Estonia HiT (2008) - est · 2017. 3. 6. · lisele lugejaskonnale, et anda ülevaade eri riikide tervisesüsteemidest. Samal ajal on tervisesüsteeme kirjeldavate raamatute eesmärk

Tervisesüsteemidmuutustes

Autorid:Agris Koppel, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa RegionaalbürooKristiina Kahur, Eesti HaigekassaTriin Habicht, Eesti HaigekassaPille Saar, Eesti Vabariigi SotsiaalministeeriumJarno Habicht, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa RegionaalbürooEwout van Ginneken, Berliini Tehnikaülikool

Toimetaja:Ewout van Ginneken, Berliini Tehnikaülikool

Eesti:Tervisesüsteemi ülevaade

Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse (European Observatory onHealth Systems and Policies) partnerid on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)Euroopa Regionaalbüroo, Belgia, Soome, Kreeka, Norra, Sloveenia, Hispaania jaRootsi valitsus, Veneto maakond Itaalias, Euroopa Investeerimispank, AvatudÜhiskonna Instituut, Maailmapank, Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool(London School of Economics and Political Science) ja Londoni Hügieeni- ja TroopiliseMeditsiini Kool (London School of Hygiene & Tropical Medicine).

2008

Tervisesüsteemid muutustes Eesti

2

Märksõnad:TERVISETEENUSTE OSUTAMINEHINDAMISUURINGUDRAHASTAMINE, TERVISTERVISEREFORMTERVISESÜSTEEMI KAVAD – korraldus ja haldamineEESTI

Originaal ilmus 2008, aastal inglise keeles „Health Systems in Transition, Estonia”. Raamat avaldatiMaailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo poolt Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse nimel.

© Maailma Terviseorganisatsioon 2008, Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitikaVaatluskeskuse nimel

Kõik õigused on kaitstud. Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus võtab vastutaotlusi oma trükiste osalise või täieliku reprodutseerimise või tõlkimise loa saamiseks.__________________________________________________________________Trükiste taotlused palume saata postiaadressil:PublicationsWHO Regional Office for EuropeScherfigsvej 8DK-2100 Copenhagen Ø, Denmark

Teise võimalusena palume täita dokumenteerimise, terviseteabe, tsiteerimise või tõlkimise loataotluse internetis, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo veebilehelhttp://www.euro.who.int/PubRequest__________________________________________________________________

Käesolevas trükises kasutatud nimed ja materjali esitlusviis ei väljenda Euroopa Tervisesüsteemideja -poliitika Vaatluskeskuse seisukohti ühegi riigi, territooriumi, linna, piirkonna või selle asutusteõigusliku seisundi või riigipiiri või muude piiride kindlaksmääramise küsimustes. Punktiirjooned kaartideltähistavad ligikaudseid piire, mille suhtes ei tarvitse veel olla täielikku kokkulepet.

Konkreetsete äriühingute või teatavate tootjate toodete mainimine ei tähenda, et EuroopaTervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus toetab või soovitab vastavaid tooteid, eelistades neidteistele samalaadsetele toodetele, mida ei mainita. Kaitstud kaubamärgid kirjutatakse suurealgustähega, kui ei ole tegemist vea või ärajätmisega.

Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus on rakendanud kõiki põhjendatudettevaatusabinõusid, et kontrollida käesolevas trükises avaldatud informatsiooni. EuroopaTervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus või selle partnerid ei anna mingisugust garantiid inglisekeelest tõlgitud teksti kvaliteedile või õigsusele. Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusei vastuta materjali tõlgendamise ega kasutamise eest. Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitikaVaatluskeskus ei vastuta mingil juhul trükise kasutamisest tuleneva kahju eest.Autorite, toimetajate või ekspertide seisukohad ei pruugi alati väljendada Euroopa Tervisesüsteemideja -poliitika Vaatluskeskuse otsuseid või ametlikku poliitikat.

Väljaande tõlkija vastutab tõlke õigsuse eest.

© Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008

Trükitud ja köidetud Eestis.

Soovitatav viide käesolevale väljaandele:Koppel A, Kahur K, Habicht T, Saar P, Habicht J ja van Ginneken E. Eesti:Tervisesüsteemi ülevaade. Tervisesüsteemid muutustes. 2008; 10(1): 1–312

ISSN 1736-8448ISBN 9949-13-195-2

Viide originaalväljaandele:Koppel A, Kahur K, Habicht T, Saar P, Habicht J and van Ginneken E. Estonia: Health System Review.Health Systems in Transition. 2008; 10(1): 1-230.

ISSN 1817-6119 Vol. 10 No.1


3

Sisukord

Eessõna ...................................................................................... 7Saatesõna tõlkele ....................................................................... 9Tänuavaldused ......................................................................... 11Lühendite loetelu ..................................................................... 15Tabelite ja jooniste loetelu ....................................................... 17Kokkuvõte ............................................................................... 21Lühiülevaade ........................................................................... 23

1 Sissejuhatus .......................................................................... 291.1 Geograafiline asukoht ja rahvastik ............................... 291.2 Majanduslik taust ........................................................ 321.3 Poliitiline taust ............................................................ 341.4 Tervisenäitajad ............................................................ 38

2 Tervisesüsteemi ülesehitus ................................................... 512.1 Ülevaade Eesti tervisesüsteemist ................................ 512.2 Ajalooline taust ........................................................... 522.3 Ülevaade tervisesüsteemi struktuurist ......................... 562.4 Detsentraliseerimine ja tsentraliseerimine .................. 682.5 Patsiendi vastutuse suurendamine ............................... 70

3 Rahastamine ......................................................................... 813.1 Tervishoiukulud .......................................................... 813.2 Elanikkonna kindlustuskaitse ja

kindlustuskaitse alused ................................................ 903.3 Tulude kogumine / rahastamisallikad ....................... 103


4

3.4 Rahaliste vahendite puulimine .................................. 1213.5 Ostmine ja ostja-pakkuja suhted ............................... 1263.6 Tasustamisviisid ........................................................ 131

4 Korraldamine ja planeerimine ............................................ 1414.1 Korraldamine............................................................. 1414.2 Planeerimine ja terviseinfo haldamine ...................... 156

5 Materiaalsed ja inimressursid ............................................. 1635.1 Materiaalsed ressursid ............................................... 1635.2 Inimressursid ............................................................. 174

6 Teenuste osutamine ............................................................ 1936.1 Rahvatervis ................................................................ 1936.2 Üldarstiabi ................................................................. 2026.3 Eriarstiabi .................................................................. 2136.4 Kiirabiteenused ......................................................... 2226.5 Ravimid ..................................................................... 2256.6 Taastusravi ................................................................. 2356.7 Hooldusravi (õendushooldus) ................................... 2366.8 Psühhiaatriline abi ..................................................... 2406.9 Hambaravi ................................................................. 244

7 Peamised reformid tervisesüsteemis .................................. 2497.1 1990. aastate algus – ravikindlustuse loomine

jätkusuutliku tervishoiu rahastamise tagamiseks ...... 2507.2 1990. aastate keskpaik – pakkujate võrgustiku

detsentraliseerimine modernse jakvaliteetse arstiabi ning rahvatervise teenustekättesaadavuse tagamiseks ........................................ 254

7.3 1990. aastate lõpp ja 21. sajandi algus –retsentraliseerimine tervisesüsteemis ja rollideselgitamine ................................................................ 259

7.4 Praegused muutused, tulevikusuunad javäljakutsed ................................................................ 263


5

8 Hinnang tervisesüsteemile .................................................. 2718.1 Püstitatud eesmärgid tervisesüsteemis ...................... 2718.2 Tervisesüsteemi kulude ja hüvitiste jaotus

elanikkonnas (õiglus tervishoiu rahastamises ningteenuste ja ressursside jaotus rahvastikus) ................ 274

8.3 Ressursside jaotamise efektiivsus tervisesüsteemis .. 2778.4 Tehniline efektiivsus tervisesüsteemis ...................... 2788.5 Kvaliteet tervisesüsteemis ......................................... 2798.6 Tervisesüsteemi roll tervise parandamisel ................ 281

9 Järeldused ........................................................................... 283

10 Lisad ................................................................................. 28710.1 Kasutatud kirjandus ................................................. 28710.2 Peamised õigusaktid ................................................. 29710.3 Kasulikud viited ....................................................... 30010.4 Ülevaate „Tervisesüsteemid muutustes”

metoodika ja koostamine ......................................... 30310.5 Autoritest .................................................................. 306


6


7

Eessõna

Ülevaated „Tervisesüsteemid muutustes” on riigipõhised aruanded,milles esitatakse tervisesüsteemi ja konkreetses riigis juba rakendatudvõi ettevalmistusjärgus olevate reformi- ja poliitikaalgatuste üksik-asjalik kirjeldus. Ülevaated koostavad vastava riigi eksperdid, kesteevad koostööd vaatluskeskuse teadusdirektorite ja töötajatega. Sel-leks et oleks võimalik riike omavahel võrrelda, võetakse ülevaadetekoostamisel aluseks ühtne küsimustik, mida korrapäraselt ajakohasta-takse. Küsimustik sisaldab ülevaate koostamiseks vajalikke täpseidjuhiseid ja konkreetseid küsimusi, mõisteid ja näiteid.

Ülevaate eesmärk on anda poliitikakujundajatele ja analüütikuteleasjakohast teavet, et aidata neid tervisesüsteemide väljatöötamiselEuroopas. Need ülevaated moodustavad teabeplokid, mida on või-malik kasutada:

• üksikasjaliku teabe saamiseks eri seisukohtadest tervishoiu-teenuste korraldamisel, rahastamisel ja osutamisel ning tervise-süsteemi sidusrühmade rollist;

• tervishoiu valdkonnas läbiviidavate reformiprogrammideinstitutsioonilise raamistiku, kulgemise, sisu ja rakendamisekirjeldamiseks;

• põhjalikumat analüüsimist vajavate probleemide ja valdkon-dade esiletõstmiseks;

• abivahendina, mis võimaldab levitada tervisesüsteemidegaseotud teavet ja vahetada reformistrateegiatega seotud koge-musi eri riikide poliitikakujundajate ja analüütikute vahel.


8

Ülevaadete koostamisel tekib mitmeid metoodilisi probleeme. Palju-des riikides on suhteliselt vähe asjakohast teavet tervisesüsteemi jareformide mõju kohta. Ühtse andmeallika puudumise tõttu saadaksekvantitatiivsed andmed paljudest allikatest, sealhulgas MaailmaTerviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa Regionaalbüroo andme-kogust „Tervis kõigile” („Health for All”), riikide statistikaametitest,Euroopa Liidu statistikaametist EUROSTAT, Majanduskoostöö jaArengu Organisatsiooni (OECD) terviseandmetest, RahvusvaheliseltValuutafondilt (IMF) ja Maailmapangalt ning muudest asjakohastestja ülevaate koostajate arvates kasulikest allikatest. Andmekogumis-meetodid ja mõisted võivad mõnikord varieeruda, kuid nende kasutuson tavaliselt iga üksiku ülevaate puhul järjepidev.

Ühtlustatud ülevaatel on teatud puudusi, mis tulenevad terviseteenusteosutamise ja rahastamise erinevustest riigiti. Samas on sellel ka eeli-seid, kuna see tõstatab sarnaseid teemasid ja küsimusi. Ülevaateid„Tervisesüsteemid muutustes” saab kasutada poliitikakujundajate tea-vitamiseks teiste riikide kogemustest, mis võivad olla kasutatavadnende enda riigi puhul. Ülevaateid võib kasutada ka tervisesüsteemidevõrdleva analüüsimise jaoks vajaliku teabe saamiseks. See ülevaadetesari on jätkuv ning andmeid ajakohastatakse korrapäraste ajavahemiketagant. Märkusi ja ettepanekuid ülevaadete edasise arendamise jatäiustamise kohta oodatakse aadressil [email protected].Ülevaated ja nende kokkuvõtted on saadaval võrgustiku kodulehelwww.euro.who.int/observatory. Ülevaadetes kasutatavate terminitesõnastik asub veebilehel www.euro.who.int/observatory/glossary/toppage.


9

Saatesõna tõlkele

Hea lugeja!

Käesolev raamat on neljas järjestikune Maailma Terviseorganisat-siooni algatatud „Tervisesüsteemid muutustes” sarjas ilmunud Eestitervisesüsteemi ja selles toimunud reformide kirjeldus. Varasemadraamatud on ilmunud aastatel 1996, 2000 ja 2004. Esimesedversioonid olid inglise keeles, kuid 2004. aastal avaldati raamatustesmakordselt ka eesti- ja venekeelne versioon, mis leidsid sooja vastu-võtu kohalike spetsialistide ja huvigruppide poolt. Järjepidevuse jaeri riikide tervisesüsteemide võrdluse tagamiseks on nii Eestit kui kateisi riike kirjeldavad raamatud kirjutatud sama raamistiku (viimatitäiendatud ja parandatud 2007. aastal) alusel. Kõik need ülevaatedon kirjutatud algselt ingliskeelsetena ja mõeldud eelkõige rahvusvahe-lisele lugejaskonnale, et anda ülevaade eri riikide tervisesüsteemidest.Samal ajal on tervisesüsteeme kirjeldavate raamatute eesmärk tuuaiga riigi otsustajate ja spetsialistideni ülevaade sellest, mis toimubnendes riikides ja millised muutused toimuvad tervisesüsteemi erivaldkondades.

Kuna tegemist on tõlkega ja mitte otse eesti keeles kohalikule lugejas-konnale kirjutatud raamatuga, siis autorid tunnistavad, et eestikeelnetekst võib olla paiguti kohmakas. Vaatamata sellele annab käesolevraamat panuse tervisevaldkonna eestikeelse sõnavara ühtlustamissening kasutamisse.

Loodame, et raamat pakub huvitavat ja kasulikku teavet laiemale luge-jaskonnale ning annab võimaluse saada ülevaade Eesti tervisesüstee-mist nagu see oli 2008. aastal. Samuti aitab raamat nii juba aastaid


10

teemaga tegelnud kui ka valdkonna uutel spetsialistidel mõista, kuidasEesti tervisesüsteem on arenenud ning missugused valikud seisavadtänaste otsustajate ees. Kindlasti on hea ka raamatu ajastus – seekirjeldab muutusi ja kujunenud olukorda enne maailmas 2008. aastateisel poolel puhkenud majanduskriisi, mis lähiaastatel hakkab otseseltmõjutama tervisesüsteemi ning pakub rikkalikku alust edasisteksanalüüsideks ja aruteludeks nii Eestis kui ka laiemalt.

Hoolimata suurenenud mahust ei pruugi raamat kajastada kõikitervisesüsteemi nüansse ja muutusi, kuid võrreldes eelmise välja-andega on siinne tervisesüsteemi käsitlus terviklikum ja analüütilisem.Samas on vähem detailsemat kajastamist leidnud muudatused, mistoimusid eelmise sajandi 1990. aastatel, kuna neid on põhjalikumaltkirjeldatud eelmistes väljaannetes. Autorid usuvad, et esitatud tervise-süsteemi kirjeldus ja analüüs innustab teadmishimulisi neid huvitavasvaldkonnas minema üksikasjadesse. Ühtlasi julgustame kõiki lugejaidandma oma panuse tervisesüsteemi seni katmata valdkondade kajas-tamisele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Autorid


11

Tänuavaldused

Eesti ülevaate „Tervisesüsteemid muutustes” autorid on Agris Koppel(Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo Eestiesinduse tervisepoliitika ja -süsteemide ekspert), Kristiina Kahur(Eesti Haigekassa tervishoiuökonoomika peaspetsialist), Triin Habicht(Eesti Haigekassa tervishoiuökonoomika osakonna juhataja), PilleSaar (Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist), JarnoHabicht (Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa RegionaalbürooEesti esinduse juht), kes tegid koostööd Ewout van Ginnekeniga(Euroopa Tervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskus/BerliiniTehnikaülikool). Ülevaate toimetaja on Ewout van Ginneken. EuroopaTervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskuse Eesti ülevaate vastutavteadusdirektor on Reinhard Busse (Berliini Tehnikaülikool).

Käesoleva ülevaate koostamisel on võetud aluseks 2004. aastal avalda-tud Eesti ülevaade „Tervisesüsteemid muutustes”, mille autorid onMaris Jesse, Jarno Habicht, Ain Aaviksoo, Agris Koppel, Alar Irs jaSarah Thomson ning toimetaja Sarah Thomson.

Euroopa Tervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskus tänab AinAaviksood (Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhatuse esimees),Reinhard Busset (Berliini Tehnikaülikooli tervishoiukorralduseprofessor ja kateedri juhataja), Maris Jesset (Tervise Arengu Instituudidirektor), Raul-Allan Kiivetit (Tartu Ülikooli tervishoiu instituudijuhataja; endine ametnik Maailma Terviseorganisatsiooni peakontorisGenfis), Ivi Normetit (Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler)ja Anneli Uusküla (Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi professor)nende poolt ülevaate retsenseerimisel antud hindamatu tagasiside jamärkuste eest.


12

Ülevaate autorid tänavad kõiki Sotsiaalministeeriumi ja selle haldusalaasutuste töötajaid (Üllar Kaljumäe, Ursel Kedars, Aljona Kurbatova,Taavi Lai, Elen Ohov, Marek Seer ja Aivi Themas) ning Eesti Haige-kassa töötajaid (Mari Mathiesen, Helvi Tarien, Miret Tuur ja SirjeVaask), kes abistasid teabe hankimisel ning tegid hindamatuid märkusikäsikirja kohta ja ettepanekuid Eesti tervisesüsteemi kavade ja prae-guste poliitiliste valikute kohta. Autorid on eriti tänu võlgu Liis Roo-välile Sotsiaalministeeriumist, kes andis oma panuse selle ülevaatekoostamiseks, lubades kasutada oma märkmeid terviseteenustekorraldamise kohta ja esitades siseriiklikku statistikat; Raul-AllanKiivetile, kes töötades Maailma Terviseorganisatsioonis lubaskasutada ülevaadet ümberkorraldustest farmaatsiasektoris; ningAnneli Karule, Tõnu Veldile ja Valdeko Allikule, erakindlustusseltsideesindajatele, kes jagasid oma hindamatuid teadmisi viimastest vaba-tahtliku ravikindlustusega seotud arengutest Eestis.

Käesoleva ülevaadete sarja „Tervisesüsteemid muutustes” onkoostanud Euroopa Tervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskusetöötajad. Euroopa Tervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskusemoodustavad Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaal-büroo, Belgia, Soome, Kreeka, Norra, Sloveenia, Hispaania ja Rootsivalitsus, Veneto maakond Itaalias, Euroopa Investeerimispank, AvatudÜhiskonna Instituut, Maailmapank, Londoni Majandus- ja Poliitika-teaduste Kool (London School of Economics and Political Science)ja Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kool (London Schoolof Hygiene and Tropical Medicine).

Ülevaate „Tervisesüsteemid muutustes” koostanud Euroopa Tervise-süsteemide ja poliitika Vaatluskeskuse töörühma juhid on vaatlus-keskuse direktor Josep Figueras, kaasdirektor Elias Mossialos jateadusdirektorid Martin McKee, Reinhard Busse ning RichardSaltman. Tehnilise koordineerimisega tegeles Maailma Tervise-organisatsiooni Eesti esindus, kes tegi tihedat koostööd EuroopaTervisesüsteemide ja poliitika Vaatluskeskusega.

Ingliskeelse raamatu väljaandmis- ja toimetamisprotsessi koordinee-risid Suszy Lessof ja Jonathan North, keda abistasid Martyn Barr(kujundus), Nicole Saterley (toimetaja), Aki Hedigan (korrektor) ja


13

Philipp Seibert Berliinist (standardtabelid ja -joonised). Ülevaate„Tervisesüsteemid muutustes” koostamisel osutasid administratiivsetabi Kadri Kont-Kontson, Gerli Sirk (Maailma TerviseorganisatsiooniEuroopa Regionaalbüroo Eesti esindus) ja Caroline White.

Erilist tänu avaldatakse Maailma Terviseorganisatsiooni EuroopaRegionaalbüroole andmekogude eest, mida kasutati terviseteenustegaseotud andmete saamiseks; Majanduskoostöö ja Arengu Organisat-sioonile Lääne-Euroopa terviseteenuseid käsitlevate andmete eest ningMaailmapangale Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tervisekulutusi käsitle-vate andmete eest. Tänu avaldatakse ka riikide statistikaametitele,kes andmed esitasid. Ülevaade „Tervisesüsteemid muutustes” kajastabandmeid, mis olid kättesaadavad 2008. aasta märtsis.

Eestikeelse versiooni väljaandmine on saanud võimalikuks tänu TartuÜlikooli tervishoiu instituudi (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norrafinantsmehhanismi projekt EE0016) ja Maailma Terviseorganisat-siooni rahalisele toetusele. Raamatu tõlkimise, toimetamise jakirjastamise korraldamise eest avaldavad autorid tänu prof AnneliUuskülale ja prof Raul-Allan Kiivetile Tartu Ülikooli tervishoiu insti-tuudist. Täname Kristi Sultsi eesti tõlke, Hille Saluäärt käsikirja toime-tamise ja trükikoda Paar kirjastamise eest.


14


15

Lühendite loetelu

ABC tegevuspõhine kuluarvestusmetoodika (Activity-based Costing)ADD keskmine päevane annus (Average Daily Dose)AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (Acquired Immune DeficiencySyndrome)ALOS keskmine ravikestus (Average Length of Stay)ATC anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (klassifikatsioon) (AnatomicalTherapeutic Chemical Classification)BUPA kindlustusselts BUPA (British United Provident Association)DALY haiguskoormuseta elatud eluaastad (Disability-adjusted life-year(s))DDD defineeritud päevadoos (Defined Daily Dose)DRG diagnoosipõhine kompleksteenus (Diagnoses-related groups)EAL Eesti Arstide LiitEEK Eesti kroonEGV Eesti GeenivaramuEHIC Euroopa ravikindlustuskaart (European Health Insurance Card)EHK Eesti HaigekassaEKTTK Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus (Tartu Ülikool)EL 12 Euroopa Liidu 10 liikmesriiki, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastamais, ja 2 liikmesriiki, kes ühinesid 2007. aasta jaanuarisEL 15 Euroopa Liidu 15 liikmesriiki enne 10 uue liikmesriigi ühinemist 2004.aastalEL 27 Euroopa Liit kõigi 27 liikmesriigigaEL Euroopa LiitEMP Euroopa majanduspiirkondERF Euroopa Regionaalarengu FondESPAD Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamiseküsitlusuuring (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs)GATS teenuskaubanduse üldleping (General Agreement on Trade in Services)GFATM Ülemaailmne AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fond(Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria)HALE eeldatav tervena elatud eluiga (Health-adjusted life expectancy)HBSC rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumine (uuring) (Health Behaviour ofSchool-aged Children (study))HFA andmekogu „Tervis Kõigile” (Health for All)HiT „Tervisesüsteemid muutustes” (Health Systems in Transition)HIV inimese immuunpuudulikkuse viirus (Human immunodeficiency virus)


16

HTA tervishoiutehnoloogiate hindamine (Health technology assessment)IMF Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund)INN rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (International NonproprietaryName)IT infotehnoloogiaIVF in vitro viljastamine (In vitro fertilization)KT kompuutertomograafLE keskmine eeldatav eluiga (Life expectancy)MRT magnetresonantstomograafNATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organization)NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide LiitOECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for EconomicCo-operation and Development)PATH Maailma Terviseorganisatsiooni väljatöötatud haiglate tegevuse hindamisemetoodika (Performance Assessment Tool for Hospitals (WHO))PPP ostujõu pariteet (Purchasing power parity)QALY kvaliteedikohandatud eluaasta(d) (Quality-adjusted life year(s))RHK rahvusvaheline haiguste klassifikatsioonRKN ravikindlustusnõukoguSANEPID sanitaar-epidemioloogiline teenistusSKT sisemajanduse kogutoodangSRÜ Sõltumatute Riikide ÜhendusSSK standarditud suremuskordajaTAI Tervise Arengu InstituutTB tuberkuloosTHI tarbijahinnaindeksTRIPS intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Trade-RelatedAspects of Intellectual Property Rights (Agreement))UNAIDS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIV/AIDSi Ühendprogramm (JointUnited Nations Programme on HIV/AIDS)USD USA dollarVTA Veterinaar- ja ToiduametVVO valitsusväline organisatsioonWHO Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation)WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organization)


17

Tabelite ja jooniste loetelu

Tabelid

Tabel 1.1 Demograafilised näitajad, 1970–2006 (valitud aastad)Tabel 1.2 Makromajanduslikud näitajad, 1994–2005Tabel 1.3 Suremus- ja tervisenäitajad, 1970–2005 (valitud aastad)Tabel 1.4 Peamised surmapõhjused, 1996–2005Tabel 1.5 Keskmine eeldatav eluiga ja eeldatav tervena elatud eluiga, 1990–2004(valitud aastad)Tabel 1.6 DMFT 12 aasta vanustel lastel, 1990–2000 (valitud aastad)Tabel 1.7 Ema ja lapse tervisenäitajad, 1996–2006Tabel 2.1 Tervishoiuga seotud osakondade peamised ülesandedTabel 2.2 Arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjonile esitatud ametlikud kaebused,2004–2007Tabel 2.3 Patsiendi või kodaniku rahulolu tervishoiu ja tervisesüsteemiga, 2007Tabel 3.1 Tervishoiu rahastamise peamised allikad Eestis (%), 1995–2006(valitud aastad)Tabel 3.2 Tervishoiukulud perioodil 1995–2006 (valitud aastad)Tabel 3.3 Eesti Haigekassa kindlustuskaitse kriteeriumid ja kindlustatute protsenteri rühmade lõikes, 2006Tabel 3.4 Kindlustamata isikute protsent vanuserühmade lõikes, 2006Tabel 3.5 Eesti Haigekassa rahalised hüvitised, 2007Tabel 3.6 ELiga ja välismaal plaaniliselt osutatud raviga seotud kulud tuhandetesEesti kroonides, 2004–2007Tabel 3.7 Plaaniliseks raviks välisriigis loa saanud isikute arv, 1998–2007Tabel 3.8 Riigieelarvest tehtud eraldised tervishoiule teenuseliikide lõikes (%kogusummast) 1999. ja 2006. aastalTabel 3.9 Vabatahtliku eratervisekindlustuse hüvitiste paketid, 2008Tabel 3.10 Kulude jagamine eri raviliikide puhul, valitud aastadTabel 3.11 Omaosalus kululiikide lõikes kvintiilides (%), 2006Tabel 3.12 Eesti Haigekassa kulude hüvitise liikide lõikes, 2001 ja 2008 (tuhkrooni)Tabel 3.13 Eri tasustamisviiside kulud raviliikide kaupa, 2005Tabel 3.14 Perearsti keskmise eelarve struktuur tasustamisviiside lõikes, 2006Tabel 3.15 Perearstidele makstav tasu kroonides ja eurodes, 1999–2008 (valitudaastad)


18

Tabel 3.16 Tervishoiutöötajate keskmised tunnitasud ja kuupalgad kroonides(eurodes), 2002 ja 2007Tabel 4.1 Ülevaade kõige olulisematest tervishoiualastest õigusaktidest, 1991–2005Tabel 4.2 Kvaliteedi arendamine Eesti tervisesüsteemis alates 1990. aastatealgusestTabel 5.1 Haiglate näitajad, 1993–2006 (valitud aastatel)Tabel 5.2 Tervishoiupersonal Eestis 1000 elaniku kohta, 1998–2006Tabel 6.1 Kuue peamise hulgimüüja turuosa (%), 2000–2007Tabel 6.2 Hambaravi ja hambaproteeside hüvitamise taotlejad osatähtsusena(%) kõigist selleks õigust omavatest isikutest, 2003–2006

Joonised

Joonis 1.1 Eesti kaartJoonis 1.2 Sündimus ja suremus, 1970–2006Joonis 1.3 Tuberkuloosi, AIDSi ja HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta, 1990–2007Joonis 1.4 Igapäevasuitsetajate osatähtsus 15-aastaste ja vanemate hulgas,1994–2006 (valitud aastad)Joonis 1.5 Immuniseerimisega hõlmatuse tase leetrite vastu WHO Eurooparegioonis, 2006 (või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)Joonis 2.1 Tervisesüsteemi organisatsiooniline struktuurJoonis 2.2 Arvamus tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta (% vastanutest),2001–2007Joonis 2.3 Vanurite ja erivajadustega inimeste ligipääs perearstipraksistele jaliikumistingimused hoonesJoonis 3.1 Rahavood Eesti tervisesüsteemisJoonis 3.2 Tervishoiu kogukulud, protsent SKTst WHO Euroopa regioonis viimaselaastal, mille kohta on andmed kättesaadavadJoonis 3.3 Tervishoiukulude protsent SKTst Eestis ja valitud riikides, periood1990 kuni viimane aasta, mille kohta on andmed kättesaadavadJoonis 3.4 Tervishoiu kogukulud USA dollarites ühe inimese kohta kohandatunaostujõu pariteedile (PPP) WHO Euroopa regioonis 2005. aastal või viimaselaastal, mille kohta on andmed kättesaadavadJoonis 3.5 Avaliku sektori tervishoiukulutuste osatähtsus protsendina tervishoiukogukuludest, WHO hinnang, 2004Joonis 3.6 Eesti Haigekassa lepingute sõlmimise protsessJoonis 5.1 Ülevaade piirkondadest, mida teenindavad haiglavõrgu arengukavahaigladJoonis 5.2 Aktiivravi voodikohtade arv akuutsetele haigetele 1000 elaniku kohtaEestis ja valitud riikides, 1990–2006 (või viimasel aastal, mille kohta on andmedkättesaadavad)Joonis 5.3 Arstide arv 1000 elaniku kohta Eestis ja valitud riikides, 1990–2006(või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)Joonis 5.4 Õdede arv 1000 elaniku kohta Eestis ja valitud riikides, 1990–2006(või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)


19

Joonis 5.5 Arstide ja õdede arv 100 000 elaniku kohta WHO Euroopa regioonis,2006 (või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)Joonis 5.6 Hambaarstide arv 1000 elaniku kohta WHO Euroopa regioonis, 2006(või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)Joonis 5.7 Tervishoiutöötajatele välismaal töötamiseks väljastatud tunnistustearv, 2004–2007Joonis 5.8 Proviisorite arv 1000 elaniku kohta Eestis ja WHO Euroopa regioonis,2006 (või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad)Joonis 6.1 Ambulatoorsed vastuvõtud ühe isiku kohta WHO Euroopa regioonis2006. aastal või aastal, mille kohta on andmed kättesaadavadJoonis 6.2 Haiglaraviteenuste kasutamine aktiivravihaiglates Eestis, 1985–2006(valitud aastad)Joonis 6.3 Kulud ambulatoorsele eriarstiabile osatähtsusena (%) eriarstiabikogukuludest, 2001–2007Joonis 6.4 Adenoidektoomiate arv päevaravis ja haiglaravis, 2004–2007Joonis 6.5 Ravimikulude, tervishoiuteenuste hüvitiste ja THI muutusedtervishoius, 1997–2007Joonis 6.6 Muutus südame-veresoonkonnahaiguste ravimisel kasutatavatesravimites, 1994–2007Joonis 6.7 Käive hulgimüügihindades, 2000–2007Joonis 6.8 Hooldusravi kulud, 2001–2007Joonis 6.9 Psühhiaatrilise abi kulude jaotumine: psüühikahäirete ravimikuludosatähtsusena (%) ravimite kogukulustJoonis 8.1 Tervisesüsteemi rahastamise progressiivsus Eestis: Kakwaniprogressiivsusindeksid kaalutud Eesti tervishoiu rahastamiskomponentidega,2000–2006Joonis 8.2 Omaosalusmaksete jaotuse osatähtsus leibkonna kulutustestkvintiilides aastail 2000, 2003 ja 2006Joonis 8.3 Elanikkonna arvamus tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta, 2001–2007Joonis 8.4 Eeldatav eluiga sünnihetkel Eestis ja valitud riikides, 1985–2005

Kastid

Kast 6.1 Perearsti töövaldkonnadKast 6.2 Pereõe töövaldkonnad


20


21

Kokkuvõte

Ülevaated „Tervisesüsteemid muutustes” on riigipõhised aruanded,milles esitatakse tervisesüsteemi ja konkreetses riigis juba rakendatudvõi ettevalmistusjärgus olevate reformi- ja poliitikaalgatuste üksik-asjalik kirjeldus. Ülevaated käsitlevad seda, kuidas on lähenetudtervishoiuteenuste korraldamisele, rahastamisele ja teenuste osuta-misele ning millised on tervisesüsteemi peamiste osapoolte rollid;kirjeldavad tervise valdkonnas läbiviidavate reformide ja algatusteinstitutsioonilist raamistikku, kulgemist, sisu ja rakendamist; ningtõstavad esile probleemid ja valdkonnad, mis vajavad põhjalikumatanalüüsi.

Eesti on viimaste aastakümnete jooksul oma tervisesüsteemi jõuliseltja üsna edukalt ümber korraldanud. Kui viimase viie aasta jooksulvõis täheldada väikeseid muudatusi, siis laiaulatuslikud muudatusedseadustes leidsid aset alates 1990. aastate algusest ja käesoleva sajandialguses. Praegune süsteem rajaneb solidaarsuse põhimõttest lähtuvaltervishoiu rahastamisel; kaasaaegsel teenuseosutajate võrgustikul,mille alus on perearstikeskne üldarstiabi; ning kaasaegsel haiglaravil.Üha suuremat tähelepanu osutatakse rahvatervisele. Arengud loetletudvaldkondades on kaasa toonud keskmise eeldatava eluea püsiva tõusuja jätkuvalt on suurenenud elanikkonna rahulolu tervishoiuteenustekättesaadavuse ja kvaliteediga.

Igas tervisesüsteemis on siiski lahendust vajavaid väljakutseid japrobleeme. Eestis on sellisteks küsimusteks ebavõrdsus tervise-näitajates ja tervisekäitumises; HIVi ja sellega seotud tervise-probleemide leviku tõkestamine ning nende tagajärgedega tegelemine;teenuseosutajate tegevuse reguleerimine, et tagada nende selgem


22

avalik vastutus ja aruandluskohustus; ning tervishoiukulude ja inim-ressursi säilitamine tasemel, mis tagab arstiabi õigeaegse kättesaada-vuse ja kõrgema kvaliteedi. Viimati nimetatud väljakutse on eritioluline, arvestades patsientide suurenevaid ootusi ning tervisehoiu-teenuste kasvavaid kulusid ja mahte. Kui solidaarsus- ja õiglus-printsiipi soovitakse säilitada ja tulevikus tagada, tuleb leida täienda-vad rahalised vahendid avaliku sektori tuluallikatest.


23

Lühiülevaade

Eesti on kolmest Läänemere idarannikul asuvast Balti riigist kõigepõhjapoolsem ning piirneb lõunas Läti ja idas Venemaaga. Eesti ondemokraatlik parlamentaarne vabariik, mis 2004. aastast kuulubPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liitu(EL). Taasiseseisvumisest alates on poliitiline keskkond olnud piisa-valt stabiilne, et läbi viia majandus- ja sotsiaalvaldkonna reforme,mille eesmärk on veelgi kindlustada stabiilsust ja jätkusuutlikkustEestis. Viimastel aastatel on Eestis püsinud majanduskasv, mille taseületab ELi keskmise. Majanduskeskkonnas võib täheldada mitmeidpositiivseid suundumusi, näiteks töötuse taseme langus 4,7%le 2007.aastal; naiste ja üle 65-aastaste inimeste tööhõive määra suureneminening samuti palkade tõus. Nimetatud positiivseid ilminguid toetabkonservatiivne rahanduspoliitika ja tasakaalustatud riigieelarvepolii-tika koos lihtsa maksusüsteemiga. Riigi haavatavus on siiski kõrge,kuna Eestil on väike ja avatud majandus, mida iseloomustab suur japüsiv jooksevkonto puudujääk ning kiirelt suurenev välisvõlg. 2008.aastal on Eesti rahvaarv 1 340 000. Alates 1990. aastate lõpust onsündimus suurenenud, kuid see on siiski madalam kui praegune sure-mus. 2005. aastal oli naiste keskmine eeldatav eluiga 78,1 aastat jameestel 67,3 aastat, mis on madalamad kui vastavad ELi keskmisednäitajad, kuid samas on keskmine eluiga pidevalt tõusnud alates 1999.aastast.

Haiguskoormusega seotud peamine probleem on välispõhjustesttingitud surmad ja eluviisiga seotud riskiteguritest tingitud enneaegnesuremus. Tööealine elanikkond kannab üle poole haiguskoormusest.Kehva tervist põhjustavad peamised riskifaktorid on seotud tubakatoo-


24

dete kasutamise, vähese füüsilise aktiivsuse, alkoholi tarbimise jaülekaalulisusega. Kuigi täiskasvanute seas on näha positiivset suundu-must tubakatoodete kasutamise vähenemisel, on suurenev alkoholitarbimine noorukite hulgas murettekitav. Teine positiivne suundumuson kõrge vaktsineerimisega hõlmatus ja nakkushaiguste esinemis-sageduse vähenemine. Tõsiseim väljakutse Eesti tervisesüsteemis onkõrge HIVi nakatumine (mis saavutas haripunkti 2001. aastal) jalevimus.

Korraldamine ja reguleerimine

Tervisesüsteemi juhib Eestis Sotsiaalministeerium. Tervisesüsteemiorganisatsiooniline struktuur on keerukas ja hõlmab arvukalt osapooli,kelle hulka kuuluvad mitmed Sotsiaalministeeriumi haldusalas asuvadasutused (nt Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut,Tervisekaitseinspektsioon); avalik-õiguslikud iseseisvad asutused(Eesti Haigekassa); eraõiguse alusel tegutsevad (peamiselt avalikusektori omandis) olevad haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervis-hoiuasutused; ning mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja eri-alaühingud. Viimastel aastatel on teised sektorid (nt põllumajandus-,õigus-, majandus-, keskkonna- ja transpordisektor) olnud aktiivsemalttervisesüsteemi tegevustesse kaasatud tänu sektoritevaheliste rahva-tervisealaste strateegiate arendamisele ja rakendamisele. Selleskeskkonnas, kus on palju sidusrühmi ja erinevaid kohustusi, onSotsiaalministeeriumi sees ja tervisesüsteemis üldiselt jätkuvalt ees-märgiks õige tasakaalu saavutamine juhi rolli, otseste kontrolli-mehhanismide, õiglase juhtimise ja aruandluskohustuse vahel.

1990. aastate alguses leidsid aset põhjalikud reformid, mille ees-märgiks oli kaasaegse tervisesüsteemi väljaarendamine. Sellele järg-nes aastatel 2000–2003 uus õigusaktide läbivaatamine, mis käsitleseri valdkondi, sealhulgas tervisesüsteemi rahastamist, teenuste osuta-mist ja eri osapoolte (nt ostja, teenuseosutaja ja patsient) vahelistesuhete reguleerimist. Viimastel aastatel on õigusakte kohandatud, etühtlustada õiguslikku raamistikku ELi õigusaktidega ja reageeridatekkinud vajadustele. Nimetatud muudatused on olnud marginaalsedvõrreldes varasemate reformidega. Perioodi alates 2004. aastast ise-


25

loomustab valdkondadevaheliste rahvatervisealaste strateegiate (ntsüdame-veresoonkonna haiguste ja HIV/AIDSi strateegiate) etteval-mistamine, käivitamine ja rakendamine. Olulisteks erinevusteksvõrreldes eelnevate (väiksema ulatusega) rahvatervisealaste poliitika-algatustega on selge püstitatud ülesanne, konkreetsem aruandlus-kohustus, kindel vastutus, eraldatud rahalised vahendid ja kõiki sidus-rühmi kaasav ulatuslikum ettevalmistusprotsess. Pikaajalise, üldisening kogu tervisesüsteemi hõlmava rahvastiku tervise arengukavaettevalmistamiseks peetavad konsultatsioonid jätkusid 2008. aastal.

Rahastamine

Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt avaliku sektori pooltsolidaarsuse põhimõttest lähtuva kohustusliku sotsiaalmaksu kaudu,mis laekub sihtotstarbelise ravikindlustusmaksuna ja moodustab pea-aegu kaks kolmandikku tervishoiu kogukuludest. Sotsiaalministervastutab kindlustamata inimeste vältimatu abi rahastamise eest, kuidka kiirabiteenuste ja rahvaterviseprogrammide eest. Kohalikel oma-valitsustel ei ole kindlaksmääratud selget vastutust tervishoiukuludekatmisel, mistõttu erineb rahastamine omavalitsustes suuresti.Erasektori kulutused moodustavad ligikaudu veerandi kõikidest tervis-hoiukuludest, seda peamiselt omaosalusena ravimite ja hambaravitee-nuste ostmisel. Omaosaluse suurenemine võib takistada tervishoiu-teenuste kättesaadavust madala sissetulekuga elanikkonnarühmadel.Omaosaluse kasvamise tõttu viimastel aastatel on tervishoiuteenusterahastamine muutunud regressiivsemaks.

Kindlustatud inimestele mõeldud tervishoiuteenuste peamine ostjaon Eesti Haigekassa. Ravikindlustussüsteem on kohustuslik ning katab95% elanikkonnast. Ravikindlustusmaks on sotsiaalmaksu ühe osanaseotud tööhõivega, kuid maksu mittemaksvate isikute (nagu lapsedja pensionärid) osatähtsus moodustab peaaegu poole kindlustatudelanikkonnast. Pikemas perspektiivis võib see kujutada ohtu tervise-süsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele, kuna kitsas tulubaas onseotud peamiselt palkadega, aga elanikkond vananeb. Olukorra muu-dab keerukamaks võimalik majanduslangus. Viimastel aastatel onrakendatud meetmeid, et suurendada elanikkonna hõlmatust kind-


26

lustuskaitsega ja ka tulubaasi, kuid nende meetmete mõju on olnudsiiski vähene. Rohkem vahendeid on eraldatud tervishoiule ja rahva-terviseprogrammidele, mis on oma tegevust suurendanud, kuid edasistrahastamisallikate killustumist tuleks rangelt jälgida ja vältida.Tervishoiuteenuste ostmine põhineb lepingulisel suhtel teenuse-osutajatega ning üha olulisemaks muutuval tulemuspõhisel tasusta-misel. Lepinguid ja menetlusi teenuseosutajate kaasamiseks läbi-rääkimistesse on pidevalt arendatud, samuti on võetud kasutusele uusitasustamisviise. Alates 2004. aastast võeti haiglate tasustamiselkasutusele juhupõhine tasustamissüsteem, mis täiendab teenuse- javoodipäevapõhist tasustamist. Üldarstiabis lisandus vanusegakorrigeeritud pearahale ning teatavates valdkondades rakendatavateleteenusepõhistele tasudele ja baasrahale 2006. aastal tulemustasu-süsteem, mille eesmärgiks on soodustada haiguste ennetamist ningparandada teatud krooniliste haiguste jälgimist ja ravi.

Materiaalsed ja inimressursid

Nõukogude perioodi pärandina jäi Eestisse suur, ebaefektiivne javiletsas seisukorras haiglavõrk. 1990. aastatel läbi viidud struktuu-riliste ja juhtimisalaste reformide käigus vähendati haiglate (ja haigla-voodite) arvu ning struktureeriti ümber teenuseosutajate võrgustik.Reformide eesmärk oli ajakohastada haiglavõrku ja võimaldadakõrgekvaliteediliste teenuste osutamist, tagades samas tervishoiu-teenuste vajaliku kättesaadavuse. Olemasolevate võimaluste kaas-ajastamine jätkub ning seda protsessi toetatakse mitmesuguste vahen-ditega, sealhulgas toetusega ELi struktuurifondidest. Eestis on väljaarendatud hästivarustatud üldarstiabi infrastruktuur, mis põhinebperearstidel ja õdedel. Arstiõpet pakub üks ülikool ja teiste kutsete(sealhulgas õdede) koolitus on koondunud kindlatesse tervishoiu-kõrgkoolidesse, et tagada koolituse parem kvaliteet. Tervishoiutöö-tajate õppekavad vaadati üle 1990. aastatel ning viidi ELiga ühinemiselootustes kooskõlla ELi seadustega. Tervisesektoris valitseva üldiseinimressursi ebapiisavuse tõttu pannakse suurt rõhku pikaajaliseleplaneerimisele ning õdede ja arstide koolituse suurendamisele.Ühinemine ELiga 2004. aastal tõi kaasa arstide ja õdede ajutiseväljarände hoogustumise naabruses asuvatesse ELi liikmesriikidesse.


27

Viimastel aastatel on väljaränne vähenenud ja peamine väljakutse onseotud kvalifitseeritud spetsialistide hoidmisega tervishoiusektorisning olemasoleva tööjõu vananemisega. Ajavahemikku alates 1990.aastate keskelt iseloomustavad suured investeeringud info ja side-tehnoloogia valdkondadesse. See on toonud kaasa e-tervise lahendu-sed, mille eesmärk on saavutada tervishoiuteenuste parem koordinee-ritus, kättesaadavus ja suurem läbipaistvus. Areng põhineb info-tehnoloogilistel lahendustel, mida on rakendatud alates 1990. aasta-test. Alates 2005. aastast tugineb üleriigiline e-tervise programmneljale tugisambale: elektrooniline terviselugu, elektrooniline registra-tuur, elektrooniline pildiarhiiv ja elektroonilised retseptid.

Teenuste osutamine

1990. aastate algul alanud reformid viisid ellu teenuse ostja ja osutajaeraldamise põhimõtte ning keskendusid perearstiabi tugevdamisele,teenuseosutaja vabale valikule ja teenuseosutaja suuremale sõltumatu-sele Eesti tervisesüsteemis. Selle tulemusena põhineb praegune Eestitervisesüsteem perearstikesksel üldarstiabisüsteemil, kus tegutsevaderikoolituse läbinud perearstid ja pereõed. Üldarstiabi toetavad koguEestis kättesaadavad kiirabiteenused. Eriarstiabi on osutatud järjestrohkem ambulatoorse ravina ning kõrgtehnoloogiat kasutav arstiabion koondatud valitud tervishoiuasutustesse. Ravimite olemasolu jakättesaadavus on aastate jooksul oluliselt suurenenud. Rahvatervisetähtsuse suurenemine on toonud kaasa teenuste ja standardite arenda-mise, tõstnud elanikkonna teadlikkust ning edendanud tervishoiu-teenuste rahvatervisealaste aspektide käsitlemist.

Elanikkonna jaoks on üha suurem probleem pikenevad ravijärjekorradambulatoorses arstiabis ning tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus.Kasutusele on võetud mitmeid uuendusi (nt 24 tundi ööpäevas töötavperearsti nõuandetelefon 2005. aastal), kaasajastatud on teenuste sisuja laiendatud teenuste loetelu ning rakendatud rahalisi stiimuleidravikvaliteedi parandamiseks. Suuremat rõhku pannakse kvaliteetselearstiabile, mida võib täheldada mitmesugustes algatustes, näitekstervishoiutöötajate vabatahtlik akrediteerimine erialaliitude poolt,kvaliteedikäsiraamatute kasutuselevõtmine haiglates ja kliiniliste


28

ravijuhiste arendamine. Samas on patsientidele mõeldud juhisedpälvinud vähem tähelepanu. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse jakvaliteedi vallas on jätkuv probleem krooniliste tervisehäirete ravikorraldamine ja erinevad lähenemisviisid. Ka mitmed muud teemadvajavad edasist tähelepanu, eriti patsiendi kaasamine, eneseabi, kodu-ne ravi ja hooldus ning hooldusraviteenused.

Järeldused

Viimastel aastakümnetel on Eesti jõuliselt ja suhteliselt edukalt korral-danud ümber oma tervisesüsteemi. Kui laiaulatuslikud õigusreformidleidsid aset alates 1990. aastate algusest ja käesoleva sajandi alguses,siis ajavahemikus 2003–2008 võis täheldada osalisi muudatusi. Praegukehtiv süsteem rajaneb solidaarsuse põhimõttest lähtuval tervishoiurahastamisel; kaasaaegsel teenuseosutajate võrgustikul, mille alus onperearstikeskne üldarstiabi; ning kaasaegsel haiglaravil. Üha suuremattähelepanu osutatakse rahvatervisele. See on kaasa toonud keskmiseeeldatava eluea tõusu ja jätkuvalt on suurenenud elanikkonna rahulolutervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.

Igas tervisesüsteemis on siiski lahendust vajavaid väljakutseid ja prob-leeme. Eestis on sellisteks küsimusteks ebavõrdsus tervisenäitajatesja tervisekäitumises; HIVi ja sellega seotud terviseprobleemide levikutõkestamine ning nende tagajärgedega tegelemine; teenuseosutajatetegevuse reguleerimine, et tagada nende selgem avalik vastutus jaaruandluskohustus; ning tervishoiukulude ja inimressursi säilitaminetasemel, mis tagab arstiabi õigeaegse kättesaadavuse ja kvaliteedi.Viimati nimetatud väljakutse on eriti oluline, arvestades patsientidesuurenevaid ootusi ning tervishoiuteenuste kasvavaid kulusid jamahte. Kui solidaarsus- ja õiglusprintsiipi soovitakse säilitada jatulevikus tagada, tuleb leida täiendavad rahalised vahendid avalikusektori tuluallikatest.


29

1 Sissejuhatus

1.1 Geograafiline asukoht ja rahvastik

Eesti on kolmest Läänemere idarannikul asuvast Balti riigist väikseim.Eesti paikneb Euroopa Liidu idapiiril ning piirneb idas Venemaa jalõunas Lätiga (vaata joonis 1.1). Eesti pindala on ligikaudu 42 227km2 ehk veidi suurem kui näiteks Taanil või Madalmaadel. Eestil on3794 kilomeetrit pikk rannajoon. Kliima on pehmem kui tavalinekontinentaalne kliima, aastane keskmine õhutemperatuur on 5 °C,vihmapäevi aastas on 160 kuni 190.

Eesti rahvaarv on 1 340 602 (seisuga 1. jaanuar 2008), umbes ükskolmandik rahvastikust elab maapiirkondades. Alates 1990. aastaston Eesti rahvaarv itta ja läände väljarände ning negatiivse loomulikuiibe tõttu vähenenud ligikaudu 200 000 inimese võrra. Kuigi sündi-muse üldkordaja on pidevalt suurenenud alates 1998. aastast, mil seeoli madalaim (8,8 elussündi 1000 elaniku kohta), ja suremuskordajapidevalt langenud alates 1994. aastast, ei ole nende kahe näitaja koos-mõju piisav selleks, et iive oleks positiivne (vaata joonis 1.2). Rahvas-tiku vanuselist struktuuri iseloomustab see, et alla 15% rahvastikuston 0–14-aastased ning samas suureneb 65-aastaste ja vanemate(17,1%) ning 80-aastaste ja vanemate elanike (3,5%) osatähtsus(2007). Neid suundumusi vanadussõltuvusmäär veel ei peegelda,kõnealune näitaja on veidi langenud, 49%lt 2000. aastal 47%ni 2007.aastal, kuid vananeva elanikkonna koormus suureneb oodatavalt lähi-aastatel, kui tööealise elanikkonna osatähtsus rahvastikust väheneb(vaata tabel 1.1).


30

Nõukogude okupatsiooni ajal tekkis Eestis arvukas vene vähemus(30,3% 1989. aastal). Kuna peaaegu üks kolmandik venelastest rändasEestist välja perioodil 1998–2000, on selle vähemuse osatähtsuslangenud 25,7%ni (2006). Teiste vähemusrühmade hulka kuuluvadukrainlased (2,1%) ja valgevenelased (1,2%), kellest rohkem kui 40%rändasid Eestist välja pärast 1998. aastat. Üle 90% vene keeltkõnelevast elanikkonnast elab Tallinnas ja Venemaa Föderatsioonipiiri ääres asuvates Kirde-Eesti linnades.

Näitaja 1970 1980 1990 2000 2005 2006

Rahvastik kokku, miljonit 1,365 1,477 1,569 1,37 1,346 1,341Rahvastik, naised (% koguarvust) 54,27 53,75 53,21 53,90 54,02 54,03Rahvastiku vanuserühm 0–14(% koguarvust) 22,08 21,70 22,34 18,02 15,19 14,89Rahvastiku vanuserühm 65-aastased javanemad (% koguarvust) 11,72 12,48 11,28 15,08 16,51 16,63Rahvastiku vanuserühm 80-aastased javanemad (% koguarvust) a 1,9a 2,1a 2,5a 2,6a 3,1a 3,3a

Rahvastiku aastane iive (%) 1,07 0,62 0,06 -0,45 -0,21 -0,37Rahvastikutihedus(inimest km2 kohta) 32,20 34,84 37,01 32,31 31,76 31,64Summaarne sündimuskordaja(sünde ühe naise kohta) 2,16 2,02 2,04 1,34 1,50 1,55a

Sündimuse üldkordaja(1000 inimese kohta) 15,22 15,50 14,20 9,50 10,66 11,07a

Suremuse üldkordaja(1000 inimese kohta) 10,92 12,22 12,50 13,40 12,86 12,89a

Vanusest tingitud ülalpeetavuse määr(ülalpeetavate ja tööealise elanikkonnasuhe) 0,51 0,52 0,51 0,49 0,46 0,46Rahvastiku jaotumine(maarahvastiku osatähtsus %) 35,10 30,30 28,90 30,60 30,90 30,86Üheliikmeliste leibkondadeosatähtsus (%) – – – 33,5a – –Kirjaoskuse määr täiskasvanute hulgas(% 15-aastastest ja vanematest) – – – 99,77 – –

Tabel 1.1 Demograafilised näitajad, 1970–2006 (valitud aastad)

Allikad: Maailmapank, 2008, ja a Statistikaamet, 2008.Märkus: „–”: andmed puuduvad.


31

Joonis 1.2 Sündimus ja suremus, 19702006

Allikas: Statistikaamet, 2008.

Allikas: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kartograafiaosakond(United Nations Cartographic Section), 2004.

Joonis 1.1 Eesti kaart


32

1.2 Majanduslik taust

Eesti alustas oluliste majandusreformidega 1990. aastate alguses ja1993. aastaks õnnestus sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus-tendents konservatiivset rahanduspoliitikat, liberaalset majandus-poliitikat ja lihtsat maksusüsteemi kasutades vastupidiseks pöörata.Aastaks 2006 oli SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi järgi 18 378USA dollarit, mis oli ligikaudu 35% madalam kogu ELi (EL 27) kesk-misest, kuid kõrgem kui teistes Balti riikides (Eurostat, 2007a).Aastane tarbijahindade inflatsioonimäär, mis 1994. aastal oli 47,7%,langes 1,3%ni 2003. aastal (Maailmapank, 2003). Viimased andmednäitavad aga majandustegevuse langust ja inflatsioonisurve tugevne-mist; 2007. aastal oli inflatsioonimäär 11%, SKT tõusis aga ligikaudu7,3% (Statistikaamet, 2008).

Majandusreformid on mõjutanud tööturgu positiivselt. Töötuse määrsaavutas kõrgpunkti 2000. aastal 12,8%ga ning on sellest alates vähe-nenud, langedes 4,7%ni 2007. aastal, mis on madalam kui ELi 15liikmesriigi (ühinesid ELiga enne 2004. aasta maid, edaspidi EL 15)keskmine näitaja 7,0% 2007. aastal (Eurostat, 2008). Tööealine elanik-kond on stabiliseerunud ja veidi suurenenud seoses nn laulva revolut-siooni põlvkonna (sündinud perioodil 1988–1990) sisenemisegatööturule. Vahepealsel perioodil võib täheldada tööjõu väljavoolamistteistesse ELi riikidesse. Võrreldes teiste ELi riikidega on tööjõuturulaktiivselt osalevate naiste ja eakate osatähtsus Eestis suur, viimaneosaliselt seetõttu, et tervishoiu- ja haridussektori töötajate vanuselisipiiranguid enam ei rakendata. Alates 2002. aastast on palkade kasvolnud vähemalt 10% aastas, ulatudes 25%ni 2006. aastal. Kiire pal-kade kasv on soodustanud kõrge inflatsioonimäära tekkimist.

Eestis on kasutusel konservatiivne rahanduspoliitika, mis liberaalsemajanduspoliitika (lubatud on näiteks kasumi maksuvaba taasinves-teerimine), lihtsa maksusüsteemi (ühtlase maksumääraga üksikisikutulumaks ja väga selge mahaarvamise süsteem) ja tasakaalustatudeelarve abil tagab soodsa ja stabiilse keskkonna majanduslikuks aren-guks. Valitsus on seadnud eesmärgiks saavutada pikaajaline eelarve-line jätkusuutlikkus, kuid on ka teadlik vajadusest tegelda Eesti vana-neva elanikkonnaga seotud makromajanduslike mõjudega. Sama-


33

sugust konservatiivset lähenemist taotletakse ka ravikindlustuse eel-arves, mida on siiani suudetud rahuldavalt tasakaalus hoida. Eestikroonil on fikseeritud kurss 15,6466 krooni euro kohta.

Eesti maksusüsteem on lihtne ja läbipaistev, selles on vähe erandeidja erisusi. Eesti ühtlase maksumääraga üksikisiku tulumaks on üksliberaalsemaid maksusüsteeme maailmas. Üksikisiku tulumaksumäära langetamine ühe protsendipunkti võrra aastas langetab maksu-määra 26%st 2004. aastal kuni 18%ni 2011. aastal (2008. aastal onsee 21%). Lisaks on ettevõtete kasumid tulumaksust vabastatud, kuisee taasinvesteeritakse ettevõtte arendamisse. See reform toetab valit-suse poliitikat maksustada tulusid madala maksumääraga. Kaudsetemaksude osatähtsus on siiski küllaltki kõrge, autokütusele, alkoholileja tubakatoodetele kehtestatud aktsiisimaksud tõusevad 2008. aastalmärkimisväärselt, mis suurendab omakorda regressiivsete maksudeosatähtsust (väiksema sissetulekuga leibkonnad kulutavad tarbekaupa-dele suhteliselt rohkem). Alkoholile (üle 30%) ja tubakale (82%)kehtestatud aktsiisimaksude tõstmine võib nende kaupade tarbimisevähenemise kaudu omada positiivset mõju tervisenäitajatele. Kõrgemmaksukoormus tööjõule tuleneb peamiselt sotsiaalmaksust, mis moo-dustab 33% palgast ja mida töötajate eest maksab tööandja. Sellesttulust jaotatakse 13% ravikindlustusele ja 20% pensionikindlustusele.2002. aastal võeti kasutusele kohustuslik töötuskindlustuse süsteem,milles tasuvad makse nii töötajad kui ka tööandjad. Maksumäär tööta-jale peab olema vahemikus 0,5%–2,0% (0,6% 2008. aastal) ja tööandjamakse on vahemikus 0,25%–1,0% (0,3% 2008. aastal), arvutatunatöötaja kuupalga alusel (2001. aasta töötuskindlustuse seadus, vaatajaotis 10.2 „Peamised õigusaktid”).

Eesti oli üks kümnest riigist, mis ühines ELiga 2004. aastal. Sellelsündmusel on olnud suur mõju majanduslikule arengule nendes riiki-des. Alates ühinemisest tõusis Eesti SKT aastas üle 10% (vaata tabel1.2), mis tõi kaasa Eesti elanike sissetulekute suurenemise ja kinnis-varaturu hoogsa arengu. Hiljutistest uuringutest nähtub, et nagu teisteriikide majandused, sõltub ka Eesti majandus tugevalt oma elaniketervislikust seisundist. Suhrcke, Võrk & Mazzuco (2006) uurisid halvatervise negatiivseid mõjusid tööturule ja ka sellest tulenevaid negatiiv-seid mõjusid majandusele. Kõnealuse uuringu tulemused näitavad,


34

et halva tervisega mehed ja naised Eestis töötavad vähem, teenivadvähem ja lähevad pensionile varem kui need, kelle tervislik seisundon hea. Selline olukord toob tulevikus potentsiaalselt kaasa SKTvähenemise elaniku kohta 6–15%. Veelgi enam, kui haigestumust jasuremust suudetakse vähendada 1,5% võrra, võiks 25 aasta pärastSKT elaniku kohta tõusta hinnanguliselt 14%. Teised makromajandus-likud näitajad on esitatud tabelis 1.2.

1.3 Poliitiline taust

Eesti on parlamentaarne vabariik. Esmakordselt saavutas Eesti ise-seisvuse 24. veebruaril 1918. aastal. 1940. aastal, pärast Teise maa-ilmasõja algust, okupeeris riigi Nõukogude Sotsialistlike VabariikideLiit (NSVL). Iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. Seadus-andlikku võimu ja järelevalvet valitsuse tegevuse üle teostab ühekoja-line parlament (Riigikogu), millel on 101 liiget ja mis valitakse neljaksaastaks. Alates 1920. aastast on tulnud kokku 11 Riigikogu koosseisu.Eesti Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu põhiseaduse jasellega kooskõlas olevate Eesti Vabariigi seaduste alusel. Alates 1992.aastast, mil toimusid esimesed valimised taasiseseisvunud Eestis, onkõik valitsused olnud koalitsioonivalitsused ning koosnenud kahestvõi kolmest erakonnast. Hoolimata sellest, et ükski koalitsioon ei olevõimul olnud täit valitsemistsüklit, on need olnud piisavalt stabiilsed,et käivitada ja ellu viia majandus- ja sotsiaalreformid.

Eesti riigipea on president, kelle Riigikogu või Riigikogu ja kohalikeomavalitsuste rohkem kui 200 esindajast koosnev valimiskogu valib5-aastaseks ametiajaks. Tänaseks on iseseisval Eestil olnud kolmpresidenti, käesoleva ülevaate koostamise ajakl täidab seda ameti-kohta Toomas Hendrik Ilves. Täidesaatvat võimu mitteomava presi-dendi peamine roll on Eesti esindamine rahvusvahelisel ja siseriiklikultasandil ning Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutaminevõi sellest keeldumine. President kontrollib Riigikogu, nimetab Riigi-kogu heakskiidul ametisse peaministri ning nimetab ametisse ja vabas-tab ametist valitsuse liikmed ja kõrgemad riigiametnikud.

Viimased parlamendivalimised toimusid 2007. aasta märtsis. Vali-miste järel moodustati kolmeliikmeline paremtsentristlik koalitsioon.


35

Allik

ad: M

aailm

apan

k, 20

08; S

tatist

ikaam

et, 2

008.

Mär

kus:

SKT:

sisem

ajand

use

kogu

tooda

ng.

Tabe

l 1

.2 M

akro

maj

andu

slik

ud

näi

taja

d, 1

99

4–

20

05

Näita

ja19

9419

9519

9619

9719

9819

9920

0020

0120

0220

0320

0420

05SK

T

Ostuj

õu p

arite

edi a

lusel

(miljo

nites

USA

doll

arite

s)84

7490

3996

1610

862

11 4

7011

672

12 8

6314

182

15 5

8717

030

18 8

8721

495

SKT

elanik

u ko

hta (p

üsihi

ndad

es,

kroon

id)47

648

50 7

0553

722

60

366

63

675

64

360

69

726

75

368

81

736

87

854

95

262

105

467

SKT

elanik

u ko

hta o

stujõu

par

iteed

ialu

sel (

USA

dolla

rites

)57

9262

9067

9177

5882

7584

8493

9210

397

11 4

7212

582

14 0

0115

968

SKT

kasv

(% a

astas

)-1

,644,5

34,4

11,1

4,44

0,31

7,85

7,66

8,02

7,08

8,07

10,4

7Lü

hiajal

ine võ

lg (%

välis

võlas

t)4,

310

,35

72,9

842

,95

37,4

34,2

436

,75

36,0

833

,54

35,0

329

,97

35,5

3Os

a SK

Tst (

%)

Töös

tus

30,1

729

,27

27,9

827

,1127

,24

24,9

527

,82

28,3

628

,42

28,6

128

,13

28,5

1Põ

lluma

jandu

s9,

638,

027,

637,

136,

545,

984,

874,

74,

183,

683,

813,

73Te

enus

ed60

,262

,71

64,3

965

,76

66,2

169

,07

67,3

166

,94

67,4

67,7

168

,06

67,7

5Ül

dine

eelar

vetas

akaa

l, sh

toetu

sed

(% S

KTst)

1,39

–0,5

7–0

,83

2,55

–5,7

5–0

,16

0,16

2,55

–Tö

öjõud

, kok

ku74

0 15

971

0 73

769

4 36

767

8 35

167

7 02

467

1 86

567

0 23

967

0 35

566

6 02

767

4 08

766

2 50

066

3 22

2Tö

ötus

, kok

ku (%

tööjõ

ust)

7,6

9,4

9,9

9,3

9,3

12,2

12,8

12,6

10,3

109,

68,

10a

Ametl

ik va

hetus

kurss

(kro

oni U

SAdo

llari

koht

a, p

erioo

di ke

skmi

ne)

12,9

913

11,4

648

12,0

380

13,8

818

14,0

747

14,6

776

16,9

686

17,4

781

16,6

118

13,8

564

12,5

956

12,5

838

Tege

lik in

tress

imää

r (%

)-1

0,8-9

,4-7

,61,2

5,6

6,3

-0,8

2,4

2,8

3,2

3,4

-1,7

Siss

etulek

ute e

bavõ

rdsu

s(G

ini k

oefits

ient)

––

0,34

0,37

0,38

0,38

0,37

0,37

0,37

0,36

0,36

0,37


36

2007. aasta Riigikogu valimistel osales kokku 11 aktiivset erakonda,millest kõigil oli 2007. aastal rohkem kui 1000 liiget (Vabariigi vali-miskomisjon, 2007). Eesti erakonnad on üldjuhul tsentristlikud võiparempoolsed. Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on kõik valit-sused olnud peamiselt parempoolsed, ehkki sotsiaaldemokraatlikudväärtused ja ideed on viimastel aastatel oma mõju suurendanud.

Halduslikult jaguneb Eesti 15 maakonnaks, mille elanike arv on vahe-mikus 10 000–500 000. Iga maakonda juhib maavanem ja maavalit-suse nime kandev haldusstruktuur. Nii maavanem kui ka maavalitsuseliikmed on keskvalitsusele alluvad riigiteenistujad. Paljud riigiasu-tused, sealhulgas need, mis tegelevad tervishoiu korraldamise ja rahas-tamisega, ei toimi maakondade tasandil, vaid kahte kuni kuut maa-konda hõlmavate piirkondlike osakondade kaudu.

Teine poliitiline tasand Eestis koosneb 227 omavalitsusüksusest (seal-hulgas 33 linna). Omavalitsusüksuse keskmine elanike arv on 5500,kuid üksuste suurus ulatub umbes 50 kuni 100 000 inimeseni (Statis-tikaamet, 2008). Pealinn Tallinn on 400 000 elanikuga suurim oma-valitsus. Kohalike omavalitsuste valimised toimuvad iga nelja aastatagant. Omavalitsustel on iseseisev eelarve ja kohalike maksude kogu-mise õigus. Riik on õiguslikult kohustatud omavalitsustele üle kandma11,9% (2007) omavalitsusüksuses elavatelt inimestelt laekunudüksikisiku tulumaksust.

Organiseeritud huvirühmade mõju Eestis suureneb vastavalt nendepädevuse ja liikmete arvu kasvule. Kuigi ametiühingutega on liitunudvaid üks kolmandik töötajatest, on neil riigi ja tööandjatega läbirääki-miste pidamise õigus. Lisaks on tervishoius loodud mitmed organisee-ritud huvirühmad, näiteks Eesti Haiglate Liit, arstide ja õdede liidud,ravimite hulgimüüjate ja patsientide ühendused.

Kõige tähtsam poliitiline areng Eestis nii rahvusvaheliselt kui kariiklikult oli ühinemine Euroopa Liiduga ja NATOga vastavalt 2004.aasta mais ja detsembris. Nende organisatsioonidega ühinemiseleeelnenud protsessil on olnud keskne roll poliitiliste ja majanduslikemuudatuste elluviimisel Eestis alates 1990. aastate keskpaigast.Eestlaste rahulolu ELi liikmestaatusega on suurenenud ning 2007.aastal oli see kõrgem EL 27 keskmisest näitajast. Üks selle põhjusi


37

võib olla tuntav rahaline toetus, mida EList pärast ühinemist onsaadud. Seega ei ole üllatav, et 80% eestlastest arvab, et Eesti on ELiliikmena kasu saanud (EL 27 vastav keskmine oli 58%). Eurobaro-meetri uuringu (TNS Opinion & Social Network, 2007) viimasedtulemused näitavad suurenevat rahulolu Eesti tervisesüsteemiga jaumbes pool elanikkonnast (47%) toetab ühist poliitikakujundamistELi tasandil (Hämmal, 2007). 2008. aasta alguse seisuga jätkuvadläbirääkimised ühinemiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisat-siooniga (OECD).

1990. aastate alguses kirjutas Eesti alla peaaegu 30-le kõige tähtsa-matest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) konventsioonidest,mille hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelinepakt, lapse õiguste konventsioon ja konventsioon naiste diskrimi-neerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Eesti on allkirjastanudka Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni,parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ning inimõiguste jabiomeditsiini konventsiooni (inimõiguste ja biomeditsiini konvent-sioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduserakendamisel). Paljudel juhtudel oli rahvusvaheliste määruste ja kon-ventsioonide ratifitseerimine ELiga ühinemise tingimuseks. Eestitaasratifitseeris 2005. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)põhikirja koos selle muudatustega ja kiitis heaks WHO tubaka tarbi-mise leviku vähendamise raamkonventsiooni.

Liitudes 1999. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO),kirjutas Eesti alla teenuskaubanduse üldlepingule (GATS) ja võttisendale kohustused nii ravi- ja hambaravi- kui ka tervishoiu- ja sotsiaal-teenustega kauplemise valdkonnas. Tarbimist välismaal ei ole ühelgiviisil piiratud, teenuste piiriülest osutamist ja välismaist kaubandus-likku kohalolekut reguleeritakse Eesti seadustega.

Kõik seirearuanded ja asjaomaste komisjonide aruanded konvent-sioonide täitmise kohta on üldsusele kättesaadavad Välisministeeriumija Sotsiaalministeeriumi veebilehtedel. Üldiselt näitavad need aru-anded Eesti püüdlusi täita konventsioonidega liitumisel võetud kohus-tusi. Aruannetes tõstatatud peamine probleem on seotud kodakond-suseta isikute suure osatähtsusega Eesti elanike seas. Need isikud onendised Nõukogude kodanikud, kes ei ole võtnud Eesti, Venemaa


38

või muud kodakondsust. Vastavalt Kodakondsus- ja Migratsiooni-ameti aruandele on sellesse rühma kuuluvate elanike arv vähenenudühe kolmandiku võrra alates 2002. aastast, s.t 116 237 inimeseni 2008.aastal.

Vastavalt 2007. aasta Maailmapanga valitsemise kvaliteedi indikaa-toritele kuulub Eesti 212 hinnangu saanud riigi hulgas esimese 20%hulka. Viies valdkonnas (kuuest) saavutati kõrged tulemused, näiteksvaldkondades nagu osalusdemokraatia ja sõnavabadus, valitsemisetõhusus, õigusloome kvaliteet, õigusriik ja korruptsioonitase; vaidpoliitiline stabiilsus oli langenud 1998. aasta tasemele (Kaufmann,Kraay & Mastruzzi, 2007). Transparency Internationali iga-aastasekorruptsiooni käsitleva hinnangu kohaselt on Eesti 163 riigi hulgaskorruptsiooniindeksi järgi 24. kohal, mis on ELi uute liikmesriikidehulgas kõrgeim koht, Eesti tase on parem näiteks Portugali, Itaalia jaKreeka vastavatest näitajatest (Transparency International, 2006).

1.4 Tervisenäitajad

1990. aastatel pöörati poliitikatasandil tervisega seotud küsimustelevähe tähelepanu, kuigi võeti vastu olulisi otsuseid ja viidi ellu muuda-tused tervisesüsteemis. Alates 2000. aastast on rahvatervis omandanudsuurema tähtsuse poliitika kujundamisel, on töötatud välja uuedõigusaktid, mis käsitlevad tervishoiu rahastamist ja teenuste korralda-mist. Terviseandmeid kogub Eestis peamiselt Sotsiaalministeeriumiterviseinfo ja analüüsi osakond. Kõnealune osakond on viimaste aas-tate jooksul ümber korraldatud ning suuremat tähelepanu pöörataksepoliitika analüüsimisele ja poliitikakujundajate varustamisele vajalikuinformatsiooniga. Andmed tervishoiuteenuste, rahaliste vahendite jatervisenäitajate kohta saadakse otse tervishoiuteenuste osutajatelt võikogutakse teiste ametiasutuste, näiteks Tervishoiuameti, Tervise-kaitseinspektsiooni, Eesti Haigekassa või Tervise Arengu Instituudikaudu. Statistikaamet kogub ja avaldab vajalike näitajate riiklikkustatistikat, mis sisaldab demograafilisi andmed ja teatavaid tervise-andmeid. Kuigi suurema osa terviseandmetest koguvad riiklikudorganisatsioonid, ei ole need otseselt valitsuse poolt kontrollitavad.Enamik andmebaase on korraldatud vastavalt Euroopa või rahvus-


39

vahelistele standarditele. Seega on tagatud Eesti andmebaaside rah-vusvaheline võrreldavus.

Muutused rahva tervise näitajates ei ole olnud nii positiivsed nagumajanduslikud tulemused. Need on siiski sarnased arengutendent-sidega teistes Balti riikides. 1930. aastate lõpus oli keskmine eeldataveluiga Eestis samasugune nagu Skandinaavia maades, kuid Teinemaailmasõda ja Nõukogude okupatsioon põhjustasid keskmiseeeldatava eluea languse ning seejärel seisaku. Meeste keskmine eel-datav eluiga oli 1950. aastal endiselt madalam, kui see oli 1930. aastatelõpus (Leinsalu, 2004). Eesti ja Soome meeste ja naiste keskmineeeldatav eluiga oli võrdne 1960. aastatel ja 1970. aastatel algul, kuid1977. aastal oli vastavate näitajate erinevus kolm aastat (Maailma-pank, 2008). Enne iseseisvumist ja majandusreformide algust oli Eestielanikkonna keskmine eeldatav eluiga kõrgeimal tasemel 1988. aastal(70,7 eluaastat) ning langes pärast seda 67 eluaastani 1994. aastal.Iseseisvus- ja reformide-eelse aja kõrgtase ületati alles 2000. aastal.Seejärel keskmine eeldatav eluiga stabiliseerus kuni aastani 2002 ninghakkas siis jätkuvalt tõusma, jõudes tasemeni 72,5 eluaastat 2005.aastal. Eesti naiste keskmine eeldatav eluiga jäi 2005. aastal kaheaasta võrra maha Taani naiste keskmisest näitajast, meeste puhul jäinäitaja maha kaheksa aastat. Viimase kümne aasta jooksul on terveltelatud eluiga tõusnud, kuid on veel palju ära teha, et saavutada 2020aastaks püstitatud eesmärk – 60 tervelt elatud eluaastat meeste ja 65tervelt elatud eluaastat naiste kohta (Rahvastiku tervise arengukava2009–2020). Keskmise eeldatava eluea tõusutrend on kirjeldatudtabelis 1.3.

Imikusuremus on viimastel aastatel pidevalt langenud. Maailmapangaandmetel on imikusuremus langenud 12,4 imikult 1000 elussünnikohta 1990. aastal 6,0 imikuni 2005. aastal (vaata tabel 1.3). Imiku-suremuse näitaja 6,0 on kõrgem kui EL 15 keskmine, kuid 2004. aas-ta mais ja 2007. aasta jaanuaris ELiga liitunud liikmesriikide (EL 12)keskmisest näitajast madalam ning langus on jätkuv. Nagu teistesüleminekuriikides, on ka Eestis sündimus järsult langenud, jõudes8,8 sünnini 1000 elaniku kohta 1998. aastal. Alates 1998. aastast onsündimus jälle tõusnud, olles 10,7 1000 elaniku kohta 2005. aastal(võrdne EL 12 näitajaga), kuid ei saavuta demograafide arvates elanik-


40

konna taastetaset. Kõigi endiste NSV Liidu vabariikide tavapärasesündimuse kontrolli meetodi – abortide – sagedus on langenud pea-aegu 1600 abordilt 1000 elussünni kohta 1980. aastal vähem kui 900abordini 1000 elussünni kohta 2006. aastal, kuid näitaja on siiski EL15 keskmisest peaaegu kolm korda kõrgem (WHO Euroopa Regio-naalbüroo, 2007). Abordimääralt on Eesti Rumeenia järel teisel kohal,abortide arvuga alla 20-aastaste naiste seas aga neljas Rootsi, Soomeja Sloveenia järel (WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2007).

Tabel 1.3 Suremus- ja tervisenäitajad, 1970–2005 (valitud aastad)

Näitaja 1970 1980 1990 2000 2005

Keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel, kokku 70,0 69,1 69,5 70,9 72,6Keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel, naised 74,4 74,2 74,6 76,4 78,1Keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel, mehed 65,7 64,2 64,6 65,6 67,3Suremuskordaja, täisealised naised(1000 täisealise naise kohta) 104,1 109,6 106,1 114,0 –Suremuskordaja, täisealised mehed(1000 täisealise naise kohta) 250,9 291,0 285,8 316,0 –Suremuskordaja, imikud (1000 elussünni kohta) 21,0 20,0 12,4 8,4 6,0Suremuskordaja, alla 5-aasta vanused(1000 elussünni kohta) 26,0 24 17 12 12

Allikas: Maailmapank, 2008.

Nagu kirjeldatakse tabelis 1.4, on peamiseks surmapõhjuseks Eestissüdame-veresoonkonna haigused, mis moodustavad 47,1% kõigistsurmapõhjustest meeste ja 54,9% naiste hulgas (2005). Kuigi suremussüdame-veresoonkonna haigustesse on vähenemas nii naiste kui kameeste seas, on see siiski oluline enneaegse surma põhjus, mis 2005.aastal oli rohkem kui kaks korda kõrgem EL 15 ja Skandinaavia maadekeskmistest näitajatest. Surmapõhjustest järgmisel kohal on vähktõbi,vastavalt 20,9% meeste ja 19,9% naise seas. Muretsema panebvähktõvest põhjustatud surmade arvu suurenemine meeste hulgassamal ajal, kui ELis tervikuna need näitajad langevad. Surm muudestkui haigustest tingitud põhjustel (13,9% meestel, 6,7% naistel) onsurmapõhjustest kolmandal kohal, ehkki viimastel aastatel on vastavnäitaja langenud. Hiljuti läbiviidud uuringu (Lai et al., 2007) andmetel


41

kaotatakse igal aastal peaaegu 400 000 tervelt elatud eluaastat(mõõdetuna haiguskoormuseta elatud eluaastaid näitava DALY-indeksi järgi) Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta. Peamised haiguskoor-muse põhjused olid südame-veresoonkonna haigused, vigastused javähktõbi, mille tõttu kaotatakse rohkem kui kaks kolmandikku elu-aastatest (Lai et al., 2005).

Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on HIV/AIDSi vastu võitleminekõige tõsisem tervisesüsteemi väljakutse ning rahvatervise ja tervisesüs-teemi peamine ja raske ülesanne Eestis, nagu kinnitas sotsiaalministerepideemia puhkedes 2001. aasta alguses. HIV/AIDSi epideemia saialguse süstivate narkomaanide hulgas riigi kirdeosas, 2007. aastaks oliHIV-positiivsete inimeste üldarv 6364 ehk 0,47% elanikkonnast (Ter-visekaitseinspektsioon, 2008). Tegelik HIVi-nakatunute arv võib ollaisegi kõrgem. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIVi ja AIDSi vastuvõitlemise programmi (UNAIDS) hinnangul on HIVi-nakkuse juhtudearv koguni 10 000 (UNAIDS, 2008). Praeguseks on AIDSi diagnoositudkokku 191 isikul. Tuberkuloosi haigestumise sagedus vajab uuestiteravdatud tähelepanu (vaata joonis 1.3). Pärast madalaimat esinemis-sagedust 2006. aastal (25 juhtu 100 000 elaniku kohta), millele eelnespidev langus alates kõrgeimalt näitajalt (43 juhtu 100 000 elaniku kohta)2000. aastal, suurenes tuberkuloosi esinemissagedus taas 2007. aastalkuni 30 juhuni 100 000 elaniku kohta. Kokku 400 tuberkuloosipatsien-dist olid 2007. aastal 48 HIV-positiivsed. Raskendav asjaolu on ravim-resistentsete tuberkuloosijuhtude kõrge määr.

Tabelis 1.5 esitatud andmetest nähtub, et keskmine eeldatav eluigasünnimomendil on meestel tõusnud ligikaudu 4,5 aastat, kuid vastavnäitaja ei ühti eeldatava tervena elatud eluea näitajaga, mis on tõusnudvaid murdarvu võrra kahe aasta jooksul perioodil 1990–2004. Naistepuhul suurenes keskmine oodatav eluiga ligikaudu 2,2 aastat, mis onveidi väiksem kui eeldatava tervena elatud eluea tõus.

Eelmise sajandi lõpus oli Eesti üks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest,kus oli võimalik ravi tulemuslikkust hinnata. Tänu sellele on Eestiteadlased ja riigiasutused üsna edukalt osalenud Euroopa tasandilläbiviidud uurimis- ja tervisepoliitikaga seotud projektides (näiteksELi raamprogrammid, EUROCARE). Alates 2000. aastate alguseston eri registrite ja andmebaaside sidumine olnud keerukam isikuand-


42

Allik

as: W

HO E

uroo

pa R

egion

aalbü

roo,

2007

.M

ärku

s: SS

K: s

tanda

rditu

d su

remu

skor

daja.

Tabe

l 1

.4 P

eam

ised

su

rmap

õhju

sed,

19

96

–2

00

5

Näita

jad19

9619

9719

9819

9920

0020

0120

0220

0320

0420

05

SSK,

kõik

sur

mapõ

hjuse

d,kõ

ik va

nuse

d, 10

0 00

0 ela

niku

kohta

1177

,011

45,3

1195

,311

26,1

1109

,211

16,1

1090

,610

66,2

1028

,099

3,6

SSK,

kõik

surm

apõh

jused

, van

us 0

–64

aasta

t,10

0 00

0 ela

niku

koht

a, m

ehed

847,

083

5,3

868,

380

4,6

781,

381

9,8

788,

173

8,6

733,

868

2,9

SSK,

kõik

surm

apõh

jused

, van

us 0

–64

aasta

t,10

0 00

0 ela

niku

koht

a, n

aised

280,

528

1,9

290,

127

9,3

271,

327

5,9

249,

924

9,2

228,

522

3,5

SSK,

süd

ame-

vere

soon

konn

ahaig

used

, kõ

ik va

nuse

d, 10

0 00

0 ela

niku

kohta

623,3

590,9

620,

358

4,9

569,

856

3,1

560,

455

1,8

515,

449

8,2

SSK,

pah

aloom

ulise

d ka

svaja

d, kõ

ik va

nuse

d, 1

00 0

00 e

laniku

koht

a20

4,0

206,

020

8,7

197,

020

2,4

197,

220

0,6

194,

519

8,1

196,

9SS

K, h

ingeto

ru/br

onhi/

kops

uväh

k, kõ

ik va

nuse

d, 1

00 0

00 e

laniku

koht

a41

,144

,143

,039

,340

,840

,340

,441

,138

,036

,6SS

K, lii

klusõ

nnetu

sed,

kõik

vanu

sed,

100

000

elanik

u ko

hta

19,1

24,2

24,5

19,9

17,8

17,1

18,0

13,6

14,3

14,6

SSK,

nak

kus-

ja pa

rasii

thaigu

sed,

kõik

vanu

sed,

100

000

elan

iku ko

hta

12,1

12,4

13,1

12,8

10,5

9,9

8,4

10,5

10,7

7,3

SSK,

hing

amise

lundk

onna

haigu

sed,

kõik

vanu

sed,

100

000

elanik

u ko

hta

37,3

34,0

38,3

33,3

38,2

36,7

36,3

37,1

33,5

27,5

SSK,

see

deelu

ndite

haig

used

, kõik

van

used

,10

0 00

0 ela

niku

koht

a31

,935

,641

,136

,240

,642

,742

,840

,340

,442

,9SS

K, p

süüh

ikahä

ire, n

ärvis

üstee

mi ja

meele

elund

ite h

aigus

ed, k

õik v

anus

ed,

100

000

elanik

u ko

hta

12,9

14,3

13,8

13,8

14,2

20,3

19,6

24,4

25,1

29,9

SSK,

tube

rkuloo

s, kõ

ik va

nuse

d,10

0 00

0 ela

niku

koht

a10

,09,

910

,310

,10

7,54

6,59

6,1

6,58

6,97

3,44


43

Joonis 1.3 Tuberkuloosi, AIDSi ja HIVi juhtude arv100 000 elaniku kohta, 1990–2007

Allikad: WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2007; Tervisekaitseinspektsioon, 2008.Märkused: TB: tuberkuloos; HIV: inimese immuunpuudulikkuse viirus; AIDS: omandatudimmuunpuudulikkuse sündroom.

Tabel 1.5 Keskmine eeldatav eluiga ja eeldatav tervena elatud eluiga,1990–2004 (valitud aastad)

Allikas: Aru, 2006.Märkused: LE: Keskmine eeldatav eluiga (Life Expectancy); HALE: eeldatav tervena elatud eluiga(Health Adjusted life Expectancy).

Aasta 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004

LE sünnimomendil, mehed 61,7 63,4 60,5 64,1 63,7 65,1 65,1 66,0HALE sünnimomendil, mehed 56,8 59,9 57,3 59,2 58,7 60,2 58,8 58,9LE sünnimomendil, naised 74,7 74,6 72,8 75,4 75,3 76,0 77,0 76,9HALE sünnimomendil, naised 66,4 68,8 65,0 67,3 68,5 68,2 69,6 68,9

mete kaitset käsitlevate uute ja rangemate eeskirjade tõttu. See onmõjutanud andmete vahetamist (seeläbi ka andmete kättesaadavust)eri riigiasutuste ja uuringuprojektide vahel. Alates 2008. aastast haldabametlikke registreid Tervise Arengu Instituut, kellel on andmehalduseõigus teaduslikel eesmärkidel. Suundumusi tervisenäitajates saabseega taas lihtsamini hinnata.


44

Laste ja noorukite tervisekäitumineAlates aastatest 1993–1994 on Eesti osalenud Maailma Terviseorga-nisatsiooni Euroopa piirkonna2 kooliealiste laste tervisekäitumiseuuringus (ingl k Health Behaviour of School-Aged Children, HBSC),mille käigus uuritakse tervisekäitumist 11-, 13- ja 15-aastaste kooli-laste hulgas (Allaste, 2008). Võrreldes eelmise HBSC uuringugaperioodil 2001–2002, näitasid 2005–2006 HBSC uuringu tulemused,et lapsed on oma eluga rohkem rahul, mis on seotud parema tervislikuseisundi, peresuhete ja rahuloluga koolitegevuste suhtes. Positiivsedmärgid on värskete puu- ja köögiviljade suurem tarbimine, füüsiliseaktiivsuse ja kondoomi kasutamise määra suurenemine. Kokku 9%lastest on ülekaalulised, kuid olukord ei ole halvenenud. Eesti lapsedsuitsetavad esimest korda sigaretti ja on olnud alkoholijoobes juba13-15-aasta vanuselt, mis on varem kui enamikus teistes riikides.

Kuigi igapäevane suitsetamine on vähenenud kogu elanikkonna hul-gas, on see jäänud samaks noorte tüdrukute seas (vaata joonis 1.4).Muret tekitab ka näitaja, mille kohaselt on peaaegu iga kolmas poissja iga viies tüdruk 15-aastaselt suitsetanud kanepit. 2003. ja 2007.aasta Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamiseküsitlusuuringu (ingl k European School Survey Project on Alcoholand Other Drugs, ESPAD) andmetel tarbivad Eesti koolilapsedvanuses 15–16 eluaastat rohkem kangeid alkohoolseid jooke ja roh-kem ebaseaduslikke uimasteid (eriti inhalandid, poppers ja ecstasy),kuid suitsetavad veidi vähem kui 1995. ja 1999. aastal (Aasvee et al.,2007).

Täiskasvanute tervisekäituminePaljudes valdkondades on Eesti täiskasvanud elanikkonna käituminemuutunud palju tervislikumaks. Ligikaudu 30% Eesti elanikkonnasttegeleb kehaliste harjutustega sagedamini kui üks kord nädalas. 2006.aastal oli keskmine kehamassiindeks 25,2 ning ülekaaluliste inimesteosatähtsus Eestis oli keskmiselt 45,7% (50,6% meestest ja 41,2%naistest) (Tekkel ja Veideman, 2007). Kõige suuremateks muutusteks

2 WHO Euroopa regiooni riikide kohta saab täpsemat teavet veebilehelthttp://www.who.int/about/regions/euro/en/index.html.


45

toitumisharjumustes on loomsete rasvade asendamine taimsetega toiduvalmistamisel ja rasvade tarbimise üldine vähenemine. 1990. aastatealguses kasutas vaid 28% inimestest taimerasva peamise rasvainenatoidu valmistamisel; 2000. aastaks oli nende osatähtsus suurenenud86%ni. Värskete puu- ja köögiviljade igapäevase tarbimise sageduson samuti tõusnud alates 1990. aastate algusest. Neil juhtudel tulenebmuutus sellest, et taimeõli ja värsked puu- ja köögiviljad on oluliselmääral paremini saadaval kogu aasta ringi.

Igapäevase suitsetamise levimus üle 15-aastaste elanike hulgassuurenes 27,5%lt 1990. aastal 33,5%le 1994. aastal, kuid on sellestajast alates pidevalt langenud, jõudes 28,3%ni 2002. aastal (TerviseArengu Instituut, 2005), enne kui hakkas pidevalt suurenema ningjõudis ligikaudu 30%ni 2006. aastal. Meeste hulgas on igapäeva-suitsetajate hulk suurem (40,9% 2006. aastal); naiste hulgas saavutasigapäevane suitsetamine haripunkti 1994. aastal, mil see oli 21,4%,langes seejärel 17,5%ni 2002. aastal ja suurenes taas 19,5%ni 2006.

Joonis 1.4 Igapäevasuitsetajate osatähtsus 15-aastaste javanemate hulgas, 1994–2006 (valitud aastad)

Allikas: Allaste, 2008; Maser, 2004; Tervise Arengu Instituut, 2005; Tekkel ja Veideman, 2007.


46

aastal (Tekkel ja Veideman, 2007). Suitsetamine põhjustab kuni 8,3%kogu haiguskoormusest Eestis, 12,5% meeste ja 3,5% naiste puhul.Suitsetamisest tingitud tervelt elatud eluaastate suurim kaotus meestelon põhjustatud vähktõvest (pooled juhtudest esinevad meestelvanuserühmas 15–44 eluaastat), naiste puhul on peamiseks põhjusekssüdame-veresoonkonna haigused (Lai, Vals ja Kiivet, 2004).

Üheks rahvatervise probleemiks Eestis on ka suurenev alkoholitarbimine. Tarbitud absoluutse alkoholi kogus inimese kohta üle 15-aastaste elanike hulgas on kahekordistunud alates 1997. aastast. 2004.aastal oli keskmine tarbitud alkoholi kogus Eestis 13,4 liitrit inimesekohta, samas kui EL 27 keskmine tarbimine 2003. aastal oli 9,1 liitritinimese kohta (WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2007). Sarnaseltsuitsetamisega põhjustab alkoholi tarbimine 6,7% kogu haiguskoor-musest Eestis (12,0% meeste ja 1,0% naiste puhul). Suurem osaalkoholi tarbimisest põhjustatud haiguskoormusest esineb 45–64-aas-taste meeste hulgas ja üks kolmandik tervelt elatud eluaastatest kao-tatakse alkoholi tarbimisega seotud mittehaiguslikel põhjustel, naguliiklusõnnetused ja vägivald (Lai, Vals ja Kiivet, 2004; Lai et al., 2007).

Esimese elanikkonna tervise ebavõrdsusi käsitleva uuringu algatasMaailmapank 2002. aastal (Kunst et al., 2002). Eri uuringute põhjalilmnevad erinevused elanikkonnarühmade tervisekäitumises jatervislikus seisundis (eristatud sissetuleku, haridustaseme, elukoha,rahvuse ja keele järgi). Kooskõlas teistes riikides tehtud uuringutetulemustega on parem tervislik seisund ja tervist soodustav käitumineomasem kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga elanikele. 1990.aastatel suurenes suremuses ja tervisekäitumises täheldatav ebavõrd-sus sotsiaalmajanduslike rühmade ning eri rahvustest ja eri keelikõnelevate rühmade vahel. Näiteks venekeelse elanikkonna suremus-kordajad olid kõrgemad peaaegu kõigi, kuid eelkõige alkoholimür-gistusest ja mõrvadest tingitud surmapõhjuste puhul. Peamise erandinaolid liiklusõnnetused suurema arvu surmade põhjus etniliste eestlastehulgas.

2002. aastal oli linnades 96% kodudest ühendatud avalikku veevarus-tussüsteemi, maapiirkondades oli veevarustussüsteemi ühendatudkaks kolmandikku kodudest, mis teeb Eesti keskmiseks näitajaks 87%(WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2007). Kuigi joogivee kättesaadavus


47

Joonis 1.5 Immuniseerimisega hõlmatuse tase leetrite vastuWHO Euroopa regioonis, 2006 (või viimasel aastal, mille kohta onandmed kättesaadavad)

Allikas: WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2007.Märkused: EL: Euroopa Liit; SRÜ: Sõltumatute Riikide Ühendus.


48

oli hea, tekitas selle halb kvaliteet (enamikul juhtudest kõrge rauatase)probleeme peaaegu ühele viiendikule elanikest 2004. aastal (TerviseArengu Instituut, 2005).

Vaktsineerituse tase Eestis on suhteliselt hea, kuna laste vaktsineerituskõikide peamiste immuniseerimise kategooriate suhtes on üle 95%.Eriti kõrge on vaktsineerimisega hõlmatuse tase leetrite vastu, 2006.aastal oli see veidi üle 96% (vaata joonis 1.5). Imikute vaktsineerimiseprogrammi Haemophilus influenzae b-tüübi vastu alustati ametlikultalles 2003. aastal ning vaktsineerimisega hõlmatus on suurenenud27

Documents

Estonia HiT (2008) - est · 2017. 3. 6. · lisele lugejaskonnale, et anda ülevaade eri riikide tervisesüsteemidest. Samal ajal on tervisesüsteeme kirjeldavate raamatute eesmärk