Ettevõtete ja ülikoolide koostööst

Aune Valk

Tartu Ülikool

avatud ülikooli keskuse juhataja

Kokkuvõte

Ettevõtted ei tea, mis on Ülikoolide võimalused!!!!!!!

Taavi Kotka (AS Webmedia juhatuse esimees) ettekandest “Ettevõtte ja ülikooli koostöö – tegelikkus

ja soovid” TÜ avatud ülikooli juubelikonverentsil “Elukestev õpe teadmistepõhises ühiskonnas “

29.09.06.

Ülikooli huvi teha koostööd• Ülikooli III missioon

• Ühiskonna surve: õppe vastavus tööturu nõudmistele

• Ülikooli vastutus lõpetajate ees

• Täiskasvanud, töötavate õppijate arvu kasv

• Ülikooli intellektuaalse ressursi kasulik rakendamine

• Üliõpilastele praktika võimalused

Ettevõtte huvi teha koostööd• Tööjõupuudus

• Lõpetajate pädevused

• Töötajate täienduskoolitus, edasi õppimine

• TA tegevus

• ....................

Joonis 8 Tööandjate hinnangud erinevatele koostöövõimalustele ülikoolidega (% kõigist vastajatest, n=502)

Kuivõrd tähtis on…

...praktikavõimaluste pakkumine

...tagasiside andmine ülikoolidele nende lõpetajate

toimetuleku kohta

...osalemine õppekavade loomise protsessis

(komisjonides, rühmaaruteludel)

...vajadusel ettepanekute tegemine õppekavade

muutmiseks

...oma organisatsiooni ning värbamispoliitika tutvustamine

ülikoolis

58

36

33

26

23

31

48

44

41

46

9

14

20

23

25

1

1

2

8

5

1

1

1

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

väga tähtis pigem tähtis pigem tähtsusetu

täiesti tähtsusetu eos

Ühised huvid koostööksI Ettevõtete vajadustele vastav

õppekavaarendus

II Praktika

III Uued töötajad

IV Töötajate arendamine täienduskoolituses, avatud ülikooli tasemeõppes

V Õppeprotsess töötavale täiskasvanule ja tema tööandjale sobivamaks: VÕTA, tööpõhine õpe, ...

I Õppekavad• Milliseid pädevusi ootab tööandja

ülikoolilõpetajalt?– Kitsalt erialaseid (valmis spetsialist)– Laiu akadeemilisi (võimalus ümber-

orienteeruda)– Ülekantavaid (suhtlemine, esinemine)

• Väljundipõhised õppekavad 2008. aastaks

• Koostöö programminõukogudes, www.ut.ee/100527

Joonis 5 Tööalased oskused ja võimed

(% kõigist vastajatest, n=502)

ASPEKTI OLULISUS RAHULOLU ASPEKTIGA TÜ LÕPETANU PUHUL

meeskonnatööoskus, koostööoskus

erialased teadmised

iseseisvus, kiire õppimisvõime, vähene vajadus juhendamise järele suhtlemisoskus

eneseväljendusoskus

oskused teoreetilisi teadmisi praktiliste juhtumite puhul rakendada

oskused osaleda arendustegevuses, sh analüüsioskus, võime näha seoseid, pakkuda uusi lahendusi

algatusvõime, initsiatiiv

head praktilised oskused

esinemisoskus

juhtimis- ja koordineerimisoskused

85

83

83

78

75

70

69

58

53

24

14

16

16

21

25

29

30

39

41

61

1

1

1

1

1

1

3

5

15

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

väga tähtis/väga rahul pigem tähtis/pigem rahulpigem tähtsusetu/pigem ei ole rahul täiesti tähtsusetu/ ei ole üldse rahuleos

43

54

49

43

38

39

40

39

38

27

52

42

45

50

52

50

52

48

52

54

3

2

5

6

6

8

6

9

7

9

1

1

1

2

2

1

1

3

2

1

2

3

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

II Praktika• Ü. huvi - Praktikasüsteem ja –

võimalused vajavad arendamist• E. huvi

– Paindlik tööjõud– Võimalus tuua sisse uusi teadmisi, võtta

ette erakorralisi töid– Põhitöötajad arendavad juhendamisoskusi– Tööjõuotsing lihtsamaks– Leevendab tööjõupuudust

• Praktika (einar.linn@ut.ee)

III Tööjõud• Eriala populariseerimine tulevastele

üliõpilastele (TÜ vastuvõtutalitus www.ut.ee/sisseastumine)

• Töövahendus, ettevõtte tutvustamine lõpetajatele (TÜ karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talitus www.ut.ee/career/)

IV Töötajate arendamine• Ligi 15 000 täiendõppijat ca 600 kursusel

– aga väga vähe koostööd otse ettevõtetega

• 70 õppekava ja üle 5000 üliõpilase avatud ülikooli tasemeõppe raames– Kuid me ei tea, mis on ettevõtete ülehomne

vajadus

• Võimalus valida üks kursus ühele töötajale ca 4000 kursuse hulgast aastas

• Kiiresti kasvavad võimalused e-õppeks

Üliõpilaste vanuseline jaotus Eestis (Tina, Tõnisson, 2006)

14,6%14,7%16%19%19%22%25%28%27%27%28%28%28%

47,0%

50% 51%51%

52% 52%

50%48%

46%46%

45% 46%46,8%

38,4%38,6%38%

37%34%

31%

27%

22%

21%

20%21%21%22%

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06*

25 ja enam

20-24

alla 20

Tartu Ülikooli avatud ülikooli valimise põhjused

29%

19%

86%

62%

28%

37%

12%

59%

64%

3%

6%

25%

28%

12%

21%

22%

17%

10%

33%

28%

6%

24%

17%

17%

9%

23%

13%

7%

6%

6%

5%

16%

29%

36%

8%

26%

70%

86%

54%

33%

Eriala ainuvõimalik õppimiskoht

Mujal sellist õppevormi pole

Sobib töö kõrvalt õppimiseks

Sobib pere kõrvalt õppimiseks

On eale vastav

Õppimiskoha lähedus kodule

Poolelijäänud õpingute jätkamine

Saadava hariduse kõrge tase

Õppeasutuse prestiiž

Ei saanud päevasesse õppesse

Sõbrad, tuttavad soovitasid

Oli oluline Tuli arvesse Väheoluline Ei olnud oluline

Täienduskoolitus TÜs

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

kursuseid

õppijaid6632 9573 8548 8302 9504 12109 14717

371 435 375 484 502 566 652

E-kursuste arv TÜs

14 28

85 100150

200

335

050

100

150200250300

350400

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Aasta

Ku

rsu

ste

arv

Ettevõtetele suunatud e-õppe projekt (2005-2007)2007 valmivad 2 raamatut inglise ja eesti keeles

(tellimine lehti.pilt@ut.ee)1. State of the Art Report: E-learning Quality in European SME’s – an Analysis of E-learning Experiences in European Small and Medium-sized EnterprisesE-õppe kvaliteet - 18 Euroopa ettevõtte edulugu, nende kogemuste analüüs

2. ROI Methodology Guide Kuidas mõõta e-õppe tasuvust ROI (investeeringutasuvuse) kaudu

Kriitilised tegurid – vajadus, valmisolek, raha

• Eestis osaleb täiskasvanuist 6,2% koolituses, EL keskmine 9% (Eurostat, 2003). Lissaboni strateegia eesmärk 12,5%

• 5% täiskasvanutest sooviks omandada kõrgharidust või jätkata ülikooliõpinguid (Elukestva õppe vajaduste analüüs, 2001)

• Tööandjad toetavad oma töötajate õppimist (87%) ja peavad töö kõrvalt õppimist praktilisemaks (83%)

• Erisoodustusmaks tasemeõppelt!!! Ettevõtetel võiksid olla soodustused investeeringutelt haridusse ja koolitusse

V Õppeprotsess: VÕTA• Varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamine võimalik osana õppekavast (kuni 50%) – Bakalaureusetasemel ainult õpingud– Magistritasemel ja rakenduskõrghariduses ka

töökogemus• Miks?

– Ettevõtte usaldusväärsus– Töötajate hoidmine ja motiveerimine– Individuaalne pädevuste hindamine koos uute

teadmiste ja kvalifikatsiooni omandamisega • Küsi aili.saluveer@ut.ee

V Õppeprotsess: tööpõhine õpe

• Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal kasutatav võimalus arvestada tööandja vajadusi ülikooliõppes - võimaldab õppida töökeskkonnas

• Lähtub mingi valdkonna ettevõtete vajadusest siduda õpe tihedamalt töötamisega

• Kontakt: aili.saluveer@ut.ee ja konkreetse eriala programmijuht, www.ut.ee/100527

Takistused koostöö ees (ülikool)

• Hirm muutuda liiga rakenduslikuks, veendumus, et sügavad akadeemilised teadmised on õppijatele väga vajalikud

• Hirm kaotada kontroll kvaliteedi üle• Arvamus, et ettevõtted ei tea

oma/tööturu pikaajalisi vajadusi• Suutmatus tohutute muutustega toime

tulla• “Ülikoolid ei tea mida ettevõtted

vajavad!!!”

Takistused koostöö ees (ettevõte)

• Hirm - ülekvalifitseeritud töötaja

• Pole ressurssi koolituseks (aeg ja raha)

• Pole usku ülikooli kvaliteeti, ülikool on täiendkoolitajana liiga paindumatu

• “Ettevõtted ei tea, mis on ülikoolide võimalused”

Tänan tähelepanu eest!

aune.valk@ut.ee

www.ut.ee/av