ESMASPÄEV, 4. APRILL 2011 · Juhataja. – Soovin alustuseks teha paar märkust ning samas edastada teavet. Inimkonna ajaloos seni kõige raskemast tuumaavariist, Tšernobõli katastroofist

ESMASPÄEV, 4. APRILL 2011

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEKpresident

(Istung algas kell 17.05.)

1. Istungjärgu jätkamine

Juhataja . – Kuulutan neljapäeval, 24. märtsil 2011 katkestatud Euroopa Parlamendiistungjärgu taasalanuks.

2. Eelmiste istungite protokollide kinnitamine (vt protokoll)

3. Presidentuuri avaldused

Juhataja. – Soovin alustuseks teha paar märkust ning samas edastada teavet.

Inimkonna ajaloos seni kõige raskemast tuumaavariist, Tšernobõli katastroofist möödub26. aprillil 25 aastat. Me mäletame endiselt neid, kes ohverdasid oma tervise ja isegi eluvõitluses katastroofiga, ning samuti neid sadu tuhandeid inimesi, kes pidid lahkuma omakodudest. Endise idabloki riikide valitsused varjasid katastroofi puudutavat teavet maailmaning ennekõike oma kodanike eest liialt kaua. Selle tulemusena oli oluliselt raskem võttakasutusele abinõusid katastroofi tagajärgede leevendamiseks. Hiljem sai Tšernobõlist siiskitõhusa koostöö sümbol katastroofi mõjualasse jäävate riikide valitsuste ja rahvusvaheliseüldsuse vahel. Meenutades Tšernobõli katastroofi, oleme mõtetes ka Jaapani rahvaga, kesvõitleb Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetuse ning tsunami tagajärgedega.

Järgmisena räägiksin asjast, mida on samuti valus meenutada. Mõne päeva pärast, 10. aprillilmöödub aasta Smolenski lennuõnnetusest, milles hukkus 96 inimest, nende seas Poolapresident ja tema abikaasa ning 18 Poola parlamendi liiget. Ühest neist oleks peagi saanudEuroopa Parlamendi lisaliige kaheksateistkümne seas. Enamik hukkunutest olid kõrgetelriiklikel ametikohtadel. Paljud siin istungisaalis viibijatest tundsid neid isiklikult. Minaisiklikult tundsin vähemalt pooli nendest. Õnnetuse põhjused ei ole tänaseni lõplikultselgunud ning me ootame endiselt sellekohast teavet. Ka täna ühineme veel kord nendega,kes leinavad oma lähedasi.

Kolmandaks tahan teavitada, et Euroopa Parlament on mures, kuna USA ülemkohus lükkastagasi Troy Davise taotluse, mille kohaselt oleks lükatud tema hukkamine edasi. Seevõimaldanuks vaadata Davise kohtuasi uuesti läbi. Mina pöörduksin palvega Georgiaosariigi ametivõimude poole, et nad kasutaksid oma õigust ja asendaksid Troy Davisele20 aasta eest määratud surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega. Surm ei saa kunagi ollaõiguse väljendusvorm.

Järgmiseks tahan öelda, et samuti tunneme suurt muret olukorra pärast Côte d’Ivoire’iVabariigis. Presidendivalimised tõid riiki kodanike loodetud rahu, tuleviku ja heaolu asemelterrori ja vägivalla. Laurent Gbagbo peab tunnistama valimistulemusi ning loobumavõimust. Me kutsume kõiki osapooli üles viivitamata lõpetama kodanike suhtes vägivallakasutamise. Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik võimaliku selleks, et ära hoidatsiviilisikute massiline tapmine. Kõigi kurjategijate üle tuleb kohut mõista. Sellised on meiesügavalt juurdunud tõekspidamised ning Euroopa Parlament teeb selles osas kõik võimaliku.

1Euroopa Parlamendi aruteludET04-04-2011

Lõpetuseks, vastavalt minu lubadusele hoida parlamenti kursis käimasoleva juurdlusega,mis käsitleb teatavate parlamendiliikmete kohta esitatud korruptsioonisüüdistusi, tuletanmeelde, et neljapäeval, pärast fraktsioonide esimeeste kohtumist saite minult kirja teelkõige värskemat infot selle küsimusega seoses. Samuti on meil kavas astuda konkreetseidsamme eesmärgiga koostada käitumisjuhised huvirühmade, lobitöötajate japarlamendiliikmete jaoks. Tänasel juhatuse koosolekul algusega kell 18.30 arutame sedaküsimust ning võtame vastu otsuse edasiste sammude kohta.

James Nicholson palus luba sõna võtta. Härra Nicholson, palun, teil on sõna.

James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Kas ma tohiksin kasutada seda aega selleks,et rääkida laupäeval Põhja-Iirimaal toimunud noore, kõigest paar nädalat politseinikunatöötanud mehe mõrvast, kes oli parasjagu tööle suundumas. Parlamendis töötatud 22 aastajooksul olen mitmel korral pidanud hukka mõistma terroriste, kes selliseid jõledusi toimepanevad. Ma arvasin, et ajad on muutunud ning ma ei pea seda enam kunagi tegema. Olememõtetes selle noore mehe, keda karjäär ja tulevikuvõimalused alles ees ootasid, perekonnaga.See oli selgelt tahtlik katse muuta minu kodupiirkond uuesti ebastabiilseks.

Tahan selgitada, et minu arvates ei soovi suurem osa põhjaiirlastest pöörduda praegu egaka tulevikus tagasi selle juurde, mida me kogesime minevikus. Omaghi inimesed on paljukannatanud. Kuna see kõik toimus ka nendega, äratab see kahtlemata ellu palju kohutavaidmälestusi. Kas me ei võiks selle minu kodupiirkonna jaoks väga kurva sündmusega seosessaata parlamendi kaastundeavalduse selle noormehe perekonnale ja kõigile asjaomasteleisikutele?

(Aplaus)

Juhataja. – Tänan teie teemakohaste märkuste eest. Soovin teavitada parlamendiliikmeid,et eile hommikul kirjutasin selle kohta konkreetse avalduse – Euroopa Parlamendi presidendiavalduse –, milles mõistsin hukka selle sündmuse ning eelkõige asjaolu, et ohver oli nõndanoor. Samas väljendasin lootust, et Põhja-Iirimaal hakatakse taas elama rahus, mis sealüsna hiljuti valitses. Liikmed saavad Euroopa Parlamendi veebilehel lugeda minuselleteemalist avaldust, mis riputati sinna üles eile hommikul.

Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Ka mina mõistan hukkaRonan Kerri tapmise Omaghis ehk minu valimisringkonnas sel nädalavahetusel toimunudpommirünnakus. Ta oli noor 25aastane mees, kes oli ühinenud uue politseiteenistuseganing sai sel põhjusel surma. See rünnak ei olnud suunatud mitte ainult selle noormehe jatema perekonna, vaid ka minu valimisringkonna rahuprotsessi vastu. Ronan Kerri tapnudinimesed püüavad takistada rahuprotsessi edenemist. Me ei lase neil seda teha. Tänaksinsiinkohal parlamendi presidenti ja liikmeid kaastunde avaldamise eest hukkunu perekonnale.Lisaks tunnen kaasa Ronan Kerri perekonnale ning mõistan tema tapmise sügavalt hukka.

Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Esiteks soovin teid tänada eilsehukkamõistu väljendava avalduse eest. Siinkohal toetan kolleegide Nicholsoni ja de Brúniavaldusi. Me toetame neid täielikult selle tagamisel, et kuritöö eest vastutajate üle mõistetaksekohut.

Rahuprotsess on Euroopa Liidu toetusel olnud väga edukas. Kõik Iirimaal elavad kainemõistusega inimesed on hukka mõistnud selle kohutava kuriteo, politseinik Ronan Kerritapmise – ar dheis Dé go raibh a anam. Eelkõige soovin tunnustada Ronan Kerri ema temaeileõhtuse julge seisukohavõtu eest rahuprotsessi jätkumise toetuseks.

04-04-2011Euroopa Parlamendi aruteludET2

4. Parlamendi koosseis

Juhataja. – Ernst Strasser on esitanud palve astuda tagasi Euroopa Parlamendi liikmekohalt alates 24. märtsist 2011. Vastavalt kodukorra artikli 4 lõigetele 1 ja 3 võttis parlamentselle teadmiseks ja märkis, et Ernst Strasseri ametikoht jääb alates eelnimetatud kuupäevastvabaks. Hella Ranner on esitanud tagasiastumispalve Euroopa Parlamendi liikme kohaltalates 1. aprillist 2011. Vastavalt kodukorra artikli 4 lõigetele 1 ja 3 võttis parlament selleteadmiseks ja märkis, et Hella Ranneri ametikoht jääb alates eelnimetatud kuupäevastvabaks. Austria pädevad ametiasutused on teatanud, et Ernst Strasseri asendab EuroopaParlamendis alates 31. märtsist 2011 Hubert Pirker. Soovin öelda tere tulemast meieparlamendi uuele liikmele ning tuletada liikmetele meelde, et kuna Hubert Pirkeri mandaadikehtivust ei ole kontrollitud ja ei ole vastu võetud otsust mandaadi võimaliku vaidlustamisekohta, osaleb ta täieõiguslikult parlamendi ja selle organite töös vastavalt kodukorra artikli 3lõikele 2 tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et talei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit.

Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Tahaksin esitada kodukorda puudutavamärkuse Ernst Strasseri ja ühe teise parlamendiliikme kohta, kes lahkusid EuroopaParlamendist korruptiivse käitumise tõttu. Soovin teada, kas teil, austatud juhataja, onkavas uurida võimalust peatada vähendatud töötasu maksmine, sest oleks ju ülekohtune,kui kõik, kes on seotud korruptsiooniga, lahkuksid siit ja saaksid edasi vähendatud töötasu.Kas te uuriksite seda, palun?

Juhataja. – Me vastame sellele küsimusele hiljem, kuna ma ei olnud selleks valmis.

Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Austatud juhataja, mul on kodukorda puudutavmärkus. Ennist viitasite terve Euroopa Parlamendi nimel esitatavale palvele, et USA osariikmääraks karistusalusele hukkamise asemel eluaegse vangistuse.

Tahaksin paluda, et kui me tõepoolest taotleme selle karistuse muutmist, siis me ei kasutaksväljendit „määrata eluaegne vanglakaristus”, võttes eelkõige arvesse, mida tähendab eluaegnevanglakaristus Ameerika Ühendriikides. Ma arvan, et see tuleks ümber sõnastada nii, etsurmanuhtlus asendatakse „muu proportsionaalse karistusega”.

Juhataja. – Tänan! Selleks on kahtlemata vaja eraldi laiaulatuslikku arutelu. Selleleprobleemile lahenduse leidmine ei ole kindlasti kerge ülesanne.

Järgmiseks annan teada, et Austria pädevad ametiasutused on teatanud Hella Ranneriasendamisest parlamendis Heinz Beckeriga alates 1. aprillist 2011. Soovin öelda teretulemast meie parlamendi uuele liikmele ning tuletada liikmetele meelde, et kunaHeinz Beckeri mandaadi kehtivust ei ole kontrollitud ja ei ole vastu võetud otsust mandaadivõimaliku vaidlustamise kohta, osaleb Heinz Becker täieõiguslikult parlamendi ja selleorganite töös vastavalt kodukorra artikli 3 lõikele 2 tingimusel, et ta on eelnevalt esitanudkirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametigakokkusobimatut ametit.

5. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

6. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktide allakirjutamine(vt protokoll)

7. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)


8. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vtprotokoll)

9. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vtprotokoll)

10. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

11. Petitsioonid (vt protokoll)

12. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

13. Tööplaan

Juhataja. – Välja on jagatud päevakorra projekti lõplik versioon, mille koostas esimeestekonverents vastavalt kodukorra artiklile 140 oma koosolekul, mis toimus neljapäeval,31. märtsil 2011. Tehti järgmised muudatusettepanekud.

Teisipäev

Pidades silmas Fernandesi raportit Euroopa Parlamendi 2012. aasta tulude ja kuludeeelarvestuse kohta, palus Vaba ja Demokraatlik Euroopa fraktsioon, et hääletus lükataksedasi mai osaistungjärgule. Seega on taotlus seotud hääletuse edasilükkamisega. Taotluseesitab Marta Andreasen. Marta Andreasen! Palun, teil on sõna.

Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Ma võtan sõna palvegalükata edasi hääletus Fernandesi raporti üle. Põhjus on lihtne ja seotud eeskätt raporti sellelõiguga, mis käsitleb Euroopa Ajaloo Maja. Eelarvekomisjon on esitanud selle projektikohta vastukäivaid ja minu meelest eksitavaid numbreid. Üheks näiteks on iga-aastastejooksvate kulude kinnitamine: praegu moodustavad need 13,5 miljonit eurot. See arv onalgselt nimetatud näitajast suurem. Kui ma pakkusin välja, et need kulud moodustavadtulevikus 10 miljonit eurot, siis süüdistas keegi anonüümne parlamendiametnik mindajakirjanduse vahendusel valetamises, öeldes, et minu hinnang on, ma tsiteerin, „liialdatud”.Euroopa Parlamendi liikmeid ei tohiks nõnda kohelda.

Kõige hullem, austatud juhataja, on aga selge huvide konflikt, kui eelarvekomisjoni esimeeson ühtaegu ka Euroopa Ajaloo Maja kuratooriumi liige, vaatamata sellele, et ta ei saa selleeest tasu. Mitte üheski teises parlamendis ei oleks selline selge huvide konflikt vastuvõetav.See muudab komiteemenetluse täiesti naeruväärseks.

(Aplaus)

Kuni need küsimused ei ole lahendatud, tuleb selle raporti üle hääletamine edasi lükata.

Francesco Enrico Speroni (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Arvan,et hääletuse edasilükkamine on asjakohane. Tegu oleks nelja-viie nädalaga, lihtsalt selleks,et uurida küsimust, mis, nagu me just kuulsime, on seotud miljonite eurode saamisegaEuroopa maksumaksjatelt. Seetõttu nõuan hääletust selle taotluse toetuseks.

Alain Lamassoure (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin öelda kahte asja. Esitekson eelarvekomisjon teinud oma tööd korralikult ning esitanud Euroopa Parlamendi2012. aasta kulude prognoosi ajal, mil seda on võimalik kontrollida, selle üle arutleda jahääletada nii parlamendis kui ka täiskogus vastavalt kodukorrale ja kooskõlas möödunud


aastal tehtuga. Fraktsioonide arvamused lähevad lahku. Neil on võimalik oma arvamusvälja öelda.

Teiseks ei saa ma lubada Marta Andreasenil, kes on selle teemaga hästi kursis, öelda, etolukord, kus ma eelarvekomisjoni esimehena olen ka Euroopa Ajaloo Maja kuratooriumiliige, on isiklike huvide konflikt.

Ma ei ole kuratooriumis isikuliselt. Ma olen seal eelarvekomisjoni esimehena, kelleeelarvekomisjon on määranud esindama oma komisjoni, täpselt nagu kultuuri- jahariduskomisjon on määranud oma esimehe esindama kultuuri- ja hariduskomisjoni.

Loomulikult, kui keegi soovib seda vaidlustada, olen valmis oma rollist loobuma. Austatudjuhataja, siiski tuleb olla ettevaatlik ja teada väljendi „huvide konflikt” tähendust.

(Aplaus)

Juhataja. – Ühtse turu üle peetava arutelu raames taotles Euroopa Rahvapartei (kristlikedemokraatide) fraktsioon, et arutelu komisjoni avalduse üle riigihangete kohta tipneksresolutsiooni ettepanekute esitamisega. Seega räägime resolutsiooni ettepanekust. Masoovin, et keegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist esitaks selletaotluse. Kes teeb seda?

(Parlament lükkas taotluse tagasi.)

Kolmapäev

Andreas Schwab, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei(kristlike demokraatide) fraktsioon teeb ettepaneku täiendada volinik Barnier’ avaldustriigihangete seaduse ja selle järjepideva täiendamise kohta Euroopa Liidus EuroopaParlamendi avaldusega. See muudaks teemakäsitluse oluliselt sisukamaks ning seetõttupalume teie toetust.

Evelyne Gebhardt (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Toetan Euroopa Rahvapartei(kristlike demokraatide) fraktsiooni ettepanekut, sest selle arutamine on igati loogiline. Mapalun ainult – kokkuleppel siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni koordinaatoriAndreas Schwabiga–, et me ei hääletaks resolutsiooni üle sel nädalal, vaid ootaksime sellegamaini, sest meil ei ole veel olnud aega seda fraktsioonides arutada. Seetõttu soovin toetadaselle punkti lisamist päevakorda ja hääletada resolutsiooni poolt, kuid oodata resolutsiooniüle hääletamisega maini.

Juhataja. – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon esitas taotluse arutadaAi Weiwei juhtumit Hiinas ning lisada see arutelu päevakorda koos kodukorra artikli 122kohaselt peetavate aruteludega neljapäeva pärastlõunal, mil esialgu oli kavas arutadaZimbabwe olukorda. Paluksin fraktsiooni esimehel Guy Verhofstadtil nüüd sõna võtta.

(Parlament oli taotlusega nõus.)

Neljapäev

Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Kuulus Hiina kunstnikja dissident Ai Weiwei, kellel on alati olnud võimalik oma arvamust vabalt väljendada,peeti pühapäeval kinni Pekingi lennujaamas ning arvatavasti viibib ta praegu vahi all.Kasutan võimalust, et protestida ühtaegu Hiina võimude vastu kui ka öelda teile jakolleegidele, et peaksime ehk veel kord järele mõtlema selle üle, kas võtame osa järgmiselkuul Pekingis toimuvast teisest ELi-Hiina tippkohtumisest, kui asjad liiguvad samas suunas.


Peame võimalikult kiiresti võtma vastu selleteemalise kiireloomulise resolutsiooni, etavaldada Hiina võimudele suuremat survet Ai Weiwei vabastamiseks. Esimene mõte oliasendada neljapäeval kavas olnud kiireloomuline resolutsioon Zimbabwe kohta Ai Weiweikinnipidamist käsitleva kiireloomulise resolutsiooniga, kuid pärast lühikest nõupidamistselgus, et on olemas veelgi parem lahendus: viia Côte d’Ivoire’i käsitlev päevakorrapunktkolmapäevale, et kasutada seeläbi neljapäeval vabanenud aega Ai Weiwei juhtumit hõlmavakiireloomulise resolutsiooni jaoks. Konsulteerisin selleks erinevate fraktsioonidega ningnemad on nõus päevakorda vastavalt muutma.

Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin hästi lühidalt öelda paarsõna selle toetuseks. Võttes arvesse, et kolmapäeva pärastlõunal on päevakava juba niigitihe, paluksin, et nõukogu ja komisjon esitaksid oma avaldused võimalikult kiiresti ninget täiskogu juhatavad asepresidendid jälgiksid väga täpselt, et kõnelejad peavad kinni neileantud ajast. Vastasel korral tekib kaos. Ma palun asepresidente selles tegevuses toetada.

Juhataja. – Arutelu Ai Weiwei juhtumi üle Hiinas toimub neljapäeva pärastlõunal ningarutelu Côte d’Ivoire’i üle toimub umbes kell 20.00 kolmapäeva õhtul.

(Parlament kiitis taotluse heaks.)

Kolmapäev

Evelyne Gebhardt on teinud veel ühe ettepaneku. Evelyne Gebhardt! Kas saaksite palunveel kord selgitada oma ettepanekut?

Evelyne Gebhardt (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma palusin, et hääletus riigihankeidkäsitleva resolutsiooni üle lükataks edasi maisse, mis tähendab loomulikult seda, etresolutsioonide ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg nihkub vastavalt. Te ei oleandnud meile veel võimalust selle üle hääletada.

Francesco Enrico Speroni (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid!Arvestades teemat, näib muudatusettepanekute esitamiseks ette nähtud aeg olevat piisavja seetõttu arvan ma, et me ei peaks seda taotlust heaks kiitma.

(Parlament oli taotlusega nõus.)

(Tööplaan kinnitati.)

Sophia in 't Veld (ALDE). – Austatud juhataja! Ma ei olnud päris kindel, millisepäevakorrapunkti all seda teemat tõstatada, kuid kaks nädalat tagasi otsustas juhtkondpärast mitmeid küberrünnakuid sulgeda nädalaks ajaks e-postiteenuse. Inimeste juurdepääsutakistamine nende elektronpostile tervelt nädal aega on üsna julge otsus. Selgitused oleksidasjakohased. Sooviksin teada, kas see oli õigustatud tegu, kas see oli kõigest ettevaatusabinõuja kui haavatav on meie süsteem tegelikult.

Juhataja. – Proua in ’t Veld! Me uurime seda ja saadame teile sellekohase info.

14. Rahvusvahelise kaitse andmine ja äravõtmine (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadekomisjoni nimel Sylvie Guillaume koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmisemenetluse miinimumnõuete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2009)0554 – C7-0248/2009– 2009/0165(COD)) (A7-0085/2011).


Sylvie Guillaume, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Sel nädalaljõuab lõpule varjupaigamenetluste direktiivi uuestisõnastamise esimene etapp. Tõepoolestpeab meie parlament teatama kolmapäeval oma otsuse läbivaadatud komisjoni ettepanekukohta, mis käsitleb pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise ühist menetlust.

See Euroopa Parlamendi otsus on oluline dialoogi jaoks, mida peetakse nõukogugajärgnevate kuude jooksul teksti põhjal, mis minu arvates on varjupaigapaketi nurgakivining millel põhinevad arutelud on nõukogus kahjuks soiku jäänud.

Selle põhjal koostatakse direktiivi uus versioon ning ma loodan, et see võimaldab meilpidada kinni tähtajast rakendada 2012. aastaks ühised varjupaigataotlemise eeskirjad.

Hääletus selle raporti üle langeb kokku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uuringuavaldamisega 44 tööstusriigi kohta eelmisel nädalal. Uuringust nähtub, et vastupidiseltüldlevinud arvamusele on varjupaigataotlejate arv rikastes riikides vähenenud viimasekümne aasta jooksul 40% ja ühe aasta jooksul 5%. Omades selliseid andmeid, peame uurimaniisuguse vähenemise põhjuseid. Kas seisneb põhjus väiksemas arvus tõuketegurites võimõne riigi rangemas kontrollis migratsioonivoogude üle?

Raportist selgub samuti, et varjupaiga eest vastutamisel on lõviosa võtnud enda kandaarenguriigid, ehkki neil ei pruugi olla selleks kõiki vajalikke vahendeid. Euroopa peabseetõttu andma oma võrdväärse panuse ning selleks peab ta vastu võtma selged eeskirjad.See teema toob mind tagasi varjupaigamenetluse teksti ja selle peamiste ülesannete juurde.Kehtival direktiivil, mida sageli on kirjeldatud ka kui kõige halvemate riiklike tavadedokumenti, on kaks suurt puudust: see ei kaitse piisavalt varjupaigataotlejate õigusi ningsee põhjustab suuri lahknevusi varjupaigataotlejate kohtlemises liikmesriigiti.

Tõepoolest eksisteerivad Euroopa eri varjupaigasüsteemide vahel endiselt suured erinevused.Kui tuua vaid paar näidet – 2009. aastal erines liikmesriikide esimese astme menetluseraames tehtud positiivsete otsuste arv protsentuaalselt, ulatudes vähem kui ühest protsendistkuuekümne viie protsendini. Eitava otsuse kohta kaebuse esitamiseks oli esimese astmemenetluses aega kaks kuni kolmkümmend päeva. Seega esineb liikmesriikide vahel mitusuurt erinevust, olgu selleks siis kiirendatud menetluse alused, varjupaigataotlejategavestluste korraldamine või tõhusate õiguskaitsevahendite kättesaadavus.

On fakt, et sellised erinevused on vastuolus ühise varjupaigasüsteemiga, mis peaks pakkumavõrdväärset kaitset kõikjal ELis. Samuti on need vastuolus Dublini II määruse ühenurgakiviga, mis põhineb eeldusel, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid on võrreldavad.Õigusaktide ühtlustamine on seetõttu oluline selle tagamiseks, et meil oleksid lõpuks ometiõiglased, kättesaadavad, kindlad ja tõhusad menetlused.

Kuna ma usun, et menetlus on puudulik, sooviksin veel kord vastata nende inimesteväidetele, kes on seda teksti kärpinud ja kelle jaoks see direktiiv tähendab äärmisel juhulainult suuremaid kulusid ja sagedasemat kuritarvitamist.

Väidetavalt võib menetluse muutmine suurendada lähiajal kulusid. Ometi aitaks pisutettenägelikum pilk meil näha, et tegelikult läheb praegu liikmesriikidele kalliks maksmahoopis menetluse kuritarvitamine selle vähese kvaliteedi ja turvalisuse tõttu. Nimetan omaväite toetuseks kahte näitajat: väga suur arv kaebuseid ning seeläbi pikenev menetlus.

Samuti soovin, et loobuksime mustvalgest suhtumisest varjupaiga küsimusse, mille kohaselttoob see endaga kaasa üksnes kuritarvitamise. Olukorras, kus sisseränne on äraleierdatudteema, on varjupaiga kui põhiõiguse kaitsmine kohustuslik. Pealegi, kui kõige kidakeelsemad


parlamendiliikmed teevad kõik selleks, et vähetähtsustada araabia maade olukorda, siis onselle tulemuseks see, et Euroopa Liit on kohustatud tagama tagakiusamise ohvritele õiglasekaitse.

Seetõttu toetan komisjoni tegevust, mille eesmärk on parandada menetlust esimeses astmesehk algetapis, kuna esimeses etapis vastu võetavate otsuste kõrge kvaliteet on eelkõigekasulik tagakiusamise ohvritele, sest võimaldab pädevatel asutustel teha usaldusväärsemaidotsuseid, kaitsta negatiivseid otsuseid paremini ning vähendada seeläbi ohtu, et needesitatakse kohe apellatsiooniorganitele; teha paremini kindlaks põhjendamata võikuritarvitavad taotlused ning vähendada liikmesriikides vastuvõtu- ja menetluskulusid,toetades samal ajal asutuste jõupingutusi eesmärgiga saata välja need varjupaigataotlejad,kelle taotlused on lõplikult tagasi lükatud.

Lõpetuseks sooviksin öelda paar sõna mõne põhipunkti kohta, mis võimaldab meil – maloodan – minna selle raportiga nüüd edasi. Esiteks on õigus tasuta õigusabile esimese astmemenetluses minu arvates otsuste kvaliteedi parandamise oluline tagaja. Teiseks tuleb rohkemarvestada haavatavate taotlejatega ehk selle inimrühmaga, kellest kehtivas direktiivisvaadatakse täielikult mööda.

Kolmas ülesanne on kehtestada julgemad tähtajad taotlustele ning suurendada õigusttõhusatele õiguskaitsevahenditele ning pakkuda kiirendatud menetluse korral suuremaidtagatisi, eelkõige vähendades taotluste aluseid või kehtestades mõistlikud tähtajad. Turvaliseriigi mõistega seoses nõuame Euroopa ühisnimekirja koostamist vastavalt seadusandlikuletavamenetlusele, nagu soovitas Euroopa Kohus 2008. aastal.

Kokkuvõtteks on selle raporti lõplik vastuvõtmine tugev märguanne Euroopa Parlamendiltnõukogule ja komisjonile. Nagu ma näen, on piirid kehtestatud ning latt paigale seatud:meie eesmärk on kaitsetaseme tugevdamine ja ühtlustamine ning me peaksime tundmaselle üle heameelt, kallid kolleegid.

(Aplaus)

Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sel nädalal toimuv hääletusvarjupaigamenetluste direktiivi üle on väga oluline. See on oluline samm, et viia2012. aastaks lõpule ühise varjupaigasüsteemi teine etapp kooskõlas ELi lubadustegaStockholmi programmis. Soovin tänada raportöör Sylvie Guillaume’i tema silmapaistvapühendumise eest sellele dokumendile ja meievahelise hea koostöö eest. Proua Guillaume,te olete üles näidanud suurt paindlikkust ja sügavat mõistmist varjupaigataotlejate vajadusteja ka probleemide suhtes, millega riigiasutused silmitsi seisavad.

Uuest varjupaigamenetluste direktiivist saab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nurgakivi.Nagu te ütlesite, proua Guillaume, tuleb varjupaigataotlejaid kohelda võrdväärselt,olenemata sellest, millises Euroopa Liidu riigis nad varjupaika taotlevad. Nüüdseks teame,et eksisteerib palju erinevusi, mida on loomulikult väga raske mõista, elades ühes ja samasEuroopa Liidus, kus kehtivad ühed ja samad rahvusvahelised konventsioonid ning Euroopaväärtused.

On väga oluline, et ühine kord oleks õiglane ja tugev. See peab aitama ennetadavarjupaigasüsteemi kuritarvitamist, kuid samas austama täielikult põhiõigusi. Olen sügavaltveendunud, et neid eesmärke on võimalik saavutada, kuid üksnes juhul, kui ühised eeskirjadtagavad varjupaigaasutuste otsuste sama hea taseme kogu Euroopa Liidus. Komisjoniettepanek on koostatud sellest juhindudes ja mul on hea meel näha, et Sylvie Guillaume’i


ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koostatud raportiga toetatakseüldjoontes seda ettepanekut.

Paljud raporti projektis tehtud muudatusettepanekud tõstavad tegelikultvarjupaigataotlejatele ja eriti alaealistele varjupaigataotlejatele antavate tagatiste taset. Mõnemuudatusettepaneku eesmärk on pakkuda ka suuremat paindlikkust liikmesriikidele,kehtestades teatavad alused, mis võimaldavad kiirendatud menetlust. Minu arvates onturvalise riigi mõistet käsitlev muudatusettepanek paljutõotav. Ma korraldaksin eeskirjadekogumi oluliselt ümber ning muudaksin liikmesriikides kehtivat tava. Samuti on mul heameel tasuta õigusabi puudutavate kompromissmuudatusettepanekute üle. See võibtõepoolest aidata lahendada keerulist juriidilist küsimust, mida on maininud mituliikmesriiki.

Nagu te teate, valmistab komisjon hetkel ette selle direktiivi muudetud ettepanekut, et andanõukogus soikunud läbirääkimistele hoogu juurde. Homme või kolmapäeval toimuvhääletus on nende läbirääkimiste strateegiline teetähis. Komisjon kaalub muudetudettepaneku ettevalmistamisel hoolikalt kõiki parlamendi muudatusettepanekuid. Jäänootama koostööd parlamendi liikmetega nii selle kui ka muude ettepanekute koostamiseajal.

Monika Hohlmeier, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik,kallid kolleegid! Esiteks soovin südamest tänada nende mitmekülgsete kõneluste eest, midaoleme pidanud nii raportööri kui ka voliniku ja variraportööridega. Need on võimaldanudmõnes valdkonnas jõuda hea kompromissini. Nagu Cecilia Malmström äsja mainis, hõlmabsee kompromiss tasuta õigusabi, eelkõige alaealiste erikaitset. Muud saavutused on seotudasjaoluga, et meil õnnestus jõuda kokkuleppele, millised taotlejad vajavad ennekõike kaitset.Samuti õnnestus meil omavahelistes kõnelustes jõuda mõistlikule kompromissile. Pealeselle jõudsime üksmeelele turvalise kolmanda riigi mõiste teemal.

Eesmärk on parandada haldusmenetluse kvaliteeti, nii et teise ja kolmanda astme menetluseraames peetaks vähem kohtuistungeid, ning pakkuda nendele varjupaigataotlejatele, kedatõepoolest ohustab tagakiusamine, võimalikult kiiresti ja järjekindlalt tõhusat abi ningkaitset. Pooldan kindlalt seda, et kõigis liikmesriikides kehtiksid asjakohasedmiinimumnõuded. Kahjuks aga avaldavad komisjoni enda tekst ning mõned komisjoniteksti muudatusettepanekud hoopis vastupidist mõju sellele, mida püütakse saavutada.Selleks et viivitada menetlusega või isegi et kuritarvitada massiviisiliselt varjupaigaõigust,on loodud palju võimalusi. Toon teile mõne sellekohase näite.

Näiteks võib taotleja esitada kolm vastuvõetamatut taotlust ning tal on õigus läbida tervemenetlus kolm korda. Alles seejärel saab läbi viia kiirendatud menetluse. Menetlust ei saakiirendada, kui taotlejat ei ole Genfi konventsiooni kohaselt pagulaseks tunnistatud. Sellegaseoses mainiksin Tuneesia väljarändajate ja ka majanduspagulaste küsimust.

Teiseks näiteks on asjaolu, et kiirendatud menetlus ei ole võimalik ka siis, kui järjestikusedavaldused on tehtud, ilma et sisu oluliselt muutuks. Kuid veelgi tõsisem on minu arvatesinimeste kadumise probleem. Kui taotleja kaob ebaseaduslikult, ei saa tema taotlust ilmaeitava otsuseta enam sulgeda. Ka tema peab dokumendi allkirjastama. Seega, kui me võtamevastu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud ettepaneku, siis ainus asi, midavarjupaigataotleja, kes teab oodata negatiivset otsust, peab tegema, on keelduda kirjavastuvõtmisest või mitte oodata selle saamist. Selle tulemusel saaks taotleja menetlustlõpmatuseni pikendada.


Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Esindan oma fraktsiooniseisukohta, väites, et oleme tegelikult poliitilises mõttes väga keerulises olukorras, sestliikmesriigid on rääkinud varjupaigapaketi väljatöötamise lõputamisest juba alates1999. aastast. Kui poliitiline kohustus on üldse olemas, siis on selleks täna kriisisituatsioonisolev Põhja-Aafrika ja Vahemere piirkond.

Koormuse jagamisest rääkimisega peaks nüüd kaasnema asjalik ja mõistlik ettepanek.Soovin oma fraktsiooni nimel teada anda, et Sylvie Guillaume on – koostöösvariraportööridega, nagu ütles Monika Hohlmeier – ette valmistanud ettepaneku, mis onühtaegu mõistlik ja tõhus ning millest saab tõepoolest, nagu märkis volinik, varjupaigapaketinurgakivi. Sel põhjusel on kolmapäevane hääletus nõnda oluline. Kui me suudame korrataparlamendikomisjonis saavutatud häälteenamust, siis oleme olukorras, mis võimaldablõpuks vastu võtta varjupaigapaketi, mis pöörab tähelepanu siin istungisaalis väljendatudrohketele muredele ja tundlikele küsimustele.

Tooksin teile ühe näite: tegelesin varjupaigajuhtumitega palju aastaid oma töösvarjupaigaküsimuste advokaadina ning tean, et hea, st õiglase, erapooletu ja tõhusavarjupaigamenetluse, mille on heaks kiitnud enamik liikmesriike, vaenlane onvarjupaigajuhtumite vähesus menetluse algetapis. Asjaolu, et ka paljudes Euroopa Liiduliikmesriikides on otsuste tegemise kvaliteet halb, toob endaga liikmesriikides kaasasuuremad, mitte väiksemad kulud. Seega, kui liikmesriigid räägivad finantsmõjust, peavadnad mõistma, et kvaliteetsete otsuste tegemine algusest peale ning apellatsioonimenetlusetõhusa toimimise tagamine on asjad, mille arvelt säästame raha ning mille puhul olemeõiglased ja erapooletud.

Kui mõni liige kahtleb selle raporti tõhususes, õigluses ja erapooletuses, siis peaks ta heitmasellele menetlusele täpsema pilgu ning mõistma, et võimalike vastuoluliste aspektidegategelemisel on tehtud palju tööd. Samuti on oluline rõhutada, et arutelu ei peaks keerlemaainult kulude ümber – tegu on tavade ühtlustamisega kõikjal ELis. On selge, et nõudederinevad liikmesriigiti liiga palju. Kui kavatseme jätkata sellist tüüpi varjupaigaloteriiga,siis ei pööra me tähelepanu tegelikule olukorrale, kus varjupaigataotlejate arv on kasvamas.Nagu teame, on varjupaigataotlejate arv järsult langenud juba palju aastaid. Nüüd olemepalju keerulisemas olukorras.

Varjupaigamenetluste direktiivis sisalduvad eeskirjad hõlmavad ehk kõige keerulisematosa tervest varjupaigapaketist. See, et menetlus peab olema õiglane ja tõhus, võibtagakiusamise eest põgenejatele olla elu ja surma küsimus. Me peame tunnistama omavastutust rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, kui tegeleme liidust kaitset otsivateinimestega.

Seetõttu soovin tänada raportööri ja kõiki variraportööre jõupingutuste eest, mille eesmärkon saavutada parlamendis kindel seisukoht. Korrakem parlamendikomisjonis toimunudhääletust. Tagagem, et anname komisjonile ja eeskätt liikmesriikidele selgelt mõista, etmeie siin Euroopa Parlamendis suhtume varjupaigapaketi koostamise lõpuleviimisse tõsiseltja seda viisil, mis on vastuvõetav paljudele siin istungisaalis.

Nadja Hirsch, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud CeciliaMalmström! Esiteks sooviksin kogu südamest tänada raportööri ja variraportööre. Olemepidanud väga palju arutelusid. Lõpuks jõudsime mõningate väga heade kompromissideni,ehkki me kõik teame, et see pole loomulikult alati nii lihtne.


Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel soovin öelda, et igatahes metoetame endiselt eesmärki võtta 2012. aastaks kasutusele ühine, kogu ELis kehtivvarjupaigasüsteem. See tähendab ka seda, et peame nüüd tõepoolest edasi liikuma ningandma nõukogule selgelt märku, et me ei ole seda eesmärki silmist lasknud ja et olememuidugi jätkuvalt valmis alustama läbirääkimisi. See on ütlematagi selge. Siiski usun ma,et peame selgitama ka seda, et ennekõike soovime me ühist varjupaigasüsteemi. Nagu jubaöeldud, on vastuvõetamatu, et see, kus varjupaigataotleja oma taotluse esitab, on justkuiloterii.

On vastuvõetamatu – ja selles suhtes on mul hea meel, et saime selle viimasel minutil korda–, et igal liikmesriigil on oma nimekiri tema arvates turvalistest kolmandatest riikidest.Riik kas on turvaline või ei ole seda ning ikkagi tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas tegemiston ikkagi turvalise kolmanda riigiga selle konkreetse isiku jaoks, kes taotluse esitas, võikas ehk erandolukorras ei ole seda nii lihtsalt võimalik öelda.

Samuti olen veendunud, et lõpuks saavad sellest kasu liikmesriigid, kuid kavarjupaigataotlejad, kellel on tulevikus võimalik saada otsus õiglase ja sellegipoolest kiireesimese astme taotlusmenetluse käigus, kui seda menetlust rakendatakse viisil, nagu meieseda kavandame. Ma olen seisukohal, et ka see on õigus. Varjupaik on õigus, mitte armuand.Me peame selleks asuma täiesti selgele seisukohale ning seejärel kehtestama kindla korra.

Ennekõike tunnen heameelt selle üle, et meil on õnnestunud laiendada alaealiste õigusi.Ma toetan seda ja sama teeb ka fraktsioon ALDE ning mul on hea meel, kui me jõuamehomme hea tulemuseni.

Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Selle raportigaSylvie Guillaume’i juhatusel tehtud töö on väga oluline. Nagu ütles juba Cecilia Malmström,on see Euroopa varjupaigasüsteemi nurgakivi, ning vastab tõele, et praeguse olukorra jaEuroopa süsteemi vahel haigutab suur lõhe. Tegelikult peaks seda nimetama lausakuristikuks, kuhu on kadumas varjupaigataotlejate õigused ja meie kaitsesüsteemiusaldusväärsus Euroopas.

Kui me teame, et on riike, kus positiivsete otsuste määr esimese astme menetluses jääbvahemikku 1–65%, ja teame, et on selliseid riike nagu Prantsusmaa, kus 75% juhtudestesitatakse kaebus Kosovo elanikele või albaanlastele antud kaitseotsuste kohta ja kus nendelkaebustel ei ole peatavat toimet, saame mõningase ettekujutuse hetkeolukorrast. Me olemetõepoolest seisukohal, et nõukogu peaks kiirustama ja mõistma, et Euroopa Komisjoniotsus parandada esimese astme menetluse raames tehtavate otsuste kvaliteeti on vägaoluline ja seda otsust tugevdab Sylvie Guillaume’i eestvedamisel koostatud kvaliteetneraport.

Olen aru saanud, et liikmesriigid, kes teevad kõige kõvemat häält, ei ole need, kes maksavadega ka need, kes võtaksid vastu kõige rohkem varjupaigataotlejaid. Tuleb meeles pidada,et Küpros, Rootsi, Luksemburg ja Belgia võtavad rahvaarvuga võrreldes vastu kõige rohkemvarjupaigataotlejaid. Kuulakem seetõttu ka neid riike, sest nemad oskavad meile öelda,millised on parimad nõuded varjupaigataotlejate rahvusvahelisele kaitsele.

Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Mul onväga hea meel tänase arutelu üle, võttes arvesse kolmapäeval toimuvat hääletust.Loodetavasti raputab meie töö nõukogu üles tema tardumusest ning annab tõuketulemuslikele läbirääkimistele, mis aitavad meil saavutada eesmärgi kehtestada Euroopaühine varjupaigasüsteem 2012. aastaks ning seega võtta arvesse seda rasket tööd, mida


me kõik oleme selle dokumendi nimel teinud. Sooviksin kogu südamest tänadaSylvie Guillaume’i suurepärase töö ja lepitava lähenemise eest.

Üldiselt on tulemuseks hea tekst, mis hõlmab olulisi täiendusi praegu ELis rakendatava jaliikmesriigiti oluliselt erineva varjupaigamenetluse suhtes.

Kui tuua paar näidet: kehtestatakse uued sätted selle tagamiseks, et kõigil taotlejatel olekspiisavalt vahendeid, et põhjendada oma taotlust ja seeläbi jõuda varjupaiga andmist käsitlevaotsuseni kuuekuulise perioodi jooksul, näiteks vestlus ja tasuta õigusabi esimese astmemenetluse haldus- ja õigusaspektide kohta, sealhulgas vajalike menetlusdokumentideettevalmistamine.

Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Rahvusvahelise kaitse2005. aasta direktiiv tuleb uuesti sõnastada kui varjupaigataotlejate vastuvõtu direktiiv.Uus vastuvõtudirektiiv on töötatud välja ELi ühise rände- ja varjupaigapoliitika põhjal,nagu see on sätestatud Lissaboni lepingus. Uue direktiivi eesmärk on luua uus süsteemvarjupaigataotlejate kriteeriumide üle otsustamiseks: kes tohib siseneda liikmesriikidesseja kes mitte ning kes ja millistel tingimustel kuulutatakse pagulasseisundit omavaks. Eesmärkon ühtlustada liikmesriikide varjupaigapoliitikat ning anda varjupaigataotlejatele rohkemõigusi ja eesõigusi.

Praegune Põhja-Aafrikast pärit inimeste sissevool on loomulikult kõigest veel üks kasulikkriis, mis annab ELile võimaluse suurendada oma mõjuvõimu ja valitsevat seisundit.Sisserände- ja varjupaigapoliitika peaksid olema sõltumatu ja iseseisva rahvusriigi eelisõigus.Kavandatud direktiiv on nagu Lissaboni leping, mis avaldab täpselt sellist mõju, nagu sellevastased väitsid, mis loomulikult on põhjus, miks keelduti Euroopa inimestelerahvahääletuse korraldamisest.

Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Minu koduerakond, HollandiVabaduspartei, on alati olnud täiesti selgesõnaline. Me oleme olnud ja oleme ka edaspidiEuroopa varjupaiga- ja sisserändepoliitika vastu. Liikmesriigid saavad sellistes küsimustesväga hästi ise otsuseid vastu võtta. Praegune Hollandi valitsus on parim valitsus läbi aegade.Sellel on suurepärane tegevuskava varjupaiga- ja sisserändepoliitika jaoks. Selles vallas eivaja peaminister Rutte ja minister Leers tõepoolest mingit sekkumist Euroopast.

Minu erakond räägib lihtsat keelt. Mille ümber keerleb tänane arutelu tegelikult?Rahvusvahelise kaitse ümber. Me lihtsalt nimetame seda varjupaigaks. Eelkõige ajal, kuitegeleme tohutu sisserändajate sissevooluga mujalt kui lääneriikidest, ei tohiks me rääkidaläbi lillede. Austatud juhataja! Kui see oleks Euroopa teha, siis avaksime kõik piirid ningEuroopa muutuks õnneotsijate ja sahkerdajate paradiisiks, kui ta seda juba ei ole. Võtkemnäiteks Itaalia, vaadakem näiteks Lampedusat. Mis puutub Euroopasse, siis oleksid kõikpooleldi kriminaalsed õnneotsijad Berberi maadest hõlmatud varjupaigamenetlusega ningneile antaks lõpuks ka luba jääda!

Austatud juhataja! Kas volinik võiks selgitada, miks Euroopa peab end alati nõnda kurnama?Miks suunduvad kõik need põgenikepaadid meie poole? Ainus ja kõige asjakohasemlahendus on toetada nimetatud piirkonnas asuvaid pagulasi. Lihtsalt lubagem AafrikaLiidul, Araabia Liigal või kohutaval Islami Konverentsi Organisatsioonil see küsimuslahendada. Nemad peaksid olema need, kes vastutavad varjupaiga pakkumise eestkõnealuses piirkonnas, mitte meie.

Veelgi loomuvastasem on asjaolu, et kõnealuse raportiga me lihtsustame tegelikult nendejaoks Euroopa Liitu sisenemist. Praegu jooksevad Berberi maadest pärit varjupaigataotlejate


hordid Euroopa Liidule tormi ning me peame muutma varjupaiga taotlemise keerulisemaks,mitte lihtsamaks.

Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Minu kolleeg rääkis justsellest, kuidas barbarite hordid tulevad Euroopasse. Sellist küünilisust ei saa ma vaikideskuulata. See on nende inimeste laimamine. Ma palun, et teeksite minu kolleegile noomituse.

Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Tänan teid, austatud juhataja! Ma parandan seda. Maei rääkinud barbaritest. Võib-olla kuulsite seda oma tõlkidelt. Ma räägin selle piirkonnaajaloolisest nimest ehk Berberi maadest. Teie kutsute seda maailmajagu võib-olla muudenimedega, kuid mina nimetan seda nii. Ma ei väida, et Berberi maadest pärit inimesedsuunduvad meie juurde nagu barbarite hordid. Ma soovin, et see oleks ära parandatud.

Juhataja. – Lugupeetud Daniël van der Stoep! Kõik teie märkused lähevad protokolli, etsaaksite neid kontrollida. Kõik algupärased sõnad, teie vastus ning ka teine vastus lähevadprotokolli kirja.

Anna Hedh (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tänaksin raportööriSylvie Guillaume’i tema suurepärase töö ja väga suure vaeva eest selle raportiga, mismoodustab olulise osa varjupaigapaketist. Kõigis liikmesriikides peavadvarjupaigataotlejatele olema kehtestatud õiglased ja õiguskindlad menetlused. ELis ei saakunagi olema nõuetekohaselt toimivat varjupaigasüsteemi, kui meil puuduvad ühisedmiinimumnõuded taotluste läbivaatamisele ning varjupaigataotlejate õigustele sellesprotsessis. Loomulikult ei peaks need sätted olema kirjas üksnes paberil, vaid neid tuleksjärjekindlalt ellu viia ka tegelikkuses ja seda kõikjal Euroopas.

Sellegipoolest on minu arvates kõige kahetsusväärsem asjaolu, et komisjon on teatanudoma kavatsusest esitada uus, kesisem ettepanek, mis on sarnasem sellele, mida nii paljudvalitsused nõukogus on soovinud. Hääletus selle raporti üle on seda olulisem, kui võttaarvesse komisjoni seisukohta ning nõukogus valitsevat meeleolu.

Euroopa Parlament peab andma nüüd selgelt märku, et toetame igas olukorras otsusttaotleda varjupaika ning usume, et kõik varjupaigataotlejad on ära teeninud nende taotlusteõiglase ja põhjaliku uurimise. Peamine kavandatud meetod ehk siis see, et peaksimeinvesteerima oma vahendid taotluste läbivaatamisse esimeses astmes, on täiesti õige teguning see muudab olukorra lihtsamaks nii varjupaigataotlejatele, keda teavitatakse tulemusestkiiremini, kui ka liikmesriikidele, kes väldivad seeläbi kulusid edaspidistele uuringuteleebapiisava kvaliteediga esialgse uuringu tõttu. Ettepanek sisaldab veel teisigi häidmuudatusettepanekuid, kuid eelkõige soovin tõsta esile ühe muudatusettepaneku, mistagab, et arvesse on võetud eriti haavatavate taotlejate, eeskätt saatjata alaealiste vajadusi.Kavandatud selge mõiste pereliikmete kohta parandab samuti olukorda eeskätt paljudealaealiste jaoks.

Tanja Fajon (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Sooviksin avaldada kiitust suurepärase tööeest, mida on teinud raportöör Sylvie Guillaume. Euroopa Liit vajab kiiresti kooskõlastatud,õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust. Vajadust selle järele võib näha praegusest kriisist,mis on seotud Vahemeremaadest pärit pagulastega. Ühised eeskirjad on nii liikmesriikidekui ka varjupaigataotlejate huvides.

Lugupeetud kolleegid! Varjupaigaõigus on põhimõtteline inimõigus. Pagulasi ei tohikspiiri ületamise eest karistada. Meie peamine ülesanne on aidata kõiki varjupaigataotlejaid,kaitsta nende põhilisi inimõigusi ning tagada, et nende taotluste läbivaatamisel kohaldataksekvaliteetseid Euroopa norme.


Kahjuks näib, et järjest vähem Euroopa riike austab varjupaigaõigust või võtavad nadsisserändajaid vastu järjest suurema hirmu ja umbusaldusega. Praegu Itaalias Lampedusasaarel toimuv on murettekitav. See annab põhjust ähvardavale ning ängistavale tundele,et pagulased ei ole Euroopa Liidus oodatud. Me peame näitama üles solidaarsust inimestega,kes põgenevad kriisipiirkondadest, eriti nendega, kes põgenevad Liibüast ja vajavadrahvusvahelist kaitset.

Araabia maades ja Põhja-Aafrikas toimuva taustal peame olema valmis võimaluseks, ettulevikus saabub Euroopa Liitu veelgi rohkem pagulasi. Sel põhjusel peame menetlusttäiustama ja kooskõlastama. See aitab meil elu nii enda kui ka pagulaste jaoks lihtsamaksmuuta. Me kergendame nende riikide koormat, kes kasutavad praegu palju inimlikumatmenetlust varjupaigataotlejate suhtes, ning jagame koorma õiglasemalt. Euroopa ei tohimuutuda kindluseks. Varjupaigataotlejad ei tohi muutuda meie süsteemi ohvriteks. Masoovin, et see raport kiidetakse kolmapäeval heaks suure häälteenamusega.

Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Ma pean nõustuma sellega, etme kõik soovime toimivat ja tõhusat varjupaigamenetlust ning me kõik soovime neideesmärke kaitsta.

Ometi pean tooma ühe näite paari kuu tagusest kogemusest Kreekas Euroopa Parlamendiametliku delegatsiooni külastuse ajal varjupaiga küsimustes. Pärast lennujaama jõudmistkülastasime kinnipidamiskeskust, kus viibis vahi all kolmanda riigi kodanik. Ta toodimeiega vestlemiseks välja.

Ta ütles meile, et on taotlenud varjupaika ning mõne aja pärast hakkas ta rääkima kreekakeeles. Me küsisime, et kus ta on õppinud kreeka keelt rääkima ning ta vastas järgmiselt:„Ma räägin kreeka keelt, sest ma olen töötanud Kreekas juba kümme aastat. Ma naasinkodumaale ja tulin seejärel tagasi ning taotlen nüüd varjupaika.” Lubage, ma selgitan.Kahtlemata peame keskenduma selle menetluse töökindlusele ja läbipaistvusele ningkaitsma neid, kel on õigus varjupaigale. Sellegipoolest peame olema kuritarvitamise suhtesettevaatlikud. Teatud sätted vajavad suurt tähelepanu. Viitan mitmele Monika Hohlmeieritehtud märkusele ja lisaksin omalt poolt, et ainuüksi see, kui me ütleme, et konkreetsesriigis tagakiusamise tõendamise kohustus kandub kuue kuu pärast üle liikmesriigile, mittevarjupaigataotlejale, võib põhjustada rohkem bürokraatiat ning anda alust kuritarvitamiseks.

ETISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDISasepresident

Ioan Enciu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Soovin alustuseks kiita Sylvie Guillaume’itema tehtud hea töö eest.

Kehtiva varjupaigamenetluste direktiivi kohta esitatud muudatusettepanekud tähistavadväga olulist sammu ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel kogu Euroopa Liidus. Uuedirektiivi peamine lisaväärtus on eeskirjade ja menetluse selgus. Sellega sätestatakse kindladja läbipaistvad eeskirjad rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise valdkonnas pädevateasutuste kohta ning tagatakse, et sellised taotlused vaadatakse läbi võimalikult kiiresti jatulemuslikult.

Me peame täielikult tagama, et Euroopa Liidus pakutav kaitse on ülikõrgel tasemel. Samalajal on meie jaoks oluline jätkata riiklike õigusaktide ühtlustamist, et vältida erinevusipraegu Euroopa Liidus kehtivate varjupaigasüsteemide vahel. Meie lõplik eesmärk peab


jätkuvalt olema asjakohase ühise varjupaigasüsteemi loomine, nagu on kirjas Stockholmiprogrammis.

Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kui üldse on midagi kindlat, siis onselleks see, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on varjupaiga ning samuti rände jasisserände valdkonnas üksi tegutsedes ülekoormatud, nagu võib selgelt näha viimastenädalate, kuid ka viimaste aastate sündmuste põhjal.

Seetõttu on tarvis, et Euroopa Liit võtaks siinkohal enda kanda veelgi rohkem kohustusitagamaks, et Euroopa Liidu varjupaigasüsteem toimib tulevikus kooskõlas põhimõtetega,mis peavad meile kõigile olema iseenesestmõistetavad, nimelt ühtsed nõuded, õiglane jaerapooletu menetlus ning põhiõiguste austamine. Teisest küljest aga peame ka takistamasüsteemi kuritarvitamist, sest see on kahtlemata alati probleem, mida eelkõige liikmesriikideselavad inimesed arutavad väga põhjalikult. See ülesanne on niigi keeruline ning ma loodan,et lahendame selle edukalt.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Ettepanek võtta vastu direktiivliikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuetekohta põhineb liikmesriikide varasematel kogemustel varjupaigamenetlusega.

Komisjoni jõupingutused ühise korra kehtestamise nimel ühtse varjupaiga ja täiendavakaitse andmiseks ja äravõtmiseks varjupaigamenetluse ühtlustamise tõhustamise ningmenetluse kvaliteedi tõstmise abil, et vähendada läbivaadatud otsuste arvu, põrkuvadsellegipoolest arvukate vastuväidete vastu Euroopa Liidu Nõukogult ja mõnelt liikmesriigilt.

Usun kindlalt, et nõukogu ja nende liikmesriikide arvamused, kes lõpuksvarjupaigamenetlust kohaldavad, peaksid olema meie jaoks määravad. Seetõttu arvan, etkui me ei kuula varjupaigasüsteemi muutmisel tähelepanelikult nende märkusi ja nõuandeid,ei kanna meie töö tõenäoliselt ka soovitud vilju. Seetõttu on minu arvates väga olulinepidada täiendavaid konsultatsioone ettevalmistatud muudatusettepanekute üle, eritiasjaomaste ELi liikmesriikide asutustega.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Vaatamata Põhja-Aafrikast pärit inimestesissevoolule kardab raportöör ilmselgelt, et ELis on liiga vähe pagulasi, kuna ta nõuabperekonna mõiste laiendamist. Nähtavasti ei ole oluline, kas pereliikmed olid koos ennevõi pärast kodumaalt põgenemist. Uue mõistega on hõlmatud ka uued elukaaslased jaadopteeritud lapsed. Erikaitset tuleb pakkuda pagulastele, kel on probleeme nende sooliseidentiteedi tõttu, mida iganes siis raportöör selle all ka silmas pidas. Selline sõnastus loobkõik võimalused kuritarvitamiseks. Samuti on naiivne uskuda, et varjupaigataotlejad võivadoodata kõigis liikmesriikides sama kõrge tasemega sotsiaalteenuseid. Euroopa Liit koosnebväga erineva elatustasemega liikmesriikidest.

Sama kehtib turvalise päritoluriigi põhimõtte kohta. Kui see on demokraatlik riik, misrajaneb õigusriigi põhimõttel, tuleb seda samuti turvalisena käsitleda. Lõpuks tuleksTuneesia ja Egiptus tõenäoliselt liigitada samuti turvalise kolmanda riigina, kuna nadliiguvad õiges suunas.

Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Rahvusvaheline kaitse onkodeeritud ja ilustav mõiste varjupaiga kohta. Sõna „varjupaik” on kaotanud üldsuse silmisoma sära. Varjupaigataotlejad, kes mööduvad turvalistest riikidest või tulevad nende kaudu,on valikulised rändajad, mitte tõelised pagulased. Inimesed, kes tulevad Euroopasse lihtsaltseetõttu, et nad on pärit ebaturvalistest riikidest, võivad olla õnnetud, kuid ei saa eeldada,et Euroopa suudab kodu pakkuda maailma kõigi ebaturvaliste riikide elanikele. Tõelised


varjupaigataotlejad peaksid otsima varjupaika esimesest turvalisest riigist, mis on kultuuri,religiooni ja esivanemate poolest neile sobilik.

Euroopa ja lääneriikide roll ei ole toimida tohutu suure külalistemajana maailmahaavatavatele elanikele. Meie ülesanne on teha lõpp ebastabiilsele olukorrale, mis annabhoogu sellisele massilisele elanikkonna liikumisele. Selliseid sõdu nagu on peetud Iraagisja Afganistanis, ei tohiks enam pidada. Me peame Liibüast tooma oma väed välja enne, kuioleme kaasatud sõtta. Me peame tühistama kavandatud konflikti Iraaniga ning peamevältima rahulolematuse julgustamist teistes Lähis-Ida riikides.

Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu mitmel korral on jubaöeldud, oleme pidanud selle üle läbirääkimisi juba väga pikka aega ning, nagu sellele juhtistähelepanu Claude Moraes, on meil olnud eesmärk luua ühine varjupaigapoliitika jubaalates 1999. aastast.

Nõukogu on otsustanud seda teha 2012. aastaks ning vähehaaval hakkame nägema selleummiku lõppu, kus oleme olnud nii palju aastaid. Ma soovin tänada parlamenti, sest arvan,et parlament on aidanud sellele suuresti kaasa. Meil peab olema õiglane, tõhus ja sidussüsteem, mis on ühesugune kõigis liikmesriikides.

Suheldes kogu paketiga seotud erinevate raportööridega, on algusest peale olnud selge, ettuleb teha mõningad muudatused. See ei ole miski, mis komisjonile just äsja pähe turgatas.Ummik on nii tohutu, et peame sõlmima mõned kompromissid, et kaks seadusandlikkupartnerit jõuaksid selles osas kokkuleppele. Tänu hääletusele, mis toimub homme võikolmapäeval, ning tänu komisjoni sellekohastele ettepanekutele oleme heal lähtekohalpüüdmaks leida kompromisse. Terve kevade jooksul oleme olnud kaasatud nõukogugasuhtlemisse, et teha kindlaks põhiprobleemid.

Kui soovime jõuda varjupaigapaketi osas 2012. aastaks kokkuleppele ning seeläbi tähistadaGenfi konventsiooni 60. aastapäeva – ja ma arvan, et me kõik soovime seda –, siis peameolema kompromissideks valmis. See on väga hea algus. See on tulevase süsteemi alus.

Soovin tänada raportööri, kõiki variraportööre ning kodanikuvabaduste, justiits- jasiseasjade komisjoni selle töö eest.

Sylvie Guillaume, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Soovin alustuseks tänada kõigi,olgu, peaaegu kõigi kõnede eest. Monika Hohlmeier on küll lahkunud, kuid ma loodan, etkeegi ütleb talle edasi, et ma ei ole kaotanud lootust veenmaks teda, et Tuneesia kodanikudei taotle varjupaika kõikjal Euroopa Liidus ning et järelikult on neil vähe põhjust esitadakaks järjestikust taotlust.

Lõpetuseks sooviksin teha kaks väikest tähelepanekut, mis on minu arvates nende väiksuselevaatamata sellegipoolest tähtsad. Soovin rõhutada, et eesmärk ei ole õhutada liikmesriikeolema nõuete rangemaks muutmise põhimõtte vastu, otse vastupidi. Ma saan väga hästiaru, et tekib mõningane vastupanu ning teatavad kahtlused, kuid samuti soovin, etmõistaksite, et nõuetekohasesse ja tõhusasse esimese astme menetlusse investeeridesvõidame palju. Kavandatud reformid on sellega kooskõlas.

Teise põhipunktina soovin lõpetuseks kinnitada, et Euroopa Parlament mängib selles olulistosa. Me oleme kaasseadusandjad. Euroopa Komisjon on mitmel korral andnud mõistaoma soovist, et mängiksime väga olulist osa selle menetluse järelevalves. Nojah, kolmapäevalon meil võimalus anda kuuldavalt ja selgelt märku oma prioriteetidest, et kehtestada sellesvaldkonnas ühtne menetlus.


Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus Sylvie Guillaume raporti (A7-0085/2011) üle toimub kolmapäeval, 6. aprillil2011 kell 12.00.

15. Kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimelJörg Leichtfriedi koostatud raport, mis käsitleb ühenduse korda kahesuguse kasutusegakaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks [KOM(2008)0854 – C7-0062/2010 –2008/0249(COD)] (A7-0028/2011).

Jörg Leichtfried, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Kui võtsin endale ülesande koostada raport kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaekspordi kontrollimise kohta, ei mõistnud ma täielikult selle ulatuslikkust, ehkki mul oliaimu selle raporti kohaldamisala kohta.

Selles raportis vaadeldakse eelkõige tavasid, mida käsitletakse raportites alati põgusalt, agamis teisest küljest kindlustavad töökohad ning mida tuleks minu arvates reguleerida koguEuroopas.

Raport käsitleb peamiselt ekspordilubade saamise lihtsustamist toodete puhul, mida võibkasutada nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel. Need hõlmavad kõike alates kemikaalidest kunituumakütuste, relvade osade ja arvutiosadeni ning lõppkokkuvõttes – me arutasime sedaväga põhjalikult – isegi tarkvara ja tarkvarakomponentideni.

Minu arvates on oluline, et erinevad määrused, mis meil praegu liikmesriikides kehtivad,viiakse suuremasse kooskõlla, muudetakse täpsemaks, üksikasjalikumaks ja kaläbipaistvamaks ning et need suudaksid eelkõige saavutada läbipaistvuse Euroopa tasandil.

Selle raportiga oli tõenäoliselt võimalik esimest korda näha Euroopa Parlamendis õigestiLissaboni lepingu tagajärgi meie jaoks. Komisjon esitas algselt selle ettepaneku nõukoguleusus, et see küsimus on võib-olla selleks ajaks lahendatud, kui Lissaboni leping sõlmitakse.Ent see ei läinud nii. Seega on see jõudnud ka Euroopa Parlamenti ning minu arvates onhea, et seda arutatakse siin Euroopa Parlamendis, sest me näeme mõningaid asju, millenima nüüd jõuan, nõukogust erinevalt.

Meil on õnnestunud ületada teatavad õiguslikud probleemid, mis tekkisid komisjonikasutatud meetodi tõttu. Tahaksin eelkõige tänada komisjoni esindajaid selle eest, et olemesuutnud reguleerida küsimust nii, et õiguslikust seisukohast oleme nüüd kindlamasolukorras. Lõpuks jäävad vaid mõned põhiprobleemid.

Oleme Euroopa Parlamendis kõiges üldiselt ühel meelel. On üks erand ning sel teemal eiole me nõus ka nõukoguga. See puudutab küsimust, kas ekspordiluba tuleks anda pärastvõi enne eksportimist. Seoses sellega on ohutuse, järelevalve ja läbipaistvuse huvidesmõistlik tagada, et luba küsitakse enne ohtlike kaupade eksportimist ega taotleta sedatagasiulatuvalt pärast seda, kui need tooted on juba eksporditud, sest siis me ei suuda ilmselteriti edukalt nende eksporti keelata. See on juba tuttav arutelu, kas anda luba pärast võienne: minu arvates oleks mõistlikum anda kõigepealt luba ja seejärel tooted eksportida.

Punkt, milles me oleme kõik ühel meelel – ehkki mitte nõukoguga – on läbipaistvus seosesaruandekohustusega. Arvan, et Euroopa Parlamenti tuleks lõpuks teavitada sellest, mida,


kus ja kui palju on lubatud, sest me oleme ilmselgelt organ, kes peab tagama, et kõik viiakseellu nõuetekohaselt. Seda, kuidas see tehniliselt toimub, tuleb veel arutada.

Samuti on oluline, et me arutaksime, kuidas peaksime lahendama nende seadmete ekspordi,mida võidakse kasutada inimõiguste rikkumisel. Ma arvan, et sellist eksporti ei tohikslubada. Peame tagama, et see oleks nii. Ootan nüüd arutelu.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Iga päev peavad Euroopaäriühingud konkureerima pidevalt muutuvas ja aina konkurentsitihedamas keskkonnas.Töökindluse ja õigeaegsete tarnete küsimused on sama olulised kui kvaliteet ja hind.Kahesuguse kasutusega kaupade eksport tekitab seoses sellega erilisi probleeme, sest selliseekspordi suhtes kehtivad loaga seotud nõuded.

Kahesuguse kasutusega kaubad ei ole nišikaubad. Need on suures osas kaubad, midakasutatakse õiguspäraselt väga paljudes tööstussektorites – kosmosetööstuses,telekommunikatsioonitööstuses, lennunduses, keemiatööstuses ja veel paljudesvaldkondades. Kaupu kontrollitakse, sest neid võidakse kasutada ka sõjalisel otstarbel.

Paljud liikmesriigid pakuvad oma eksportijatele eri ekspordisoodustusi. Need soodustusedon näiteks üldised load ning need võimaldavad ettevõtjatel teatavates liikmesriikideseksportida kahesuguse kasutusega kaupu minimaalsete nõuete alusel.

Pärast nende riiklike soodusmeetmete analüüsi 2008. aastal esitas komisjon oma ettepaneku,mille eesmärk oli laiendada neid riiklikke soodustusi eksportijatele kogu liidus. Uut üldistELi ekspordiluba käsitleva ettepaneku eesmärk on võimaldada eksportijatel kasutadakõikides liikmesriikides lihtsustatud ekspordikorda teatavate kahesuguse kasutusegakaupade eksportimisel teatavatesse sihtkohtadesse. Sel viisil muutub osaleminerahvusvahelistel näitustel ja messidel lihtsamaks. Samuti lihtsustub kaupade eksport pärastnende parandamist ning hõlbustatakse telekommunikatsiooniseadmete ja teatavatetööstuslike kemikaalide eksporti. Teisest küljest saavad liikmesriigid koondada oma piiratudressursid tehingutele, millega tegelikult kaasneb risk.

Komisjon saab pidevalt tööstusharult kaebusi, et teatavaid kaupu ei lubata ühte liikmesriikieksportida, samal ajal kui samasugused tehingud on teistes liikmesriikides lubatud. Teileesitatud ettepanek on esimene samm selle ebavõrdsuse kaotamiseks meie ühtsel turul.Paljud teised riigid astuvad samasuguseid samme, et seada esmatähtsale kohale oma tööekspordikontrolli vallas, ning meid ei tohiks sellest kõrvale jätta.

Tahaksin tänada raportöör Jörg Leichtfriedi ja teisi parlamendiliikmeid nende väga sisukatöö eest ettepaneku kallal. Teie ja teie parlamendikomisjoni esitatud raport on kindlastiõige samm ja on laias laastus kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga.

Reinhard Bütikofer, väliskomisjoni arvamuse raportöör. – (DE) Austatud juhataja,lugupeetud volinik! Me arutame küsimust, mis puudutab võrdsel määral nii kaubandustkui ka julgeolekut. Kahesuguse kasutusega kaubad on tooted, mida kasutatakse kahelotstarbel. See tähendab, et neid võib kasutada nii tsiviilotstarbel kui ka täiesti mõistlikulvõi lausa ohtlikul eesmärgil, aga igal juhul julgeolekut mõjutaval viisil. Mõned osapooled,näiteks Saksamaa Föderaalne Majandus- ja Tehnoloogiaministeerium, väidavad, et needon nii-öelda mittekriitilised kaubad. See pole õige. Euroopa Parlamendi komisjonid onasunud vastutustundlikumale seisukohale.

Kõnelen väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni arvamuse raportöörina.Nendes komisjonides oleme asunud väga selgele seisukohale. Meie arvates oleks tõeliselt


hoolimatu mitte võtta arvesse teatavaid kontrollimehhanisme. Seepärast tahaksin paludaoma kolleegidel järgida väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni soovitusining eelkõige äsja kõnelenud raportööri soovitusi seoses eelneva kontrolli küsimusega.See on üks peamine vastuoluline küsimus, mille me selles vallas endiselt lahendama peame.

Kontrolli teostamine üksnes pärast sündmust tooks kaasa väiksema julgeoleku. Samassoovime ELi kodanike ning ka oma partnerriikide ja kaubanduspartnerite suurematjulgeolekut. Me ei soovi, et eelneva kontrolli põhimõte – mida rahvusvahelise kaubandusekomisjon ja väliskomisjon on järginud – asendatakse nüüd järgneva kontrolli põhimõttega.See seaks kaubandushuvid julgeolekuhuvidest kõrgemale. Mitmed liikmesriigid, näiteksMadalmaad, on selle eest selgesõnaliselt hoiatanud. Seepärast oleks kahtlemata meiekodanike huvides, et täiskogu kinnitaks teksti, mille parlamendikomisjonid on koostanud.

Elisabeth Köstinger, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik!Arutelu teemaks olevas määruses, mis käsitleb kahesuguse kasutusega kaupasid, nähakseette üldise loa taotlemine vähem oluliste kaupade ja tehnoloogia puhul, mida eksporditaksekolmandatesse riikidesse ja millel on kahesugune otstarve. Ent nende üldiste lubade eesmärkon võimaldada ka Euroopa eksportijatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatelarukalt oma tegevust kavandada. Selle määruse eesmärk on pakkuda Euroopa eksportijatelelihtsamaid tingimusi, et säästa neid aeganõudvast eraldi loa taotlemise menetlusest jaeelkõige suurendada nende konkurentsivõimet. Seepärast arvan, et eksportijate suhteskehtestatud üksikasjalik registreerimiskord ja lisanõuded ei too kaasa lihtsamaid tingimusi,vaid pigem täiendavad kulud.

Kahtlemata peame tagama, et kahesugusel otstarbel kasutatavate kaupade eksport toimuksohutult ega kujutaks endast ohtu, aga igal juhul peame tõstatama ka ülemääraste ja tarbetutelisakulude küsimuse. Võiksin tuua näiteks ühe keskmise suurusega ettevõttemasinatööstuses, mis pakub ööpäevaringset masinate remondi ja varuosade tarne teenust.Need teenused peavad olema jätkuvalt võimalikud ka rangematest ekspordisätetesthoolimata.

Sama kehtib küberrünnakute valdkonnas ja sidusrühmade kaasamisel. Kui meil puuduvadnendes valdkondades selged kriteeriumid ja raamtingimused ning kui sõnastus on ebatäpne,siis pean siinkohal seadma küsimärgi alla ka lisakulud ja üldistamise. Ehkki on väga olulinekaasata sidusrühmad otsustusprotsessi, tuleb seda alati teha otsuste reaalset ja mõistlikkurakendamist silmas pidades. Ka siin pole kahtlust, et läbipaistvus ja julgeolek on olulised.

Lõpetuseks tahaksin veel kord rõhutada, et selle määruse eesmärk on aidata menetlusthõlbustada ja bürokraatiat vähendada. Toodete ja tehnoloogia ohutut kasutamist arvestadessoovitakse tugevdada Euroopa majandust ja lihtsustada seonduvat haldustegevust.

George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Esiteks tahantunnustada oma kolleegi erakordse töö eest, mida ta on teinud selle raportiga, mis on niitehniline, kuid mis avaldab tegelikku mõju Euroopa kodanike julgeolekule.

Euroopa Liit on jõustanud ekspordikontrolli meetmeid kahesuguse kasutusega kaupadeleligikaudu 15 aastat. Ennetavate meetmete vastuvõtmine, nagu ekspordiloa nõuded ja tollisregistreerimine, võimaldab Euroopa Liidul kanda hoolt selle eest, et tõkestatakse relvade,eriti massihävitusrelvade levikut. Ent Euroopa Liidu kahesuguse kasutusega kaupade suhteskehtestatav kord peab olema läbipaistvam ja demokraatlikum. Tuleb luua turvaline süsteem,mille puhul kogutakse, edastatakse ja säilitatakse teateid nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbelkasutatavate kaupade ekspordi kohta, et vältida massihävitusrelvade leviku ohtu.


Samuti pooldan raportööri ettepanekut, milles kutsutakse kahesuguse kasutusega kaupadekoordineerimisrühma üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne, et parlamentsaaks täita oma kontrollifunktsiooni. Euroopa Komisjon peab omakorda teavitama EuroopaParlamenti määruse selle sätte rakendamisest, millega kehtestatakse ühenduse kordkahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolliks, ning esitamakavandatud meetmete mõju hinnangu.

Lisaks tuleb parandada Euroopa Liidu esindatust rahvusvahelises ekspordikontrollisüsteemis.Kahjuks ajakohastab rahvusvaheline süsteem kontrollitavate kaupade nimekirju ning needvõetakse üle Euroopa Liidu õigusse, ilma et Euroopa Parlament saaks selles protsessisosaleda. Seepärast kutsun üles parandama Euroopa Parlamendi kontrolli ning lihtsustamatema seadusandlikku rolli, mis on talle antud Lissaboni lepinguga.

Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik,kallid kolleegid! Juba aegade algusest saadik on relvakaubandus olnud kaubandusvaldkond,mida on keeruline kontrollida. Seda kontrolli saab muuta mitmel viisil keeruliseks. Üksneist on kaubelda pealtnäha ohutute relvade või tehnikaga, mida saab lihtsal viisil muutaohtlikuks relvaks, ning seepärast käsitleme määruses kahesugust kasutust. Teine raskuson eeskirjade üliküllus, mis muudab iga kontrollisüsteemi ebatõhusaks.

Kui hakkasime selle küsimusega tegelema, siis palus komisjon meil muuta määrust, misvõeti vastu 2000. aastal. Vahepeal on see kehtetuks muutunud ning meil paluti muutahilisemat, 2009. aasta määrust sama iganenud ettepaneku alusel. Alustasime hiljutikolmepoolseid läbirääkimisi ning meil on juba uus komisjoni seadusandlik ettepanek,millega soovitakse taas määrust muuta. Esimene püüe on seega kehtestada konsolideeritudteksti abil selged, lihtsad ja läbipaistvad eeskirjad Euroopa eksportijate jaoks.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE) seisukohta väljendavad nelijärgmist punkti. Väikese väärtusega saadetiste puhul nõustume fraktsioonis ALDEnõukoguga, olles väga skeptilised selle süsteemi suhtes. Euroopa Parlament on jubaalandanud maksimumväärtust 5000 eurolt 3000 eurole ja kehtestanud mitmeid muidkriteeriumeid. Sihtriikide loetelu on väga piiratud. See on asi, mida väikesed ja keskmisesuurusega ettevõtjad õiguspäraselt soovivad, aga meie põhisõnum on see, et eelkõigetahame julgeolekut, samuti kaubandust ning me peame kolmepoolsetel läbirääkimistelselle kallal uuesti tööd alustama.

Me toetame eelnevat teatamist ja liikmesriikide registreerimise kohustust. Lisaks nõuamemaksimaalset läbipaistvust tagamaks, et määrusega kehtestatakse süsteem, mis teavitabselliseid sidusrühmi nagu inimõiguste- või rahuvalveorganisatsioonid ja ametiühingudotsustusprotsessi eri etappidest, sealhulgas Euroopa Parlamendile esitatava aruande kaudu.

Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik!Väljendan siirast tänu raportöör Jörg Leichtfriedile tema töö eest selle raportiga ning soovinoma fraktsiooni nimel talle edu nendel kahtlemata keerulistel läbirääkimistel nõukoguga,kes sellel arutelul kahjuks kohal ei viibi.

Siiski tahaksin mainida kaht tahku. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniesitatud muudatusettepanekud ei ole raportöörile abiks, vaid nõrgestavad rahvusvahelisekaubanduse komisjonis määratletud Euroopa Parlamendi läbirääkimispositsiooni.Muudatusettepanekute eesmärk on lihtsustada relvaeksportijate elu. Seepärast ei toetaminu fraktsioon neid muudatusettepanekuid.


Teiseks tahaksin märkida, et minu fraktsioonil on väga suuri probleeme sellega, etkahesuguse kasutusega kaupade nimekirja kasutatakse selleks, et takistada arenguriikidejuurdepääsu eelkõige kõrgtehnoloogiale. See on eelkõige seotud kõrgtehnoloogilistearvutite ekspordipiiranguga. Oleme näinud võimalust kahesuguse kasutusega kaupadenimekirja poliitiliseks kuritarvitamiseks eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Sel põhjuseloleme koostanud muudatusettepaneku 47 ning ma palun, et toetaksite sedamuudatusettepanekut arenguriikide huvides.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tuumakütust, kemikaale jaarvutiprogramme saab kasutada rahumeelsel otstarbel, aga neid saab kasutada ka sõjaliselotstarbel. Mõned liikmesriigid on aastaid varustanud Liibüat relvade ja kogunipiinamisvahenditega. Kõige hilisemas relvade eksporti käsitlevas raportis – mis on pigemnagu pattude nimekiri – näidatakse selgelt, et Itaalia, Malta ja Saksamaa tarnisid Gaddafilekõige rohkem relvi. Teisest küljest oli Prantsusmaa esirinnas araabia piirkonda tehtudtarnete puhul. Teised riigid – näiteks minu koduriik Austria – järgivad piiranguid. Me peameselle tasakaalustamatusega võitlema.

Kõik liikmesriigid ja kogu relvatööstus ELis peavad täitma rangeid kontrolli- jaläbipaistvussätteid. Ent süsteemi tuleb hoida ka ajakohasena. Eelkõige seoses tarkvara,IT-valdkonna ja nutitelefonidega tuleb arutada, kas neist pole kasu demokraatlikeleliikumistele, nagu oleme viimasel ajal täheldanud muidugi araabia piirkonnas. Seepärastvajame üksikasjalikumat analüüsi, arvestades võimalikke kasutusviise ja kahtlasi tarnesaajaid.

Christofer Fjellner (PPE). – (SV) Austatud juhataja! Selle õigusaktiga hõlmatud toodetearv, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, on palju suurem kui me esmaltarvasime. See hõlmab kõike alates veokitest kuni lennukite reaktiivmootorite jatelekommunikatsiooniseadmeteni. Seepärast on minu arvates oluline märkida, et otseneviide relvatööstusele on siinkohal sageli eksitav. See muudab selle õigusakti oluliseks,lihtsustades ja ühtlustades ka seda, kuidas me käsitleme Euroopas tooteid, mida võibkasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. See käsitus peab olema range, prognoositavja selge, aga ka ühtlustatud. Iga kord, kui kuulen näiteks Rootsi ettevõttest, kellel ei lubataeksportida teise riiki, tuues põhjuseks ELi õiguse, ning siis selgub, et näiteks Prantsuseettevõte saab samu tooteid täiesti vabalt eksportida, on selge, et EL ei toimi.

Me peame pidama silmas, et kaubandus on iseenesest hea asi. Pean silmas näitekstelekommunikatsiooniseadmeid, mis on eriti olulised demokraatlike liikumiste jaoks kogumaailmas. Selle ettepanekuga ei tohi muuta tsiviileesmärkidel toimuvat kaubandustkeerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Seepärast olen vastu ettepanekule kehtestada eelnevadeklareerimise nõue. Tänapäevased tellimustel põhinevad tarnesüsteemid, teenuslepingudjne muudavad selle väga keeruliseks täiesti õiguspäraste toodete puhul, mida soovimeeksportida ja millelt ootame enamat. Enamik ettevõtteid teab täpselt, millised need tootedon. Isegi kui nad kasutavad järgnevat teavitamist, siis nad teavad, et neid karistatakse, kuinad midagi ekspordivad. Minu arvates on oluline kaubandust lihtsustada. Me peame tagama,et õigusnormid oleksid ranged, selged ja ühtlustatud, aga ka lihtsad. See ei sobi hästi kokkukogu ekspordi eelneva kontrolliga. Näiteks muudab see keerulisemaks olulistetelekommunikatsiooniseadmete saatmise riikidesse, kus neid vajatakse.

Janusz Władysław Zemke (S&D). - (PL) Austatud juhataja! Tänan teid väga, et andsitemulle sõna. Meie probleem puudutab asjaolu, et sugugi mitte kõik ELi liikmesriigid eikohalda samu kriteeriume seoses kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiga. Seepärast


arvan, et me peaksime tagama, et kõik ELi liikmesriigid kohaldaksid samu kõrgeidstandardeid, eksportides tsiviilotstarbel kasutatavaid tooteid, mida võib kasutada sõjaliselotstarbel.

Arvan, et selle määrusega tuleks eelkõige rõhutada vajadust hoida ära tehnoloogia ja selletarkvara õigustamatut ja soovimatut levikut, sest tänapäeva tehnoloogiat ja tarkvaraohustavate rünnakute arv suureneb. Arvan, et see oleks tõhus viis, kuidas võideldaküberterrorismi vastu.

Ioan Mircea Paşcu (S&D). – Austatud juhataja! Raporti teema on topelttundlik niipoliitiliselt kui ka majanduslikult. Ühest küljest soovib EL hoida ära kahesuguse kasutusegakaupade kasutamist sõjalisel otstarbel ja/või inimeste vastu. Teisest küljest peab ta võtmaarvesse tootjate ja kasutajate majanduslikke huve. Määrus on seepärast paratamatult sisutihening peab katma nii olemasolevad tahtlikud lüngad kui ka ennetama uusi.

Lisaks sellele, samal ajal kui mõne jaoks tundub määrus liiga range, näib see teiste jaoksliiga nõrk, vajades pidevat läbivaatamist. Väliskomisjoni liikmena toetan täielikult vajadustläbipaistvama ja rangema määruse järele. Seepärast olen täielikult enne eksporti loataotlemise poolt, mitte vastu. Eriti pärast Lissaboni lepingu jõustumist saab EuroopaParlament vaid aidata ning seda ta siin ja praegu teebki. Järelikult tuleks parlamendi rollitugevdada ja mitte seda tähelepanuta jätta.

Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mis puudutab kahesuguse kasutusega kaupadeekspordilubasid, siis oleme ilmselt kõik nõus, et vajame Euroopa Liidus ühtseid eeskirju,nii et kõik liikmesriigid ei järgiks erinevaid tavasid, mis tooksid kaasa konkurentsimoonutamise ja saavutaksid täpselt vastupidise tulemuse võrreldes sellega, mida metegelikult vajame.

See tundub muidugi loogiline, kui ütleme, et ekspordiks oleks vaja eelnevat luba jaheakskiitu. Me soovime rohkem läbipaistvust ning tahame, et seda jälgitaks, nii et saaksimesellest õppida. Seoses sellega tahaksin väljendada oma toetust Elisabeth Köstingerile, kesütles, et me vajame ilmselt süsteemi, mis on meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetejaoks talutav ja millega nad saaksid hakkama. Maailmaturg ei ole vaid suurte kontsernidejaoks, vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

See oleks ka minu palve raportöörile, nimelt tagada, et sätestatud tingimused ja nõudedon vastuvõetavad ka meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning et nadsuudavad neid rakendada.

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Probleem tsiviilotstarbel kasutatavatetoodete ja -tehnoloogia sõjalisel otstarbel kasutamisel on see, et puudub lähenemisviis,mis poleks seotud selliste kaupade ja teenuste ekspordi kontrollimisega, mida nimetataksekahesuguse kasutusega kaupadeks ja seonduvateks teenusteks. See ekspordikontroll onoluline ning seda tuleks teostada rangelt, et mitte mõjutada negatiivselt arenguriikidejuurdepääsu toodetele ja tehnoloogiale, mis on nende arenguks vajalik. Oluline onsuurendada asjaomaste protsesside läbipaistvust ning võimaldada nende demokraatlikkujärelevalvet.

Ent lisaks on vaja selles valdkonnas sidusust Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadeja selle määruse eesmärkide vahel. Tuletame näiteks meelde seitsmenda raamprogrammirahastatud uurimisprojekte, eriti neid, mis on seotud osalemisega Iisraeli kosmosetööstuses,mis tootis mehitamata õhusõidukeid, mida kasutati Gaza sektori ründamisel 2008. ja


2009. aastal, mille tagajärjel surid paljud inimesed. Samuti on vaja rangelt hinnata nendeprogrammide tulemuste võimalikku kahesugust tsiviil- ja sõjalisel otstarbel kasutamist.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Karel De Guchti nimel tahaksinuuesti tänada raportööri ja tema komisjoni nende tehtud töö eest. Komisjon jagab vägasuures osas nende raportis toodud ning kahel ülejäänud teemal esitatud seisukohti, milleganad teevad ettepaneku ühe eelneva kontrolli süsteemi kohta. Kõige olulisem asi komisjonijaoks on see, et see on sama süsteem, sest me peame siinkohal hoiduma kõikvõimalikesttopeltstandarditest ja liigsest keerukusest.

Samuti oleme teiega nõus, et vaja on teatavat aruandlusmehhanismi – muidugi ilma, et seepõhjustaks liigset koormust eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Entteatav aruandlusmehhanism oleks vajalik ning ma loodan, et te suudate jõuda nõukoguganendes ülejäänud küsimustes hiljem kokkuleppele. Tänan teid uuesti selle arutelu eest,austatud juhataja.

Jörg Leichtfried, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Tahtsin kasutada kaht viimastminutit, et pöörduda nõukogu poole. Ent seal, kus nõukogu peaks istuma, on ainult tühjadkohad. Ma pole kindel, kas on arukas pidada arutelu ilma nõukoguta. Arvan, et oleksasjakohane teavitada nõukogu sellest, et kui ta soovib midagi Euroopa Parlamendilt, siista peaks tulema siia ning kuulama parlamendis asjaomast arutelu.

Ma tean, et see küsimus puudutab väga suurt tööstusharu. See puudutab paljusid kaupuja töökohti, eriti töökohti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis toodavadkõrgtehnoloogiat ja on äärmiselt olulised. Nende jaoks on väga tähtis, et Euroopa Liiduskehtivad ühtsed määrused ning et me ei ole olukorras, kus – nagu Christofer Fjellner mainis– üks riik täidab oma kohustusi, teine aga mitte, ning lõppkokkuvõttes kannatavad need,kes täidavad eeskirju. See ei tohiks nii olla.

Seepärast on meie jaoks oluline leida kiiresti lahendus ning et ka nõukogu tunnistaks, etkõik pole nii, nagu talle tundub. See on samuti oluline. Seda mõistes jõuame kiirestilahenduseni Euroopa tööstusharu, Euroopa töökohtade ja inimõiguste kaitse nimel ningselle nimel, et turvalisust ja vabadust ei ohustaks väljastpoolt Euroopa Liitu tulenevadtegurid. Selle raporti eesmärk on seda lihtsustada.


Jörg Leichtfriedi raporti (A7-0028/2011) hääletus toimub homme kell 12.

16. Euroopa turismistatistika (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on transpordi- ja turismikomisjoni nimelBrian Simpsoni esitatud raport Euroopa turismistatistika kohta [KOM(2010)0117 –C7-0085/2010 – 2010/0063(COD)] (Α7-0329/2010).

Brian Simpson, raportöör . – Austatud juhataja! Tahaksin esiteks tänada kõikivariraportööre nende töö eest selle tegelikult üsna tehnilise raporti kallal. Komisjoniettepanek turismistatistika kohta on andnud meile hea võimaluse vaadata läbi turismialastestatistiliste andmete kogumist käsitlev kehtiv õigusraamistik Euroopas. See on eritiasjakohane praegu, mil kõik jälgivad Euroopa turismipoliitika strateegia väljatöötamist,arvestades ELi uut pädevust selles valdkonnas. Meie turismistatistika andmebaasiajakohastamine võib omakorda mängida olulist rolli, andes poliitikakujundajatele heaaluse eduka turismipoliitika elluviimiseks.


Nendel põhjustel pidi minu arvamus, mida toetasid meie variraportöörid, EuroopaParlamendi seisukoha väljatöötamisel toetama kindlalt eesmärki parandada sellesvaldkonnas olemasoleva statistika täielikkust, asjakohasust ja võrreldavust, kooskõlastadesstatistikat rohkem turismisektori uute arengutega, et kajastada näiteks interneti teel tehtudbroneeringute ja lühikeste reiside arvu suurenemist. Oleme kõik ühel meelel, et ELi turismikonkurentsivõime suurendamine aitab hoida alles Euroopa külastajaid. Seega on oluline,et meie kogutud statistika vastaks selle sektori muutuvale laadile, määrates kindlakspraegused ja võimalikud suundumused selles sektoris ning jälgides pakkumist ja nõudlust.Sel viisil võib kogutav statistika olla kasulik vahend turismitööstuses otsuste tegijatoetamiseks.

Ühest küljest on oluline tagada ka seda, et ajakohastatud statistika oleks võimalikult täielik,andes hea ülevaate turismist kogu Euroopas, pidades seejuures teisest küljest silmas vajadusthoida vastajate koormust väikesena. Sel põhjusel soovisin saavutada lõpliku kokkuleppeühepäeva-külastuste kohta saadud andmete kogumise vallas, mis on meil nüüd lõplikuslepingus olemas, sest ühepäeva-külastused moodustavad turismitegevusest märkimisväärseosa.

Euroopa Parlament soovis ka seda, et määrus hõlmaks selliseid andmete kogumisevaldkondi, mida pole seni peetud turismistatistika puhul oluliseks, aga mis meie arvatestuleks lisada, tunnustades turismi olulist sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju.Olin arvamusel, et andmete kogumine tööhõive ja majanduskulutuste kohta – mis onturismi nii-öelda satelliitkontod – on sel puhul eriti asjakohane, ning me nägime kõvastivaeva, et see määrusse lisada.

Lõplik kokkulepe nõukoguga sisaldab nüüd sätet prooviuuringute läbiviimise kohta, misvõimaldab liikmesriikidel näidata turismi mõju majandusele ja tööhõivele ning misloodetavasti aitab paremini mõista meie turismitööstuse tegelikku suurust ja väärtust.Lõplikus kokkuleppes peetakse nende prooviuuringute hõlmamist, mis näitavad turismimõju keskkonnale, huvitava võimalusena, arvestades seda, et vajame jätkusuutlikkuturismikäsitust.

Piiratud liikumisvõimega isikute jaoks turismimajutuse kättesaadavust käsitlevate andmetehõlmamine – ainus tõeline erimeelsus, mis meil nõukoguga oli – on nüüd samuti oluliseteemana lisatud. Euroopa Parlamendi tungival nõudmisel andis nõukogu selles küsimuseslõpuks järele ja nõustus lisama kõnealused andmed majutusettevõtetelt kogutavatepõhiandmete osana.

Lisaks kokkulepetele, milleni oleme jõudnud komisjonile volituste delegeerimise piiramiseküsimuses – mille suhtes oli mul samuti mõningaid kartusi – olen väga rahul sellega, etnõukogus saavutati esimesel lugemisel kokkulepe. Loodan, et Euroopa Parlament toetabkindlalt saavutatud kokkulepet kolmapäevasel täiskogu istungi hääletusel.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Praegusel kasinal ajal lähtubka komisjon ratsionaalsusest.

Härra Simpson, teie kui raportöör ütlesite, et see on tehniline raport, ning see on tõesti nii,ent see on siiski oluline raport. Komisjoni ettepaneku eesmärk oli ajakohastada jaoptimeerida kehtivat õigusraamistikku Euroopa turismistatistika kohta. Nii turismistatistikakoostajad kui ka kasutajad on seda kohandust soovinud. Seega on lõppeesmärk esitadaigakuist ja -aastast Euroopa statistikat turismi pakkumise ja nõudluse kohta, kasutadesselleks ühist raamistikku.


Ettepanek on väga hästi tasakaalustatud, arvestades andmevajadusi ning vastajate ja haldajatekoormust. Selle saavutamiseks on lisatud luba koguda mõningaid andmeid vabatahtlikultvõi kord kolme aasta järel, et lükata teatavate sätete jõustumine edasi ning jätta väljaväikseimad ettevõtted.

Pärast mitteametlikke kolmepoolseid läbirääkimisi, mis peeti 12. jaanuaril 2011, ningedasisi arutelusid, nagu teie, austatud raportöör, märkisite, leppisid Euroopa Parlament janõukogu kokku kompromisstekstis. Eelkõige nõustus nõukogu Euroopa Parlamenditäiendava nõudmisega lisada määrusesse näitaja, mis käsitleb turismimajutusekättesaadavust piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.

Kõik raporti muudatusettepanekud ja kompromisstekst on komisjonile vastuvõetavad.Seepärast tahaksin tänada teid, härra Simpson, samuti variraportööre ning transpordi- jaturismikomisjoni liikmeid sisuka töö eest ettepaneku kallal. Pärast viljakat koostööd kõigikolme institutsiooni vahel usun, et oleme nüüd saavutanud oma eesmärgi, milleks on ühiseraamistiku loomine Euroopa turismistatistika süsteemseks arenguks, selle koostamiseksja levitamiseks.

Carlo Fidanza, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallidkolleegid! Tahaksin kõigepealt tänada raportööri tema pingsa töö ja sisuka poliitikakujundamise oskuse eest.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab täielikult nõukogugasaavutatud kompromissi. See määrus asendab alates 1995. aastast kehtinud teksti, mis eikajasta enam praegust olukorda mõningates olulistes küsimustes, nagu uued vajadused jakasutajate harjumused, vajadus ajakohasemate andmete ja parema võrreldavuse järele ningstatistilise raamistiku täielikkus.

Lõplik tekst sisaldab kõiki poliitilisi prioriteete, mida fraktsioon PPE läbirääkimiste ajaltoetas. Eelkõige delegeeritud õigusaktide abil muudetavate määruse osade parematmääratlust; ühepäeva-külastuste määratluse kehtestamist, mida on vaja selleks, et lisadastatistikasse kõik need isikud, kelle reis kestab ühe päeva, hõlmates seega kakonverentsiturismi kui sellist; kogutava statistika paremat määratlust, sealhulgastransiitreisijate kulutusi toidule ja joogile baarides ja restoranides, mis moodustavadmärkimisväärse osa meie turismitööstusest. Neid prioriteete – kas või ainult vabatahtlikult– on tunnustanud nõukogu, samuti andmeid, mis näitavad kättesaadavust piiratudliikumisvõimega isikute jaoks. Raportöör on juba nõuetekohaselt märkinud, et see onparlamendi delegatsiooni jaoks põhiküsimus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see määrus on Euroopa uue turismistrateegia oluline osa, midakõik Euroopa Liidu institutsioonid arutavad. See võimaldab saavutada ajakohastatudõigusraamistiku, mis on kooskõlas turu arenguga ning võimaldab selgemat ja ühtsematarusaama turismi puudutavate andmete kogumisest ning tagab ka sektori tõhusama seire,et mõista paremini tarbijate vajadusi.

Tänan veel kord Brian Simpsonit, samuti komisjoni algatuse eest ja nõukogu suurepärasevahendustöö eest.

Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Tahaksintunnustada oma kolleegi Brian Simpsonit selle raporti eest, mis käsitleb ELi määrust, millegakehtestatakse ühine raamistik Euroopa turismistatistika väljatöötamise, koostamise jajaotamise kohta. Liikmesriikide ülesanne on koguda, koostada, töödelda ja edastada ühtsetEuroopa statistikat turismi pakkumise ja nõudluse kohta. Enamik turismisektori ettevõtteid


on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Nende strateegiline tähtsus ei piirdu vaidnende majandusliku väärtusega, vaid eelkõige tuleb tunnustada ka märkimisväärsetpotentsiaali, mida nad pakuvad töökohtade loomisel.

Tuginedes Eurostati andmetele 2007. aasta kohta, ei olnud igal kolmandal Euroopa perelvõimalik lubada endale kord aastas ühenädalast puhkust. Majanduskriis on suurendanudvaesuse ohus elavate Euroopa kodanike arvu. Selle tõttu on veelgi rohkem vähenenudnende inimeste arv, kes saavad endale lubada ühenädalast puhkust igal aastal. Seepärastleian, et turismistatistika on vajalik ning ka asjakohane selle sektori sotsiaalse aspektihindamisel. Sotsiaalturism suurendab Euroopa turistide arvu ning aitab vähendada turismihooajalisust, tugevdada Euroopa kodakondsuse mõtet ning edendada piirkondlikku arengut.Sotsiaalturismi statistika võimaldaks komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks erisotsiaalsete rühmade konkreetsed vajadused ning kavandada sobivaid programme.

Selle määruse alusel Euroopa statistikat koostades peaksid riikide statistikaametid esitamaandmeid ka rahaliste vahendite kohta, mida iga liikmesriik kasutab, eriti kui kasutatakseELi vahendeid.

Lõpetuseks arvan, et Euroopa turismistatistika peaks hõlmama ka andmeid töötajate, nendehooajalisuse, erialase väljaõppe ja kvalifikatsiooni kohta ning teavet nende praegustetöötingimuste kohta. Turismisektor ei saa olla kvaliteetne, omamata hea koolitusegatöötajaid.

Giommaria Uggias, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid!Tahaksin kõigepealt tunnustada parlamendikomisjoni esimeest Brian Simpsonit komisjonitöö juhtimise ja dokumendiga tehtud töö eest ning eelkõige selle koostamise edukalõpetamise eest – vähemalt loodan seda, sest Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE)fraktsioon hääletab selle poolt – ja selle teksti esimesel lugemisel heakskiitmise – seegamääruse eduka valmimise eest.

See ülesanne sisaldab endas tegelikult selle määruse läbivaatamist, milles kehtestatakseühine raamistik turismistatistika kogumise kohta ja täpsemalt selle kõikide etappide kohtaalates statistika töötlemisest, käsitlemisest ja edastamisest, andes optimaalseid teadmisifinantsküsimustest, mis on seotud ja kaasnevad turismiga.

Austatud juhataja! On selge, et alates 1995. aasta direktiivist, mis eelnes sellele direktiivile,on turismis täheldatud märkimisväärset kasvu ning me peame eelkõige tunnistama häidvõimalusi, mida turismi majanduslik süsteem Euroopa majandusele tervikuna lähitulevikuspakub.

Töötasin toimiku kallal fraktsiooni ALDE variraportöörina ning, nagu ennist ütlesin,kavatseme selle poolt hääletada. Arvan, et Simpsoni raport osutub eriti hästi vastuvõetukstänu turismi satelliitkontode mõistele, eelkõige prooviprojektide vastuvõtmisele, misvõimaldavad hinnata eri majandussektorite majanduslikku mõju ehk aspekte, mis onseotud ühepäeva-külastustega, iga viie aasta tagant koostatavale hindamisaruandele ningvõimalusele või tegelikult vajadusele hinnata viieaastases aruandes statistika mõju.

Kokkuvõtteks ütlen, et see on osa uuest vastutusest, mis tuleneb Lissaboni lepingust, ningarvan, et seekord hakkame täitma Euroopa Parlamendi kohustusi tulemuslikult ning teemeseda ka järgmise dokumendiga töötades, mis peagi siia istungisaali jõuab.

Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! On üldteada, etEuroopa Liit on maailma turismisihtkohtade seas esikohal. Turism moodustab 4% ELi


SKPst, selles sektoris tegutseb kaks miljonit ettevõtet ning see annab tööd ligikaudukaheksale miljonile inimesele.

Brian Simpsoni raport komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega muudetakseEuroopa turismistatistika õiguslikku alust, on iseenesest oluline ning on esitatud turismituleviku jaoks väga olulisel ajal, arvestades seda, et majanduskriis ja hiljutised sõjalisedoperatsioonid Vahemere piirkonnas kujutavad ohtu turismile ning loovad samal ajaltingimused selleks, et suunata turism turvalistesse sihtkohtadesse Euroopas.

Kutsume komisjoni üles lisaks statistika korrastamisele kaasama kõik meetmed, mispuudutavad turismi ja paljusid turismiga seotud sektoreid, et saaksime lõpuks turismitooteidajakohastada. Kreekas on turism üks majanduse alustalasid, moodustades 7% SKPst jaandes tööd 700 000 inimesele.

Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Selleks et teha õigeid otsuseid mis tahestööstusharus, peame olema võimalikult hästi varustatud teabe ja statistikaga ning tagama,et piirkonnad kulutavad oma raha asjakohaselt, arendades niivõrd suure potentsiaaligatoodet.

Avaldan selle raporti üle heameelt. Statistika on äärmiselt oluline. Ent see on kasutu, kuime ei saa seda võrrelda, ning Brian Simpsoni raport aitab märkimisväärselt kaasa sellele,et tagada praegu kogutavate andmete kogumine ka edaspidi, andmete hea kättesaadavusning lihtne kasutamine tööstusharu enda hüvanguks.

Avaldan heameelt Brian Simpsoni tehtud töö üle ning, nagu ta ütles, on talparlamendikomisjoni ühehäälne toetus ning mitu komisjoniliiget on praegu siin. Lisaksjagan tema muret delegeeritud õigusaktide arvu pärast, mida komisjon soovib. Näeksinpalju meelsamini seda, et selle raamistiku alustalade muudatused otsustatakse seadusandlikutavamenetluse alusel. Oleme Euroopa Parlamendi liikmed eri liikmesriikidest, me hoiamekätt pulsil, me teame täpselt, milline on olukord meie liikmesriigis ning, soovimatakomisjoni mingil juhul solvata, ütleksin, et meie oleme need, kes lõppkokkuvõttes teavad,millega on tegemist ja milline on selle potentsiaal.

Kuni 2004. aastani kuulusid parlamendis piirkondlik areng, transport ja turism ühekomisjoni alla. 2004. aastal jaotati need valdkonnad komisjonide vahel ning nüüd on meiltranspordi- ja turismivaldkond ühe ja piirkondliku arengu valdkond teise komisjoni all.

Mis puutub transporti ja turismi, siis turism on endiselt valdavalt vaeslapse osas. See ontohutu potentsiaaliga valdkond, mis võib areneda veelgi enam, kui me arvame. Meie kolleegimainis 4% SKPst. Ent kui sellele mõelda, siis võib täheldada näiteks seda, et Euroopa onnumber üks sihtkoht maailmas. Selle turistide arv moodustas 2008. aastal kogu maailmaturistidest 40%. Turismindus pakub igal aastal 9,7 miljonit töökohta.

Seega räägime siinkohal eri riikide ja kultuuride mosaiigist, millel on väga suur potentsiaal.Oleme vaid varba vette kastnud ja alles alustanud selle potentsiaali kasutamist ning peamesiit edasi liikuma. Pealegi, kui soovime edasi liikuda ja turismi arendada, siis vajame sellistraportit, mille Brian Simpson on koostanud, ning peame selle kallal töötama.

Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Tahaksin siiralt tänada sõna võtnudBrian Simpsonit kokkuleppe eest, mille ta on saavutanud niivõrd tehnilises valdkonnasnagu turismistatistika, olles igal sammul võidelnud.

Ent, austatud juhataja, see on sektor, mille puhul me kõneleme rohkem kui kahest miljonistäriühingust, millest paljud on muidugi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on


peaaegu 10 miljonit töökohta; sektorist, mis on väga tööjõumahukas ja milles oninimressurss ja selle kvaliteet väga tähtsad; sektorist, mis moodustab 5% Euroopa Liidusisemajanduse koguproduktist.

Me kõneleme tõepoolest ühest kõige olulisemast sektorist Euroopa majanduses, arvestades,et Euroopa Liit on ka kõige tähtsam turismisihtkoht maailmas. Lühidalt võiks öelda, et ELilon juhtpositsioon, mis on kuni viimase ajani jäänud liiga palju turu eripära ja olemasolevateasjaolude mõjutada ning sellega kaasneb suur ebavõrdsus ja raiskamine.

Lissaboni lepinguga on meile lõpuks tagatud just see õiguslik alus, mida vajasime uueturismipoliitika jaoks Euroopa Liidus ja mida Euroopa Parlament on soovinud mitmekatse- ja ettevalmistava projekti kaudu.

Möödunud aasta komisjoni teatises sätestati uued eesmärgid nende volituste jaoks ningvajadus tugevdada turismisektorit parema liikmesriikidega kooskõlastamise ja vastastikusetäiendavuse kaudu.

Selles märgiti, et vajasime paremaid, võrreldavaid, kõikehõlmavaid, ajakohaseid jausaldusväärseid andmeid selle saavutamiseks, ning just seetõttu on Brian Simpsoni raportissätestatud need uued suunised ja nõuded. Raportis laiendatakse kriteeriume, millegamääratletakse turismi mitmekesisus ja mitte ainult puhkusereisid, vaid ka sotsiaalturismjne. Selles rõhutatakse vajadust pöörata rohkem tähelepanu piiratud liikumisvõimegaisikute juurdepääsule, selles on kajastatud keskkonnategur, see annab võimaluse võttaarvesse turismi satelliitkontosid, et saada usaldusväärsem majanduslik ülevaade. Selles onühendatud ka uued aspektid ja kriteeriumid, näiteks lühireisid ja restoranimajandusegaseotud andmed, mis on väga olulised Hispaania-taolise turismile suunatud riigi jaoks.

Kõik need uued andmed aitavad saada parema ülevaate sellest sektorist, milles on niivõrdpalju töökohti, mida me vajame. Need uued andmed tähendavad, et meil on parempositsioon, et ajakohastada seda ja käsitleda selle sektori edasisi proovikive, mis peavadmoodustama Euroopa 2020. aasta mitme eesmärgi aluse, arvestades eelkõige ulatuslikkutöökohtade loomist, mis peaksid olema kvaliteetsed.

ISTUNGI JUHATAJA: LÁSZLÓ TŐKÉSasepresident

Juhataja. – Suur tänu! Annan nüüd sõna Gesine Meissnerile. Teil on aega üks minut.

Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Avaldan kõigepealt siirast tänuBrian Simpsonile. Me teame transpordi- ja turismikomisjonis, et kui meie esimees koostabraporti, siis meil pole tegelikult sellele mingeid vastuväiteid. Ta võtab alati arvesse mitmeidasju ning ainus, mida võime teha, on Brianit kiita ja seda raportit toetada.

Praegu on mitmel korral öeldud, et see on tehniline raport. See kõlab nii tüütult. Mina eipea seda sugugi tüütuks. Ehkki see on tehniline, kirjeldatakse selles turismi, mis on tegelikultmeie jaoks väga oluline majanduslik eesmärk Euroopas. Juba märgiti, et kogu maailmaelanikest reisib 40% Euroopasse. Seega on Euroopa oluline turismipiirkond ning seepäraston muidugi väga tähtis teada, miks need inimesed reisivad Euroopasse.

Kui me soovime nüüd Lissaboni lepingu alusel oma uue pädevuse raames töötada väljauut Euroopa raamistikku, siis peame olema andmetega tuttavad ning suutma neid andmeidka ühtselt vahetada. See on selle raporti eesmärk ning see näitab ka uusi arengujooni näiteksühepäeva-külastuste või jalgrattaturismi puhul.


Soovime lisada ka oma tööstuspärandi.

Seda kõike tuleb tulevikus arvestada, nii et me teame tegelikult, kuidas oma eesmärgidkindlaks määrata. Seepärast tänan teid väga – see on hea raport ning usun, et saame sedatoetada.

Georges Bach (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja ja volinik! Ma arvan, et me kõik olemeturismi olulisuse suhtes ühel meelel. Sellel on väga tähtis roll Euroopas mitte ainult kodanike,vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Statistilised andmed on määrava tähtsusega. Vaid usaldusväärse ja täieliku andmebaasiloomisega suudame kujundada poliitikat, mis võimaldab kasutada täielikult turismipotentsiaali. Avaldan tunnustust raportöörile tema töö eest ning minu kolleeg Carlo Fidanzaesitas just Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukoha.

Mina omalt poolt tahaksin tõstatada vaid kolm suhteliselt üldist küsimust. Esiteks leian,et me peame tegelikult kasutama uusi poliitilisi vahendeid, mille on võimaldanud meilealusleping, ning looma lisandväärtust liikmesriikide jaoks.

Minu teine mõte on see, et kuna erinevad ELi finantsvahendid on üha suurema surve allpraegu ja ka edaspidi, siis on väga oluline võrrelda eri liikmesriikide tulemusi ning validaparimad tavad, saavutades seega teatava ühtluse, millest saavad kõik kasu.

Kolmandaks ja viimasena märgin, et me peame töötama välja turismi satelliitkontod, midaon Kanadas kasutatud aastaid. See võimaldaks meil veelgi tõhusamalt määrata kindlakstagajärjed majandusele, töökohtadele, keskkonnale jne ning seega lahendada mitu küsimustkõigis turismiga seotud poliitikavaldkondades.

Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Minu arvates on kahetsusväärne,et puudub igasugune ametlik statistika maapiirkondade ja põllumajandusturismi kohtaning et ainsad saadaolevad andmed põhinevad hinnangutel. Selles olukorras avaldanheameelt Euroopa Komisjoni kavandatud meetmete üle, mille eesmärk on suurendadaturismi sotsiaal-majanduslikku teadmistebaasi. Samuti soovin rõhutada komisjoniväljapakutud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja turismi platvormi tähtsust. Siiskileian, et tuleb rohkem pingutada, et varustada maapiirkondi uusima IT-infrastruktuuriga,pakkudes näiteks lairiba-internetti.

Üle 500 000 majutusasutuse osaleb maapiirkondade ja põllumajandusturismis, pakkudesenam kui kuut miljonit voodikohta. Mõlemad sektorid on viimastel aastatel kasvanudaastas keskmiselt 10–15%, aidates seega ulatuslikult kaasa elukvaliteedi parandamiselemaapiirkondades ning maapiirkondade mitmekesistamisele.

Jörg Leichtfried (S&D). – Austatud juhataja! Austusest raportööri vastu üritan kõneldainglise keeles ja loodan, et see on piisavalt hea.

Turismile mõeldes on väga oluline, et me tunnistame, milline tohutu majandustegur turismEuroopa Liidus juba on. Lisaks on see tähtis tegur töökeskkonna seisukohalt ning eritiväikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad turismivaldkonnas.

Me peame ka tunnistama, et turismil pole mitte üksnes positiivseid väärtusi, vaid et seepõhjustab ka probleeme – muresid, mis on seotud transpordi, ülerahvastatud randadegajne. Nende küsimuste lahendamiseks vajame head statistikat ja põhjalikke andmeid. Seeraport aitab meid selles suhtes. See on väga hea raport ning kõik peaksid seda toetama.


Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Soovisin vaid Jörg Leichtfriedi öeldulepisut vastu vaielda, et arutelu veidi elavdada.

Saan aru Jörg Leichtfriedist, kui ta ütleb, et turism põhjustab transpordiprobleeme. Tegelikultarvan, et transport edendab ja parandab turismi ning et seepärast peaksime just nüüd, milvaatame läbi üleeuroopalisi transpordivõrke, seda väga palju silmas pidama, sest ontõendatud, et parem, sujuvamalt toimiv, suurema võimsuse ja väiksema keskkonnamõjugatransport on turismisektori jaoks määrav.

Seepärast loodan, et edaspidi parandavad üleeuroopaliste võrkude rahastamine ning sellestsaadud andmed ka turismisektori suutlikkust Euroopas.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Oleks tore, kui küsimustele, mispuudutavad turismisihtkoha edukust – teisisõnu seda, miks ühte sihtkohta soovitakseminna, samal ajal kui teises külastajate arv väheneb –, saaks vastata informatiivse statistikapõhjal. Ent see on soov, mis ilmselt ei täitu. Liiga palju ebakindlaid tegureid, näiteks teatavadilmastikutingimused, muudavad turismi prognoosimise õnnemänguks.

Pole võimalik isegi kindlalt öelda, kas uute lennuliinide avamine suurendab ööbima jäävatereisijate arvu või tulenevad uued lennuliinid vastupidi reisijatepoolse nõudlusesuurenemisest. Ent turismialaste andmete piiratud kättesaadavus ja võrreldavus on probleemka linnaplaneerimise vaatevinklist. Seejuures, kui on oodata külastajate arvu võimalikkusuurenemist, on oluline korraldada see nii, et vältida negatiivset mõju kohalikuleelanikkonnale.

Paindlik tööaeg ja ohutus mõjutavad turismi sama palju kui sotsiaalsed muutused. Entotsustavad tegurid on lõppkokkuvõttes ilmselt üleilmne majandus ja võib-olla nafta hind.Isegi parim Euroopa turismistatistika ei suuda seda eriti muuta.

Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Brian Simpsoni raport on olulineverstapost, mis puudutab Euroopa turismistatistika raamistikku. Arvestades turismi suurtpotentsiaali, edendab see järelikult tööhõivet ja majanduskasvu. Andmete töötlemisetõhusust ja esitatud statistika võrreldavust tuleb parandada.

Eesmärgiga tulla toime turismisektori üleilmses konkurentsis, on Rumeenia töötanud endajaoks välja asjatundliku strateegia, mis tõstab riigi teiste turismi sihtkohtade seas maailmasesile. Strateegia põhineb Rumeenia kaubamärgina kujutamisel – see on põhimõte, midame kasutame, et tutvustada tulevastele turistidele oma algupärandit ja imekaunist maastikku.

Tahaksin rõhutada, et turismi arendamine võib aidata vähendada ka ebavõrdsustKagu-Euroopa piirkonnas. Seepärast peab tähelepanu keskmes olema mitmekesisus.

Janusz Władysław Zemke (S&D). - (PL) Austatud juhataja! Tahaksin märkida, et kahjukstunneb Euroopa Parlament väga harva muret turismiga seotud küsimuste pärast. Lähemalvaatlusel võib väita, et transpordi- ja turismikomisjoni tööajast kulub 95% transpordile ja5% turismile. Ehkki ma toetan täielikult Brian Simpsoni raportit, on mul üks palve: kui mesoovime arutada statistikat, siis on väga oluline võrrelda asju, mida saab võrrelda. Meietöö järgmine etapp peaks olema võtta vastu standardid eri valdkondades, näiteks hotellidekohta. Kui hotellil on kaks, kolm või neli tärni, siis peab see olema väga selgelt sõnastatud.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Kas võin öelda Brian Simpsonile,et väga tehnilise raporti teemal sõna võtnute arv näitab, kui olulist tööd ta on teinud ja kuitähtis see teema on.


Hoolimata tehnilisest laadist peame kindlasti läbi vaatama selle määruse, mis on väga tähtis.Samuti on võimalik koostada tugev analüüsil põhinev raamistik, nii et saame teha teadlikkepoliitilisi otsuseid turismi kõikide tahkude kohta, mida on täna siin nimetatud, ja veelpaljudes küsimustes. Turismi arenedes peame muidugi ka statistikat ajakohastama.

Kolm institutsiooni on esitanud koos ettepaneku, mis ühelt poolt tasakaalustab vajadustteabe järele, aga teiselt poolt jälgib ka vastajate koormust. Tahaksin tunnustadaBrian Simpsonit raporti eest ja tänada Euroopa Parlamenti selle arutelu eest.

Brian Simpson, raportöör . – Austatud juhataja! Kuulasin huviga parlamendiliikmetesõnavõtte. Tahan eelkõige peatuda küsimusel, mis tõstatati selle kohta, et ehkki see ontranspordi- ja turismikomisjoni pädevuses, puudutab ainult viis protsenti meietöökoormusest turismisektorit. See on mõnes mõttes tõsi, aga see pole nii seetõttu, etEuroopa Parlament ei sooviks teha rohkem turismisektori vallas: see tuleneb sellest, etnõukogu ja liikmesriigid ei lase meil turismisektori vallas rohkem midagi teha. Seega, kuisellega seoses süüdistusi esitada, siis peaks need esitama otse ja mööndusteta nõukogule.

Selle raportiga on meil raamistik, mis tagab meile andmed, mida on vaja selleks, et aidatapraktikutel – selles valdkonnas tegutsevatel isikutel – kavandada ja arendada turismitooteidEuroopa Liidus. Meil on väga mitmekesine turismitööstus – alates kaunitest looduslikestaladest kuni päikseliste randade ning rikkaliku tööstus- ja kultuuripärandini – ningparlamendiliikmed teavad, kui oluline on tööstuspärand minu jaoks.

Euroopal on oma külalistele palju pakkuda, ükskõik kas nad on saabuvad väljastpoolt võiEuroopa Liidust. Ma arvan, et võttes selle raporti kokku, annab see meile võimalusekavandamiseks, et töötada välja suurepärane toode inimestele, kes tulevad siia oma vabaaega nautima.

Tänan kõiki kolleege ja komisjoni nende raske töö ja lahkete sõnade eest. Selline koostööteeb raportööri elu palju lihtsamaks. Ma pole kindel, kas see on veatu: see sõna ei seostutavaliselt minuga, aga ma aktsepteerin seda. Võin teile kinnitada, et transpordi- jaturismikomisjoni esimehena ootan selle küsimuse väga edukat sulgemist.

Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei ole kindel, millise kodukorrapunkti alusel ma peaksin praegu sõna võtma. Varasemas arutelus kurtsin selle üle, etnõukogu ei viibi kohal. Ent me ei tohiks ainult kaevata, vaid rääkida ka siis, kui midagi onhästi. Tahtsin vaid tõsta esile seda, kuidas volinik on täna käitunud, ning seda, et temasõnavõtud on olnud lühidad, sisutihedad ja pädevad – paljud tema kolleegid võiksid võttatemast eeskuju, kuidas siin Euroopa Parlamendis käituda.


Hääletus toimub kolmapäeval, 6. aprillil 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Turism on ELis tähtis majandustegevuse haru,millel on suur potentsiaal tööhõive ja majanduskasvu parandamisel. Oma ligikaudu1,8 miljoni väikese ja keskmise suurusega ettevõttega annab Euroopa turismitööstushinnanguliselt enam kui 5% ELi SKPst Praegust turismistatistika süsteemi reguleeritaksedirektiiviga 95/57/EÜ, mis käsitleb statistiliste andmete kogumist selles sektoris. Leian, etseda statistikat ei kasutata ainult konkreetselt turismipoliitika jälgimiseks, vaid sellel võibolla oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu laiemas kontekstis. Viimastel


aastakümnetel on see sektor seisnud silmitsi suurte probleemidega, nagu kasvavrahvusvaheline konkurents, demograafiline areng, keskkonnapiirangud, turismireisidehooajalisus ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üha sagenev kasutaminetarbijate poolt. Tunnistades statistika tähtsat rolli tõhusama turismipoliitika arendamiselEuroopa, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, arvan, et üldeesmärk peaks olematugevdada ELi turismisektorit liidu tasandil kooskõlastatud tegevuse kaudu, et täiendadaeri liikmesriikide pingutusi.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult . – (LT) Euroopa turismisektor oli hiljuti keerulisesmajanduslikus olukorras ning seda süvendas Islandi vulkaanipurse möödunud aastal, sestlennuliikluse katkestus vulkaanilise tuha pilvede tõttu mõjutas väga palju reisimist Euroopas,tekitades märkimisväärseid katkestusi lennuettevõtete, reisibüroode ja reisikorraldajatetöös ja ka turistide endi jaoks. Seepärast on väga oluline täiendada ja määrata kindlaks uuspoliitiline raamistik turismi jaoks Euroopas. Pealegi on selles sektoris aina suuremadraskused ja uued takistused, nagu konkurents, demograafiline areng, kliimamuutus jakeskkonnapiirangud ning turismireiside hooajalisus, millega tuleb tegeleda nii EuroopaLiidu kui ka liikmesriigi tasandil. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et turism onpeamine majandustegevus, millel on laias laastus hea mõju majanduskasvule ja tööhõiveleEuroopas. Seega on vaja ajakohastada ja optimeerida õigusraamistiku Euroopaturismistatistika kohta ning me peaksime tugevdama ELi turismisektorit kindlateettepanekute ja algatuste kaudu, mis täiendaksid liikmesriikide programme. Turism on kaaina olulisem tegur Euroopa kodanike elus, kellest üha enam reisivad kas vaba aja veetmisevõi töö eesmärgil. Lisaks sellele puudutab see sektor kultuuri- ja looduspärandit ningtraditsioone ja kaasaja kultuuri Euroopa Liidus. Järelikult on oluline kindlaks määrata uustegevusraamistik, et suurendada selle sektori konkurentsivõimet ja jätkusuutliku kasvuvõimet.

Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – See on asjakohane, et me hääletame turismikäsitleva raporti üle 6. aprillil, mil tähistatakse tartani päeva. Tartani päeval tähistatakseŠotimaal seda, et meie diasporaa ulatub Põhja-Ameerikasse ning julgustab meiePõhja-Ameerika sõpru meile külla tulema. See langeb kokku Šotimaaiseseisvusdeklaratsiooni ehk Arbroathi deklaratsiooni allkirjastamise aastapäevaga. Seesajandeid vana dokument võtab hästi kokku põhimõtted, millest juhindun siinkohal koguoma töös: „Me ei võitle tegelikult ei aupaiste, rikkuse ega au nimel, vaid vabaduse nimel –üksnes vabaduse nimel, mida ükski aus mees elu sees ise ära ei annaks”.

Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Praegu kõneldakse aina enam ELiüleilmse konkurentsivõime suurendamisest. Turism on üks kõige olulisemaidsotsiaal-majanduslikke tegevusi, luues ligikaudu 5% Euroopa Liidu SKPst. Jätkusuutliku,vastutustundliku ja kvaliteetse turismisektori tagamiseks on hädavajalik ajakohastada japarandada Euroopa statistika õigusraamistikku selles valdkonnas. Kui me parandamestatistiliste aruannete kvaliteeti, mis põhinevad usaldusväärsetel, võrreldavatel andmetel,siis saame kasu tugevast alusest, millest lähtutakse otsuste tegemisel ELi rahanduspoliitikaja dokumentide kavandamise kohta.

Arvan, et peame andma endast parima, et püsida turismisihtkohtade seas maailmas esikohal.Selle saavutamiseks peame maksimaalselt kasutama iga võimalikku rahastamisallikat.Seoses sellega kutsun Euroopa täidesaatvat võimu üles töötama välja ja võtma kasutuseledokumendid ja programmid, mis tagavad ELi toetuse, mis on konkreetselt töötatud väljaturismi arendamiseks Euroopas kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.


Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Arvan, et turismistatistikakogumise praegune süsteem ei ole kooskõlas uute nõudmistega, mida me peame täitma,ega kiirelt areneva turismiteenuste turuga ega asjaoluga, et turistide harjumused muutuvad.Seepärast on õige, et raportis tuleks võtta arvesse selliseid tegureid nagu lühipeatused võiinterneti kasutamine reiside broneerimiseks. Õigusraamistiku ajakohastamine jaoptimeerimine statistiliste andmete kogumise eesmärgil turismi valdkonnas ELis on seosessellega tõeliselt oluline. Turismialane statistika ning sotsiaalsed ja majandusnäitajadiseloomustavad turismi mõju Euroopa majanduse praegusele olukorrale. Samuti on olulineteha ettepanek lisada säte, millega kehtestatakse kohustus koguda andmeidturismiinfrastruktuuri kättesaadavuse kohta piiratud liikumisvõimega isikutele.

Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutusekomisjoni aseesimehena tahaksin rõhutada turismisektori olulisust Euroopa majandusliku,sotsiaalse ja kultuurilise arengu jaoks. Euroopa statistika selles vallas ning keskkonnakaitsesthoolimine võivad omada põhirolli Euroopa strateegia kavandamisel selles valdkonnas.Usaldusväärsed andmed, mida on nõuetekohaselt töödeldud, on olulised, et kavandadategevusraamistik nii, et saavutatakse suurim kasum ja tullakse toime keskkonnaohtudega.Usun, et üks küsimus, millele peaksime keskenduma, on andmete koguminepõllumajandusturismi ja ökoturismi arengu ja praeguse olukorra kohta. Üleeuroopalineheade tavade vahetamine on samuti selle ainulaadse sektori kiire arengu jaoks oluline.Selleks et vastata meie ootustele, vajavad Euroopa otsustajad ja ettevõtjad ajakohaseid jausaldusväärseid andmeid, mille puhul võetakse arvesse tehnoloogilisi muudatusi ja uusisuundumusi tarbijate käitumises. Tuleb märkida, et Lissaboni lepinguga anti EuroopaParlamendile uued volitused eesmärgiga tugevdada meetmeid selles valdkonnas. Selletulemusena on Euroopa Parlamendil sõnaõigus seda sektorit reguleerivate õigusnormideläbivaatamisel. Loodan, et see aitab tagada, et töö jätkusuutliku turismistrateegiaga edenebhästi.

Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepingu jõustumise järel on turismmuutunud ühenduse eraldiseisvaks vastutusalaks ning me peame seepärast seda küsimustreguleerima. Kõnealune ettepanek võtta vastu määruse võimaldab meil ajakohastadatöövahendeid, et parandada nähtavust ning suurendada Euroopa kui suurepäraseturismisihtkoha ligitõmbavust. Arendades turismi töö või vaba aja veetmise eesmärgilaitame elavdada ja toetada majanduskasvu ning luua töökohti. Seega loome usaldusväärsedja tõhusad andmebaasid, mida saavad kasutada avaliku sektori asutused ja turismisektoritöötajad, mis võimaldab meil kohandada turismiteenuseid turistide ootustele ajal, miltarbimisharjumused on muutunud ja täienenud ning mil konkurents aina tugevneb sellesmajanduslikult atraktiivses ja töökohti loovas majandusharus. See annab meile täpset javäärtuslikku teavet aruteludeks, mida kavatseme pidada, ning suuniste jaoks, millekehtestame Euroopa turismipoliitika kohta. Neil põhjustel toetasin seda ettepanekut. Tänan.

17. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi poliitiline raamistik (arutelu)

Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on Eva-Britt Svenssoni naiste õiguste ja soolisevõrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatud raport naistevastase vägivalla vastu võitlemiseELi uut poliitilist raamistikku käsitleva ettepaneku kohta (2010/2209(INI) (A7-0065/2011)).

Eva-Britt Svensson, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänadavariraportööre ja oma kolleege naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist nendekindla pühendumise eest naistevastase vägivalla vastu võitlemisele.


Enne homset hääletust ja arutelu algatamiseks oleksin võinud nimetada mõjutatud naistearvu ja seda, kui palju naisi on selle surmava vägivalla tagajärjel mõrvatud. Ma ei kavatseseda teha, kuid püüan enne hääletamist edasi anda pilti sellest vägivallast, et kõikparlamendiliikmed teaksid, et neil on võimalik võidelda sellise vägivalla vastu kohe praegu,hääletades homme selle raporti poolt.

Kujutage ette ema, kes istub oma laste juures ja loeb neile unejuttu. Järsku paisatakse ukslahti ja ukseavas seisab tema abikaasa, laste isa. Nii ema kui ka lapsed mõistavad kohe, misjuhtuma hakkab. Lapsed tõmbavad teki üle pea, topivad sõrmed kõrva ja sulgevad silmad,püüdes endast eemale tõrjuda seda, mis neile teadaolevalt juhtuma hakkab. Nad kuulevadisa röökimist, seda, kuidas ta ema peksab ja lööb, ning ema oigeid. See on üks pilt sellisestvägivallast.

Siin on teine pilt. Aastaid ähvarduste, solvangute ja ahistamisega elanud naine otsustablõpuks suhte lõpetada ning alustada lastega uut elu. Ta põgeneb ja tal õnnestub leidavarjupaik. Paari päeva pärast jätab ta lapsed lasteaeda. Mees ootab väljas ja pussitab naist– ta sureb. Järjekordne naisi mõjutava surmava vägivalla ohver. Sellist vägivalda tekitataksenaistele just seepärast, et oleme naised. Selle viimase pildiga kirjeldatud surmav naistevastanevägivald juhtub siis, kui naised on otsustanud lõpuks suhte lõpetada. Kõige ohtlikum asi,mida üks naine võib teha, on paluda lahutust mehelt, kelle arvates naine on tema omand.Naine on väga ohtlikus olukorras, kui mees taipab, et on tema üle kontrolli ja võimukaotamas.

Siin on veel mõned pildid. Tütarlaps on pärast kinoskäiku teel koju. Ta jätab hüvasti omasõbraga ja hõikab: „Homseni!” Tal on veel veidi maad minna. Ta kuuleb selja taga raskeidsamme, kuid jõuab vaid taibata, et keegi jälitab teda. Teda rünnatakse ja vägistatakse. Tajääb ellu, kuid peab elama sellega kogu ülejäänud elu.

Muude probleemide hulka, millega peame toime tulema, kuulub suguelunditemoonutamine.

Komisjon märkis oma Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas, et 2011.-2012.aastal annab ta välja sellist vägivalda käsitleva teatise ja et sellele teatisele järgneb ELitegevuskava. Tunnen selle üle heameelt ja ootan pikisilmi seda tegevuskava.

Seni, kuni naised kannatavad soolist vägivalda – lihtsalt naiseks olemise tõttu –, ei saa meoma ühiskonda nimetada võrdõiguslikuks ühiskonnaks. Selline vägivald ja teadmine, kuilaialt see on ühiskonnas levinud, piirab naiste elu ja eluvalikuid.

Naised on soolise vägivalla ohvrid, kuid lõpetuseks tahaksin ka öelda, et mõnikord peamelõpetama naiste lihtsalt ohvriks pidamise. Sageli on tegemist tugevate naistega, kellelõnnestub hästi toimiva sotsiaaltoetuse abil luua endale ja oma lastele hea elu. Nüüd onmeie kord Euroopa Parlamendis näidata, et me toetame neid naisi.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Tänan väga, Eva-Britt Svensson, äärmiselt liigutavasissejuhatuse eest sellesse väga olulisse teemasse. Naistevastase vägivalla vastu võitlemineon komisjoni jaoks esmatähtis, mida näitab soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Nagu väljatõite, on Euroopas endiselt väga suureks probleemiks naistevastane vägivald ja seetõttutöötame selle probleemi lahendamisele keskenduvate meetmete kallal.

Töötame välja selle probleemi käsitlemiseks Euroopas selge ja sidusa poliitilise lahenduse.Tervitan teie raportit, proua Svensson, ja ka seda olulist algatust. See annab võimaluse teha


koostööd, vahetada arvamusi ja luua sünergiat selle vahel, mida teeb komisjon ja midaEuroopa Parlament selles valdkonnas edasiste meetmete sõnastamisel.

Mitut raportis tõstatatud punkti käsitlevad tegelikult komisjoni naistevastase vägivallavastu võitlemise olemasolevad ja kavandatavad tegevuskavad. Et meie mõju oleksvõimalikult suur, keskendume konkreetsetele meetmetele valdkonnas, kus meile onLissaboni lepinguga antud selge õiguslik alus tegutsemiseks. Tulevases ohvri õiguste paketiskäsitleme eeskätt väga haavatavate ohvrite kaitset, nende seas nii naised kui ka lapsed.Kõnealune pakett esitatakse järgmisel kuul.

Iga kuriteoohver vajab pärast kuriteoohvriks langemist ja sellele järgnevate toimingutegatoimetulemiseks abi. Loomulikult on naised väga haavatavad, kui nad on kannatanudkoduvägivalla all, olgu siis vägistamise, seksuaalse ahistamise, jälitamise või muu soolisevägivalla all. Neisse tuleb suhtuda austusega ja mõistvalt, kui nad puutuvad kokku inimesteja kohtusüsteemiga. Samuti vajavad need naised erialast abi ja kaitset ning neile tulekstagada juurdepääs õiguskaitsele ja hüvitisele.

ELi praegune õigusraamistik ei näe ette ohvrite kohtlemise miinimumtaset kogu ELis,olenemata sellest, kus nad on ohvriks langenud, ja seetõttu kavatseb komisjon tegutsedaohvrite positsiooni tugevdamise nimel Euroopas. Esimese sammuna esitame kuriteoohvriteõigusi, kaitset ja toetust ning kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitlevateseadusandlike meetmete paketi. Erilist tähelepanu pööratakse selles haavatavatele ohvritele,nt seksuaalse ja koduvägivalla ohvritele.

Samuti näeb komisjon ette kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise, mis toob kasueelkõige abikaasa, elukaaslase või lähedase pereliikme korduva vägivalla ohvritele. Sellepaketiga kindlustab komisjon, et Euroopas ei jäeta tähelepanuta ühtegi naist, kes ületabriigipiiri ja kellele laieneb kaitsemeede – olgu see siis halduslikku, tsiviilset või kriminaalsetlaadi.

Meie paketiga sätestatakse üldine raamistik, mida seejärel viiakse käesoleva mandaadijooksul ellu teatud tüüpi ohvrite konkreetsetele vajadustele keskenduvate muude vahenditeabil. Näiteks keskendub komisjon rangemate meetmete võtmisele naiste suguelunditemoonutamise vastu võitlemisel, mida te juba oma raportis mainisite.

Samal ajal meie kriminaalõiguse alal võetavate meetmetega töötame naiste mõjuvõimusuurendamise, teadlikkuse tõstmise ning naistevastast vägivalda käsitleva statistika kogumiseja analüüsimise nimel. Komisjon tugineb selleteemalisi andmeid koguva ja analüüsivaEuroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tööle.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et komisjon annab praegu olulist rahalist toetust naistevastasevägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, eriti DAPHNE III programmi, Euroopavalitsusväliste organisatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste tegevuse kaudu.

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Enamastiolen Euroopa Parlamendis sõna võtnud naistevastase vägivalla avalikuks hukkamõistuks,ja olen jällegi siia tulnud sellega võitlema.

Pean ütlema, et ma mitte ainult ei väsi sellest, vaid minu arvates on vaja jätkuvalt avalikulträäkida sellest inimõiguste rikkumisest, sest eesmärki ei saa kaitsta ilma kõlapinnata. Pealeselle on Euroopa Parlament parim minu käsutuses olev valjuhääldi, millega kaitsta kõikineid naisi, kes kannatavad iga päev ahistamise all ja kelle pärast on vaja, et meie,


seadusandjad, kohustaksime liikmesriike karistama selliseid kurjategijaid kuriteo tõsidusekohaselt ja samuti andma ohvritele abi.

Kui hinnanguliselt on iga neljas Euroopa naine kannatanud soolist vägivalda vähemaltkorra elus ja sama osakaal kehtib laste puhul, saame minu arvates ainult nõuda suurematpühendumust, nagu tunnistas komisjon oma tegevuskavas. Minu arvates peame sedaohvrite kaitsmiseks ikka ja jälle nõudma, nagu tegime Euroopa lähenemiskeeluga, milleraportöör ma olin, ning loodetavasti jõustub see võimalikult ruttu.

Kõnealune raport on algusest peale saanud suure üksmeele ja toetuse osaliseks. Siit nähtub,et kui tegeleme kõiki pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanureid, naisi ja mehi mõjutavakoduvägivallaga, ei peaks see jätma võimalust poliitiliseks oportunismiks, sest meile kõigileteeb suurt au teha edusamme meie ühiskonna sellisele nuhtlusele lahenduse leidmisesuunas.

Kõigepealt peame avaldama oma arvamust ja seejärel tööga pihta hakkama, kuigi me olemeaastakümneid rääkinud soolisest vägivallast, ei ole meil õnnestunud surmajuhtumite arvuvähendada. Ilmselt teeme midagi valesti ning seega on aeg jätta demagoogia kõrvale ja üleminna sõnadelt tegudele. Peame andma rohkem tõelist abi ja kohaldama õigusakte, etvõimaldada naistel väärikalt ja turvaliselt elada.

Tahan, et kõik ohvrid teaksid, et võtan siin alati nende kaitseks sõna, kuni päevani, milmeil õnnestub üheskoos võita seda kohutavat vaenlast, kes lõpetab kahjuks nii paljudesüütute ohvrite elu.

Ma ütlen: meil on sellest küllalt See ei saa jätkuda. Palun teil kõigil sama öelda.

Britta Thomsen, fraktsiooni S&D nimel. – (DA) Austatud juhataja! Iga neljas Euroopanaine on vägivalla ohver. Rohkem kui iga kümnes naine on seksuaalrünnaku ohver ja kameie lapsed kannatavad vägivalla all. 26% lastest tunnistavad, et on kannatanud lapsepõlvesfüüsilist vägivalda.

Need arvud näitavad, et Euroopal on tõsine probleem, mis nõuab tegutsemist. Me ei saaenam silmi selle ees kinni pigistada ja ma lihtsalt ei suuda enam kuulda lugusid naistest,kellele on nende abikaasad või poiss-sõbrad hapet näkku visanud, või naistest, keda onmoonutatud või sandistatud. Olen kuulnud kõige südantlõhestavamaid lugusid paljudestnaistest ja iga selline lugu on ka Euroopa ajaloo häbiplekiks.

EL peab nüüd tegutsema ja peatama selle vägivalla. Seepärast on naistevastast vägivaldakäsitlev raport, mille üle me täna arutleme, nii oluline. Edastame sellega välismaailmalesõnumi, et Euroopa Parlament peab soolist vägivalda põhiliste inimõiguste rikkumiseks.

Seega peab komisjon nüüd reageerima. Me vajame direktiivi, tahame direktiivi, mis lõpetaksnaistevastase vägivalla. Vägivallale lõpu tegemine eeldab kooskõlastatud ja mitmekülgsetpingutust. Peame tagama ohvrite julgeoleku ja parima võimaliku kaitse ning lisaks peametagama, et mitte kuskil Euroopas ei ole võimalik hoiduda karistusest naiste vastu suunatudvägivalla eest, ja muidugi on kõige olulisem see, et peame tegema tohutuid jõupingutusiseoses ennetamisega. Vägivald ei ole eraasi. Saame sellele lõpu teha üksnes poliitilistemeetmete abil.

Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Tänan teid, juhataja! Lubage mulkõigepealt tänada raportööri suurepärase töö eest ja kõiki mu kolleege nende meelekindluseeest mitte loobuda soolise vägivalla vastu võitlemisest.


See raport näitab, et Euroopa Parlamendi arvates ei ole naistevastase vägivalla vastuvõitlemise kohesed meetmed mitte ainult vajalikud, vaid hädavajalikud. Komisjon peabtunnistama, et kõik argumendid viitavad sellele, et kasutusele tuleb võtta kogu ELi hõlmavadmeetmed ja vahendid. Me teame, et Euroopa Liidus on tohutud erinevused liikmesriikidenaistevastase vägivalla vastu võitlemist käsitlevate õigusaktide vahel.

Eelmisel aastal tehti õigusküsimuste peadirektoraadi teostatavusuuringus kindlakserinevused lähenemiskeeldudele juurdepääsu, toetusteenuste kättesaadavuse ningvastutavate teenistujate asjatundlikkuse ja suutlikkuse vahel. Oleme näinud märkepühendumisest kõigi vägivalla vormide likvideerimisele ja ELi tõhusale poliitiliseleraamistikule, eriti naiste õiguste hartas, mille esitasite eelmisel aastal, ja Stockholmiprogrammi rakendamist käsitlevas teatises. Sellest hoolimata ei ole paljudel liikmesriikidelõnnestunud rakendada tõhusaid õigusakte naiste kaitsmiseks igasuguse vägivalla jadiskrimineerimise eest ning praegu oleme tunnistajaks sellele, et meie liidu põhiväärtusedei kehti poolte kodanike suhtes.

Seetõttu kutsume nüüd komisjoni üles tulema välja konkreetse seadusandliku ettepanekuga.Tuleb koostada miinimumnõuded ja lisada need õigusakti, mis peaks olema osa kõikisoolise vägivalla vorme käsitlevast üldisest strateegiast. Samuti peaks kõnealust strateegiatja poliitilist algatust täiendama laialdane teadlikkuse suurendamine. Pean eelkõige silmasigasuguse naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aastat, mille jaoks kogumeparajasti kodanike allkirju.

Lõpetuseks, jõudes tagasi meie asutamislepingus sätestatud aluspõhimõtete ja teiepühendumuse juurde, mida on juba mainitud, loodame täna saada selge vastuse, kuidasja millal kavatseb komisjon teha ettepaneku tõhusate meetmete võtmiseks ELi tasandil.

Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Mul on hea meel,et soolise vägivalla vastu võitlemine on nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendijaoks esmatähtis. See annab meile ühise eesmärgi saavutada tõelist edu lähitulevikus.

Loodetavasti peetakse seda raportit oluliseks panuseks ohvrite paketti, mida komisjonmeile lubas, ja et ohvrite pakett on omakorda üks üleeuroopalise kõikehõlmava strateegiaaspektidest; see strateegia hõlmab nii ohvriabi kui ka muid vägivalla vastase võitluse aspekte.Näiteks vajame abiteenuste miinimumtaset. Igal naisel peaks olema õigus pääseda varjupaikaning saada tasuta õigusalast ja psühholoogilist abi. Näiteks peame kaitsma naissoostsisserändajaid, kellel puudub omaette elamisluba ja kes on väga haavatavad.

See raport hõlmab mitmeid olulisi aspekte ja meie, rohelised, loodame, et saame hääletadaselle poolt. Ent kui sisse jäävad põhjendus J ja lõige 19, milles nimetatakse prostitutsiooniinimõiguste rikkumiseks, ilma et tehtaks isegi vahet vabatahtlikul ja sunnitudprostitutsioonil, siis peame erapooletuks jääma. Loodetavasti ei lähe asjad nii kaugele ningsaame komisjonile ja liikmesriikidele oma panusena pakkuda tugevat ja laialdaselt toetatavatraportit.

Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Tunnen heameelt selleEuroopa Parlamendi algatusraporti üle ja olen seisukohal, et liikmesriigid peavad kehtestamaseadusi, mis on vajalikud naistevastase vägivalla peatamiseks. Koduvägivald on väga tõsinenaistevastase vägivalla vorm. Koduvägivald ei ole peresisene asi. Euroopa Konservatiividja Reformistid on pühendunud perekonna ja eelkõige laste toetamisele. Koduvägivallaprobleem on sellega seotud. Koduvägivallal on hävitavad tagajärjed kõikidele pereliikmetele,eriti lastele. Sageli aktsepteerivad korduvalt koduvägivalla tunnistajateks olnud lapsed


vägivalda tavapärase käitumisviisina. Suure tõenäosusega panevad nad ise selliseid tegusidtoime koolis või hilisemas elus.

Samuti peegeldab ja tugevdab naistevastane vägivald minu arvates soolisi erinevusi ningmäärab seetõttu sageli naiste ühiskondliku positsiooni. Tavaliselt muutuvad koduvägivaldakannatavad naised majanduslikult sõltuvaks ja toimepanija avaldab neile psühholoogilistsurvet. Peame pöörama koduvägivallale piisavat tähelepanu, et tuua see päevavalgele jaaidata ohvreid, kelleks on naised ja lapsed. Seepärast peame suurendama teadlikkustniisuguse vägivallavormi esinemisest. Me peame pidama sel teemal sotsiaalset arutelu japeame algatama ennetus- ja teavituskampaania, kuna tihti naised ei taha oma traumaatilistestkogemustest avameelselt rääkida, kartes enda ja laste pärast. Sellega seoses toetan ka minaEuroopa lähenemiskeelu kehtestamist, mis võib muu hulgas aidata koduvägivallaohvreidEuroopa tasandil, juhul kui sellel on kindel õiguslik alus.

Ilda Figueiredo , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! See on olulineraport, milles tehakse ettepanek rakendada uut kõikehõlmavat soolise vägivalla vastastpoliitilist lähenemisviisi ning konkreetseid meetmeid, sealhulgas eriti kriminaalmenetlusining ennetus- ja kaitsemeetmeid, pöörates tähelepanu vajadusele tagada naisteemantsipeerumise tingimused, võideldes samal ajal ka ebakindla töö, tööpuuduse javaesusega, et naised saaksid vabalt valida oma eluviisi. Kahjuks ei suuda naised praegu sedavalikut langetada ja sageli avaldatakse neile survet sõltuvuseks, kaasa arvatud prostitutsioonja allumine koduvägivallale, mida nad ilma surveta ei teeks.

Seega on aeg minna sõnadelt üle tegudele, et lõpetada selline vägivald, mis on selgelt ükskõige tõsisem inimõiguste rikkumise vorm. Me ei saa enam nõustuda niisuguse soolisevägivallaga, mis avaldab tugevat kahjulikku mõju ka lastele ning mis kipub majandus- jasotsiaalkriisi ajal süvenema. Seetõttu kutsume komisjoni ja ka liikmesriike üles võtmavõimalikult ruttu konkreetseid meetmeid naiste õiguste kaitseks ja vägivalla vastu.

Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Euroopa Liidueesistujariigi Ungari jaoks on esmatähtis kõigi naistevastase vägivalla vormidega võitlemine.

Seetõttu nõuan pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke meetmeid soolise vägivallalikvideerimiseks ja tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Olen koos teiste EuroopaParlamendi kolleegidega toetanud Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aastaalgatust, et suurendada Euroopa kodanike teadlikkust.

Minu arvates see, et Euroopa Komisjon tunnistab 2010.–2015. aasta tegevuskavas vajadustvõidelda soolise vägivalla vastu iga hinna eest, on oluline samm, mis tuleb muutakonkreetseteks meetmeteks. Me ootame veel strateegilist kava, mille puhul EuroopaKomisjon teatas, et esitab selle tänavu aastal. Selle kavaga kehtestatakse õiguslike meetmeteja tavade pakett, millega tagatakse vägivallaohvritele riikide kriminaalõigussüsteemidespiisav kaitse.

Euroopas on 20–25% naistest kannatanud vägivalda vähemalt korra elus. Peale selle onhinnanguliselt pool miljonit Euroopas elavat naist elanud üle naiste suguelunditemoonutamise. Kahjuks tuleb neid andmeid juurde ning see on kindlasti ärevust ja murettekitav ja Euroopa institutsioonid peavad kohe tegutsema.

Naistevastane vägivald avaldab negatiivset mõju kogu perekonnale. Emad ei suuda enamsisendada lastesse turvatunnet ja lastest saavad kaudsed vägivallaohvrid. Naistevastanevägivald on väga raskesti jälgitav nähtus, sest tihti tunnevad selle ohvriks olevad naisedhäbi ja kardavad ametivõimudele vägivallast teada anda.


See raskendab institutsioonide tööd, kuid samal ajal muudab selle vajalikuks. Niisiis ühinenoma kolleegi Teresa Jiménez-Becerril Barrioga ja ütlen: “Peatage naistevastane vägivald,peatage see jalamaid!”

Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Variraportöörina õnnitlen raportöörisuurepärase raporti puhul, mis väärib meie fraktsiooni toetust. On juba öeldud, etnaistevastane vägivald on tõsine rünnak inimõiguste vastu; tõsine inimõiguste rikkumine.Me teame, et vägivalla ohvrid on sunnitud loobuma paljudest oma põhiõigustest ja on oht,et neid võidakse edaspidigi väärkohelda.

Külastasin hiljaaegu üht oma kodumaa Portugali varjupaika ja vestlesin mitme sealsenaisega. Mõned kirjeldasid oma kannatusterohket elu ja neil oli julgust teatada omaründajatest üksnes seepärast, et lapsed avaldasid neile survet. Teised kirjeldasid seda, kuidasnende lapsed, kes nüüd on täiskasvanud, esitasid süüdistusi, sest naised ise ei julgenud sedateha. On lubamatu, et nemad, ohvrid, peavad lahkuma kodust, viima lapsed äraperekeskkonnast, samal ajal kui vägivalla toimepanijad jäävad koju.

Minu arvates peame muutma õigusakte nii, et naisi austataks ja et naised ei oleks enamvägivalla ohvrid; meile kõigile kahjulikku mõju avaldavate olukordade ohvrid. Samutitahaksin öelda, et see on ka rünnak demokraatia vastu, sest need naised on jäetud ilma omakodanikuõigustest. Seega võidelgem koos selle nuhtlusega.

Janusz Wojciechowski (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Arutades selle üle, kuidasvõidelda naistevastase vägivalla vastu, peame silmas eeskätt pere- või suhtevägivalda. Onütlematagi selge, et selline vägivald on tõsine kuritegu, ja liikmesriigid peaksid võtmakindlaid õiguslikke meetmeid selle vastu võitlemiseks. Nõustun selles vallas Eva-BrittSvenssoni raporti olemusega.

Ent tahaksin kasutada sellel arutelul juhust ja rõhutada teistsugust vägivalda, mida naisedsageli kogevad. Räägin riigipoolsest vägivallast, mis seisneb laste äravõtmises emadelt jamida juhtub üha sagedamini. Lapse äravõtmine on kõige hullem vägivald, mida emale saabtekitada, ja mõnikord tehakse seda täiesti tühistel põhjustel. Olen kursis laste emadeltäravõtmise emotsionaalsete näidetega Poolas, sealhulgas ühe juhtumiga, kusperekonnakohus võttis emalt kümneaastase poja, sest ema süüdistati liigses palvetamises.On olukordi, kus lapsed võetakse ära, sest vanemad on vaesed. Selle asemel, et peret aidata,antakse lapsed kasuperre või viiakse lastekodusse. Samuti on liigutavaid juhtumeid, kuslapsed võetakse emalt ära vanematevaheliste vaidluste tõttu. Kui politsei, sotsiaaltöötajadvõi kohtuametnikud võtavad lapsed emalt ära, järgnevad mõnikord sellele emotsionaalsedsündmused.

Perekonna väärtus on Euroopas vähenemas ning riik sekkub üha enam pereellu. Tihti viibsee riigipoolse vägivallani, mis kahjustab vanemaid ja mis üle kõige kahjustab lapsi. Emaltlaste äravõtmine ja lastelt ema äravõtmine – sest asjal on kaks poolt – peaks olema viimaneabinõu, kui tegemist on lapse väärkohtlemise või vägivalla all kannatamisega. Mitte mingiljuhul ei tohiks lapsi ära võtta vaesuse tõttu. Peredele ja naistele perekonnas tuleks andaigakülgset toetust, kuid me peaksime vältima peresidemete lõhkumist, sest sageli on ravihullem kui haigus.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). - (PL) Austatud juhataja! Tunnen heameeltselle üle, et Euroopa Parlament võtab sel osaistungjärgul vastu raporti, milles tuuakse väljamitmekülgne lähenemisviis naistevastasele vägivallale. Minu arvates on sellise laianaistevastase vägivalla määratluse kasutamine selle probleemiga võitlemisel abiks.


Kahtlemata saavutatakse käegakatsutavad tulemused üksnes siis, kui eri tasanditel –poliitiline, sotsiaalne, õiguslik ja kasvatuslik – võetakse ühtseid meetmeid. Siiski ootameendiselt ettepanekut võtta vastu direktiiv, mis keskendub ainult vägivalla vastu võitlemisele,ja loodetavasti esitab Euroopa Komisjon sellise ettepaneku lähitulevikus.

Lõpetuseks tahaksin teha veel kaks märkust. On ülimalt oluline, et naistevastast vägivaldanähtaks lõpuks kuriteona ja seda mitte ainult naiste endi või perekonna kui sotsiaalseüksuse vaatenurgast, kuid peaksime olema teadlikud ka kaasnevatest kuludest, mida ühasagedamini peab ühiskond tervikuna kandma. Teiseks peaksime selle probleemi arutelukäigus keskenduma vägivalla vastu võitlemise kõrval ka sellise käitumise eri mõõtmetele.Peaksime võitlema stereotüüpidega ja mõistma hukka naistevastase vägivalla aktsepteerimiseühiskonnas ning püüdma muuta laste kasvatamist selliselt, et tulevased põlvkonnad usuksidtõelisesse soolisse võrdõiguslikkusesse ja rakendaksid seda.

Tahaksin õnnitleda Eva-Britt Svenssonit raporti puhul, mis tõstatab väga olulise ja tundlikuühiskonnaprobleemi, nimelt naistevastase vägivalla. Ma usun, et tänastele sõnadelejärgnevad teod, et me üksnes ei räägi naistevastasest vägivallast, vaid võtame eelkõigemeetmeid naiste kaitsmiseks. Tänan teid väga.

Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Komisjon märkis Stockholmiprogrammis, et ta kasutab naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks kõiki võimalikkevahendeid. Praegu puudub kõikehõlmav strateegia, ent ometi peame kiiresti tegutsema.

Turvalisus on oluline hüve, eriti meist kõige haavatavamate jaoks. See hõlmab ka suurthulka naisi, kelle suhtes rakendatakse endiselt sundabielusid ja aumõrvu ning moonutataksenende suguelundeid. Need kahjustavad traditsioonilised tavad mõjutavad iga päev paljusidtüdrukuid ja naisi Euroopas. Vajame niisuguse vägivallaga tegelemiseks piisavaid vahendeid.Seepärast vajame juurdlusi ja peame pöörama erilist tähelepanu selliste tavade ohvritele.

Seetõttu peab komisjon võimalikult ruttu looma Euroopa strateegia naistevastase vägivallavastu võitlemiseks, strateegia, mis käsitleb eelkõige kahjustavaid traditsioonilisi tavasid.Pigem varem kui hiljem ja mitte ainult 2012. või 2013. aastal. Seetõttu on lubamatu, etsellise olulise vahendini nagu Euroopa lähenemiskeeld ei ole endiselt jõutud. Kellegiturvalisus ei saa ega tohi lõppeda piiril.

Tadeusz Cymański (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Tulenevalt eelmiste sõnavõtjatemärkustest ja Eva-Britt Svenssoni raportist endast peaksime kõigepealt veel kord rõhutama,et naistevastast vägivalda esineb meie ühiskonnas endiselt. Selle nähtuse püsimise ükspeamisi põhjuseid on naiste halvem majanduslik kindlustatus ja nende majanduslikdiskrimineerimine karjääri jooksul, piiratum juurdepääs tööturule, madalam töötasu javähem sotsiaalkindlustustoetusi. Naised lepivad emaduse tagajärgedega ja kannavad lastekasvatamise koormat. Paljudes Euroopa riikides ei ole sotsiaalkindlustus selles valdkonnaspiisav.

Need tegurid tähendavad, et töötades ja eriti pärast pensionile jäämist sõltuvad naised omaabikaasa ja sotsiaalkindlustussüsteemide heast tahtest. See on väga ebaõiglane olukord jasellele tuleb laialdaselt vastu seista. Seetõttu on nii oluline teha ettepanek, et naistelemakstaks täispalka aja eest, mil nad pühendavad end emadusele ja laste kasvatamisele. Seeon eriti oluline praegu, Euroopa demograafilise kriisi ajal.

Naistele võrdsete majanduslike võimaluste tagamise meetmed võivad aidata likvideeridavõi vähendada nende vastast vägivalda. Naiste majanduslik sõltuvus meestest on üks naistepassiivsuse, kuulekuse ja teatud mõttes ka nende vägivallaintsidendiga nõustumise paljudest


põhjustest. On viimane aeg sellele lõpp teha. Euroopa Parlamendil on laialdased võimalusedselle olukorra parandamiseks, eriti riikides, kus naised on eriti keerulises olukorras ulatuslikuvaesuse tõttu. Tegemist on väga olulise sõnumiga ja olen tänulik selle raporti algatajateleprobleemi märkamise ja selle lahendamiseks aktiivselt meetmete võtmise eest.

Edit Bauer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin tänada raportööri raportieest, sest minu arvates käsitleb see väga olulist sotsiaalset probleemi. Euroopas olemeharjunud tõsiasjaga, et väga tihti hakkavad asjad liikuma siis, kui neil on majandusliktähtsus. Tahaksin rõhutada eelkõige seda, et raportis tuuakse välja, et naistevastane vägivaldEuroopas tekitab miljardite suurust kahju igal aastal. Vägivalda esineb kõikidel tasanditel:vaeste, rikaste, kehva hariduse ja ka ülikooli lõpetanud inimeste seas. Peale selle tuleb öelda,et tõepoolest langeb igal aastal mitusada naist perevägivalla ohvriks.

Samuti on ilmnenud Euroopas seninägematud vägivalla vormid, mida siin juba nimetati.Naiste suguelundite moonutamine ja ka aumõrvad hakkavad Euroopas kahju tekitama.Muidugi sooviksime luua Euroopa õigusnormi naistevastasest vägivallast jagu saamiseks.Ent oleme vägagi teadlikud, et õigusliku aluse puudumisel on see peaaegu võimatu. Siiskion võimalik luua ühine Euroopa strateegia. Isegi kui me ei suuda õigussüsteeme ühtlustada,on heade tavade vahetamine selles valdkonnas kahtlemata suureks abiks. Samuti juhitakseraportis tähelepanu sellele, et teatud õigussüsteemid ei pea mõningaid vägivallaaktevägivallaaktideks. Minu arvates võib koostöö tulevikus viia teatud edusammudeni, kuidselle koostöö muudab tõhusaks eeskätt Euroopa strateegia, mida on väga vaja. Tänan teidväga.

Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahan tänada raportöörEva-Britt Svenssoni. Me teame, et naiste ja laste vastane vägivald kasvab kogu Euroopas.Seepärast nõuame tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku, nagu ta juba lubas, võtta vastunaistevastase vägivalla strateegia 2011. aastaks. See peaks olema kõikehõlmav selles mõttes,et see peaks hõlmama nii koduvägivalda ja suguelundite moonutamist kui ka mõningaidvarjatumaid vorme. Pean silmas ränka diskrimineerimist ja türanniseerimist naiste suhtes,kes on rasedad või kavatsevad abielluda ning kellelt nõutakse eelnevalt ameti mahapanemist,nagu toimub minu kodumaal, kuid see ei ole enam kuritegu nagu minevikus. Samuti peansilmas seda, mida saab kirjeldada üksnes meedia ja reklaami abil vägivallale õhutamisena.

Pärast inimkaubandust käsitlevat direktiivi ja eelseisvat ohvrite kaitset käsitlevat direktiivi,millest teavitas volinik Cecile Malmström, pani Lissaboni leping minu arvates aluse suuremaõigusliku ühtlustamise saavutamisele selles, kuidas liikmesriigid tunnustavad naiste- jalastevastase vägivallaga seotud kuritegude kui konkreetsete vägivallavormide tähtsust,määratledes samuti naiste ja laste nõustamisteenuste, õigusabi ja kaitse olulised standardidkoostöös valitsusväliste organisatsioonidega. Samuti viib see ühtse ja võrreldava statistikaning liikmesriikide ennetus- ja õiguskaitseviiside mõjuanalüüsideni vägivalla vähendamisetagamiseks.

Selles suhtes arvan ma, et Euroopa Parlamendil on ühine tahe – ma olin üks kirjalikuledeklaratsioonile allakirjutajatest – kehtestada vägivallateemaline järelemõtlemisaasta koguEuroopas, ja ma arvan, et Euroopa Parlament saab sellele lisada oma väga valju ja mõjukahääle.

Regina Bastos (PPE). – (PT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Naistevastanevägivald on tõsine inimõiguste rikkumine, nagu oleme juba väitnud. Tegemist on vana jaüleilmse probleemiga, mis mõjutab kultuuriliselt ja geograafiliselt erinevaid, rohkem javähem arenenud riike. Sageli on niisugune olukord seotud düsfunktsionaalsete peredega;


kõige madalamatesse ühiskonna- ja majanduskihtidesse kuuluvate peredega. Tegelikulton tegemist ikkagi nähtusega, mida esineb paljudes perekondades, olenemata nendeharidustasemest, majanduslikust seisust või ühiskondlikust positsioonist.

Hinnanguliselt on peaaegu viiendik Euroopa naistest langenud füüsilise vägivalla ohvriksvähemalt korra täiskasvanuea jooksul. Seetõttu on esmatähtis tagada abi vägivallaohvrikslangenud naistele ja käesolev raport sisaldab mitmeid sellise eesmärgiga algatusi: neistmärkimisväärsed on õigusabi ohvritele, rangem ja tõhusam kriminaalmenetlus, ohvritelevarjupaikade loomise ja hädaabitelefoni kasutuselevõtmise oluline meede ning kuriteotõsidusele vastavate heidutavate karistuste määramine.

Ohvriks langenud naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele tekitatud kahju on mõõtmatu,kuid ka ühiskond kannab suuri kulusid. Seepärast nõuab selle nähtusega võitlemine poliitilistja sotsiaalset mobilisatsiooni. Lõppude lõpuks seisneb küsimus võrdõiguslikkuse ja arengutagamises. Seetõttu tuleb tunda heameelt naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopaaasta korraldamise üle, sest see aitab suurendada Euroopa kodanike teadlikkust sellestkohutavast nuhtlusest.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Tahaksin tänada Eva-Britt Svenssonitsuurepärase raporti koostamise eest. Raportööri kirjeldatud tõelised naiste õigusterikkumised ja naistevastane vägivald näitavad veel kord, et need on tõepoolest inimestepõhiõiguste rikkumised, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi egasotsiaalseid piire.

Eelmisel aastal vastuvõetud Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava kohaseltpeaks komisjon kiiremas korras koostama naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegianing seetõttu kutsun komisjoni üles võtma võimalikult ruttu konkreetseid meetmeid jaesitama sellise strateegia.

Sooline vägivald hõlmab seksuaalväärtegusid, inimkaubandust, sundabielusid jasuguelundite moonutamist ning sellised vägivallaga seotud kuriteod põhjustavad naisefüüsilisele ja vaimsele tervisele tohutuid tagajärgi ja tekitavad pöördumatut kahju. Seetõttutahaksin kutsuda liikmesriike üles tagama paremat koolitust tervishoiuteenuste osutajatele,sotsiaal-, politsei- ja kohtutöötajatele ning hästi kooskõlastatud koostööd, et võimaldadaneil reageerida professionaalselt kõikidele naistevastase vägivalla juhtumitele.

Tahaksin tänada volinik Malmströmi, kuigi ta enam siin ei viibi, valitsusvälisteorganisatsioonide rahastamise ja toetamise eest naistevastase vägivallaga võitlemiseks.Samuti tahaksin meelde tuletada, et majandus- ja finantskriisi ajal on vägivallajuhtumidisegi veelgi levinumad. Seega ei saa me vähendada selle valdkonna rahastamist.

Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Kuigi oleme juhtinud mituaastakümmet tähelepanu naistevastasele vägivallale ja nende õiguste rikkumisele, ei oleosutunud võimalikuks peatada seda taunitavat kuritegevuse vormi. Erinevad naistevastasevägivalla vormid ei kahjusta mitte üksnes naisi, vaid ka nende perekondi. Sageli kaotabpereelu oma mõtte, milleks on turva- ja kindlustunde pakkumine. Lapsed, kes seisavadkodus silmitsi vägivallaga, on samuti ohvrid. Seega peame pöörama Euroopa tasandiltähelepanu naiste ja laste võimalikule kokkupuutele koduvägivallaga.

Vanemate või füüsiliselt või vaimselt nõrgemate naiste puhul on probleemiks enesekaitseja nende huvide kaitsmine on veelgi keerulisem. Samuti puutuvad naised kokku soopõhistevägivallaaktidega isikuvabaduste rikkumise erinevate vormide kaudu, sest näiteks


inimkaubandus, eriti seksuaalsetel eesmärkidel, on üks kõige tõsisemaid kogu ühiskondamõjutavaid probleeme.

Seega on oluline nõuda veel tõhusamaid kriminaalsüüdistusi ja tagada, et neile järgnevadkaristused peegeldavad kuriteo tõsidust. Vaja on võtta meetmeid nende tõsiste inimõigusteja -vabaduste rikkumiste ennetamiseks ja Euroopa naistele väärika elu tagamiseks.

Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Tahaksin keskenduda kahele punktile:naistevastane vägivald ja meeste roll hotellitöötajatena.

– 25% vägivalda kogenud naistest on täiesti lubamatu hulk. Minu arvates vihjab seevajadusele noormeeste haridusprogrammi järele, eriti viharavis ja naiste austamisel, etmõte tõsta naise vastu kätt oleks täielik tabu, mitte norm, nagu tihti näidatakse filmides,mõnedes kultuurides ja, kahjuks näib nii, mõnedes kodudes.

Teisena tahaksin nimetada meeste rolli hotellitöötajatena. Põhjus, miks ma seda ütlen, onsee, et minu sõber, kaunis noor tütarlaps Michaela Harte tapeti oma mesinädalatelMauritiusel, kui ta sattus peale hotellitöötajatele, kes röövisid tema tuba. Kui oleks olnudvastupidi, et mees satub peale naissoost töötajatele, oleks tema võimalus surma saada olnudpalju väiksem. Tuleb hinnata seda riski ja tõenäosust. Tuleb hinnata kogu meeste ja nendetubadesse pääsu, eriti naiste tubadesse pääsu küsimust.

Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Tunnen heameeltmeie esimehe Eva-Britt Svenssoni raporti üle, milles rõhutatakse vajadust vaadata kõikivägivallavorme kriminaalkorras karistatava kuriteona.

Üldiselt hindan ma väga seda, et Euroopa Liit koosneb riikidest, millel on mitmekesised jaerinevad rahvuskultuurid ja traditsioonid, kuid olen šokeeritud, kui erinevalt suhtutaksevägivalda.

Võtame ühe näite: Vägistamine. Kuigi see on igal pool kriminaalkorras karistatav, ei oleseda kõigis liikmesriikides ühtemoodi määratletud. Lätis abielusisest vägistamist lihtsaltei eksisteeri. Maltal ei ole olemas vägistamist, kus üks mees vägistab teise. Slovakkias eipeeta vägistamiseks vägistamist mingi esemega. Seega peitub kõigi nende mõiste taga naisi,mehi ja lapsi, kelle elud on purustatud. Kuritegude mõiste alatähtsustamine tähendabohvrite ja nende kannatuste alatähtsustamist. Seetõttu kutsun komisjoni üles kiiremaskorras töötama välja tõhusa tegevuskava kõigi vägivallavormide vastu.

Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Arutelu käigus sai väga selgeks, etnaistevastane vägivald ei ole tühine õigusrikkumine; see on ilmselgelt inimõigusterikkumine. On juba öeldud, et mõnikord on isegi lapsed naistevastase vägivalla kaudsedohvrid. Nad võivad olla isegi naistevastase vägivalla otsesed ohvrid, sest kahtlemata onsurnultsündide ja nurisünnituste peamiseks põhjuseks naistevastase vägivalla mõjud.Küsimus pole ainult koduvägivallas; on olemas ka pealesunnitud prostitutsioon, aumõrvad– kus pole tegelikult mingit pistmist auga – inimkaubandus, suguelundite moonutamineja veel palju muud.

Olen väga tänulik Eva-Britt Svenssonile, kelle raporti ajendiks oli praegusel juhul pealeselle, et võrdõiguslikkust käsitlevas raportis märgiti, et naistevastase vägivalla tõttu onsuurde ohtu seatud ka võrdõiguslikkus, ka see asjaolu, et Lissaboni lepingu kaudu on meilnüüd võimalus jõustada direktiiv ja kehtestada ühtne õigusraamistik Euroopas. Seda onhädasti vaja, et saaksime siin teha märkimisväärseid edusamme, sest tegemist on piiriüleseEuroopa probleemiga, millega peame võitlema.


Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Naistevastasel vägivallal on paljuvorme ning see on endist viisi rahvusvaheline probleem, millega rahvusvaheline üldsus eiole siiani suutnud toime tulla. Vägivalla kasutamine seab ohtu selle ohvrite tervise, väärikuse,turvalisuse ja iseseisvuse. Selle tagajärjel on vägivallaohvriks langenud naiste võimalusedosaleda ühiskondlikus ja tööelus piiratud.

Peale selle on naistevastane vägivald ka sotsiaalne probleem, kui mõelda näiteks tervishoiu-ja õigusvaldkonna kuludele. Naised on kõige suuremas ohus kodus nelja seina vahel. Naistevigastuste kõige levinum põhjus on koduvägivald.

Naistevastane vägivald mis tahes kujul ei ole tühine õigusrikkumine. EL peab alla kirjutamaka ÜRO naiste diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise konventsioonile.

Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kui inimene puutub kokku mistahes vägivallavormiga, on sellel kaugeleulatuv hävitav mõju perekonnale ja ühiskonnalening eriti väärib see hukkamõistu, kui seda pannakse toime naiste ja laste vastu. Ent minuarvates tekitab ärevust see, et koduvägivalda peetakse nurisünnituste ja surnultsündidepeamiseks põhjuseks, ning seetõttu nõuan, et füüsilise vägivalla tõhusaks likvideerimiseksja ennetamiseks rakendataks kõiki olemasolevaid kriminaalõiguslikke vahendeid.

Tahaksin juhtida tähelepanu tungivale vajadusele kaitsta naisi, eriti vaeseid naisi, nnsurrogaatemaduse eest. Solidaarsuse ettekäändel seab surrogaatemadus naised füüsiliseärakasutamise ja isegi väärkohtlemise ohtu, mis on otseses vastuolus inimeste kehade jakehaosadega kauplemise keeluga. Niimoodi kahjustatakse naise väärikust, intiimsust jakeha ning neist saab rahvusvahelise inimkaubanduse turul ebaausate rendilepingute ese.

Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Kuigi naistevastane vägivaldon maailmas kõige levinum, karistatakse selle eest endiselt kõige vähem, olenemata sellest,kas see pannakse toime konfliktipiirkondades või demokraatlikes riikides. Kogu maailmason piirkondi, kus naistevastane vägivald esineb kõikides vormides: vägistamine,seksikaubandus, sundabielu, surm, inimrööv usulistel või kuritegelikel põhjustel,pealesunnitud prostitutsioon, rääkimata peresisesest või endiste partnerite poolsestvägivallast. Lisaks sellele väheneb pidevalt vägivallaohvriks langenud tütarlaste vanus.

Minu arvates peaksid liikmesriigid tegema ELi tasandil täiendavaid jõupingutusi selleks, etesitada laialdane riiklik statistika, mis hõlmab suurel määral soolist vägivalda, ningparandada ka selleteemaliste andmete kogumist, eesmärgiga leida kõige sobivamadlahendused süüdlaste karistamiseks.

Samuti pean kasulikuks ettepanekut rajada Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiosana naistevastase vägivalla vaatluskeskus tihedas koostöös Euroopa Liidu PõhiõigusteAmetiga.

Norica Nicolai (ALDE). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin variraportöörina õnnitledaraportööri käesoleva raporti puhul ja ma tõstataksin ainult kaks küsimust.

Minu arvates on meil aeg teha selle teema pealiskaudsest lähenemisest enamat, sest statistikapuudumine, liikmesriikides ühtsete määruste puudumine, kuidas neid tegusid kuritegelikukstunnistada, ja üldistest märkustest edasi mineva huvi puudus kinnitavad, et tegemist ontõesti teemaga, mida Euroopa Liidus käsitletakse pealiskaudselt. Seepärast on direktiivvajalik.

Kahjuks ei ole majanduslikke kulusid ei selles raportis ega teistes selleteemalistesdokumentides kuigi põhjalikult analüüsitud. Seepärast kaasnevad selle teemaga, mida


praegu süvendab majanduskriis, riigieelarves üsna märkimisväärsed rahalised kulud, misulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Ma leian, et meil on aeg neid kulusid arvuliseltnäidata ja püüda reageerida sellele olukorrale rahaliste vahendite kõrval ka selle probleemilahendamiseks sobivate õiguslike vahendite abil.

Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Ma avaldan raportöörile tunnustustsuurepärase töö eest. Olen uhke selle üle, et ma kirjutasin Ungaris umbes 15 aastat tagasikaks esimest raamatut naistevastasest vägivallast kui nähtusest. Vähem uhke olen selle üle,et sestsaadik ei ole selles valdkonnas midagi tehtud. On tõsi, et ühtset ELi määrust ei oleega saa olla, kuid ennetus- ja hooldusprogrammidele kulub palju Euroopa maksumaksjateraha.

Tahaksin esitada eeskätt volinikule küsimuse selle kohta, kuidas kontrollitakse nende rahaasjakohast kulutamist. Mul on ettepanek: valitsustelt järelepärimise asemel küsigekuritarvitatud naistelt, näiteks naistelt, keda on kuritarvitatud ja viidud varjupaika, tuleksküsida saadud abi kohta ja selle kohta, kuidas ametivõimud on üldiselt nende juhtumitessesuhtunud, või Budapesti või nt Amsterdami tänavatel kannatavatelt tütarlastelt ja naistelt,kes loodavad põgeneda prostitutsioonipõrgust, tuleks küsida, millist abi nad on riigilt võivalitsuselt saanud.

Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Nagu on ka raportis jubaselgelt öeldud, tuleb naistevastase vägivalla vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi toetadakahel rindel: liikmesriigi tasandil ja otseselt Euroopa Komisjoni hallatavate meetmete japrogrammide kaudu.

Minu arvates on ülimalt tähtis jätkata Daphne programmiga ja julgustada osalemaliikmesriike, kes seisavad silmitsi niisuguse vägivallavormi sagenemisega praeguses raskesmajanduslikus olukorras. Tänapäeval seisavad paljud inimesed silmitsi psühholoogilisteprobleemidega, mis mõnikord vallandavad vägivalla. Oluline on koolitada Euroopa Liidupolitseiasutuste töötajaid, mis looks aluse sellele, et uurimistööd tehakse nõuetekohaseltning ollakse hästi kursis probleemi ja sellega, kuidas vägivald naistele mõjub. Seda aspektitoetatakse ka Stockholmi programmi osana.

Lõpetuseks, poliitilisi jõupingutusi tuleb toetada rahaliselt ja Daphne programm võib luuaselleks sobiva raamistiku.

Evelyn Regner (S&D). – (DE) Austatud juhataja, volinik! Mis puutub võrdõiguslikkusegaseotud küsimustesse, siis Euroopa Liit oli ja on esiplaanil; samuti on ta naistevastase vägivallavastu võitlemisel esiplaanil.

Probleemi kohutava olemuse kõrval on naistevastane vägivald ka kulukas. Raporti kohaselttoob niisugune vägivald igal aastal kaasa kulusid 33 miljardi euro ulatuses. See peakskõigutama nende enesekindlust, kelle arvates kaasneb praegu kehtestatud meetmepaketigaloomulikult ka kulu. Ent see meetmepakett on vajalik. Politseinike, kohtunike jameditsiinitöötajate koolitamine – kõik see on kirjas raportis, ja samuti tahaksin õigustatulttänada raportööri selle eest.

Ent ma näen üht tilka tõrva meepotis ja tahaksin selle välja tuua. Erilist tähelepanu tulekspöörata ka vägivallale töökohal. Oluline on ka see probleem konkreetsemalt sõnastada.

Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Nähes meediaväljaannetes lugusidvigastatud naistest ja lastest, küsime endalt alati, kuidas ei ole neid ümbritsevad inimesednii kaua asjast midagi teadnud. Seetõttu on vaja, et komisjoni kavandatud koduvägivalla


vastu võitlemise strateegia sisaldaks konkreetseid diagnoosimise mehhanisme, mis onkohustuslikud tervishoiuasutustele ja ka sotsiaaltöötajatele, võimaldades pakkuda ohvriteletõeliselt kiiret abi. Usurituaalidest ajendatud vägivalla eest tuleb karmilt karistada ning seeja teadlikkuse kultuur, mis hõlmab kohtunike koolitamist, toob kaasa nulltolerantsiühiskonnas, kus esineb naistevastast vägivalda, sealhulgas naiste suguelundite moonutamist.Strateegia peaks käsitlema ka tasuta õigus- ja sotsiaalabi osutamist vägivallaohvritele.Tahaksin tänada Eva-Britt Svenssonit väga põhjaliku raporti eest, aga ma hääletanpõhjenduse J vastu, sest see soodustab naiste õigust tappa oma looteid, ja ma ei nõustusellega.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Soovin tänada lugupeetudparlamendiliikmeid selle väga olulise arutelu eest kahtlemata paljude meist jaoks vägaolulisel teemal. Tahaksin jällegi tänada raportööri olulise raporti eest ja ka variraportööre.

Nagu ütlesin oma sissejuhatuses, kavandame tervet hulka selleteemalisi meetmeid. Ohvriõiguste pakett on muidugi ülimalt oluline ja see saabub järgmisel kuul. Samuti hõlmabpoliitika üldise võrdõiguslikkuse ennetusprogramme ja teadlikkuse suurendamist Ühtlasijälgime väga tähelepanelikult Euroopa Nõukogu naistevastase ja koduvägivalla ennetamiseja sellega võitlemise konventsiooni praegust lõplikku vormistamist selleks, et – siis, kuisee on valmis – teha nõukogule ettepanek, et Euroopa Liit sellega liituks, misjärel muutukssee õiguslikult siduvaks Euroopa Liidu pädevusse kuuluvates valdkondades.

Tahaksin ka nimetada kaht muud ettepanekut, mille olete vastu võtnud: näiteks sisaldabinimkaubandusega võitlemist käsitlev direktiiv palju ennetusmeetmeid, kuid ka abi ohvritele,seksuaalsetel või muudel eesmärkidel inimkaubanduse ohvriks langenud naistele ja lastele.Ka varjupaigapaketi erinevates osades pööratakse erilist tähelepanu haavatavatele inimestelevarjupaigamenetlustes, nt seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistele.

Nagu te kõik olete kirjeldanud, on probleem tohutu ja on kahetsusväärne, et iga päev onmeie Euroopa Liidus naised ja tütarlapsed hirmul. Nad kardavad vägivalda, vägistamist jaseksuaalset kuritarvitamist ning tihti inimeste poolt, keda nad üle kõige armastavad, kedanad peaksid saama kõige enam usaldada – abikaasad, partnerid. Me peame tegutsema, japeame tegutsema seal, kus võime näha konkreetseid tulemusi. Kahtlemata on see üks kõigehirmuäratavamatest inimõiguste rikkumistest.

Ma tahaksin õnnitleda neid üksikuid, kuid siiski vapraid mehi, kes osalesid sellel arutelul,sest naistevastane vägivald ei ole naiste probleem: see on inimõiguste probleem. Tulemusisaame siin saavutada vaid siis, kui töötame selle hirmuäratava nähtusega võitlemisel koos,mehed ja naised. Me peame koos töötama: me peame saavutama Euroopa, kus naised jatütarlapsed ei pea kartma vägivalda lihtsalt seetõttu, et nad on „valest soost”.

Eva-Britt Svensson, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada omakolleege arutelu käigus öeldud väga tarkade sõnade eest ja eelkõige kindlameelsuse eest,mille tunnistajaks ma saan olla, et kõik mu kolleegid peavad võitlema selle vägivalla vastu.Tahaksin öelda komisjonile, et ootame pikisilmi kuriteoohvrite paketti, mis toetaks ohvreidveelgi, kuid vajame selle vägivallaga võitlemiseks ka direktiivi. Ei ole vaja nõustuda igaselles raportis kasutatud sõnaga, kuid oluline on hääletada selle poolt, millega antaksekomisjonile kindlalt märku, et me vajame direktiivi. Oluline on näidata kõigile vägivaldsetessuhetes olevatele naistele, et nad ei peaks häbi ega süüd tundma. Raporti poolt hääletadesnäitame, et süüks on nende suhtes toime pandud kuritegu. Nad ei tohi tunda süüd ega häbi.


Lõpetuseks tahaksin öelda, et palju naisi on hakkama saanud tänu ühiskonnajõupingutustele ning naiste varjupaikade ja organisatsioonide tööle. Praegu on viimaneaeg, et need inimesed ja organisatsioonid ei peaks üksi võtma endale vastutust aidata naisedvälja olukorrast, milles paljud neist elavad. On oluline, et murraksime vaikuse ja näitaksime,et neid haavatavaid inimesi toetatakse. Samuti tahaksin rõhutada, kui oluline on näidata,et tegemist on kõiki sotsiaalseid rühmasid puudutava probleemiga. Puuduvad konkreetsedmõjutatud rühmad; seda leidub kogu ühiskonnas. Ma palun oma kolleegidel edastadasõnumi, et enam ei aktsepteerita seda, et naised peavad elama sellises olukorras. Naisedsaavad luua hea elu endile ja oma lastele, kuid selleks vajavad nad ka meie, valitud esindajate,toetust. Veel kord tänan kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid suure kindlameelsuse eest.Koos saavutame edu selles võitluses.

Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 5. aprillil 2011.


Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Ma soovin avaldada toetust kõnealusele raportile jaselle soovitustele. Uurimustest nähtub, et olukord minu kodumaal Iirimaal peegeldab koguEuroopas kogetud probleemi. 2005. aastal leidis Riiklik Kuritegevusnõukogu, et iga seitsmesnaine Iirimaal on kogenud oma partneri poolset ränka füüsilist, seksuaalset võiemotsionaalset vägivalda. 2009. aastal sai minust Dundalki linnas asuva kirdepiirkonnavägistamisohvrite kriisikeskuse (Rape Crisis North East) esimene saadik. See on üks paljudestIda-Iirimaa tugi- ja nõustamisteenistustest, mis annab olulist abi seksuaal- ja koduvägivallaohvritele, kuid see peab toime tulema väga rasketes rahastamisoludes. Oluline on see, etliikmesriikides tehtavate teadusuuringute rahastamist suunaks EL, et meil oleks probleemiulatusest täielik ja täpne ettekujutus. Ent samuti tuleb toetada valitsusväliseidorganisatsioone ja liikmesriikide valitsusi, et suurendada teadlikkust seksuaalvägivallamõjust ja tagajärgedest, olgu see kas koduvägivald, vägistamine või inimkaubandusseksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Peaaegu veerand Euroopa naistest on kannatanudfüüsilist vägivalda vähemalt korra ja rohkem kui kümnendik on kogenud seksuaalvägivalda.Majanduskriis on oma sotsiaalsete tagajärgede tulemusena olukorda halvendanudtingimustes, kus vaesus ja hariduse puudumine on soolist vägivalda soodustavad tegurid.Seepärast leian, et selle probleemi põhjuste suhtes on vaja võtta kooskõlastatud meetmeidkoos õigusaktide ühtlustamise ja tihedama õigusalase koostööga liikmesriikide vahel,eesmärgiga teha tõhusamat uurimistööd.

Naistevastase vägivalla lõpetamiseks on ELi liikmesriikidel kohustus algatada kiiremaskorras mõni järgmistest meetmetest: teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad,varjupaikade rajamine ohvritele, hädaabinumbri kasutuselevõtmine ELis kohese abi jatoetuse andmiseks väga haavatavatele naisterühmadele, nt immigrandid javarjupaigataotlejad.

Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – 2008. aastal, mil olin Läti Parlamendi liige, esitasinLäti Vabariigi kriminaalseaduse muudatusettepaneku, millega karmistatakse vastutustnaistele ja lastele tekitatud koduvägivalla eest. Kahjuks ei läinud see muudatusettepanekläbi. Erikomisjoni kohtumisel, mil arutati muudatusettepaneku üle, käitusid Läti Parlamendiliikmed rõõmsameelselt. Seetõttu jäävad peredes laste ja naiste „kerged” vigastusedkaristuseta. Tavaliselt juhtumeid ei uurita ja mõnikord keelduvad politseinikud ohvritelt


avaldusi vastu võtmast. Läti Vabariigis ei reguleeri naiste kaitsmist koduvägivalla eesttõhusad vahendid. Läti ametivõimud, valitsus, sulevad silmad ilmselgete rikkumiste ees jaei kavatse õigusakte korrastada. Selle raporti taustal palun kõigil Euroopa Parlamendiliikmetel pöörata tähelepanu Lätis toimuvale seadusetule käitumisele naiste suhtes.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) See võib aset leida kõikjal: tänaval, metroos,kellegi kodus – naised ja lapsed ei saa end kuskil rünnakute eest täiesti turvaliselt tunda.Ühiskonnas esinev nüristav ebamoraalsus peaks panema meid järele mõtlema. Üha rohkempeetakse normaalseks tegeliku vägivalla algstaadiume, nt paljude sisserändajate igapäevastpealetükkivust, nilbeid märkusi ja ahistamist Lääne naiste suhtes. Hoolimatus naiste vastujõudis haripunkti, kui Saksamaa kohtunik viitas oma moslemi lahutusasjas tehtud otsusesabielumehe õigusele kehaliselt karistada kui otsustavale tegurile. Rände võimaldamisegaon EL sisse toonud probleeme igast maailma riigist, kaasa arvatud aumõrvad, sundabieludja koduvägivald patriarhaalses perekonnakorralduses. Kultuuri, usku ega traditsiooni eitohi kasutada vägivalla õigustamiseks. Ainult nii on võimalik lõhkuda vägivallaspiraal.Statistika ei anna teavet selle kohta, mil määral on koduvägivalla juhtumite registreeritudkasv seotud ohvrite suurema valmisolekuga enda eest seista või kui suur osa neist onsisserändajad. Fakt on igatahes see, et naiste varjupaikades on registreeritud suur hulksisserändajaid. Samuti on fakt see, et me peame lõpetama võltsheategija mentaliteedi, missuhtub leebelt usulisel või kultuurilisel ajendil toime pandud kuritegudesse.

Tiziano Motti (PPE), kirjalikult . – (IT) Minu kohustus kaitsta vägivalla all kannatavaidnõrgemaid ja naisi sunnib mind hääletama õigusaktide poolt, millega tagataksevägivallaohvrite kaitse. Sarnaselt lastega on naised teatud kontekstis meie ühiskonna eritihaprad liikmed. Seetõttu on minu arvates oluline tagada suurem kaitse naistele, kes väidavad,et on kannatanud vägivalda. Seega olen tasuta õigusabi andmise poolt vägivallaohvrikslangenud naistele. Ma tean, et on olemas oht ebavõrdsuseks, kui vägivallas alusetultsüüdistatud mehed peavad tasuma kohtukulud, samal ajal kui nende süüdistajatele antakseõigusabi. Olen selle üle hoolega järele mõelnud. Arvan siiski, et vägivalla, kaasa arvatudperevägivalla juhtumite arv peaks kaasa tooma selle, et oleme nende poolt, kes kannatavadkõige tõsisemat kahju toetuse puudumise pärast: vägivalla all kannatavad naised onstatistiliselt palju suuremas ülekaalus kui üksikud kurjategijad, kes kasutavad ära süsteemisüütutest meestest jagu saamiseks. Peksasaanud naistel on raske kaebust esitada; tasutaõigusabi julgustaks ohvreid ja aitaks vähendada karistuseta jäänud juhtumite arvu.

Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. – (FR) Naistevastasest vägivallast rääkides puuduvadmeil sageli andmed, statistika ja suundumused. Üle kõige vajame seda, et Euroopa tasandiloleks võimalik seda nähtust mõõta, et mõista probleemi ulatust. See aitab meil pareminikäsitleda vajadusi ja ennetada seeläbi vägivallajuhtumeid, aidata ohvreid ja ravida haavu.Me ei tohi kunagi ohvreid ära unustada. Olenemata sellest, kas me räägime seksuaalsestkuritarvitamisest, naistega kaubitsemisest prostitutsiooni eesmärgil, koduvägivallast võiisegi kultuurilise mõõtmega vägivallast – pean siin silmas naiste suguelundite moonutamistja sundabielusid – on need ikkagi tõsised kuriteod. Peame välja tulema üldise Eurooparaamistikuga, et kaitsta naisi sellise vägivalla eest. Me ei tohi olla nii erutatud mõttest muutaEuroopa naiste kaitsjaks. Me vajame Euroopa õigusraamistikku, mille abil rakendadakonkreetseid meetmeid, näiteks hädaabinumber ja koolitusprogrammid politseinikele,kohtunikele ja õpetajatele. EL peab välja pakkuma lahendused Euroopas, kuid rahvusvaheliseosalejana peab ta laiendama oma tegevust väljapoole oma piire.

Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Kahjuks pole naistevastast vägivalda Euroopas jamaailmas tervikuna suudetud peatada, hoolimata sellest, et Euroopa Liit ja ÜRO on


kuulutanud naistevastase vägivalla võitluse oma prioriteediks. Tõsi, on toimunud teatudedasiminek ning inimeste teadlikkus on mõnevõrra suurenenud, kuid Euroopa Liidu uuedpoliitilised prioriteedid on hädavajalikud selleks, et hoogustada naistevastase vägivallavõitlust ning saavutada meie ühised eesmärgid, et naised ja lapsed ei peaks tundma pidevathirmu langeda vägivalla ohvriks. Lissaboni leping loob selleks ka õigusliku pädevuse. Peanäärmiselt oluliseks, et Euroopa Liidu õigusaktides pöörataks senisest enam tähelepanu justlähisuhete vägivallale, sest tegemist pole sugugi eraasjaga. Kahjuks kardavad ohvrid liialtoma perekonna maine ning õigustatult oma turvalisuse ja majandusliku sõltuvuse pärast,mistõttu ei pöördu nad õiguskaitseorganite poole. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu suunataka ohvrite tugisüsteemi arendamisele ning ühiskonnas valitsevate tabude kummutamiseleehk parandada inimeste teadlikkust. Ohvriabi peab olema reaalne ja garanteeritud.Probleemiks on kindlasti vägivalla ohvriks langenud naiste ja laste jaoks mõeldudvarjupaikade vähesus Euroopas, mistõttu on eesmärk rajada üks kuriteoohvrite varjupaik10 000 elaniku kohta igati mõistlik ja vajalik. Selleks, et tagada paremini vägivalla jatagakiusamise eest põgenevate naiste kaitse, isegi kui nad vahetavad elukohta Euroopapiires, on oluline rakendada Euroopa lähenemiskeelu direktiiv.

Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Naistevastasel vägivallal on mitmeid vorme,alates psühholoogilisest survestamisest ja vaimsest vägivallast vägistamise, seksuaalvägivallaning täiesti ebaseadusliku ja vastuvõetamatu jätkuva naistega kaubitsemise ja nendekuritarvitamiseni julmade prostitutsioonijõukude poolt. Sageli need jõugud tüssavadpeamiselt noori naisi ja sunnivad neid siis töötama prostituutidena. Paljud on viidudenesetapuni, et teha lõpp sellele õudusunenäole. Peame lähemalt uurima inimkaubandusegategelevate jõukude lähtekohaks olevaid riike, kus kaubitsejad ostavad valitsusametnikeltvaikimist ja nõusolekut, muutes need riigid inimõiguste rikkumiste paradiisiks. Kõnealustejõukudega saaks võidelda rahvusvahelise koostöö abil sihtkohaks oleva ELi ja ebaseaduslikejõukude lähtekohaks olevate riikide vahel. Kutsun komisjoni üles võtma sellekohaseidmeetmeid. Ilmselgelt on naiste õigustega tegelevatel organisatsioonidel vaja selles sektoristõesti palju tööd ära teha.

Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) See raport on viimastel kuudel Euroopalähenemiskeelu ja inimkaubanduse vastu võitlemise direktiivi järel kolmas panusnaistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. Kahtlemata on naistevastane vägivald tõsineprobleem kõigis ühiskonnarühmades. Raportis toodud andmetest ilmneb, et iga neljasnaine on kogenud täiskasvanueas füüsilist vägivalda ning üle kümnendiku naistest onolnud seksuaalvägivalla ohvrid. Need on murettekitavad arvud, mille taga peituvadkonkreetsed elulood. Samal ajal otsib abi ainult iga kümnes vägivallaohver. Selle põhjusekson see, et paljud neist ei tea, kuidas olukorraga toime tulla. Naistevastasel vägivallal ontohutult hävitav mõju, ja mitte ainult naistele – see toob negatiivseid tagajärgi ka neidümbritsevatele inimestele ja eriti lastele. Ma toetan ettepanekuid, mille eesmärk onsuurendada teadlikkust ja koolitada inimesi, kes võivad oma töö käigus sellevägivallavormiga kokku puutuda. Samal ajal on vajalik tagada ohvritele ka parem hoolitsusja abi. Samuti tunnen heameelt raporti üle, sest ühiskonnale on vaja saata selge ja kindelsõnum, et vägivalda ei sallita.

Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult. – (PL) Inimõigused ja sooline võrdõiguslikkuskuuluvad ELi prioriteetide hulka. Kuna naistevastane vägivald on julm inimõigusterikkumine ja üks peamistest soolise võrdõiguslikkuse teel seisvatest takistustest, peaks sellenuhtluse vastu võitlemisest saama meie peamine eesmärk. Naistevastasele vägivallalelähenemine on riikide õigusaktide kohaselt erinev. Mõnedes liikmesriikides, näiteks


Hispaanias, on selles valdkonnas hästi läbimõeldud õigusnormid. Mõnes riigis ei ole neidüldse. Märkimisväärseid erinevusi esineb ka üksikute liikmesriikide naistevastase vägivallaeest süüdimõistmise määras. Pidades silmas liikmesriikide õigusnormide mitmekesisustja sageli piiratud mõju rahvusvaheliste õigusnormide jõustamisele seoses vägivalla vastuvõitlemisega, muutub üha ilmsemaks vajadus probleemiga seotud selgete ja siduvateõigusnormide järele ELi tasandil. Hulk ELi meetmeid tuleb kokku võtta ja esitada ühtseskõikehõlmavas strateegias, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivallaga kogu ELis.Kõnealune strateegia peaks olema kooskõlas teiste rahvusvaheliste algatustega ningpõhinema olemasolevatel ELi programmidel ja liikmesriikide parimatel tavadel. Töö ühisevägivallavastase direktiivi kallal peaks lõpule jõudma Euroopa Parlamendi praeguse ametiajajooksul. Seda on vaja, et enam kunagi ei saaks öelda, et Euroopa Liidus on isegi lehmadparemini kaitstud kui naised.

Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Oleme kõik teadlikud naistevastasestvägivallast ja arutleme selle üle, kuid mis puutub selle likvideerimisse või sellele lõputegemisse, on tulemused kehvad. Vägivald mõjutab naisi eri eluetappidel lapsepõlvesttäiskasvanuks saamiseni. Seda tuleb ette koolis, tööl, eakaaslaste seas, avalikus kohas ja kaera-/pereelus või koos partneriga elades. Sellel on palju vorme – füüsilisest ja seksuaalsestvägivallast vaimse ja sotsiaalse ning isegi majandusliku vägivallani. Seda on kogenud erinevaharidustausta, sotsiaalmajandusliku staatuse, etnilise ja usulise kuuluvusega naised ningnii linna- kui ka maapiirkondadest pärit naised. Seda tuleks siiski rõhutada, et naistevastanevägivald on probleem, millega me kõik peame tegelema. Selle kõrvaldamiseks ei ole vajaüksnes aktiivseid institutsioone, vaid ka aktiivseid inimesi – mehi ja naisi, kes ei pigistasilmi kinni selle meie ühiskonna ebameeldiva nähtuse ees ja kes on valmis isiklikult tegelemanulltolerantsi põhimõtte rakendamisega. Üksikutel liikmesriikidel peab olema selles suuremroll, koostades naistevastase vägivallaga võitlemise tegevuskavasid, suurendades meediateadlikkust ning võttes vastu konkreetseid kriminaalseadusi ja meetmeid.

Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Kahjuks, hoolimata kõigist meiejõupingutustest on Euroopas naistevastane ja muu vägivald endiselt suur probleem.Vägivaldseid kuritegusid pannakse toime kõigis liikmesriikides ja need mõjutavad inimesikõigist ühiskonnakihtidest. See tähendab, et selle probleemiga võitlemine ja selle ohvriteleantav abi peavad olema mitmekülgsed. Sellist tüüpi vägivalla ennetamiseks on olulinetoetada perekondi ja tagada nende harmooniline areng. Naistevastase vägivallaga seotudkuritegude kohta arvan, et tasub kaaluda ühtse Euroopa hädaabinumbri kasutuselevõtmist.Sinna saab helistada abi saamiseks või niisugusest kuriteost teadaandmiseks. ELi eesmärkpeaks olema tagada, et naistevastase vägivalla eest määratakse karmimaid karistusi, eritiseksuaalvägivallaga seotud kuritegude korral. Sageli sööbivad sellised kuriteod naiste mällupaljudeks aastateks, tekitades neile kannatusi ja mitte lastes neil normaalselt elada. Samution vajalik kehtestada samal ajal ohvriõiguste parem kaitse kriminaalmenetluses. Raportisnimetatud põhiküsimus on prostitutsiooni ja naistega kaubitsemise probleem. Et sellisetavaga tõhusalt võidelda, on vaja üleeuroopalist kokkulepet, mis ei hõlma ainult ELiliikmesriike, vaid ka EList väljaspool asuvaid riike.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLIasepresident

18. Parlamendi koosseis (vt protokoll)


19. ELi reageerimine rändevoogudele Põhja-Aafrikas ja Vahemere lõunapiirkonnas,eelkõige Lampedusal – Ebastabiilsusest tulenevad rändevood: ELi välispoliitikareguleerimisala ja roll (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– komisjoni avaldus ELi reageerimise kohta rändevoogudele Põhja-Aafrikas ja Vahemerelõunapiirkonnas, eelkõige Lampedusal,

– Fiorello Provera väliskomisjoni nimel esitatud raport ebastabiilsusest tulenevaterändevoogude kohta: ELi välispoliitika reguleerimisala ja roll (2010/2269(INI)(A7-0075/2011).

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Mõni lugupeetudparlamendiliige võib olla minust tüdinenud, kuid minu arvates on see ühisarutelurändevoogude üle väga õigeaegne. See on nii ELi välispoliitika rolli ja reguleerimisala üldinearutelu, nagu kirjeldati härra Provera raportis, kui ka võimalus teavitada teid sellest, kuidasEL reageerib kriisile Vahemere lõunapiirkonnas.

Kõigepealt lubage mul tänada Fiorello Proverat suurepärase raporti eest, mida lugesin suurehuviga. See on väga õigeaegne aruteluteema, nagu on ka roll, mille ELi välispoliitika peaksvõtma seoses rände keerukuse ja mitmetahulisusega.

Alustuseks lubage mul kirjeldada ELi Vahemere lõunapiirkonna kriisile reageerimise teatudelemente ja seejärel üle minna ELi välispoliitika üldisema rolli juurde. Nagu te kõik teate,seisame Vahemere lõunapiirkonnas silmitsi olukorraga, mis on viimastel nädalatel seosesasjaomaste rändevoogudega muutunud väga kriitiliseks. Põhja-Aafrikas ja Liibüasasetleidnud muutuste algusest on ümber asunud rohkem kui 400 000 inimest. Enamikneist inimestest on kolmanda riigi kodanikud, kes on tulnud Tuneesiasse või Egiptusesse.Enamik neist on oma kodumaale tagasi toimetatud, kuid paar tuhat on endiselt seal ja matulen nende juurde mõne aja pärast tagasi.

Umbes 20 000 sisserännanul, peamiselt Tuneesiast ja vähemal määral teistest Aafrikariikidest, on õnnestunud ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda, jõudes Lampedusa jaMalta rannikule. Seetõttu on need kaks saart suure rändesurve all. Euroopa Liit on jubareageerinud neile tõsistele, ent erinevatele väljakutsetele tõhusalt ja kiirelt, võttes kolmkonkreetset meedet. Esiteks on komisjon eraldanud 30 miljonit eurot sisserändajate japagulaste Liibüa naaberriikidesse ootamatu sissevoolu tulemusena tekkinudhumanitaarhädaolukorra haldamiseks. Liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste rahastajatekahepoolselt antud rahaliste vahendite abil on olnud võimalik pakkuda ajutist peavarjusisserändajatele ja pagulastele, rahuldada nende põhivajadusi ja saata nad tagasi omapäritoluriikidesse.

Teiseks oleme reageerinud üle Vahemere suunduvatele ebaseaduslikele ja erinevatestrühmadest koosnevatele rändevoogudele. Mitme liikmesriigi abil käivitas Frontexühisoperatsiooni Hermes, et aidata Itaalial kontrollida sisserändajaid ja põgenikke vedavaidaluseid. Peale selle saatis Europol Itaaliasse ekspertide rühma, et aidata õiguskaitseasutusteltuvastada võimalikke kuritegelikke kaubitsemisvõrgustikke.

Kolmandaks on komisjon püüdnud tagada, et liikmesriigid, kes on üha suureneva pagulasteja ebaseaduslike sisserändajate voo tõttu haavatavad, suudaksid saada väga lühikesesperspektiivis hakkama sellisest ümberasustamisest tingitud finantstagajärgedega. Me olemekiiresti leidnud 25 miljonit eurot, mida saaks eraldada Välispiirifondi ja Euroopa


Pagulasfondi kaudu liikmesriikide esitatud konkreetsete taotluste alusel. Siiani on tehtudainult üks taotlus, kuid oleme valmis käsitlema veel kiireloomulisi taotlusi.

Minu arvates on niisugune kiire reageerimine olnud kõikehõlmav, ent on selge, et mepeame tegema enamat. Me peame koostama struktureerituma ja jätkusuutlikuma kava,mis hõlmaks selle nähtuse erinevaid mõõtmeid, toetudes liikmesriikide solidaarsusele jatäites täies ulatuses Euroopa Liidu rahvusvahelisi kohustusi.

Ma külastasin Egiptust Ungari välisministri János Martonyiga ja Tuneesiat oma kolleegi,volinik Štefan Fülega, kes vastutab naabruspoliitika eest. See oli osaliselt vastuseks EuroopaÜlemkogu järeldustele, milles paluti komisjonil teha väga aktiivselt koostööd nimetatudkahe riigiga.

Meie justiits- ja siseküsimuste nõukogu juuni kohtumiseks valmistudes kavatsen maikuusesitada komisjoni ettepanekute paketi, mis käsitleb ELi lähenemisviisi Vahemerelõunapiirkonna riikide rände, mobiilsuse ja julgeoleku valdkonnas.

Lähemal ajal tuleb võtta hulk meetmeid. Liibüa territooriumilt saabuvate pagulasvoogudejätkuva ja võimaliku suurenemise puhul kaalutakse järgmisi meetmeid: humanitaarabiandmiseks on olemas piisavad vahendid. Sellega seoses peavad rahalised vahendid olemasihtotstarbelised, et rahuldada pagulaste põhivajadusi, võimaluse korral aidata kaasa nendenaasmisele päritoluriikidesse ning toetada nende edukat sotsiaalset ja ametialasttaaslõimumist kodumaal.

Pealegi on üha rohkem Liibüast põgenevaid pagulasi kolmanda riigi kodanikud, kes elasidLiibüas pagulaste või varjupaigataotlejatena. Neid inimesi, keda on paar tuhat, ei saa saatatagasi nende päritoluriikidesse. Tuleb kaaluda ümberasustamist. Komisjon on valmis sedaprotsessi hõlbustama ning kutsub liikmesriike üles võtma vastutust ja hakkama tegelemaselliste ümberasustamise valdkonnas tehtavate jõupingutustega. Selleks on olemas rahalinetoetus, nimelt Euroopa Pagulasfondist. Seetõttu on vaja, et nõukogu ja Euroopa Parlamentpingutaksid ja jõuaksid Euroopa ümberasustamisprogrammis kiiresti kokkuleppele. Kõikkolm institutsiooni on selle poliitilises eesmärgis kokku leppinud; me peame leidmaväljapääsu sellest institutsioonilisest patiseisust.

Samuti on kiiresti vaja välja töötada Egiptust, Liibüat ja Tuneesiat hõlmav piirkondlikkaitseprogramm. Kolmandate riikidega tehtavat koostööd käsitleva temaatilise programmikohaselt on komisjonil kavas eraldada 3,6 miljonit eurot sellise programmi toetuseks.Samuti kaalutakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rühmade saatmistliikmesriikidesse, keda need ränded mõjutavad, et aidata ametiasutustel varjupaigataotlejaidkontrollida.

Lõpuks, kui ümberasustatud isikute sissevool on massiline ja kui direktiivis ettenähtudtingimused on täidetud, oleks komisjon valmis kaaluma 2001. aasta ajutise kaitse direktiivialusel ette nähtud mehhanismide kasutamist, et pakkuda viivitamatut kaitset kõnealusteleinimestele teiste ELi liikmesriikide territooriumil. Eesmärk oleks anda hingamisruumiriiklikele varjupaigasüsteemidele ja edendada vabatahtlikke solidaarsusmeetmeidliikmesriikide vahel.

Et Vahemere lõunapiirkonnast saabuvate ebaseaduslike rändajate voog on pidev ja võibsuureneda, leiab komisjon, et Frontexi kooskõlastatud ühisoperatsioon Hermes peakssaama liikmesriikidelt lisavahendeid. Frontex on valmis andma logistilist ja rahalist tugeasjaomaste liikmesriikide abistamiseks, korraldama tagasisaatmislende ja lähetama soovikorral piirivalve kiirreageerimisrühmasid.


On oluline, et Frontexi pädevust tõhustatakse kiiresti ja antakse selle käsutusse tõhusamadvahendid. Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid Frontexi asutamist käsitleva muudetudmääruse võimalikult ruttu heaks kiitma.

Samuti koostavad ELi teenistused konkreetsed projektid ja need käivitatakse varsti,partnerluses asjaomaste riikidega, alustades Tuneesiast ja Egiptusest. Eesmärk on suurendadanende suutlikkust kontrollida oma piire koostöös asjaomaste ametiasutustega; võideldakuritegelike organisatsioonidega, kes toimetavad sisserändajaid salaja üle piiri ja tegelevadinimkaubandusega; lihtsustada tagasivõtmist ning sotsiaalset ja ametialast taaslõimumist;tuvastada ja registreerida sisserändajad ja kohelda neid rahvusvaheliste standardite kohaselt,pakkudes sealhulgas varjupaika rahvusvahelist kaitset vajajatele.

Need meetmed kujutavad endast kiiret vastust olukorrale. Ent me peame rakendama kapikaajalisi jätkusuutlikke programme. Me arutasime koos oma Tuneesia ja Egiptusepartneritega mitmesugustes liikuvuspartnerluses käsitletud küsimustega seotudtöökorralduse juurutamist. See võiks olla uus, täpselt vajadustele vastav ELi lähenemisviis,mis hindab iga riiki tema saavutuste järgi ja võtab arvesse ELi üldist välispoliitikat konkreetseriigi suhtes.

Partnerlused võivad hõlmata kõike, sealhulgas viisalihtsustust teatud tingimustel jakonkreetsete kategooriate puhul, tööjõurännet, ebaseaduslike rändevoogude ennetamist,varjupaigasüsteemide loomist, tagasivõtmist, seaduste rakendamist, tagasisaatmist. Meleppisime kahe riigi siseministritega kokku töökorralduse loomises ja selle väljaselgitamises,mida saame koos ära teha.

Olen veendunud, et see ühtne ELi välispoliitiline lähenemisviis aitab luua pikaajalist süsteemirändevoogudega tegelemiseks, ja see toob mind Fiorello Provera raporti juurde.Pikaleveninud konfliktid ja humanitaarkriisid sellistes piirkondades, millest meil on juttu,on lõuna-lõunasuunalist rännet ja rännet ELi suunas õhutavad olulised tegurid. Meiepeamised üleilmsed väljakutsed nagu ränne rõhutavad igati seda, kui tähtis on välja töötadajulgeolekut, stabiilsust, kriisiohjamist ja arengut ühendav terviklik lähenemisviis.

Raporti kohaselt peab selline lähenemisviis põhinema tugeval inimõigustekesksellähenemisviisil, eriti seoses rändajate õigustega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavaterühmade olukorrale. Me jagame seisukohta, et oluline on kasutusele võtta pikaajalisemadja jätkusuutlikumad koostööprogrammid rände, liikuvuse ja julgeolekuga tegelemiseks,samal ajal kolmandate riikidega demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava edendades.

Nagu olen kirjeldanud, peaks see lähenemisviis vastama täpselt vajadustele, hinnates igariiki selle saavutuste järgi. See terviklik lähenemisviis sobib teiste poliitiliste protsessidega,nagu julgeoleku ja arengu vaheline seos, mida on nimetatud nii Euroopajulgeolekustrateegias kui ka Euroopa arengukonsensuses.

Me peame mobiliseerima kõik meie käsutuses olevad poliitilised ja rahalised vahendidseoses vaesuse likvideerimise, varajase hoiatamise süsteemide ja ennetava diplomaatia,humanitaarabi ning kriisidele reageerimisega, kaasa arvatud sanktsioonid,kriisiohjemissioonid, konfliktijärgne ülesehitustöö ning rahu kindlustamine.

Seepärast on see raport väga õigeaegne, sest EL peab praegu tegelema selle kriisiga. Ent seekujutab endast ka võimalust alustada midagi uut, võimalus toetada suurepäraseid uusidemokraatlike jõude, mis on tekkimas: valmisolek riigi reformimiseks on suur, eritiTuneesias, aga ka Egiptuses.


Rände suhtes võetud üldine lähenemisviis kui ELi rändepoliitika välismõõde peab tuginematõelisele partnerlusele kolmandate riikidega. Seda on nimetatud nii Stockholmi programmiskui ka tegevuskavas ja me esitame veel algatusi sel sügisel esitatavas rände suhtes võetudüldises lähenemisviisis. Eesmärk on sõnastada lähenemisviisi eesmärgid selgemalt jastrateegilisemalt. Selles pakutakse välja prioriteedid, põhimõtted ja konkreetsed meetmed,kuid käsitletakse põhjalikumalt ka näiteks rände ja arengu ning rände ja kliimamuutuseseost.

Ma tean, et olete kõik valmis arutama selle erinevaid elemente. See on keerukas ja vägaraske teema, mille õigesti hindamine nõuab palju aega ja pingutust. Samuti on see vägasündmustekeskne ja muutub peaaegu tundidega. Seni on komisjon püüdnud ollakonstruktiivne ning käsitleda seda teemat väga kõikehõlmavalt. Ootan huviga teie küsimusi.

Fiorello Provera, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! See kohutavaltpäevakohane algatusraport koostati esimest korda rohkem kui aasta tagasi sisserändenähtuse ja selle struktuursete põhjuste pragmaatiliseks ja tasakaalustatud hindamiseks,olenemata poliitilistest või ideoloogilistest eelarvamustest.

Me tahtsime uurida välispoliitika rolli ja selle võimet mõjutada sisserände sügavaltjuurdunud põhjuseid, lisaks humanitaar- või hädaolukorraga seotud põhjustele. Sõjad,etnilised pinged, püsiv kliimamuutus, inimõiguste rikkumised, kodaniku- jamajandusvabaduse puudumine, lokkav korruptsioon, kodanike vajaduste institutsiooniliseesindatuse puudumine, nt ametiühingud, ühendused, erakonnad: kõik need elemendidkujutavad endast Euroopa välispoliitika sekkumisvaldkonda ja nende probleemidelahendamine kõrvaldab mitmed põhjused, mis kutsuvad esile miljonite inimesteväljarändamise.

Ükski arengukoostöö poliitika ei saa olla küllalt tõhus, kui nimetatud ebastabiilsusepõhjustega rändajate päritoluriikides ei tegeleta. See hõlmab piirkondlikku koostööd niipäritolu- kui ka transiidiriigiga, sealhulgas kahepoolsete lepingute kaudu. Aastatuhandearengueesmärgid on juba väga nõudlikud, kuid kindlasti ei saavutata neid ilma poliitilisestabiilsuseta ning tõhusaid konfliktiennetus- ja rahutagamismehhanisme rakendamata.Kõnealuse poliitika üleilmne ulatus ja selle terviklik lähenemisviis nõuavad selgeid ideidja olulisi rahalisi vahendeid, mida on praegusel kriisiajal raske saada.

Seetõttu on soovitatav kooskõlastada liidu tegevusi teiste suurriikide, nt AmeerikaÜhendriikide omadega, et vältida rahastamise dubleerimist ühesugustes valdkondades võirahaliste vahendite hajumist, nagu on minevikus sageli ette tulnud. Üleilmse nähtusegapeab tegelema üleilmne poliitika. Me peame suunama sisserändajate päritoluriigiddemokraatia ja hea valitsemise juurde, tehes oma väärtused ja kogemused kättesaadavaks.

Euroopa naabruspoliitika kohaselt peaksime pakkuma majanduskava, mis suudabsuurendada tööhõivemäära, ja kaubanduskokkuleppeid, mis suudavad aluse panna tõeliselemajandusarengule, mis vastab turuseadustele. Volinik Füle ja kõrge esindaja paruness Ashtonjuhtisid loosungiga „rohkema eest rohkem” tähelepanu abi tingimuslikkuse mõistele, millekohaselt premeeritakse riike, kes asuvad kõige aktiivsemalt demokraatlike reformide jainimõiguste austamise teele. See on kooskõlas meie Euroopa väärtustega, arengut soodustavja – kui lubate – moraalselt õiglane maksumaksjate suhtes.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et Euroopa suurte rändevoogude juhtimise poliitika peakskäima käsikäes koormuse jagamise mõiste heakskiitmisega, mis on kooskõlas aluslepingu


artikli 80 kohase riigi solidaarsuse kohustusega, sest ükski riik ei suuda üksi vastu astudaulatuslikele hädaolukordadele.

Lõpuks tänan volinik Malmströmi tema toetuse eest selle raporti mõnele või mitmelepunktile ja loodan, et Euroopa suudab tõepoolest teha Itaaliaga koostööd, et tegeledanähtusega, millel on rahvusvaheline mõõde ja mis mõjutab meid kõiki.

Corina Creţu, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (RO) Austatud juhataja! Kõigepealttahaksin tänada raportööri viljaka koostöö eest selle raporti koostamisel.

Seoses konkreetse teemaga, mille üle täna arutame, ei ole inimeste väljaränne Vahemerepiirkonnast vaid selle piirkonna riikide probleem, sest kogu Euroopa Liit vastutab niisugusekiireloomulise humanitaarolukorra lahendamise eest. Tegemist on konkreetse olukorraga,mida me selle raporti koostamisel ei osanud ette näha. Arengukomisjoni arvamuse kohaseltpeaks prioriteediks olema humanitaarolukorra lahendamine ja pagulaste abistamine. Entme ei saa nõustuda väga populistlike lahendustega, millega Lampedusa elanikele lubati, etsisserändajatest vabanetakse 60 tunni jooksul. Sellele järgnesid evakueerimisedmandripiirkonda, aga pärast seda, kui sihtpiirkonnad keeldusid laagriliste majutamisest,hakati neid kodumaale tagasi toimetama.

Minu arvates on vastuvõetamatu, et Prantsusmaa ja Saksamaa on keeldunud osa pagulastevõtmisest ja et Itaalia siseminister ähvardab väljastada tähtajalised elamisload, misvõimaldaks tuhandetel sisserännanutel Euroopa Liidus ringi liikuda. Need ei oleliikmesriikide kohustustega kooskõlas olevad konstruktiivsed ega kõikehõlmavad vastused.Ei omakasupüüdlikkus ega pealesunnitud solidaarsus ei kuulu nende väärtuste hulka,millele Euroopa Liit on rajatud. Seepärast arvan, et peame võimalikult kindlameelseltnõudma dialoogi ja koostööd, et leida ühiselt lahendusi sellele tõsisele probleemile.

Franziska Keller, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. –Austatud juhataja! Ränne ei toimu ainult kõikjalt mujalt Euroopasse. Tegelikult toimubenamik rännet väljaspool Euroopat, muude maailmajagude riikide või piirkondade sees.

Praegu võtavad kõige rohkem rändajaid vastu Pakistan ja Süüria – me ei tohiks sedaunustada. Rändel on mitu põhjust: sõda, konflikt, vaesus, diskrimineerimine, vägivald jatagakiusamine, perekond, kliimamuutus ja palju muud. Me peaksime tegelema nendeküsimustega ja võitlema pigem tõuketegurite kui sisserändajate endiga. Nendetõuketeguritega võitlemiseks vajame head arengupoliitikat ja tingimuslikkusest ei ole sealeriti abi.

Me peame läbi vaatama meie arengueesmärkidega vastuolus olevad poliitikavahendid,nagu juhtub mõnikord kaubanduspoliitikas ja põllumajanduses. Ent me vajame ka headdemokraatia ja inimõiguste edendamise poliitikat. Ühendus ja liikmesriigid on minevikusteinud koostööd kolmandate riikidega rändajate peatamise suhtes ja mitte inimõigusteküsimuses. Komisjon pidas Liibüaga läbirääkimisi lepingu sõlmimise üle Liibüa toetamiseksja abistamiseks, et Gaddafi peataks rändajad. Käes on aeg seda muuta. Mul on väga heameel kuulda, et nõustute minuga selles, et peame kiiresti üle minema rohkem inimõigustelpõhinevale lähenemisviisile. Me ei tohiks unustada, et inimesed ei taha ega vaja ainultstabiilsust. Stabiilsus ilma demokraatiata ei ole jätkusuutlik toimimisviis. Stabiilsusel koosvaesusega ei ole mingeid väljavaateid. Stabiilsus on oluline, kuid ainult see üksi ei loe.

Me ei tohi sulgeda ust kogu maailma üksikutele rändajatele, kes tulevad Euroopasse. Mevajame ühtset varjupaigasüsteemi, mis tagab abivajajatele tõhusa kaitse, ja samuti peamekaitsma konfliktide eest põgenevaid rändajaid. Me vajame õiglast juurdepääsu seaduslikule


rändele, mis tagab rändajatele nõuetekohased sotsiaalõigused. Me peame leidma võimaluse,kuidas kaitsta kliimarändajaid, sest nemad peavad põgenema meie põhjustatudkliimamuutuste tõttu. Samuti peame läbi vaatama oma viisa- ja piiripoliitika inimõigusteseisukohast.

Me ei tohiks sisserändajaid karta. Nad on samasugused inimesed nagu meie, sagelimeeleheitel, otsides paremat elu, rahu ja jõukust. Kas EL pole mitte selleks rajatud?

Seega küsin komisjonilt: kas võetakse kasutusele ühtne varjupaigasüsteem? Mis juhtussinise kaardi määrusega? Ning kuidas te tagate Lissaboni lepingu artikli 208 ehk meiearengueesmärkide mittekahjustamise põhimõtte täieliku rakendamise?

Mario Mauro, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid!Kõigepealt tänan teid selle meetmepaketi kokkupanekule pühendumise eest. Minu arvateson see pakett selge poliitiline signaal, et tegemist ei ole Malta, Itaalia ega Hispaaniaprobleemiga: see on kogu Euroopa probleem.

Minu arvates vihjavad sellele liikmesriikide solidaarsuse ja Euroopa naabruspoliitika suhtestehtud märkused; humanitaarhädaolukordade, abi, kodumaale tagasisaatmise ja koolitusepiisava rahastamise edendamise, varjupaigataotlejate teemasse sekkumise ja ummikseisustväljaaitava programmi koostamise soov, püha viide direktiivile 2001/55/EÜ ja Hermeseoperatsiooni tugevdamise soov. Kõik see on tõesti märk Euroopa soovist tegeledakuudepikkuse ükskõiksuse ja ebakõlaga.

Lubage mul samal ajal selgitada, mis on meie peamine mure. Me ei ole mures eeskätt umbes20 000 inimese pärast, kes jõudsid Lampedusale. Oleme mures poliitilise fakti pärast, midasee kujutab. Näiteks 1989. aastal toimunud idasüsteemi kokkuvarisemine ja kommunismilangemine olid suureks koormaks, näiteks Saksamaale ja Austriale, kuid siis avastasid nadEuroopa solidaarsuse. Sellele probleemile püüti reageerida poliitiliselt ja esitada tegevuskava,mille tagajärjel lõimiti paljud riigid ja inimesed, kes on nüüd Euroopa Parlamendis.

Me ei oota paljut. Vahemere piirkonda ei ole põhjust lõimida, kuid on põhjust, etnaabruspoliitika oleks lõpuks oma nime väärt, et Euroopa Vahemere strateegia oleks lõpuksoma nime väärt. Seda palume Euroopalt. Minu arvates on teie öeldu sellega kooskõlas.

Tahaksin paluda, näiteks seoses direktiiviga 2001/55/EÜ, et komisjon tuleks lisaks selleleviitamisele välja tõelise ettepanekuga, mille ta esitab nõukogule, et nõukogu võtaks sellekvalifitseeritud häälteenamusega vastu ja et see aitaks Euroopa riikidel paratamatult arusaada, et sisserändajate probleem on Euroopa probleem ja et sisserändajate kaitsmiseprobleem on ka Euroopa probleem, millest me ei saa enam kõrvale hiilida.

Juan Fernando López Aguilar, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja, volinik!Ma osalesin ka Euroopa Parlamendi eelmisel selleteemalisel arutelul ja avaldan üksneskahetsust, et täna on meil sellised arvud ja olukorrad, eriti Lampedusal, sest arvesse võetiainult üksikuid kõnealusel arutelul tehtud ettepanekuid.

Me oleme teadlikud sellest, millist abi on proua Malmström kui siseasjade volinik andnudja milliseid jõupingutusi teinud, et tugevneks Euroopa Piirifondi, EuroopaTagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi ning muidugi Euroopa Liidu liikmesriikidevälispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri toimimine.

Ometi näitab Vahemere piirkonna kriis selgelt, et küsimus ei ole ainult usaldusväärsuses,vaid Euroopa ühtse sisserändepoliitika elujõulisuses; see poliitika seab sihiks vabadusel,turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega


67–89. Lõpptulemusena kujutab selline ümberkujundav ja provotseeriv Euroopavälispoliitika, mis paneb proovile Vahemere piirkonna strateegia ja Vahemere piirkonnaassotsiatsiooni elujõulisuse, endast väljakutset Euroopa humanitaarmõjule ja tähtsuseleümberasustatud isikute ning võimalike varjupaigataotlejate ja pagulaste toimetulekulhumanitaarmõjuga.

Seetõttu tahaksin veel kord rõhutada, et käimasoleva arutelu üks eesmärk on tulla lõplikultvälja varjupaigapaketi ummikseisust; juhtida lõplikult tähelepanu vajadusele rakendadadirektiivi 2001/55/EÜ, mis käsitleb humanitaarhädaolukordades ja massiliste,ettenägematute rändevoogude korral ümberasustatud isikute suhtes võetavaid meetmeid,ja tagada selle järgimine. Peale direktiivi peaks olema oluliseks eesmärgikssolidaarsuspoliitika loomine, et rakendada kõnealust solidaarsusklauslit, mis lisati EuroopaLiidu toimimise lepingusse ja mida tuleks selliste olukordadega kokku puutudes rakendada.

Sest me tõesti teame, et ei Itaalia, Hispaania, Kreeka ega ükski teine Vahemere piirkonnapiiririik ei tule üksi selliste probleemide lahendamisega toime.

Pealegi hämmastab mind asjaolu, et siiani ei ole tehtud ühtegi üleskutset ega taotlustdirektiivi artikli 5 käikulaskmiseks, et kohaldada kõnealust solidaarsusklauslit aluslepingukohaselt. Kahtlemata peaksime kasutama seda võimalust väärikalt ja toetavalt reageerimaksprobleemile, mis on, nagu seda on Vahemere piirkond, selgesti Euroopa probleem.

Cecilia Wikström, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud juhataja! Me kuuleme, et tänaväljendavad paljud inimesed muret rände pärast. Inimesed tunnevad lihtsalt hirmu massiliseEuroopasse sisserände ees pärast hiljuti Põhja-Aafrikas toimunud suuri sündmusi. Neilesündmustele järgnevad kindlasti rändevood. See on juba alanud ja kindlasti jätkub. Onparatamatu, et inimesed põgenevad ebastabiilsuse ja vägivalla eest, eriti Liibüa praeguseolukorra eest. Ent siiani on rändevood olnud pigem horisontaalsed kui vertikaalsed ningpuudutavad eeskätt Tuneesiat ja Egiptust, kuid tuhanded inimesed on jõudnud ka väikeseleItaalia saarele, Lampedusale, ja see paneb tõepoolest meie liikmesriikide solidaarsuseproovile. Küllalt murettekitav on see, et ELi liikmesriigid ei ole seni seda solidaarsuseproovilepanekut läbinud ja näib, et nad ei ole valmis üksteist rasketel aegadel toetama.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon usub, et kõige olulisem asi, midame praegu teha saame, on varjupaiga direktiivi rakendamine. Vastus veidi pikemasperspektiivis on ette valmistada ühtne Euroopa varjupaigapoliitika, mis on oma nime väärt.Muu hulgas annab see võimaluse ajutiselt peatada varjupaigataotlejate üleandmise DubliniII määruse kohaselt, kui liikmesriigil on mingil põhjusel väga suur koormus. Solidaarsusegakaasneb ka vastutus. Iga liikmesriik peab praegu järgima ja kohaldama direktiivi, milleeesmärk on ühtlustada põgenevate inimeste kaitset, ja töötama välja enne 2012. aastatjätkusuutliku Euroopa varjupaigasüsteemi. Oleme pühendunud selle rakendamisele japeame seda tegema ning peame seda tegema solidaarsuse vaimus, järgides rahvusvahelisikohustusi kõigi ühise julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.

Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, etvolinik tuletas meile meelde, et väga suur osa selle piirkonna liikumisest on toimunudPõhja-Aafrikas. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on Liibüast lahkunud jubaüle 400 000 inimese. Pärast varasema menetluse direktiivi arutelu kuulamist oleks sedamõnel meie kolleegil hea meeles pidada: suurem osa inimestest liiguvad Põhja-Aafrikapiires.


Meil on väga hea meel ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ja teistele ümberasustatudisikuid abistavatele asutustele avaldatud toetuse pärast. Ent Maltale ja Lampedusale avaldatudsurve pärast on väljendatud palju muret ja seda õigusega. See on oluline, aga mitte võrreldavsellega, mis toimub Tuneesias ja Egiptuses. Ent üha enam muretsetakse selle pärast, missaab saatjata või saabumisel vanematest eraldatud alaealistest. Tuntakse muret selle pärast,et neid ei toetata ega tuvastata õigesti. Loodame, et komisjon hindab nende olukorda ja kateiste olukorda, keda peetakse siinkohal eriti haavatavaks.

Samuti tunneme heameelt valmisoleku üle kaaluda ajutise kaitse direktiivi kasutamist. Kasvolinik võiks palun kirjeldada, milliseid kriteeriume ta kasutab selle hindamisel, kas esitadasoovitus?

Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja, volinik! Pagulasi võetiLampedusal vastu kohutavates tingimustes, ilma toidu ja tualettruumideta – tõeliseltebainimlikes tingimustes. Kinnipidamiskeskus on suletud ning valitsusvälistelorganisatsioonidel, ajakirjanikel ja tõenäoliselt isegi parlamendiliikmetel puudub sellelejuurdepääs. Itaalia Pagulasnõukogu nõuab, et neile pagulastele määrataks direktiivi2001/55/EÜ kohaselt ajutine lähenemiskeeld, ja teie, volinik, kiitsite selle taotluse heaks.Tänan teid sekkumise eest, sest see taotlus oli laiaulatuslik ja kõikehõlmav. On asju, millegame nõustume, ja asju, millega me ei nõustu. Ent ka sellel, mis takistab seda kõikehõlmavattegevust, on nimi: liikmesriikide silmakirjalikkus.

Volinik, te rääkisite kaasotsusele jõudmisest ümberasustamise küsimuses. Mina kuiraportöör võin öelda, et Euroopa Parlament on valmis kaaluma iga ideed, mille nõukoguesitab. Ometi oleme oodanud poolteist aastat ja pole kuulnud ühtegi ideed ümberasustamisekohta. Liikmesriikide silmakirjalikkus lubas kolonel Gaddafil pagulased ja sisserändajadaastateks tähelepanuta jätta, müües talle samal ajal relvi. Seetõttu on ka jutud praegusestvahendite nappusest täiesti silmakirjalikud. Ainuüksi 2009. aastal teenisid Euroopa Liiduriigid 343 miljonit eurot relvade müügist kolonel Gaddafile, samas kui araabia maaderevolutsioonide põgenike vastuvõtmiseks kättesaadavaks tehtud esialgne summa oli3 miljonit eurot: sada korda väiksem. Minu arvates ütleb see vahe kõik.

Mara Bizzotto , fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid!Lampedusale on sisse tunginud kümned tuhanded põhja-aafriklased, keda see saar eisuudaks iialgi vastu võtta. Itaaliasse on nädalate jooksul tulnud sadu paate ebaseaduslikesisserändajatega. Kui me ühiselt ei reageeri, kui EL ei reageeri, siis ümberasustatud inimesterändelaine jätkub.

Viimastel kuudel saabunud ebaseaduslikud sisserändajad tuleb saata koju; teist võimalustei ole. Ent peale üksikute solidaarsusavalduste on Itaalia valitsus jäetud üksi tegelemasellistes ettenägematutes mõõtmetes, lausa piibelliku väljarändega.

Kus on Euroopa? Seni on Brüssel olnud süüdi peitmises; minu kaaskodanikud ei saa enamtaluda seda häbiväärset käitumist. Euroopa on jätnud Itaalia üksi enneolematu hädaolukorralahendamisel. Selle asemel peaks Euroopa Itaaliat ebaseaduslike sisserändajaterepatrieerimisel abistama ja peab toetama ka Itaalia valitsuse jõupingutusi tuhandeteinimeste, kes on peamiselt Tuneesiast, jätkuva lahkumise takistamiseks.

Liibüa pagulased on teine teema: Euroopa peaks Itaaliat toetama tuvastamisel ja logistikajuhtimisel, kuid eelkõige peab ta töötama selle nimel, et pagulasi võetakse vastu kõikidesliikmesriikides. Sõjapõgenike vastuvõtmine ei saa olla vaid Itaalia koorem. On aeg rääkiminelõpetada. Euroopa Liit peab tegema oma kohaloleku tuntavaks. Me ei saa nõustuda sellega,


et Itaalia on täis ebaseaduslikke sisserändajaid, samal ajal kui Prantsusmaa keeldub neistnii häbitult. Ebaseaduslikud sisserändajad tuleks saata tagasi kodumaale, samal ajal kuikõik liikmesriigid on nüüd kohustatud võtma vastu Liibüa pagulasi.

Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Lampedusa praegusi sündmusi kirjeldas jaennustas juba 1973. aastal Prantsuse kirjanik Jean Raspail oma prohvetlikus romaanis „LeCamp des Saints“. Ainus erinevus on see, et tegelikkus ületab väljamõeldise.

Euroopa peab selle olukorra oma kontrolli alla võtma, mitte laskma sel lihtsalt juhtuda.On tobe esmalt aplodeerida Tuneesia ja Egiptuse riigikorra muutusele ning siis kohe võttavastu massiliselt sisserändajad või täpsemalt öeldes nende riikide pagulasi. Igaüks teab, ettegelikult ei saa kedagi neil Lampedusal silduvatel paatidel tunnustada poliitilise pagulasena.Ometi lubatakse neid inimesi praegu Euroopa territooriumile ning igasuguste subsideeritudrühmade, inimkaubitsejate ja kalliste advokaatide toel alustavad nad menetlust, millegavenitatakse võimalikult kaua, ja vajaduse korral lähevad rettu, kui neid ei tunnustatapagulastena.

Praeguste sündmuste järgi otsustades ei kaitse Frontex Euroopa välispiire; ta käsitleb neidtervituskomiteena. Need paadid tuleks eskortida tagasi sinna, kust nad tulevad, ning tõelisipagulasi tuleks võimalikult suurel määral vastu võtta nende endi piirkonnas, mitte Euroopas.Olulise tähtsusega on ka see, et mitu rahvusvahelist konventsiooni on kohandatud tänapäevavajadustele vastavaks.

Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Ma tahaksinsõna võtta ja kasutada seda arutelu, et rääkida põhiprobleemist: hädaolukord. Nad ei suudaüksi toime tulla.

Nagu igaüks teab, on selle probleemi allikaks ebastabiilne olukord Tuneesias ja Egiptusesning sõda Liibüas. Ent selle kestus ei ole ajaliselt piiratud: kahjuks kestab see murettekitavaltkaua. Seetõttu peame otsustama, kuidas saame oma ühtseid poliitikavahendeid kasutadahädaolukorraga toimetulemiseks, sest nad ei suuda üksi toime tulla.

Minu arvates, austatud juhataja ja volinik, peab meie prioriteediks olema solidaarsusohvritega ja solidaarsus vastuvõtvate riikide ja piirkondadega.

Meil on olemas vahendid, mida me ei kasuta õigesti. Meil on neli fondi. Proua Malmströmrääkis meile selgelt ja kiiresti summadest, mis tundusid mulle naeruväärsed. Ta rääkis30 miljonist eurost, 25 miljonist eurost taotluse korral jne. Ent meie neli fondi –Pagulasfond, Tagasipöördumisfond, Välispiirifond ja Integreerimise Fond – moodustavadfinantsperspektiividest kokku peaaegu 3 miljardit eurot.

Proua Malmström, mulle tundub, et hädaolukordades tuleks neid fonde kasutada, sest meilpeab olema võimalik neid kasutada ja muuta. Meie koostöö ja solidaarsuse piiranguidsümboliseerib haprus, mida Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtavaoperatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur on näidanud Hermese operatsiooni puhul.Üha suurema hulga sõja ja meeleheite eest põgenevate inimeste saabumine toob esile selle,kui piiratud on see võimekus. Nad ei suuda üksi toime tulla.

Kes suudaks? Euroopa Liidul on piisav solidaarsus sellise hädaolukorra nõuetele vastamiseksreaalajas.

Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Provera raport ei oleks saanud tulla enamkeerulisemal ajal. Tuneesia ja Egiptus – suurte majandusprobleemidega riigid – on jubaavanud uksed rohkem kui 400 000 Liibüa pagulasele. Sellest hoolimata on Euroopa


valitsused otsustanud sellele vilistada ja jätta tähelepanuta 20 000 inimest, kes kogunevadLampedusale ebainimlikesse tingimustesse. Põhja-Aafrikas toimuvate revolutsioonidetõttu on Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks muutunud veelgi pakilisemaks pagulastevastuvõtmisega seotud humanitaarkohustuste täitmine ning uue, solidaarsusel ja EuroopaLiidu muudel põhiväärtustel ja põhimõtetel põhineva rändepoliitika loomine. Suletud usteja sunniviisilise tagasisaatmise poliitika, mida mõned liikmesriigid on viimasel paaril aastaloma Vahemere piirkonna naabrite suhtes kasutanud, on võib-olla takistanud mõnedesisserändajate jõudmist Euroopa Liitu Põhja-Aafrika sadamates sagenenud kontrollide,Vahemere piirkonnas liikuvate patrullide ja isegi mõnede jõhkramate meetodite (ntelektrišokid) abil. Ent sellel on olnud skandaalselt kõrge hind: sellisesse riigikorda naguGaddafi oma sunniviisil tagasi saadetud sisserändajate ja pagulaste õigused.

Praegune hädaolukord nõuab ühise varjupaigasüsteemi vastuvõtmist ning jagatud vastutust,kaasa arvatud ajutise kaitse mehhanismi ja palju rohkem ümberasustamise pakkumisi. Mevajame uut rändestrateegiat, mis võtab arvesse rände algpõhjuseid, muu hulgas näiteksvaesus, diskrimineerimine, konflikt ja poliitiline repressioon. Selle puudumisel õnnestubkaubitsejatel alati leida muud marsruudid. Seetõttu peab inimõiguste, demokraatia jajätkusuutliku arengu edendamine muutuma Euroopa Liidu välispoliitika ning Vahemereja muude piirkondade arenguprogrammide tõeliseks strateegiliseks prioriteediks.

Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Hädaolukord annabEuroopa varjupaiga- ja sisserändepoliitikale tõsise õppetunni. On jällegi ilmselge, et ELilpuudub õigus- ja tegevusraamistik, mis võimaldab toime tulla selliste erakorraliste, kuidmitte ettenägematute sündmustega nagu viimastel kuudel Põhja-Aafrikas toimunu.

Lampedusa ja Lõuna-Itaalia maksavad nende vigade eest, kuid peamiselt maksavadpagulased, keda võetakse vastu nii ebainimlikul viisil. Hoolimata ELi toimimise lepinguartiklist 80 ja solidaarsuse õiglase jagamise põhimõttest, muretseb iga riik tegelikult ainultenda asjade pärast ja Itaaliaga ühist piiri omava Prantsusmaa suhtumine on praegusesEuroopa stsenaariumis vastuvõetamatu. Sellega seoses nõuan tungivalt, et komisjon kaaluksvõimalust nõuda Prantsusmaa valitsuselt selgitust.

EL on juba aastaid sõlminud kokkuleppeid kolmandate riikidega, kus valitseb diktatuur,rahastades nende tegevust ja pidades ärihuve demokraatlikest nõuetest tähtsamaks. Euroopaon enne Liibüa rünnakuid püsinud vakka: kas ta kavatseb vakka püsida ka telklaagritejätkusuutmatu olukorraga silmitsi seistes?

Loomulikult oleme kõik sellega nõus, et kolonel Gaddafiga ei saa kokkuleppeid sõlmida,ometi ei kuulnud ma paar kuud tagasi ühtegi vastuväidet Itaalia ja Liibüa lepingule, mis onkaasa toonud sisserände küsimuse lahendamise kõige ebainimlikumal viisil. Täna üritaspresident Silvio Berlusconi kasutada sama lähenemisviisi Tuneesia puhul, pakkudes raha.Võib-olla on uus Tuneesia valitsus siiski saanud oma õppetunni.

Meeldib või mitte, EL ja 27 liikmesriiki on siiski kohustatud võtma meetmeid, pidadesmeeles tähtsaimat prioriteeti, milleks on rahvusvaheline solidaarsus ja inimõiguste kaitse.Seetõttu loodan ma, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku võtta võimalikult ruttu kasutuseleajutist kaitset käsitlevas direktiivis 2001/55/EÜ kehtestatud kiirmenetlus ja et nõukoguvõtab selle ettepaneku vastu lähitulevikus, sest muidu läheks see nurja.

Samuti nõuan, et Lampedusale saadetaks nii sisserändajate humanitaartingimusi kui katagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kontrollima parlamendidelegatsioon, mittefraktsioonide delegatsioon.


Malika Benarab-Attou (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! See raport on vägadelikaatne ja ma pean kritiseerima selle pealkirja. Mõiste „rändevood” kasutamine annabtooni: jääb mulje, et sisserändajad on kaubad või sissetungijad.

Kuigi see on ajalooline hetk Vahemere lõunapiirkonna rahvale ja meile, takistab hirmmassilise sisserände ees ELil ja liikmesriikidel uue dünaamika loomist.

Hiljutised demokraatlikud liikumised lõunas on aidanud meil teadvustada oma vastuolusid.Need on taas kord toonud esile meie vananenud ja tegelikkusega mitte kursis olevakoostööpoliitika ebakõla ja tulevikuvisiooni puudumise. Euroopa Liidul on ülim aegrakendada rändepoliitikat, mis on kooskõlas meie väärtustega ning tunnistab, et me elamemaailmas, kus inimesed on liikuvad, kus inimesed liiguvad ringi.

Muudkui rändevoogudest rääkida on mõttetu ja vastuolus meie humanistlike väärtustega.Kui meie, eurooplased, tahame olla maailmas suured tegijad, siis peame muutma omalähenemisviisi ja töötama solidaarsusel põhineva Vahemere Liidu loomise nimel; me ei saateha seda, kui me ei muuda liikuvuspoliitikat, mis kannab tänapäeval rändepoliitika nime.Me peame vastama lõunarahva ootustele.

Hirm sisserände ees ei tohi enam meie poliitikavaldkondi juhtida. Piirikontrolli tugevdamineei tohi enam olla meie peamiseks ajendiks koostöölepingute rakendamisel, nagu oli Liibüapuhul.

Me peame läbi vaatama inimeste liikumist käsitlevate lepingute, sealhulgastagasivõtulepingute sõlmimiseks vajalikud tingimused, et austada inimõigusi. Meie tegevustiseloomustab endiselt julgeolekukeskne lähenemine liikuvusele, mis on vastuolus meieväärtuste ja vajadusega kaitsta elanikke. Silvio Berlusconi ja Claude Guéanti skandaalneseisukoht tuleb jõuliselt hukka mõista.

Volinik, millise poliitika peame vastu võtma, et rajada tõeline Vahemere Liit, kus näitameüles solidaarsust lõunarahvastega, kes tunnevad täna end meie poolt põlatuna?

Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa ÜhendatudVasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ei hääleta selle raportipoolt. See sisaldab vaieldamatult mõningaid positiivseid elemente, kuid need lähevadpidevalt vastuollu teatud liikmesriikide, sealhulgas minu kodumaa tavadega.

Selles raportis keeldutakse mõistmast, et ränne on eeskätt lõuna-lõunasuunaline küsimus.Suutmatus seda tunnistada tähendab, et pinged lihtsalt kasvavad ja tõukavad paljud neistriikidest veidi sügavamale vaesusesse.

Tõsi, Euroopa Liit ei suuda majutada kõiki puudustkannatavaid inimesi maailmas, kuidteda ei ähvarda oht, et ta peab seda tegema; selle tõestuseks on arvud, hoolimata sellest, etmõned inimesed on selle pärast palju kära teinud. Euroopa Liit ei suuda majutada kõikipuudustkannatavaid inimesi maailmas, kuid ta peaks andma panuse proportsionaalseltoma jõukuse, vajaduste ja kahjuga, mille ta on tekitanud ja mida mõned tema ettevõtted,mis rüüstavad kõnealuste riikide ressursse, praegugi veel tekitavad. Kõnealune raport onselle endassesulgunud Euroopa kindluse traditsiooniks, hoolimata oma huvidest, eritidemograafilistest huvidest.

Ei, Euroopa Liit ei ole õppinud araabia maades toimuvatest revolutsioonidest. Ta ei näitaüles solidaarsust. Mõne päeva jooksul on tuneeslased andnud rohkem kui 100 000 Liibüapagulasele peavarju hirmutavates tingimustes. Ei, volinik, Euroopa kõnelused ei ole maailma


probleemide kõrgusel. See vaid soodustab teatud liikmesriikide ksenofoobset poliitikat jama kahetsen seda.

Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kõigepealt tahaksintänada volinik Cecilia Malmströmi nädalatepikkuse raske töö eest selle ajaloolisekatastroofiga tegelemisel – sest seda see katastroof on.

On tehtud märkusi, mitte ainult siin Euroopa Parlamendis, milles püütakse vähendadaselle tähtsust, millega meie valitsus, riik ja rahvas on pidanud kokku puutuma. See on olnudja on endist viisi erakordselt ulatuslik – humanitaarne või muu – hädaolukord. Minu arvateson meie valitsus ja eriti meie rahvas sellega rahvusvahelise avaliku arvamuse järgi hästitoime tulnud. Lampedusa rahvas käitus tähelepanuväärselt sisserändajad kõigepealtrõõmuga vastu võttes, seejärel neid omast taskust aidates ja siis teatud ajahetkel öeldes, etnad ei saa seda enam teha, sest me peame lisaks inimõigustele, mille üle siin EuroopaParlamendis iga päev arutame, käsitlema ka rahva õigusi, kaasa arvatud nende õigustsäilitada oma identiteet ja tegevus ning loomulikult mitte sattuda sissetungi alla.

Sisserändajate hulka kuuluvad ka ebaseaduslikud sisserändajad, vanglast vabanenudkurjategijad. See valmistab õigustatult muret riikidele, kes peavad nad vastu võtma. Pealegi,kui ränne omandab – ma kordan – sissetungi mõõtme, peame endale probleemi tunnistama.

Oleme ühegi vastuväiteta täielikult oma rahvaga. Euroopa Liit peab sellele tähelepanupöörama, austatud volinik. Peale inimõiguste peame käsitlema oma õigusi, põlisrahvasteõigusi. Seetõttu toetame täielikult Itaalia valitsuse praeguseid jõupingutusi Tuneesias, sestvoliniku avaldatud tagasihoidlike arvudega võrreldes pakub Itaalia valitsus Tuneesialepalju. Palju on ära tehtud ja oleme kindlad, et saavutame käegakatsutavad tulemused.

Ent me peame minema sõnadelt üle tegudele ja Frontex ei tee seda, mida oleks pidanudtegema selle vastiku kaubitsemise peatamiseks, sest see kaubitsemine on Vahemerepiirkonna häbiplekk ja Euroopa Liit on osaliselt vastutav. Seega ütlen: „Lõpetageinimkaubandus!” ja ütlen jah nende riikide Marshalli plaanile.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja, proua Malmström! On hästi teada, etülerahvastatud ja vähearenenud riikide inimesed riskivad iga päev eluga, sest ebainimlikeideedega EL ei ole selgeks teinud, et sisserändajatele ei kehti samad eeskirjad mis pagulastele.

Nagu me kõik teame, on pagulased pagulasseisundit käsitleva Genfi konventsiooni kohaseltisikud, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu või poliitiliste veendumuste pärastviibivad väljaspool kodakondsusjärgset riiki. Ent see määratlus ei kehti suure osa isikutesuhtes, kes iga päev Euroopasse sisse tulvavad. Nad lihtsalt tahavad, olenemata omakodumaal valitsevast olukorrast, minna kuskile ELi riiki – maale, kus nende arvates onpiimajõed ja pudrumäed – selleks, et siin oma õnne proovida, ja tavaliselt vaid selleks, etmeie sotsiaalsüsteemidest osa saada. See võib olla mõistetav nende vaatenurgast, kuidEuroopa Parlamendi liikmetena peame meie teenima eurooplaste huve. Kindlasti ei tähendasee, et alaliselt toetatakse miljoneid majanduslikel põhjustel väljarändajaid, kellest meil eiole mingit tolku, kuna neil ei ole meie tööturule sobivat väljaõpet ega oskusi.

Samuti oleks see väga ebaõiglane selliste riikide suhtes nagu Tuneesia ja Liibüa, kes justpraegu vabastavad end diktatuuri alt ja hakkavad liikuma demokraatia suunas ning kesvajavad oma riikide ülesehitamiseks kogu jõudu. Need inimesed peavad arendama omakodumaad.


Tuneesia on alates Ben Ali diktatuuri lõpust olnud vaba riik. Seda olukorda tuleb arvessevõtta ka ELis toimuvatel aruteludel selle üle, kuidas tegeleda Põhja-Aafrikast pärit inimestemassilise sissevooluga. Seetõttu tuleks minu arvates kõik majanduslike põhjustelväljarändajad saata tagasi veel enne, kui nad jõuavad Euroopasse. Neil ei tohiks lasta isegijõuda Lampedusale ning me peaksime ELi agentuurile Frontex andma vajalikud volitusedselle tagamiseks.

Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Me olemekuulnud mitmeid meetmeid ja algatusi, mis on kindlasti julgustavad ja ka kooskõlastaotlustega, mille Itaalia delegatsioon tegi eelmisel nädalal koos delegatsioonijuhiga peetudkohtumisel president Barrosoga: rohkem solidaarsust, rohkem vahendeid, rohkemkonkreetsust ja innukamat tegutsemist Lampedusa, Malta ja kõikide selliste riikide puhul,kes puutuvad kokku erakordse rändesurvega, mida saab lahendada üksnes Euroopavalitsemistava kaudu.

Need julgustavad märkused on loomulikult kooskõlas sellega, mida me arvame direktiivi2001/55/EÜ artikli 5 kohaldamisest. Me usume, et saame esitada selle nõukogule täiestimõistliku aja jooksul. Ühtsem Euroopa naabruspoliitika, mis põhineb tulemustel jaülimuslikkuse põhimõttel, eelistades piirialasid, mis võivad kulutada vahendeid selleks, etnende enda noortel oleksid töö- ja arenguvõimalused oma päritolualadel. Parem ja piisavamtegevuskava Frontexile, kes on tegelikult olnud abiks ühistel patrullimistel sel erandlikuletapil. Meie arvates võimaldab rände rahastamise eelarveosa võtta täiendavaid meetmeiderakorralise olukorra tõttu, millest me kõik praegu vägagi teadlikud oleme.

Volinik Malmström, me ei ole rääkinud tasakaalustusmeetmetest. Volinik Hahn ei ole koosteiega, aga võib-olla oleks olnud kasulik, kui ta oleks olnud. Tõukefondide ülevaade,poliitika, mis võtab arvesse eriolukorda, ligitõmbavuse vähenemist, Sitsiilia piirkonnaligitõmbavuse halvenemist seoses kalapüügi ja turismiga, mis tuleb Lampedusale ja Sitsiilialekuidagi hüvitada.

150 000 egiptlast on naasnud Liibüasse, kuid sellega kõnealune rändeprobleem ei lõpe.Seetõttu peame väga konkreetselt tegutsema tugeva ja otsustava Euroopa poliitika abil jausume, et teie ja president Barroso suudate välja töötada selle strateegia tervikliku rändekavaabil. Me ei saa jääda ootama uusi meetmeid ja oleme kindlad, et selle kuu lõpus pakubEuroopa välja rändekava, kauaoodatud solidaarsuse huvides, mille rakendamist me tahamelõpuks näha.

John Attard-Montalto (S&D). – Austatud juhataja! Kõigepealt, osa – mitte kõiki – sellelarutelul osalevaid kolleege kuulates viitavad nad rändele kui millelegi, mida praegu ei toimu,vaid mis hakkab toimuma.

Tegelikult toimub inimlik tragöödia praegu, mil me siin Euroopa Parlamendis sõna võtame.Sageli räägime sellest, kas me nõustume või mitte, kuid me peaksime olema nõus sellega,et siinsamas – paarsada kilomeetrit Euroopa Liidu lõunapiirist – toimub praegu tragöödia,mis muudkui laieneb. Me siiski jätkame arutelu, isegi kui on olemas vahend – nõukogudirektiiv 2001/55/EÜ – mille nõukogu saab komisjoni soovitusel kasutusele võtta.

Kuidas me kavatseme mõõta, kas sissevool on suur, väike või mitte piisavalt suur, kui seekõik on möödas? Euroopa Liit peab otsustama, kas ta tahab tegutseda ja reageerida. Mereageerime siis, kui asjad on juba juhtunud. Ärgem elagem eilses päevas. Olgem tänapäevaneinstitutsioon.


Sarah Ludford (ALDE). – Austatud juhataja! Tõhus juhtimine, ühtsus, solidaarsus,vastutus: need peaksid olema ELi ühise rändepoliitika alused. Võrrelge seda ELi tegelikeandmetega viimasel aastakümnel; see väärib kümnepallisüsteemis hinnet kolm. Süüdi eiole komisjon, kes on koostanud terve rea poliitikavahendeid ja esitanud seadusettepanekuid,vaid suuresti liikmesriigid. On aeg lõpetada see passiivne ja kaootiline käitumine ninghakata tegutsema ennetavalt ja hästi juhitavalt. Võib-olla oleks kasulik vaadata sellist riikinagu Kanada ja eriti tema seadusliku rände poliitikat.

Minu kodumaa, Ühendkuningriik, on lahti öelnud igasugusest ühise poliitika ideest. Mapean seda kahetsusväärseks, ent kui nii paljud Lampedusa-sugustes kohtadesintervjueeritavatest ütlevad, et nad tahavad kiiresti liikuda põhja poole ja tihti justÜhendkuningriiki, ei aita see veenda piirikontrollide kaotamises mu kodumaad, kus onisegi olnud väga suur sisseränne.

Ma usun solidaarsusesse. Ma arvan, et praegu peaks tuginema ajutise kaitse direktiivile.Ent kõigil liikmesriikidel – nii põhja- kui ka lõunapoolsetel – peab lasuma vastutusrakendada ELi rändajate vastuvõtmise, rahalise ja muu abi nõuete läbivaatamise ning kalõimimise ja tööseaduste jõustamise seadusi nõuetekohaselt. Solidaarsus ja vastutus peavadolema kahepoolsed.

Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Minu arvates ei saa me ühelt pooltrõõmustada Tuneesias toimuva revolutsiooni üle ja teiselt poolt nõuda, et riik rakendakssellist piirikontrollipoliitikat nagu Ben Ali diktatuuri ajal. Minu arvates peaksime lõpetamasurveavaldamise Tuneesia valitsusele, kes peab paljude muude küsimustega tegelema: nagujuba öeldud, oma pagulastega ning demokraatiale ülemineku protsessi jälgimisega.

Seega on olukord uus ja erandlik ning see peaks ehk võimaldama meil välja mõelda sobivadlahendused, olles samal ajal solidaarsed. Paruness Sarah Ludfordil on õigus – sellest onEuroopa Liidus kindlasti kõige rohkem puudus. Minu arvates võiks Euroopa Komisjoni jaEuroopa Parlamendi töö seisneda kõigepealt tuneeslaste tagasisaatmist käsitlevamoratooriumi väljakuulutamises, sest see on tõesti sündsusetu ja sobimatu. Samuti peaksimeandma erielamisloa tuneeslastele, kes on juba jõudnud Prantsusmaale ja Itaaliasse, tagamakaitset taotlevatele inimestele juurdepääsu Euroopa territooriumile ning hoiduma sellistestmeetmetest või kokkulepetest, mis võivad olla sellele kaitsele takistuseks, kohaldama jubamainitud 2011. aasta direktiivi sätteid kõigi nende suhtes, kellel on õigus neid kasutada,ning majutada ümberasustamisprotsessis Tuneesia ja Liibüa piiril viibivaid pagulasi.

Ja minu arvates peame mõtlema koostöösidemete loomisele nende tulevaste täielikultdemokraatlike riikidega, et tuneeslased saaksid tulla täiesti seaduslikult tööle, õppima jareisima, nii et loodaks tõelised liikuvuskanalid Vahemere kahe kalda vahel.

(Aplaus)

Willy Meyer (GUE/NGL). – (ES) Austatud juhataja! Minu arvates on Lampedusamuutunud Euroopa Liidu sisserändepoliitika ebainimlikkuse sümboliks. See ei ole üksnespakiline probleem; see on struktuuriline probleem.

Mulle meenub 2009. aasta 14. veebruar eelmise parlamendi ametiajal. Ma käisin Lampedusaloma fraktsiooni delegatsiooniga. See oli reis põrgusse; põrgusse, ma ütlen! Kõnealunerändepoliitika ei põhinenud tõdemusel, et väljaränne on õigus, mitte kuritegu, ja see eiteinud midagi, et tagada püha põhimõtet: õigus taotleda varjupaika.


2009. aastal ei tuvastatud Lampedusal inimesi ega vaadatud läbi varjupaigataotlusi enne,kui inimesed tegid seda, mida nad tegema pidid: ülestõus, mäss, sest nad elasid nagu loomad.

2009. kuni 2011. aastani pole midagi muutunud. Tegelikult võib öelda, et midagi siiskimuutus: president Silvio Berlusconi sõlmis kolonel Gaddafiga kokkuleppe, hoolimatasellest, et kolonel Gaddafi ei järginud rahvusvahelist õigust ja saatis riigist välja ÜROPagulaste Ülemvoliniku, teades, et tal on 9000 põgenikku Liibüas; sama Liibüa, midapraegu pärast humanitaarabipalvet pommitatakse.

Seda silmakirjalikkust on vaja muuta. Seda on vaja Euroopa Liidus põhjalikult muuta.

Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Nõukogu otsusega võetakse vastu ÜROJulgeolekunõukogu resolutsioon. Lubage mul seda tsiteerida: Võtta kõik meetmed, mis onvajalikud selleks, et kaitsta Liibüa tsiviilisikuid ja tsiviilelanikkonnaga asustatud alasid,mida ähvardavad rünnakud, välistades aga mis tahes vormis või mis tahes Liibüaterritooriumi osale okupeerivate võõrvägede viimise.

Selles ühes lauses on kaks täiesti vastuolulist ideed. Kuidas kaitsta tsiviilisikuid rünnakueest, kui selleks ei okupeerita ühtegi territooriumi osa? Kuidas saavad sellised pika ja kuulsasõjaajalooga riigid nagu Ühendkuningriik ja Prantsusmaa võtta kasutusele sellise mõttetupoliitika? Vastus sellele on lihtne: neid kohustab seda tegema Lissaboni lepingust tulenevEuroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Nad ei kontrolli enam oma välispoliitikat.

Lisaks öeldakse nõukogu otsuses, et liidu sõjalise poliitika eest vastutab liidu välisasjade jajulgeolekupoliitika kõrge esindaja. Niisiis on paruness Catherine Ashtonil võimalus pidadaoma esimene sõda ja jäädvustada oma nimi koos sõjaajaloo suurkujudega nagu Rommel,Montgomery ja Eisenhower. Palju edu talle, kuid suurema tõenäosusega juhtub see, et selleidiootliku poliitika tulemuseks on katastroof kõigi asjaosaliste jaoks.

Lääne ja eriti Euroopa riikide prioriteediks peaks olema Põhja-Aafrikas mõõdukateriigikordade tekke julgustamine kõigi diplomaatiliste vahendite abil ning meie piiridekaitsmine edasiste massiliste rändevoogude eest. See ei pruugi olla poliitiliselt korrektnevastus, kuid see on mõistlike rahvusriikide realistlik vastus, kui neil oleks võimalik langetadaneid otsuseid.

Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Eelmisel reedel põgenes Itaaliamaismaaosa vastuvõtulaagritest sadu endiste Berberi maade varjupaigataotlejaid. Needsisserändajad olid sinna üle viidud, sest Lampedusa oli pungil täis. Austatud juhataja, seeon karm reaalsus: tuhanded tulevikuväljavaadeteta Berberi maade sisserändajadkuritarvitavad oma piirkonna ebastabiilsust selleks, et otsida paremat elu rikkas Euroopas.

Televisioonis intervjueeritud sisserändajad näitasid kohe linnu, kuhu nad kõige meelsaminiläheksid – Amsterdam, Rooma, sel ei olnud eriti tähtsust – või veel hullem, nad kurtsidItaalia ametivõimude pakutavate sigarettide ja joogi puudumise üle. Peaaegu unustaksite,et inimesed valivad teadlikult ebaseaduslikkuse ja kuritarvitavad tahtlikult Euroopasotsiaalteenuseid. Need niinimetatud varjupaigataotlejad, keda kutsuksin pigemmuiduleivasööjateks, tuleb piirkonnas vastu võtta. Nende varjupaiga eest vastutab AafrikaLiit, Araabia Liiga või kohutav organisatsioon Islami Konverents.

Euroopa Liit ei vastuta nende õnneotsijate eest. Kui nad siiski siia tulevad, kiirendagemoluliselt nende niinimetatud pagulaste varjupaigamenetlust ja saatkem nad võimalikultruttu tagasi Berberi maadesse ja neid ümbritsevatesse riikidesse. Las need riigid võtavadvastutuse, mitte meie ja mitte praegu.


(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin küsida omakolleegilt, kes äsja sõna võttis, kas tõesti võib pidada sobivaks nimetada muiduleivasööjateksja õnneotsijateks inimesi, kes põgenevad suurte poliitiliste rahutuste eest – ja kõikfraktsioonid nõustuvad sellega – nagu praegu Põhja-Aafrikas.

Minu arvates on see väga tõsine süüdistus ning kutsun juhatajat üles kuidagi öeldutrõhutama ja kindlaks tegema, kas seda võib pidada sobivaks sellisel tundlikul arutelul, mispuudutab nende inimeste kannatusi, kelle puhul arvatakse, et neil puudub ilmselgelt õigussüüa, kuna nende kohta öeldi, et „nad isegi nõuavad toitu ja on suuresti muiduleivasööjad”.

Ma pean seda väga tõsiseks asjaks, et nii öeldi siin Euroopa Parlamendis, ja loodan, etEuroopa kodanikel on võimalik lugeda seda väga karmi ütlust, mis näitab üksnes sedalausunud isiku täielikku poliitilist sobimatust.

Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Proua Silvia Costa, teil on õigus,et ma kasutasin karme sõnu, kuid need sõnad on väga selged. Meie Euroopa Liidus peamepraegu toime tulema tohutu pagulaste sissevooluga ja enamik vasakpoolsetest ütlevad, etneed on vaid õnnetud inimesed, kes kõik põgenevad oma kodumaalt. Hästi, aga miks nadkõik peavad tulema Euroopasse? Minu meelest on keerulisem jõuda paadiga Euroopassekui Marokosse või Saudi Araabiasse. Ilmselgelt tulevad nad siia meie sotsiaalteenuste tõttuja seetõttu, et neil on võimalik saada siin valitsuselt raha. Te lihtsalt lubate kõike seda!

Me peame kindlalt tegutsema selle vastu ja peame tagama, et meie, Euroopa Parlamendiliikmed, astume välja Euroopa Liidu kodanike eest. Kui jääte sellise mõttelaadi juurde, saabsellest meie allakäik. Järgmisena pöörame pilgu Sahara-tagusele Aafrikale ja lõpuks tulevadsiia kõik. Me ei saa seda endale lubada. See on teie maailm, kuid mitte minu. Soovin teileselles palju edu, kuid seda meie kodanikud ei taha, Madalmaades kindlasti mitte.

Simon Busuttil (PPE). – Austatud juhataja! Paar päeva tagasi teatasid ELi liidrid, et nadon valmis näitama üles konkreetset solidaarsust nende liikmesriikidega, keda rändesurvekõige enam mõjutab. Olgu, see aeg on käes, sest praegu on tabanud Euroopa Liitu massilineliikumine. Kutsume praegu Euroopa Ülemkogu üles oma sõna pidama. Ja et solidaarsusoleks konkreetne, peab see tähendama seda, et kõik liikmesriigid võtavad vastutuseümberasustatud isikute eest, kes põgenevad Liibüast Euroopasse.

Meil on vahend juba olemas; me lihtsalt peame seda kasutama. See on direktiivis2001/55/EÜ ette nähtud solidaarsusmehhanism, mis teeb kahte asja. Esiteks annab seeajutise kaitse kõikidele ümberasustatud isikutele, kes jõuavad Euroopa Liitu. Teiseks panebsee vastutuse nende võõrustamise eest kõikidele liikmesriikidele ja mitte ainult riigile, kuhunad juhtumisi jõuavad. Mehhanismi käivitab nõukogu otsus, mille kohaselt on massilinesissevool olemas. Ent sellele peab järgnema komisjoni – teie, austatud volinik – ettepanek.

Kahtlemata toimub massiline väljaränne Liibüast. Liibüast on põgenenud üle 400 000inimese, peamiselt Tuneesiasse ja Egiptusesse, kuid nüüd ka ELi riikidesse. Eelmisel nädalalsaabus Maltale vaid 24 tunni jooksul rohkem kui 800 inimest, peamiselt somaallasi jaeritrealasi. Proportsionaalselt on sellel samasugune mõju nagu siis, kui Prantsusmaalesaabuks vaid ühe päevaga 120 000 inimest. Kindlasti kuulub see massilise sissevoolu alla.Seega ei pea me vaatama absoluutarve, vaid suhtarve – nende suhtelist mõju sihtriigile.

Ma tõesti palun teil, proua volinik, näidata poliitilist tahet ja esitada see ettepanek. Samutipalun nõukogul pidada oma sõna ja näidata üles konkreetset solidaarsust.


Claude Moraes (S&D). – Austatud juhataja! Alates 1999. aastast on nõukogu keeldunudvarjupaigapoliitika loomisest ning koormuse tegelikust ja formaalsest jagamisest. DavidSassoli ja oma Itaalia kolleegide nimel kõneledes näeme Itaalias hädaolukorda, millele poletõelist seaduslikku lahendust. Praeguseks peaks lahendus leitud olema. Ammu oleks tulnudkasutusele võtta vastuvõtumenetlus, tingimused, mis on täna arutatava varjupaigapaketituumaks. Sel juhul oleks meil olnud ettekujutus ümberasustamisest ja koormuse jagamisest,kuid seda meil ei ole.

Seetõttu ütlen oma fraktsiooni nimel, et me peame selles hädaolukorras abi andma. Mekutsume üles eelkõige nõukogu – kuid ka teid, volinik – näitama seda poliitilist tahet jakohaldama nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ. See loob ümberasustamisolukorra, mis võibkergendada vähemalt osa koormusest.

Ja lisaks sellele – nagu mõned on öelnud – ei saa me tähelepanuta jätta oma varjupaiga jarahvusvahelise õigusega seotud kohustusi. Neid kohustusi rakendatakse nii paljudehaavatavate inimeste suhtes, kes täna kannatavad. Varjupaiga tõuketegurite põhjused onsügavad ja ulatuslikud – nendeks on vaesus ja ebastabiilsus. Praegu on meil siiski tegemistolukorraga, mis mõjutab lõunapoolseid riike, ning me peame rakendama nõukogu direktiivi2001/55/EÜ.

Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Ma sooviksin käsitleda kolmepunkti. Esiteks peaksime selgeks tegema, et me tõepoolest oleme võimelised andmaPõhja-Aafrika ja eriti Tuneesia pagulastele abi ja et me ka tahame seda teha. Seetõttu tunnenheameelt ka selle üle, et komisjon soovib võtta kasutusele direktiivi 2001/55/EÜ ajutisekaitse tagamiseks, ja nõuaksin samal ajal, et seda kasutaksid tõepoolest kõik liikmesriigid,mitte ainult Itaalia, vaid ka Prantsusmaa ja Saksamaa – eelkõige riigid, kellel tõesti onvõimalik investeerida.

Teiseks ootame komisjonilt selgesisulist avaldust selle kohta, et selliste diktaatoritega naguBen Ali või Gaddafi sõlmitud kokkulepped rände ennetamise kohta – nii kirjeldaksin neidmina – on õigustühised. Tõeline partnerlus kolmandate riikidega, nagu proua Malmströmütles, ei ole arvatavasti võrreldav Itaalia ideega osta 150 miljoni euro eest valmisolekpagulaste tagasivõtmiseks. Selle asemel, et näidata üles solidaarsust seoses pagulastetõkestamisega, peaksime näitama üles praktilist solidaarsust Põhja-Aafrika riikidega, näiteksTuneesiaga, kuhu on põgenenud 150 000 inimest.

Kolmandaks peame mõistma, kui hapral pinnal seisavad ELi pagulaste tõkestamise vahendid.Frontex ja Dublin II – peame nende üle järele mõtlema. Me vajame Euroopas liberaalseidvarjupaiga- ja rändepoliitikat käsitlevaid õigusakte ja teistsugust, tõeliselt jätkusuutlikkuarengupoliitikat.

Constance Le Grip (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Meie arutelu praegusel etapil peanma paratamatult kordama või toetama osasid varem öeldud asju. Ent, nagu paljud mukolleegid, tahtsin öelda ka seda, et probleeme, millega peame kokku puutuma – probleeme,millega kogu Euroopa Liit peab praegu kokku puutuma – ei saa lahendada vaid üksliikmesriik.

Ükski liikmesriik ei peaks üksi vastu seisma raskustele, millega ta silmitsi seisab ja millegaminu arvates kogu Euroopa Liit taas kord silmitsi seisab. Seetõttu palun tegelikult vaidseda, et Euroopa Liit korraldaks oma tegevust ja lahendaks olukorra üheskoos tegutsedes.Minu arvates on nüüd tõepoolest kätte jõudnud aeg panna alus tõelisele Euroopa sisserände-ja varjupaigapoliitikale.


Euroopa varjupaiga- ja sisserändepakt võeti vastu rohkem kui aasta tagasi. Minu arvateson nüüd kätte jõudnud aeg seda väga konkreetselt kohaldada.

Me kuulasime ära voliniku; me kuulasime ära mitu tema soovitust. Tahaksin nende juurdetagasi tulla ja toetada väga kindlalt mõnda tema ettepanekutest. Jah, me peame iga hinnaeest suurendama Frontexi vahendeid. Me peame suurendama oma inim-, materiaalseid jafinantsressursse ning tagama, et Frontex suudab Hermese ja Poseidoni operatsioone rohkemtoetada.

Jah, me vajame täiendavaid lisaressursse nende liikmesriikide jaoks, kes, ma ütleksin,eelkõige puutuvad kokku suurenenud rändevoogudega, mille tunnistajaks täna oleme. Seeon meie solidaarsuse rahaline väljendus.

Jah, me peame looma tihedamad koostöösidemed Vahemere lõunapiirkonna riikidega;loomulikult peame neid toetama, aitama ja leidma vahendid. Volinik mainis – minu arvateskäis ta Tuneesias sel teemal rääkimas – liikuvuspartnerlust. Jah, me peame tugevdama neidvahendeid vastutuse vaimus, solidaarsuse vaimus, kuid ka reaalse ja konkreetse tegevusevaimus.

David-Maria Sassoli (S&D). – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Küllapolete aru saanud, et Euroopa Parlamendis on palju solidaarsust, kuid see ei ole piisav.Euroopa sisserändepoliitika kasutuselevõtmiseks ja siduvaks muutmiseks peame tegemakoos seda, mida teised ei suuda, ehk saavutama valitsustevahelise konsensuse.

Võtke ja esitage oma ettepanekud nõukogule. Me toetame teid, sest küllap olete aru saanud,jättes kõrvale mõned ksenofoobsed märkused, et siin Euroopa Parlamendis valitseb suuraustus ja solidaarsus. Euroopa Parlament kinnitab seda taas homme, öeldes ei tagasi- javäljasaatmistele, jah direktiivi 2001/55/EÜ rakendamisele ning jah kõnealuse direktiiviartikli 25 rakendamisele.

Homme anname oma panuse Euroopa Parlamendis. Ent ka teised peavad andma omapanuse; valitsused peavad olema märksa omakasupüüdmatumad; meid tuleks näha Euroopapoliitika rakendamiseks vajaliku solidaarsuse toetajatena. Teie töö on loomulikult sellesaavutamisel kesksel kohal, sest ilma valitsusteta oleks Euroopa nõrgem.

Carlos Coelho (PPE). – (PT) Austatud juhataja, volinik Malmström, kallid kolleegid! Meoleme kõik rääkinud, kuidas me puutume kokku nii suurema ulatuse kui ka keerukusegarändevoogudega. Pidevatele konfliktiolukordadele Afganistanis, Somaalias ja KongoDemokraatlikus Vabariigis lisandub nüüd see, et murettekitavalt on sagenenud uuedjuhtumid Egiptuses, Tuneesias ja Liibüas, mis on toonud kaasa olukorra tõsise halvenemise.

Liikmesriigid, keda mõjutab see rändesurve geograafilistel põhjustel rohkem, on jubamärganud, et nende reageerimisvõime on oluliselt vähenenud. Kaootiline olukordLampedusa saarel, mida mitu sõnavõtjat juba mainisid, on üks näide, mille puhul pagulastearv ületab elanike arvu. Seetõttu tuleb anda liikmesriikidele, keda see kõige rohkem mõjutab,vajalikku toetust finants-, inim- ja tehniliste ressursside näol, et nad oleksid tõepoolestvõimelised reageerima massilistele rändevoogudele ja samal ajal võimelised inimlikultreageerima inimsurvele, millega me silmitsi seisame.

Seetõttu toetan oma kolleegide üleskutset käivitada viivitamata Euroopa Liidusolidaarsusmehhanism. Samuti on oluline kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja asutusi,nt Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopaagentuuri ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit, ning tõenäoliselt ümber hinnata


ja kohandada operatsiooni Hermes. Samuti nõustun sellega, mida Rui Tavares juba ütlespagulaste ümberasustamise kohta. On oluline, et nõukogu, kes praegusel arutelul ei viibi,lõpetab juriidiliste ettekäänete taha peitmise ja suudab selle pagulaste ümberasustamiseküsimuse edukalt lahendada. Lõpetuseks, austatud volinik, vajame minu arvates rohkemsolidaarsust liidu liikmesriikide vahel, paremat jõupingutuste kooskõlastamist ning vastutuseja koorma jagamist.

Rosario Crocetta (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!On kurb tõdeda, et mõnikord võib Lääs leida suure solidaarsuse seoses pommitamise,ettevõtete kolmanda maailma riikidesse saatmise ja nafta võtmisega, kuid raskem on sedaleida solidaarsus- ja rändepoliitika tegemisel. Tänaõhtune arutelu puudutab neid teemasid.

Ma käisin Lampedusal esmaspäeval ja nägin 4000–5000 inimest maapinnal, end üksteisevastu surudes lageda taeva all magamas, tehes hädasid sinna, kus nad sõid, ja suutmatavahetada piiriületusel seljas olnud märgi riideid – mis mõnede sõnade järgi oliddisainerrõivad, kuid tegelikult oli tegemist võltsitud disainerrõivastega, kohutavatestingimustes. Nende seas oli 4500 last, 12-13aastased lapsed, kes elasid sama ebamugavatestingimustes nagu Lampedusa elanikud.

Tuneesia on praegu koduks 150 000 Liibüast saabunud sisserändajale ja näitab üles omasolidaarsust. Tegemist on solidaarsust üles näitava vaese riigiga, samal ajal kui jõukadEuroopa riigid ei suuda majutada 5000 sisserändajat. Pigem peaks Euroopa üles näitamasolidaarsust nende suurepäraste lastega, kes andsid tõuke Sīdī Bū Zaydis alguse saanud nnjasmiin-revolutsioonile, mis muudab Põhja-Aafrikat ja maailma.

Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Teie öeldu vastab sellele, mida me kuulda tahtsime. Ent ma ei tahaks ideologiseerida sedaarutelu, mida mõnikord ideologiseeritakse kahepoolselt. Humanitaarhädaolukorrasträäkides on minu arvates tegemist väga tõsise asjaga.

Küsimus, mille esitan endale ja ka oma kolleegidele, on järgmine: „Kas me saame rääkidahumanitaarhädaolukorrast ja peatuda siinkohal või peaksime esitama kahesuguseidküsimusi, ühe hädaolukorra ja pakiliste küsimuste kohta ning teise strateegia kohta?”

Aafrika ja Lähis-Ida probleem on probleem, mis peab oma olemuselt jääma väljapooleEuroopat, ning tekib küsimus, kas saab toimuda arengut ilma demokraatiata. Meenutagem,et neis Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riikides ei toimunud ülestõus ideoloogia, vaid leivaüle, ülestõus demokraatia nimel, et ellu jääda.

Oleme kohustatud endilt küsima teatud küsimusi selle kohta. On väga tore, volinik, etkäsitletakse direktiivi 2001/55/EÜ probleemi ja kogu Frontexi tegevust, kuid Euroopapeab endalt küsima, mida ta tahab ette võtta Vahemere piirkonna ja kogu Aafrika suhtes.

Paljud minu kolleegid on rääkinud Liibüast ja teistest riikidest. See paneb mind mõtlemaDarfurile, teatud olukordadele, kus toimub genotsiid Aafrikas iga päev. Lisaksin vaid ühevastuolulise tähelepaneku: ei vasta tõele, et Euroopa vastutab rüüstamise eest. Muidugivastutavad mõned Euroopa riigid osaliselt, kuid Aafrikas mõjutavad vastastikku mitukapitalistlikku süsteemi, mille aluseks ei ole, tööjõu sotsiaalmajandus nagu meie omal,vaid riigimajandus, riigikapitalism. Peamine näide on Hiina, kes ostab riigi võlakohustusija rakendab tööle kogu elanikkonna. Me ei saa minna ja kukutada presidente, kedakannustab kuritegu. Isegi ÜRO ei saa seda teha.


Minu arvates peaksime jätma kõrvale ideoloogilised küsimused ja mõtlema pakiliseleprobleemile ning see tähendab nende inimeste, kõigi üheskoos, vastuvõtmist. Homme eisaa me siiski hoiduda kogu Aafrikat käsitleva Euroopa strateegia arutamisest.

Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Oleme sõnavõttudega lõpule jõudnud,seega keskendun kahele punktile küsimuste vormis. Esiteks tekkis humanitaarkaosVahemere piirkonnas paratamatult Euroopa Liidus esinevate puuduste, tegelikult ühiserändepoliitika puudumise tagajärjel. On ebarealistlik püüda takistada üksnes Euroopassesuunduvaid rändevooge ja see tähendab, et prraegu peavad kolmandad riigid jaLõuna-Euroopa liikmesriigid tagajärgede all üksi kannatama. Itaalia reaktsioon –kollektiivsed väljasaatmised – ei ole vastuvõetav ning samuti ei ole vastuvõetav Prantsuseseisukoht sulgeda oma piirid; see ei lahenda midagi ja jätab tegelikud probleemid lihtsaltkahe silma vahele.

Minu esimene küsimus on järgmine: kas võime oodata ümberkorraldust ja tasakaalustatudEuroopa rändepoliitika väljatöötamist?

Minu teine küsimus puudutab ka Euroopa solidaarsust; minu jaoks ei ole see loosung, vaidmidagi, mis on muutunud hädavajaduseks. Samuti nõuan tungivalt, et nõukogu reageerikskiiresti ja käivitaks massilise sissevoolu korral ajutist kaitset käsitlevas direktiivis ettenähtudsolidaarsusmehhanismi, kuid ma nõuan tungivalt ka seda, et liikmesriigid reageeriksidÜRO Pagulasvoliniku Ameti üleskutsele rakendada kiiret ümberasustamismehhanismi.

Seetõttu on minu teine küsimus: kas me võime oodata konkreetseid meetmeid justiits- jasiseküsimuste nõukogu 11. ja 12. aprilli kohtumiselt?

Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ma usun, et tänane arutelu Proveraraporti üle on teretulnud Vahemere piirkonna ja Põhja-Aafrika hiljutisi sündmusi silmaspidades. Kõigepealt soovin rõhutada vajadust ELi lähenemisviisi järele araabia maaderevolutsioonilaine vallandatud rändevoogude juhtimiseks Lissaboni lepingu artiklis 80nõutud solidaarsuse vaimus.

Teisalt soovin õnnitleda härra Proverat raporti puhul, mis rõhutab vajadust võtta pidevaltarvesse rändevoogude allikaks oleva ebastabiilsuse sügavalt juurdunud põhjuseid. Praegutoimub palju sündmusi, mis tuletavad meile meelde tungivat tegutsemisvajadust. NäiteksCôte d’Ivoire’i valimisjärgse konflikti tagajärjel taotlesid sajad tuhanded selle riigi elanikudvarjupaika naaberriikides, sealhulgas 94 000 neist ainult Libeerias, riigis, mida ennastohustab ebastabiilsus.

Sellest ebastabiilsuse ja rände nõiaringist pääsemiseks peame minu arvates rõhutamaeelkõige ennetustegevust. Pean siin eeskätt silmas konfliktide ennetamist. Samuti peamekaaluma demokraatia ja inimõiguste edendamist ning muidugi majandusolukorraparandamist pikas perspektiivis.

Teisalt peame minu arvates paremini kasutama vahendeid, mis on kättesaadavad rändeüldise lähenemisviisi raames, et tugevdada rände ja arengu sünergiat. Rändeküsimus peabautomaatselt sisalduma Euroopa partnerriikidega peetavas dialoogis. Samuti tuleb rohkemtoetada päritolu- ja sihtriikide arenguprojekte, mis parandavad elamistingimusi ja nenderiikide võimet juhtida rändevooge.

Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Seosesolukorraga Põhja-Aafrikas on kõik ebakindel. Me ei tea, milline on Liibüa kodusõja vahetu


tagajärg, me ei tea, kas Magribi riikide ja Egiptuse uus riigikord soodustab demokraatiatvõi halveneb olukord seoses demokraatia ja Euroopa suhetega veelgi.

Mis puutub Aafrika rannikult Euroopa ja eriti Lampedusa rannikule lakkamatultsaabuvatesse põgenikevoogudesse, on isegi praegusel juhul raske vahet teha neil, kespõgenevad vägivalla ja surmahirmu tõttu, neil, kes on näiteks vanglast põgenenud, ja neil,kes loodavad paremat tulevikku kui nälg nende kodumaal.

Siiski saame olla kindlad teatud asjades. Esiteks tuleb austada kõikide inimeste inimväärikust.Teiseks peab Euroopa lähenemisviis näitama üles külalislahkust kõigi pagulaste suhtes.Kolmandaks on Euroopa Liitu kuuluvate üksikute riikide piirid Euroopa piirid. Neljandakson kõikidel Euroopa Liitu kuuluvatel riikidel solidaarsuskohustus: seda kinnitas ja tugevdasning selle muutis õiguslikult siduvaks Lissaboni leping, mis reguleerib ka rändepoliitikatja rändevoogude juhtimist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Viiendaks onjuba olemas vahendid praeguse olukorra sarnaste hädaolukordadega toimetulekuks direktiivi2001/55/EÜ, Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) näol. Praeguneolukord on üks neist, mis näitab, kas Euroopa on reaalselt olemas või mitte.

Volinik, ma nautisin väga teie kõnet, kuid minu arvates peaksime minema sõnadelt ületegudele. Ma olen sellest täiesti teadlik ja ma tean, et te hakkate tegutsema. Loodetavastiteie ettepanekule järgnevad järelmeetmed. Oluline on see, et sõnadest ei piisa: me vajametegusid, et muuta Euroopa tegelikkuseks. See on Euroopa rajamise võimalus.

Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Me oleme pöördepunktis. Maütlen seda, sest me peame kaaluma, kuidas me kavatseme edasi minna, hoolimata kriisist,millega praegu silmitsi seisame. Varasematel aastatel õnnestus meil Põhja-AafrikastLõuna-Euroopasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Portugali, Maltale ja Kreekasse saabuvaidrändevoogusid piirata kõnealuste riikide ja vastavate Põhja-Aafrika riikide vahel sõlmitudkahepoolsete lepingute abil ning me tõesti saavutasime märkimisväärseid tulemusi. Seetõttuavaldatakse praegu Kreekale rohkem survet Türgi kaudu, sest Euroopa ja Kreeka ei olesuutnud kohaldada sarnaseid lepinguid Türgiga, hoolimata asjaolust, et sellised kahepoolsedlepingud on olemas.

Seega on minu küsimus järgmine: nüüd, mil kogu see segadus on vallandunud, mis saabneist lepingutest, volinik? Kas me võiksime siduda – ja peaksime siduma – need eelnevadlepingud või muud tulevased lepingud meie pakutavate rahaliste vahenditega? Teieväljakuulutatud meetmete pakett on väga hea ja me peame neid riike aitama. Meie kohuson aidata kõiki oma kaasinimesi; ent see tuleb siduda nende riikide kohustusega võttatagasi kõik, kes on saabunud Lampedusale ja kes saabuvad lähi- või kaugemas tulevikusteistesse Euroopa riikidesse, sest mida suurem on surve, seda rohkem inimesi saabubteistesse riikidesse.

Et me seda teemat käsitleme ning esile toodi direktiiv 2001/55/EÜ, siis peaksime ehk ülevaatama selle, mida ütlesime aasta tagasi; mitu parlamendiliiget viitasid kuulsaleümberjaotamisele, mida oleme nii pinevalt oodanud. Endiselt ootab elluviimist kodumaaletagasi toimetamine ja ümberasustamine; öelge meile, mida me veel peaksime tegema. Ehkpeaksime siiski kohe alustama pagulaste sisemist ümberasustamist, et leevendada survetneile riikidele, kes tegelikult probleemiga silmitsi seisavad?

Lõpetuseks – kuna minu aeg on otsas – peame piirama liikmesriikide killustatudlähenemisviise. Mõned riigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, peatavad valikuliselt DubliniII määruse raames tagasisaatmised Kreekasse. Me võime Itaalias seista sama probleemiga


silmitsi lähi- või kaugemas tulevikus. Kreeka valitsus kuulutas omakorda välja veel ühekillustatud lähenemisviisi, tara Évroses, kuid meil puudub üldine lahendus probleemile.See on nii oluline küsimus, et me vajame tõelist solidaarsust ja üldist strateegiat, volinik.

Jacek Protasiewicz (PPE). - (PL) Austatud juhataja,volinik! See arutelu oli algseltkavandatud palju kitsamalt, hõlmates üksnes Provera raportit. Esimeeste konverentsotsustas laiendada selle kohaldamisala ja seepärast arutame praegu – ja ka põhjendatult –praeguseid reaktsioone peamiselt pagulaste sissevoolule. Me ei saa rääkida neist kuiebaseaduslikest sisserändajatest, sest nad on pagulased – Süüriast ja eelkõige Põhja-Aafrikast,mis on praegu sattunud revolutsiooni keerisesse. Samuti keskendub meie arutelu praeguEuroopa Liidu kehtiva varjupaiga- ja sisserändepoliitika üldhinnangule.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsiooni variraportöörina Provera raportipuhul tahaksin siiski selle dokumendi juurde tagasi tulla. Tahaksin seoses sellega tõstatadakaks küsimust, mis minu arvates on äärmiselt olulised. Esiteks tahaksin öelda, kui hea meelon mul selle üle, et raportis arutatakse Euroopa poliitika kahe põhisamba ehk arengu jajulgeoleku vahelise suurema sünergia vajaduse üle. Põhja-Aafrika revolutsioonilistestsündmustest saadav õppetund ütleb meile, et abi, mida antakse üksnes ametlike kanalitekaudu ja mida jagavad diktaatori juhitava valitsuse asutused, ei lahenda ELi abipoliitikagahõlmatud riikides elavate inimeste sotsiaalseid probleeme. ELi abi peab tegelikult aitamalahendada tavainimeste sotsiaalseid probleeme, mitte täitma diktaatorite ja võimulolijatetaskuid.

Mitte ainult majandusreform, vaid ka demokraatia ja inimõiguste reform peaksid olemaarenguabi andmise eeltingimuseks. Täna näeme, et noored neis maailmaosades, mis meilehuvi pakuvad ja mida hõlmab meie arengupoliitika, ei taha ainult leiba, vaid ka vabadustja demokraatiat.

Teiseks saab Euroopa demograafilisi probleeme silmas pidades selgeks, et Euroopa Liit eitule toime juba esile kerkinud tööturuprobleemidega ilma ühtse ja tõeliselt ratsionaalsesisserändepoliitikata. Oma kohta maailmas otsivate vähima haridusega ja kõige enampuudust kannatavate rändajate sissevoolu Euroopasse saab takistada vaid hästi läbimõeldudja ühtne sisserändepoliitika, nagu ütlesid eelmised sõnavõtjad, näiteks Kanada jaUus-Meremaa rakendatav poliitika.

Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Olukord Vahemere piirkonnas ning praegused ja prognoositavad rändevood nõuavadvolinik Malmströmi väljakuulutatud strateegiast erineva keskpika ja pikaajalise strateegiavastuvõtmist.

Minu arvates on vaja Vahemerega piirnevates Aafrika riikides luua demokraatlikud elu- jaarengutingimused, mis takistavad niisugust rännet, mille tunnistajateks oleme. Seetõttuvajame minu arvates lühemas perspektiivis eriplaani – osad on nimetatud seda Marshalliplaaniks –, et ergutada ja rakendada arenguprotsessi Põhja-Aafrika riikides. Ainult sel moelsaame peatada ja ennetada tulevast rännet.

Samuti tahaksin rõhutada vajadust tasakaalustusmeetmete järele asjaomastes valdkondades.Kõik sõnavõtjad rääkisid Lampedusast, kuid tahaksin kutsuda teid üles mõtisklema selleüle, mida tegelikult tähendab selline rändeprotsess, millega me praegu kokku puutume,turismist ja kalapüügist elatuva saare jaoks. Reisikorraldajad ei ole juba mitu kuud teinudühtegi reserveeringut, vaid ainult tühistanud. Euroopa peab näitama oma toetust vastavatetasakaalustusmeetmete abil.


Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma võtan sõnaLõuna-Itaalia esindaja ja uhke eurooplasena, ning olen veendunud, et liikmesriigid peaksidandma oma panuse tugeva ja kestva liidu rajamisele.

See, et me ei olnud valmis vaid 70 miili kaugusel oma rannikust aset leidnud hädaolukorraks,näitab meie 27liikmelise süsteemi puudusi ja vajadust arendada suuremat vastutus- jasolidaarsustunnet. Tõenäoliselt nõrgestab individualistlik lähenemisviis Euroopat ja takistablõimimisprotsessi, mille ülesehitamisega oleme viimastel aastakümnetel vaeva näinud.

Selle Euroopa iga nurk on Euroopa. Ka Lampedusa on Euroopa ning see kehtib kõikidevaldkondade ja igasuguse poliitika suhtes. On absurdne, et selle hädaolukorraga tegelevadvaid kaks liikmesriiki. Oleme otsustanud ühineda, et olla tugevamad, ja nagu parimateabielude puhul peaks liit koos püsima nii heas kui halvas.

Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik,head kolleegid! Tänan teid sõnavõtu eest! Me oleme kohustatud pakkuma täielikku toetust,rääkides liikmesriikide vahelisest solidaarsusest ja rõhutades, et komisjon kutsub liikmesriikeüles täielikult vastutama varjupaigataotlejate eest. Tänan teid, sest kinnitasite meile, et kõiksee, mis oli seni tegemata, saab nüüd tehtud.

Homsel hääletusel soovime anda teie tegevustele jõudu, anda teie sõnadele jõudu, ninganname teile täieliku voli selle tagamiseks, et kõik see, mis oli seni tegemata, saab nüüdtehtud.

Kahjuks ei võta kõik Euroopa valitsused seda lähenemist omaks. Mõnede arvates on Itaaliamerepiirid Itaalia ja mitte Euroopa piirid ning nad ütlevad selgelt, et ei soovi jagadakoormust, mida vaid Itaalia ja Lõuna-Itaalia kannavad.

Seetõttu toetame täielikult teie sõnavõttu, kuid teeme seda usus, et tänu nõukogule esitatudkomisjoni jõulistele meetmetele peaks liikmesriikide solidaarsus Itaaliaga olema tõeline jakonkreetne ning kõik 27 liikmesriiki peaksid näitama, et nad vastutavad selle hädaolukorraeest ja valitsevad seda olukorda.

Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Ma tunnen heameelt teie sõnavõtu ja väljakuulutatud meetmete loetelu üle ning ei laskurändajate ajutise kaitse ega aluslepingu artikli 80 kohaldamise õiguslikku ega reguleerivassearutellu.

Praegu seilavad endiselt mööda Vahemerd Itaalia rannikule meresõiduks kõlbmatud laevad,millel sõitjad maksavad tihti oma eluga. Hoolimata hiljutistest üleviimistest on Lampedusalendiselt täielik hädaolukord ja ikka voolab inimesi Manduria telklinna.

Itaalia annab endist viisi oma osa nende meeleheitel inimeste vastuvõtmisel, samal ajal kuiteised riigid paistavad silma vaid politseijaoskondade kaudu toimuvate väljasaatmiste arvupoolest. Meie valitsus on Tunises ning püüab seda sissevoolu piirata, kuid me ei saa sellegaüksi hakkama. Me vajame Euroopa Liitu, me vajame abi ja me vajame Euroopa poliitilistrolli uue naabruspoliitika ja tõhusama rändestrateegia kavandamisel, mis sai alguse Dublinisüsteemi läbikukkumisest ja tähelepanekust, et Lampedusa ei ole ainult Itaalia, vaid kaEuroopa piir.

Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Lõuna-Itaalia valitud esindajana ühinen oma kolleegidega, kes on enne mind nõudnudsobivaid meetmeid Lampedusa elanike ja sisserändajate kriitilise olukorra lahendamiseks.


Tervise- ja sanitaarolukord saarel on ületanud kõik sündsuse piirid. Ma palun Itaaliavalitsusel näidata üles vastutustunnet ja tagada kõikide talle kättesaadavate meetmetevastuvõtmine ning kutsun Euroopa Komisjoni üles rakendama ELi sisserändajate ajutistkaitset käsitlevas direktiivis sätestatud meetmeid.

Järgmisel Euroopa Liidu siseministrite nõukogu kohtumisel, mis on kavandatud 11. aprilliks,tuleb võtta kõik meetmed, millega tagatakse, et ei sisserändajaid ega Lampedusa elanikkeei jäeta lootusetusse olukorda. Seetõttu peame algatama tõsise arutelu Euroopanaabruspoliitika üle, mis keskendub demokraatiale üleminekut toetavatele algatustele, eritiVahemere lõunaranniku riikides. Õnnitlen härra Proverat.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Oleme teadlikud, etsisserändeprobleemide lahendamiseks on vaja toetada sisserändajate päritoluriikide arengut,ilma välise sekkumiseta, kuid solidaarsust, inimõiguste austamist ja rahu kaitset edendavatekonkreetsete meetmetega, kas Tuneesias, Egiptuses, Liibüas või muus riigis. Seda siiski eijuhtu, mille kurvaks näiteks on olukord Lampedusal. On pakiline vajadus tõsiste meetmetejärele; solidaarsusmeetmete järele; meetmete järele, mis lõpetavad selle tragöödia. Matahaksin, volinik, juhtida tähelepanu eelkõige sisserännanud naiste olukorrale. Sellistelenaistele tuleb tagada õigus oma passile ja elamisloale, mis on oluline ka inimkaubanduse,eriti laste ja naistega kaubitsemise vastu võitlemiseks; samuti tuleb sellega siduda pagulasteümberasustamise toetamine. Lõpuks kutsun üles komisjoni vaatama võimalikult ruttu läbitagasisaatmist käsitlev direktiiv: direktiiv sõja, nälja ja kannatuste eest põgenevatesisserändajate vastu, kes tahavad olla lihtsalt õnnelikud koos oma perega ja väärivad meiesolidaarsust.

Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Fiorello Provera on teinud ärasuurepärase töö ja ma õnnitlen teda. Tema raportis käsitletakse probleemi realistlikult jatema ettepanek jagada sisserände koormust on vajalik lahendus.

Seetõttu teen ettepaneku saavutada kokkulepe, mis parandab ja ajakohastab Dublinimäärust. Sündmused näitavad, et me ei lahenda sisserändeküsimust ja see jätkub. Me eisuuda seda kõrvaldada, kuid me peame sellega toime tulema. Kreeka, Itaalia ja Hispaaniaei suuda sellega üksi toime tulla, sest need riigid on tugeva surve all. Me ei ole suutnudlahendada seda probleemi alates 1990. aastast. Meie arvates seda ei ole olemas, me jätameliikmesriigid oma saatuse hooleks ning neid vaeseid inimesi ekspluateeritakse, nagu kaselle koorma all kannatavaid Euroopa kohalikke elanikke. Me ei tohi unustada, et praeguon Euroopas 7 miljonit töötut, kellest 3 miljonit on vanuses 19–24.

Corneliu Vadim Tudor (NI). – (RO) Austatud juhataja! Stalini endine sekretär BorisBažanov jutustab oma memuaarides „Kuidas sündis stalinism?” 1923. aasta detsembrikuusKremlis juhtunud episoodist. Oma seltsimeestega arutelu pidades ütles grusiinist mõrvarmidagi, mis tekitas kõmu. Ei ole oluline, kes erakonnas hääletab ja kuidas. Ülimalt tähtison see, kes hääli loeb. Seetõttu ei tule meile üllatusena näiteks see, et hiljuti valiti Kasahstanisametisse tagasi Nursultan Nazarbajev üle 95 protsendi häältega.

Sama lugu on Rumeenias, kus absoluutselt kõik valimised on võltsitud. Seda demokraatiaparoodiat korraldab kohalik maffia Rumeenias asuva USA suursaatkonna otsese kaitse all.Tegelikult otsustab see suursaatkond, mis on rumeenlastele parem. WikiLeaksitelegrammides tõepoolest rõhutatakse, et kahjuks on Rumeeniast saanud CIA sõjaväebaas,mis kujutab Stalinit saatanana, kuid kasutab tema meetodeid. Milline häbi!


Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Arutelu praegusel hetkel on peaaegu kõik ära öedud ja ehk see just ongi asja mõte. Mejätkame arutelu ning samal ajal jätkuvad maabumised, inimesed surevad merel ja onebainimlikes tingimustes kokku surutud Itaalia ja Malta rannikutel, mis ei ole Itaalia jaMalta rannikud, vaid Euroopa piir, värav meie Euroopa Liitu, kustkaudu võib pääseda kõiki27 liikmesriiki.

Kõneluste aeg on läbi, ütlevad meile meie kodanikud ja sisserändajad, kes otsisid vabadustja leidsid end suletud laagritest luku tagant. On aeg tegutseda, volinik. Ma kutsun teid üles;me kutsume teid üles haarama juba homsest pärast hääletust ohjad enda kätte ja saatmanõukogule taotlus direktiivi 2001/55/EÜ rakendamiseks ning ühiselt looma tõelise strateegiaVahemere piirkonna tuleviku kohta, sest kaalul ei ole üksnes Euroopa usaldusväärsus, vaidka lähisaatus.

Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! See arutelu toimub Euroopanaabruspoliitika tuleviku seisukohalt kriitilisel ajal. Sellega seoses arvan, et vahejuhtumid,millega Itaalia Lampedusal kokku puutus, rõhutavad vajadust koostada ELi rändepoliitika,mis keskendub järgmistele valdkondadele.

Esiteks peaks EL keskenduma rändevoogude põhjustele. Selle all pean silmas päritoluriikideebakindlat majandusolukorda ja ebastabiilset poliitilist õhkkonda. Neis riikides töökohtadeloomise ja investeeringute suurendamise abil julgustaks Euroopa Liit kodanikke omakogukonna elus osalema.

Teiseks arvan, et sisserändajate õigusi tuleb kaitsta. Frontexi kohus on eelkõige rakendadaGenfi pagulasseisundi konventsiooni ja muid selle valdkonna rahvusvahelisi lepinguid.

Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tänaõhtust arutelu iseloomustab sõna„solidaarsus” kasutamine. Liiga sageli räägivad parlamendiliikmed siin istungisaalis omariigi huvides, kuid oleks parem, kui rohkem meist räägiksid teiste riikide muredest, etnäidata üles solidaarsust.

Põhjus, miks ma palusin sõna, oli see, et mind vapustasid väga minu kolleegi Simon Busuttilitoodud arvud, mille kohaselt 800 Maltale saabuvat inimest vastab 120 000 Prantsusmaaleüheainsa päevaga saabunule. Malta ja Lampedusa probleemid on Euroopa Liidu probleemid.

Ma rääkisin solidaarsuse ideest Lissaboni lepingu arutelu käigus laialdaselt. Me peamearutlema solidaarsuse mõiste üle Euroopa Parlamendis, sest mul on hirm, et solidaarsuson Euroopa Liidus praegu lõhestunud, mitte ainult selles keerulises küsimuses, vaid paljudesmuudes küsimustes. On aeg, et meie, Euroopa Parlament, sellega tegeleksime ja teeksimeEuroopa Liidu solidaarsuse taas üldtuntuks.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Tegemist on tõepoolest keeruliseolukorraga. Muidugi seisab Põhja-Aafrika silmitsi probleemiga. Praegu püüavad sealsedinimesed, eriti Tuneesias ja Egiptuses, ehitada uued riigid – demokraatlikud riigid, kusaustatakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Nad valmistuvad suve lõpus toimuvateksvalimisteks. Me peaksime tegema kõik, et neid sel suurepärasel teekonnal toetada.

Komisjon, nagu te teate, valmistab ette muudetud naabrusstrateegiat ja see esitataksenõukogule. See sisaldab toetust demokraatiale, toetust majandusarengule, kasvule jatöövõimalustele ning selles sisaldub ka liikuvuselement. See on väljakutse, millele peaksimeandma oma toetuse.


Samuti kaasneb väljakutse Liibüaga, kus suurenenud vägivald tekitab väga ebakindlaolukorra ja sunnib paljusid inimesi põgenema. See on väljakutse Euroopa rändepoliitikale.Pikas perspektiivis peame välja töötama üldisema lähenemise sellele, mis on väga suuresjaos kooskõlas härra Provera raportiga, mille panust võetakse arvesse.

Lühemas perspektiivis peame muidugi lõpule viima varjupaigapaketi. Uskuge mind, prouaKeller, me püüame seda teha. Euroopa Parlamendi abil ning tänu raportööridejõupingutustele selle paketi kokkupanemisel ja läbirääkimiste lõpetamisel EuroopaParlamendiga loodan endiselt, et saame selle lõplikult valmis enne aasta lõppu.

Lampedusa ja Malta seisavad silmitsi probleemiga. Tahaksin kummutada mõned väited,et komisjon ehk „Brüssel” ei ole Itaaliat aidanud. Tegelikult pakkusime Itaaliale abi. Praegusespikaajalises eelarves on ülejäänud perioodiks olemas Itaalia jaoks 171 miljonit eurot riiklikuassigneeringuna. Osa sellest rahast ei ole veel Itaalia puhul kasutatud ja me teeme peaaeguiga päev Itaalia ametivõimudega koostööd, et näha, kuidas programmi raha saab ümberjaotada nii, et seda saaks kasutada Lampedusa olukorra lahendamiseks.

Samuti oleme pakkunud Itaaliale abi hüvitada mõned rändajate sisemise ümberpaigutamisekulud. Meil on Frontexi operatsioon Hermes, kuid tahaksin teile meelde tuletada, et Frontexsõltub liikmesriikide sissemaksetest ja et selle vahendid saavad väga kiiresti otsa. Meil onvastus: meil on olemas Europol. Peame kõnelusi Tuneesiaga, et leida lahendus, kusrahvusvahelist kaitset mittevajavad inimesed saavad organiseeritult, väärikalt javabatahtlikult tagasi pöörduda. Aitame Tuneesial võidelda kaubitsemisega tegelevatevõrgustike vastu ja vaatame, kuidas saame aidata tal piirikontrolli sisse viia. See on osasuuremast liikuvuspartnerlusest.

Enamik pagulasi on Tuneesias ja Egiptuses. Nagu ütlesin, lahkus Liibüast üle 400 000inimese. Paljud neist inimestest on kodumaale tagasi toimetatud. Need on peamiselttuneeslased ja egiptlased, kuid peale selle veel umbes 30 riigist, peamiselt Aafrikas. Oninimesi ka Bangladeshist, Iraagist, Afganistanist jne.

Paljud neist inimestest on kodumaale tagasi toimetatud Euroopa abi toel ning liikmesriigidteevad Tuneesia ja Egiptusega tõelises solidaarsuse vaimus koostööd. Kuid on jäänud veelmõned inimesed. Ma külastasin neid pagulaslaagreid vaid paar päeva tagasi. Tuneeslasedteevad muljetavaldavat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜROPagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Ent on mõned inimesed, paar tuhat, kes on saatusehooleks jäetud. Nad ei saa kodumaale naasta. Me peame neid inimesi aitama. Nad tulebEuroopas ümber asustada. Mul on väga raske selgitada neile somaallastele, et nad ei saatulla Euroopasse, sest me ei ole kokku leppinud delegeeritud või rakendusaktides. Seega,palun, nõuan tungivalt, et teie ja nõukogu jõuaksite selles kokkuleppele, sest me võiksimetõesti täita Euroopa ümberasustamisprogrammi eesmärki ja aidata neid inimesi, sest neilei ole kuhugi minna.

Samuti näeme, kuidas pagulased tulevad praegu Euroopasse – Lampedusale ja Maltale. Mamõistan, et loomulikult on Malta saare suuruse tõttu tohutu surve all. Me võime näha, etinimesi tuleb juurde. Paljud neist inimestest võivad vajada rahvusvahelist kaitset. Seni, kuiLiibüas jätkub vägivald, suureneb oht, et üha rohkem inimesi peab põgenema.

Need inimesed kujutavad tõepoolest Euroopale probleemi. Tõenäoliselt vajavad nadvarjupaika. Meil on teatud fondid. Meil on teatud asutused. Meil on teatud poliitika, milleabil püüda neid inimesi aidata. Nagu ütlesin, kaalume võimalust kasutada ajutise kaitsemehhanismi. Selle saab käiku lasta siis, kui toimub selliste inimeste massiline sissevool,


kes ei saa kodumaale tagasi pöörduda. Ent selle käikulaskmiseks on vaja kvalifitseeritudhäälteenamust nõukogus. Praegu selline häälteenamus puudub. Loomulikult jälgime sedaväga hoolega ja võtame selle nõukogus uuesti üles järgmisel nädalal. Kuid enne sellemehhanismi käikulaskmist kutsun – ja kutsun endiselt – liikmesriike üles rakendamasolidaarsust: mitte ainult ilusate sõnadega välja tulema, vaid tegutsema.

Me peame leidma lahendused Itaalia ja Malta ning võib-olla teiste survealuste riikideabistamiseks. Ma nõuan tungivalt, et liikmesriigid seda teeksid. Sellele üleskutselereageerivate Euroopa riikide jaoks on ette nähtud solidaarsusfondid. Seda kõike arutataksejustiits- ja siseküsimuste nõukogu järgmisel nädalal toimuval istungil. Mul on hea meelteid hiljem seal kõneldust teavitada.

Suur tänu, austatud juhataja, väga olulise arutelu eest!

Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma sooviksin, et volinikMalmström asja veidi selgitaks. Voliniku sõnutsi arutatakse direktiivi 2001/55/EÜkäikulaskmist nõukogus. Te arutate seda järgmisel nädalal nõukoguga, sest, nagu ma õigestiaru sain, puudub meil praegu kvalifitseeritud häälteenamus.

Cecilia Malmström, komisjoni liige . – Austatud juhataja! Võib-olla väljendasin ma endsiin ebaselgelt. Kõike, millest teile rääkisin, sealhulgas Egiptuse ja Tuneesia kogemus,arutatakse nõukogus järgmisel nädalal.

Muidugi on päevakorra põhipunkt olukord Põhja-Aafrikas. Viitasin oma sõnavõtus selleleajutise kaitse mehhanismile, kuid ma ei tea, kas tuleb otsus või midagi sellist. See sõltubsuuresti esimeestest, kuidas nad tahavad seda jälgida, kuid meie jälgime seda olukorda igatund. Tahtsin lihtsalt öelda, et praeguseni ei ole kvalifitseeritud häälteenamust sellekaitsemehhanismi käikulaskmiseks.

Fiorello Provera, raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Enne kui tulenraporti juurde, tahaksin vastata härra Meyerile ja Tavaresile. Ma tõesti austan igaühearvamust, kuid mulle tundub, et nende seisukohad Lampedusa ja seal toimuva suhtes eiole üldse suuremeelsed.

Tahtsin neid teavitada, et Lampedusale saabus 12 000 inimest kolme öö jooksul. Lampedusaon väike saar 6000 elanikuga ja ootamatult saabus kolme öö jooksul sinna 12 000 inimestning rahvaarv kasvas 20 000ni. Minu arvates on igal riigil väga raske vastu võtta sellistsuurt hulka inimesi, kes saabuvad nii lühikese aja jooksul väikesele saarele, kus puuduvadvahendid nii suure arvu saabujate jaoks. Praegu on Lampedusal 1400 sisserändajat. Paljuon ära tehtud ja niipea, kui mereolud võimaldavad, viiakse sisserändajad üle teistessekeskustesse, eeskätt riigi lõunaosas.

Siinkohal jõuame raporti juurde. Ma tahtsin tänada eri erakondade variraportööre, kesoma erinevate tõekspidamistega aitasid väga tõhusalt sellele raportile kaasa. Nad andsidtäiesti selgelt olulise panuse, samas vaimus, mis innustas alguses meid kõiki. Samuti tänanvolinik Malmströmi entusiasmi eest, mida ta näitas üles koormuse jagamise mõiste suhtes,mis peaks mõjutama tema tööd komisjonis ja ka nõukogus. Kui ta näitab ka edaspidi ülessamasugust entusiasmi, siis järgnevad sellele minu arvates head tulemused.

Lõpetuseks ütlen, et olukorrast on väga raske kokkuvõtet teha. Niivõrd, kui kokkuvõttetegemine on võimalik, tahaksin öelda, et ükski poliitika ei ole tõhus ega täielik, kui maailmapõhja- ja lõunaosa arengutasemete vahel püsivad tohutud erinevused, kui demokraatlikeinstitutsioonide kvaliteedi vahel püsivad tohutud erinevused ja kui inimõiguste austamisel


on suured erinevused. Me peame võtma meetmeid olulise strateegilise koostöö ja abipoliitika kaudu, mis avaldab mõju põhja ja lõuna selliseid tohutuid ebavõrdsusi tekitavatelestruktuurilistele põhjustele. Kui me leiame lahenduse neile struktuurilistele põhjustele,järgneb ülejäänu ja maailmast, kus me kõik elame, saab arvatavasti parem paik.

Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.



Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma suhtun väga kriitiliselt ELi rändega seotudmeetmetesse. Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste, Põhja- ja Lõuna-Euroopa vaheljagatud liikmesriikide erinevad huvid panevad Itaalia väga täbarasse olukorda. Oleks hea,kui Itaalia valitsus viivitaks vähem ja tegutseks rohkem, ning keelduks sisserändajatevastuvõtmisest seni, kuni Euroopa tuleb lagedale tõelise ühise sisserändepoliitikaga. EuroopaLiit vajab ühist varjupaigapoliitikat ja peab tagama, et solidaarsuse ja koormuse jagamisepõhimõtted ei jääks vaid lubadusteks paberil. Selline oleks olukord siis, kui Itaalia võtaksenda kanda Põhja-Aafrika ja kogu Vahemere piirkonna nägu muutva olukorra koorma.Itaalia ei suuda enam vastu võtta liibüalasi, tuneeslasi ega egiptlasi enne, kui Prantsusmaa,Saksamaa ja Austria lõpetavad kõigi nende territooriumi kaudu Põhja-Aafrikast saabuvateinimeste vastuvõtmisest keeldumise. Seni, kuni Brüssel kooskõlastab rändevoogudejuhtimist Pariisi, Berliini ja Viini ning ka Rooma ja teiste liikmesriikide valitsustega, olekshea, kui Itaalia võtaks praegusest palju järeleandmatuma seisukoha.

Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Rännet käsitlevas raportis on lahendusrändevoogude ennetamiseks. Raportööri arvates peaksime ennetama rännet rändevoogudeallikaks olevatesse riikidesse investeerimise teel. Ent majandus- ja finantskriisi ajal ei oleEuroopa Liidul võimalik ulatuslikult „finantseerida” kolmandat maailma Euroopa kodanikeelatustaseme säilitamise arvelt. ELi ja Aafrika vahel on olnud, on praegu ja on ka edaspiditohutud majanduslikud erinevused. Kui need erinevused kaoksid ja kolmanda maailmainimestel ei oleks enam mingit põhjust rännata ELi, oleks see tingitud sellest, et me aitasimekaasa ELi riikide standardite halvenemisele. Me ei tohi ennast petta, et ränne tuleneb ainultpõhiliste inimõiguste rikkumisest. Suur osa rändajatest tulevad ELi vaid parema elu pärast.Sotsioloogilistest uurimustest nähtub, et mida suurem on rändajate osakaal ELis, sedarahulolematumad on kohalikud inimesed oma eluviisiga. Kui rändajate arv ületab teatudmäära, ei ole nad enam huvitatud Euroopa ühiskonda kuulumisest, vaid loovad hoopisoma ühiskonna ELi sees. EL peaks keskendama rändepoliitika ainult inimõigusterikkumisele. Finants- ja majanduslikud erinevused ränderiikide ja ELi vahel ei tohiks ollanende riikide rahastamise põhjuseks. Rände ennetamise poliitika tuleb siduda ELivälispiiridel rände ennetamise poliitikaga.

Ville Itälä (PPE), kirjalikult. – (FI) Põhja-Aafrika sündmustega on kaasnenud uus rändevoogEuroopa lõunapiiril. Samal ajal kui me juurdleme selle terava probleemi lahenduste üle,peame uurima ka selle põhjuseid.

Araabia diktatuuride langus võib olla maailmapoliitika suurim pöördepunkt pärast raudseeesriide langemist paarkümmend aastat tagasi. Eelkõige on see suurepärane võimalusdemokraatiale ja kodanikuõigustele. Nagu kõikide revolutsioonidega, kaasneb ka sellegaoht. Kõige kriitilisem hetk on siis, kui oma võimu kuritarvitavad diktaatorid ähvardavadoma kodanikke, nagu juhtus Liibüas.


Euroopa ja selle liitlased ei või ega tohiks lihtsalt tegevusetult pealt vaadata, kui tema piirideltoimuvad rahutused. Meil on üks ühine eesmärk: peame tegema kõik endast oleneva süütuteinimeste, sealhulgas naiste ja laste elude kaitsmiseks, kui keegi teine seda ei suuda.Põhja-Aafrika demokratiseerumine, inimõiguste austamine ja seeläbi algav majanduskasvon parim võimalus takistada inimvoolu Euroopa lõunapiiril.

Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Juba nädalaid on Vahemere ning eriti Maltaja Lampedusa rannikul maabunud tuhanded sisserändajad, kes põgenevad olukorra eestoma riigis, kus valitseb enneolematu poliitiline ebastabiilsus. Frontex on õigustatultkäivitanud operatsiooni Hermes, et aidata Itaalia ametivõimudel toime tulla sellise massiliserändajate sissevooluga oma rannikule. Selle humanitaarkriisi ohjamist ei tohi jätta ainultItaalia ametivõimude ülesandeks. ELi välispiiride kontroll peab olema ühine jõupingutus,sest see on ühine probleem. Sellise kolmandate riikide kodanike massilise sissevoolutulemuseks on paljudesse liikmesriikidesse sisenevate ebaseaduslike sisserändajate lained.Me peame ainult nägema, kuidas Prantsuse ametivõimud tabavad iga päev saduebaseaduslikke sisserändajaid, kes saabuvad otse Itaaliast. Me teame väga hästi, et nendevarjupaigataotlejate seas on paljud majanduslike põhjustel väljarändajad, kes lipsavadneisse segarändevoogudesse. Peale selle tuleb Euroopa jõupingutusi suurendada.Liikmesriigid peavad tagama Frontexile vahendid, mida ta vajab oma ülesanneteelluviimiseks. Samuti peame tegema rohkem koostööd Tuneesia ametivõimudega. Tuneesiapeab täitma oma tagasivõtukohustusi.

Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Olukord Liibüas on praegu väga ebakindel. Entkindel on see, et see on põhjustanud humanitaarkriisi. Nagu raportis on kirjeldatud,kutsuvad relvastatud konfliktid, eriti siis, kui nendega kaasnevad inimõiguste rikkumised,esile naaberriikidesse suunduvate rändevoogude tohutu kasvu. Pidades silmas tohututulatust, milleni need võivad küündida, ei saa ELi Frontexi programm olla parim vahendselliste rändetasemetega tegelemiseks. EL peab nüüd koostama ja kavandama õigereageeringu, kaasa arvatud põhjaliku koormuse jagamise tegevuskava, et aidata pagulastelkooskõlastatult ümber asuda. See peaks tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis80 toodud solidaarsusklauslile. Võidakse kõrvale puigelda sellele vastamisest, kui suurtkonkreetset pagulaste arvu võib määratleda hädaolukorrana. Ent meil peab olema väljatoodud põhjalik kava, kus on riigiti selged piirmäärad, nii et ELi valitsused ja komisjonoleksid mõlemad valmis ja hästi valmistatud eelseisva kriisiga tegelemiseks. EuroopaParlamendi Malta liikmena valmistab mulle suurt pettumust see, et komisjon on ilmseltnii ettevalmistamata tegelemiseks kriisiga, mis on ammu olnud vältimatu.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Resolutsiooni ettepanekusrõhutatakse väga olulist teemat. See ei keskendu ainult naiste ja meeste võrdse kohtlemiseprobleemile maapiirkondades, vaid juhib tähelepanu otse vajadusele luua võrdsedvõimalused maapiirkonnas elavatele naistele, mis on samasugused nagu linnakeskusteselavate naiste igapäevased võimalused. Minu arvates oleme Euroopa Parlamendis pööranudseni liiga vähe tähelepanu maapiirkondades elavate naiste sotsiaalsele ja erialasele arengule.Maapiirkondades elavad naised põrkavad iga päev mitmete, nii majanduslike kui ka taristugaseotud takistuste vastu, mis olulisel määral piiravad nende võimalusi seoses haridusele,tervisekaitsele ja kõige tähtsama asjana tööturule juurdepääsuga. Lõppude lõpuks ei olejust paljud tööpakkumised suunatud maapiirkondadele, peamiselt seetõttu, et needpiirkonnad on majanduslikus mõttes oluliselt vähem arenenud. Seetõttu on nii olulinetoetada maaelu arengu poliitikat ning parandada juurdepääsu kõrgetasemelisele taristulevõi tagada võimalused väga arenenud side- ja infotehnoloogiast kasu saamiseks. Olen


kindel, et Euroopa Parlamendi liikmed saavad samuti palju ära teha, et maapiirkonnadjõuaksid tsivilisatsiooni hüvedele järele. Lõppude lõpuks võime korraldada mitmesuguseidkoolitusi või seminare, mille käigus saame pakkuda reaalset abi maaelu arenguks ettenähtud ELi rahalistele vahenditele juurdepääsuks.

20. Üheminutilised sõnavõtud (kodukorra artikkel 150)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistelteemadel.

Jim Higgins (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Surma ja raskete vigastustega lõppevateliiklusõnnetuste arvu oluline vähendamine ja maanteeohutuse parandamine peavad olemaEuroopa Liidu eesmärgid.

Ma ei ole nõus, et Euroopa juhiloa jõustamiseks tuleb oodata aastani 2033. Praegu onolemas ainult juhiloa Euroopa vorm, kuid mida selle all tegelikult mõeldakse?

Me soovime maanteede kasutajaid kaitsta ning kui meil on poliitilist tahet, usun kindlalt,et praegu kasutatav tänapäevane tehnoloogia võimaldab meil lühendada direktiivi2006/126/EÜ jõustamisaega. See on äärmiselt vajalik, me ei saa enam kauem oodata.Komisjon peab selles suhtes midagi konkreetset ette võtma.

Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Ma usun sellistesse ühistesseeuroopalikesse väärtustesse nagu demokraatia, vabadus, solidaarsus ja kristlikud ideaalid.Neile oli pühendunud ka krahv János Eszterházy, Slovakkia ja Ungari poliitik, kellekommunistid 1947. aastal valesüüdistuste põhjal süüdi mõistsid ja kes suri 1957. aastalmärtrisurma Mírovi vanglas. Oma muude lugematute teenete juures oli ta ainuke poliitik,kes parlamendiliikmena mõistis hukka juutide deporteerimise ja hääletas 1942. aastalfašistliku Slovakkia parlamendis selle vastu. Tema ainus süü oli selles, et ta seisis vankumatultSlovakkia ungarlaste eest, keda sarnaselt saksakeelsete kodanikega massiliselt laimati, kelleltvõeti ära kodumaa ja asustati Beneši häbiväärsete dekreetide alusel ümber. Euroopa Liidulpeaks olema häbi, et need ebainimlikud riiklikku vägivalda seadustavad dekreedid on ikkaveel jõus ning János Eszterházy ja sadade tuhandete teiste inimväärikusest ilma jäetudkodanike rehabiliteerimine viibib ikka veel. Pöördun austatud kolleegide poole palvegahoolida rohkem meie ühistest euroopalikest väärtustest.

George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Sel aastal Transilvaanias Ungariekstremistide korraldatud separatistide meeleavaldustel Ungari rahvuspüha tähistamiseksilmnes murettekitavat äärmuslust, seda eriti seoses Ungari riigi kõrgete esindajate ja EuroopaParlamendi asepresidentide toetuse ja avaldustega.

Ungari 15. märtsi pidustused kahjustavad aasta-aastalt rumeenlaste ja ungarlaste headüksteisemõistmist. Väljakutsuvad teod, nagu saatsid viimati korda Ungari äärmuslased,kui nad poosid sümboolselt üles Transilvaania rumeenlaste 1848. aastal rahvuslike õigusteeest peetud võitluse kangelase, ainult ohustavad sellises olukorras rahulikkukooseksisteerimist.

Mõistan sellised ekstremismiilmingud kindlalt hukka. Palun Rumeenia võimude poliitilistosavõttu õiguslike meetmete rakendamiseks. Samuti on mul palve Euroopa foorumitelevõtta meetmeid etnilise vaenu ja territoriaalse separatismi laienemise peatamisekspiirkonnas, kus on ainulaadne võimalus parandada minevikuhaavu Euroopa väärtusteabil.


Alexander Mirsky (S&D) . Lugupeetud juhataja, soovin esitada teile küsimuse. Kas teiearvates on võimalik sulgeda Belgias prantsuse koole? Või, ütleme, Prantsusmaal saksakoole? Teil on õigus: ei ole võimalik. Siiski on see võimalik Lätis, kus üle kahe viiendikuelanikkonnast kõneleb vene keelt. Läti parlament, rahvuslased ja fašistid soovivad praegukorraldada referendumi vene koolide sulgemise kohta Lätis. Samal ajal saabub Lätisse OSCErahvusvähemuste ülemvolinik Knut Vollebaek ning teatab, et ta võib olla uhke Lätis toimuvalõimumise üle. Arvate, et ma naljatan? Eksite. Pealegi, mis teie arvates juhtub, kui venekoolid Lätis suletakse? Ütlen teile: Lätis puhkeb kodusõda. Kui Euroopa Parlament ei reageerisellele silmanähtavalt äärmuslikule algatusele täna, siis homme võib juba olla liiga hilja.Aitäh!

Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Jaapani tuumakriisi ei tohikasutada manipulatsioonideks. Üldsus ootab, et me vastaks ja tegutseks. Esimese asjanatuleb teha kiiresti ja läbipaistvalt etteteatatud ohutuskatsed ning nõuda riikidelt vananenudja ohtlike tuumajaamade sulgemist. Esimene kontroll tuleks teha esimese põlvkonnarajatistes, mis kasutavad Fukushimaga sama tehnoloogiat. Nende kasulik tööiga hakkablõppema ja nad on tehniliselt vananenud.

See ajendab mind paluma teilt toetust Baskimaa kõikide asutuste palvele sulgeda kiiremaskorras üks selline rajatis: Santa María de Garoña tuumaelektrijaam. Sellest 80 km raadiuseselab üle kahe miljoni inimese. Peale selle tuleb pöörata suuremat tähelepanu ennetuselelinnaplaneerimisel ja kodanikukaitsel, panustada rohkem tööd ohutusele, pidades silmaskohti, kuhu sedalaadi objekte otsustatakse ehitada, ning Euroopa protokolli kavandamisele,et võimaldada tõhusate, hästi korraldatud ja kiirete ühismeetmete võtmist laiaulatuslikekatastroofidega toimetulekuks.

Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Komisjoni peasekretär Catherine Daykirjeldas hiljuti Iiri pankade päästekava kui karmi, aga jätkusuutlikku. See pole päästekava,vaid väljamüük – Euroopa Liidu pealekäimisel toimuv väljamüük võlakirjaomanikele –eelis- või mitte-eelis-, tagatud ja eritagatiseta võlakirjade omanikele – igat liikivõlakirjaomanikele, samal ajal kui Iiri maksumaksjad võtavad oma õlule talumatuvõlakoorma.

Pankade päästekava läheb maksma 70 miljardit eurot, rääkimata 200 miljardi euro suurusesterakorralisest toetusest Euroopa Keskpangalt. Kuidas peaks 4,4 miljoni elanikuga väikesaar selle hullumeelsusega toime tulema? Et panku päästa, tuleb iga Iirimaa mehe, naise jalapse võlakoorma suuruseks ligikaudu 160 000 eurot, ja seda intresse arvestamata. Väikevõrdlus: kui 62 miljoni elanikuga Prantsusmaa seisaks silmitsi samaväärse pangakriisiga,oleks Prantsuse kodanike võlg triljon eurot. Kas komisjon kirjeldaks seda kui karmi, agajätkusuutlikku?

Lõpuks eksis Catherine Day ka siis, kui ütles, et tegemist pole euro kriisiga. Kui EuroopaKomisjon seda ei tunnista ja vastavalt ei tegutse, on euroala tulevik trööstitu, ning sedamitte ainult Iirimaal.

Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatudparlamendiliikmed! Praeguses rahvusvahelises majanduskriisis ilmutab Kataloonia vägapositiivseid märke, nagu seda on 16protsendine ekspordi kasv eelmisel aastal. Kuid on kaväga negatiivseid ilminguid, näiteks üle 40 protsendi ulatuv noorte töötus.


Raskuste üheks peamiseks põhjuseks on maksulaekumiste kadu, mida meie riik igal aastalkannab ja mille suurus on üle kümnendiku sisemajanduse kogutoodangust, see on SaksamaaLiitvabariigi rikkamate liidumaade panusest mitu korda suurem näitaja.

Kataloonia majanduse pitsitamine tabab Lõuna-Euroopa üht peamist majanduse veduritning sel põhjusel on tegu kogu Euroopa Liidu probleemiga.

Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Leedu Vabariik võttis hiljutivastu haridusseaduse, mille tagajärjel muutuv haridussüsteem tekitab kartust, et paljud –vähemalt pooled ja võib-olla rohkemadki – poola koolid Leedus võidakse sulgeda. See onjärjekordne näide sellest, kuidas diskrimineeritakse poola rahvusvähemust, kes on elanudsel maal sajandeid, palju inimpõlvi. Pärast seda, kui keelati poola nimede kirjutamisel poolakirjakuju kasutamine ja poola kohanimede kasutamine, ka isegi karistati poolakate asutusiomaenda keele kasutamise eest, on meil tegu uue diskrimineerimisjuhtumiga, seekordmõjutab see haridust.

Juhtum on seda kahetsusväärsem, et kahe riigi rahvaste vahel pole mingeid lahkhelisid,siiski tekitavad ja toidavad Leedu võimud vastutustundetult vastuolusid, millel võivad ollaäärmiselt ebasoodsad tagajärjed. Oleme mures inimõiguste rikkumise pärast mitmesmaailma eri paigas, siiski toimub selline kahetsusväärne areng siinsamas Euroopa Liidus.Euroopa Liidul on viimane aeg seda küsimust lähemalt uurida. See ei ole häbiks mitteüksnes Leedule, vaid Euroopa Liidule tervikuna. Aitäh!

Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Türgi peaministerkommenteeris Oomen-Ruijteni raportit Türgi ühinemise edusammude ning teatas, etraport on tasakaalustamata ja et tema isiklikult arvab, et ka selle koostajaid ontasakaalustamata.

Mõni päev hiljem skandeerisid Türgi Küprose ametiühingujuhid Brüsselis EuroopaParlamendi ümber kogunedes, et Türgi poliitiline juhtkond ei solva mitte üksnesOomen-Ruijteni raporti poolt hääletanud Euroopa Parlamendi liikmeid, vaid solvab kaTürgi küproslasi, kes tulid okupeeritud Küproses hulgana välja protestima repressioonidevastu, mida on nende kallal toime pannud 40 000meheline Türgi sõjavägi ja lugematu arvtürgi asunikke. Kogunemisel kõneldes ütles Türgi Küprose poliitik Izzet Izcan, et Ankararikkus Türgi inimeste ümberasustamisega ja kogu demograafilise ülesehituse muutmisegarahvusvahelist seadust, ohustades Türgi küproslaste kestmajäämist, ning rõhutas, et need,kes austavad inimõigusi, nagu ka Euroopa Liit, ei saa taluda selliseid rikkumisi.

Austatud juhataja, kas meie kui Euroopa Liit sallime selliseid rikkumisi? Palun teil see Türgiküproslaste protest edasi anda nii nõukogule kui komisjonile, et nad saaksid võttaasjakohaseid meetmeid enne, kui on liiga hilja.

Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Lugupeetud juhataja! Põhja-Aafrika on Egiptuse,Tuneesia ja Liibüa poliitiliste sündmuste tagajärjel leekides. See kriis tõmbab kaasa teisiriike Lähis-Idas, õnnetuseks poliitiliselt ebakindlate ja ebaselgete tagajärgedega. Samaskokkupõrgetes Ankara ja Iisraeli vahel ning tihedamates suhetes Türgi, Iraani ja Brasiiliavahel on Lääne otsustajad andnud Türgile märkimisväärse autonoomia. Samuti saab Türgikasu sellest, et ta on suhteliselt sõltumatu USA Lähis-Ida poliitikast ja Euroopa kohustustest,mis tulenevad edasisest Euroopa Liiduga ühinemisprotsessist. Kestab ebastabiilsus endiseJugoslaavia maades, millest saavad õhutust natsionalistlikud rühmitused. Lõpuks,usaldusväärse rahvusvahelise statistika kohaselt tõuseb islamiusuliste arv 2030. aastaks


praeguselt 1,6 miljardilt 2,2 miljardini, samal ajal kui Euroopa elanikkond väheneb50 miljoni võrra.

Minu küsimus on järgmine: kas Euroopa juhid mõistavad, et Lõuna destabiliseerimisel onebasoodne mõju nii eurole kui ka Lääne julgeolekusüsteemi geopoliitilisele stabiilsusele?

Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Kavatsesin rääkida Iiri Vabariigi finantskriisimõjust Põhja-Iirimaa majandusele. Selle asemel pean siin sügava kahetsustundega teadaandma Põhja-Iirimaa politseiteenistuja kalgist ja elajalikust mõrvamisest. Laupäevapärastlõunal suri kahekümne viie aastane konstaabel Ronan Kerr vabariiklastest terroristidekäe läbi.

Katoliiklik politseinik konstaabel Kerr tapeti tema auto alla plahvatanud pandud lõhkekehaabil laupäeval, kui ta tööle läks. Ta suri kohapeal. Palun, et parlament mõistaks selle julmateo hukka ning nõuaks lõppu Iiri vabariiklike terroristide vägivaldsetele tegudele, millegaon plaanis tuua tagasi Põhja-Iirimaa sünged päevad ja kallutada poliitikat kursilt kõrvale.

Aastast 2007 on dissidentlikud vabariiklastest terroristid pannud politseinike eraautodealla kümneid lõhkekehi. Tuleb tänulik olla, et enamikku neist ei õnnestunud lõhata. Olenkindel, et ka teie ühinete minuga nõudmises, et politseile esitataks kogu informatsioon,mis selle mõrvaga seondub. Kohalikus kogukonnas leidub inimesi, kellel on teavetkonstaabel Kerri elajaliku mõrva kohta. Neil tuleb välja ilmuda ja tuua mõrvarid kohtuette, mitte kurjategijaid varjata. Neil tuleb seda teha meie riigi tuleviku nimel ja austusestvapra politseiametniku ning tema kurvastava ema ja perekonna vastu. Mind vapustab kalugupidamatus, mida mõni parlamendiliige on selle kõne vastu üles näidanud.

Konstantinos Poupakis (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja! Kui 27 liikmesriikiratifitseerisid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, väljendasid nad poolehoiduvõrdsetele õigustele, võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele, kindlustades sellega,et need kodanikud saavad ühiskonnas täielikult osaleda. Nagu me oleme näinud, ei kohaldataseda siiski kõigile. Ligikaudu 30 miljonit pimedat inimest, kes Euroopas elavad, puutuvadoma igapäevastes tegemistes kokku suurte raskustega, näiteks sisseoste tehes peab neidabistama teine inimene, kes ütleks, mis on pakendi sees.

Seetõttu tahaksin komisjoni paluda alustada ulatuslikke konsultatsioone huvitatudasutustega, et vastu võtta toodete reljeefses punktkirjas märgistamise vabatahtlik süsteem,ning samas paluda oma siinseid kolleege anda sellele oma toetus, kirjutades alla kirjalikuleavaldusele nr 14.

Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Viimase tippkohtumisejäreldused olid kõike muud kui rahustavad. Selge säte, mis näeb liikmesriigi abinõuks ettelaenu restruktureerimise pärast 2013. aastat, on otse vastupidine võrreldes Euroopa Liidualgse, kriisi puhkemisaegse positsiooniga, mis nägi ette, et laenu restruktureerimist välditakseiga hinna eest. Kreekas on juba puhkenud rahvusvahelisel tasandil nimekatemajandusteadlaste ja turgude debatt.

Mis sundis seda seisukohta muutma? Tehti kõik jõupingutused, ei hoitud rahaga kokku;võib-olla sai meil lihtsalt jaks otsa? Tõde on, et tehtud prognoosid ja ennustused poleleidnud tõestust. Kreeka tagasiminek pole mitte vähenenud, vaid on muutumas hullemaks,valitsuse kulutused on vähenenud 9 protsenti, kuigi neil peaks olema 8,5protsendine kasv,kui toetuda 2011. aastaks ettenähtud memorandumile, ning kõige halvem on töötusejõudmine 15 protsendini.


Sellele on ainult üks vastus: kasv. Kas kasvust on mingit märki? Ei ole. Meil on vajakasvupoliitikat, mitte tagasikäiku ja jutte restruktureerimisest.

András Gyürk (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Ungari eesistumisaeg on jõudnud poolepeale, nii väärib see tagasivaadet praeguseks saavutatule. Peamine edusamm on see, ethiljuti jõudis nõukogusse põhimõtteline kokkulepe paketis, mis sisaldab kuutseadusandlikku ettepanekut majandusjuhtimise tugevdamise kohta. Uue õigusakti kiirevastuvõtmine parlamendis võib suurel määral parandada Euroopa majandusekonkurentsivõimet. Veebruaris toimunud energeetika tippkohtumine tõi samuti kaasatõelise läbimurde. Ühise energiaturu tugevdamine ja infrastruktuuri arendamise tulemusenaon lõpuks võimalik luua Euroopa ühine energiapoliitika. Lisaks sellele on jõutud vägatähtsatele kokkulepetele ka ühtse põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika vallas.

Loomulikult on veel ka lahtisi küsimusi, näiteks Euroopa Liidu romasid käsitlev strateegia.Selle strateegia vastuvõtmisega tunnustab EL lõpuks ka ametlikku vastutust romasidpuudutava lünga täitmisel. Lugupeetud kolleegid, Ungari edukas eesistumine tähendab kaEuroopa edu. Just sel põhjusel palun teil jätkuvalt toetada oma häälte kaudu ühisteeesmärkide saavutamist. Lugupeetud juhataja, tänan mulle sõna andmast.

Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Nagu Diane Dodds, kavatsesin minagirääkida majandusest, kuid noore katoliikliku politseiniku hirmuäratav ja jõhker tapminePõhja-Iirimaal muutis kahetsusväärselt mu kavatsusi. Arvan, et on oluline, et parlamentsaaks aru selle Iirimaa saart ja perekonda tabanud tragöödia koletuslikkusest.

Konstaabel Kerr oli detsembris just lõpetanud oma esmase väljaõppe, ta oli vaid 25aastane,kui tema auto all plahvatas lõhkekeha. Mind liigutasid väga tema ema sõnad eilselemadepäeval, kui ta soovitas tungivalt mitte lasta katoliiklastel end heidutada ühinemastPõhja-Iirimaa politseiteenistusega ajal, mil me püüuks on, nagu ta ütles, meie maa hüvangutteenivad neutraalsed politseijõud. Ta palus kõigil katoliiklastel end sellest mõrvast mitteheidutada lasta. Ta sõnas, et meil kõigil tuleb esile astuda, meiega tuleb arvestada ja mepeame püüdlema võrdsuse poole.

Viitan taas konstaabli ema sõnadele tema kurvastuses: „Me ei taha uuesti tagasi süngeidhirmu- ja õudusepäevi. Me olime Ronani ja kõige selle üle, mille eest ta seisis, nii uhked.Tehkem nii, et see surm ei oleks asjatu.”

Mõrva toimepanijad pole veel tegu ikka üles tunnistanud. Neil, kes teavad tapmise toimepannud või teisi seotud isikuid, on kohustus tulla ja anda Põhja-Iirimaa politseile tunnistusi.Euroopa on toetanud rahuprotsessi ning meie kohus on seda jätkata.

Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja, Rumeenial on seadus, mis sätestabõpetajate palgatõusu, sest see on väga madal. Seadus kiideti heaks ja see läbis Rumeeniaparlamendis hääletuse, kuid see on täielikult jõustamata. Tuginedes autoriteetsele õiguslikulehinnangule, saavutasid õpetajad kohtus oma õiguse, ent valitsus pole nõus seadust jõustama.Vastusena kavandab ta uut seadust, mis seab õpetajate palkadele ülemmäära. Vähe sellest,et see ohustab demokraatiat ja riigi demokraatlike institutsioonide niisugune tegutsemineon ebaterve. Tagajärjed ulatuvad kaugemale. Ohus on Euroopa 2020. aasta strateegiategevuskava.

Oleme kõik teadlikud, et kriisist toibumiseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks vajame haridustja oskusi. Teadmistel ja teadustööl põhineva majanduse jaoks vajame me väga hästikoolitatud noori inimesi, väga hästi tasustatud õpetajaid ning tugevat ja tõhusatharidussüsteemi.


Claudiu Ciprian Tănăsescu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja, ebakompetentsevalitsemise ja Băsescu-Boci režiimi aetava katastroofilise majandusliku vandalismi poliitikatagajärjel on Rumeenia tervishoiu ja eriti tervisekindlustuse sektor jõudnud vaesuspiirini.Nii selles süsteemis töötavad meedikud kui ka patsiendid, kes peaksid sellest süsteemistkasu saama, on jõudnud seisu, kus nende kohtlemine riivab sündsust ja inimväärikust.

Sellise olukorra parandamiseks ja heastamiseks on lahendused olemas, ent praegune valitsusignoreerib neid. Hiljuti loodi perearstide ametiühinguorganisatsioonide ja saadikutekojatervishoiukomitee koostööks sihtasutused, lootuses saavutada tulevastes aruteludestervishoiuministeeriumi ja riikliku tervisekindlustusametiga paremaid tulemusi.

Soovisin tõmmata Euroopa Parlamendi tähelepanu sellele olukorrale, sest kui needRumeenia parlamendi toetatud meetmed samuti ebaõnnestuvad, lisab see järjekordseidtõendeid võimu kuritarvituste loetellu Rumeenias, kus on lõpetatud riigi võimude lahususedemokraatliku põhimõtte rakendamine.

Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Sooviksin jagada muret,mida väljendas eelmisel nädalal minu piirkonna, Astuuria Vürstiriigi ajaloolist tiitlit kandevkroonprints Felipe de Borbón, kui ta võttis Madridis vastu Walesi printsi.

Prints Felipe palus õigustatult Hispaania ja Ühinenud Kuningriigi valitsusi lahendadakahjutoov Gibraltari konflikt. See on tähtis meeldetuletus, mida ma Euroopa Parlamendipoolt rõõmuga tervitan.

Selle juures, et Hispaania ja Ühendkuningriigid on eeskujulikult demokraatlikudliikmesriigid, on lubamatu brittide jätkuv Gibraltari kalju okupatsioon 21. sajandil. Seadusejärgi pole vastuvõetav ühegi iseseisva riigi hõivamine.

Samuti on selgelt lubamatu Põhja-Küprose (piirkond, mida hiljuti külastasin) hõivamineja sellega Küprose territoriaalse terviklikkuse rikkumine.

Katarína Neveďalová (S&D) . – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Liit soovib saada kõigekonkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas. Selle saavutamiseks peame investeerimaoma tulevikku ning minu arvates on meie tulevikuks noored ja nende haridus. On öeldud,et kes miskit soovib, otsib põhjendusi, ja kes seda miskit ei soovi, otsib viise, kuidaspõhjendusi vältida.

Minu arvates otsib Euroopa Liit praegu põhjendusi, et öelda, miks me ei saa haridustparemini rahastada, ning sageli armastame väga osutada sellele, et meil on kriis ja peametegelema selle tagajärgedega. Kuivõrd me arutame praegu Euroopa Liidu järgmistseitsmeaastast perioodi ning edaspidist rahastamist ja eelarveid, arvan ma, et peaksimeküsima ühemõttelise küsimuse: kui palju me kavatseme investeerida haridusse ja omatulevikku? Samuti tuleb meil kindlasti kuulata, mida soovivad ses vallas teha nõukogu jakomisjon.

Samuti ei saa me muidugi lubada seda, mis toimub mõnes liikmesriigis, kus toetus kantakseharidusest üle teistele aladele, nagu see toimub näiteks mu enda maal. Minu arvates polesee õige. Peame ka aru saama, et tulevikku investeerimine on ainus viis saavutada seda,mida me tõesti saavutada tahame.

Ramon Tremosa i Balcells (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Soovin täna hukka mõistakallaletungiakti ühele Euroopa Liidu sammastest: siseturule ning kaupade ja inimeste vabaleliikumisele. Hiljuti teatasid katalaani lihatööstuse liit ja teatud katalaani ajalehed, et


Prantsusmaal on prantsuse põllumehed rünnanud ja kahjustanud Katalooniast tulevaidveokeid. Mõne veoki laadungiks olnud lihatooted hävitasid prantsuse pikettijad täielikult.

Alates 2011. aasta algusest on selliseid agressiooniakte korratud kahel korral. Viimanejuhtum oli just mõne nädala eest, kui prantsuse pikettijad pidasid kinni ühe teiseKatalooniast tulnud lihalastiga veoki, tungisid juhile kallale ning pihustasid diisliga ülerohkem kui 20 000 kilogrammi värsket liha.

Survel, mida avaldavad mõned prantsuse põllumeeste liidud, hävitades väljastpooltPrantsusmaad tulevat toodangut, on olnud katalaani lihatööstuse klientidele väga kiiremõju, sest selle tagajärjel on müük vähenenud 50 protsenti. Olen esitanud komisjonileparlamendi kirjaliku küsimuse lootuses, et Euroopa Liit peatab sellise lubamatu agressiooni.

Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Kultuuriline mitmekesisus on Euroopasväärtus, mille kaitsmiseks peame meetmeid võtma meie kõik. Kuid alati pole seda järgitud.Meie maailmajaos on hulk ainulaadseid kultuure, mida ähvardab väljasuremine. Üheksselliseks ohustatud kogukonnaks on ka csango ungarlased Rumeenia Moldova piirkonnas.Euroopa Nõukogu soovituses 1521/2001 nõutakse tungivalt csango vähemuskultuuripäästmist ning esitatakse selleks üldised erimeetmed. Kuigi viimase kümne aasta jooksulon selle soovituse tulemusel tehtud edusamme, ei ole olukord kaugeltki rahuldav. EuroopaNõukogu käsutuses ei ole Euroopa õigusakti ega vastutusmehhanismi, mis muudab selletäitmise võimalikuks ja tagab Euroopa Liidu tõhusa toimimise. Kõrgetasemelise inimõigustesätestamisega on Euroopa Nõukogu Euroopa Liidust paljudes küsimustes ees, kuid nõukogusoovituse ja lepingutega ei õnnestu saavutada soovitud mõju. Kui Euroopa Liit võtabkultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamise põhimõtet tõsiselt, mida toetab ka EuroopaLiidu lepingu artikkel 3, tuleb teha kõik, et tagada selle põhimõtte jõustumine ka tegelikeljuhtudel. Alaku see Moldova csango ungarlaste kultuurist.

Rosa Estaràs Ferragut (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Eesmärgiga võidelda koolistväljalangevuse probleemiga üle kogu Euroopa Liidu ning vähendada seda määra vähemalt10 protsenti kiitis Euroopa Komisjon jaanuaris heaks koolist varast väljalangevust käsitlevastrateegia kui peamise panuse Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

Kummaline, aga selles strateegias ei viidata puuetega inimestele, seepärast tahaksin kasutadaseda minutit palve esitamiseks, sest 2. ja 4. mail kohtuvad Brüsselis kõikide liikmesriikideharidusministrid, et arutada seda teemat puudutavaid üldisi strateegiaid.

Palun, et strateegiasse võetaks sisse puuetega inimeste küsimus, sest üle kogu Euroopa onselle inimrühma jaoks põhitähtis saada üldharidus ning seega olla võimeline pääsematööturule. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniartikkel 24 näeb ette, et puuetega inimesi ei tohi mingil tingimusel üldhariduseta jätta.


21. Naiste roll põllumajanduses ja maapiirkondades (lühiettekanne)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoninimel Elisabeth Jeggle koostatud raport naiste rolli kohta põllumajanduses jamaapiirkondades (2010/2054(INI)) (A7-0326/2011).

Elisabeth Jeggle, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Põllumajandusesja maapiirkondades naiste rolli käsitleva algatusraporti parlamendi raportöörina oli minu


eesmärk juhtida ulatuslikku avalikku arutelu, et muuta maapiirkondade naiste tähtsatmultifunktsionaalset rolli nähtavamaks ja anda sellele rohkem kaalu.

Euroopa maaelu arengu poliitika põhiülesandeks jääb saavutada võrdväärsed elutingimusedkõikides piirkondades ning vältida tiheasustusega linnaalade ühekülgset arengut, nii etmaapiirkondade inimesed võiksid samamoodi rõõmuga paigale jääda ja elada oma eluedukalt. Ühtne põllumajanduspoliitika on viimaste aastakümnete jooksul keskendunudpõllumajanduse ja maapiirkondade kasvavale majandusarengule. Edaspidi rakendataksenimetatud poliitikat üha enam selleks, et kujundada ja õhutada maapiirkondade tulevikulesuunatust.

See nõuab kõikidelt asjassepuutuvatelt värskeid jõupingutusi ja uusi strateegiaid. Rohkemkui kunagi varem on vaja arvestada maapiirkondade naiste vajadustega ja kasutada äranende potentsiaali. Kogemus näitab, et eriti maapiirkondades on elukvaliteet ja majandusliktugevus seotud naiste kohalolekuga ja nende kaasatusega võimalikult paljudessetegevustesse. Viimastel aastatel on ilmnenud, et maaühiskondade edusammud üldiselttulenevad naiste ja naiste projektide toetamisest. Seda näitavad kogemused, mis on saadudtoetuse jagamisega ühtse põllumajanduspoliitika teise samba ja mitmesuguste teiste EuroopaLiidu rahastamisskeemide kaudu kõigis Euroopa piirkondades.

Niisiis on naistel põllumajanduses oluline roll. See on sektor, milles naised on andnudviimastel aastatel kindla panuse tegevuse mitmekesistamiseks ja kohandamiseks turuga,edendades seeläbi põllumajandussektori multifunktsionaalsust praktikas. Lisakstavapärastele toidukaupadele pakuvad põllumajandusettevõtted ka uudseid tooteid jateenuseid. Siin esitatud majanduslikke võimalusi saab ära kasutada isegi suuremas ulatuses.Selles kontekstis on võimalused põllumajanduses tegutsevatele naistele praktilistetoetusmeetmete tagamiseks olemas. Suuremal määral tuleb arvesse võtta naiste laialdasierialaseid oskusi, huve ja saavutusi. Sel eesmärgil kutsume eriti naisi üles saama täiel määralosa vahenditest, mis toetavad põllumajandust kui elulaadi ning ettevõtluse viisi.Põllumajanduses tegutsevad naised tahavad saada osa õigustest ja kohustustest, mis onsama ulatusega kui nende kaasvastutus põllumajandusettevõtluses, hõlmates asjakohasthuvide esindamist põllumajandusasutustes. Oluline on tagada piisav sotsiaalne kaitsekõigile põllumajanduses töötavatele naistele.

Pingelise dialoogi järel õnnestus meil põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni hääletuselvõtta raport vastu ainult ühe vastuhäälega. Homsele täiskogu hääletusele ei ole esitatudühtegi muudatusettepanekut. See näitab, et oleme leidnud väga hea kompromissi, mis onvastuvõetav kõikidele fraktsioonidele. Üksmeelne hääletus annaks raportile loodetavastivajaliku kaalu, et seda komisjonis ja nõukogus küllaldaselt arvesse võetaks. Tahaksin tänadaoma kolleege ja eriti variraportööre nende tõesti suurepärase koostöö eest.

Naiste tähtsat rolli põllumajanduses ja maapiirkondades ei tohi tähelepanuta jätta eesseisvalarutelul, kus käsitletakse ühtse põllumajanduspoliitika tulevikusuundi pärast 2013. aastat.Olen veendunud, et meie raport annab selleks oluliseks aruteluks tähtsa aluse ja et see onka väärt panuseks tulevasse finantsarutellu.

Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin Elisabeth Jegglele õnne heatöö puhul, mida ta on teinud raportiga, ning töö puhul, mida ta on järjepidevalt teinudhulk aastaid, mil olen teda tundnud. Asjaolu, et selle tähtsa raporti kohta ei esitatud ühtegiparandusettepanekut, on tunnustus tema tööle.


Minu käsutuses oleva lühikese aja jooksul tahan juhtida tähelepanu mõnele raporti lõikele.Heameelt valmistab lõige 4, mis käsitleb piisava eelarve tähtsust põllumajanduses üldiselt,ja lõige 10, mis puudutab uusi tehnoloogiaid maapiirkondades ja vajadust laiendadaligipääsu lairibale. Eriti oluliseks pean lõiget 34. Naised peaksid olema piisavalt esindatudpõllumajandussektori kõigis poliitilistes, majandus- ja sotsiaalasutustes, nii etotsustusprotsessides kajastuksid nii meeste kui naiste seisukohad. See on tõesti oluline.Kahetsusega pean ütlema, et põllumajandusorganisatsioonid on kõik kahjuks liigameestekesksed. Seda teemat tuleb meil vaadelda.

Lõpuks on komisjonil tarvis teada, et põllumajanduses tegevate naiste ja meestehetkeprobleem on ühtse põllumajanduspoliitika reformi aruteluga seotud ebakindlus. Mulon mure, et mõned põllumehed püüavad otsuseid teha nende reformide oletatavatetulemuste järgi ning võivad enda peale võtta täiendavaid, hiljem neile koormaks osutuvaidkulutusi. Ma palun teil edastada see sõnum komisjonile.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Maapiirkondade naistepõhimure on tööpuudus. Tööpuudus tähendab madalat sissetulekut vanematele inimestele,mis omakorda suurendab vaesusriski. Peale selle on laste haridus ja tervishoiuteenusedneed, mis hoiavad maapiirkondade kogukondi elus.

Maakohtade põhilise infrastruktuuri kõikuvus tähendab ettevõtjate väiksemat huvi taludeja toodete arendamise vastu neil aladel. Soovitan tungivalt liikmesriikidel kasutadatõukefonde, et rajada maapiirkondades puuduvat infrastruktuuri ja rakendada tegevuskavuriikliku infrastruktuuri üldise kättesaadavuse parandamiseks. Palun komisjoni ja liikmesriikejääda oma kohustuse juurde parandada maapiirkondades lairiba infrastruktuuri kuikonkurentsivõime tõstmise vahendit.

Perekondlikele turismiettevõtetele tuginev maaturism loob töökohti, võimaldabkombineerida perekohustusi ja tööd ning julgustab maapiirkondade elanikkonda maalejääma.

Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Tunnen heameelt Elisabeth Jeggle õigeaegseraporti üle ning tänan teda hea koostöö eest.

Paljud inimesed ei mõista, et 42 protsenti põllumajanduses hõivatutest on naised, ja etEuroopa Liidu igast kümnest valdusest kolme juhivad naised. Et naised ja perekonnadjääksid maale ja annaksid oma panuse Euroopa Liidu 2020. aasta strateegias kehtestatudeesmärkide saavutamisse põllumajanduse kaudu, peab olemas olema hulk teenuseid javahendeid, mis tagaksid normaalse igapäevaelu. Nende teenuste hulka peaksid kuulumatervishoiuteenused, haridus, vaba aja veetmise võimalused, transport ja lairibaühendus.

Ülioluline on, et mitte kõik teenused pole ainult turule suunatud. Vajadus on kapõllumajanduses töötavate naiste nõuetekohaste sotsiaalsete tagatiste järele, nii et oleksvõimalik kindlustada nende tulevik ja pensionid. Samuti on oluline aidata kaasa naisteettevõtlusoskuste arendamisele ning kaasata naisi võrdselt otsuste langetamisse kohalikulja piirkondlikul tasandil, põllumajandusorganisatsioonides ja muidugi kõikides otsuseidtegevates asutustes. See omandab tohutu mõju ning aitab kindlustada naiste tulevikurollipõllumajanduses.

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Põllumajanduses jamaapiirkondade tegevate naiste olukord peegeldab sügavat kriisi, millesse praegune poliitika,eriti ühtne põllumajanduspoliitika, on maapiirkonnad tõuganud. Nimetatud kriis kahjustabnaiste olukorda. Naised esindavad 42 protsenti Euroopa Liidu kõigi maade


põllumajandustöötajatest. Suur enamus neist naistest töötab perefarmides. Nii mõjutabneid kõige rohkem sadade tuhandete väikeste ja keskmise suurusega farmide sulgeminening põllumajandusliku pereettevõtluse hävitamine, mille on endaga kaasa toonud ühtsepõllumajanduspoliitika järjestikused reformid. Samuti on neid sarnaselt teistetegevusvaldkondadega tabanud eriti karmilt töötus, töökohtade ebakindlus, madal palkja vaesus. Kõike seda on halvendanud ühiskonnavastased tegevuskavad, mida on pealesunnitud kriisi ettekäändel.

Ilusatest sõnadest ja heade kavatsuste avaldustest järelikult ei piisa. Selline poliitika tuleblõpetada ning omistada väärtust naiste rollile, naiste õigustele ja võrdsusele ning omistadaväärtust muu hulgas maa ressurssidega seotud teenuste võrgustikule, tervishoiule, hariduseleja pereabile ning kõige selle tugevdamisele. Samuti on vaja teha kättesaadavaks kultuuri-ja vaba aja tegevused ning võidelda erineva ebavõrdsuse ja kõrbestumise vastu.

Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ma isiklikult usun, et raportikõige tähtsamad osad on need, mis puudutavad elutingimusi maal, ning ma teeksin mõnedmärkused selle punkti kohta.

Esiteks, külade kaasajastamisel on olnud tähtis osa Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfondil. Seda fondi tuleb rahastada piisavalt ning tulevase ühtsepõllumajanduspoliitika osana peab see aitama vähendada linna- ja maapiirkondadeerinevusi. Teiseks, ma usun, et meil – ja eriti uutes liikmesriikides – on vaja alustada füüsilisepõhiinfrastruktuuri kaasajastamisega. See peab tingimata jääma Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfondi üheks osaks.

Minu viimane kommentaar puudutab maapiirkondade elanikkonna vananemist. Sooviksinsellega seoses rõhutada niisuguste programmide tähtsust, mis oleksid suunatud talupidajateja põllumajandustöötajate varasele pensionile jäämisele ning teisalt noorte talupidajateettevõtlusse kaasamisele.

Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Ma soovin tänada ElisabethJegglet raportis omaksvõetud lähenemise eest.

Mulle tundub eluliselt tähtsana mõista seda olulist rolli, mis on olnud naistelpõllumajanduses, ja seda nii põhitootmises kui taludes ja maapiirkonnas toimuvamajandustegevuse mitmekesistamisel.

Usun, et meil on vaja pöörata tähelepanu maanaisi puudutavale märkimisväärsele vaesuseleja eraldatusele, rõhutades seejuures vajadust tõhusate meetmete järele, et tagada ühtsepõllumajanduspoliitika peamise eesmärgina võrdsed võimalused põllumajandusega seotudnaistele. Selles kontekstis on oluline parandada maapiirkondades elavate naiste elukvaliteeti,tagades neile võimalikult lihtne juurdepääs haridusele ja kutsekoolitusele, elukestvaleõppele, kohapeal tõhusale riiklikule tervishoiuteenusele, rääkimata laste ja perede toetuseksmõeldud infrastruktuurist ja teenustest.

Rõhutaksin, et maapiirkondade naiste võimaluste võrdsemaks muutmise juurde kuulubka nende rolli aktiivsem tähtsustamine, seda nii põllumajanduses kui muusmajandustegevuses, sealhulgas põllumajanduse multifunktsionaalsuse kaitsmisel.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tänadaraportööri ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid, sest selle teemaesitamine oli tähtis.


Komisjon on väga hästi teadlik naiste olulisest rollist põllumajanduses ja maapiirkondades.Komisjon mõistab, et see on ülesanne maaelu arengupoliitikale. Maaelu arengu määrussätestab mitme maapiirkondade naiste jaoks olulise valdkonna toetamise. Mikroettevõteteasutamine ja arendamine, põllumajandusprojektidele väärtuse lisamine ja neilemüügiettevõtete otsimine on vaid vähesed näited.

Maaelu arengu poliitika näeb ette ka võimalusi aidata meestel ja naistel tasakaalustada pere-ja tööelu. Näiteks võib põhiteenuste meetmega toetada sotsiaalseid objekte, nagu laste võivanurite päevakeskused. Lisaks on toetuskõlblikud kohalikud transporditeenused ja piiratudulatusega infrastruktuurid.

Maapiirkondade olukord on liikmesriigiti väga erinev, sealhulgas on erinevad ka naistepuudutavad võimalused ja nõuded. Liikmesriigid ja piirkonnad peavad hoolikalt omaolukorda analüüsima ning töötama välja kohalikele tingimustele vastavad meetmed, võttesarvesse kindlaid, naisi puudutavaid probleeme. Näiteks võivad liikmesriigid teatudmeetmetes anda naistele soodustusi. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada uutfinantskorraldust tagatisfondide loomiseks, et aidata naistel laenu saada. Samuti peaksidnaised mängima tähtsat rolli programmis LEADER, millesse peaksid naised tooma omaerihuvid ja oma kindlad võimalused, et koondada piirkonna arengupotentsiaal.

Komisjon nõustub sellega, et oleks kasulik, kui naiste olukorra kohta oleks rohkem andmeid.Eriti liikmesriikide lihtsustamise nõude tõttu osutub siiski raskeks veenda neid täiendavasaruandekohustuses. Kuid nende andmete kohta, mille puhul see on võimalik, tuleksstatistikat sugude lõikes esitada ja analüüsida. Võimaluse korral võtab komisjon andmednaiste kohta sisse ka oma arenguaruandesse, mille ta koostab maaelu arengu strateegilistesuuniste rakendamise kohta.

Üheks väga tähtsaks teguriks naiste edasiaitamisel põllumajanduses ja maapiirkondadeson kogemuste vahetamine. Siinjuures sooviksin juhtida teie tähelepanu Euroopa maaeluarengu võrgustikule ja selle koosseisu kuuluvatele riikide võrgustikele. Neid saab kasutadaüksteiselt parimate tavade õppimiseks ning oleks soovitav, kui rohkem naisühendusi neidolemasolevaid võrgustikke eri maapiirkondade naiste kokkuviimiseks ära kasutaks.




Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Olen pärit Rumeeniast, kus suur osa rahvastikustelab maal. Seepärast ma tean hästi, et meil on täielik kohustus pöörata selliste piirkondadenaiste olukorrale suuremat tähelepanu, võttes arvesse kindlaid võimalusi ja ülesandeid.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni liikmena tahan rõhutadavajadust tagada selline kutseõppesüsteem, mis pakuks piisava koolituse naistele niitootmisalal kui ka ettevõtluses, ja seda eriti niisugusel viisil, millega täidaksime Euroopa2020. aasta strateegiaga kehtestatud eesmärke. Seda võib saavutada ka talunikelelairibainternetiteenustele parem juurdepääsu tagamisega.

Naiste ettevõtlusalgatuse toetamine võib tagada neile sissetuleku, mis aitaks kaasa stabiilseleelule, andes neile seeläbi majandusliku sõltumatuse. See võimaldab meil kõrvaldada naisteleebaproportsionaalse toimega tõrjutuse ja vaesuse mõju.


Täpselt samas kontekstis räägime ka ühtse põllumajanduspoliitika tulevasest reformist,mille raames on meil tarvis pöörata suuremat tähelepanu maapiirkondade naiste rollile javajadustele. Maaelu ja põllumajanduse ligitõmbavamaks muutmine jääb edasi proovikiviks,kuid sellega saab maapiirkondade naistele pakkuda tegelikke võimalusi majanduslikus jaisiklikus arengus.

Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Mehed on need, kes valivad sagedaminiteenistuskäigu põllumajandussektoris, kuid naised on iidsetest aegadest pealemaapiirkondades kohal olnud ning nende panust on kahjuks alati alahinnatud. Nendejärjepidev tegevus ja paljudele küsimustele lähenemisel kestvuse silmaspidamine aitabparandada maapiirkondade elu- ja töökvaliteeti. Vahendite planeerimisjärgus on naisedsiiski väga sageli esindamata, naissoost talupidajate vajadustega arvestamine võib sellessuhtes tuua maakogukondadele palju kasu. Peaksime tagama, et kutsealasedarenguvõimalused oleksid naistele põllumajanduses avatud, nähes ette tegelikku tugehariduse või ka karjäärinõustamise vormis. Oluline on näidata naistele maapiirkonditöötamiseks ligitõmbava kohana, kus on võimalik teoks teha nii pere- kui ka töiseid plaane.

22. Uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisekseraldatavate ELi vahendite tõhusus ja tulemuslikkus (lühiettekanne)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on eelarvekontrollikomisjoni nimel Marian-JeanMarinescu koostatud raport uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamadedekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta(2010/2054(INI)) (A7-0054/2011).

Marian-Jean Marinescu, raportöör. – (RO) Austatud juhataja! Kolme liikmesriigi Slovakkia,Bulgaaria ja Leedu ühinemislepingud sisaldasid paljude selliste tuumareaktoritedekomisjoneerimise nõuet, mis ei vasta enam ohutustingimustele ja mille uuendamine eikata kulutusi. Euroopa Liidu antud finantsabi eesmärk polnud katta kõikidekomisjoneerimiskulusid. Abi oli kavandatud meetmete jaoks, mis hõlmasid reaktoritesulgemisjärgset dekomisjoneerimist, korrashoidu ja jälgimist, jäätmekäitlust, jäätmete jakasutatud kütuse ladustamist ja saasteainetest puhastamist ning demonteerimistöid, samutienergiasektorit (dekomisjoneeritud üksuste tootmisvõimsuste asendamiseks, energiavarustamiskindluse ja energiatõhususe parandamiseks ning teisteks meetmeteks, misaitavad kaasa energeetika infrastruktuuri vajalikule restruktureerimisele ja uuendamisele),ning sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks, pakkudes pärast tuumajaama sulgemistselle töötajatele tuge kõrgtasemel ohutuse säilitamisel ja õpetades töötajaid ümber uuteksdekomisjoneerimisülesanneteks.

Asjaolu tõttu, et finantsabi otsustustes ei määratud kindlaks ülemmäära ning seda eikehtestatud ka pärast dekomisjoneerimisplaanide ja -strateegiate koostamist, on võimalikpakkuda uut täiendavat rahalist tuge. Euroopa Liit on selle tegevuse rahastamiseks andnudmärkimisväärseid summasid, mille suurus 1999. aastast praeguseni on kokku ligikaudu2,8 miljardit eurot.

Raport nõuab, et edaspidiste Euroopa Komisjoni ja Euroopa kontrollikoja tehtavatehindamiste käigus selgitataks järgmisi aspekte: kas Euroopa Liidu eraldatud vahendeidkasutati ohutu dekomisjoneerimise kindlustamiseks; kas dekomisjoneerimine tagabtuumajäätmete ohutu ladustamise; kas kooskõlastamine kolme olemasoleva programmivahel oli piisav, nii et talletatud kogemusi kasutati tõhusalt ja järgiti kulude vähendamiseeesmärgil eelnevalt ette valmistatud ja rahastatud projektidel põhinevat mudelit; kas


kehtivad plaanid ja strateegiad on lõplikud või on sinna siiski võimalik lisada uusi tegevusija eraldada neile hiljem täiendavaid vahendeid; kas energiaprojektidele on siiski vaja eraldadalisasummasid või on vaja koondada tähelepanu dekomisjoneerimisprojektidele; ning kasneid tegevusi on vaja finantseerida Euroopa Liidu fondidest.

Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu kolme kandidaatriigiLeedu, Slovakkia ja Bulgaaria tuumareaktorite enneaegne dekomisjoneerimine takistasselliste riiklike fondide loomist, mis kataksid kõik rajatiste dekomisjoneerimisega seotudkulud ning ühenduse abi oli seega oluliste finants- ja majanduskohustustega toimetulekukshädavajalik.

Hoolimata sellest, et tegelik dekomisjoneerimine on alles algjärgus, näitavadekspertuuringud siiski, et tuumarajatiste käitusest kõrvaldamisele tehtud kulutused onjuba ületanud Euroopa Liidust saadava abi planeeritud suuruse ning on arvatavasti ületanudka algsed prognoosid. Seepärast, lugupeetud kolleegid, tuleb dekomisjoneerimist jätkataisegi pärast 2013. aastani kaetud finantsperspektiivi lõppemist ning seetõttu pean vajalikukskaaluda nende kolme tuumajaama dekomisjonerimisprojektidele täiendavate vahenditeeraldamist.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidul on143 tuumaelektrijaama üksust ning energeetika peadirektoraadi 2010. aasta märtsisavaldatud andmete kohaselt moodustab tuumaenergia Euroopa Liidu energiaallikatestligikaudu 28 protsenti.

Tuumaelektrijaamadest lähtuvate riskidega seoses kõlasid Jaapani sündmused häirekellana.Tuumaelektrijaamaüksuste varane väljalülitamine ja nende dekomisjoneerimine onpeamiseks finants- ja majanduskohustuseks. See on põhjuseks, miks Euroopa Liit saabanda mõjutatud liikmesriikidele, mõtlen siin Leedut, Slovakkiat ja Bulgaariat, rahalist abi.Vastavate meetmete puudulik rahastamine lükkab dekomisjoneerimisprotsessi edasi, seekujutab ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.

Me soovitame tungivalt viia vastavatel riiklikel organitel oma üksikasjalikuddekomisjoneerimisplaanid lõpuni ning komisjonil esitada aruanded selle protsessi kohta,kirjeldada nende juhtude Euroopa Liidu rahastamise ulatust ja kehtestadadekomisjoneerimisprojektidele üksikasjalik pikaajaline finantsplaan.

Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada austatud kolleegikoostöö eest selle tähtsa raporti ettevalmistamisel. Euroopa Liiduga ühinemisel võtsidkolm liikmesriiki endale nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt siduva kohustuse: sulgedaoma elektrijaamad esimest korda ilma vajaliku finantssuutlikkuse ja kogemusega. Võttesendale kohustuse anda vajalikku finantsabi, näitas Euroopa Liit tõelist solidaarsust,rahastades mitte ainult dekomisjoneerimist, vaid panustades ka alternatiivenergia projektidearendamisse ja dekomisjoneerimise negatiivse sotsiaalse mõju leevendamisse. Nõustunsellega, et on veel käsitlemist vajavaid küsimusi, näiteks teatud dekomisjoneerimistöödelõpuleviimiseks raha eraldamine ning liikmesriikide keerulised haldusstruktuurid, misvõib-olla takistavad eraldatud vahendite tõhusat kasutamist. Usun, et Euroopa Komisjonilpeaks olema suurem koordineeriv roll, et tagada nimetatud tuumareaktorite õigeaegne jaohutu sulgemine, kindlustada rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus ning julgustadaneid riike arendama alternatiivenergiat ja looma uusi töökohti.

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Peaaegu pooled Euroopa Liiduliikmesriigid omavad enda territooriumil tuumajaamu. Paljud töös olevatest reaktoritest


on suhteliselt vanad, mis ohutust ning rahva tervise ja keskkonna kaitset silmas pidadestekitab terava vajaduse mõni neist reaktoritest demonteerida. Mitme rajatisedekomisjoneerimisnõudega silmitsi seatud liikmesriigi puhul näivad meile ainuõigenanende ootused saada dekomisjoneerimisprotsesside piisavaks ja ohutuks lõpuleviimiseksEuroopa Liidult toetust. Nimetatud protsessid peaksid hõlmama vajalikku sulgemisjärgsetkorrashoidu ja järelevalvet; jäätmete töötlemist, ladustamist ja saasteainetest puhastamist;seadmete uuendamist keskkonnanõuetega kooskõlas ning dekomisjoneeritud rajatisteenergiavõimsuste asendamise toetamist, pöörates erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkuseleja energiatõhususele.

Nagu raportis õigesti väljendatakse, tuleks täielikult arvesse võtta selle protsessi sotsiaalseidtagajärgi ning kindlustada töötajate töökohtade säilimine ja kõik ohutustingimuseddekomisjoneerimise eel, jooksul ja pärast seda.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Marian-Jean Marinescu raportiskõneldakse nõukogulike tuumareaktorite dekomisjoneerimisele kulutatud Euroopa Liiduvahendite tõhususest ja tulemuslikkusest. Slovaki Vabariik ehitas oma Jaslovské Bohunicetuumajaama pärast Tšernobõli õnnetust täielikult ümber, paigaldades kõige moodsamadturvaseadmed, mis saadi spetsiaalsetest Prantsuse ja Saksa ettevõtetest.

Pärast ulatusliku moderniseerimise lõpuleviimist teatasid RahvusvahelineAatomienergiaagentuuri inspektorid, et Jaslovské Bohunice tuumajaam on valmis rohkemkui 30 aasta pikkuseks ohutuks tööks. Sellest hoolimata nõustus Slovaki Vabariik –naabermaa Austria kodanike rahu ja kindluse huvides – Euroopa Liiduga ühinemiseläbirääkimiste käigus sulgema enne tähtaega Jaslovské Bohunice reaktorid V1 ja V2, milleseadistus vastas kõige kõrgematele standarditele.

Nende reaktorite tootmiselt kõrvaldamise kulude katmisel on Euroopa Liidu panus minuarvates sümboolne, kui vaid katse kompenseerida osaliseltki kahjud, mida Slovaki Vabariigikandis seeläbi, et jäi ilma puhta energia võimsast ja tõhusast allikast, mitte tegelik panusselle jaama kõrvaldamiseks.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Komisjonil on väga hea meelparlamendi omaalgatusliku raporti üle uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamadedekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta.Tuumaohutus on Euroopa Liidu täielik prioriteet ja jääb selleks ning seetõttu omistabkomisjon suurt tähtsust jõupingutustele, mis aitavad kaasa selliste tuumareaktorite üksusteohutule dekomisjoneerimisele, mille uuendamist vajalike ohutusstandardite kohaselt polevõimalikuks peetud.

Kõigepealt lubage öelda, et jagame parlamendiga paljusid selles raportis väljendatud vaateid.Oleme nõus sellega, et liikmeriikidele on vaja üksikasjalikke dekomisjoneerimsplaane ningkindlat pikaajalist finantsplaneerimist. Samuti peame oluliseks vahenditest suurema osaeraldamist dekomisjoneerimistegevusteks ning komisjoni tähtsat rolli vahendite kasutamiserange jälgimise tagamisel.

Komisjon usub põhimõtte „saastaja maksab” rangesse rakendamisse, niisiis jagameparlamendi arvamust, et dekomisjoneerimiseks ette nähtud finantsvahendite eraldamisetagamine juba rajatise tegevuse ajal sõltub tuumajaama käitajatest. Dekomisjoneeriminetuleb korraldada võimalikult ohutult ning ülioluline on selle juures dekomisjoneerimiserahastamise kindel, läbipaistev ja järelevalvet sisaldav juhtimine.


Samuti võib siiski märkida, et raportis keskendutakse dekomisjoneerimiseks eraldatavateELi vahendite tõhususele ja tulemuslikkusele. Komisjonil oli rõõm näha, et mitmes raportiosas tunnustatakse täielikult ELi rahastamise põhieesmärgina seda, et reaktoriüksustesulgemise ja suletuks jätmise põhjuseks oleks esmajärjekorras tuumaohutuse tagamine.Usume, et selle eesmärgi täitmine on oluline punkt, mida tuleb ELi vahendite tõhususe jatulemuslikkuse hindamisel arvesse võtta.

Komisjon peab tähtsaks selgitada, et ELi toetus pole olnud kunagi mõelduddekomisjoneerimise kõikide kulude katmiseks ega kõikide majanduslike tagajärgedekompenseerimiseks. ELi toetuse eesmärgiks oli ainult aidata hüvitada sulgemise varajasietappe.

Samuti rõhutab komisjon seda, et kogu vastutust oma tuumaseadmete dekomisjoneerimiseeest kannab liikmesriik. Üksikasjaliku pikaajalise planeeringu esitamise eest vastutavadliikmesriigid, kes vastutavad samavõrra dekomisjoneerimise lõpuleviimise täpse ajakavaja kuluprognoosi koostamise eest.

Tänan raportööri ja parlamenti selle õigeaegse arutelu eest teemal, mis Fukushima kontekstison muutunud olulisemaks. Ohutu ja lõpuleviidud dekomisjoneerimine on tuumaohutusevõtmeküsimuseks, millele seame kõige kõrgemad standardid. Parlamendi raport kujutabendast hinnatavat panust arutellu, milles osalevad komisjon ja kolme asjaomast liikmesriiki,pidades silmas hinnangu andmist võimalikule ELi finantsabile pärast 2013. aastat.




Georgios Stavrakakis (S&D), kirjalikult. – (EL) Eelarvekontrollikomisjoni raporti ületoimuva arutelu muudab äärmiselt päevakajaliseks tuumaoht kui Jaapani maavärina jasellele järgnenud tsunami üks tagajärgi. Samas tõstab see siiski esile asjaolu, et EuroopaLiit jälgib tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimist ning toetab selleks tehtavaid vajalikkejõupingutusi praktiliselt, rahalise abi vormis. Nende jõupingutuste eesmärk on tagadaelektrijaamade nõuetekohane ja ohutu toimimine, et me ei iial ei näeks uut Tšernobõli võiFukushimat, ning samal ajal leevendada dekomisjoneerimise ja sulgemise mõju, rahuldadesasjaomaste riikide energiavajadusi. Need jõupingutused, millega on kaasnenudmärkimisväärne rahaline toetus Leedule, Slovakkiale ja Bulgaariale, näitavad, kui tõsiseltvõtab Euroopa Liit tuumaohutuse küsimust. Tegu on hoolikalt kavandatud programmiga,millega alustati 1999. aastal. Selle rahalise abi eesmärk on ka aidata parandada keskkondaning nüüdisajastada energia tootmist, edastamist ja jaotamist ning suurendada energiagavarustamise kindlust. Kasutada antud vahendite tulukuse hindamine ja nende kindel jaläbipaistev haldamine on tegurid, mis tagavad eesmärgi saavutamise.

Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Jaapani looduskatastroof ja sellele järgnenudtuumakatastroof juhtisid tähelepanu teema tähtsusele. Nagu Tšernobõli puhul, võibkatastroofi mõju kesta aastakümneid ning olla kurb soovimatu pärand tulevastelepõlvkondadele. Samuti näitas see juhtum, et tuleb vähendada energiakadu ning pannajärk-järgult rõhku taastuvenergiale. Tänane raport kritiseerib mitmes punktis uuteliikmesriikide tuumaelektrijaamade sulgemise finantseerimise läbipaistvust ja rakendamist.Usun, et lisaks raportis nimetatud elektrijaamade sulgemisele on äärmiselt tähtis kontrollidakõiki Euroopa tuumaelektrijaamu ning vajaduse korral muuta need ohutumaks, et tulevikusselliseid katastroofe vältida. Samal põhjusel palun ma oma lugupeetud kolleegidel arutada


ka minu ja mu Austria kolleegi hiljuti esitatud resolutsiooni ettepanekut, mis teenibtuumaenergia ohutuse huve Danube piirkonnas ja kuulub Euroopa koostööalasse.

23. Euroopa tulevane rahvusvaheline investeerimispoliitika (lühiettekanne)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimelKader Arifi koostatud raport Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta(2010/2203(INI)) (A7-0070/2011).

Kader Arif, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, volinik, lugupeetud parlamendiliikmed!Lubage mul kõigepealt siiralt tänada kõiki, kellega mul on olnud võimalus selle küsimuseskoos töötada.

Selle raporti kavandamisel oli abiks iga kaastöö ning tänu kõikide fraktsioonide koostööle– eriti tänulik olen ma variraportöörile – on meil täna laual terviklik tekst, mis annab edasijõulise sõnumi.

Tõepoolest, me seisame Euroopa investeerimispoliitika pöörangul ja ajahetkes, kus meiltuleb kasutada Lissaboni lepinguga antud uut jõudu, et saada hakkama kahekordseülesandega. Esimeseks ülesandeks on varustada Euroopa ettevõtted vahenditega, mida neilon vaja heal tasemel pikaajalist tuge pakkuva õigusraamistiku kaitsega välisinvesteeringuks.

Teiseks peab Euroopa tugevdama oma positsiooni maailma välismaisteltotseinvesteeringutelt juhtiva tulusaajana ning andma ise vahendid, millega juhtidainvesteeringut nii, et see julgustaks heal tasemel tööhõivet loovat jätkusuutlikku arengut.

Selle raporti hääletamisega jõustus meie institutsiooni esimene ametlik avaldus pärastLissaboni lepingut, kaubanduse reguleerimise küsimustes omistab parlament sellele täielikultkaasseaduseandja osa ning sõnastab selle prioriteedid ajal, mil on algamas esimesedinvesteeringute kaitset käsitlevad läbirääkimised. See avaldus on oluline, sest on kavandatudedasi andma nende kodanike muresid, kes väljendavad kaubandusküsimuste vastu kasvavathuvi ja keda me peame toetama.

Praeguses maailmas, kus konfliktid võtavad maad ka kaubanduse valas, peab meie välismaaleinvesteerivate ettevõtete kaitsmine saama prioriteediks. On loodud rahvusvahelisi lepinguid,et kaitsta investoreid karmide põhjendamatute sundvõõrandamiste ning selliste peidetudseaduste eest, mis on suunatud lihtsalt ettevõtjate ühelt või teiselt turult kõrvaldamisele.Ettevõtete kaitsmine peab peamiseks eesmärgiks ka jääma.

Kuigi Euroopa on maailma avatumaid turge, tuleb taastada tasakaal meie põhipartneritega,nii et Euroopa ettevõtted saaksid osa võrdsetest tingimustest. Raportis tehtud ettepanekrõhutab edaspidiste lepingute vajadust, mis näeksid ette standardid seosesmittediskrimineerimisega, õiglase ja võrdse kohtlemisega ning kaitsega otsese ja kaudsesundvõõrandamise eest.

Kusjuures standardid tuleb määratleda viisil, mis välistaks igasugused väärtõlgendused.Osa ettevõtteid on kasutanud ebamäärase sõnastusega esimese põlvkonnainvesteerimislepinguid, et kaitsta oma seadusest väljapoole jäävaid huve, näiteks rünnatesuusi, nende huvisid kahjustavaid sotsiaal- ja keskkonnaalaseid õigusnorme. Rahvusvahelistevahekohtunike ette ilmudes on nad puuduliku läbipaistvusega ja edasikaevamisvõimalusetanõudnud märkimisväärset hüvitust, väites, et need õigusnormid on samaväärsed kaudsesundvõõrandamisega. Euroopa, mis saab tulevikus eriti arengumaadest üha rohkeminvesteeringuid, peab selliste kuritarvituste suhtes valvel olema.


See on ka Ühendriikide ja Kanada algatatud reformide tagamõte. Nende kahe riigi valitsusija ametiasutusi on rahvusvahelistes vahekohtujuhtumites saatnud korduvalt ebaedu ningnad on oma investeerimistüüplepingut põhjalikult läbi vaadanud.

Esitades kaitsestandardite uue määratluse, saavutab raport investorite õiguste kaitse jaametivõimude reguleerimisõiguse vahel õiglase tasakaalu. See tähendab, et ka kõikidesseedaspidistesse lepingutesse lisatakse kindlad klauslid, mis kehtestavad ametivõimudeleseadusloome- ja reguleerimisvõimaluse riigi julgeoleku, keskkonna, rahvatervise, töötajateja tarbijate õiguste, tööstuspoliitika ja kultuurilise mitmekesisuse vallas.

Lõpuks, investorite parema kaitsega peab kaasnema vastutustundlikum käitumine ja sedaeriti arengumaades, kus sotsiaal- ja keskkonnaalased õigusnormid on vähem siduvad. Selpõhjusel märgib raport ära, et kõikides Euroopa Liidu allkirjastatudvabakaubanduslepingutes peaksid olema sotsiaal- ja keskkonnaalased klauslid. Pealegituleb meil minna hukkamõistust edasi ning kaasata kõikidesse tulevastesse lepingutesseselged ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskirjad, mida ettevõtted peavad täitma ja mistuginevad OECD suunistele.

Kui meie eesmärk siin on tõesti kujundada Euroopa uue investeerimispoliitika kontuurid,siis julgustan selle raportiga andma eeskuju ja edendama investeerimist, mis on jätkusuutlik,keskkonnasäästlik ja aitab kaasa heatasemelistele töötingimustele Euroopas ja samamoodikolmandates riikides. Seetõttu peab see kolmapäevase hääletusega jõu saanud raport olemaetaloniks kõikidele komisjoni juhitud läbirääkimistele.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu toimimiselepingu kohaselt on välismaised otseinvesteeringud Euroopa Liidu ainupädevus. Komisjonon juba koostanud nimekirja maadest, kes saavad partneritena läbirääkimiseesõiguseesimeste investeerimislepingute sõlmimiseks: Kanada, Hiina, India, Mercosur, Venemaaja Singapur.

Palume komisjonil, parlamendil ja liikmesriikidel kavandada ühtne ja kooskõlastatudinvesteerimispoliitika, mis soodustaks kvaliteetseid investeeringuid ning annaks panuseülemaailmsesse majandusedusse ja jätkusuutlikusse arengusse. Nõuame, et Euroopa Liidutulevikupoliitika soodustaks jätkusuutlikke investeeringuid, mis säästavad keskkonda jaaitavad tagada sobivaid töötingimusi investeeringute sihiks olevates ettevõtetes. Palumetungivalt tagada komisjonil vastastikkus läbirääkimistel, mida ta peab arenenud maadestja tekkivatelt turgudelt pärit peamiste kaubanduspartneritega turulepääsu üle.

Lugupeetud juhataja! Olles Euroopa Liidu ja kolmandate maade, näiteks Kanada ja Brasiilialennutranspordilepingute raportöör, soovin küsida raportöörilt ja volinikult, kuidastagatakse seos järkjärgulise turulepääsu, lennuettevõtjate ning nende rahvusvahelisteinvesteerimislepingute vahel.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Raportis Euroopa tulevaserahvusvahelise investeerimispoliitika kohta juhtis raportöör seoses võimalike EuroopaLiidu lepingutega tähelepanu paljudele lahtistele küsimustele. Euroopa Liidu esimeneülesanne on kaitsta Euroopa Liidu kodanike üldisi huve valdkondades, mille liikmesriigidon liidule usaldanud. Siiski põrkavad riigi kaitstud üldised huvid sageli agressiivsetevälisinvestorite huvidega, kes on rahvusvahelises vahekohtus tihti vilunumad kui omakodanike huve kaitsvad riigid. Konkreetseks tõendiks on raportis nimetatud näitedArgentina, Ühendriikide ja Kanada kohta.


Järelikult on olemas tegelik vajadus kaitsepõhimõtete täpse määratlemise järele, et eriinvestorid neid vääralt ei tõlgendaks. Eriti finantsperspektiivist on see oluline ja veellahendamata küsimus siiski endiselt Euroopa Liidu rahvusvahelises pädevuses, sest poleselge, kelle kanda on juriidilise vaidluse finantskohustus, kui kaotaja on Euroopa Liit.Euroopa Liidu Nõukogu pole sellele küsimusele veel nõuetekohast vastust andnud.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja, komisjonil on hea meelEuroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika parlamendiraporti üle. See on tähtissamm, mis sillutab teed Euroopa Liidu investeerimise uue ainupädevuse rakendamiseks.

Nagu te teate, on investeerimine ühise kaubanduspoliitika uueks piiriks. Me peaksimevõimaluse ära kasutama – me oleme siin parlamendiga täielikult ühel meelel – ning töötamakoos välja ühtse ja kooskõlastatud investeerimispoliitika, mis soodustab investeeringuidja annab panuse nii suuremasse majanduskasvu kui ka jätkusuutlikumasse arengusse.

Samuti jagab komisjon täielikult parlamendi seisukohta, et investorite kaitse peaks jäämaEuroopa investeerimispoliitika esimeseks prioriteediks. Usume, et uus poliitika teenibeesmärki, mille varal tagatakse kõikidele Euroopa investoritele võimalus tegutseda avatudning nõuetekohaselt ja õiglaselt reguleeritud ettevõtluskeskkonnas peale siseturu kakolmandates riikides tegutsedes.

Pean meeles ka parlamendi soovitust, et Euroopa Liit peaks kasutama liikmesriikidekahepoolsetest investeerimislepingutest pärinevat parimat tava. Tõepoolest, ELi meetmedselles valdkonnas peaksid andma paremaid tulemusi nendest, mida saaksid liikmesriigideraldi.

Püüdes saavutada heal tasemel kaitset meie investoritele, ei tohiks me ohtu seada teisieesmärke, nagu avalike ülesannete korraldamine ja kooskõlastatus teiste Euroopa Liidupoliitikatega. Ühise kaubanduspoliitika kestvaks põhimõtteks on riikide ja Euroopa Liiduõigus võtta vajalikke meetmeid, mis on vajalikud õiguspäraste avaliku korra eesmärkidesaavutamiseks. See on samavõrra rakendatav meie investeerimispoliitikas.

Vaidluste lahendamise kord ja seonduv finantsvastutus on samuti väga tähtsad küsimusedning me peame edaspidigi neile tähelepanu pöörama. Nagu teatises on märgitud, on meieeesmärk tagada otsuste läbipaistvus ja kooskõlalisus ning muuta süsteem nii tootlikukskui võimalik. Samuti on meil vaja käsitleda hulka küsimusi, mis kerkivad seoses EListaatusega rahvusvahelise õiguse alusel. Analüüsides võimalikke eesmärke ja tulevikuideidkompleksseks lähenemiseks nendele küsimustele, võtame arvesse parlamendi arvamust,nii nagu see on raportis väljendatud.

Oma investeerimispoliitika järkjärgulisel arendamisel ja täideviimisel kaalume hoolikaltkõiki parlamendi raportis esitatud soovitusi. Komisjon on juba esitanud juhiste ettepanekudinvesteerimisläbirääkimisteks Kanada, India ja Singapuriga. Tahame ära kasutada jätkuvatelaiemate kaubandusläbirääkimiste võimalust ning osaleda mitmekülgsetelinvesteerimisläbirääkimistel nende riikidega. Seega on parlamendi arvamus komisjoni janõukogu suunamisel väga õigeaegne, kui me määratleme vastavaid läbirääkimisjuhiseid.

Kuna kõikehõlmava Euroopa kaubanduspoliitika väljatöötamine on praegu kõikideinstitutsioonide ühine ülesanne, soovin teile muidugi kinnitada ka seda, et komisjon onvalmis koostööks parlamendi ja nõukoguga kaasatud institutsioonide vahel jaotunudpädevuste kohaselt.



Hääletus toimub kolmapäeval, 6. aprillil 2011.


Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni lepingu alusel toimuv ELi pädevuselaiendamine välismaiste otseinvesteeringute kaasamiseks tähendab, et lõpuks võib sellesküsimuses ette kujutada tõelist Euroopa poliitikat. Selles poliitika väljatöötamise etapis onesmatähtis pakkuda investeeringutele ja investoritele nii palju kindlust kui võimalik.Seepärast ei tohi riikliku pädevuse üleminek Euroopa pädevuseks katkestada mingil juhulligi 1200 liikmesriikide ja kolmandate riikide lepingu nõuetekohast jõustamist. Kordanuuesti, et õiguskindluse ja prognoositavuse huvides peab Euroopa Liit praegu kavandamatõhusa ja läbipaistva vaidluste lahendamise korra, millele oleks juurdepääs kõigil investoritel,sh ka kõige väiksematel (näiteks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel). Kõigeviimastele kahepoolsetele kaubanduslepingutele kohandatud mehhanismid on hea alus,kuid need puudutavad üksnes riigi ja ELi vaidlusi. Tuleb luua sätted, mis sobivad võimalikevaidluste jaoks ELi ja ettevõtte vahel. Viimaks peab Euroopa Liit kasutama võimalust jaminema kaugemale: edaspidi peab ta lepingutesse sisse võtma peale vastavates maadesinvestorite teket hõlbustavate tingimuste ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeidpuudutavad põhisätted.

24. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

25. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.40)


Documents

ESMASPÄEV, 4. APRILL 2011 · Juhataja. – Soovin alustuseks teha paar märkust ning samas edastada teavet. Inimkonna ajaloos seni kõige raskemast tuumaavariist, Tšernobõli katastroofist