33
TERVISHOIUTÖÖTAJATE MIGRATSIOON EESTIST: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutöötajate vajadusele ja poliitikavalikud Epp Kallaste Marit Priinits Andres Võrk

TERVISHOIUTÖÖTAJATE MIGRATSIOON EESTIST: migratsiooni potentsiaalne … · 2014. 9. 30. · 3 Uurimuse lähenemine • Ülevaade migratsiooni teoreetilistest põhjustest ja teiste

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • TERVISHOIUTÖÖTAJATE MIGRATSIOON EESTIST: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutöötajate vajadusele ja poliitikavalikud

    Epp KallasteMarit PriinitsAndres Võrk

  • 2

    1. Hinnata Eesti tervishoiutöötajate potentsiaalseid migratsioonivoogusid ja põhjuseid

    2. Hinnata võimalikku puudu- või ülejääki tervishoiutöötajate osas

    3. Esitada raamistik migratsiooni arvestamiseks tervishoiutöötajate vajaduse planeerimisel

    Eesmärk

  • 3

    Uurimuse lähenemine• Ülevaade migratsiooni teoreetilistest

    põhjustest ja teiste riikide kogemusest– Järeldused Eesti jaoks

    • Kasutatud statistilised andmed– Küsitlus tervishoiutöötajate seas 2003. a nov-dets– Tervishoiuameti registriandmed ja andmed

    koolitustellimuse ning lõpetanute kohta• Empiiriline analüüs

    – Küsitlusandmete analüüs: kui palju, miks ja kuhu soovitakse minna

    – Stsenaariumid migratsiooni mõjust tervishoiutöötajate arvule ja koolitustellimusele

  • 4

    • Kokkuvõte küsitlusest• Migratsiooni arvestamine

    koolitustellimuses– Põhimõtteline skeem– Näited õdede ja arstide kohta

    • Järeldused

    Järgnevalt

  • 5

    KÜSITLUSE LÜHIKOKKUVÕTE

  • 6

    • Tervishoiutöötajad– Arstid, hambaarstid, residendid, õed,

    ämmaemandad, Küsitlus viidi läbi 2003.a nov-dets• Posti teel töökohta, ankeetküsitlus, meeldetuletusega

    – Valimis 2167 tervishoiutöötajat ja 372 residenti• vastuseid 1416 (56%)

    • Tudengid– TÜ arstiteaduskonna tudengeid (al 3. kursus),

    meditsiinikoolide õe ja ämmaemanda eriala tudengeid (al. 2 kursus)

    – Küsitlus viidi läbi 2003.a dets - 2004.a jaan– Ankeetide jagamine auditoorse õppetöö ajal

    Küsitluse korraldus

  • 7

    • Kasutati sarnast ankeeti, mis Prantsusmaa Töö- ja Solidaarsusministeerium– Lisati küsimusi sissetuleku jm kohta

    • Sarnased küsitlused Ungaris, Poolas, Tšehhis ja Leedus (2001, 2002)

    => Saab võrrelda Eestit teistega

    Küsitluse ankeet

  • 8

    Välismaal töötamise plaan (%)

    9.217.9 14.4

    35.7

    19.7 17.4

    32.328.4

    45.4

    35.1

    32.8 40.7

    43.6 49.9

    9.7

    52.5 41.639.9

    2.05.23.16.25.47.5

    0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

    100%

    Kokku Arst Resident Hamba-arst

    Õde Ämma-emand

    Ei soovivälismaaleminna Plaani pole

    Umbmääraneplaan

    Edasiarendatudplaan

    Kindel (lõplik)plaan

  • 9

    Välismaal töötamise soov võrreldes teiste riikidega

    (% tervishoiutöötajatest)55.7

    35.2

    48.3 48.6

    37.9

    15.624.7

    10.45.4 3.4

    0

    10

    20

    30

    40

    50

    60

    Eesti Leedu Poola Ungari Tšehhi

    Kavatsus sh kindel plaan

  • 10

    Välismaal töötamise soov vanuserühmade lõikes

    4.3

    26.326.7

    19

    42.339.2

    36.9

    27.5

    18.129.5 39.4

    55.2

    81.1

    11.8 4.3 5.8 3.22.6

    11 11

    0%

    10%

    20%30%

    40%

    50%

    60%

    70%80%

    90%

    100%

    kuni 30 30-39 40-49 50-59 üle 60

    Ei soovivälismaaleminnaPlaani pole

    Umbmääraneplaan

    Edasiarendatudplaan

    Kindel (lõplik)plaan

  • 11

    Esimene eelistus sihtriigi osas (% minna soovijatest)

    Soome 29.9

    Rootsi 17.5Norra 9.6

    Suurbritannia 16.6

    Muu 12.1

    Saksamaa 14.3

  • 12

    Tööle mineku kestuse eelistused(% neist, kes soovib minna)

    6.5 7.3 10.1 10.7 3.4 5.7

    44.553.6 53.4

    61.1

    33.239.4

    2212.8

    19.49.7

    43.2 25.7

    19.1 13.76.3 10.7 16.8 23.2

    7.9 12.6 10.9 7.43.4 6

    0%

    10%20%

    30%40%

    50%

    60%70%

    80%90%

    100%

    Kokku Arst Hamba-arst

    Resident Ämma-emand

    Õde

    Puudub eelistus

    Perioodiliselt

    Mõneks kuuks

    Mõneks aastaks

    Alatiseks

  • 13

    Esimesena nimetatud välismaal töötamise põhjuste jaotus

    46

    47

    15

    43

    48

    49

    12

    13

    22

    18

    17

    9

    0% 20% 40% 60% 80% 100%

    Kokku

    Arst

    Hambaarst

    Resident

    Ämma-emand

    Õde

    Kõrgem palk

    Välismaal pakutavtäiendõpe/tööpraktika

    Olen Eesti elus ja tervish.süsteemis pettunud

    Mujal töötamise ja elamisekogemuse saamine

    Parem elukvaliteetvälisriigis

    Paremad töötingimused

    Rohkem erialaseidvõimalusi

    Muu

  • 14

    Välismaale mineku põhjuste jaotus (%)

    1

    1

    2

    2

    3

    6

    9

    11

    12

    15

    27

    12

    0 5 10 15 20 25 30

    Muu

    Eestis puuduvad residentuurikohad

    Kutse mõnelt välisriigi tervishoiuasutuselt

    Perekondlikud põhjused

    Eestis on minu erialal vähe töökohti

    Rohkem erialaseid võimalusi

    Välismaal pakutav täiendõpe/ tööpraktika

    Olen Eesti elus ja tervishoius. pettunud

    Mujal töötamise ja elamise kogemus

    Parem elukvaliteet välisriigis

    Paremad töötingimused

    Kõrgem palk

  • 15

    Mitu korda peab netopalk olema välismaal kõrgem, et mindaks

    6%

    15%17%

    8%

    5%4%

    2%

    6%

    14%

    24%

    0%

    5%

    10%

    15%

    20%

    25%

    1-2 2-3 3-4 4-5 5-6 6-7 7-8 8-9 9-10 10+

    Mitu korda peab välismaal palk olema kõrgem

  • 16

    Tervishoiutöötajate küsitluse kokkuvõte• Tervishoiutöötajatest 44% ei taha minna

    välismaale tööle• Tervishoiutöötajatest 5,4% omab kindlat

    välismaale mineku plaani• Enam soovivad minna noored• Peamised minemise ajendid:

    – Kõrgem sissetulek, paremad töötingimused ja elukvaliteet, pakutav erialane kogemus

    • Soovitakse minna lähiriikidesse• Soovitakse minna ajutiselt• Soovid sarnased teistes siirderiikides

  • 17

    MIGRATSIOON,TERVISHOIUTÖÖTAJATE ARV JA

    KOOLITUSTELLIMUS

  • 18

    • Voogudel põhinev analüüs– Sisenejad ja väljujad

    • Stsenaariumid teatud eelduste korral– Vajalik koolitustellimus ilma migratsioonita– Vajalik koolitustellimus migratsiooniga– Kui palju koolitustellimus suurem, et

    vältida puudujääki töötajate arvus• Tugineme tervishoiuameti

    registriandmetele 2004. aprilli seisuga

    Migratsiooni arvestamine koolitustellimuses

  • 19

    Tervishoiutöötajate arvperioodil T

    Kooli lõpetanudtervishoiutöötajad

    Sektoristlahkuvad töötajad

    Tervishoiutöötajatekoolitustellimus

    Tervishoiutöötajate arvperioodil T+1

    Vanuse tõttupensionile lahkujad

    Sektorisse juurdetulevad töötajad

    Tervishoiu- jahariduspoliitika

    Tervishoiusektorissetööle jäävate

    lõpetanute osakaal

    Tervishoiutöötajate arvueesmärk-tase perioodiks T+1

    Tervishoiutöötajatepuudujääk

    Meditsiinitehnoloogia areng(eksperthinnangud)

    Demograafiline areng, (absoluutarv javanusstruktuur)

    (ESA prognoosid)

    Väljaränne -sisseränne

    Tööjõust ajutiseltlahkujate netohulk

    Teise sektorisselahkujad

    Ühiskonna prioriteedid

    Tervishoiuõpinguidalustanute arv

    Töötasu, töökeskkond jmt

    Kooli katkestanuteosakaal

    Tervishoiutöötajate arvperioodil T

    Kooli lõpetanudtervishoiutöötajad

    Sektoristlahkuvad töötajad

    Tervishoiutöötajatekoolitustellimus

    Tervishoiutöötajate arvperioodil T+1

    Vanuse tõttupensionile lahkujad

    Sektorisse juurdetulevad töötajad

    Tervishoiu- jahariduspoliitika

    Tervishoiusektorissetööle jäävate

    lõpetanute osakaal

    Tervishoiutöötajate arvueesmärk-tase perioodiks T+1

    Tervishoiutöötajatepuudujääk

    Meditsiinitehnoloogia areng(eksperthinnangud)

    Demograafiline areng, (absoluutarv javanusstruktuur)

    (ESA prognoosid)

    Väljaränne -sisseränne

    Tööjõust ajutiseltlahkujate netohulk

    Teise sektorisselahkujad

    Ühiskonna prioriteedid

    Tervishoiuõpinguidalustanute arv

    Töötasu, töökeskkond jmt

    Kooli katkestanuteosakaal

  • 20

    20%10%0%10%20%

    kuni 24

    25-29

    30-34

    35-39

    40-44

    45-49

    50-54

    55-59

    60-64

    65-69

    70 ja vanemad

    Vanus

    -0.2 -0.1 0 0.1 0.2

    Arstid

    Naised Mehed

    20%10%0%10%20%

    kuni 24

    25-29

    30-34

    35-39

    40-44

    45-49

    50-54

    55-59

    60-64

    65-69

    70 ja vanemad

    Vanus

    -0.2 -0.1 0 0.1 0.2

    Hambaarstid

    Naised Mehed

    20%10%0%10%20%

    kuni 24

    25-29

    30-34

    35-39

    40-44

    45-49

    50-54

    55-59

    60-64

    65-69

    70 ja vanemad

    Vanus

    -0.2 -0.1 0 0.1 0.2

    Õed

    Naised Mehed

    30%20%10%0%10%20%30%

    kuni 24

    25-29

    30-34

    35-39

    40-44

    45-49

    50-54

    55-59

    60-64

    65-69

    70 ja vanemad

    Vanus

    Ämmaemandad

    Naised Mehed

    Tervishoiutöötajate vanusjaotused

    Allikas: THA register

  • 21

    Migratsiooni suurus• Raske prognoosida; stsenaariumid• Lähtekoht

    – Kindlalt minejad lähiaastail 5,4% (ca 1% aastas)– Enam noored => kasvav tulevikus– Enamus soovib tagasi tulla => netomigratsioon

    väiksem– Võrgustik välismaal => migratsioon suureneb– Palgavahe väheneb => migratsioon väheneb

    aeglaselt• Peamine prognoosimise raskus: aktiivne

    värbamine, ka kõhklejad võivad minna– Küsitlusest: 18% edasiarendatud plaaniga

  • 22

    Õed - eeldusedLõpetanute osakaal õpingute alustanutest (ei mõjuta koolitustellimust) 75%

    Lõpetanute osakaal, kes lähevad tervishoiusektorisse 85%

    Tervishoiutöötajate arv 2004. aastal (registri andmed, 15.04.2004) 8185

    Tase 1000 elaniku kohta 2004. aasta (ESA 1351 tuh. inimest 01.01.2004) 6,06

    Aastane tööjõust lahkumine pensionile jmt 3,8%

    Soovitud tase Eestis aastaks 2015, SM seisukoht 8,0

    Rahvaarv aastal 2015 (ESA prognoos II), tuhat 1 281,3

    Soovitud arv aastaks 2015 10 250

    Migreerujate osakaal kokku (küsitlusest kindlate minejate osakaal) 5%

    Mitme aasta jooksul migreerutakse (küsitlusest migreerumise aeg) 5

    Aastane migratsioon keskmiselt 2004 1%

    Tagasi tulijate osakaal (küsitluse järgi alatiseks soovib minna alla 10%) 90%

    Tagasi tulevate töötajate keskmine tagasituleku aeg 5

  • 23

    Õed – koolitustellimus, tase 6:1000

    Allikas: PRAXIS

    0

    50

    100

    150

    200

    250

    300

    350

    400

    450

    2004

    2006

    2008

    2010

    2012

    2014

    2016

    2018

    2020

    Baastsenaarium

    Migratsiooniga

    Ilma väljalangemiseta,migratsioonita

  • 24

    Õed – koolitustellimus, soovitud tase 2015. aastaks 8:1000

    Allikas: PRAXIS

    0

    200

    400

    600

    800

    1000

    1200

    1400

    1600

    1800

    200020

    0120

    0220

    0320

    0420

    0520

    0620

    0720

    0820

    0920

    1020

    1120

    1220

    1320

    1420

    1520

    1620

    1720

    1820

    1920

    2020

    21

    Kool

    itust

    ellim

    us

    0

    2000

    4000

    6000

    8000

    10000

    12000

    Õde

    de a

    rv

    Kooli vastuvõetute arv

    KoolitustellimusmigratsioonigaKoolitustellimusmigratsioonitaÕdede soovitud arv

    Õdede tegelik arv

  • 25

    Järeldus õdede näite põhjal• Migratsioon suurendab koolitustellimuse

    vajadust ca 10% keskmises perspektiivis• Migratsiooni mõju võimendab suur

    väljalangevus koolist ja sektorist peale lõpetamist

    • Migratsiooni lühiajaline mõju koolitustellimusele väheoluline 2015. a eesmärk-taseme (8:1000) saavutamise kõrval

  • 26

    Arstid - eeldusedLõpetanute osakaal õpingute alustanutest

    (ei mõjuta koolitustellimust)

    90%

    Lõpetanute osakaal, kes lõpetavad residentuuri 90%

    Residentuuri lõpetajate arv 2004-2007 366

    Tervishoiutöötajate arv 2004. aastal (15.04.2004) 4217

    Tase 1000 elaniku kohta 2004. aastal 3,12

    Aastane tööjõust lahkumine pensionile jmt 3,7%

    Soovitud tase Eestis aastaks 2015 SM seisukoht 3,00

    Soovitud arv aastaks 2015 3 844

    Migreerujate osakaal kokku 6,5%

    Mitme aasta jooksul migreerutakse 5

    Aastane migratsioon keskmiselt 2004 1,3%

    Tagasi tulijate osakaal 90%

    Tagasi tulevate töötajate keskmine tagasituleku aeg 5

  • 27

    Arstid – soovitud suhe 3,0:1000

    Allikas: PRAXIS

    0

    500

    1000

    1500

    2000

    2500

    3000

    3500

    4000

    450020

    0420

    0520

    0620

    0720

    0820

    0920

    1020

    1120

    1220

    1320

    1420

    1520

    1620

    1720

    1820

    1920

    2020

    2120

    2220

    2320

    2420

    25

    Arst

    ide

    kogu

    arv

    0

    50

    100

    150

    200

    250

    300

    Kool

    itust

    ellim

    us

    Arstide eesmärk-tase 3:1000

    Arstide tegelik arv

    Koolitustellimusmigratsiooniga(vasak skaala)Koolitustellimusmigratsioonita(vasak skaala)

  • 28

    Järeldus arstide näite põhjal• Lühiajaliselt oleks vaja kiire koolitustellimuse

    kasv, kui soovida võimalikku puudujääki vältida - 160 residentuuri lõpetanut

    • Pikaajaliselt optimaalne tase ca 100-110• Migratsioon suurendab koolitustellimuse

    vajadust alguses ca 20%, hiljem ca 10%– Vanuse struktuuri mõju oluline– Noorematel selgelt suurem soov välismaale minna

    • Vaja arvestada koolitustellimuse pikka viitaega– Oht, et tulevad tööturule, siis kui migreerunud tagasi

  • 29

    POLIITIKAVALIKUD

  • 30

    Poliitikavalikud (1)1. Suurendada koolitustellimust

    • Koolituskoha maksumuse kulu, täiendav 10-20%• Ei tegele migratsiooni sisuliste põhjustega• Ebaefektiivne pika viitaja tõttu• Ressursside kadu tingituna väljalangemisest

    2. Tõsta töötasu - töötasu olulisim mineku põhjus

    a) Tõsta kõigi töötasu– täiendav palgakulu “rahuloluni” 1,7 miljardit kr aastas

    b) Keskenduda noortele• Residentide töötasu• Õppelaenu kustutamine noortel• (Välismaised) koolitused

  • 31

    Poliitikavalikud (2)3. Töötingimuste parandamine

    • Teine enim mainitud põhjus• Füüsilised töötingimused, ületunnid, suhtumine

    4. Olemasolevate ressursside parem kasutamine

    • Vähendada õppest ja sektorist väljalangemist• Töötasu ja töötingimused, kutsenõustamine

    • Pikendada aktiivset töötamise perioodi – üldine tööpoliitika

    • Naiste pensioniea tõus, töö- ja pereelu paindlik ühitamine• Välismaal olevate töötajatega kontakti hoidmine -

    tagasi tulevate töötajate oskuste rakendamine

  • 32

    Poliitikavalikud (3)5. Riikidevahelised kokkulepped

    • Aktiivne värbamine• Õpetamiskulude tasumine

    6. Värbamine teistest riikidest• Nt õdede puudujäägi katmine

    7. Administratiivsed piirangud• Õppekulude kompenseerimine

    • Raske teha vahet teiste kutsetega

  • 33

    TÄNAME TÄHELEPANU EEST!

    TÄNAME KÕIKI KAASAAITAJAID!