Aku Sorainen:Soomevõtaksvastu200 000eestlast

Soomlasest vandeadvokaat Aku Sorainen

väidab, et Eesti heaolu võiks paraneda

kiiremini, kui arendada haridussüsteemi ja

integreerida ühiskonda andekaid venelasi.

Ülikooliharidus

ja ees-märk saada tippju-hiks on üle võimen-datud. Sellepärast eijätku häid keevitajaid

ega võimekaid keskastme juhte,kes suudaksid tootmisliinetõhusalt käigus hoida. Venelasteseas leidub palju andekaid ini-

mesi, kes praegu pole halvaeesti keele oskuse tõttu õigetelkohtadel, ja nende panus lähebühiskonnale kaduma. Eesti riikvõiks venelastele keele õpeta-miseks rohkem pingutada, sesteesti keele hästi selgeks saanudvenelased võidavad tavaliselteduka karjääri.

•• Milline areng ootab Sorai-neni-nimefist advokaadibürood?Kas Sorainen ja Pojad, Sorainenja Tütred, Sorainen ja Partnerid?Advokaadibüroo pole selline äri,mida jäetakse lasiele pärandu-seks. Me edutame partneriteksandekamaid, loovamaid ja ette-võtlikumaid advokaate bürooseest, nendele annan lasapisioma osaluse üle ja nemad anna-vad omakorda ühe! päeval omaosaluse samamoodi üle.•• Kas teie soovite, et Soraineninimi lehvifcs ka saja aasta päraststin Läänemere ääres büroo lipul?Soraineni nimi on bürood senihästi teeninud ja loodan, etsamamoodi läheb ka tulevikus.Kuid maailm meie ümber muu-tub, advokaadibürood ühinevadja laienevad. Nimed muutuvadkoos sellega. Soovin, et bürookestaks veel katia aega koos meileomase kultuuri ja jagatud väär-

tustega. Nimi pole nii tähtis.** Majandusbuumi ajal oli ükshetk, kui Helsingi trammiliiklustjuhiti tänu odavamale tööjõuleTallinnast. Miks on Aku Sorai-neni rahvusvahelise advokaadi-büroo peakontor Tallinnas, mitteHelsingis?Sorainen pole Soome ettevõte,vaid Eestis loodud advokaadi-büroo, mis on laienenud Läüsse,Leedusse ja Valgevenesse. Olemeleidnud Eestis andekaid inimesi,kes täidavad olulisi funktsioonekogu grupi jaoks. Ma pole ka eritilandel, et üks advokaadibüroopeakontorit väga vajaks. Olemepüüdnud ülesandeid ja vastu-tust meie kõikide kontorite vahelhajutada, Helsingis pole meilüldse esindust. Töötame maat-riksi süsteemis, kus on kümmejuriidilist ja piirkondlikku spet-sialiseerumistöörühma. Need

tegelevad ettevõtete ühinemiste

ja ülevõtmiste, panganduse jafinantsõiguse. kinnisvara- ja ehi-

tusõiguse, konkurentsiõiguse jaturureguiatsiooni, äriöiguse,maksu- ja tolliöiguse, kindhistuse,restruktureerimise ja pankrotiõi-gusening teenuse- ja kaubandus-

iepingutega. Veel on meil tugevvaidluste lahendamise töörühm.

Igal meeskonna! on omaregionaalne juht, keüest paljudei asu siin Tallinnas. Meie põhi-tööd juhitakse igasi kontorist.Tallinnas asuvad mõned tugi-funktsioonide võtmeisikud jamina koos meie juhtivpartneriehk tegevjuhiga.•• Kas Tallinnas on büroo ku-lud piisavalt palju väiksemad kui

Helsingis?Pigem asub meie peakontor siin,sest koSisin siia 18 aastat tagasielama, bürooga alustasin 1995.aastal.•• Teie ettevõte kuulus aastaettevõtja nominentide hulka. Kui

tavaliseks peate, et advokaadibü-roo tõuseb ettevõtluskonkursisesile?See pole väga tüüpiline ja olinisegi hämmastunud, kui sainselle kutse. Üldjuhul ei tunneadvokaadid ennast väga ettevõt-jatena. Advokaat on pigem. . .

ma.

olen nüüd raskustes eestikeelsesõna leidmisega... soomekeelse

vä\}end\gaammatinharjoitiaja.•• See peaks eesti keeles ole-ma lähedane mõiste füüsilisestisikust ettevõtjale ehk üksiket-tevõtjale.Advokaadis nähakse pigem juristija ettevõtte teenindajat kui ette-võtjat. Ma ei oska öelda, kas ette-võtja maine ja sellei konkursiiosalemine tuleb minu advokaa-

ditegevusele käsuks.•• Edukuse nõue kuulub advo-kaadi maine juurde. Advokaadileei heideta tavaliselt ette kallfstkäekella, korralikku ülikonda jahead autot.Need on välised asjad, mida võib-olla tõesti ei heideta ette. Sarnas,kui klieni hakkab advokaativalima, siis ma ei tea, kui paljuta teeb seda kella või auto järgi.OsaJe advokaatidele on need väli-sed asjad ka väga tähtsad.

Üldiselt teevad Eesti advo-kaadid oma tööd väga hästi jaEesti advokatuur on tugev orga-nisatsioon, mis võrreldes pal-jude teiste riikidega kontrollibadvokaatide tegevuse kvaliteetisilmatorkavalt tõhusail. Eestil onvedanud, sest siinne advokaadi-teenus on väga kõrge! tasemel jainimesed saavad seda usaldada.•• Advokatuuril on tulnud la-hendada ka väaa keerulisi juh-tumeid, kui on seatud kahtluseaUa mõne advokaadi tegevus. Kasadvokatuur on nende juhtumitegahästi hakkama saanud?

Väga hästi. Advokatuuris on 700

liiget. Kui mõnega juhtub äpar-dusi, siis see tõstetakse esile. Kuid

tegemist on väikeste üksikjuhtu-mitega.•• Kas libastumiste puhul ollak-se eksinud just advokaadi ja ette-võtja vahelise piiri tunnetamisel?Ma ei tea, millist üksikjuhtumitte silmas peate, kuid maailmason tihti palju ahvatlusi. Mõneleinimesele on ilmselt võimalusekorral tekkinud ka liiga suurahvatlus. Advokaadid on siiskiainult inimesed. Aga nagu enneütlesin, siis advokatuur reageeribväga kii resti ja tõhusalt, kui tulebilmsiks, et keegi advokaat onkusagil rikkunud omakohusimi.•• Kuidas mõjutas majandus-kriis teie ettevõtte edulugu?Majandusbuum tõi meile mui-dugi rohkem kasvu ja kasumitkui kriisiaeg. Kuid kriis on seniolnud omamoodi vajalik aeg.Saime natuke peatuda, hingetõmmata ja mõelda, et kuidasoma tööd paremini teha. Olemesaanud organisatsiooni tõhusa-maks ja kvaliteetsemaks muutaning palganud uusi suurepära-seid inimesi. Arvan, et nii meiekui ka kiiendid on sellest rahuli-kumast ajast saanud käsu.•• Tootmisettevõtte puhul saansellest jutust aru: mõnda toodetenam osta ei taheta. Kuidas seemõjutas teie porttelli sisu?Ettevõtete ühinemiste ja üle-

võtmiste ning kinnisvaraõigusetöörühmadel jäi tööd vähemaks.Samal ajal vaidluste lahendamise

ja konkurentsiõiguse, energeetikaja tururegulatsiooni meeskonnadsaid tööd kõvasti juurde. Sedapõhjustas ka asjaolu, et konku-rentsiamet muutus aktiivsemakskui varem.

FinantsÕiguse, äriöiguse ningteenuse- ja kaubanduslepingutemeeskondade töökoormus kas-vas pisut. Finantskriisi üle elanudfirmad tahtsid oma protseduuridsenisest hoolikamalt korda tehaja olid uute lepingute sõlmimiselettevaatlikumad.•• KonkureMsi valdkond tundubolevat Euroopa Liidus üks vähe-seid, kus Brüsselil on väga suu-red volitused äriprotsessidessesekkuda. Kui palju võib Brüsselikontrolli võimalus Eesti ettevõ-tete tegevust mõjutada?Kõikidele suurematele ettevõte-

Enda äristAdvokaadibüroopole selline äri,mida jäetakse lastelepäranduseks.

KonkurentsistKõikidele suuremateleettevõtetele läheb kon-kurentsiõigus tulevikusveelgi nõudlikumaks.

tele, kes on turgu i ahtse\ aa posit-sioonis või tegutsevad reguleeri-tud turul, läheb konkurentsiöigustulevikus veelgi nõudlikumaks.Vaba konkurents on IHuroopaLiidu ja vaha majanduse üks olu-lisemaid tugisambaid. Euroopasavastatakse aeg-ajalt kartelülep-peid, mille kahju on turgudeleolnud meeletult suur. Teinekordnaerne ka, et näiteks mõne ava-liku hanke puhu! üritatakse tingi-musi teha rätsepatööna vastavaltmõne tarnija vajadustele.

Euroopa Liit on juba läinudteed, mis sarnaneb AmeerikaÜhendriikide konkurentsiametiväga jõuliste tegutsemismeeto-ditega. Sellega võrreldes on Eestikonkurentsiamet kuni viimasteaegadeni toiminud suhteliseltleebelt, aga praegu on juba siingitunda olulist muutust.•# Mis ettevõtlusvaldkonnad onausa konkurentsi seisukohalt kõi-

ge ohtlikumad?Mulle tundub, et Euroopas on ühtiehitus ja eriti teedeehitus olnudpisut ohtlik valdkond. Miks justteedeehitajad sagedamini tähele-

panu alla satuvad, tuleneb ilmseltsellest, et seal valitseb oligopol ehkmõned vähesed firmad valitsevad

turgu. Soomes avastati hiljuti kar-teil suurte metsafirmade vahelmetsa kokkuostu vallas. Üldiselton oht rikkuda konkurentsisea-dust ükskõik millises valdkonnas,kui hakatakse konkurentidegaebaausaid kokkuleppeid tegema.Kui turuosa on suur, siis kasvabrikkumise oht küresti.

Paljud suured firmad on sead-nud väga täpsed sisemised reeg-lid, et seda riski vähendada. Kuul-sin, et ühe suure firma esindaja

sattus hiljuti lennukis istuma omakonkurendi kõrvale. Ta pidi vas-tavalt oma firma reeglitele püstitõusma ja valjusti kuulutama, eisaitus sellele toolile juhuslikult jaei kavatse konkurendiga äriasjurääkida. Tundub naljakas, agapaljudele firmadele pole konku-rentsiõigusenam naljaasi.•• Ehituses ei toimunud alleshiljuti mitte ühtegi vaidlustamatariigihanget. Kas see oli vaid üksturuvõltfuse nõks või oli nendeksprotestideks sisulist alust? Kasehitushangete korraldamine onläinud paremaks?Ma pole jälginud kaebuste rahul-damise statistikat. Kuid see näi-tab kindiasti trendi, kui palju onturul tööd saada. Kaenarnine poleeriti kallis protsess, kuid võita onpalju.•• Kas teie annate oma Mien-tidele vihjeid, et nüüd oleks õigeaeg alustada mingit protsessi-mistejada?Ma ei mäleta, ei oleksin sellistnõu andnud. Pigem tulevadkiiendid meie juurde vahega,et nende arvates on siin midagivalesti. Vaatame asja üle ja kuitundub, et ongi valesti, siis aitameneil kaebust koostada.*• Kas teie büroo on oma tööskokku puutunud Tallinna vee,gaasi ja teiste energiakandjatehinnaga? Kas saate nendes vald-kondades ilma kliendisuhteid rii-vamata oma arvamust avaldada?Meil on tõepoolest selliseid klien-disuhteid, sest oleme energiavaldkonnas aktiivselt tegutse-nud, mistõttu ma ei saa vabaltarvamust avaldada.*• Nii Eesti Gaas kui ka EestiEnergia on teie kiiendid?Ma ei saa seda teemat kommen-teerida.•• Kuidas mõjutab ettevõtetetegevust võimalus, et sisse või-vad astuda mustade ülikondadegamehed Brüsselist? Kuivõrd erinebEuroopa konkurentsiametniketegevus Eesti konkurentsiamet-nike omast?Hiljutiste reidide põhjal olen arusaanud, et kontrollretki on teinudBrüsseli ja Eesti uurijad ühes-koos. See fakt, et sisse tuleb rah-vusvaheline meeskond, annabprotsessile erilise taseme. Needreidid, kui konkurentsiamet tuleb

ja käsutab oma õigust tutvudailma ette hoiatamata ettevõttedokumentidega, kannustavadfirma juhtkonda ajama äri nii,et dokumendid ja ldrjavaheiusõieks igati korras.•• Kui kaugele Euroopa Komis-joni föderaalne võim võib arene-da? Kui suuri sekkumise volitusivõib Brüssel aja jooksul juurdesaada?Sekkumise volitus on juba praeguvaga suur. Euroopa Liidu eesmärkon vaba konkurentsi tagamine jaselle nime! tehakse väga palju.•• Teatud valdkondades, näiteksriigikaitses, püüavad paljud riigidjätta tellimus! nn omadele ettevõ-tetele. Eesti pole eriti hea näide,sest meil oma kaltsetõostust poleja isegi sokke ostetakse sõdu-ritele mujalt kui oma tootjatelt.Soomes peab väljastpoolt tulijalvist olema mingeid täiesti erilisiomadusi, et kaltsehangetef edu-kalt esineda. w*

Andres Reimerandres.reimer@epi.ee

? mõtetAku Sorainen,NOVEMBER 2011

1.Maailmas on tihti palju ahvatlu-si. Mõnele inimesele on ilmsettvõimatuse korral tekkinud ka

liiga suur ahvatlus. Advokaadidon siiski ainult inimesed.

2.Ettevõtete ühinemiste jaülevõtmiste ning fOnnisvara-

õiguse töörühmadel jäi töödvähemaks. Samal ajat vaidlustetähendamise ja konkurentsiõi-guse, energeetika ja tururegu-iatsiooni meeskonnad said töödkõvasti juurde. Seda põhjustaska asjaolu, et konkurentsiametmuutus aktiivsemaks kuivarem.

3.Kõikidele suurematele ettevõ-tetele, kes on turgu valitsevaspositsioonis või tegutsevadreguleeritud turul, läheb kon-

kurentsiõlgus tulevikus veelginõudlikumaks.

4.Eestis näen aeg-ajalt veel Nõu-

kogude ajast pärit suhtumist$eadustesse ( sest siis inimesedei tundnud, et seaduse ees-märk ofeks olnud inimese elu

kergemaks muutmine.

5.Eesti seaduskuulekus on (ainud

palju paremaks. Seda on enne-kõike näha liikluses, kus inime-sed austavad liikluspeegleid,mis kajastab üldist suhtumistseadustesse. Eestlased näe-

vad, et seadused on üldiseksKäsuks.

6.Eesti haridust varjutab struk-tuuriprobleem. Liiga palju on

ülikooliharidust populariseeri-tud. Inimesed, keliele ülikool ei

taga head harjääri, raiskavadseal oma aega, selle asemel etõppida heaks keevitajaks võiehitusmeheks. Kui otsisimemõned aastad tagasi sekretäri,siis tulid ennast pakkuma fir-majuhi haridusega inimesed.

7.Soome võtaks mõne järgmiseaasta jooksul hea meelega200 000 eestlast vastu, kuiühiskond sea! vananeb. Eesti

jaoks on pigem probleem selles,et soomlased on eestlasteganii rahul.

w+ Soomes ostetakse tehnikatväga palju välismaalt. Kui varemoli Soome sõjaväel oma tehas,mis valmistas nii sokid kui kavormid, siis ühel päeval hakati

tegema avalikke hankeid. Lõpukssõjaväe oma tehas likvideeriti,sest ta polnud enam konkurent-sivöimeline. Sõjavägi hakkaskümme aastat tagasi varustusttellima ka Eestist.•• Kuidas teile kui Soome reser-vistite tundub, kas armee ttattkasseeläbi saama paremat varustust?Hinna poolest võideti kindlasiija võib-olla hakati ka paremakvaliteediga tooteid saama. Maolin viimati sõjaväes nii kaua aegatagasi, et nüüd hea meelega vaa-faksin uuesti, milline see varustus

tänapäeval on.•• Euroopa Uit peaks muutmakõiki oma liikmeid õiguskättumlseJa äritavade poolest samaseks. Mil-lised on nende valdkondade peami-sed erinevused Läänemere kätest ei

asuvates riikides? Kas Soome võib

olla siin Eestile eeskujuks?Räägitakse, et tsaar andis omalajal Soomele autonoomia, erine-valt näiteks Poolast, sest ta teadis:kui Soomes hakkab keegi midagiTsaari- Venemaa vastu sepitsema,siis kõik naabrid annavad ta üles.

Kas see oli seaduskuulekus võisisemine kadedus, seda on nüüdraske eristada. Praeguseks väljakujunenud ühiskondlik kultuuron Soomes selline, et inimesedpeavad seaduste ja reeglite jär-gimist mõistlikuks. Nende järgi-mine muudab ühiselt tegutse-mise kergemaks.

Üks Eesti arst rääkis muile hil-juti, et ta imestas, kuidas soomla-sed söövad kõik tabletid ara, midaarst on nendele määranud, kuigiotsest vajadusi, võib-olla enampolegi. Tema arvates Eesti pat-sient nii ei tee ja kaebuste taandu-mise! järab tablettide tarbimise.Või vähemail selgitab välja, kas jamiks on neid veel vaja süüa.

Eestis näen aeg-ajalt veelNõukogude ajast pärit suhtu-mist seadustesse, sest siis ini-mesed ei tundnud, et seaduseeesmärk oleks olnud inimese elu

kergemaks muutmine. Üldiseltarvan, et Eestile on Tulnud käsuksomada tihedaid suhteid Põhja-maadega ja saada nende tavadepoolt mõjutatud ajal, kui siin onühiskonda uuesti üles ehitatud.•• Kas Eesti seadused teevadinimeste elu paremaks?Eesti seadused täidavad seda ees-märki, aga eestlased karmavadmingii määral vana suhtumist,kui harjuti isegi oma mõtetes sea-dust rikkuma. Kahekümne aastajooksul on Eesti seaduskuulekusläinud palju paremaks. Seda onennekõike näha liikluses, kus ini-mesed austavad liiklusreegleid,mis kajastab üldist suhtumistseadustesse. Eestlased näevad,et seadused on üldiseks käsuks.•• Uude Mlklusseadusse onkaasfiiklejaga arvestamise nõuesisse kirjutatud isegi juhuks, kuisul on eesõigus. Kuidas toimibsee suhtumine äri ja tepingutetegemise seisukohalt?Lepingust kinni pidamine on osaühiskonna üldisest kultuurist,mis ei seisa muudest elunähtus-test eraldi. Eestlased on viimaste!

aastatel võtnud äri tehes paljupikema perspektiivi kui varem,kui kõike taheti saada väga ku-rest!. Kasum projektist kõhevälja ja elati päev või nädal kor-raga. Vähemalt kõik edukad Eestiettevõtted teevad tööd, vaadatesmitme aasta peale ette.•• Mis ettevõtlusvaldkonnadvõivad Eestis pikalt kesta ja tuuaomanikele käsu ka aastate pärast?Eesti konkurentsieelist on nüüdpikalt otsitud. Mina jagan arva-must, et kasulikud on kõik lööd,mis on seotud hea haridusega jakõrge lisaväärtusega, nendel onperspektiivi.

OJen seotud Finance Estonia

algatusgrupiga, mille eesmärkon rnuuta Eesti regionaalseksfinantskeskuseks, sest eeldusedon meil suuresti juba olemas- madalad maksud, arenenud1T, vähene bürokraatia ja heaelukeskkond. Selliseid keskusion maailmas üle saja. Algatuseeesmärk on arendada seadusand-lust, mis võimaldaks pareminipakkuda erinevaid linantstoo-teid välismaalastele ja koondadasiia kõrgelt haritud finantsalaasjatundjad nii Eestist kui kavälismaalt. FinanceEstonia onüks näide, mida siin võiks tehatulevikus.•• Kas see finantskeskus on sel-line organisatsioon või nähtus,mille puhul kõrged asjatundjadistuvad büroodes just siin Tallin-nas ja tahendavad ülemaailmseidülesandeid?Toon näiteks Statoili, kes asu-tas Eestisse oma sisepanga, kustöötab kümmekond inimest. Nadliigutavad kogu seda raha, midaStatoi! oma operatsioonideks eririikides vajab. See finantseeringtuleb nüüd ühest köhast siit Ees-tisi.. See on üks näide, milliseidteenuseid finantskeskus võikspakkuda. Eestis on väga ahvat-lev maksukeskkond, mis meelitabvälismaa ettevõtteid ligi. Paljudnendest võiksid oma finantste-gevusi ja riigiüksuseid siia tuua,näiteks raamatupidamist ja pal-gaarvestust. Tulevikus oleks heasiin näha ka mõne suure firmapeakorterit. Juba olemasolevahea keskkonna juures on vajamõelda, milliseid muid teenuseidvõiksime neile pakkuda.•• Kas Eestis on praegu settistekeskuste jaoks küllalt palju as-jatundlikke töötajaid? Kas metemaksukeskkond võia panna mõn-da rahvusvahelist korporatsioo-ni oma inimesi Eestisse ümberkolima?Nii ja naa. Kui saame eestlastelerohkem töökohti, on väga hea.Aga tähtis on ka see, et saaksi mesiia kompetentseid välismaalas-test spetsialiste ja nende ümberehitada eestlastest meeskonna,kes õpivad nende käest. Küsimusseisneb selles, kuidas panna seda

kompetentsi Eestisse liikuma.•• Kui Aku Sorainenil tekib igat-sus kodumaa ja sõprade järele, siis

helikopter viib teid kahekümneminutiga Helsingisse. See ei erinepalju ajast, mis kulub auto või met-rooga Helsingi ühest otsast teisesõitmiseks. Kuidas muuta Eestihuvitavaks ameeriklasele, hispaan-lasele või Londoni valgekraele, kuinoor aktiivne inimene ammendab

paari ööpäevana kõik meelelahu-tused, mida Tallinn pakub?Ma olen aeg-ajalt kohanud selli-seid Jciireammendamisvõimegainimesi. Kas need inimesed onka äris edukad ja kas need oninimesed, keda me hestisse

Tööjõu puudusestTegin oma kõdusremontija avastasinsealt viis Poolaehitusmeest.

AndekusestOlen hämmastavateskohtades leidnud ande-kaid inimesi, tihti onnad venekeelse taustaga.

tahame? Ma arvan, et mitte. Maolen kohanud Tallinnas paariameeriklast. Nende seas oli kaüks meie büroos töötanud vägahea advokaat Stefano Grace, kes

vahepeal perekondlike! põhjus-tel elas Rootsis, aga on nüüd East

Capitali investeerimisfirmas Ees-tis tagasi. Teine ameeriklane töö-tab ehituse projektijuhtimises.

Kui projektis tekib mingi muu-datus, näiteks kanalisatsioonis,siis see võib mõjutada nii arhitek-Uiurilisikuikakonstruktsioonilisiasjaolusid. Tema vastutas, et ühedetaili kohta tehtud muudatusedkajdstuksid igal pool. Ta tegi sedatood Festis asudes läbi interneti,olles seotud mitmete suurteehitusprojektidega AmeerikaÜ hendriikides. Maailm on sellesmõttes hämmastav. Eesti ori niivaike, et me ei vaja siia tuhandetinglast või ameeriklast - meileaitab kümmekonnast. Kui nad onneed õiged, suudavad nad Eestitväga palju mõjutada.•• Praegu kannatavad nii uuedkui ka vanad ärivaldkonnad kva-lifitseeritud tööjõu puuduse all.Arvutiinsenere ja keevitajaid onkogu aeg mitusada inimest puudu.Kuidas mõjutab kvalifitseeritudtööjõu puudus finantskeskuseülesehitamise ideed?

Tööjõu puudlis mõjutab Eestisabsoluutselt kõiki eluvaldkondi.Tegin oma kudus Tallinnasremonti ja ühel hommikul avas-tasin sealt viis Poola ehi tusmeest.Lihtsalt tundub, et Eesli ehitus-mehed on läinud Soome ja siiatulevad poolakad asemele. See ontööjõu vaba liikumise tagajärg.

Eesti haridust varjutab struktuu-riprobleem. Liiga palju on üli-kooliharidust populariseeri tud.Inimesed, kellele ülikool ei tagahead karjäari, raiskavad seal omaaega, selle asemel et õppida heaks

keevitajaks või ehitusmeheks. Kuiotsisime mõned aastad tagasi sek-

retäri, siis tulid ennast pakkumafirmajuhi haridusega inimesed.•• Kas firmajuhi haridusegasekretär leidis teil tööd?Meil on olnud vaga kõrge kva-lifikatsiooniga sekretäre, kes onolnud oma tööga väga rahul. Agama arvan, et vastav erialane hari-dus oleks olnud rohkem käsuks niinendele kui ka firmale. Probleemon aga ka selles, et kvaliteetset eri-alast haridust ei tundu olevat.

Mis aga puudutab küsimust,kas Eestis jätkub andekaid ini-mesi, siis mina olen Eestis lausahämmastavates kohtades leidnudväga andekaid inimesi. Tihtipealeon nad venekeelse taustaga. Meiloli büroos tööl üks jurist Konstart-tin Kotivnenko, kes oli tavalinepoiss Kohtla-Järvelt. Ta ikkagisuutis sealt pääseda ülikooli Tal-linnasse, kuna ta oskas hästi eesti

ja inglise keelt. Edasi sai ta stipen-diumi Georgetowni ülikooli, mison üks maailma parimaid.

Ta oli meil väga hea maksuõigusealase kompetentsiga rahvusvahe-lise õiguse jurist. Praegu töötabuiTrigonis, kandes Venemaa jaUkraina projektides võtmerolli.

Samast kandisl oli pärit üksmatemaatikas erakordselt ande-kas noormees, kes lõpetan kuld-

medaliga. Kuna ta eesti kee! olikehvavöitu, siis sai ta sisse Peter-buri ülikooli. Ma ei tea, kas ta osu-tub Eestile kaotatud inimeseks.See näitab, kus meil asub inim-ressurss, mis pole kahjuks vee!süsteemselt käsutusele võetud.•• Mida teha, et see maagisoonüles leida ja avada?Kõige esimene nõue on. et kõikinimesed oskaksid eesti keelt. Seeannab võimaluse minna Eesliparimatesse koolidesse Õppimaja saada endale siin laiendatudsõpruskond.

Olen seotud Heateo Sihtasutu-

sega ja toetanud programmi, kusvenekeelsetesse koolidesse saa-detakse noori andekaid õpetajaideesti keeles Õpetama. Siin polevahet, kas tegemist on venelastevõi eestlastega, peaasi, et nadeesti keeles õpetaksid. Selliseks

tegevuseks peaks palju rohkemjõudu kulutama.•• Kas see tähendab, et Eesti

riik peaks meie venelastega roh-kem tegelema?Kõhe kindlasti. Venelaste seas

on vaga andekaid inimesi, kes

praegu pole ühiskonnas õigete!kohtade! ja sellepärast ei annaühiskonna edasiviimiseks kaõiget panust.•• Kas venelaste jaoks valitsebEestis karjaari tehes mingi nähta-matu Maasist lagi, et kõik paistabjustkui ilus ja võimalik, aga edasiliikudes tuleb ette nähtamatu ta-kistus, kui sul on näiteks slaavi-pärane nimi või aktsent?Ma ei ole seda ise kohanud. Sama!

ajal on meil nendes valdkon-dades, kus meie töötame, vägavähe venekeelseid firmasid niiklientidena kui ka vastaspoolel.See tähendab, et suuresti teevadeestlased äri eestlastega ja vene-iased teevad äri venelastega.

Need venelased, kes on eestikeele hästi selgeks õppinud,nende karjäärii pole ma näinudmitte mingeid takistusi. Viletseesti keele oskus saab takistuseks.

• • Kas Eest» oleks midagi Soo-melt õppida? Kuidas näitekssoomlaste Ja rootslaste suhtedon ühiskonnas ara kiaaritud?Ajalooline taust on liiga erinev.Soomes on rootsi keel olnud

sama kaua. kui Eestis oli kunagisaksa keel. Tegemist on aastasa-dade pikkuse integratsiooniga.

Ma ei usu, et seda, kuidassoomlased ja rootslased oma-vahel Soomes igapäevaelus läbisaavad, on võimalik Eestis kopee-rida. Eesti peab oma protsessi ise

läbi viima ja me ei tea, kui kauasee kestab.•• Soome on lühikese aja Jooksulkofinud kümneid tuhandeid eest*lasi. Kui kaua soomlased eestlasiveef oma tööturul välja kanna-tavad?Ma ei usu, et eestlaste väljakan-natamise küsimus oleks Soomesüldse võimalik. Pigem pettub küsi-

mus selles, kui palju on Eesti ühis-konnal võimalik eestlasi Soomekaotada. Kuni 40 000 väga andekaieestlast on juba Soomes ja Eestistära. Soome võtaks mõne järgmiseaasia jooksul hea meelega 200 000eestlast vastu, kui ühiskond sealvananeb. Soomlased on eestlas-

tega väga rahul, sest eestlasedõpivad soome keele kiiresti ara,on vajadusel valmis tegema pikkipäevi ja teevad väga hea kvalitee-

diga tööd. Eesti jaoks on pigemprobleem selles, et soomlasedon eestlastega nii rahul.•• Koostöövaim, meeskondlik-

kus ja sõbralikkus on soomlasteletöökeskkonnas väga omane jateeb eestlastele Soomes töötami-se lihtsaks. Kuidas areneb mees-konnatöö vaim Eestis?See on Eestis viimasel ajal vägapalju arenenud. Ratsa rikkakssaamise soov polnud mõnedaastad tagasi omane mitte üks-nes ettevõtjatele, vaid ka tööta-jatele. Oldi väga enda eest väljasja taheti kõhe kõike kätte saada.Nüüd saadakse üha roh kem aru ,

et koos tegutsedes jõutakse kau-gemale. Protsess liigub Soomeja Põhjamaade eeskujul õigessesuunda.

Rääkisin Eesti ettevõtjaga, kes

oi i ostnud Soomes tehase. Tal olisarna valdkonna tehas Eestis.Olin selle tehingu üle hämmas-tunud, sest Soomes on kuiud niipalju suuremad. Ta tunnistas, etSoomes on palgad kolrn kordakõrgemad, aga ka tootlus onkaks korda suurem, mis tagabhea kasumi.

Suur tootlus tuleb ennekõikekeskastme juhtidest. Nad suu-davad garanteerida, et seadmedtöötavad, toore ei lõpe oisa,protsess sujub. Eestis tuleb ette.et aeg-ajait mingi asi lõpeb otsa,

mingi seade läheb puruks, terveliin pannakse seisma. See näitabmidagi Eesti haridussüsteemi jainimeste ambitsioonikuse kohta.Kui on natukene ambitsioonikam

ja andekam inimene, siis selleasemel, et sihtida keskastmejuhiks, tahab ta kõhe saada tipp-juhiks. Võib-olla sellepärast onEesti ühiskonnas liiga vähe häidkeskastme juhte. Võib-olla kanü, et tööstus üldiselt ei ahvatleandekaid, vaid nad tahaksidpigem valgekrae tööd leha.•• tati on suurest kriisist väljatulemas. Kuidas seal asjad mine-ma hakkavad?Usun, et asjad lähevad seal hästi.Nad on tulnud välja väga suurest

pohmelusest ja asjad ei hakka lii-kuma võib-olla eriti kiiresti, sest

inimestes on veel väga paljuapaatiat. Inimesed kõhe ei tea,mida peaks tegema. Tiksutaksevaikselt edasi. Samal ajal poleLätis ka sellist Kreeka sündroomi,ei oleks nii meeletult kaua elatudüle oma võimaluste ja selle nime!

järjekindlalt statistikat võltsitud.Läti tufi suhteliselt kiiresti maapeale tagasi.

Läti põhiprobleem on poliitikarööpasse seadmine. Kuigi heamärk on see, et sama peamin isterValdis Dombrovskis on suutnudniigi kaua ametis püsida. Rahvausaldus Dombrovskise vastu näi-tab, et nad on lihtsa populismiuskumises! palju kaugemaie are-nenud. Inimesed annavad endale

riigi olukorrast aru, samuti sel-lest, millise meeskonnaga saab

asju parandada.•• Dombrovskis jättis tõepoo-lest väga positiivse, tasakaalukaja enesekindla mulje. Tema te*gutsemispõhimõtted sarnanevadväga palju sellega, millega Eestisoleme harjunud: kulude kokku-hoidf korruptsiooni piiramine. Kasteie olete Lätis korruptsioonigakokku puutunud?Aeg-ajait on seda ette tulnud.Oleme näinud, et mõne meiekliendi asi ei liigu või alamaastme kohtust tuleb mingi aru-saamatu otsus. Meie tegutsemis-viis on siis seisnenud järjekindlu-ses, mis vahel on võtnud aastaid.See on vahel läinud ka kliendilepalju maksma, aga ta on siiuirmdoma väärtustest kinni hoides saa-vutada oina sihid. Lätis on võima-lik tegutseda. Olukord on paljuparem kui 15 aastat tagasi. Kuidtollel ajal oli ka Eestis olukordhoopis teine.•• Eestis on kinnisvarajaehita-mise valdkond, kus otsused sõltu*vad mõne isiku suvast, vaga tund-lik. Kas Lätis on korruptsioonistruktuur ja ohutsoonid samad?Nii see on. Kõige tüüpilisemaltilmneb korruptsioon sea!, kusametnik oma allkirjaga võimal-dab või ei võimalda protsesse elluviia või firmale midagi lubada.Kuid see on maailmas igal poolnü. Selgelt on vähenenud firmadesisemine korruptsioon. Kümmeaastat tagasi tuli vahel välja, et kuieraettevõte tellis teiselt firmalt,siis otsustaja küsis endale vahe-raha. Seda enam pole ja see onväga hea.•• Mis köhad vajavad Eestisesmajoones korruptsioonist pu-hastamist?Konkurentsiamet on juba needvaldkonnad käsile võtnud; ava-likud hanked ja ehimsvaldkond.Erilisi valupunkte on raske esiletuua, sest aeg-ajait võib korrupt-sioon välja füüa täiesti erinevateskohtades. O