View
272
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ETRegionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON
Kolmas Kolmas ühtekuuluvusaruanneühtekuuluvusaruanne
veebruar 2004veebruar 2004
Vastastikune lähenemine, konkurentsivõime ja koostöö
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
22
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Ühtekuuluvusaruannete tähtsusÜhtekuuluvusaruannete tähtsus
• Iga kolme aasta järel analüüsib komisjon ühtekuuluvuse arengut ja osalemist selles poliitikas (Leping, art. 159)
• 1. aruanne (1996): sissejuhatus Agendale 2000
• 2. aruanne (2001): alustas arutelu laienemisjärgse ühtekuuluvuspoliitika üle
• 3. aruanne (veebruar 2004): esitas ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika reformiks pärast 2007. aastat
Kontekst
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
33
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Aruanne koosneb 4st osastAruanne koosneb 4st osast
1. Olukorra ja arengusuundade analüüs regioonides koos konkurentsivõime mõjuteguritega
2. Riiklike poliitikate panus ühtekuuluvusse
3. Ühenduse poliitikate panus
4. Ühtekuuluvuspoliitika mõju
Struktuur
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
44
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Finantsperspektiivid 2007-2013Finantsperspektiivid 2007-2013
Euroopa rikkuse edendamine – Laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid ajavahemikus 2007-2013 Jooksvate kulutuste taseme hoidmine (1,24% ühenduse GNIst)
Komisjoni ettepanek: maksekohutused 1,22% ja 1,14%
Selge muutus finantsperspektiivides
Liidu neli poliitilist prioriteeti:
• säästev areng – konkurentsivõime, ühtekuuluvus (majanduskasvu ja tööhõive nimel)
• loodusressursside kaitse ja haldamine
• kodanikutunne, vabadus, turvalisus ja õiglus
• EL – globaalne partner
Finants-aspektid
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
55
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Meelespea:
ELi eelarve 2000-2006 Kohustuste ülemmäär aastas: € 108,5 miljardit EL25 jaoks, millest € 37 miljardit struktuursel tegevusele, 2004. a hindades
Finantsperspektiivid 2007-2013Kohustuste ülemmäär aastas: € 146,4 miljardit EL27 jaoks, millest € 48 miljardit struktuursele tegevusele,2004. a hindades (väljaarvatud maaelu arendus)
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
66
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
0.00
0.05
0.10
0.15
0.20
0.25
0.30
0.35
0.40
Kulutused maaelu arengule
Kulutused EL15s (vasak telg) % GNIst
Kulutused N12s (vasak telg) M iljoneid EUR (1999. a hindades)
BRU4711
Kulutused ühtekuuluvuspoliitikale, 2000-2013
Allikas: DG Regio
Kulutused EL15s kui % GNIst EL27s (parem telg)
Kulutused N12s kui % GNIst EL27s (parem telg)
% GNIst
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
77
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
ÜhtekuuluvuspoliitikaÜhtekuuluvuspoliitika
• Moodustab 34% ELi eelarvest (€ 336 miljardit ajavahemikuks 2007-2013, 2004. a hindades)
• Moodustab ligikaudu 0,41% ühenduse SKTst (koos maaelu arengu ja kalandusega: 0,46%)
• Ligikaudu suhtes 50-50 olemasolevate ja uute liikmesriikide vahel
• Üle ¾ eelarvest arengus mahajäänud piirkondadele ja liikmesriikidele
Kontekst
Kulutuste proportsioonid
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
88
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Struktuurifondide kulukategooriadStruktuurifondide kulukategooriad
Kontekst
Muu2%
Inimressursid23%
Tootlik keskkond34%
Infrastruktuur41%
4,3 Struktuurifondide eraldiste jaotus sihtala 1 piirkondades, kõik liikmesriigid, 2000-2006
Allikas: DG REGIO
Ajavahemikuks 2007-2013 + haldussuutlikkuse tugevdamine
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
99
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
VaatlustulemusedVaatlustulemused
• Ühtekuuluvusriikide märkimisväärne vastastikune lähenemine
• Üldine positiivne arengusuund sihtala 1 piirkondades
• Euroopa keskmisest kiirem SKT, tööhõive ja tootlikkuse kasv
• Majandusstruktuuride ja juhtimismeetodite moderniseerimine
• Parem valitsemine piirkondlikul tasandil
• Suurem piirkondlik koostöö Euroopa tasandil
I osa Olukord ja arengusuunad: mõningad tulemused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1010
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
-2,0
-1,0
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
-2,0
-1,0
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002
Hispaania
Portugal
Kreeka
Ühtekuuluvus 3
SKT kasv ühtekuuluvusriikidesSKT kasv ühtekuuluvusriikidesSKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus 1998 - SKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus 1998 -
2002 võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s2002 võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1111
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Tööpuuduse tase 1996-2001Tööpuuduse tase 1996-2001
Tööpuuduse tase EL15s, 1996 - 2002 (% tööjõust)
1996 2002
EL15 10,7 7,8
Allikas: Eurostat, LFS
7,4
Ühtekuuluvusriigid 17,0 9,6
Teised liikmesriigid 9,5 7,5
Kreeka 9,7 10,0
Hispaania 22,3 11,4
Iirimaa 11,9 4,3Portugal 5,1
I osa Olukord ja
arengusuunad
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1212
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne eelarveülekanne?eelarveülekanne?
Struktuuri-poliitika mõju
ja lisandväärtus
ELi ülekannete proportsioon põhilistele abisaajateleimpordiks teistest liikmesriikidest
17,4 %
18,9 %
26,7 %
35,2 %
42,6 %
14,7 %
0 10 20 30 40 50
Hispaania
Mezzogiorno
Uus Saksamaa Länder
Iirimaa
Portugal
Kreeka
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1313
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Laienemise mõjuLaienemise mõju
• Ühenduse rahvastik kasvas 380lt 454 miljonini (EL 25) või 485 miljonini (EL 27)
• Uued liikmesriigid lisasid kasvudünaamikat (4% aastas 2,5% asemel EU 15s)
• SKT elaniku kohta langes: -12,5% EL 25; -18% EL 27 eurodes
I osa
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1414
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Laienemise mõjuLaienemise mõju
• Vastastikuse lähenemise sihtala rahvastik kasvas 84 miljonilt 123 miljonini
• Piirkondadevaheline arengumahajäämus kahekordistus: sihtala 1 keskmine SKT moodustab 69%: uued liikmesriigid 46%
• Tööhõive määr EL 15s kasvas 60%-lt 64%-ni (1996 – 2002). Uues 10s liikmesriigis moodustas see 56%: (59% aastal 1999)
I osa
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1515
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
0,0
20,0
40,0
60,0
80,0
100,0
120,0
140,0
160,0
180,0
200,0
LU IE DK NL AT UK BE FR SE FI DE IT ES CY EL PT MT SI CZ HU SK PL EE LT LV RO BG
Keskmine EU25
SKT elaniku kohta PPS 2002SKT elaniku kohta PPS 2002
Allikas: Eurostat, riiklikud aruanded
Indeks, EL25 = 100
I osa Olukord ja
arengu-suunad
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1616
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
PiirkondlikPiirkondlikSKT 2001SKT 2001
I osa Olukord ja
arengu-suunad
SKT elaniku kohta (PPS), 2001
< 5050 - 7575 - 9090 - 100100 - 125>= 125Andmed puuduvad
Indeks, EL25 = 100
Allikas: Eurostat
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1717
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Tööhõive määr 2002Tööhõive määr 2002
< 56
< 56,0 – 60,2
< 60,2 – 64,4
64,4 – 68,6
>= 68,6
Andmed puuduvad
% rahvastikust vanuses 15-64
Standard-hälve = 8,4
Allikas: Eurostat ja NSI
EL-27 = 62,4
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1818
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Haridustase 2002Haridustase 2002
MADAL KESKMINE KÕRGE
% kogurahvastikust vanuses 25-64
< 19,219,2 – 28,028,0 – 36,836,8 – 45,6>= 45,6 Andmed puuduvad
EL-27 = 32,4Standardhälve
= 17,7
< 35,0535,05 – 43,3543,35 – 51,6551,65 – 59,95>= 59,95 Andmed puuduvad
EL-27 = 47,5Standardhälve
= 16,59
< 13,6513,65 – 17,9517,95 – 22,2522,25 – 26,55>= 26,55Andmed puuduvad
EL-27 = 20,01Standardhälve
= 8,57
Allikas: Eurostat, LFS)
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
1919
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002
Piirkondliku konkurentsivõime
mõjutegurid
< 7,45
< 7,45 – 9,55
< 9,55 – 11,65
11,65 – 13,75
>= 13,75
Andmed puuduvad
Allikas: Eurostat
Keskmine = 10,6Standardhälve = 4,30
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2020
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Riiklike poliitikate panusRiiklike poliitikate panus
• Riiklikud eelarved moodustavad keskmiselt 47% SKTst
• Ühtekuuluvuse eelarve moodustab 0,43% SKTst
• Riiklike eelarvete prioriteetideks on põhiteenused ja sissetulekute toetus
• Struktuurifondide eesmärgiks on piirkondliku lähenemise mõjutegurite parendamine ning füüsiliste ja iniminvesteeringute toetamine – ligikaudu 80% kogueraldisest
II osa
Erinevad lähenemised
majanduskasvu kiirendamisele
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2121
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Ühenduse teiste poliitikate panusÜhenduse teiste poliitikate panus
• Suunatud lepingus määratud konkreetsetele eesmärkidele
• Ei ole alati suunatud ühtekuuluvusele kui eesmärgile
• Kuid olukord on paranenud
• Vajadus tugevdada kooskõla nende poliitikate ja ühtekuuluvuse eesmärgi vahel, eriti uute liikmesriikide korral.
III osa
Ühtekuuluvus-poliitika
edendamise vajadus
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2222
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Ühtekuuluvuspoliitika mõjuÜhtekuuluvuspoliitika mõju
• Riiklike ja erasektorite investeeringute suurendamine abisaaja piirkondades (majanduskasv)
• Panus SKT suurendamisse(vastastikune lähenemine)
• Töökohtade loomine ja inimressursside potentsiaali maksimeerimine
• Füüsilise ja inimkapitali suurendamine
• Parem piirkondlik ja kohalik valitsemine
• Finantsstabiilsus üle 7 aasta
IV osa
Ressursside mobiliseerimine majanduskasvu edendamiseks
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2323
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Uus partnerlus ühtekuuluvuse nimelUus partnerlus ühtekuuluvuse nimel
1. Seoses ühenduse prioriteetidega
2. Seoses laienemise ja ühtekuuluvuspoliitika kasvanud vastutusega
3. Hõlmab kõiki riike, piirkondi ja linnu – suurem subsidiaarsus
Poliitika reform
Järeldused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2424
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Reformi prioriteedid (I)Reformi prioriteedid (I)Esimene sihtala: vastastikune lähenemine Esimene sihtala: vastastikune lähenemine
ja konkurentsivõimeja konkurentsivõime
• Piirkonnad SKTga elaniku kohta alla 75% EL 25 keskmisest
• Statistilise efekti piirkonnad: SKT elaniku kohta alla 75% EL 15 keskmisest kuid üle 75% EL 25 keskmisest
• Riigid GNIga elaniku kohta alla 90% EL 25 keskmisest (Ühtekuuluvusfond)
• Juurdepääsetavuse eriprogramm OMRi jaoks
• Eelarve: ligikaudu 78% kogueelarvest
Poliitika reform
Järeldused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2525
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Reformi prioriteedid (II)Reformi prioriteedid (II)Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime
ja tööhõiveja tööhõive• Ühtekuuluvuspoliitika liidu kõikide teiste piirkondade teenistuses –
ühenduse tsoonideks jaotamise kaotamineSisaldab kahte elementi:• esimene element: piirkondlik konkurentsivõime
- innovaatika ja teadmispõhine ühiskond- juurdepääsetavus ja üldise tähtsusega teenused- keskkond ja ohu ennetamine
koos linnade vastutuse delegeerimisega piirkondadele (URBAN+), ühenduse algatuste puudumine (Lissaboni ja Göteborgi strateegia)
• teine element: tööhõive - põhineb Euroopa tööhõivestrateegial - tööjõu kohanemisvõime,
- töökohtade loomine, - juurdepääs tööturule sotsiaalselt kaitsetutele isikutele
Eelarve: u 18% kogu SFst = jooksvad sihtalad 2 ja 3
Poliitika reform
Järeldused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2626
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Reformi prioriteedid (III)Reformi prioriteedid (III)Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne
koostöökoostöö
INTERREGi edu, ühenduse lisandväärtus võimaldab kogu liidu harmoonilist ja tasakaalustatud integratsiooni
• Piirialad, sh merepiirid
• Piiriülene koostöö (liikmesriigid esitavad ettepanekuid 13 olemasoleva INTERREG III B tsooni muutmiseks)
• Piirkondadevaheline koostöö (ka põhitegevuse raames)
• Väline piiriülene koostöö – seotud uue Euroopa naabruskonna ja partnerluse rahastamisvahendiga, koos mitmeaastase programmeerimise ja täpselt ühe rahastamisvahendiga
Eelarve: ligikaudu 4 % kogueelarvest
Poliitika reform
Järeldused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2727
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Rakendussüsteem:Rakendussüsteem: evolutsioon, aga mitte revolutsioonevolutsioon, aga mitte revolutsioon
• Sellele poliitikale edu toonud põhimõtete kinnitamine –mitmeaastane programmeerimine, partnerlus, hindamine, kaasfinantseerimine, jagatud vastutus n+2 reeglist ja ettemaksete süsteemist kinnipidamine
• Lihtsustamine: Rahastamisvahendite arvu vähendamine: 3, aga mitte 6 koos ainult ühe fondi programmidega Selgem vastutuse jaotus säästva arengu poliitikaga Programmietappide arvu vähendamine (poliitika dokument igalt liikmesriigilt, rakenduskavad) Finantsjuhtimise lihtsustamine (prioriteediteljed) Kontroll: proportsionaalsuse rakendamine, lepingud
• Strateegilisem lähenemine: Poliitiline arutelu nõukogus, EP arvamus, komisjoni mandaat, kevadel nõukogule esitatav aastaaruanne
Poliitika reform
Järeldused
Regionaalpoliitika
EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET
ET
2828
Kolmas ühte-
kuuluvus-aruanne
Planeeritud ajakavaPlaneeritud ajakava
10. ja 11. mai 2004: Euroopa ühtekuuluvusfoorum, Brüssel
Juuli 2004: Komisjon kinnitab õigusaktid
2005. aasta lõpp: Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus
2006: Programmide ettevalmistamine ajavahemikuks
2007–2013
1. jaan. 2007: Algab rakendamine
Järgmised etapid