25. aprill 2013s t a r t - u p I m I t g s w I m u u t u v m a a I l m

ETTEVÕTLUS

Tallinki rühma- ja konverentsiosakondTel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee

korralda merel!Inspiratsioon ja lõõgastus

Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

al. 60,25 €

Hind ühele inimeseleTallinn–Stockholm–Tallinn

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi

- kohvibuffet’d

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Konverentsi päevakava näidis17:0017:30 -18:0018:00 -21:0021:00 -...

7:30 -10:0010:30 -16:3017:00 -19:3020: 00 -22: 00

22:00 -...

10:00

1. päev

2. päev

3. päev

laevale minekkohvipauskonverentsvaba aeg ja meelelahutus laeval

hommikusöök Rootsi lauasvaba aeg Stockholmiskonverentsõhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis

meelelahutus laeval

saabumine Tallinnasse

3

ETTEvõTlus

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Juhan Krull, 669 8096, 5347 6573, juhan.krull@lehed.ee

Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Kaks aastat tagasi kuulutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) välja prog-rammi Ekspordirevolutsioon. Põhjust nii

kõlava nimega algatuseks oli küllaga: Eesti toot-jad kurtsid, et ekspordi müügiesindajaid, kes val-daksid nii keeli kui ka tulemuslikku müügikunsti, otsi kui tikutulega! Kuna üheski Eesti kõrgkoo-lis selliseid spetsialiste ette ei valmistatud, oligi tekkinud paratamatu tühimik, mis takistas Eesti ekspordil kasvamast, samas on just eksport toot-misettevõtetele hapnikutoruks, mis võimaldab ellu jääda ja areneda.

Seetõttu võttis riik ettevõtjate muret kuulda ning pakkus kiireks leevenduseks välja unikaal-se Ekspordirevolutsiooni programmi, mis valmis-tas aasta jooksul ette 25 müügispetsialisti, kes paralleelselt sisukale ja üdini praktilisele kooli-tusele välislektorite käe all said omandatu oma tööandja juures kohe ka ellu viia. Sedasi kindla-käeliselt juhendatuna ei tundunud igaühele an-tud eesmärgi – üks miljon eurot ekspordikäivet oma tööandja juures – saavutamine esimese te-gevusaasta lõpuks pärast koolituse läbimist su-gugi utoopiline.

Kokkuvõtteid tehes tõdesime, et eesmärk oli seatud väga õigesti – lennu peale kokku kujunes ettevõtete ekspordikäibeks ligi 25 miljonit eurot. See on Eesti ekspordikäibesse juba tubli piisk, see-ga võib tõdeda, et revolutsioon sündis! Kahe koo-litusaasta peale kokku saime 49 värskelt koolita-

tud ekspordi-müügijuhti, seega võib ooda ta, et sa-ma eesmärgi saavutab ka teine lend, mille tibusid ehk ekspordikäivet saame lugeda aasta pärast.

Olgugi et tänavu kevadel lõpetab Ekspordi-revolutsiooni viimane lend vastseid ekspordi müügi-juhte, ei lõppe veel meie püha üritus. Kiiret ajutist leevendust pakkuva abivahendina ellu kutsutud programm on andnud oodatud tõuke kõrgkooli-dele, kellest Tallinna tehnikaülikool, Estonian Bu-siness School ja Tartu Ülikooli avatud ülikool pa-kuvad alates möödunud sügisest võimalust spet-sialiseeruda magistriõppes ekspordijuhtimisele. Valminud on ka ekspordijuhi ja ekspordi müügi-juhi kutsestandardid, mis aitavad ametijuhendi-te koostamisel, täienduskoolituste planeerimisel ja uute töötajate värbamisel.

Eksport on ja jääb Eesti tootmisettevõtete tähtsaimaks väljundiks, mille mõju majanduse-le ei saa alahinnata. Selleks pakub EAS jätkuvalt ekspordinõunike teenust meie peamistel ekspor-di sihtturgudel Soomes, Rootsis, Norras, Suur-britannias, aga peatselt ka Taanis ja Saksamaal, ning viib ettevõtteid erialastele välismessidele, sest kogemust ja oskusi võib ju olla, aga ekspor-dis on kõige alus õiged kontaktid. Just laialda-ne tugi kontaktide leidmisel tagab selle, et Ees-ti eksport ka edaspidi aasta-aastalt kasvunumb-reid näitaks.

MarTin Hirvoja, EASi juhatuse liige

Eksport liigub revolutsiooni abil stabiilsesse tõusu

Island!

Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/island

Klienditugi: tel 680 4444, e-post klienditugi@lehed.ee

Eesti Ekspress viib 3 tellijat koos kaaslasega

maailma äärele – ainulaadsele Islandile!

1. Telli leht. Telli Eesti Ekspressi täispakett või digipakett vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega enne 17. maid ja osale reisiloosis.

2. Registreeru. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada.

3. Võida. Auhinnareis toimub 4.–9. juulil 2013. Sisaldab lennupileteid otselendudele Tallinn-Kefl avik-Tallinn, transfeeri, majutust hotellis koos hommikusöökidega ning ekskursioone mööda Islandit. Reisi giidiks on Eesti Ekspressi ajakirjanik Askur Alas.

Eesti Ekspressi tellija saab reisi osta soodushinnaga 799 €.

Reisi korraldab Germalo Reisid.

Broneeri reis telefonil 611 0600 või e-postil germalo@germalo.ee.

ja avasta maailma!

Telli

4

MaailMas on MobiilTElEfo­nidE lEviK plahvatuslikult kasva-nud, kiiremini kui mistahes muu võr-reldav nähtus ajaloos. Mobiilid on isegi kättesaadavamad kui puhas joogivesi! Kui mobiilikasutajaid on maailmas ligi 6 miljardit, siis puh-tale veele pääseb ligi vaid 4,5 mil-jardit inimest. Pangaarve ja internet on 2,5 miljardil.

Raudteel kulus maailmas 80prot-sendilise leviku saavutamiseks 120 aastat. Telefonil 100 aastat, raa-diol ja lennundusel üle 60 aasta, inter-netil ja personaalarvutitel üle 20 aas-ta. Ent mobiilid jõudsid sama pene-tratsioonini 15 aastaga.

ajaKirja TiME KorraldaTud üleilmse küsitluse kohaselt (vastas 5000 inimest) ei suuda 84 protsen-ti inimestest päevagi ilma mobiilita elada. Inimesed on sotsiaalsed olen-did, tahavad kogu aeg kontaktis olla. Nii võib väita, et meie industriaalne

ajalugu on järgmine: kõigepealt leiu-tasime tule, siis ratta, siis ... mobiil-telefoni. Mobiil on hädavajalik, tasku-kohane, üldlevinud, meelelahutus-lik, usaldusväärne – tähtsamgi kui isiklik hügieen. Hambaharja kasu-tab maailmas vaid kolmandik kõi-gist mobiilikasutajatest!

MobiilTElEfonidE ja Mobiil­susE lEviKuga on fundamentaal-selt muutunud ka inimeste ootused. Kui keegi tahab liigutada 2000 dol-larit Suurbritannia kontolt Hispaa-nia kontole, tekib tal kohe küsimus, miks peab selle eest maksma teenus-tasu, kui füüsiliselt ei liigu midagi, ainult virtuaalselt.

HoogsalT võTavad iniMEsEd omaks ka uusi teenuseid- tooteid. Fir-mad vallutavad turge silmapilguga. Esimese miljoni kasutajani jõudmi-

Kui hiiglaslik tanker tahab muu-ta oma sõidusuunda ühe kraadi võr-ra, tuleb roolirattal teha 14 ringi. Kui piisaks väiksemast ringide arvust, lä-heks tanker ümber ja upuks. Kui tan-ker sõidab tippkiirusel ja meeskond märkab viie miili kaugusel jäämäge, sõidetakse sellele üsna kindlalt otsa. Umbes sama aeglased on kursimuu-tustele reageerima ka pangad, suu-red telekomid.

TarbijaTEl on KaupadE ja TEEnusTE KoHTa palju rohkem informatsiooni, mis võimaldab teha kaalutletud otsuseid. Mis hinnaga on sama toode kõrvalpoes või naaberrii-gis? Mida teised tarbijad konkreet-se toote kohta arvavad? Vanasti võis Procter & Gamble müüa ühte šam-

12 märki, et elame pööraste muutuste ajastultunnustatud mobiiliteenuste-ekspert, paypali, visa, mastercardi, vodafone’i ja royal Bank of scotlandi heaks töötanud britt roy vella reastas Ekspressile kõnekad faktid, mis kinnitavad, et maailm on tohutult kiires arengus ja meilt nõutakse kiiret kohanemist.

muutuv maailm

seks kulus AOLil viis aastat, eBay-l kaks aastat, PayPalil üle aasta ja FourSquare’il umbes aasta.

Mõned mobiiliteenused on selle verstapostini jõudnud loetud päeva-dega, näiteks Draw Something üheksa päevaga, Path poole kuuga, Instagram kahe ja poole kuuga. Instagram saa-vutas kümme miljonit kasutajat vä-hem kui aastaga, kahe aastaga täitus juba 100 miljonit!

iniMEsEd vajavad kiiretes muu-tustes aega süvenemiseks, kuid seda aega on raske leida – üks suurimaid moodsa aja väljakutseid. Traditsioo-nilises meedias langeb päevalehte-de tähtsus – kiired uudised saabu-vad Facebooki, Twitteri jm sotsiaal-meediakanalite kaudu. Kuna kõik on kõigiga connected, levib kuum info kulutulena.

Mitmed t rad i ts ioon i l i sed majandus harud, näiteks pangan-dus, rahandus, toiduainetööstus ja energeetika, ei suuda muutustega piisavalt kiiresti kohaneda ja saa-vad nn supertankeriteks.

***

***

***

***

***

***

5

muutuv maailm

pooni eri riikides erineva hinnaga, nüüd on see trikk kohe läbinähtav.

Sotsiaalmeedial võib olla pöörane äriline jõud. Kiirtoidukett Taco Bell tõi 2012. aastal turule toote Doritos Locos Tacos, panustades selle tutvus-tamisel mobiilitehnoloogiale ja sot-siaalmeediale.

Kui McDonaldsil kulus 100 mil-joni hamburgeri müümiseks 18 aas-tat, siis Taco Bell müüs 100 miljonit Doritos Locos Tacot vaid 10 nädala-ga! Mitte sellepärast, et see nii palju paremini maitses, vaid sellepärast, et sõna levis ülikiiresti ning inime-sed soovitasid Taco Belli uut toodet sõpradele ja tuttavatele.

MuuTuMas on Ka raHa Kui MaKsEvaHEndi olEMus. Suurte

globaalsete valuutade kõrvale (dol-lar, euro jt) tekib palju väikeseid piir-kondlikke mikrovaluutasid, mis soo-dustavad kaupade ja teenuste ost-mist ühest piirkonnast.

Näiteks kui kohaliku raha eest os-ta hamburger, tuleb restoranil soeta-da ka sai ja kotlet samast piirkonnast. Võib osta ka teisest piirkonnast, kuid siis tuleb valuuta konverteerida, mis maksab. Ühtlasi tekivad virtuaalsed valuutad (Mint Chip), mida saab näi-teks meiliga saata.

KauplusTE sisEilME ja poEs­Käigu KogEMus MuuTub. Näi-teks rõivakauplustes hakkame riiu-lite vahel toodetele Facebooki like’e andma. Brasiilias seda juba tehakse.

kem oma suhtlusringkonda kui kauba-märki ja reklaame.

Enam ei saa ükski kaupmees või teenusepakkuja klientide üle irvitada või vastutusest kõrvale hiilida. Lennu-firma United Airlinesi valduses läks 2008. aastal katki kanada muusiku Dave Carrolli hinnaline kitarr. Firma keeldus seda kompenseerimast. See-peale kirjutas Carroll laulu “United Breaks Guitars” ja pani selle Youtube’i üles. Kolme aastaga kuulas laulu üle kümne miljoni inimese. Järgnenud United Airlinesi boikott läks lennu-kompaniile saamata pileti tulu tõt-tu maksma hinnanguliselt 180 mil-jonit dollarit. Carrolli kitarr maksis mõistagi tunduvalt vähem.

MobiiliraKEndusTE pEalT­näHa juba KüllasTunud Turg alles võtab hoogu, tarbijad näivad uute “äppide” järele lausa ja-nunevat ja nendes sõltuvuses olevat, ehkki loodud on juba üle miljoni ra-kenduse, mida on kokku alla laadi-tud 50 miljardit korda. Nutitelefone-gi on vaid umbes miljard!

Nutitelefonid ja tahvelarvutid on muutunud nii lihtsaks, et isegi kolme aastane saab nende käsitsemi-sega hakkama. Ja pange tähele: kas nad pole kõik mitte üsna ühesugu-sed! Nuppe täis telefonid, millel on kaasas paks manuaal, on minevik.

Kokkuvõttes: mitte see ei võida, kes on tugevaim või intelligentseim, vaid see, kes kõige paremini muu-tustele reageerib – seda ütles juba Charles Darwin.

Toivo Tänavsuu

Roy Vella oli üks TechChill Balticsi peaesineja. Veebruar 2013.

******

***Like’ide järgi saame teada, mida

inimesed hindavad ja osta soovitavad. Ent selle järgi leiab poest hõlpsamini üles ka kõige vähem populaarsemad tooted, mida kandes on võimalik mas-sist eristuda. Tarbijad usaldavad roh-

“Võib väita, et meie

industriaalne ajalugu on järgmine: kõigepealt leiutasime tule, siis ratta, siis ... mobiiltele-foni.

”

foTo TEchchiLL BALTicS

6

patendid, tehnoloogiainfo ja muu säärane peen teabe-rägastik on Holigraph’i taga

olevat tiimi paelunud juba aastaid. Veel umbes aasta eest tegelesid Taa-vi Raidma ja Taavet Kikas pisut teise asjaga: CrowdIPRi nime all korralda-ti tehnoloogiauuringuid kollektiivse aju põhimõttel. Ettevõte viis kokku uurin gute tellijad – kliendid olid toona Suurbritanniast, Eestist ja Vene maalt (uuringuid tehti näiteks keemia, IT, energia ja ainete vallas) – ning läbi-viijad ehk mitu tuhat spetsialisti üle maailma, kes uuringute tarvis doku-mente ja infot välja otsisid ning sel-le eest tasustatud said. Briti idufirma kiirendi võttis eestlased oma hoole al-la ja investorid rahastasid CrowdIPRi 135 000 dollariga.

Ent 2012. aasta sügiseks tunnis-tati see aasta jooksul arendatud äri-mudel väheperspektiivseks ning mae-ti maha. Üks firma asutaja Taavi Raid-ma ütleb, et ehkki maksvaid kasuta-jaid oli CrowdIPRil lõpuks 6–7 riigist, tajuti, et ettevõtet on valitud mudeli toel raske suureks kasvatada. Otsus-tati võtta juba arendatud tehnoloo-giad ning nende baasil luua sama mis-siooni täitev tarkvara SaaS.

Uue tarkvara puhul on tegu auto-matiseeritud IP-informatsiooni plat-vormiga, mis võimaldab saada kii-re ja sisuka ülevaate mõne ettevõtte või isikuga seotud intellektuaalsest omandist, samuti konkreetsete teh-noloogiate ümber toimuvast. Sisuli-

selt on tegu teabe agregeerimise ja visualiseerimise tööriistaga, et leida info üleküllusest vajalik.

“Info üleküllus on tekitanud olu-korra, kus inimestel ja ettevõtetel ei ole enam ülevaadet, mis nende vald-konnas toimub, ning selle saamine tä-hendaks päevadepikkust uurimistööd. Meie platvormi abil saab ülevaate mõ-ne hetkega,” märgib Holigraph’i teh-noloogiajuht Taavet Kikas.

Platvormi funktsionaalsuse paika-saamisel on jooksvalt suheldud po-tentsiaalsete klientidega, et tagada lõpptulemuse maksimaalne kasu tar-bijatele. Kikase sõnul tunnevad selle vastu eriti suurt huvi ülikoolide teh-noloogiasiirde osakonnad ja suured tehnoloogiafirmad. Lihtsa kasutaja-liidese ja konkurentsivõimelise hin-nastamise toel loodetakse jõuda ka väiksemate ettevõtete arvutitesse.

Newcastle’is baseeruv Taavi Raid-ma selgitab, et näiteks Apple’i paten-did ja patenditaotlused on veebist kõi-gile vabalt kättesaadavad ning nende põhjal saab enam-vähem ennustada firma järgmise kümne aasta uued too-ted. Ent selle tooterea oskavad lihtsa vaevaga avalikust infost välja analüü-sida peamiselt vaid IP-taustaga inime-sed. Tavalistele ärikasutajatele on see keeruline, sest seosed patendioma-nike, patentide ja tehnoloogiate va-hel lihtsalt välja ei paista. Siin tuleb-ki appi Holigraph.

“Meie eesmärk on teha patendi-info inimestele huvitavamaks ja ka-

Holigraph kisub firmade “äriinfo” päevavalgeleKirde-Inglismaal Newcastle’is baseeruv eestlaste start-up sai hiljuti lisainvesteeringu ning võttis juhatuse esimeheks endise Nokia r&D asepresidendi ning Ip- (intellectual property) direktori Donal O’Connelli.

MIS ON APPLE: Taavi Raidma (üle-misel pildil) visua-liseerib Holigraphi

kaudu näiteks seda, millised patendid ja

kasulikud mudelid on Apple’il ning kel-lega ja kuidas ette-võtte intellektuaal-

omand seostub.

HolIgrapH

ALUSTAVA ETTEVÕTJA

TEEJUHT

ETTEVOTJA.TALLINN.EE

ÄRIPLAAN 5 TUNNIGAKOOLITUSPROGRAMM

ETTEVÕTLUSINKUBAATORID

sutatavamaks,” selgitab Raidma. “Seal on kohutavalt palju põnevat infot – nii palju asju, mida saaks oma äri arenduseks kasutada, kuid mis jääb inimestele hetkel kaugeks. Oma platvormil näitame kasutaja-le lihtsa vaevaga, milline on konk-reetse ettevõtte IP-portfell, millised on kaubamärgid ja patendid. Aga ka seda, kes on firma põhileiutajad, millist advokaadifirmat nad kasu-tavad, milline on leiutajate taust jne. Kogu innovatsiooniinfo on liht-sa vaevaga ligipääsetav ühest ko-hast, sest oleme selle sinna mitme-test andme baasidest kokku tõmma-nud ning infokillud ära ühendanud – midagi seesugust praegu keegi teine ei võimalda.”

Konkurente on – näiteks Thom-son Reuters ja Reed Elsevier, ent ka hulk väiksemaid ettevõtteid. Eks aeg näitab, kas neist saavad aren-duspartnerid, kosilased või sama-väärsed konkurendid.

Praegu üksikute valitute poolt testkasutataval Holigraph’il on and-mestikus juba üle 20 miljoni objek-ti, mille vahel üle 100 miljoni seo-se. Raidma loodab tänavu koondada

kõik USA ja Suurbritannia relevant-sed andmebaasid ning see järel võtta ette teiste regioonide andmestikud.

Holigraph’iga saab seoseid välja tuua mitte ainult tehnoloogia info-tulvas. Raidma sõnul võiks samal moel analüüsida paremini ka aka-deemilisi teadustöid.

IP-konsultant Donal O’Connell on Holigraph’i ja CrowdIPRi juu-res nõustajana töötanud juba aas-ta aega , kuid märtsis asus firma ju-hatuse esimehe kohale. Ta ütleb, et mitte materiaalse vara tähtsus aina kasvab ja patendid moodus-tavad sellisest varast tähtsa osa. Te-dagi on varem häirinud asjaolu, et patendi analüüs on raskesti hooma-tav inimestele, kes IP-alal ei tööta. Eestlastega tuttavaks saades paelus O’Connellit nende ettevõtmine kohe.

“Näen siin mitmeid võimalu-si ja potentsiaalseid ärikasutajaid. See võib olla iseseisev toode, aga ka teistele pooltele mõeldud teh-noloogia, mida saab integreerida toodetesse ja teenustesse,” ütleb O’Connell.

Toivo Tänavsuu

HoligrapH’i värsKE invEsTor arvi TavasTInvesteerisin ettevõttesse, sest usun meeskonda, ja valdkond on väga lähedalt seotud mu teaduslike huvidega keeletehnoloo-gias. praegusest beetaversioonist see veel välja ei paista, aga räägime CrowdIpri rahvaga paarist tehnilisest lahendusest, mis oleksid tootele kasulikud ja ka endale põnevad teha. lisaks näen Holigraph’is kasutataval tehnoloogial peale patendiinfootsingu muidki rakendusi, mis loob potentsiaali tooteportfelli täiendami-seks tulevikus. Eriti hea meel on CrowdIpriga kaasas olla tema ärilise eesmärgi ja rahvusvahelise sihtturu pärast – see on kaua-oodatud täiendus Eesti seni üsna riiklikust finantseerimisest sõl-tuvale keeletehnoloogiale.

foTod ToiVo TänAVSuu, JASSu hERTSMAnn

8

Taani keskkonnaminister rüüpab Eesti kohvi ja kiidab

annar Alas ja Heili Politanov on tõeliselt kirglikud kohvi-gurud, tundes kohvimaailma

sama hästi kui oma viit sõrme. Nad peavad juba kolmandat aastat Tallin-nas populaarset kohvikut Gourmet Coffee ning röstivad sealsamas koh-vi hulgi müügiks. Nüüd aga nõutakse neilt Skandinaavias aina häälekamalt ülihead Eesti kohvi. Eesti ja kohvitoot-ja? Just nii – regiooni parim kohv val-mib Kadriorus.

Alas rääkis Ekspressile, kuidas ette-võte head kohvi hangib ja müüb. Taus-taks viis Politanov läbi silmi avava de-gustreerimisseansi, kus mekkisime fir-ma sortimendist parimaid maitseid, kõrvutades neid poes müüdava “kva-liteetoaga”.

Kuidas gourmet Coffee sündis?Töötasin üheksa aastat suurte kohvi-röstijate juures ning selle aja jooksul tegin endale rahvusvahelise kohtuni-ku sertifikaadi. Kohe sain palju kutseid rahvuslike ja üleilmsete kohvivalmis-tamisvõistluste hindamisele. Olen ol-nud kohtunik maailmameistrivõistlus-

tel Tokyos, Bernis, Kopenhaagenis, li-saks paljudel rahvuslikel võistlustel.

Kogu karusselli käigus oli mul pi-devalt võimalus maitsta maailma pa-rimate istanduste ja kohvivalmistajate toodangut. Kuklas hakkas tiksuma mõ-te, miks ei ole see kohvi kättesaadav Eestis. Nii firma 2008. aastal sündiski.

Miks head kohvi Eestist ei saanud?Erinevalt teest või veinist on kohv bör-sil noteeritud tooraine nagu naftagi. Ja see on väga kurb tõsiasi! Maailma suu-rim kohvikasvataja on Brasiilia, kust pärineb 45 protsenti maailma araabi-ka kohvi toodangust. New Yorgi bör-sil on Santose sadamast välja viidav kohv noteeritud kui Santos ja Rio de Janeirost väljuv kohv kui Rio – paljude arvates on need kohvisordid.

Minu äripartner Heili on läbi käi-nud 15 kohvikasvatusriiki, mina pisut vähem, aga näeme, et eranditult kõik farmerid, kes kasvatavad kohvi börsile, pole ise kunagi oma kohvi maitsnud! Neil on farmides laual Nescafé kolm ühes lahustuva kohvi pulgad. Kohviuba on nende farmerite jaoks sama mis ki-

visüsi või sojauba: see kühveldatakse kotti ja saadetakse kokkuostjatele, kes saadavad selle omakorda börsi kaudu sadamatest välja suurkokku ostjatele. Neil polegi põhjust seda maitsta, sest keegi meist ju ei kasuta ise ka näiteks toornaftat.

Kas kohvi kvaliteedile tuleb see kahjuks?Jah. Väga erineva maitse ja kvalitee-diga oad segatakse kõik kokku ning poodidesse jõuab laias laastus üks ja seesama uba – ainult hind on erinev, sõltudes kaubamärgi väärtustest. Veel-gi enam, testid on näidanud, et pea alati on poekohvist parim üks sood-saim, kõva kaubamärgi taga on sage-li odav sisu.

Kohvioksjonitel jaotatakse kohv kategooriatesse. Kõige odavam, aga ka kõige suurema müügimahuga on defektiga uba – see müüakse ära esi-mesena. Millist kategooriat ostavad maailma kõige nimekamad kaubamär-gid, arva ise...

Küsimus on siis eelkõige hinnas?Absoluutselt. Seetõttu on Vietnam kas-vanud lühikese ajaga maailmas suuru-selt teiseks kohvitootjaks Brasiilia järel ja Kolumbia ees. Veel viis aastat tagasi oli Kolumbia number kaks, nüüd üle-tab Vietnami toodang Kolumbia oma kaks ja pool korda. Aga ma ei ole veel

ühelgi kohvipakil näinud märget, et see sisaldab Vietnami kohvi!

Ka Itaalia kallid kohvikaubamärgid võivad sisaldada suures ulatuses Viet-nami kohvi, mille börsihind oli hilju-ti üks dollar(!) kilogrammi kohta. Kui sellise hinnaga uba osta, jääb loomu-likult üle piisavalt raha, et ilusaid ka-lendreid ja tasse teha ning kohvi rek-laamimiseks kuulsusi palgata.

Müüte oakilo hinnaga ala­tes 23 eurost, poest võib selle saada ka 10 euroga.Olen isegi neid kümneseid pisteliselt ostnud ja koos klientidega proovinud. Pärast seda ei küsi enam keegi, miks minu kohv 20 eurot maksab. Pigem on arusaamatu, kuidas nii viletsa koh-vi eest küsitakse kümme eurot. Võiks maksta viis, ent ka siis ei kõlbaks juua, sest tekitab halva enesetunde.

Milline maailma kohvi­kaubandus välja näeb?95 protsenti kohvist liigub läbi börsi, viis protsenti on börsivälist otsekau-bandust. Otse ostame kohvi Kolum-biast, Keeniast, Etioopiast, Hondura-sest, Costa Ricast jm ka meie.

Mille järgi farmer otsustab, kas müüa börsile või otse?Kolumbias on 500 000 farmerit. Börsile polegi vaja müüa, vaid lihtsalt kasva-tada. Saak “võetakse” käest ära juba

Eestlaste gourmet Coffee varustab kvaliteetse kohviga suurkliente skandinaavias, teiste hulgas üht maailma kuulsaimat kohvikut ning kohalikke keskkonnaametnikke.

gourmEt coffee

9

pErsooN

tamiseks peaksime Eestis haarama vä-hemalt üheprotsendilise turuosa – see on 70 tonni. Tasuv osa ärist on prae-gu meie kohvikud Kadriorus ja Jazzi pesulates.

Millised on huvitavamad kunded?Kopenhaagenis on kohvik nimega Cafe Europa 1989, mis on paljude arvates maa ilma kuulsaim kohvik, sest sealt on välja kasvanud kolm maailma barista-meistrit (kohvibaarmenit). Oleme sin-na saatnud oma kohvi pimetestide tar-vis ning kahel korral kolmest parimaks osutunud. Kohvikus on meie kohv saa-daval vahelduva eduga.

Cafe Europa 1989 omanikule kuu-luvad sööklad Taani ministeeriumides, näiteks keskkonnaministeeriumis on meie kohv koosolekulaudadel ja söök-las. Minister olevat tunnistanud meie Hondurase päritolu kohvi suurepära-seks. Kutsume siinkohal üles ka Eesti ettevõtjaid ja riigiametnikke sisse vee-tud kohvi asemel eelistama eestimaist.

Kas siinkandis müüte otse farmidest toodud kohvi ainult teie?Hondurases kasvatati osa saagist ainult meile ja ainult meie ka müüme. Etioo pia kohvi ostame Rootsi vahendaja kaudu, kes on seda müünud teistelegi röstija-tele. Keenia uba omab veel üks tootja peale meie. Costa Ricas käis meie rösti-ja kohapeal, elas kuu aega farmis, valis välja parima oa ja ostis selle kõik ära.

Kuidas just teie nendest farmidest parima oa kätte saate, aga mitte mõni kon­kurent?Selleks tuleb kümme aastat eeltööd te-ha. Tohutult energiat panime kontak-tide otsimisse, info kogumisse ja koh-vide eristamisse. Kui meil on laual 20 Keenia kohvi, ei otsi me nende hulgast sellist, mis oleks happelisuselt tuge-vaim. Samamoodi nagu ei otsita Bur-gundiast veini, mis oleks täidlane. Aas-tatepikkuse kogemusega oskame suu-rest hulgast kraamist selekteerida sel-le kõige parema.

Milline on gourmet Coffee tulevikuvisioon?Meie tuleviku määrab suuresti see, et me ei võta oma sortimenti kohvi alla teatud kvaliteeditaseme. Sellest ole-neb, kui palju kohvi maailmast üld-se kätte saame ning kui paljudele on see taskukohane.

Toivo Tänavsuu

enne, kui see röstimiskõlblikuks muu-tub. Farmer väljastab rohelise oa, mis on viljalihast puhastatud ja kääritatud. See viiakse kokkuostjale või kooperatii-vi, mis töötleb kohvi edasi. Selekteeri-takse välja defektid, eemaldatakse vä-line kest ja poleeritakse uba. Selle prot-sessi käigus seguneb kõik, mis kokku toodud. Ühte uba pole enam teisest võimalik eristada. Kui uba konteine-risse laetakse, muutub kohv paugu-pealt anonüümseks.

Kui kolmehektariline Kolumbia farm toodab araabikat börsihinnaga 4 eu-rot kilogramm, teeb see farmi aasta-käibeks 30 000 eurot. Kui farmer teab, mis sorti uba kasvatab, ning kui ta on teinud väga hoolika korje, on tal või-malik müüa otse ja saada oakilo eest 6–8 eurot.

Keeniast oleme ostnud kohvi ka hinnaga 25 eurot kilogramm. Üks far-mer saatis meile pildi oma maja suu-rest juurdeehitusest, mille oli saanud teha tänu sellele, et ostsime temalt hea hinnaga parima saagi.

Kas ostategi kogu kohvi otse farmeritelt?Igas riigis on kohvi teekond meieni na-tuke isesugune. On maid, kus ilma va-hendajata ei saa. Näiteks Etioopias väl-jastab valitsus kohvi kokkuostu lubasid ja oksjonil saab osaleda ainult nendega.

Selle loa hankimisega ei saa me praegus-te väikeste mahtude juures hakkama.

Õnneks on üks etiooplane teinud oma firma Rootsis. Mul on suure pärane võimalus maksta talle pisut hinnalisa ja tema toob mulle imelist kohvi. Igal aastal saan paarkümmend näidist, mille hulgast suudame alati leida mõne pär-li, mis meie sortimenti jõuab. Aastas käib meilt läbi umbes viissada toote-näidist, millest oma valikusse võtame kümmekond.

Kuidas te parima kohvi leiate?Farmerid saadavad oma rohelise kohvi-saagi näidised, mida kõigepealt hindab rahvuslik žürii, parimad lähevad rah-vusvahelise žürii ette – sealt saame näi-dised ka meie. Seejärel toimub 24 tundi kestev internetioksjon, kus on võima-lik panna konkreetse farmeri saagile oma panus, kas või kogu saak ära osta.

Keskmine hind on sellistel oksjo-nitel 2–3 korda kõrgem kui börsil. Re-kord on olnud üle 30 korra kõrgem kui börsil. Soetatud kauba puhul on täp-selt teada piirkond, farmer, istandus, sort ning saagi kasvataja, korjaja ja töötleja – lõpptarbija saab teha tead-likuma valiku.

Kui palju Eestis sellist kohvi seni on müüdud?

Meie oleme pioneerid, esimesed, kes kohvimaailma sel moel sukeldusid. Rös-tijaid on Eestis ennegi olnud, kuid mit-te selliseid, kes levitavad kohvi nagu head veini. See, kuidas meie kohvi va-lime, töötleme ja toodame, on unikaal-ne ka lähipiirkonnas.

Kellele te kohvi müüte?Varustame restorane, kohvikuid, ho-telle ja kontoreid, näiteks meie koh-vi juuakse Arengufondi, LHV ja Price-WaterhouseCoopersi kontorites. Järgmi-sena üritame siseneda jaekaubandus-se, läbirääkimised on käimas Selveriga.

Kui palju te kohvi toodate?Eelmisel aastal tootsime 15 tonni, mil-lest 10 tonni jäi Eesti turule, 2,5 tonni läks Taani ning ülejäänu jagunes Soo-me, Läti ja Leedu vahel.

Plaan on tootmist suurendada, sest siin on väga kitsaks jäänud. Ladu on meil eraldi, seegi on täis. Praegune ma-sin võimaldab röstida 25 tonni aastas – lagi on peagi käes. Plaanime laien-dust, et tootmisvõimsus ei hakkaks pi-durdama meie kiiret ekspordikasvu.

Meil on vaja oma mahud mitme-kordistada, et jõuda äriliselt mõistliku rentaabluseni. Seetõttu võimegi kõike eelnevat nimetada suureks ettevalmis-tuseks. Kui praegu müüme 15 tonni kohvi aastas, siis rentaabluse saavu-

• ScAA (Speciality coffee Association of America) ja ScAE (Special coffee Association of Europe) väljastatav ühis­auhind Best new coffee Enterpreneur of the Year 2010.

• nordic Roasters cup, iV koht, 2011.

• Kõik Eesti baristade meistrivõistlused on võidetud Gourmet coffee kohvidega (alates Gourmet coffee tegutsemisaastast 2009).

• Maitsmistesti võit Swissotel Tallinnas 2010. Sellest ajast tarnib sinna kohvi Gourmet coffee.

• ScAE World championships “coffee in Good Spirits”, esikoht, 2009.

• Gourmet coffee valiti federacion nacional de cafeteros de colombia loodud program­mi Microlot koos üheksa teise Euroopa rösti­jaga. See võimaldab huvitavat kohvivalikut.

• Politanov on olnud cup of Excellence’i rah­vusvahelise žürii liige: 2008 nicaragua, 2009 Boliivia, 2010 Boliivia, 2012 honduras. Käinud aastatel 2006–2012 kohvisid hindamas El Salvadoris, nicaraguas, Boliivias, costa Ricas, Kolumbias, indoneesias ja Keenias.

• Alas on olnud WBc (World Barista championship) kohtunik Bernis, Tokyos ja Kopenhaagenis, peale paljude rahvuslike võistluste ka Eestis, Soomes, Leedus, Taanis, Saksamaal.

annar alasE ja HEili poliTanovi raHvusvaHElinE aMpluaa

Annar Alas Heili Politanov

foTod TAnEL MEoS

gourmEt coffee

10

Audit • Raamatupidamine • MaksudÕigusabi • Finantsnõustamine

Äriotsused on harva must-valged. Arenevad organisatsioonid teavad, et hea otsuse tegemiseks tuleb kasutada nii mõistust kui vaistu. Just seda teeb Grant Thornton Rimess oma klientide heaks iga päev. Võta meiega kontakti, et sinu kasvupotentsiaal paisu tagant valla päästa! Lisainfo: www.grantthornton.ee

Mõistus ütleb:vali suurim

nõustaja Vaist ütleb:vali õige nõustaja

mit gsw

E i juhtu just tihti, et Eestist, sel-lest pisikesest, tundmatust ja pea kõigis eluvaldkondades

marginaalsest riigist ida- ja põhja-kaare vahel, kus on kogu aeg pime ja kus räägitakse naljakat keelt, saab min-gil alal tõmbekeskus, kuhu ülejäänud maailm kohale valgub ning kus meile alt üles vaadatakse.

Ometi on just nii läinud idufirma-de valdkonnas, kus Eesti on omale väl-ja võidelnud maailmas ainulaadse po-sitsiooni. Põhjuseks on meie hea kooli-haridus ja nutikad inimesed, kes oska-vad üles leida õiged teemad ning pa-kuvad neile ootamatuid, ent väga va-jalikke lahendusi.

Eesti on IT-pioneer. Seda kinnitas nii asjaolu, et just Tallinn valiti maailma mainekaima tehnoloogiaharidust pak-kuva ülikooli, USAs asuva Massachu setts Institute of Technology (MIT) ülemaa-ilmse idufirmade meistriklassi (Global­­Startup­Workshop – GSW) toimumis-kohaks, kui ka kõik rahvusvaheliselt tunnustatud esinejad, kes MIT GSW-l üles astusid. Seni on seda idufirma-de ökosüsteemis mainekaimaks pee-tavat konverentsi korraldatud näiteks Sôulis, Cape Townis ja Madridis, järg-misel aastal võõrustab konverentsi Bra-siilia pealinn Rio de Janeiro.

Silmi maha lööma me ei pidanud: president Toomas Hendrik Ilves pidas konverentsi avakõne, kus lõi kuulajad pahviks särava ülevaatega meie e-riigi võimalustest, mida kodanikud agaralt ja igapäevaselt kasutavad. E-tervis ja e-valimised kõlasid väliskuulajate kõr-vadele kui ulme, ka ID-kaardiga oma kontorilaua taga ettevõtte asutamine, mis võtab vaid 15 minutit, pani inime-sed ahhetama.

Iseäranis hea meel on mul selle üle, et Tallinna tehnikaülikool ja Tartu Üli-kool võtsid võimalust niisuguse mas-taabiga üritusest osa võtta täiesti tõ-

siselt. TTÜ kui väga kõrge tasemega tehnoloogiaharidust andev kõrgkool oli ka konverentsi partneriks ning pani ühte paneeldiskussiooni välja ka enda esineja. Ülikoolide tugi oma tudengi-tele hea kasvulava ja ökosüsteemi või-maldamisega on tähtsaim, et meie idu-firmad oleksid varustatud just nimelt tugeva tehnoloogilise teadmusega. Ka Soome Aalto ülikool võttis pakutavast võrgustikust maksimumi, et oma tu-dengeid toetada.

“Hakka pihta, ja kohe!”See oli leitmotiiv, mis konverentsilt kõlama jäi. Kõige parem aeg alusta-miseks on täna, otsimata vabandu-si edasi lükkamiseks. Eestlastele, kes harjunud enne lõikamist ikka üheksa korda mõõtma, võib selline soovitus ehk liigäkiline tunduda, kuid tasapisi end selle mõtteviisiga harjutada ilm-selt kahjuks ei tule.

Meie noored alustavad ettevõtjad olid võidukad sündmuse keskmeks ol-nud “liftikõne” konkursil, kus ühe mi-nuti jooksul pidi rahvusvahelisele žü-riile oma äriidee maha müüma ehk se-

da usutavalt esitama ja sellesse usku-ma panema. Üle maailma end konkur-sile esitlema sõitnud alustavatest ette-võtjatest suutsid eestlased endale 15 finaalikohast “välja rääkida” kaheksa ning finaalis tehtigi puhas vuuk: esi-kolmik kuulus eestlastele. Ütle veel, et eestlased on sõnaahtrad!

Kolmepäevasele maratonkonverent-sile saabus tehnoloogiavaldkonna eks-perte, investoreid ja idufirmade esinda-jaid kokku 41 riigist, teemad ulatusid energeetikast visuaalsete tehnoloogia-te arenduseni. Kõik 40 rahvusvahelise kaliibriga oma valdkonna tippesinejat olid väga abivalmid, nõustasid alusta-vaid ettevõtjaid ja suunasid neid läbi mõtlema nõrku kohti oma äriplaanis või turunduses. Just müüki ja turun-dust peeti Eesti idufirmade kõige nõr-gemaks kohaks, samas kui äriplaanid on keskmisest läbimõeldumad.

Kiita sai ka eestlaste põhjalikkus konverentsi ettevalmistamisel – pani-me märgi maha, andmata oma stan-dardites järele. Suutsime osalejad ka Lennusadama näitamisega pahviks lüüa – ekspositsioon, mida võib pi-

dada moodsa muuseumi tippsaavu-tuseks ja mis haakub loomuldasa saja- aastase inseneriimega vesilennukite angaaride kujul.

Kogemused, tagasiside ja kontaktid – need on tähtsaimad, mida üks idufir-ma niisuguselt mastaapselt sündmu-selt saada võib. Kui keegi neist peaks ka investori leidma, on see juba puhas boonus. Kuna liftikõnede esitlejate seas oli nii mõnigi tänavune “Ajujahil” osa-leja, võime käimasoleval konkursil pea-gi näha, kas nõuannetest ka kasu oli ning kas neid osati enda kasuks tööle panna – “Ajujahi” žürii esimehena on mul selle märkamiseks hea võimalus.

Loodan, et meie alustavad ette-võtjad mõistsid, et edu ei too kandi-kul kätte keegi. Kõik tänased edukad on selle saavutanud ainult järjepide-va töö ja hea suhtlusoskusega, sest kui tegusat meeskonda luua ei suu-da, pole loota ka edu – üksiku hundi-na kaugele ei jõua.

Hoian meie idufirmadele südamest pöialt – MIT GSW tõestas, et nad on maailmatasemel!

KrõõT KilvET, EASi juhatuse liige

Kui Eestist saab keskpõrandmaailma mainekaima iduettevõtluse konverentsi toimumine Eestis on märgiline, tähistades ülejäänud maailma kummardust meie It valdkonna arengule.

Eestlased tegid “liftikõne” konkursil puhta töö. Peavõidu napsas Ajujahi vilistlane Ülane Vilumets, kes tut-vustas globaalseks pürgivat ette-võtmist “Like a Local Guide”.

MIT GSW tõi Eestisse kokku üliõpilasi üle maailma.

Maineka konverentsi avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves, kes ei jätnud kuulajatele kahtlust, et Eesti on e-teenuste pioneer.

gloBaalNE ÄRi

13

uurINg

grant Thorntoni viimase kvartali globaalne äri- ja investeerimis-keskkonna uuring (International­

Business­Report) pakub viimaks ometi maa-ilma majanduskeskkonna seisust julgus-tavaid uudiseid. Kui seni on maailma ma-jandust 2008. aastal lahvatanud finants-kriisi järel mülkast jõudumööda välja ti-rinud peamiselt arenevate turgude kasv, siis nüüd on näha esimesi reaalseid mär-ke sellest, et taastuma hakkab ka nn va-nade rikaste riikide majandus.

IBRi 2013. aasta esimese kvartali glo-baalne uuring näitab, et 44% ELi suure-mate äriettevõtete juhtidest kavandab lä-hema aasta jooksul kasvatada investeerin-guid tehastesse ja seadmetesse. Möödu-nud aasta viimases kvartalis oli see näi-taja vaid 26%. G7 investeeringuvalmidus tehnoloogiasse on kasvanud kvartaliga 7% võrra, jõudes 34%ni, Põhja-Ameerikas 5% võrra, jõudes 33%ni. Huvitav on märki-da, et isegi Vana Maailma kriisikoldes ehk PIGSi riikides on investeeringukavatsus-tega ettevõtjate arv tõusnud 27-lt 42-le.

Globaalne majandussurutis sai algu-se küll finantssektorist, kuid tema niivõrd pikaajaline ja põhjalik mõju tuleneb siis-ki peaasjalikult sellest, et lähtuvalt hir-must ja ebakindlusest külmus viieks aas-taks suur osa globaalseid investeeringuid lihtsalt kinni. Vanade rikaste riikide ma-janduste investeerimisvalmidus näitab, et globaalse majanduse väike jääaeg on tõepoolest läbi saamas ja suur sula alga-mas. Näiteks ainuüksi Põhja-Ameerika ette-võtete investeerimist ootavad rahareser-vid kasvasid 2012. aasta lõpuks kahe tril-joni dollarini.

IBRi kohaselt on märkimisväärselt kas-vanud ka globaalne optimism ette-võtluse väljavaadetes. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on optimistide hulk tõusnud 4%-lt 27%-le. Amee-rika Ühendriikides kasvas kvartaliga optimistide ja pessimistide vahe-kord 4%-lt 31%le. Jaapan on endiselt pessimistlik, kuid pessimismi indeks on langenud 70%-lt ko-guni 2%-le.

USA fiskaalkuris-tiku ehk 1. märtsil jõustunud eelarve-kärbete paketi (ne-gatiivne mõju eel-arvele on 85 miljar-dit dollarit, pool sel-lest puudutab kaitse-valdkonda, pool reaal-

majandust) efekti maailma majandusele saame alles näha. Samas ütlevad analüü-tikud üsna üheselt, et seda ei maksa üle hinnata. Küll aga tähendab see, et kas-vu peab vedama erasektor, avaliku sekto-ri võimalused sellele kaasa aidata on kül-lalt piiratud. Jaapani probleem on olnud Fukushima tuumakatastroofist alates sel-gelt valitsuse legitiimsuskriis ja suutma-tus vajalikke reforme ellu viia. Seegi näib uue peaministri ja keskpanga juhi ame-tisse nimetamise järel olevat lahenenud. Hiina 2013. aasta kasv ületab aga tõenäo-liselt aasta alguses prognoositu.

Siiski on vara väita, et nõudluse kasv, ettevõtjate kindlustunne ja investeerimis-valmidus oleksid otsustavalt ja lõplikult tõusule pööranud. Eurotsooni majandus-keskkonna tõrvatilgaks meepotis on prae-gu Küpros, kelle pangandussektori kokku-kukkumise kiirus ja mõju ümbritsevale näi-tavad, kui kiirelt võib tänapäeva globaal-ses majanduses rahvusriik kriisi sattuda.

Eesti majanduse väljavaade sõltub loo-mulikult ennekõike Euroopa Liidu dünaa-mikast. Selles osas on pilt vastuoluline. IBRi uuringu kohaselt toimus Euroopa suurim optimismipuhang just Saksamaal. Samal ajal teame, et maailma pilgud kontsent-reeruvad üha rohkem Prantsusmaa puu-duliku konkurentsivõime küsimusele. Li-saks Küprose kriisile ei andnud turgudele just julgustavaid noote Itaalia valimised. Huvitav on märkida, et isegi Vana Maa-ilma kriisikoldes ehk PIGSi riikides on in-vesteeringukavatsustega ettevõtjate arv tõusnud 27% (15%-lt 42%-ni).

IBR-i kohaselt on märkimisväärselt kas-vanud ka globaalne optimism ettevõtlu-se väljavaadete osas. Võrreldes 2012. aas-

ta lõpuga on nö optimismi indeks (oma riigi arengu suhtes optimistlikult mee-lestatud vastajate %-st on lahutatud pessimistlikult meelestatud vastanu-te %) tõusnud 4%-lt 27%-le. Ameeri-

ka Ühendriikides kasvas kvartali-ga optimistlikult meelesta-tud vastajate ülekaal pes-simistlikult meelestatute ees 4%-lt 31%-le. Jaapan on endiselt pessimistlik, kuid optimismi indeks on vähenenud -70%-lt kogu-ni -2%-le ehk 2013. aasta esimeses kvartalis on pea pooled vastanutest Jaa-pani arengu suhtes op-timistlikud.

arTur suiTs partner, vandeaudiitor,

Grant Thornton Rimess

optimism kohaliku majanduse väljavaadete suhtes% kõikidest vastanutest, kes on öelnud, et nad on optimistlikud oma kohaliku maamajanduse väljavaadete suhtes järgmise 12 kuu jooksul

plaanivad tõsta toodete hindu% kõikidest vastanustest, kes on öelnud, et nad plaanivad järgmise 12 kuujooksul toodete hindu tõsta

plaanivad suurendada töötajate arvu% kõikidest vastanustest, kes on öeldnud, et nad plaanivad järgmise 12 kuu jooksultöötajate arvu suurendada

plaanivad tõsta töötajate palkasid kas inflatsiooni kasvu võrra või rohkem% kõikidest vastanutest, kes on öelnud, et nad plaanivad järgmise 12 kuu jooksulpalkasid tõsta

PLAANITAKSE TÕSTA OMA TOODETE HINDU% KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIDVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL OMA TOODETE HINDU TÕSTA

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

98%

86%

92%

77%

92%

76%

90%

69%

84%

70%

84%

66%

84%

36%

83%

59%

78%

48%

78%

52%

71%

49%

70%

43%

69%

58%

51%

78%

50%

60%

32%

64%

44%

80%

56%

88%

64%

84%

70%

2013 Q1

2013 Q1

2012 Q4

2012 Q4

1.PERUU

1. BOTSWANA

2. FILIPIINID

2. ARGENTIINA

5. INDIA

5. HONG-KONG

7. NORRA

8. NORRA

3. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

3.INDIA

6. TŠIILI

6. LEEDU

8. UUS-MEREMAA

9. BRASIILIA

4. MEHHIKO

4. LÕUNA-AAFRIKA

7. BOTSWANA

7. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

9. LÕUNA-AAFRIKA

9. HIINA

OPTIMISM KOHALIKU MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES% KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD ON OPTOIMISTLIKUD OMA KOHALIKU MAA MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL

49%

PLAANITAKSE TÕSTA OMA TOODETE HINDU% KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIDVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL OMA TOODETE HINDU TÕSTA

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

98%

86%

92%

77%

92%

76%

90%

69%

84%

70%

84%

66%

84%

36%

83%

59%

78%

48%

78%

52%

71%

49%

70%

43%

69%

58%

51%

78%

50%

60%

32%

64%

44%

80%

56%

88%

64%

84%

70%

2013 Q1

2013 Q1

2012 Q4

2012 Q4

1.PERUU

1. BOTSWANA

2. FILIPIINID

2. ARGENTIINA

5. INDIA

5. HONG-KONG

7. NORRA

8. NORRA

3. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

3.INDIA

6. TŠIILI

6. LEEDU

8. UUS-MEREMAA

9. BRASIILIA

4. MEHHIKO

4. LÕUNA-AAFRIKA

7. BOTSWANA

7. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

9. LÕUNA-AAFRIKA

9. HIINA

OPTIMISM KOHALIKU MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES% KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD ON OPTOIMISTLIKUD OMA KOHALIKU MAA MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL

49%

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

76%

97%

72%

94%

68% 70%

95%

58%

89%

60%

88%

64%

74%

56%

88%

56%

83%

52%

42%

53%

44%

84%

51%

92%

76%

70%

68%

84%

2013 Q1

2013 Q1

2012 Q4

2012 Q4

1. INDIA

1. ARGENTIINA

2. GRUUSIA

2. BOTSWANA

5. FILIPIINID

5. INDIA

8. BRASIILIA

7. TÜRGI

3. PERUU

3. LÕUNA-AAFRIKA

5. TÜRGI

6. USA

9. BOTSWANA

7. AUSTRAALIA

4. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

4. KANADA

7. VIETNAM

7. UUS-MEREMAA

9. MEHHIKO

8. ROOTSI

PLAANIVAD SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU% KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELDNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU

PLAANIVAD TÕSTA TÖÖTAJATE PALKASID KAS INFLATSIOONI KASVU VÕRRA VÕI ROHKEM% KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL PALKASID TÕSTA

56%

87%

56%

86%

44%

87%

52%

85%

94%

86% 86%

92%

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013

76%

97%

72%

94%

68% 70%

95%

58%

89%

60%

88%

64%

74%

56%

88%

56%

83%

52%

42%

53%

44%

84%

51%

92%

76%

70%

68%

84%

2013 Q1

2013 Q1

2012 Q4

2012 Q4

1. INDIA

1. ARGENTIINA

2. GRUUSIA

2. BOTSWANA

5. FILIPIINID

5. INDIA

8. BRASIILIA

7. TÜRGI

3. PERUU

3. LÕUNA-AAFRIKA

5. TÜRGI

6. USA

9. BOTSWANA

7. AUSTRAALIA

4. ARAABIA ÜHEND-

EMIRAADID

4. KANADA

7. VIETNAM

7. UUS-MEREMAA

9. MEHHIKO

8. ROOTSI

PLAANIVAD SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU% KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELDNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU

PLAANIVAD TÕSTA TÖÖTAJATE PALKASID KAS INFLATSIOONI KASVU VÕRRA VÕI ROHKEM% KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL PALKASID TÕSTA

56%

87%

56%

86%

44%

87%

52%

85%

94%

86% 86%

92%

Vanad majandused on ärkamas

Allikas: Grant Thornton IBR 2013

-

NISSAN QASHQAI HIND ALATES - 16 790 €

NISSAN JUKE HIND ALATES - 14 790 €

BRONEERI PROOVISÕIT JUBA TÄNA!

Eurostauto OÜKadaka tee 72a, Tallinntel 671 0900www.eurostauto.ee

Roheline 72, Pärnutel 447 6111

QASHQAI

Pakkumine kehtib kuni 30.09.2013. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumist ei saa kombineerida teiste soodustustega. Nissan Juke’i keskmine kütusekulu alates 4,8–7,4 l/100 km, CO2 emissioon alates 124–169 g/km. Nissan Qashqai keskmine kütusekulu alates 4,5–8,1 l/100 km, CO2 emissioon 119–187 g/km.

MAKSAME SINU VANA AUTO HINNALE 2000 € PEALE, KUI KASUTAD SEDA UUE JUKE’I VÕI QASHQAI SISSEMAKSENA.

Nissan. Innovation that excites.

MAKSAME SINU VANALE AUTOLE 2000 € PEALE.