koolist tööle“ läbiviimiseks, mille eesmärgiks oli töötada välja soovitused, milliste tööturumeetmete abil toetada erivajadusega noori koolilõpetajaid tööle asumisel. Täpsemalt soovis töötukassa teada, kuidas toimub täna erivajadusega noorte (kutse)koolist tööle liikumise protsess; millised on täna peamised kitsaskohad erivajadusega noorte koolist tööle liikumisel; kuidas oleks võimalik neid takistusi ületada. Uuringu teostas poliitikauuringute keskus Praxis1.

Käesolev töö on täienduseks eeltoodud raportile, andes statistilise ülevaate erivajadusega noorte liikumisest tööturule, kasutades selleks Statistikaameti uuringu „Edukus tööturul“ andmeid. Eesmärgiks on saada ülevaade puude ja/või töövõimekaoga kutse- ja kõrgkooli lõpetajate seisundist tööturul ja nende töötasust ning võrrelda tulemusi teiste noortega. Käesoleva töö raames otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele:

• Kui paljud puude või töövõimekaoga noored kutse- ja kõrgkooli lõpetajad ja kui pika aja möödudes asuvad tööle? Milline on puude või töövõimekaoga noorte tööle asujate osakaal ja aeg võrreldes teiste koolilõpetajatega?

• Kui suur on puude või töövõimekaoga noorte kutse- ja kõrgkooli lõpetajate töine sissetulek? Kui suur on puude või töövõimekaoga noorte sissetulekute erinevus võrreldes teiste koolilõpetajatega?

• Kui paljud puude või töövõimekaoga noortest kutse- ja kõrgkooli lõpetajatest ja kui pika aja möödudes asuvad edasi õppima ja millistel haridustasemetel?

• Kui paljud puude või töövõimekaoga noortest kutse- ja kõrgkooli lõpetajatest ja kui pika aja möödudes registreerivad end töötuna?

• Kui paljud puude või töövõimekaoga noortest kutse- ja kõrgkooli lõpetajatest ja kui pika aja möödudes jäävad vanemahüvitisele?

• Kui suur osa erinevate erialade lõpetajatest ja kui pika aja möödudes on tööle asunud või töötuna registreerinud (puude või töövõimekaoga lõpetajate võrdlus teiste lõpetajatega)?

1 http://www.praxis.ee/tood/erivajadustega-noorte-siirdumine-koolist-toole/


5

Analüüsi esimeses osas antakse ülevaade andmetest ja metoodikast, teises osas 2006-2012 aastal kutse- ja kõrgkooli lõpetanute taustast: milline oli kehtiv puude liik ja töövõime kaotuse ulatus kooli lõpetamise hetkel, millise haridustaseme ja õppesuuna nad viimati lõpetasid ning millised on nimetatud andmete omavahelised seosed. Kolmandas osas antakse ülevaade erivajadusega noorte koolilõpetajate töötamisest, töötusest, õppimisest ja vanemahüvitise saamisest võrdluses nendega, kellel erivajadus puudus ehk kellel ei olnud ajavahemikul 2006-2012 puuet ega töövõimetust tuvastatud. Samuti tuuakse välja tööjõus osalemise määr ja nende noorte osatähtsus, kes ei tööta ega ka õpi (NEET-noored). Analüüsi viimases osas vaadeldakse, milline oli erivajadusega noorte töine sissetulek ja võrreldakse tulemust erivajaduseta noortega.


6

1. Analüüsis kasutatavad andmed ja metoodika

Käesolevas analüüsis kasutatakse Statistikaameti uuringu „Edukus tööturul“ andmeid, mis põhinevad Eesti Hariduse Infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri ja Töötukassa andmetel. Uuringu aluseks olevat andmebaasi järjest täiendatakse uuemate aastate andmetega. Töö läbiviimise hetkel olid kättesaadavad kõikide 2006.-2012. aastal kutse- ja kõrghariduse lõpetanute andmed ehk kokku 118 689 kirjet. Haridusandmetele on lisatud eelpoolnimetatud registritest koolilõpetanu sotsiaalne seisund – kas ta töötas, oli registreeritud töötu, õppis, sai vanemahüvitist – ning töine sissetulek 2013. aastal. Keskmine töine sissetulek, mis põhineb Maksu- ja Tolliameti andmetel, on Statistikaameti poolt arvutatud tunnus, mis sisaldab kolme liiki sissetulekut: palk, juhatuse liikme tasu ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasu (tavapäraselt töövõtulepinguga töötamise puhul). Tegemist on keskmise töise kuusissetulekuga, mille saamiseks on aastasissetulek jagatud nende kuude arvuga, mil sissetulekut saadi.

Andmestikus on olemas nii kõrgeim lõpetatud kui ka viimane lõpetatud tasemeharidus. Käesolevas töös on andmeid analüüsitud viimase omandatud haridustaseme, õppesuuna, lõpetamise aasta järgi, kuna soovime jälgida eelkõige noorte liikumist tööturule peale haridussüsteemist väljumist.

Eelpool toodud andmetele on ühendatud Töötukassa soovil juurde Sotsiaalkindlustusameti andmebaasist andmed puude ja töövõime kaotuse kohta ajavahemikul 01.01.2006-31.12.2012. Andmete lisamise eesmärgiks on kindlaks teha, kas kooli lõpetanud noorel oli kooli lõpetamise ajal tervisest tulenevaid takistusi.

Kuigi haridussüsteemis kasutatav erivajadusega noorte definitsioon on laiem, on käesolevas analüüsis käsitletud erivajadusega noortena neid, kellel on sotsiaalkindlustusameti andmetel määratud puue ja/või töövõime kaotus. Kokku oli aastatel 2006-2012 määratud puue ja/või töövõimekadu 5832 aastatel 2006-2012 kutse- ja kõrghariduse lõpetanul, neist 3305 oli puue ja/või töövõimetus kooli lõpetamise ajal (vt tabel 1).

Tabel 1. Kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 vanuse ning puude ja/või töövõimekao olemasolu järgi

Vanus viimase haridustaseme lõpetamisel

Puue/töövõime-kaotus puudub

Puue/töövõime-kaotus oli kooli lõpetamise ajal

Puue/töövõime-kaotus oli muul

ajal ajaperioodil 2006-2012 Kokku

kuni 25 71 270 1 828 1 284 74 382

26-30 17 074 436 246 17 756

31-35 8 882 216 189 9 287

36 ja vanemad 15 631 825 808 17 264

Kokku 112 857 3 305 2 527 118 689


7

Käesolevas analüüsis vaadeldakse neid kuni 30-aastaseid2 kutse- ja kõrgkooli lõpetajaid, kellel oli viimase hariduse lõpetamise ajal kehtiv puue ja/või töövõime kaotus (edaspidi erivajadusega) võrdluses nende kuni 30-aastaste noortega, kellel ei ole ajavahemikul 2006-2012 puuet ega töövõime kaotust määratud (edaspidi võrdlusgrupp). Need noored, kellel oli küll ajavahemikul 2006-2012 tuvastatud puue ja/või töövõime, aga puude ja/või töövõime kaotuse periood ei langenud kooli lõpetamise ajale, jäävad järgnevast analüüsist välja. Need kirjed on välja jäetud seetõttu, et ei saa hinnata, kas terviseprobleem võis tegelikult olemas ka ka kooli lõpetamise ajal ja raskendada tööotsinguid või mitte (näiteks oli terviseprobleem ajutiselt kooliskäimise ajal või siis kujunes terviseprobleem välja hoopis alles aastaid peale kooli lõpetamist).

2 30-aastased kaasa arvatud; vanus lõpetamise ajal


8

2. Erivajadusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajate taust 2.1. Töövõime kaotuse ulatus ja puude liigid

Aastatel 2006-2012 lõpetas kutse- või kõrgkooli 2264 kuni 30-aastast noort, kellel oli viimase hariduse lõpetamise ajal kehtiv puue ja/või töövõime kaotus. Neist peaaegu pooltel (49%) oli määratud puude raskusaste ning pea kõigil töövõime kaotus. Seega pooltel vaadeldavatest koolilõpetajatest oli määratud ainult töövõime kaotus, kuid pooltel nii puue kui töövõime kaotus. Puudega noortest ligi kolmandikul (31%) oli psüühikahäire (vt joonis 1). Peaaegu pooltel (49%) puudega noortest oli keskmine, 44 protsendil raske ja 7 protsendil sügav puue. Töövõime kaotusega koolilõpetajate hulgas oli kõige enam 80%-lise ja 40%-lise töövõime kaotusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajaid.

Joonis 1. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 viimase hariduse lõpetamisel kehtinud puude

liigi ja töövõime kaotuse ulatuse järgi

Kokkuvõttes on kolmandikul erivajadusega koolilõpetajatest töövõime kaotuse ulatus vähemalt 80%. Vähemalt 80%-lise töövõime kaotusega noori on kõige enam psüühikahäirega inimeste hulgas (82%), järgnevad vaimu- ja liitpuue (vastavalt 69% ja 67%, vt joonis 2). Seevastu nende noorte hulgas, kellel on kooli lõpetamise hetkel määratud ainult töövõime kaotus ja puude raskusastet mitte, on üle 80%-list töövõime kadu määratud alla 10% juhtudest.


9



Mida suurem on töövõime kaotuse ulatus, seda suurem on puudega inimeste osatähtsus (vt joonis 3). Kuni 30%-lise töövõime kaotusega noortest koolilõpetajatest on puudega 3% ning 100%-lise töövõime kaotusega inimestest puudub peaaegu sama suurel hulgal puue (ligi 4%).



2.2. Erivajadusega koolilõpetajate haridustase

Noorte koolilõpetajate haridustaset vaatame viimase omandatud hariduse järgi. Erivajadusega koolilõpetanute hulgas on enam madalama haridustaseme lõpetanuid. Erivajadusega noortest 39% on omandanud kutsekeskhariduse, peaaegu sama paljud (36%) on lõpetanud bakalaureuse, magistri või doktorikraadi või nendega võrdsustatud õppekava (vt joonis 4). Võrdlusgrupis (ilma puudeta ja töövõime kaotuseta noored) on vastavad näitajad 25% ja 57%.


10

Joonis 4. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 viimase lõpetatud hariduse järgi

Madalama haridustaseme lõpetanute hulgas domineerivad vaimupuudega ja psüühikahäirega noored (vt joonis 5). Nimetatud puude liikide osatähtsus on põhihariduse baasil kutseõppe omandanute hulgas 70%. Kutsekeskhariduse ja põhihariduse nõudeta kutseõppe puhul on vaimupuude ja psüühikahäirega koolilõpetanute osatähtsus 46-47%. Kõrgemate haridusastmete puhul on vaimupuudega ja psüühikahäirega kutse- ja kõrgkooli lõpetanute osatähtsus väiksem ning liikumispuudega ja muu puudega noorte osatähtsus suurem.

Joonis 5. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 viimase lõpetatud hariduse ja puude liigi järgi

Vaadates viimasena omandatud haridustasemeid puude liikide lõikes, on näha, et madalama haridustasemega on need puudeliigid, kus on suurema töövõime kaotuse ulatusega koolilõpetajad (vt joonis 6). Need on vaimupuudega, psüühikahäirega ja liitpuudega koolilõpetajad. Vaimupuudega kuni 30-aastastest noortest on 63% omandanud kutsekeskhariduse, 18% põhihariduse nõudeta kutseõppe ja 14% kutseõppe põhihariduse baasil. Kõrgkooli lõpetajate osatähtsus on kõige suurem (50%) nägemispuudega noorte hulgas.


11

Joonis 6. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 viimase lõpetatud hariduse ja puude liigi järgi

Haridustaseme seost töövõime kaotuse ulatusega peegeldab samuti joonis 7. Madalama haridustasemega noorte hulgas on enam suurema töövõime kaotuse ulatusega koolilõpetajaid. Kutseõppe põhihariduse baasil lõpetanud noortest 60%-l on töövõime kaotuse ulatus vähemalt 80%. Seevastu magistrikraadi omandanute seas jääb töövõime 80-100%-lise kaotusega koolilõpetajate osatähtsus alla veerandi (24%).

Joonis 7. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad aastatel 2006-2012 viimase lõpetatud hariduse ja töövõime kaotuse

ulatuse järgi


12

2.3. Erivajadusega noorte lõpetatud õppesuund

Kõige enam on koolilõpetajate hulgas isikuteeninduse, ärinduse ja halduse ning tehnikaalade õppesuuna lõpetanuid (vt joonis 8). Erinevalt võrdlusgrupist on erivajadusega koolilõpetajate hulgas kõige enam isikuteeninduse3 õppesuuna lõpetanuid, nende osatähtsus on peaaegu kaks korda suurem kui võrdlusgrupis (19% vs 10%). Erivajadusega noorte hulgas on võrreldes võrdlusgrupiga enam ka tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning sotsiaalteenuste õppesuuna läbinuid.

Joonis 8. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad viimase lõpetatud hariduse õppekava järgi

Joonisel 9 on toodud lõpetajate hulgalt seitsme suurema õppesuuna jaotus puude liikide sees. Need seitse õppesuunda kirjeldavad kogu valikute ringi, mille vaimupuudega noored on teinud. Vaimupuudega inimestest kaks-kolmandikku on lõpetanud isikuteeninduse õppesuuna. Isikuteeninduse õppesuuna lõpetanute osatähtsus vaimupuudega inimeste hulgas on üle kolme korra keskmisest kõrgem. Suur on isikuteeninduse õppesuuna läbinute osatähtsus ka psüühikahäire ja liitpuudega noorte hulgas. Kuulmispuudega inimestest peaaegu neljandik (24%) on lõpetanud arhitektuuri ja ehituse eriala. Liikumispuudega ja muu puudega noorte hulgas on keskmisest enam tehnikaalasid õppinuid.

3 Isikuteeninduse õppesuuna alla kuuluvad sellised õppekavarühmad nagu majutamine ja toitlustamine, koduteenindus, juuksuritöö ja iluteenindus.


13

Joonis 9. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad viimase lõpetatud hariduse õppesuuna (7 suuremat) ja puude liigi

järgi

Isikuteeninduse õppesuuna lõpetanute osatähtsus suureneb töövõime kaotuse ulatuse suurenedes (vt joonis 10). Kui kuni 60%-lise töövõime kaotuse korral on isikuteeninduse lõpetanute osatähtsus 12-14%, siis 90%-lise töövõime kaotusega koolilõpetajate hulgas on neid kolmandik ja 100%-lise töövõime kaotusega inimeste hulgas 40%. Ärindust ja haldust on õppinud vastupidiselt isikuteenindusele enam need, kelle töövõime kaotuse ulatus on madalam.


14

Joonis 10. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad viimase lõpetatud hariduse õppesuuna (7 suuremat) ja töövõime

kaotuse ulatuse järgi

Joonisel 11 on vaadeldud 7 suurema õppesuuna sees lõpetanute jagunemist puude liigi järgi. Õppesuunad on reastatud lõpetanute arvu järgi. Vaimupuudega ja liitpuudega koolilõpetanute osatähtsus on kõige suurem isikuteeninduses. Psüühikahäirega kutse- ja kõrgkoolilõpetajaid on keskmisest enam tootmises ja töötlemises; liikumispuudega arvutiteadustes ja tehnikaaladel; kuulmispuudega arhitektuuris ja ehituses; muu puudega ärinduses ja halduses ning tehnikaaladel.

Joonis 11. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad viimase lõpetatud hariduse õppesuuna (7 suuremat) ja lõpetamisel

kehtinud puude liigi järgi


15

Joonisel 12 on ära toodud 7 suurema õppesuuna sees lõpetanute jagunemine töövõime kaotuse ulatuse järgi. Suurema töövõime kaotusega inimesi on enam isikuteeninduses ning väiksema töövõime kaotusega ärinduses ja halduses ning tehnikaaladel. Isikuteeninduse õppesuuna lõpetanutest pooltel on töövõime kaotuse ulatus vähemalt 80%. Väiksema töövõime kaotusega inimesi on enam tehnikaaladel ning ärinduses ja halduses. Nende kahe õppesuuna lõpetajate hulgas on peaaegu kolmandik neid, kelle töövõime kaotus on 40% ja vähem.

Joonis 12. Kuni 30-aastased kutse- ja kõrgkooli lõpetajad viimase lõpetatud hariduse õppesuuna (7 suuremat) ja lõpetamisel

kehtinud töövõime kaotuse ulatuse järgi

Käesolev peatükk andis ülevaate erivajadusega noorte taustast. Selgus, et erivajadusega noortest koolilõpetajatest ligi pooltel on määratud nii puue kui töövõime kaotus ning pooltel ainult töövõime kaotus. Kõige levinum puude liik on psüühikahäire, mille osatähtsus puudega noorte hulgas ulatub peaaegu kolmandikuni (31%). Kolmandikul erivajadusega noortest koolilõpetajatest on töövõime kaotuse ulatus 80-100%. Keskmisest suurem on töövõime kaotuse ulatus psüühikahäirega, vaimu- ning liitpuudega inimeste hulgas, kellest vähemalt 80%-lise töövõime kaotusega noored moodustavad vastavalt 82%, 69% ja 67%. Mida suurem on töövõime kaotuse ulatus, seda suurem on puudega inimeste osatähtsus. Nende kutse- ja kõrgkoolilõpetanute hulgas, kelle töövõime kaotus on 10-30%, on puudega inimesi 3%. Nende hulgas, kelle töövõime kaotus on 100%, puudub puue ligi 4%-l.

Erivajadusega noorte viimane lõpetatud haridustase on madalam kui erivajaduseta noorte hulgas. Madalama haridustaseme poolest torkavad silma suurema töövõime kaotuse ulatusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajad. Samuti on andmetest näha, et erivajadusega noorte õppesuuna valik on piiratum kui võrdlusgrupil. Näiteks vaimupuudega inimesed on lõpetanud seitse erinevat peamist õppesuunda. Seejuures on kahe õppesuuna — isikuteenindus ning arhitektuur ja ehitus — osatähtsus vaimupuudega inimeste seas 85%. Isikuteenindus ning arhitektuur ja ehitus on levinud ka teiste keskmisest suurema töövõime kaotusega puude liikide hulgas. Psüühikahäirega ja liitpuudega inimestest lõpetas nimetatud erialad 48% ja 49%.


16

3. Erivajadusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajate sotsiaalne seisund

Andmestik Edukus tööturul võimaldab vaadelda, milline oli aastatel 2006-2012 kutse- ja kõrgkooli lõpetanu sotsiaalne seisund 2013. aastal: kas ta töötas, oli registreerinud end töötuks, õppis või sai vanemahüvitist.

3.1. Töötamine

Info töötamise kohta pärineb Maksu- ja Tolliametist. Töötavateks on loetud need, kes 2013. aasta jooksul said töist sissetulekut. Töise sissetuleku alla on arvestatud palk, juhatuse liikme tasu ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasu.

2013. aastal töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel 67% erivajadusega noortest koolilõpetajatest. Võrdlusgrupis oli töötavate osatähtsus kümme protsendipunkti kõrgem. Et hinnata, kui pika aja möödudes kutse- ja kõrgkoolilõpetajad tööle asuvad, vaatame töötavate osatähtsust viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi (vt joonis 13). Kooli lõpetamise aastast nähtub, kui mitu aastat on noorel olnud 2013. aastaks võimalik tööturul osaleda. 2006. aastal lõpetanul on olnud aega tööd otsida ja töötada ca 6 aastat, 2012. aastal lõpetanul vaid aasta. Kooli lõpetamisega samal ja kohe järgneval aastal on keerulisem tööturule siseneda (pole jõudnud veel tööd leida), aga seejärel võiks töötamise osakaal vähehaaval tõusta.

Joonis 13. Töötavate osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimase haridustaseme lõpetamise

aasta järgi

Vastupidiselt ootustele suureneb võrdlusgrupis töötavate osatähtsus, mida hiljem noor kooli lõpetas. Kui 2006. aastal kutse- ja kõrgkooli lõpetanutest töötas 2013. aastal 74%, siis 2012. aastal kooli lõpetanute seas oli vastav määr 80%. Seega, võrdlusgrupi puhul ei leia toetust eeldus, et hilisemate aastate lõpetajatel oleks olnud keerulisem tööturule siseneda ja aega selle jaoks oleks neil olnud ebapiisavalt. Miks tulemus selline on, võib olla seletatav muutunud majandusolukorraga. Erinevatel lõpetamisaastatel oli erinev tööturuseis, mis kahtlemata avaldab mõju noore võimalustele tööturu sisenemisel ja on oluline mõjutegur edasise karjääri kujunemisel.


17

Varasematel aastatel kooli lõpetanute madalam töötamise osatähtsus on osaliselt seletatav perekondlike põhjustega. Aastaks 2013 on varasematel aastatel lõpetajad jõudnud keskmisest vanemaks saada ja endale perekonna luua. Seda näitavad kasutada olevad andmed, mille järgi varasematel aastatel koolilõpetanute hulgas on võrreldes hilisemate lõpetamisaastatega rohkem neid, kes saavad vanemahüvitist. Aastatel 2006-2009 kooli lõpetanutest sai võrdlusgrupist 2013. aastal vanemahüvitist 11-13%, 2011. ja 2012. aastal lõpetanutest aga vastavalt 7% ja 5%.

Erinevalt võrdlusgrupist on erivajadusega noorte puhul viimaste aastate lõpetajate hulgas töötavate noorte osatähtsus madalam kui aasta varem kooli lõpetanutel. See võib viidata sellele, et erivajadusega noorte tööle rakendumine on võrreldes võrdlusgrupiga aeganõudvam ja keerulisem.

Seda, kuidas puue ja töövõime kaotus mõjutab töötamist, näitab joonis 14. Teistest oluliselt madalam on töötavate osatähtsus liitpuudega inimeste seas, samuti vaimupuudega ja psüühikahäirega inimeste hulgas. Liitpuudega, vaimupuudega ja psüühikahäirega inimeste hulgas on keskmisest kõrgem töövõime kaotuse ulatus. Suurema töövõime kaotusega inimeste hulgas on töötavate osatähtsus samuti madalam. Kui kuni 60%-lise töövõime kaotusega inimeste seas on töötavate osatähtsus võrdlusgrupiga peaaegu samal tasemel (75%), siis töövõime kaotusega 70-90% töötab keskmiselt ca 60% ja täieliku töövõime kaotusega inimestest töötab veidi üle kolmandiku.

Joonis 14. Töötavate osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimase haridustaseme lõpetamise

ajal kehtinud puude liigi ja töövõime kaotuse ulatuse järgi

Töötavate osatähtsus on samuti seotud haridustasemega. Mida kõrgem haridustase, seda suurem on töötavate osatähtsus. Erivajadusega noorte hulgas erineb töötavate osatähtsus haridustasemeti oluliselt enam kui võrdlusgrupis. Erivajadusega noorte hulgas on kõige madalam töötavate osatähtsus kutseõppe põhihariduse baasil omandanute seas. Selle haridustaseme lõpetanutest töötas 2013. aastal alla poole (46%). Kutseõppe põhihariduse baasil lõpetanute hulgas on töövõime kaotuse ulatus keskmisest kõrgem, selle haridustaseme lõpetajatest 70% moodustavad psüühikahäirega ja vaimupuudega noored.


18

3.2. Töötus

Töötuse andmed baseeruvad töötukassa andmetel ja näitavad seega registreeritud töötuse taset. Töötuks on arvatud need, kes olid töötukassa andmetel kasvõi ühe päeva 2013. aasta jooksul töötuna arvel.

Erivajadusega noorte koolilõpetajate hulgas on registreeritud töötute osatähtsus 16%, mis on võrdlusgrupi tasemest neli protsendipunkti kõrgem (vt joonis 15). Mida hilisem lõpetamise aasta, seda enam on kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas end töötukassas töötuks registreerinuid nii erivajadusega noorte hulgas kui ka võrdlusgrupis. Võrdlusgrupis on selgelt kõrgem töötute osatähtsus viimase aasta lõpetanute hulgas ja mõnevõrra suurem 2011. aastal kooli lõpetanute seas.

Joonis 15. Registreeritud töötute osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimase haridustaseme

lõpetamise aasta järgi

Erivajadusega noorte puhul jällegi nii selget seost viimase haridustaseme lõpetamise aasta ja töötute osatähtsuse vahel ei ole (osaliselt on see seotud valimi väiksusega), samas on ikkagi näha, et varasemate aastate lõpetanute hulgas on töötute osatähtsus madalam. Kui võrdlusgrupis on töötute osatähtsus kõrgem viimase paari aasta lõpetanute seas, siis erivajadusega noortel 2009.-2012. aastate lõpetanute seas. Nii erivajadusega noorte kui ka võrdlusgrupi tulemused näitavad, et peale kooli lõppemist asutakse tööd otsima ja tööturule liikumine võtab mõne aja. Erivajadusega noorte andmed võrdlusgrupi andmete taustal võivad osutada sellele, et erivajadustega (noorte) töötuse kestus on pikem võrreldes võrdlusgrupiga või et nad liiguvad ka rohkem töötusesse tagasi.

Sõltuvalt puude liigist ulatub töötute osatähtsus 7%-lt 22%-ni (vt joonis 16). Kõige suurem on töötute osatähtsus psüühikahäire ja vaimupuudega inimeste seas ja kõige madalam kuulmispuudega noorte hulgas. Töövõime kaotuse ulatuse järgi on keskmisest kõrgem töötute osatähtsus noorte hulgas, kelle töövõime kadu on 10-30% ja 70-90%.


19

Joonis 16. Registreeritud töötute osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimase haridustaseme

lõpetamise ajal kehtinud puude liigi ja töövõime kaotuse ulatuse järgi

Haridustaseme lõikes on võrdlusgrupis erinevused suuremad kui erivajadusega koolilõpetajate hulgas. Võrdlusgrupis kehtib selge seos – mida kõrgem haridustase, seda väiksem on töötute osatähtsus. Madalaima haridustaseme puhul ulatub töötute osatähtsus üle veerandi (27%), magistri- ja doktorikraadi omandanutest on end töötuna registreerinud üle viie korra vähem ehk 5%. Erivajadusega noorte puhul eristuvad kaks gruppi: kutsehariduse lõpetanud ja kõrghariduse lõpetanud. Kutsehariduse lõpetanute seas jääb töötute osatähtsus vahemikku 17-20%. Bakalaureusekraadiga noorte hulgas on vastav määr 12% ja magistri- ja doktoriõpingud lõpetanute seas 7%.

3.3. Tööjõus osalemine

Töötavad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Arvestades, et antud andmestikus on hinnatud töötamist ja töötu staatust aasta lõikes, on nende kahe seisundi osas kattuvusi ehk on neid, kes on 2013. aasta jooksul nii töötanud kui ka olnud töötud. Järgnevalt vaatleme töötamist ja töötu staatust koos, et analüüsida, kui suur on tööjõus osalemise määr erivajadusega noorte hulgas, võrdleme nende tulemusi erivajaduseta noortega ning hindame ajalist muutust läbi viimase haridustaseme lõpetamise aasta.

Erivajadusega noorte tööjõus osalemise määr on 2006-2012 kutse- ja kõrgkooli lõpetanute hulgas 73%, mis on võrdlusgrupi omast seitse protsendipunkti madalam (vt joonis 17). Lisaks üldisele tööjõus osalemise määra erinevusele, on nende kahe grupi tööjõus osalemise trendijoon viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi erinev. Võrdlusgrupi noorte hulgas on tööjõus osalemise määr seda suurem, mida hilisem lõpetamise aasta. Erivajadusega noorte hulgas on viimaste aastate lõpetajate hulgas veidi madalam eelnevast lõpetamisaastast. Nagu eespool nägime, on erinevus seotud peamiselt sellega, et võrdlusgrupis on vastupidiselt ootustele töötavate osatähtsus hilisemate lõpetamisaastate puhul suurem kui varasematel aastatel, mis näitab, et kutse- ja kõrgkoolilõpetajad liiguvad oodatust kiiremini tööturule.


20

Joonis 17. Kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate tööjõus osalemise määr viimase haridustaseme lõpetamise aasta

järgi

Joonisel 18 on koolilõpetajad jagatud kolme gruppi: töötavad, töötud ning töötavad ja töötud. Viimaste hulka kuuluvad need, kes 2013. aasta jooksul teenisid töist tulu ehk töötasid kui ka olid töötud. Hilisemate aastate lõpetajate hulgas on enam neid, kes nii töötasid kui ka olid töötud, nii erivajadusega noorte hulgas kui ka võrdlusgrupis. See näitab, et viimaste aastate lõpetajate hulgas on toimunud enam liikumist töötusest tööle ja/või vastupidi. Kahjuks ei ole liikumise suunda kasutatavate andmete baasil võimalik kindlaks teha, kuna töötamise ja töötuse andmed on aastase täpsusega.

Joonis 18. Kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate tööjõus osalemise määr viimase haridustaseme lõpetamise aasta

järgi

Tööjõus osalemise määr on kõige madalam liitpuudega noorte hulgas, nendest vähem kui pooled on majanduslikult aktiivsed (vt joonis 19). Psüühikahäire ja vaimupuudega koolilõpetajate hulgas on tööjõus osalemise määr liitpuudega inimestest märgatavalt kõrgem, kuid keskmisest mõnevõrra madalam. Silma torkab see, et psüühikahäirega inimeste hulgas on toimunud kõige suurem liikumine töötusest tööle ja/või vastupidi ehk nende hulgas on kõige enam neid, kes on 2013. aastal nii töötanud kui ka olnud töötu.


21

Joonis 19. Kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate tööjõus osalemise määr viimase haridustaseme lõpetamisel

kehtinud puude liigi ja töövõime kaotuse ulatuse järgi

Töövõime kaotuse ulatuse poolest eristuvad tööjõus osalemise määralt kolm gruppi. Keskmisest kõrgem on tööjõus osalemise määr kuni 60%-lise töövõime kaotusega inimeste hulgas. Nendest on majanduslikult aktiivsed umbes neli viiendikku. Kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas, kelle töövõime kaotus on 70-90%, on tööjõus osalemise määr kümme protsendipunkti madalam. Tööjõus osalemise määr jääb alla poole (42%) 100%-lise töövõime kaotusega kutse- ja kõrgkoolilõpetajate hulgas.

Erivajadusega noorte hulgas on tööjõus osalemise määr haridustasemeti väga erinev ulatudes 59%-lt 90%-le (vt joonis 20). Võrdlusgrupis on tööjõus osalemise määr haridustaseme lõikes suhteliselt ühtlane, mõnevõrra madalam on vaid näitaja põhihariduse nõudeta kutseõppe lõpetanute puhul ning kõrgem magistri- ja doktorikraadi omandanute hulgas. Erivajadusega noorte puhul on tööjõus osalemise määr samuti kõrgeim magistri- ja doktorikraadi lõpetanute hulgas, seejuures näitaja on isegi kõrgem kui võrdlusgrupi puhul. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et magistri- ja doktorikraadi lõpetanuid oli erivajadusega inimeste hulgas väga vähe. Kõige madalam on tööjõus osalemise määr põhihariduse baasil kutseõppe lõpetanute hulgas. Sellest grupist 70% moodustavad psüühikahäire ja vaimupuudega inimesed, kelle töövõime kaotuse ulatus on keskmisest suurem.


22

Joonis 20. Kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate tööjõus osalemise määr viimase lõpetatud haridustaseme järgi

3.4. Erinevad tööturustaatused kokku

Järgnevalt vaatame lisaks töötamisele ja töötu staatusele ka õppimist ja vanemahüvitise saamist. Joonisel 21 on ära toodud erinevate seisundite osatähtsus viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi. See võimaldab hinnata, kui pika aja jooksul asuvad kutse- ja kõrgkoolilõpetajad tööle, millal võetakse ennast töötuna arvele, millal asutakse õppima, jäädakse vanemahüvitisele.

Joonis 21. Erinevate sotsiaalsete seisundite osatähtsus kutse- ja kõrgkooli lõpetajate seas viimase haridustaseme lõpetamise

aasta järgi

Erivajadusega noorte koolilõpetajate hulgas on töötavate osatähtsus võrdlusgrupist madalam ja töötute osatähtsus kõrgem. Lisaks töötamise taseme erinevusele, erineb erivajadusega noorte grupp võrdlusrühmast tööle liikumise kiiruse poolest. Seda näitab erivajadusega noorte töötavate mõningane väiksem osatähtsus hilisemate lõpetajate hulgas võrreldes eelneva aasta lõpetajatega kui ka töötute suurem osatähtsus viimaste aastate lõpetajate hulgas.


23

See, miks noor ei osale tööjõus, võib olla muuhulgas seotud õpingutega ja perekondlike põhjustega. Erivajadusega noorte koolilõpetajate hulgas on edasiõppijate osatähtsus sarnane võrdlusgrupiga. Aastal 2013 jätkas 2006. - 2012. aastal kutse- ja kõrgkooli lõpetanud erivajadusega noortest haridusteed 23%, võrdlusgrupis oli nende osatähtsus 24%. Mõlemas grupis jätkatakse õppimisega pigem kohe peale eelmise haridustaseme lõpetamist — mida hilisem on lõpetamise aasta, seda suurem on edasiõppijate osatähtsus. Seega täiendava hariduse omandamisega varasemate aastate koolilõpetajate madalam töötamise määr seletatav ei ole.

Küll aga võib varasemate lõpetamisaastate madalam töötamise määr olla seletatav perekondlike põhjustega. Mida pikem aeg on viimase hariduse omandamisest möödas, seda enam on neid, kes saavad vanemahüvitist. Kokku sai vanemahüvitist 2013. aastal erivajadusega noortest 7% ja võrdlusgrupist 10%.

Joonisel 22 on viimase hariduse lõpetamise aasta järgi ära toodud need, kes registrite andmetel 2013. aastal ei töötanud, ei olnud registreerinud ennast töötuks, ei õppinud ega saanud ka vanemahüvitist (joonisel pidevjoon). Võrdlusena on näidatud ka nende osatähtsus, kes ei osalenud tööjõus ehk ei töötanud ega olnud ka töötu (katkendlik joon).

Joonis 22. Kutse- ja kõrgkooli lõpetajad, kes ei 2013. aastal ei töötanud, ei olnud töötud, ei õppinud ega saanud ka

vanemahüvitist, viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi

Neid, kes ei omanud ühtegi eelpool nimetatud neljast seisundist oli erivajadusega noorte hulgas 18% ja võrdlusgrupis 12%. Mõlema grupi puhul on seos, mida hilisem lõpetamise aasta, seda vähem on noorte hulgas neid, kellel nii-öelda seisund puudub. Kui me võrdleme omavahel joonisel toodud sama värvi pidevat joont ja katkendlikku joont, siis nende kahe joone vahe peegeldab, kui suur roll võib olla vanemahüvitise saamisel ja õppimisel tööjõus mitteosalemisele. Andmetest selgub, et enamasti õpitakse ja töötatakse üheaegselt või ühe aasta jooksul. Kui 2013. aasta andmetel jätkab erivajadusega noortest õpinguid 23%, siis neist, kes ei osale tööjõus, õpib 6%. See tähendab, et kui me hindame, kui suur on õppimise osa tööjõus mitteosalemisele, siis see võib olla 6%. Hilisemate lõpetamisaastate puhul on õppijate roll suurem ja suurem on nende osa erivajadusega noorte hulgas. Vanemahüvitise saamine selgitab täiendavalt 3% erivajadusega noorte mitteosalemist tööjõus (võrdlusgrupp 4%). Vastupidiselt õppimisele on vanemahüvitise roll suurem varasemate koolilõpetamise aastate puhul.


24

3.5. NEET-noored

Oluline sotsiaalse kaasatuse indikaator, mida riigid jälgivad, on NEET-noorte osatähtsus. NEET-noored on noored, kes ei tööta ega ka õpi4. Erivajadusega noortest moodustavad nad veerandi (26%), võrdlusgrupis on nende osatähtsus 19% (vt joonis 23). Võrdlusgrupi puhul kehtib seos, et mida hilisem on lõpetamise aasta, seda väiksem on NEET-noorte osatähtsus. Võrdlusgrupi noortest, kes lõpetasid kutse- või kõrgkooli 2006. aastal, oli NEET-noori 2013. aastal 24%, 2012. aastal lõpetanutest aga 13%. Erivajadusega koolilõpetanute hulgas oli aastatel 2008-2012 NEET-noorte osatähtsus 2013. aastal suhteliselt võrdsel tasemel, 24-26%. Aastal 2006 erivajadusega kooli lõpetanutest moodustasid NEET-noored aga kolmandiku (34%).

NEET-noorte hulka arvestatakse ka lapsehoolduspuhkusel vanemad, mis sisulises mõttes võib olla vaieldav. Seda tuleb silmas pidada tulemusi analüüsides. Kui arvestada lapsehoolduspuhkusel vanemad välja, siis on varasematel aastatel koolilõpetanute hulgas NEET-noorte osatähtsus väiksem joonisel 23 esitatust.

Joonis 23. NEET-noorte osatähtsus kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi

NEET-noorte osatähtsus on väga erinev puude liigiti (vt joonis 24). Kuulmispuudega inimeste seas on neid 16%, liitpuudega inimeste hulgas kolm korda rohkem – 48%. Mida kõrgem on töövõime kaotuse ulatus, seda suurem on NEET-noorte osatähtsus.

4 NEET noorte definitsioonis on õppimise mõiste laiem kui käesolevas töös. Lähtuvalt andmetest on käesolevas töös lähtutud tasemeharidusest, NEET-noorte definitsiooni puhul aga arvestatakse ka kursusi, koolitusi, konverentsidel osalemist.


25

Joonis24. NEET-noorte osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimasena lõpetatud hariduse

lõpetamisel kehtinud puude liigi ja töövõime kaotuse ulatuse järgi

NEET-noori on enam madalama haridustasemega inimeste hulgas (vt joonis 25). Erivajadusega kutse- ja kõrgkooli lõpetajate seas on NEET-noorte osatähtsus peaaegu kõikidel haridustasemetel (v.a magister ja doktor) kõrgem kui võrdlusgrupis.

Joonis 24. NEET-noorte osatähtsus kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas viimasena lõpetatud hariduse järgi

Käesolevast peatükist saime ülevaate erivajadusega noorte sotsiaalsest seisundist võrrelduna erivajaduseta noortega. Vaatluse all oli kutse- ja kõrgkoolilõpetajate töötamine, töötus, õppimine ja vanemahüvitise saamine 2013. aastal. Selgus, et erivajadusega noorte hulgas on tööjõus osalemise määr võrdlusgrupist mõnevõrra madalam. Seejuures on töötavate osatähtsus erivajadusega noorte hulgas väiksem, aga registreeritud töötute osatähtsus suurem. Erivajadusega noorte tööturuseisund sõltub puude liigist ja töövõime kaotuse ulatusest, mis omakorda mõjutavad omandatavat haridustaset ja õppesuunda. Teistest erivajadusega noortest torkavad silma koolilõpetajad, kellel oli lõpetamise ajal liitpuue ja/või töövõime kaotus 100%. Nende hulgas on tööjõus osalemise määr märgatavalt madalam, jäädes alla 50%. Samuti on tööturul tegutsemine raskendatud psüühikahäirega ja vaimupuudega inimestel ning nendel,


26

kelle töövõime kaotus on keskmisest suurem. Nende seas on töötavate osatähtsus keskmisest madalam ja töötute osatähtsus keskmisest kõrgem.

Erinevaid sotsiaalseid seisundeid viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi vaadates saime teada, kui kiiresti liiguvad noored tööjõuturule, edasi õppima ja perekonda looma. Selgus, et erinevalt võrdlusgrupist on viimaste aastate erivajadusega koolilõpetajate hulgas eelnevate lõpetamisaastatega võrreldes töötavate osatähtsus väiksem. See võib näidata seda, et erivajadusega noortel võtab tööturule jõudmine enam aega ja on keerulisem. Ka töötuse andmed näitavad, et erivajadusega noored on võrreldes erivajaduseta noortega pikemalt töötud või liiguvad enam töötusesse tagasi. Õpinguid jätkatakse pigem kohe peale eelmise haridustaseme lõpetamist, vanemahüvitise saajaid on aga varasemate lõpetamisaastate puhul enam. Neid noori, kes ei tööta ega ka õpi ehk NEET-noored moodustavad erivajadusega noortest üle veerandi.


27

4. Keskmine töine sissetulek

Teenitav töine sissetulek on toodud 2013. aasta kohta ja põhineb Maksu- ja Tolliameti andmetel. Arvesse on võetud kolme liiki sissetulek: palk, juhatuse liikme tasu ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasu (tavapäraselt töövõtulepinguga töötamise puhul). Vaadeldud on kuusissetulekut, mille saamiseks on aastasissetulek jagatud nende kuude arvuga, mil sissetulekut saadi.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ajavahemikul 2006-2012 kutse- ja kõrgkooli lõpetanute noorte 2013. aasta keskmine sissetulek palgast, juhatuse liikme tasust ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasust 940 eurot. Seejuures erivajadusega noorte keskmine töine sissetulek oli 672 eurot, moodustades võrdlusgrupi töötasust 71%. Palgajaotus on tavaliselt ebaühtlane ja keskmine palgatase võib olla mõjutatud üksikutest suurematest palkadest, seepärast vaatame lisaks keskmisele palgale ka mediaanpalka. Mediaanpalk näitab summat, millest pooled inimesed teenisid vähem ja pooled rohkem. Võrdlusgrupi puhul oli mediaanpalk keskmisest 13% madalam ja erivajadusega noortel 18% madalam, vastavalt 819 ja 553 eurot.

Joonisel 26 on toodud keskmine töine sissetulek 2013. aastal viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi. Kooli lõpetamise aastat saab vaadelda kui tööturule sisenemise aastat. 2006. aastal kooli lõpetanu võib olla töötanud 2013. aastaks juba 7 aastat, 2012. aastal lõpetanu üldjuhul vaid ühe aasta. Seetõttu peegeldab ajavahemik kooli lõpetamise aastast 2013. aastani noore võimalikku töökogemust. Palga vaatlemine haridustaseme lõpetamise aasta järgi annab hinnangu, kui olulised on kogemused töötasu kujunemisel. Jooniselt on näha, et töökogemus kajastub palgas – mida kaugemale jääb kooli lõpetamise aeg, seda suurem on teenitav tulu. 2006. aastal kooli lõpetanud teenisid keskmiselt kolmandiku rohkem 2012. aastal kooli lõpetanutest. Seda nii erivajadusega noorte hulgas kui ka võrdlusgrupis.

Joonis 26. Kuni 30-aastaste kutse- ja kõrgkooli lõpetajate keskmine töine sissetulek 2013. aastal viimase lõpetatud hariduse

lõpetamisaasta järgi

Kui vaadata palgataset puude liigi järgi, siis madalamat töist sissetulekut said vaimupuudega, psüühikahäirega ja liitpuudega noored. Arvestades, et need on puude liigid, kus töövõime kaotuse ulatus on keskmisest suurem, võib keskmisest madalam töötasu olla osaliselt seotud osaajaga töötamisest. Seda me ei saa kahjuks antud analüüsi aluseks oleva andmestiku pealt ei


28

kinnitada ega ümber lükata. Andmestikus on olemas info, kui mitme kuu eest sissetulekut saadi, kuid kahjuks puudub info töökoormuse kohta.


29

Kokkuvõte

Käesoleva analüüsi eesmärgiks oli anda ülevaade puude ja/või töövõimekaoga kutse- ja kõrgkooli lõpetajate seisundist tööturul ja nende töötasust ning võrrelda tulemusi teiste noortega. Ülevaate saamiseks kasutati Statistikaameti uuringu „Edukus tööturul“ andmeid, mis olid ühendatud töövõime kaotuse ja puude määramise andmetega Sotsiaalkindlustusametist.

Kuni 30-aastaseid noori, kes lõpetasid aastatel 2006-2012 kas kutse- või kõrghariduse ja kellel oli kooli lõpetamise ajal puue ja/või töövõime kaotus, oli 2264. Kõikidest kutse- ja kõrgkoolilõpetajatest moodustasid nad 2,5%.

Erivajadusega noortest peaaegu kõikidel oli töövõime kaotus ja pooltel puue (seega väga üksikutel juhtudel oli määratud ainult puue). Levinuimaks puude liigiks oli psüühikahäire, nende osatähtsus puudega koolilõpetajate hulgas ulatus kolmandikuni. Töövõime kaotusega 80-100% noored moodustavad erivajadusega koolilõpetajatest samuti kolmandiku.

Erivajadusega koolilõpetajate haridustase oli võrreldes teiste omaealistega madalam. Erivajadusega noorte hulgas oli enam kutsehariduse lõpetajaid ja vähem kõrghariduse omandanuid.

Erivajadusega noorte hariduslikud võimalused on piiratumad kui ilma töövõimekaota ja puudeta noortel. Peaaegu viiendik erivajadusega noortest on lõpetanud isikuteeninduse õppesuuna. Seejuures näiteks vaimupuudega noortest lõpetas isikuteeninduse eriala peaaegu kaks-kolmandikku. Samuti oli isikuteeninduse lõpetanute osatähtsus kõrgem psüühikahäirega ja liitpuudega noorte seas. Nimetatud kolme puudeliigiga noored on keskmisest suurema töövõime kaotusega. Suurem töövõime kaotuse ulatus aga seostub madalama haridustasemega, mis omakorda on seoses tööturuvõimalustega.

2006.-2012. aastal kooli lõpetanud erivajadusega noorte hulgas oli töötavate osatähtsus 2013. aastal 67%, olles kümme protsendipunkti madalam kui võrdlusgrupil (ilma tervisehäireta koolilõpetajad). Töötavate osatähtsuse vaatamine viimase haridustaseme lõpetamise aasta järgi annab hinnangu, kui kiiresti noored tööle liiguvad. Viimase haridustaseme lõpetamise aastat saab vaadelda, kui tööturule sisenemise aastat, ning ajavahemik kooli lõpetamisest 2013. aastani väljendab perioodi pikkust, mil noorel on olnud võimalust tööd otsida ja töökogemusi hankida. Erivajadusega noorte tulemuste võrdlemine võrdlusgrupiga näitas, et erivajadusega noorte tööle rakendumine võib olla aeganõudvam ja keerulisem. Töötavate osatähtsus erines puude liigiti ja töövõime kaotuse ulatuselt. On puude liike, kus töötavate osatähtsus oli peaaegu sama kõrge kui erivajaduseta noorte hulgas. Samuti töötas kuni 60%-lise töövõime kaotusega noortest samaväärne hulk noori kui erivajaduseta inimestest.

Töötute osatähtsus oli erivajadusega noorte koolilõpetajate hulgas kõrgem kui võrdlusgrupis. Võrdlusgrupis hakkas töötute osatähtsus langema teisel aastal peale tööturule sisenemist ning saavutas stabiilse taseme kolmandaks aastaks. Erivajadusega noorte hulgas oli aga töötuse trend hüplikum, kuid veel ka neljandal aastal alatest tööturule sisenemisest oli töötute osatähtsus ikkagi kõrgem hilisematest aastatest. Seega erivajadusega noorte töötuse andmete võrdlus erivajaduseta noortega andis märku, et erivajadusega noorte töötuse periood võib olla pikem või et nad liiguvad enam töötusesse tagasi. Niisamuti nagu töötamise puhul, oli töötuse tasemes erinevusi nii puude liigiti kui ka töövõime kaotuse ulatuse poolest. Töötute osatähtsus oli suurem psüühikahäire ja vaimupuudega noorte seas ning koolilõpetajate hulgas, kelle töövõime kaotus oli 10-40% ja 70-90%.


30

Tööjõus osalemise määr (ehk töötavad ja töötud kokku) oli erivajadusega noorte hulgas võrdlusgrupist madalam. Märgatavalt madalam oli tööjõus osalemise määr liitpuudega inimeste seas ja koolilõpetajate hulgas, kelle töövõime kaotus oli 100%. Nendest kahest grupist osales tööjõus alla poole. Keskmisest madalam oli tööjõus osalemise määr ka psüühikahäire ja vaimupuudega koolilõpetajate hulgas.

Õpinguid jätkasid erivajadusega koolilõpetajad samal määral võrdlusgrupiga. Mida hilisem viimase haridustaseme lõpetamise aasta, seda enam oli nende hulgas õpingute jätkajaid. See seos näitab, et enamasti jätkati haridusteed kohe peale eelmiste õpingute lõpetamist. Sõltumata erivajaduse olemasolust oli õpingute jätkajaid kõige enam bakalaureusekraadi omandanute seas.

Kümnendik aastatel 2006-2012 kutse- ja kõrgkooli lõpetanutest sai 2013. aastal vanemahüvitist, erivajadusega noorte hulgas oli nende osatähtsus keskmisest veidi madalam (7%). Kohe peale kooli lõpetamist muretsevad lapsi vähesed. Mida rohkem oli viimase hariduse lõpetamisest aega möödas, seda enam oli noorte hulgas vanemahüvitise saajaid.

Erivajadusega noorte keskmine töine sissetulek palgast, juhatuse liikme tasust ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasust oli 2013. aastal 672 eurot, mis oli 29% väiksem erivajaduseta noorte palgast. Teenitud sissetuleku statistika hariduse lõpetamise aasta lõikes näitas, et mida varem kool lõpetati, seda kõrgem oli palgatase. See seos näitab, et töökogemus on väga oluline mõjutegur palga kujunemisel. Hilisemad lõpetajad olid keskmiselt vähem tööturul olnud kui varasemad lõpetajad, mistõttu nende oskused ja teadmised jäid alla varem lõpetanutele ning see kajastus ka palgas.

Documents

TERVISESEISUNDIST VÕI PUUDEST TINGITUD …...sissetulek, mis põhineb Maksu- ja Tolliameti andmetel, on Statistikaameti poolt arvutatud tunnus, mis sisaldab kolme liiki sissetulekut: