Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TERVISHOIUTÖÖTAJATE MIGRATSIOON EESTIST: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutöötajate vajadusele ja poliitikavalikud
Epp KallasteMarit PriinitsAndres Võrk
2
1. Hinnata Eesti tervishoiutöötajate potentsiaalseid migratsioonivoogusid ja põhjuseid
2. Hinnata võimalikku puudu- või ülejääki tervishoiutöötajate osas
3. Esitada raamistik migratsiooni arvestamiseks tervishoiutöötajate vajaduse planeerimisel
Eesmärk
3
Uurimuse lähenemine• Ülevaade migratsiooni teoreetilistest
põhjustest ja teiste riikide kogemusest– Järeldused Eesti jaoks
• Kasutatud statistilised andmed– Küsitlus tervishoiutöötajate seas 2003. a nov-dets– Tervishoiuameti registriandmed ja andmed
koolitustellimuse ning lõpetanute kohta• Empiiriline analüüs
– Küsitlusandmete analüüs: kui palju, miks ja kuhu soovitakse minna
– Stsenaariumid migratsiooni mõjust tervishoiutöötajate arvule ja koolitustellimusele
4
• Kokkuvõte küsitlusest• Migratsiooni arvestamine
koolitustellimuses– Põhimõtteline skeem– Näited õdede ja arstide kohta
• Järeldused
Järgnevalt
5
KÜSITLUSE LÜHIKOKKUVÕTE
6
• Tervishoiutöötajad– Arstid, hambaarstid, residendid, õed,
ämmaemandad, Küsitlus viidi läbi 2003.a nov-dets• Posti teel töökohta, ankeetküsitlus, meeldetuletusega
– Valimis 2167 tervishoiutöötajat ja 372 residenti• vastuseid 1416 (56%)
• Tudengid– TÜ arstiteaduskonna tudengeid (al 3. kursus),
meditsiinikoolide õe ja ämmaemanda eriala tudengeid (al. 2 kursus)
– Küsitlus viidi läbi 2003.a dets - 2004.a jaan– Ankeetide jagamine auditoorse õppetöö ajal
Küsitluse korraldus
7
• Kasutati sarnast ankeeti, mis Prantsusmaa Töö- ja Solidaarsusministeerium– Lisati küsimusi sissetuleku jm kohta
• Sarnased küsitlused Ungaris, Poolas, Tšehhis ja Leedus (2001, 2002)
=> Saab võrrelda Eestit teistega
Küsitluse ankeet
8
Välismaal töötamise plaan (%)
9.217.9 14.4
35.7
19.7 17.4
32.328.4
45.4
35.1
32.8 40.7
43.6 49.9
9.7
52.5 41.639.9
2.05.23.16.25.47.5
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
Kokku Arst Resident Hamba-arst
Õde Ämma-emand
Ei soovivälismaaleminna Plaani pole
Umbmääraneplaan
Edasiarendatudplaan
Kindel (lõplik)plaan
9
Välismaal töötamise soov võrreldes teiste riikidega
(% tervishoiutöötajatest)55.7
35.2
48.3 48.6
37.9
15.624.7
10.45.4 3.4
0
10
20
30
40
50
60
Eesti Leedu Poola Ungari Tšehhi
Kavatsus sh kindel plaan
10
Välismaal töötamise soov vanuserühmade lõikes
4.3
26.326.7
19
42.339.2
36.9
27.5
18.129.5 39.4
55.2
81.1
11.8 4.3 5.8 3.22.6
11 11
0%
10%
20%30%
40%
50%
60%
70%80%
90%
100%
kuni 30 30-39 40-49 50-59 üle 60
Ei soovivälismaaleminnaPlaani pole
Umbmääraneplaan
Edasiarendatudplaan
Kindel (lõplik)plaan
11
Esimene eelistus sihtriigi osas (% minna soovijatest)
Soome 29.9
Rootsi 17.5Norra 9.6
Suurbritannia 16.6
Muu 12.1
Saksamaa 14.3
12
Tööle mineku kestuse eelistused(% neist, kes soovib minna)
6.5 7.3 10.1 10.7 3.4 5.7
44.553.6 53.4
61.1
33.239.4
2212.8
19.49.7
43.2 25.7
19.1 13.76.3 10.7 16.8 23.2
7.9 12.6 10.9 7.43.4 6
0%
10%20%
30%40%
50%
60%70%
80%90%
100%
Kokku Arst Hamba-arst
Resident Ämma-emand
Õde
Puudub eelistus
Perioodiliselt
Mõneks kuuks
Mõneks aastaks
Alatiseks
13
Esimesena nimetatud välismaal töötamise põhjuste jaotus
46
47
15
43
48
49
12
13
22
18
17
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Kokku
Arst
Hambaarst
Resident
Ämma-emand
Õde
Kõrgem palk
Välismaal pakutavtäiendõpe/tööpraktika
Olen Eesti elus ja tervish.süsteemis pettunud
Mujal töötamise ja elamisekogemuse saamine
Parem elukvaliteetvälisriigis
Paremad töötingimused
Rohkem erialaseidvõimalusi
Muu
14
Välismaale mineku põhjuste jaotus (%)
1
1
2
2
3
6
9
11
12
15
27
12
0 5 10 15 20 25 30
Muu
Eestis puuduvad residentuurikohad
Kutse mõnelt välisriigi tervishoiuasutuselt
Perekondlikud põhjused
Eestis on minu erialal vähe töökohti
Rohkem erialaseid võimalusi
Välismaal pakutav täiendõpe/ tööpraktika
Olen Eesti elus ja tervishoius. pettunud
Mujal töötamise ja elamise kogemus
Parem elukvaliteet välisriigis
Paremad töötingimused
Kõrgem palk
15
Mitu korda peab netopalk olema välismaal kõrgem, et mindaks
6%
15%17%
8%
5%4%
2%
6%
14%
24%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
1-2 2-3 3-4 4-5 5-6 6-7 7-8 8-9 9-10 10+
Mitu korda peab välismaal palk olema kõrgem
16
Tervishoiutöötajate küsitluse kokkuvõte• Tervishoiutöötajatest 44% ei taha minna
välismaale tööle• Tervishoiutöötajatest 5,4% omab kindlat
välismaale mineku plaani• Enam soovivad minna noored• Peamised minemise ajendid:
– Kõrgem sissetulek, paremad töötingimused ja elukvaliteet, pakutav erialane kogemus
• Soovitakse minna lähiriikidesse• Soovitakse minna ajutiselt• Soovid sarnased teistes siirderiikides
17
MIGRATSIOON,TERVISHOIUTÖÖTAJATE ARV JA
KOOLITUSTELLIMUS
18
• Voogudel põhinev analüüs– Sisenejad ja väljujad
• Stsenaariumid teatud eelduste korral– Vajalik koolitustellimus ilma migratsioonita– Vajalik koolitustellimus migratsiooniga– Kui palju koolitustellimus suurem, et
vältida puudujääki töötajate arvus• Tugineme tervishoiuameti
registriandmetele 2004. aprilli seisuga
Migratsiooni arvestamine koolitustellimuses
19
Tervishoiutöötajate arvperioodil T
Kooli lõpetanudtervishoiutöötajad
Sektoristlahkuvad töötajad
Tervishoiutöötajatekoolitustellimus
Tervishoiutöötajate arvperioodil T+1
Vanuse tõttupensionile lahkujad
Sektorisse juurdetulevad töötajad
Tervishoiu- jahariduspoliitika
Tervishoiusektorissetööle jäävate
lõpetanute osakaal
Tervishoiutöötajate arvueesmärk-tase perioodiks T+1
Tervishoiutöötajatepuudujääk
Meditsiinitehnoloogia areng(eksperthinnangud)
Demograafiline areng, (absoluutarv javanusstruktuur)
(ESA prognoosid)
Väljaränne -sisseränne
Tööjõust ajutiseltlahkujate netohulk
Teise sektorisselahkujad
Ühiskonna prioriteedid
Tervishoiuõpinguidalustanute arv
Töötasu, töökeskkond jmt
Kooli katkestanuteosakaal
Tervishoiutöötajate arvperioodil T
Kooli lõpetanudtervishoiutöötajad
Sektoristlahkuvad töötajad
Tervishoiutöötajatekoolitustellimus
Tervishoiutöötajate arvperioodil T+1
Vanuse tõttupensionile lahkujad
Sektorisse juurdetulevad töötajad
Tervishoiu- jahariduspoliitika
Tervishoiusektorissetööle jäävate
lõpetanute osakaal
Tervishoiutöötajate arvueesmärk-tase perioodiks T+1
Tervishoiutöötajatepuudujääk
Meditsiinitehnoloogia areng(eksperthinnangud)
Demograafiline areng, (absoluutarv javanusstruktuur)
(ESA prognoosid)
Väljaränne -sisseränne
Tööjõust ajutiseltlahkujate netohulk
Teise sektorisselahkujad
Ühiskonna prioriteedid
Tervishoiuõpinguidalustanute arv
Töötasu, töökeskkond jmt
Kooli katkestanuteosakaal
20
20%10%0%10%20%
kuni 24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70 ja vanemad
Vanus
-0.2 -0.1 0 0.1 0.2
Arstid
Naised Mehed
20%10%0%10%20%
kuni 24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70 ja vanemad
Vanus
-0.2 -0.1 0 0.1 0.2
Hambaarstid
Naised Mehed
20%10%0%10%20%
kuni 24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70 ja vanemad
Vanus
-0.2 -0.1 0 0.1 0.2
Õed
Naised Mehed
30%20%10%0%10%20%30%
kuni 24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70 ja vanemad
Vanus
Ämmaemandad
Naised Mehed
Tervishoiutöötajate vanusjaotused
Allikas: THA register
21
Migratsiooni suurus• Raske prognoosida; stsenaariumid• Lähtekoht
– Kindlalt minejad lähiaastail 5,4% (ca 1% aastas)– Enam noored => kasvav tulevikus– Enamus soovib tagasi tulla => netomigratsioon
väiksem– Võrgustik välismaal => migratsioon suureneb– Palgavahe väheneb => migratsioon väheneb
aeglaselt• Peamine prognoosimise raskus: aktiivne
värbamine, ka kõhklejad võivad minna– Küsitlusest: 18% edasiarendatud plaaniga
22
Õed - eeldusedLõpetanute osakaal õpingute alustanutest (ei mõjuta koolitustellimust) 75%
Lõpetanute osakaal, kes lähevad tervishoiusektorisse 85%
Tervishoiutöötajate arv 2004. aastal (registri andmed, 15.04.2004) 8185
Tase 1000 elaniku kohta 2004. aasta (ESA 1351 tuh. inimest 01.01.2004) 6,06
Aastane tööjõust lahkumine pensionile jmt 3,8%
Soovitud tase Eestis aastaks 2015, SM seisukoht 8,0
Rahvaarv aastal 2015 (ESA prognoos II), tuhat 1 281,3
Soovitud arv aastaks 2015 10 250
Migreerujate osakaal kokku (küsitlusest kindlate minejate osakaal) 5%
Mitme aasta jooksul migreerutakse (küsitlusest migreerumise aeg) 5
Aastane migratsioon keskmiselt 2004 1%
Tagasi tulijate osakaal (küsitluse järgi alatiseks soovib minna alla 10%) 90%
Tagasi tulevate töötajate keskmine tagasituleku aeg 5
23
Õed – koolitustellimus, tase 6:1000
Allikas: PRAXIS
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016
2018
2020
Baastsenaarium
Migratsiooniga
Ilma väljalangemiseta,migratsioonita
24
Õed – koolitustellimus, soovitud tase 2015. aastaks 8:1000
Allikas: PRAXIS
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
200020
0120
0220
0320
0420
0520
0620
0720
0820
0920
1020
1120
1220
1320
1420
1520
1620
1720
1820
1920
2020
21
Kool
itust
ellim
us
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
Õde
de a
rv
Kooli vastuvõetute arv
KoolitustellimusmigratsioonigaKoolitustellimusmigratsioonitaÕdede soovitud arv
Õdede tegelik arv
25
Järeldus õdede näite põhjal• Migratsioon suurendab koolitustellimuse
vajadust ca 10% keskmises perspektiivis• Migratsiooni mõju võimendab suur
väljalangevus koolist ja sektorist peale lõpetamist
• Migratsiooni lühiajaline mõju koolitustellimusele väheoluline 2015. a eesmärk-taseme (8:1000) saavutamise kõrval
26
Arstid - eeldusedLõpetanute osakaal õpingute alustanutest
(ei mõjuta koolitustellimust)
90%
Lõpetanute osakaal, kes lõpetavad residentuuri 90%
Residentuuri lõpetajate arv 2004-2007 366
Tervishoiutöötajate arv 2004. aastal (15.04.2004) 4217
Tase 1000 elaniku kohta 2004. aastal 3,12
Aastane tööjõust lahkumine pensionile jmt 3,7%
Soovitud tase Eestis aastaks 2015 SM seisukoht 3,00
Soovitud arv aastaks 2015 3 844
Migreerujate osakaal kokku 6,5%
Mitme aasta jooksul migreerutakse 5
Aastane migratsioon keskmiselt 2004 1,3%
Tagasi tulijate osakaal 90%
Tagasi tulevate töötajate keskmine tagasituleku aeg 5
27
Arstid – soovitud suhe 3,0:1000
Allikas: PRAXIS
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
450020
0420
0520
0620
0720
0820
0920
1020
1120
1220
1320
1420
1520
1620
1720
1820
1920
2020
2120
2220
2320
2420
25
Arst
ide
kogu
arv
0
50
100
150
200
250
300
Kool
itust
ellim
us
Arstide eesmärk-tase 3:1000
Arstide tegelik arv
Koolitustellimusmigratsiooniga(vasak skaala)Koolitustellimusmigratsioonita(vasak skaala)
28
Järeldus arstide näite põhjal• Lühiajaliselt oleks vaja kiire koolitustellimuse
kasv, kui soovida võimalikku puudujääki vältida - 160 residentuuri lõpetanut
• Pikaajaliselt optimaalne tase ca 100-110• Migratsioon suurendab koolitustellimuse
vajadust alguses ca 20%, hiljem ca 10%– Vanuse struktuuri mõju oluline– Noorematel selgelt suurem soov välismaale minna
• Vaja arvestada koolitustellimuse pikka viitaega– Oht, et tulevad tööturule, siis kui migreerunud tagasi
29
POLIITIKAVALIKUD
30
Poliitikavalikud (1)1. Suurendada koolitustellimust
• Koolituskoha maksumuse kulu, täiendav 10-20%• Ei tegele migratsiooni sisuliste põhjustega• Ebaefektiivne pika viitaja tõttu• Ressursside kadu tingituna väljalangemisest
2. Tõsta töötasu - töötasu olulisim mineku põhjus
a) Tõsta kõigi töötasu– täiendav palgakulu “rahuloluni” 1,7 miljardit kr aastas
b) Keskenduda noortele• Residentide töötasu• Õppelaenu kustutamine noortel• (Välismaised) koolitused
31
Poliitikavalikud (2)3. Töötingimuste parandamine
• Teine enim mainitud põhjus• Füüsilised töötingimused, ületunnid, suhtumine
4. Olemasolevate ressursside parem kasutamine
• Vähendada õppest ja sektorist väljalangemist• Töötasu ja töötingimused, kutsenõustamine
• Pikendada aktiivset töötamise perioodi – üldine tööpoliitika
• Naiste pensioniea tõus, töö- ja pereelu paindlik ühitamine• Välismaal olevate töötajatega kontakti hoidmine -
tagasi tulevate töötajate oskuste rakendamine
32
Poliitikavalikud (3)5. Riikidevahelised kokkulepped
• Aktiivne värbamine• Õpetamiskulude tasumine
6. Värbamine teistest riikidest• Nt õdede puudujäägi katmine
7. Administratiivsed piirangud• Õppekulude kompenseerimine
• Raske teha vahet teiste kutsetega
33
TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
TÄNAME KÕIKI KAASAAITAJAID!