EUROOPA PARLAMENDIVALIMISTE KÄSIRAAMAT

2014

SISUKORD

I Hääletamise korraldamise juhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

II Euroopa Parlamendi valimise seadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

III Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

IV Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143

JUHISED

Hääletamise korraldamise juhised

I

3

SisukordSissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

1. Vaatlejad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

1.1. Vaatleja õigused ja kohustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2. Hääletamise ett evalmistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

2.1. Valimiste infosüsteem (VIS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

2.2. Sisenemine VIS-i . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

2.2.1. Isikutuvastus ID-kaardiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

2.2.2. Isikutuvastus mobiil-ID-ga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

2.2.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooliga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

2.3. Rollid VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

2.4. Valimiste ett evalmistamine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

2.4.1. Valimisjaoskonna lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

2.4.2. Valimiskomisjoni liikmete lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

3. Valijate nimekirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

3.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

3.2.1. Asukohas hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

3.2.2. Kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . 22

3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

4. Hääletamiskasti d ja nende sulgemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

4.1. Hääletamiskasti de ja nende avade sulgemise üldreeglid . . . . . . . . . 25

4.2. Keskmise hääletamiskasti sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.3. Suure hääletamiskasti sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

4.4. Väikese hääletamiskasti sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

5. Isikut tõendavad dokumendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

6. Hääletamise liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

4

6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda . . . . 36 6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 6.2.2. Hääletamine asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 6.3. Elektrooniline hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 6.4. Alaliselt välisriigis elava valija hääletamine Eesti s . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 6.4.1. Hääletamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 6.5. Kodus hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 6.5.1. Kodus hääletamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.6. Ümbrikute trükkimine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 427. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.00 . . . . . . . . . . . . . . 458. Toimingud ümbrike ja elektrooniliste häältega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 8.2. Maakonna valimiskomisjoni toimingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimiskomisjonilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 8.3.2.1. Tühistamisteate koostamine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . 509. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas . . . . . . . . . . . . 52 9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i . . . . . . . 52 9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 9.3. Kehtetu hääletamissedel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5510. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõtt ed . . . . . . . . . . . . . 57 10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5911. Dokumenti de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6212. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 12.1. Maakonna valimiskomisjoni protseduurid VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6413. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6514. Toimingud dokumenti dega maakonna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . . 66

5

SissejuhatusEuroopa Parlamendi valimiste päev on 25. mai 2014. Käesolevad Vabariigi Valimiskomisjoni juhised kirjeldavad valimiskomisjonide toiminguid EuroopaParlamendi valimistel, toetudes Euroopa Parlamendi valimise seadusele ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel”. Samuti lähtuvad valimiskomisjonid oma töös Vabariigi Valimis-komisjoni teistest määrustest ning kõrgemalseisvate valimiskomisjonide otsustest ja juhistest.

Oma töös kasutavad valimiskomisjonid valimiste infosüsteemi (edaspidi VIS).

Vabariigi Valimiskomisjon on avanud jaoskonnakomisjonide liikmetele e-koolituskeskkonna aadressil htt p://koolitus.vvk.ee. Jaoskonnakomis-jonide liikmed peavad koolituse läbima enne eelhääletamise algust.

Informatsiooni valimiste korraldamise kohta saab Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt www.v vk.ee, e-posti aadressilt info@vvk.ee ja Vabariigi Valimis-komisjoni infotelefonilt 631 6540. Valijatele on avatud ööpäevaringne infotelefon 631 6633.

6

1. VaatlejadAlates 2014. aastast ei väljastata vaatlejatele enam vaatlejatunnistusi.

Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide toiminguid ja viibida vaat-lejana valimiskomisjoni koosolekutel.

Enne vaatlema asumist on vaatlejal soovitav läbida jaoskonnakomisjoni liikme koolitus Vabariigi Valimiskomisjoni e-koolituskeskkonnas aadressil htt p://koolitus.vvk.ee, mis annab ett evalmistuse edukaks vaatlemiseks ning selgitab valimiskomisjonide toimingute sisu.

1.1. Vaatleja õigused ja kohustused1. Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end valimiskomisjonile

esitlema.

2. Vaatleja võib viibida Vabariigi Valimiskomisjoni, maakonna valimis-komisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni ning jaoskonnakomis-joni koosolekutel, samuti jälgida kõiki valimiskomisjonide toiminguid,sealhulgas hääletamise korraldamist ning hääletamis- ja valimistule-muste kindlakstegemist.

3. Vaatlejal on õigus kirjutada üles hääletamiskasti de või nende avade pitseerimisel kasutatud tur vaplommide ja -kleebiste numbrid.

4. Vaatleja ei või segada valijate hääletamist, valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes.

5. Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks.

6. Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid ti ngimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine vastavalt valimis-komisjoni korraldustele.

7

2. Hääletamise ett evalmistamine Hääletamise valmistab ett e jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liik-med peavad läbima e-koolituse Vabariigi Valimiskomisjoni e-koolitus-keskkonnas aadressil htt p://koolitus.vvk.ee ning v ähemalt kaks jaoskonna-komisjoni liiget (sh esimees) peavad osalema enne eelhääletamise algust maakonna valimiskomisjoni korraldatud koolitusel.

Enne ee lhääletamise algust tuleb läbi viia valimiskomisjoni koosolek, kus valitakse komisjoni aseesimees.

Kindlaks tuleb määrata komisjoni liikmete tööjaotus ja tasustamise põhi-mõtt ed. Tööjaotusel ja graafi ku koostamisel peab esimees arvestama, et komisjoniliikmete koormus oleks võimalikult ühtlane. Samuti tuleb arvestada valimisseaduses sätestatud poliiti lise tasakaalustatuse põhi-mõtet, st toiminguid viivad koos läbi erinevate erakondade esitatud komisjoniliikmed.

Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tööjaotusele valimispäeva lõpus, kui avalikkuse tähelepanu all tuleb teostada täpsust nõudvaid toim inguid nagu hääletamisest osavõtu kindlakstegemine, hääletamissedelite lugemine, protokolli koostamine jne. Võimalusel tuleb neid toiminguid teostama hakkavad jaoskonnakomisjoni liikmed osadest valimispäeva toimingutest vabastada või neile enne hääletamise lõppu puhkust anda.

Hiljemalt 18. mail (maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav komisjon hiljemalt 14. mail, välja arvatud jaoskonna valijate nimekiri) saab jaos-konnakomisjon maakonna valimiskomisjonilt järgnevad materjalid:

1) jaoskonna valijate nimekirja;

2) valijate nimekirja plangid (kolme tüüpi leheküljed);

3) hääletamissedelid;

4) pitsati ja selle täitmise vahendid;

5) hääletamiskasti d;

6) turvaplommid ja -kleebised kasti de ning nende avade sulgemiseks;

7) hääletamistulemuste protokolli plangid (vähemalt 2 koopiat);

8) mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi (valimisjaoskonna telefoni- numbri);

9) plakati d;

10) komisjoniliikmete nimesildid ja nende kinnitused;

11) akenjoonlauad valijate nimekirja allkirjade andmise hõlbustamiseks;

8

12) valimiste käsiraamatud;

13) kandidaati de koondnimekirjad;

14) valimisjaoskonna asukoha suunaviidad.

Kandidaati de koondnimekirja iga lehe paremasse alanurka peab olema löödud maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Nimekiri koos pitsati -jäljendiga võib olla paljundatud.

Jaoskonnakomisjon, kes korraldab ka väljaspool elukohta toimuvat eelhääle-tamist, saab maakonna valimiskomisjonilt lisaks eeltoodud materjalidele ümbrikud (sisemised, printi miseks mõeldud välimised valged ja käsitsitäitmiseks mõeldud välimised tekstiga) ning hääletamiskastide sildid („Hääletamissedelid” ja „Ümbrikus hääletamissedelid”).

Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. Hääletamissedelite ja turvaplommide ning -kleebiste kätt esaamise kohta annab jaoskonna-komisjoni esimees allkirja.

Pärast hääletamissedelite kätt esaamist ja enne hääletamise algust lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „Euroopa Parlamendi valimised” ja valimispäeva kuupäev. Seejärel murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele.

Jaoskonnakomisjoni pitsat. Templipadja vahetamiseks tuleb pitsati t veidiallapoole suruda ning padi sõrmega välja lükata (vt parempoolne pitsat).

9

Valimiskomisjoni dokumenti de, turvaplommide ja -kleebiste ning pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab valimiskomisjoni esimees.

Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik on valimiste käsiraamatu osa, milles on kirjas jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib töövihikusse kasu-tatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid, väljaspool elukohta hääleta-nutele antud sedelite arvu (hääletamistulemuste protokolli lahter „D”) ning väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sede-litega ümbrike arvud (hääletamistulemuste protokolli lahtrid „J” ja „K”).

Hääletamise korraldamisel peavad jaoskonnakomisjoni liikmed ja komisjoni abistavad isikud kandma nimesilte. Nimesilti de ett evalmistamise korraldab jaoskonnakomisjoni esimees.

Igal jaoskonnakomisjonil on mobiiltelefoninumber. See on märgitud valija-kaardile ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehele. Mobiiltelefoni ja telefoni SIM-kaardi saab jaoskonnakomisjon maakonna valimiskomis-jonilt. Valimisjaoskonna numbri võib suunata mõnele teisele kasutatavale telefoninumbrile (kasutades tavalist numbrisuunamist). Valijate kõnedele vastamiseks tuleb olla valmis vähemalt alates 15. maist. Enne seda on telefoninumbrid automaatselt suunatud valimiste infotelefonile. Eriti olu-line on telefoni kasutamine valimispäeval, sest valimispäeval kella 9.00-stkuni 14.00-ni on valijatel õigus esitada kodus hääletamise taotlusi ka telefoni teel.

10

Jaoskonnakomisjon valmistab ett e hääletamisruumi, hääletamiskasti d ja hääletamiskabiinid.

Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et ei tekiks järjekorda. Kabiin peab olema piisavalt valgustatud. Kabiinis peab olema laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning mida ei ole võimalik kustutada.

Kabiini seinal ja hääletamisruumis on kandidaati de koondnimekiri. Hääle-tamisruumis peab kandidaati de koondnimekiri olema välja pandud selliselt, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijatele.

Enne eelhääletamise algust ja enne valimispäeva kontrollib jaoskonna-komisjon:

1) kuidas pääseb jaoskonna ruumidesse, kus on ruumide võtmed jne;2) kuidas pääseb hääletamisruumi ja kas on vajalik paigaldada viitasid

majasiseselt või väljaspool hoonet;3) kus on arvuti hääletamistoimingute teostamiseks;4) kas häälte lugemiseks on piisavalt laudu;5) kas hääletamiskabiine on piisavalt ja olemas on kõik nõutavad

hääletamiskasti d;6) kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist,

ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi ning samuti selle hoone välisseintelt ja ümbrusest, kus asub hääletamisruum.

Hääletamisruumi ett evalmistamisel tuleb arvestada, et hääletamise korral-damiseks ja vaatlejatele oleks piisavalt ruumi. Kui tegemist on avatud ruumiga (saal, vesti büül, koridor vms), tuleb veenduda, et hääletamisruum oleks muust ruumist eraldatud ja et sealt ei liiguks läbi kõrvalisi isikuid.

Läbi tuleb mõelda, kuidas ja millal pärast hääletamise lõppemist valimis-päeval hakatakse hääli lugema; arvestusega, et kell 23.00 on hääletamis-tulemus kindlaks tehtud. Häälte lugemise algusaeg tuleb kooskõlastada maakonna valimiskomisjoniga. Selles ruumis peaks olema interneti ühendu-sega arvuti VIS-i andmete sisestamiseks ja edastamiseks. Kontrollida tuleb ka ID-kaardi lugeja ja selle tarkvara töövalmidust.

Jaoskonnakomisjon, kes korraldab ka hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab veenduma, et on olemas arvuti VIS-ist ümbrike printi miseks ja printi misvõimaluse puudumisel valija elukoha andmete kontrollimiseks. Arvuti t ning printi mist tuleb enne eelhääletamise algust katsetada.

Hääletamiskabiini ja kandidaati de nimekirjade seisukorda tuleb hääleta-mise käigus kontrollida. Jälgida tuleb ka, et kandidaati de koondnimekirjale

11

ei oleks tehtud juurdekirjutusi või märkusi ning et nimekirja mõni leht ei oleks kadunud. Rikutud või puuduv leht tuleb koheselt asendada. Seetõtt u peab jaoskonnakomisjonil olema maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljendiga kandidaati de nimekirjade varukoopiaid.

Hääletamise käigus peab hääletamisruumis korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikmete seaduslikud suulised korraldused on kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele kohustuslikud. Seaduse- ja korra-rikkumistele reageerimine tuleb enne hääletamise algust kõrgemalseisva valimiskomisjoniga kokku leppida.

2.1. Valimiste infosüsteem (VIS)(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

VIS-i kasutamine jaguneb kolmeks etapiks:

1) ett evalmistav periood;

2) eelhääletamise periood;

3) valimispäev.

Igal etapil on omad ülesanded ning vastavalt nendele muutuvad ka VIS-i kasutajate kohustused ning õigused. Kasutajate jaoks toob etappide vahel-dumine kaasa muudatusi: lisanduvad uued funktsioonid ning kaovad need, mida pole enam tarvis või millega seotud toimingud peavad selleks hetkeks olema juba tehtud.

Valimiskomisjoni liikmete juurdepääs süsteemile saab võimalikuks sellesthetkest, kui Vabariigi Valimiskomisjoni administraator või maakonna valimiskomisjon nad VIS-is registreerib.

Pane tähele!

Trükitavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui trükitav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada.

Peale trükkimiskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, vajutades nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

12

2.2. Sisenemine VIS-iSisenemine VIS-i keskkonda toimub veebiaadressil htt ps://vis.vvk.ee.

VIS peab kasutaja isiku tuvastama. Turvaliseks isikutuvastuseks tuleb kasutadaID-kaarti või mobiil-ID-d.

2.2.1. Isikutuvastus ID-kaardigaIsikutuvastus ID-kaardiga on võimalik, kui arvuti on varustatud ID-kaardi lugejaga, arvuti sse on installeeritud vajalik tarkvara ja kasutajal on kehti vate serti fi kaati dega ID-kaart ning ta teab oma PIN1 koodi. Täpsemad juhised on saadaval veebilehel htt p://www.id.ee, infotelefon on 1777.

Asetage oma ID-kaart kaardilugejasse ning valige sisenemise aknas „ID-kaart”.

Kui näete avanevas aknas oma nime, siis klikkige OK; vastasel korral on tegemist kaardilugeja vms probleemiga. Probleemide lahendamiseks leiate juhised veebilehelt htt p://www.id.ee, abitelefon 1777.

Alates 2011. aastast väljastatud ID-kaardid tuleb sisestada kaardilugejasse pilt allpool – kiip on teisel pool!

13

Järgnevalt avanevas aknas sisestage oma PIN1. Seejärel oletegi keskkonda sisse logitud.

2.2.2. Isikutuvastus mobiil-ID-gaIsikutuvastus mobiil-ID abil on võimalik isikutel, kellel on kehti v mobiil-ID leping ning kelle mobiiltelefonis on spetsiaalne SIM-kaart, mis seda teenust toetab. Täpsemalt vt veebilehel htt p://mobiil.id.ee.

Valige variant „Mobiil-ID”.

Avanevas aknas tuleb valida õige roll ja klikkida nuppu „Mobiil-ID login”, seejärel „Jätka”.

14

Kui Teil puudub mobiil-ID leping või olete eksinud oma isikukoodi sisesta-misel või Teil puudub õigus VIS-i kasutamiseks või on tegemist mingi juhusliku veaga, siis kuvatakse järgmine veateade:

Järgneb autenti misprotseduur tavalisel viisil. Teie mobiiltelefonile saade-takse turvakood, mida näidatakse ka arvuti ekraanil.

Kui mobiiltelefonile saadetud sõnumis on turvakood õige, siis tuleb Teil mobiiltelefonis sisestada oma mobiil-ID PIN1 kood. Mõne hetke pärast logitakse Teid süsteemi sisse.

Kui mobiiltelefonile saadetud turvakood pole õige, siis tuleb sisselogimine kindlasti katkestada ja sellest sündmusest kindlasti teavitada ID-kaardi abikeskust telefonil 1777. Sealt saab küsida nõu, kui ID-kaardi või mobiil-ID kasutamisel tekib probleeme.

2.2.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooligaKui ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamine ei ole tehnilistel või muudel põhjustel võimalik, saate VIS-i administraatorilt parooli VIS-i sisenemiseks. Parool on personaalne, kasutajanimeks on Teie isikukood.

Pane tähele!

30 minuti t pärast viimast toimingut (klikki) VIS-i sessioon aegub ja kasutaja logitakse välja. VIS hoiatab sellest kasutajat 3 minuti t enne aegumist.

15

2.3. Rollid VIS-isVIS-i kasutamisel kehtib kindel reegel, et iga kasutaja saab tegeleda ühtede valimistega korraga ning saab olla ainult ühes kindlas rollis. Vastavalt valimistele ja rollile on määratud kasutamisvõimalused ning juurdepääs erinevatele andmetele.

Samas on võimalik, et süsteemi andmebaasis on üheaegselt mitmete valimiste andmed ja samad isikud tegelevad valimistega korduvalt. Sellisel juhul avaneb kasutajale sisselogimise järel valiku lehekülg.

Valiku tegemiseks klikkige sobivale nimetusele, näiteks „Euroopa Parla-mendi valimised 2014”.

Lisaks on võimalik, et kasutajale on samade valimistega seoses määratud mitu rolli. Sellisel juhul avaneb rolli valiku aken:

Rippmenüüst tuleb valida roll. Antud näites on kasutajale antud 3 rolli.

Kui valikus ei ole sobivat rolli, on tegemist eksitusega. Sellest peab infor-meerima infosüsteemi administraatorit.

16

2.4. Valimiste ett evalmistamine VIS-is(vajalik eelkõige maakondade valimiskomisjonide liikmetele)

Pärast sisselogimist avaneb vaade, kus vasakpoolses navigatsioonipuus on näha see haldusüksus, mille valimiskomisjoni liige Te olete.

Kui klikkida vastaval real, siis avaneb alanevate üksuste loend ning ka Teie valimiskomisjoni andmete leht.

Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjonid asuvad navigatsioonipuus maa-kondade tasemel. Linnaosasid näidatakse seal valdade tasemel jne. Kui käesolevates juhistes on edaspidi jutt u maakonnast, siis on „maakonna” all mõeldud ka nimetatud linnu.

Jaoskonnakomisjoni lisainfo plokis tuleb täita väljad jaoskonna eelhääle-tamise infoga.

17

Klikkides nupule „Eelhääletamise koht”, avaneb:

Võimalik on täita valimiskoha andmeid eraldi või siis märgistada väli „Sama, mis valimispäeval” ning andmed kanduvad üle.

Valimiskomisjoni sidevahendite ridu saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja .

2.4.1. Valimisjaoskonna lisamineVajadusel saab valimisjaoskondi ise lisada. Klikkides vallale/linnale, ilmub paremale nupp

Sellele vajutades avaneb uue valimisjaoskonna andmete tühi vorm (vt allpool). Iga valla/linna (Tallinnas iga linnaosa) alla on juba automaatselt loodud üks valimisjaoskond (järjekorranumbriga 1), mille andmed tuleb sisestada; teised jaoskonnad tuleb ise ükshaaval lisada.

18

Sisestage valimispäeva hääletamiskoha andmed ning kui eelhääletamine toimub samas kohas, siis märgistage väli „Sama, mis valimispäeval”.

Erandjuhul võib eelhääletamise kohti (eelhääletamise erinevateks perioo-dideks) olla mitu. Sellisel juhul tuleb need täita.

Valimiskomisjoni sidevahendite ridu saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja .

19

2.4.2. Valimiskomisjoni liikmete lisamine

Komisjoni liikme sisestamine:

1. Vali roll: esimees, aseesimees, liige, teenindav töötaja.

2. Sisesta isikukood.

3. Sisesta kontakti nformatsioon (telefoninumber, e-posti aadress vms).

4. Vali, kas liige on akti ivne (omab õigust VIS-i kasutada) või mitt e.

5. Kliki „Salvesta”.

Pärast isikukoodi sisestamist toimub päring rahvasti kuregistrist. Väljad „Ees-nimi”, „Perekonnanimi” täidetakse automaatselt pärast päringut.

Kui isikukood on vigane, kuvatakse teade:

Igal komisjonil saab olla ainult üks esimees ning üks aseesimees. Topeltkirje puhul kuvatakse veateade:

Valimiskomisjoni liikmeid saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja .

20

3. Valijate nimekirjadSiseministeerium korraldab rahvasti kuregistri andmete alusel iga valimis-jaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonna-komisjonidele kätt etoimetamise hiljemalt 18. maiks. Siseministeeriumi esindaja kirjutab valijate nimekirjale alla enne selle edastamist ning jaos-konnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

Valijate nimekirjad ei ole avalikud, kuid iga valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. Valijate nimekirjade koopiaid valimiskomisjon ei väljasta.

Jaoskonnakomisjon saab akenjoonlauad, millel on valija nime ja allkirja-lahtri aknad valijate nimekirjast valija nime leidmise ning allkirja andmise hõlbustamiseks.

Valija annab hääletamissedeli saamise kohta valijate nimekirja allkirja-lahtrisse oma allkirja. Valija abistamiseks kasutatakse akenjoonlauda.

Eelhääletamise ajal kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

Valijate nimekirja täitmisel peab jaoskonnakomisjoni liige jälgima, millised märked tehakse nimekirja allkirjalahtrisse ja millised märkused tehakse märkuste lahtrisse. Valijate nimekirja allkirjalahtrisse tehtavad märked („V”, „E” või „hääletas kodus”) tuleb mitmekordse hääletamise välti miseks märgistada silmatorkava värviga (nt värviline marker).

21

Lisaks valijate põhinimekirjale kasutatakse jaoskonnakomisjoni enda koos-tatud valijate nimekirju (p 3.1–3.2). Nende koostamisel kasutatakse Vaba-riigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohaseid valijate nimekirjade tühje planke. Nendele nimekirjadele kirjutab alla ainult jaoskonnakomis-joni esimees ja nimekirja plangil all vasakul olevaid allkirjastamise lahtreid ei täideta.

3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiriKodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte jaoskonna valijate põhi-nimekirjast. Jaoskonnakomisjon märgistab valijate nimekirja tühjal plangil risti ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „kodus hääletamine”. Jaoskonna-komisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed valimisjaos-konna valijate põhinimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Val ija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirjas.

Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirja märkuste laht-risse märge „hääletab kodus”. Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. Valimisjaoskonda tagasi jõudes teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hää-letanud valija kohta selle jaoskonna valijate põhinimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, tõmbab jaoskonna-komisjon maha valimisjaoskonna valijate põhinimekirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

22

3.2. Väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda hääletavate valijate nimekiriNimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon risti ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääleta-mine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.2.1. Asukohas hääletavate valijate nimekiriNimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon risti ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab asukohas hääletavate valijate nimekirja valija andmed ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.2.2. Kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiriNimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon risti ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääl etamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja valija andmed ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomis-joni liige märkuste lahtrisse märke „K” ja hääletamise kuupäeva.

3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemineKui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumenti dest nähtub üheselt, et valijatenimekirjas on viga (nt valija nimes või isikukoodis), parandatakse see vii-vitamata. Tehtud par andustest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla- või linnasekretäri.

Kui valija kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, mida kohe-selt parandada ei ole võimalik, esitab valija jaoskonnakomisjonile vea

23

parandamise avalduse ning komisjon edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

Kui valija andmetes olnud viga on parandatud esmalt rahvasti kuregistris, teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teati se alusel paranduse koheselt ka valijate nimekirjas.

Paranduse tegemisel kirjutab jaoskonnakomisjoni liige nim ekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemineKui isik on pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva (s.o pärast 25. aprilli)vahetanud elukohta, ei kajastata seda muudatust valijate nimekirjas.

Valija, kelle elukohaandmeid rahvasti kuregistris ei ole, võetakse eelhääleta-mise algusest (s.o alates 15. maist, kui algab elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes) kuni valimispäevani (kaasa arvatud) rahvasti kuregistrisse ja valijate nimekirja kiirendatud korras. Jaoskonna-komisjoni liikmel pole õigust isikut valijate nimekirja lisada või sealt kustutada ilma valla- või linnasekretäri loata.

Kui valimisjaoskonnas selgub, et valija ei ole valijate nimekirjas või isik, kellel ei ole õigust valimistest osa võtt a, on satt unud valijate nimekirja, pöördub jaos-konnakomisjoni liige valla- või linnase kretäri poole. Kui selgub, et valija on vali-jate nimekirjast ekslikult välja jäänud, lisab jaoskonnakomisjoni liige valla- või linnasekretäri teati se alusel valija nime ja andmed valijate nimekirja.

Kui selgub, et valija elukohaandmeid ei ole kantud rahvasti kuregistrisse, peab valija esitama elukohateate. Teate alusel tehakse isiku elukoha kohta kanne rahvasti kuregistrisse. Pärast seda kantakse isik valla- või linna-sekretäri vastava teati se alusel valijate nimekirja. Valijate nimekirja märkustelahtrisse kirjutatakse kande tegemise alus, kuupäev ja kande tegija allkiri. Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teati se alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

Valijate nimekirjade küsimustes saab pöörduda rahvasti kuregistri poole, infotelefon 671 5188.

24

4. Hääletamiskasti d ja nende sulgemineJaoskonnakomisjon kasutab hääletamise korraldamisel maakonna valimis-komisjonilt saadud plasti st hääletamiskaste. Kaste on kolmes suuruses: väike, keskmine ja suur.

Eri tüüpi valimisjaoskondades on vajadus hääletamiskasti de järele erinev. Alljärgnevalt on eraldi kirjeldatud hääletamiskasti de kasutamist nn tavalises valimisjaoskonnas ja valimisjaoskonnas, kus korraldatakse ka hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

Tavaline jaoskonnakomisjon (kus ei korraldata hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) kasutab:

1) keskmist hääletamiskasti , kuhu valijad lasevad oma hääletamis-sedelid eelhääletamise ajal 19. maist kuni 21. maini;

2) suurt hääletamiskasti , kuhu valijad lasevad oma hääletamissedelid valimispäeval;

3) väikest hääletamiskasti kodus hääletamiseks.

Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks eelpool toodule hääletamiskaste ka järgnevates toimingutes:

1) suurt hääletamiskasti kasti na, kuhu valimisjaoskonnas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;

2) väikest hääletamiskasti kasti na, kuhu asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.

25

Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon tähistab eelhääletamise päevadel keskmise hääletamiskasti sildiga „Hääletamis-sedelid” ning suure hääletamiskasti sildiga „Ümbrikus hääletamissedelid”. Oluline on jälgida, et hääletamissedelid ja ümbrikes hääletamissedelid lastakse õigetesse kasti desse. Valesse kasti laskmise korral jääb sedel arvestamata.

Kui hääletamissedelitega ümbrikud edastatakse maakonna valimiskomis-jonile 21. mail, avatakse suur ja väike kast samal päeval pärast valimisjaos-konna sulgemist. Kui maakonna valimiskomisjoni loal edastatakse ümbrikudmaakonna valimiskomisjonile järgmisel päeval pärast eelhääletamise lõppemist, siis hääletamiskaste 21. mai õhtul ei avata ja kasti de avad suletakse vastavalt turvaplommi või turvakleebisega.

Hääletamise ajal peab kasti ava olema suletud luugiga. See avatakse üksnes hääletamissedelite või ümbrikus sedelite kasti laskmiseks.

4.1. Hääletamiskasti de ja nende avade sulgemise üldreeglidKõik hääletamiskasti d suletakse turvaplommidega (vt p 4.2, 4.3, 4.4). Samuti suletakse turvaplommiga hääletamiskasti de avad, välja arvatud asukohas hääletamise kasti (väikese kasti ) ava, mis suletakse turvakleebi-sega (vt p 4.4).

Kasti d sulgeb jaoskonnako misjon maakonna valimiskomisjonilt saadud turvaplommidega, millel on lühend EP, millele järgneb plommi number (nt EP00001). Turvakleebistel on tekst „VALIMISED” ja kleebise number. Turvaplommid ja -kleebised tuleb kasutusele võtt a numbrite järjekorras, alates väiksemast.

Hääletamiskasti de ja nende avade sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget ning selle toimingu juures võivad viibida ka vaatlejad. Valimiskomisjoni liikmed ja soovi korral ka vaatlejad märgivad üles kasti de ja nende avade sulgemiseks kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib kasutusel olevate turvaplommide ja -kleebiste numbrid töövihikusse. Turvaplommi numbri märkimise lihtsustamiseks on iga plommi tagaküljel kaks väikest numbriga kleebist, mida saab kleepida töövihikusse.

Jaoskonnakomisjoni esimees peab tagama turvaplommide õige kasutamise ja hoidmise, välistades nende satt umise kõrvaliste isikute kätt e.

26

Kui esimese plommi panemisel ei järgita reegleid täpselt ja plomm jääb kasti le mõnes teises asendis (näiteks jääb number kasti poole), siis ei tohi seda plommi avada (plomm jääbki nii). Järgnevad plommid tuleb panna reeglite kohaselt.

Plommi avamiseks tuleb selle saba lõigata laiema, numbriga osa tagant läbi.

Üldjuhul saab tavaline jaoskonnakomisjon valimispäeval kasutatava (suure) hääletamiskasti sulgemiseks 4 turvaplommi, eelhääletami se (keskmise) kasti ja selle ava sulgemiseks 10 plommi ning kodus hääletamise (väikese) kasti sulgemiseks 2 plommi.

Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaos-konnakomisjon saab suure hääletamiskasti ja selle ava sulgemiseks 10 turvaplommi, keskmise kasti ja selle ava sulgemiseks 10 plommi, väikese kasti sulgemiseks 4 plommi ning väikese kasti ava sulgemiseks 2 turva-kleebist.

Maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav jaoskonnakomisjon saab iga eelhääletamise päeva õhtul kasti ava sulgemiseks lisaks 4 turvaplommi.

Jaoskonnakomisjonil on täiendavalt vaja turvaplomme ja -kleebiseid järg-nevate toimingute jaoks:

1. Kui jaoskonnakomisjon annab hääletamissedelitega ümbrikud maakonna valimiskomisjonile üle 22. mail, tuleb väljaspool elu-kohta hääletamisel kasutatud hääletamiskasti de avad 21. mai õhtul sulgeda vastavalt turvaplommi ja -kleebisega.

2. Kui jaoskonnakomisjon ei alusta valimispäeva õhtul häälte lugemist kell 20.00, tuleb valimispäeval kasutatud hääletamiskasti de avad sulgeda vastavalt turvaplommi ja -kleebisega.

3. Jaoskonnakomisjon peab valimiste päeva õhtul pärast hääletamis-tulemuste kindlakstegemist otsustama, millist hääletamiskasti kasutatakse hääletamissedelite maakonna valimiskomisjoni viimisel.See kast ja selle ava tuleb sulgeda vastavalt turvaplommide või -kleebisega.

27

Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kasti ava altpoolt, nii et number jääb alguses kasti külje poole.

Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõmmata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud.

4.2. Keskmise hääletamiskasti sulgemise juhisKeskmine hääletamiskast tuleb turvaplommidega sulgeda enne eelhääle-tamise algust 19. mail (enne kella 12.00).

Keskmine hääletamiskast suletakse kuue turvaplommiga. Turvaplommiga tuleb sulgeda kõik kuus kasti külgedel olevat ava.

28

Iga eelhääletamise päeva õhtul (pärast kella 20.00) suletakse turvaplom-miga ka kasti ava.

Eelhääletamise kasti (keskmisesse kasti ) tuleb 23. või 24. mail lasta väljas-pool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valijate sisemised, hääletamis-sedelitega ümbrikud. Kasti ava tuleb sulgeda turvaplommiga.

29

Plommi saba võib kleeplindiga kinnitada kasti külje külge või siduda sõlme.

Saba võib ka ühe senti meetri kauguselt ära lõigata.

Eelhääletamise kast (keskmine kast) avatakse valimispäeval peale kella 20.00.Enne kasti avamist tuleb kontrollida turvaplommide seisukorda.

4.3. Suure hääletamiskasti sulgemise juhisJaoskonnakomisjon, kes korraldab hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, suleb suure hääletamiskasti nelja turvaplommiga enne eelhääletamise algust 19. mail (maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon 15. mail) enne kella 12.00. Iga eelhääletamise päevaõhtul pärast hääletamise lõppu suleb jaoskonnakomisjon ühe turva-plommiga hääletamiskasti ava.

Suur hääletamiskast suletakse samamoodi nagu keskmine hääletamiskast (vt sulgemise kirjeldust punkti s 4.2).

Suure hääletamiskasti turvaplommiga suletud ava

30

Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab suurt kasti , seda avamata, ka 19.–21. mail toimuval eelhääletamisel väljas-pool elukohta hääletamiseks.

Suur hääletamiskast (sisaldab ümbrikes sedeleid) avatakse eelhääletamise viimase päeva õhtul, 21. mail pärast eelhääletamise lõppemist või maakonnavalimiskomisjoni loal järgmisel päeval.

Valimispäeva hommikul enne hääletamise algust (enne kella 9.00) suleb jaoskonnakomisjon suure hääletamiskasti uuesti nelja plommiga.

Turvaplommidega suletud suur hääletamiskast

31

4.4. Väikese hääletamiskasti sulgemise juhisVäikest hääletamiskasti kasutatakse eelhääletamise ajal, 19. kuni 21. maini valija asukohas hääletamisel ja valimispäeval, 25. mail kodus hääletamisel.

Jaoskonnakomisjon suleb enne valija asukohas hääletamise algust hääle-tamiskasti kahe turvaplommiga. Igal õhtul pärast hääletamise lõppemist suletakse kasti ava turvakleebisega.

Kleebis tuleb panna kasti ava keskele, puhtale ja kuivale pinnale.

Avatud turvakleebis

32

Asukohas hääletamine lõppeb 21. mail (hiljemalt kell 20.00). Väike hääle-tamiskast avatakse sama päeva õhtul või maakonna valimiskomisjoni loal järgmisel päeval pärast eelhääletamise lõppemist ja selles olevad ümbrikes hääletamissedelid edastatakse maakonna valimiskomisjonile.

Sama hääletamiskasti kasutatakse valimispäeval kodus hääletamise korraldamiseks. Kodus hääletamise korraldamiseks tuleb hääletamiskast kahe turvaplommiga sulgeda 25. mail enne kodus hääletamise algust.

Turvaplommidega suletud väike hääletamiskast

33

Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kasti küljel asuva augu, nii et number jääb alguses allapoole.

Plommi laiem, numbriga osa jääb süvendisse nii, et registreerimisnumber on nähtav.

Plommi saba võib ühe senti meetri kauguselt ära lõigata.

Kaas tuleb kasti le asetada nii, et kaanes ja kasti küljel asuvad augud jääksid kohakuti .

Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõm-mata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud.

34

5. Isikut tõendavad dokumendidIsikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud kehti v dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näo-kujuti s ja allkiri või allkirjakujuti s. Isikut tõendavad dokumendid on näiteks:

1) isikutunnistus (ID-kaart);

2) Eesti kodaniku pas s;

3) diplomaati line pass;

4) meremehe teenistusraamat;

5) juhiluba;

6) pensionitunnistus.

Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusakti ga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujuti s ja allkiri või allkirjakujuti s ning see on kehti v.

35

6. Hääletamise liigid

6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad)Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub esmaspäevast, 19. maistkuni kolmapäeva, 21. maini (kaasa arvatud).

Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise sellel päeval on vähemalt 18-aastane.

Eelhääletamisel on valimisjaoskonnad avatud kella 12.00–20.00, valimis-päeval kella 9.00–20.00.

Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval

1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehti va isikut tõendava dokumendi.

2. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

3. Jaoskonnakomisjoni liige märgib eelhääletamisel hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääleta-mise kuupäeva.

4. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis teiste isikute juures-olekuta.

5. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandi-daadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

6. Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.

7. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektne, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud,defekti ga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonna-

36

komisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonna-komisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

8. Hääletamissedel peab enne valijale andmist olema kokku murtud. Ka valija murrab täidetud hääletamissedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamis-sedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

9. Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Vajadusel võib teda abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija.

Valija hääletab hääletamiskabiinis üksinda, kuid vajadusel võib jaoskonna-komisjoni liige või mõni teine valija (v.a Euroopa Parlamendi liikme kandi-daat) teda abistada.

Jaoskonnakomisjon edastab teabe hääletamisest osavõtu kohta iga eelhääle-tamise päeva õhtul ning valimispäeval vastavalt punkti s 9.1 sätestatule.

6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset va limisjaoskondaVäljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine on mõeldud valijatele, kellel pole võimalik eelhääletamise päevadel ega valimispäeval hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas.15.–18. maini kella 12.00–20.00 saab eelhääletada igas maakonnakeskuses vähemalt ühes maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas.

Selles valimisjaoskonnas võivad punkti s 6.2.1. kirjeldatud korda järgides hääletada ka valijad, kellele see on elukohajärgseks valimisjaoskonnaks. Iga eelhääletamise päeva õhtul sisestab jaoskonnakomisjon hääletamisest osa võtnud valijate arvu VIS-i.

Kõigis valdades ja linnades toimub väljaspool elukohajärgset valimisjaos-konda eelhääletamine 19. maist kuni 21. maini kella 12.00–20.00 igas vallas ja linnas vähemalt ühes valla- või linnavalitsuse poolt määratud valimisjaos-konnas. Valla- või linnavalitsus võib täiendavalt määrata jaoskonnakomis-joni, kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas või kinnipidamiskohas. Hääletamisruumis on eelhääletamise ajal eraldi hääle-tamiskast väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate jaoks.

37

6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel

1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehti va isikut tõendava dokumendi.

2. Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija andmed väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2).

3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elu-kohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

4. Jaoskonnakomisjon prindib VIS-ist valija andmed välimisele valgele ümbrikule (C6, 162x114 mm).

5. Kui välimist ümbrikku ei prindita VIS-ist, teatab valija komisjonile oma registrijärgse elukoha andmed. Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valija elukoha andmeid VIS-ist ümbrike printi mise lehelt. Välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvasti kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva.

6. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümb-rikku ja kandidaati de koondnimekirja.

7. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

8. Valija kirjutab hääletamiskabiinis hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümb-rikku. Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija (v.a Euroopa Parlamendi liikme kandidaat).

9. Väljaspool elukohta hääletavate valijate hääletamissedelitele ega välimisele ümbrikule teist pitsati jäljendit ei panda. Hääletamissedelile pannakse teine pitsati jäljend valimispäeval, 25. mail, pärast hääleta-mise lõppemist.

10. Valija laseb ümbriku väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ett enähtud hääletamiskasti (kasti l silt „Ümbrikus hääletamissedelid”).

Vajadusel võib valijat ümbriku kasti laskmisel abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija.

38

6.2.2. Hääletamine asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda)Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõtt u ei saa hääletada hääletamisruumis ja ta viibib eelhääletamise päevadel ning valimispäeval väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, nt haiglas, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas. Asukohas hääletamist on võimalik läbi viia ainult 19. maist kuni 21. maini nende jaoskonnakomisjonide poolt, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

Kui valla või linna territooriumil asub haiglaid või hoolekandeasutusi, peab jaoskonnakomisjon korraldama oma töö niimoodi, et kõik taotluse esitanud valijad saaksid hääletada. Selleks tuleb töökoormuse hindamiseks varakult ühendust võtt a haigla või hoolekandeasutuse juhtkonnaga, teavitada neid hääletamistaotluse esitamise korrast ning selgitada välja, kui palju valijaid hääletada soovib.

Asukohas hääletada saab vaid juhul, kui valija on enne esitanud kirjaliku taotluse valla- või linnavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele (taotlus registreeritakse) või lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile. Taotlust saab esitada kuni eelhääletamise viimase päeva, see on 21. mai, kella 14.00-ni. Jaoskonna-komisjon registreerib kõik valijate taotlused ja kannab valijate nimed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2).

Taotluses tuleb märkida asukohas hääletamise taotlemise põhjus, näiteks:

1) terviseseisund;

2) kõrge iga;

3) rasked teeolud;

4) transpordivõimaluste puudumine;

5) muud põhjused, mis takistavad valijat asukohast lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest.

Asukohas hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõtt est, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ett epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

39

Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa:

1) väikese hääletamiskasti ;2) asukohas hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2.1);3) kandidaati de koondnimekirja;4) hääletamissedelid;5) sisemised ümbrikud;6) välimised ümbrikud. Kui taotluse esitanud valija isikukood on teada,

võib välimise ümbriku eelnevalt VIS-i abil valimisjaoskonnas välja printi da.

Asukohas hääletamise kord:

1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehti va isikut tõendava dokumendi.

2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale kandidaati de koondnime-kirja, hääletamissedeli ja kaks ümbrikku.

3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja asukohas hääletavate valijate nimekirja.

4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija, välja arvatud Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.

5. Kui välimine ümbrik ei ole trükitud, kirjutab valija ise või jaoskonna-komisjoni liige ümbrikule valija nime, isikukoodi ja rahvasti ku-registrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva.

6. Valija laseb ümbriku hääletamiskasti . Vajadusel võib valijat abistada.7. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja hääletamise

kuupäeva.

6.3. Elektrooniline hääletamineJaoskonnakomisjon elektroonilist hääletamist ei korralda, kuid kontrollib, et valija on hääletanud ainult ühe korra ja vajadusel edastab e-hääle tühis-tamise teati se Vabariigi Valimiskomisjonile (vt p 8.3.2.1).

Valija saab alates neljapäevast, 15. maist kella 9.00-st kuni kolmapäeva, 21. mai kella 18.00-ni ööpäevaringselt elektrooniliselt hääletada veebilehel www.valimised.ee.

40

6.4. Alaliselt välisriigis elava valija hääletamine Eesti s Alaliselt välisriigis elav valija võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaos-konnas, kus korraldatakse hääletamist väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda. Jaoskonnakomisjon ei pea kontrollima, kas valija on kantud valijate nimekirja või on enne hääletanud. Seda teeb pärast hääletamist Vabariigi Valimiskomisjon.

6.4.1. Hääletamise kord1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni

liikmele kehti va isikut tõendava dokumendi.

2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale kandidaati de koondnime-kirja, hääletamissedeli ja kaks ümbrikku.

3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohta hääletavate valijate nimekirja.

4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija, välja arvatud Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.

5. Kinnisele välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonna-komisjoni liige valija nime, isikukoodi ja elukoha aadressi. Välimist ümbrikku saab välja trükkida VIS-ist.

6. Valija laseb ümbriku väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ett e nähtud hääletamiskasti . Vaja-dusel võib valijat abistada.

7. Jaoskonnakomisjoni liige teeb väljaspool elukohta hääletavate valijate nimekirja märke hääletamise kuupäeva kohta.

6.5. Kodus hääletamineKui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuv a põhjuse tõtt u ei saa hääle-tada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus.

Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval.

41

Kodus hääletada saab vaid juhul, kui selleks on eelnevalt esitatud taotlus kirjalikult või telefoni teel. Kirjalikke taotlusi võtavad vastu valla- ja linnavalit-sused, Tallinnas linnaosavalitsused. Taotlus registreeritakse ja edastataksejaoskonnakomisjonile. Eelhääletamise päevadel ja valimispäeval võtavad taotlusi vastu ka jaoskonnakomisjonid. Taotlust saab esitada hiljemalt 25. mai kella 14.00-ni.

Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukoha-järgsele jaoskonnakomisjonile, seda ainult valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse.

Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:

1) valija nime;

2) valija isikukoodi;

3) valija aadressi;

4) valija sidevahendi numbrit;

5) kodus hääletamise põhjust.

Põhjendatud taotluse aluseks tuleb lugeda näiteks:

1) terviseseisundit;

2) kõrget iga;

3) raskeid teeolusid;

4) transpordivõimaluste puudumist;

5) muid põhjuseid, mis takistavad valijat kodust lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest.

Jaoskonnakomisjon registreerib valijate taotlused ja kannab nende andmed kodus hääletavate valijate nimekirja. Jaoskonna valijate põhinimekirja tehakse valija nime taha märge „hääletab kodus”.

Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõtt est, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ett epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa:

1) väikese hääletamiskasti ;

2) kodus hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.1);

3) kandidaati de koondnimekirja;

4) hääletamissedelid.

42

6.5.1. Kodus hääletamise kord1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liik-

mele kehti va isikut tõendava dokumendi.

2. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääle-tavate valijate nimekirja.

3. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kandi-daati de koondnimekirja.

4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Vajadusel võib jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija, välja arvatud Euroopa Parlamendi liikme kandidaat, teda abistada.

5. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonna-komisjonilt uus sedel.

6. Valija murrab hääletamissedeli kokku ja laseb hääletamiskasti . Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija.

7. Jõudes tagasi valimisjaoskonda, teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hääletanud valija kohta selle jaoskonna valijate põhinime-kirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääle-tanud kodus, tõmbab jaoskonnakomisjon maha valijate põhinime-kirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

Kui kodus hääletamist taotlen ud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

6.6. Ümbrikute trükkimine VIS-is(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Kui Teie valimisjaoskonnas toimub eelhääletamine väljaspool valijate elukohta ja Te trükite välimisi ümbrikke välja VIS-i kaudu, siis tuleb selliste valijate eelhääletamise korral valida menüüribalt „Ümbrikute trükkimine”.

Valija isikut tõendava dokumendi põhjal sisestate tema isikukoodining peale 11. numbrikoha sisestamist tehakse automaatselt infopäring rahvasti kuregistrisse ja kuvatakse selle isiku andmed.

43

Seejärel tuleb klikkida nuppu „TRÜKI”.

Kui isik ei ole kantud valijate nimekirja, kuvatakse veateade:

Kui valija elukoha kirje on liiga pikk, et kõike kuvada, vajutage hiirega elu-koha väljale, nii saab lugeda valija elukoha andmeid täispikkuses.

Valimispäeval „TRÜKI” nuppu enam pole, kuid isiku andmete kontrolliks saab jätkuvalt teostada päringuid rahvasti kuregistrist.

Uues aknas kuvatakse välimise ümbriku vormikohane tekst, mille saate printeril tühjale C6 (162×114 mm) ümbrikule trükkida.

Trükitavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui trükitav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada.

Peale trükkimiskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, vajutades nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

44

45

7. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.0019. maist kuni 21. maini edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu iga päev kell 20.00 valijate arvu ja eelhääletamisel osalenute arvu summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades). Eelhääletamisel osalenute hulka arvestatakse ka selles jaoskonnas väljaspool elukohta hääletanud valijad. Kui jaoskonnakomisjon VIS-i ei kasuta, edastab ta info koheselt maakonna valimiskomisjonile, kes sisestab andmed VIS-i. Maakonna-keskuses 15. maist kun i 18. maini hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon edastab iga eelhääletamise päeva õhtul VIS-i kaudu eelhääletamisel osa-lenute arvu, täites lahtrit summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades).

Pärast hääletamise lõppemist eelhääletamise päevadel suleb jaoskonna-komisjon eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava turvaplommiga (vt ptk 4).

Eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel hoiab jaoskonna-komisjon hääletamiskasti ning hääletamisdokumente selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Järgmisel eelhääletamise päeval enne hääletamise algust teeb jaoskonnakomisjon kindlaks hääle-tamiskasti ja selle ava turvaplommide seisukorra.

Kui plomm või hääletamisdokumendid on rikutud või hääletamisdoku-mendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti , milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude hääletamis-dokumenti de ning hääletamiskasti seisukord. Akti le kirjutab alla jaoskonna-komisjoni esimees. Juhtunust teavitab jaoskonnakomisjon koheselt maa-konna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Pärast eelnimetatud toimingute tegemist jätkatakse hääletamise korral-damist juhul, kui valijate nimekirja rikkumise tõtt u hääletamise jätkamine ei ole välistatud ega hääletamiskasti plomme ei ole rikutud.

Kui valijate nimekirja rikkumise tõtt u on hääletamise jätkamine välistatud või on hääletamiskasti plomm rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskasti s olevad hääletamissedelid, teeb hääletamiseks vajalikud ett evalmistused ning alustab hääletamist uuesti . Valimiskomisjon teavitab valijaid hääletamise uuesti alustamisest.

21. mai õhtu toimingute kohta vt p 8.1.

46

8. Toimingud ümbrike ja elektroonilistehäältega

8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaos-konnakomisjon peab välja selgitama, kas hääletamissedelitega ümbrikud viiakse maakonna valimiskomisjonile eelhääletamise viimase päeva õhtul või järgmisel päeval. Kui sedelid viiakse maakonna valimiskomisjonile 22. mail, siis jaoskonnakomisjon 21. mai õhtul valimiskaste ei ava ja suleb kasti de avad vastavalt turvaplommi või turvakleebisega ning teostab all-toodud toimingud 22. mail.

Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaos-konnakomisjon:

1) avab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud vali-jate ümbrikke sisaldavad hääletamiskasti d (hääletamisruumis kasu-tatud suure ja asukohas hääletamiseks kasutatud väikese kasti ). Hääletamiskasti de avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget;

2) kontrollib, kas kasti s olnud ümbrike arv võrdub allkirjade arvuga väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjas. Erisuste kohta koostatakse akt, mis edastatakse koos ümbrikega maakonna valimis-komisjonile;

3) kontrollib, kas ümbrikele, mis ei ole VIS-ist prinditud, on märgitud valija rahvasti kuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja parandab vajadusel valija andmed. Kontrolli-tud ümbriku paremasse ülanurka märgitakse valija elukohajärgse valimisjaoskonna number;

4) pakib eraldi maakondade, Tallinna ja Tartu linna valijate ning alali-selt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud;

5) kirjutab pakkidele, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on (pakke ei ole vaja pitseerida);

47

6) märgib väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arvu esi-mehe töövihiku vastavasse lahtrisse. See arv kantakse hiljem hää-letamistulemuste protokolli lahtrisse „D”. Sama arv tuleb sisestada ka VIS-i hääletamisest osavõtu arvestuse lehel väljaspool elukohta hääletanute lahtrisse. Selle arvu 21. mail fi kseerimine on oluline, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjad antakse maakonna valimiskomisjonile;

7) edastab ümbrikes sedelid koos väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna, Tallinna või Tartu linna valimiskomisjonile.

8.2. Maakonna valimiskomisjoni toimingudMaakonna valimiskomisjon:

1) kontrollib ümbrike sorteerimise õigsust ning pakib kõik jaoskonna-komisjonidelt saadud ümbrikud maakonniti , eraldi Tallinna ja Tartu linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate häältega ümbrikud;

2) koostab edastatavate ümbrike arvestuslehe, arvestades ka oma maakonna siseselt vahetatavaid ümbrikke;

3) edastab Vabariigi Va limiskomisjonile alaliselt välisriigis elavate valijate isikukoodid hiljemalt 22. mai õhtuks;

4) kirjutab pakile, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on, allkirjastab kirjed ning toob pakid koos jaoskonna-komisjonidelt saadud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile 23. mail kella 11.00-ks;

5) saab Vabariigi Valimiskomisjonilt oma maakonna valijate hääle-tamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõtt ed iga jaoskonna kohta;

6) sorteerib teistelt maakonnakomisjonidelt saadud ja oma maakonnavalijate hääletamissedelitega ümbrikud jaoskonnakomisjonide kaupa ning edastab need ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõtt ed jaoskonnakomisjonidele hiljemalt 24. mail.

48

8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimiskomisjonilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist

8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikegaSaanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kont-rollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaos-konnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V”.

Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib).

Pärast märke tegemist avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud, laseb sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud (kesk-misesse) hääletamiskasti ja suleb hääletamiskasti ava turvaplommiga uuesti .

Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.

Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõtt u teise valimisjaoskonna piirides elava valija hääletamissedeliga ümbriku, edastab jaoskonnakomis-jon ümbriku koheselt maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku koheselt asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanudümbrikuga mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamis-sedeliga ümbrikud arvestamata. Jaoskonnakomisjon ei ava ümbrikku ega lase hääletamissedelit hääletamiskasti . Arvestamata jäetud ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse arvestamata jäetud ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei arvestatud. Ümbrikke ja nendes olevaid hääletamissedeleid säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse need koos muude valimisdokumenti dega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab nende hävitamise.

49

Jaoskonnakomisjon märgib väljaspool elukohta hääletamisel saadud arves-tatud ja arvestamata (ümbrikes) sedelite arvu töövihiku vastavasse lahtrisse.Hiljem kantakse samad arvud hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „J” ja „K” (vt ptk 10).

8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamineSaanud maakonna valimiskomisjonilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääle-tanud mitu korda eri hääletamisviise kasutades. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E”.

Märked peavad olema valijate nimekirja tehtud kindlasti enne hääletamisealustamist valimispäeval. Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib).

Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga oma jaoskonnas või väljaspool elukohta, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon.

Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elekt-roonilise hääletamise komisjon.

Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon teati se. Andmed valijate kohta, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada, sisesta-takse VIS-i hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Jaoskonnakomisjoni esimees kinnitab tühistamisteati se VIS-is.

Teati s koostatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole (sellisel juhul ei märgistata ühtegi isikut). Teati st ei pea koostama see jaoskonnakomisjon, kellele elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ei edastatud (kuna ei olnud ühtegi elektrooniliselt hääletanud valijat).

Elektroonilise hääletamise komisjon loeb elektrooniliselt antud hääled kokku valimispäeva õhtul pärast kella 20.00. Mitme elektrooniliselt antudhääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält. Tulemused sises-tatakse VIS-i ning neid arvestatakse hääletamis- ja valimistulemuste kindlaks-tegemisel Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Jaoskonnakomisjoni hääletamis-tulemuste protokollis elektroonilised hääled ei kajastu.

50

8.3.2.1. Tühistamisteati se koostamine VIS-is(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Kui tekib vajadus elektrooniliselt antud hääl tühistada, tuleb juhinduda alljärgnevast.

Ekraanile kuvatakse Teie jaoskonna elektrooniliselt hääletanud valijate loetelu, mis on identne maakonna valimiskomisjonilt saadud elektroonili-selt hääletanute nimekirjaga.

Kui Teil ei ole ühtegi tühistatavat elektroonilist häält, tuleb teati s ilma märkeid tegemata siiski kinnitada.

Kui jaoskonnas on hääletajaid, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada (vt p 8.3.2), märgistage tühistatavad hääled Teile kuvatavas elektrooniliselt hääletanute nimekirjas „linnukesega”. Salvestage tehtud töö.

„Linnukesega” tähistatakse ainult tühistamisele kuuluvad hääled!

Tühistamisele mitt e mineva hääle korral jääb staatuse väli samaks:

Tühistamisele mineva hääle korral muutub staatuse väli järgnevaks:

Kui olete kõik tühistatavad hääled märgistanud ning salvestanud, peate tea-ti se kinnitama. Peale kinnitamist saab tühistamisteati st muuta ainult info-süsteemi administraator.

Peale kinnitamist tühistamisteati st välja trükkima ja allkirjastama ei pea. Tühistamisteati s tuleb VIS-is kinnitada hiljemalt valimispäeval kell 12.00.

51

Kui Teie jaoskonnas elektrooniliselt hääletanud isikuid ei olnud ja Te olete saanud maakonna valimiskomisjonilt teate elektrooniliselt hääletanud valijate puudumise kohta, kuvatakse Teile tühi nimekiri ning tühistamis-teati st koostama ei pea.

52

9. Hääletamistulemuste kindlaks-tegemine valimisjaoskonnas

9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamineIga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu esialgse teabe valijate ja eelhääletanute arvu kohta (sealhulgas väljaspool elukohta hääletanud valijate arvu). Kui jaoskonnakomisjon VIS-i ei kasuta, edastab ta info koheselt kõrgemalseisvale valimiskomisjonile, kes sisestab andmed VIS-i.

Valimispäevaks hääletamisest osavõtnute arv muutub, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud on maakonna-komisjonile ära antud ning lisandunud on jaoskonna valijad, kes on hääle-tanud elektrooniliselt ja väljaspool oma elukohta.

Valimispäeval, 25. mail edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu, või kui see pole võimalik, siis maakonna valimiskomisjoni vahendusel, valijate nime-kirja kantud valijate arvu ja hääletanud valijate arvu kell 12.00, 16.00 ja 20.00.

Valijate nimekirja alusel tehakse kindlaks valijate arv ning hääletamis-sedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel hääletanute arv. Arvestada tuleb ka valijate nimekirjas olevaid märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud („V”), elektrooniliselt hääletanud („E”) ja kodus hääletanud valijate („hääletas kodus”) kohta.

9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Kõigil jaoskondadel tuleb täita tabeli päises väli „Valijate arv nimekirjas”. Kui väli on täitmata, muutub lahter punaseks ning salvestamine ei ole võimalik.

Kui Teie valimisjaoskonnas ei viida läbi väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu väli.

53

Kui Teie valimisjaoskond viib läbi ka väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita lisaks „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu lahtrile sealhulgas ka „Väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite” lahter.

Hääletanute arvestus on summeeruv, st iga järgmise päeva tulemustes sisalduvad ka eelmiste päevade tulemused.

Kui lahter „Valijate arv nimekirjas” on täitmata, kuvatakse veateade:

Kui sisestatud sedelite arv on alumises reas suurem kui ülemises reas, muutuvad lahtrid punaseks ning kuvatakse veateade:

Sisestatud häälte arv peab olema eelneva lahtri arvuga kas võrdne või sellest suurem. Väiksema arvu puhul kuvatakse veateade ja lahter muutub punaseks:

Väljaspool elukohta eelhääletamist korraldavas jaoskonnas võib valimis-päeval kella 12.00-ks tehtud arvestuses hääletanute arv võrreldes eelhää-letamise viimase päeva andmetega teatud juhtudel väheneda, kuna väljas-pool elukohta hääletanud valijate ümbrikud on ära saadetud.

Kui olete ekslikult sisestanud liiga suure valijate arvu (üle 10 000), kuvatakse teade:

54

9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemineHääletamistulemused valimisjaoskonnas tehakse kindlaks valimispäeva õhtul pärast kella 20.00. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimis-jaoskonnas on avalik, selle juures võivad viibida nii vaatlejad kui ka teised soovijad. Hääli loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte luge-mise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Hääletamiskasti de avamise juures peab olema üle poole komisjoni koosseisust.

Pärast hääletamise lõppu teeb jaoskonnakomisjon hääletamistulemused kindlaks alltoodud järjekorras.

Jaoskonnakomisjon:

1) teeb valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu (toimingu tegemist võib alustada enne kella 20.00) ja edastab selle Vaba-riigi Valimiskomisjonile; täidab VIS-is „Osavõtu” vormis lahtri „Valijate arv nimekirjas” ja salvestab selle; täidab hääletamistule-muste protokollis lahtri „A” („Valijate arv nimekirjas”) ja salvestab protokolli;

2) teeb kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märgete „E” ning „V” ja „hääletas kodus” alusel esialgse hääle-tamisest osavõtnute arvu ja edastab selle viivitamata maakonna valimiskomisjoni vahendusel (hiljemalt kell 20.20) Vabariigi Valimis-komisjonile, salvestades selle VIS-i;

3) esimees allkirjastab pärast hääletamise lõppu (kell 20.00) valijate nimekirjad;

4) loeb üle valijate poolt kasutatud rikutud sedelid ja kasutamata sedelid, kustutab kasutamata sedelid nurga äralõikamisega ja teeb kande hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”;

5) alustab häälte lugemist valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eesti s, see on pärast kella 20.00. Jaoskonnakomisjon võib alustada häälte lugemist hiljem, arvestusega, et häälte lugemine lõppeks ajaks, mil lõppeb hääletamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, see on kell 23.00.

Hääletamistulemusi ei või avaldada enne kella 23.00.

Kui maakonna valimiskomisjoni loal ei alustata häälte lugemist kohe pärast hääletamise lõppemist, suleb jaoskonnakomisjon valimispäeval jaoskonnas ja kodus hääletamisel kasutatud hääle-tamiskasti de avad vastavalt turvaplommide ja -kleebistega.

55

Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonna-komisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne kella 23.00 ei või häälte-lugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

6) kontrollib hääletamiskasti de plommide seisukorda, avab valimis-jaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskasti d (sh eelhääletamise kasti ja kodus hääletamiseks kasutatud kasti ) ning võrdleb kodus hääletamise kasti s olnud sedelite arvu kodus hääletanud valijate nimekirja antud allkirjade arvuga;

7) avab eelhääletamise kasti s olevad sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud;

8) lööb pitsati teise jäljendi väljaspool elukohta ja kodus hääletanud valijate hääletamissedelite välisküljele ja paneb need sedelid valimispäeval hääletanud valijate sedelite hulka;

9) sorteerib kõik hääletamissedelid erakondade ja kandidaati de kaupa;

10) teeb kindlaks:

a) hääletamisest osavõtnud valijate lõpliku arvu, s.o hääletamis- kasti des olnud hääletamissedelite arvu;

b) kehtetute hääletamissedelite arvu;

c) kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu.

11) vaatab üle kehtetud sedelid (vt p 9.3);

12) täidab hääletamistulemuste protokolli ja sisestab andmed VIS-i. Kui jaoskonnakomisjon ise VIS-i ei kasuta, edastab ta tulemused kõrgemalseisva valimiskomisjoni abil.

9.3. Kehtetu hääletamissedelKehtetu hääletamissedeli tuvastab komisjon. Eriarvamuste korral jõuab komisjon otsuseni hääletamise teel.

Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:

1) millel ei ole kahte jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendit;

2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;

3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud;

4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.

56

Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimis-numbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehti vaks.

Äralõigatud nurgaga hääletamissedelit ja sedelit, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohane, hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

57

10. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõtt edHääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:

1. Lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta (25052014).

2. Lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kella-aeg (näiteks 2215).

3. Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas seisuga 25. mai2014 kell 20.00.

4. Lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täit-mata hääletamissedelite arv.

5. Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääle-tanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel.

6. Lahtri „D” täidab ainult jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääleta-mist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate all-kirjade arvu alusel (vt p 8.1 loetelu p 6).

7. Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamis-sedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata.

8. Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata) hääletamissedelite arv.

9. Lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskasti s olevate hääletamissedelite arv.

10. Lahtrisse „H” kirjutatakse kehti vate hääletamissedelite arv.

11. Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv.

12. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv (vt p 8.3.1).

13. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv (vt p 8.3.1).

58

14. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nime-kirjas olevate vastavate märgete arvu alusel.

15. Lahtrisse „M” kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud elekt-rooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääle-tanute arv.

16. Lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamisteati se alusel.

17. Protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaati dele antud häälte summa. Üksikkandidaadile antud häälte arv kirjutatakse tema registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse. Üksikkandidaati dele antudhäälte summa kirjutatakse protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse.

18. Kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv.

19. Lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse kehti vate häälte koguarv.20. Protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”. Hääletamis-

tulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon proto-kollis olevate arvude õigsust järgmiselt:

1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga;2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga;3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa;4) lahtris „H” olev arv peab võrduma lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga;5) erakonna häälte arv peab olem a võrdne tema kandidaati dele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaati dele antud häälte summa õigsust;6) lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaati dele antud häälte summaga.

Kui kontrollsummad ei ole õiged, tuleb asjaolusid selgitada. Nii peaks lahtris „G” olev arv olema võrdne lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summaga. See võib aga erineda, kui mõni valija ei lasknud hääletamissedelit hääle-tamiskasti . VIS võimaldab sel juhul salvestada protokolli hoolimata arvude erinevusest.

Protokoll sisestatakse kohe VIS-i ja kinnitatakse ning prinditakse välja. Protokollile kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

59

Valimispäeval ei tohi maakonna valimiskomisjon lõpetada oma tööd enne, kui kõigi jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid on sises-tatud VIS-i ja kinnitatud.

10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

VIS-is täidetakse hääletamistulemuste protokoll nupu „Protokoll” alt.

1. Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas valimispäeval kella 20.00 seisuga.

2. Lahter „B” täidetakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arvuga, mis peab võrduma lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga.

3. Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääle-tanutele väljaantud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel.

4. Lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljas-pool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu alusel. Jaos-konnas, kus väljaspool elukohajärgset eelhääletamist ei toimu, on selle lahtri väärtus VIS-is automaatselt 0.

5. Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate poolt tagastatud rikutud hääletamis-sedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata.

6. Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata)hääletamissedelite arv.

7. Lahter „G” täidetakse süsteemi poolt automaatselt lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga.

60

8. Lahter „H” täidetakse süsteemi poolt automaatselt ning on võrdne erakondadele ja üksikkandidaati dele antud kehti vate häälte summaga (vastavalt protokolli sisestatud väärtustele).

9. Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv.

10. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv.

11. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv.

12. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nime-kirjas olevate vastavate märgete arvu alusel.

13. Lahter „M” täidetakse süsteemi poolt automaatselt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel.

14. Lahter „N” täidetakse süsteemi poolt automaatselt vastavalt Vabariigi Valimiskomisjonile edastatavale tühistusnimekirjas märgitud ning kinnitatud tühistatavate elektrooniliste häälte arvule.

Igale kandidaadile antud häälte arv sisestatakse tema registreerimisnumb-riga tähistatud lahtrisse. Kandidaadi registreerimisnumbri all olevale lahtrile klikkides ilmub nähtavale kandidaadi ees- ja perekonnanimi.

Protokolli lahtreid ei saa jätt a tühjaks. Kui lahtrisse sisestatavaid andmeid ei ole, tuleb lahtrisse märkida „0”.

#

61

Salvestage oma tööd regulaarselt!

Kui kõik lahtrid on täidetud ja Te olete veendunud, et protokoll on korrekt-ne ja valmis, asuge seda kinnitama, vajutades nuppu „Kinnita”. Kuvatakse hoiatus:

Kui mõni väli ei ole täidetud, muutub andmeteta väli punaseks ning kuvatakse veateade:

Kui kõik väljad on küll täidetud, kuid protokolli päises olevad numbrid ei vasta arvutuslikult ett eantud valemitele, kuvatakse teade:

Protokolli on võimalik kinnitada olenemata isikule jaoskonna tasemel omistatud rollist.

Peale protokolli kinnitamist kaob ära nupp „Kinnita”. Jaoskonnakomisjoni protokollis saab seejärel muudatusi teha ainult maakonna valimiskomisjon. Kinnitamise õnnestumisest annab märku ka jaoskonna numbri taha tekkiv kirje:

Hääletamistulemuste kinnitatud protokoll tuleb nupuga „Lae alla dokumen-dina” avada, trükkida ja allkirjastada.

VIS võimaldab trükkida ka jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste tühja protokolli, vaatest nupuga „Trüki tühi protokoll”.

62

11. Dokumenti de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastaminePärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:

1) hääletamiskasti des olnud kehti vad hääletamissedelid kandidaati de kaupa;

2) kehtetud hääletamissedelid;

3) valijatele välja andmata jäänud ja kustutatud hääletamissedelid;

4) arvestamata jäetud hääletamissedelid (valijate tagastatud ning tagastatud rikutud sedelid, samuti hääletamiskasti s olnud ära-lõigatud nurgaga sedelid).

Pakile kirjutatakse, millise valla või linna ja valimisjaoskonna hääletamisse-delid need on ning kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonna-komisjoni esimees.

Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskasti . Hääletamis-kasti valib komisjon vastavalt hääletamissedelite hulgale. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega.

Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile:

1) kõik hääletamissedelid;

2) valijate nimekirjad;

3) jaoskonnakomisjoni pitsati ja selle täitmise vahendid;

4) hääletamistulemuste protokolli;

5) kasutamata jäänud ümbrikud, turvaplommid ja -kleebised;

6) arvestamata jäetud hääletamissedelitega ümbrikud ja nende kohta koostatud akti ;

7) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused;

8) komisjonile esitatud avaldused;

9) hääletamiskasti d;

10) mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi;

11) akenjoonlauad.

Jaoskonnakomisjoni esimees annab dokumendid üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.

63

12. Hääletamistulemuste kindlaks-tegemine maakonna valimiskomisjonisJaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse ka valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel. Hääletamissedelite ülelugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval, 26. mail kell 10.00. Maakonna valimis-komisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva.

Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimis-komisjon kindlaks:

1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;

2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu (hääletamiskasti des olnud sedelite arvu);

4) kehtetute hääletamissedelite arvu;

5) kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu.

Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonna-komisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid ti nginud asjaolud. Lisas märgitakse ka maakonna valimiskomisjoni väljajagamata jäänud hääletamissedelite arv. Jaoskonnakomisjoni paberkandjal olevat protokolli ei muudeta (sinna võib erinevus/viga sisse jääda), kuid muudatused tehakse VIS-is jaoskonna protokollides (pärast muudatuste tegemist tuleb VIS-is protokoll kinnitada). Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimis-komisjon.

Hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormi-kohase protokolli. Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

Hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valimis-tulemused.

64

12.1. Maakonna valimiskomisjoni protseduurid VIS-is(vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Pärast häälte teistkordset ülelugemist maakonna valimiskomisjonis tuleb muudatuste korral viia need sisse jaoskonna hääletamistulemuste protokolli VIS-is ja see uuesti kinnitada (jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste protokolli vaate ekraanile ilmub märge „Protokoll kinnitatud ülemkomisjoni poolt”).

Jaoskonnakomisjoni paberkandjal allkirjastatud protokolli ei muudeta! Muudatused tuleb vormistada maakonna hääletamistulemuste protokolli lisana.

Kui kõik muudatused jaoskonna hääletamistulemuste protokollides on sisse viidud ja kinnitatud, tuleb maakonna hääletamistulemuste protokoll valikupuus vastava maakonna alt valides nupuga „Lae alla dokumendina” avada, välja trükkida ja allkirjastada.

„Tulemuste” rubriigis valiku „Hetkeseis” alt on maakonna valimiskomisjonil võimalik jälgida jaoskonnakomisjonide järgmisi tegevusi:

1) Protokoll, viimane salvestamine – kui hääletamistulemuste proto-koll on salvestatud, on lahtris kuupäev ja kellaaeg.

2) Protokoll, kinnitatud – kui hääletamistulemuste protokoll on kinni-tatud, on lahtris kuupäev ja kellaaeg.

3) Tühistamisnimekiri kinnitatud – kui tühistamisteati s on kinnitatud, on lahtris JAH.

4) Tühistatud e-hääli – kuvatakse jaoskonnakomisjoni sisestatud tühis-tamisele kuuluvate e-häälte arv.

5) E-hääletanute arv – kuvatakse elektrooniliselt hääletanud valijate arv.

65

13. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemineAlaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna Linna Valimiskomisjon.

Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab valimis-komisjon valimiste päeval, 25. mail pärast kella 20.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 23.00 ega võtt a kõnesolevasse ruumi kaasa sidevahendeid.

Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.

Valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesolevate juhiste punkti s 9.3 ett enähtut.

Valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesolevate juhiste peatükis 10 sätestatust. Protokolli pealdises on märgitud „Alaliselt välisriigis elavad valijad”.

Eelhääletamise tulemused sisestatakse koheselt VIS-i ja kinnitatakse.

Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 23.00.

66

14. Toimingud dokumenti dega maakonna valimiskomisjonisMaakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud täht-aja möödumist, kuid mitt e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates maakonna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide hääletamis-tulemuste protokollid, pitsati d, valijate nimekirjad, akenjoonlauad, turva-plommid ja -kleebised ning kasutamata ümbrikud Vabariigi Valimiskomis-jonile. Maakonna valimiskomisjon hoiab hääletamiskaste, mobiiltelefone ja nende SIM-kaarte.

Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib:1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoni-

liikmete eriarvamused;2) avaldused ja kaebused.

SEADUS

Euroopa Parlamendivalimise seadus

II

69

Euroopa Parlamendi valimise seadus1

Vastu võetud 18.12.2002 RT I 2003, 4, 22jõustumine 23.01.2003

1. peatükkÜLDSÄ TTED

§ 1. R eguleerimisala

Käesolev se adus reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete valimist Eesti s.

§ 2. Vali missüsteemi alused

(1) Eesti st valitakse k uus Euroopa Parlamendi liiget.

(2) Euroopa Parlamen di valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletam ine on salajane.

(3) Igal valijal on üks hääl.

(4) Valimistulemu sed tehakse kindlak s proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

§ 3. E uroopa Parlamendi valimiste toimumise aeg

(1) Euroopa Parl amendi liikmed valitakse viieks aastaks.

(2) Euroopa Parlamendi valimispäev jääb Euroopa Liidu Nõuk ogu poolt määratud ajavahemikku. Valim ispäev on pühapäev.

( 3) Euroopa Parlamendi valim ised kuulutab välja Vabariigi Presid ent oma otsusega vähemalt kolm kuud enne vali mispäeva.

1 Nõukogu direkti iv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutadaõigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direkti iviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29).

[RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

70

§ 4. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

( 1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste p äevaks saanud 18-aastaseks.

(2) Hääletamisõigus on Eesti kod akondsust mitt eomaval Euroop a Liidu kodanikul (edaspidi Euroo pa Liidu kodanik):

1) kes on valimispäevak s saanud 18-aastaseks;

2) kelle püsiv elukoht on Eesti s, see tähendab tema elukoha aadressi-andmed on kantud Eesti Rahvasti kuregi stris se (edaspidi ra hvasti ku-register);

3) kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.

( 3) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on:

1) valimisõiguse osas teovõimetuks tunnista tud;

2) kohtu po olt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

(4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane.

(5) Kandideerimisõigus on Euroopa Liidu kodanik ul:

1 ) kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane;

2) kelle püsiv elukoht on Eesti s, see tähendab tema elukoha aadressi-andmed on kant ud rahvasti kuregistrisse;

3) kellelt tema päritolurii gis ei ole kandidee rimisõigust ära v õetud.[RT I, 10. 01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

(6) Euroopa Parlamendi liikmeks ei või kandideerida:

1) isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud;

2) isik , kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vangla-karistust;

3) tegevväelane.[RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]

(7) Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideeridaainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

71

2. peatükkAGITATSIOON

§ 5. Va limisagitatsiooni piirang

(1) Akti ivne valimisagitats ioon on valimispäeval keelatud.

(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valij a sis eneb hääletami s-ruumi, on valimisagitatsioon keelatud .

(3) Akti ivse v alimisagitatsioon i ajaks loeta kse aega alates kandidaati de registreerimise viimasest päevast.[RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.20 05]

§ 51. Poliiti lise välireklaami keeld

Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või p rogrammi reklaamimine hoonel, rajati sel, ühistranspordivahendi või takso sise- võ i väliskülje l ning muu poliiti line välireklaam on akti ivse agitatsiooni ajal keelatud.[RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]

3. peatükkVALIMISRINGKOND JA -JAOSKONNAD

§ 6. ValimisringkondEuroopa Parlamendi valimis ed toimuvad ühes üleriigi lises valimisringkonnas.

§ 7. Valimisjaoskondade moodus tamine

(1) Hääletamise korraldamiseks m oodustatakse kohaliku omavalitsuse ük suse territooriumil valimi sjaoskonnad.

(2) Valimisjaoskonnad moodustab valla- või linn avalitsus oma määrusega, milles määratakse kindlaks:

1) valimisjaoskondade numeratsioon;2) valimisjaoskondade piirid;3) hääletamisruumide asukohad;4) vähemalt üks valimisjaoskond, kus v alijad saavad hää letada väljas-pool oma elukohajärgset jaoskonda (§ 40 l õige 2);5) va limisjaoskond, kus saavad hääletada valijad, kelle el ukoha andmed selles vallas või linnas on rahvasti kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.

72

(3) Valimisjaoskonnad on alalised. Euroop a Parlamendi valimiste l, Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine nendessamades valimisjao skondades, kui valla-või linnavalitsus ei määra teisiti , muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust võib va lla- või linna-valitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, erakorralistel juhtudel pärast nimetatud tähtpäeva. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsu s viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvasti kuregistri vastutavat töötlejat.

(5) Valla- või linnavalitsus avalikustab käesoleva paragrahvi lõike s 2 loetletudandmed enne valimisi.

(6) Maakonna valimiskomisjon avalik ustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed eelhääletamise algusele eelneval nädalal.

4. peatükkVALIMISKOMISJONID

§ 8. Valimiskomisjonide liigid

(1) Euroopa Parlamendi valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid:

1) Vabariigi Valimiskomisjon;

2) maakonna valimiskomisjo nid;

3) jaoskonnakomisjonid;

4) elektroonilise hääletamise komis jon.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Tallinnas ja Tart u linnas täidavad maakonna valimiskomis joni ülesandeid linna valimiskomisjo nid.

§ 9. Valimiskomisjoni volituste kestus

(1 ) Vabariigi Vali miskomisjoni, elektroonilise hä äletamise ko misjoni, maa-konna valimiskomisjon i ning Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni volitustekestus ja moodustamise kord nähakse ett e Ri igikogu valimise seaduses.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Jaoskonnakomisjon moodustatakse enne Eu roopa Parlamendi v alimisi.Jaoskonnakomisjoni volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamiseni.

73

§ 10. Valimiskomis joni liige

(1) Valimi skomisjoni liige võib olla isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 ko haselt ning kelle valimiskomisjoni liikme volitusi ei ole viimase viie aasta jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni ots usega lõpetatud. Jaoskonnakomisjoni lii ge peab valdama eesti keelt.

(2) Jaoskonnakomisjoni liikme suhtes kohaldatakse Riigikogu valimise seaduse § 11 lõigetes 2–4, 6 ja 9 ett enähtut.

(3) Valimiskomisjoni liikme vo litused peatuvad:

1) tema erakonna volitatud esindajaks asumisega;

2) tema üksikkandidaadi volitatu d esindajaks asumisega;

3) tema Euroopa Parlamendi liikmekandidaadik s registreerimiseks esita misega;

4) maakonna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.

(4) Valimiskomi sjoni liikme volitused ta astuvad:

1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti des 1 ja 2 ett enähtud juhtudel – valimistulemuste väljakuulutamise päevast;

2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti s 3 ett enähtud juhul – kandidaadi reg istreerimata jätmisele või kandideerimisest loobumisele järgnevast päevast või valimistulemuste väljakuulutamise päev ast, kui kandidaat ei osutu valituks.

(5) Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi p oolt ega vastu.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 11. Valimiskomisjoni töökorraldus

Valimi skomisjoni töö korraldatakse Riigikogu valimise seaduse §-s 12 ett e-nähtut järgides.

§ 12. Valimiskomisjoni abistamine

Valimiskomisjoni abistamine to imub Riigikogu valimise seaduse §-s 13 ett enähtut järgides.

§ 13. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus

(1) Vaba riigi Valimisko misjoni ülesanne on kindlaks teha üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, tagada Euroopa Parlamendi valim iste ühetaolisu s, juhendada teisi valimisk omisjone ja valvata nende tege vuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ü lesandeid.

74

(2 ) Vabarii gi Valim iskomisjonil o n õigus:

1) peatada või lõpetada ja oskonnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Euroopa Parlamendi valimise seadust, Vabariigi Val imis-komisjoni määrust või kõrge malseisva va limiskomisj oni juhist;2) teha ett ekirjutus m aakonna valimiskomisjoni, elektro onilise hääle-tamise komisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu või maakonna valimis-komisjoni otsuse puuduste kõrvaldamiseks;3) peatada maakonna valimiskomisjoni, ele ktroonilise hääl etamise komisjoni või jaoskonna komisjoni toimi ng või maakonna valimiskomisjoniotsuse kehti vus;4) tühistada maakonna valimiskomisjoni ot sus või tunnistada jaos-konnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni toiming seadusevastaseks ning teha jaoskonnakomis-jonile, elektroonilise hääletamise komisjonile või maakonna val imis-komisj onile ett ekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks;5) mitt e alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlus t ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroo-nilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuetele vastavalt;6) tühistada elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamise korral elektrooniliselt antud h ääled täies ulatuses või osaliselt;7) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisring-ko nnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas kehtetuks või tunnistada elektrooni lise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korra ldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

(3) Vabariigi Valimiskomisjon annab määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 4ett enähtud juhtu del. Vabariigi Valimiskomisjoni m äärusele kirjut ab alla esi-mees. Mää rus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates.

(4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega:

1) kandidaati de registreerimiseks esitamise ja registreerimise korra;2) kandidaati de registreerimise avalduse vor mi, kandidaati de nimekirja vormi, ka ndideerimisavalduse vormi ja kan didaadi ankeedi vormi;3) Euroopa Liidu kodaniku hääleõiguslikkusest teavitamise teati se vormi;4) valijate nimekirja vormi;5) välisriigis hääletamise korra;6) hääletamise korraldami se ning hää letamis- ja vali mistulemuste kind-lak stegemise korra;

75

7) hääletamissedeli vormi;

8) hääletamis- ja valimistulemuste protokollide vormid;

9) vaatleja staa tuse;

10) valimiste korraldamiseks eralda tud raha kasutamise korra.

(5) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahenda-miseks võtab Vabariigi Valimiskomisjo n vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.

(6) Vabariigi Valimiskomisjoni määrus, otsus ja juhis on maak onna valimis-komisjonile, elektroonilise hääletamise kom isjonile ning jaoskonna-komisjonile kohustuslikud.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 14. Maakonna valimiskomisjoni pädevus

(1) Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha maakonna hääle-tamistulemused, juhendada jaoskonnakomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Maakonna valimiskomisjonil on õigus:

1) peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Euroopa Parlamendi valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist;

2) teha ett epanek Vabariigi Valimiskomisjonile Euroopa Parlamendi valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist rikkunud jaoskonnakomisjoni liikme volituste lõpetamiseks;

3) teha ettekirjutus jaoskonnakomisjoni toimingu puuduste kõrval-damiseks;

4) peatada jaoskonnakomisjoni toiming;

5) tunnistada jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks;

6) teha Vabariigi Valimiskomisjonile ett epanek tunnistada hääletamis-tulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaos-konnas kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.

(3) Maakonna valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahenda-miseks võtab maakonna valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.

(4) Maakonna valimiskomisjoni otsus ja juhis on jaoskonnakomisjonile kohustuslikud.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

76

§ 141. Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus

Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus sätestatakse Riigikogu valimise seaduse §-s 172.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 15. Jaoskonnakomisjoni moodustamine

(1) Jaoskonnakomisjonil on kuni üheksa liiget.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) nimetab oma otsu-sega valla- või linnasekretäri ett epanekul ning poliiti lise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva.

(3) Pooled jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad.

(4) Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikme-kandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva.

(5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek.

(6) Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaati de arv on väiksem, kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ett epanekul.

(7) Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks.

(8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ett epanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ett enähtut järgides ka vähemalt kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud.

(9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast.

(10) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 16. Jaoskonnakomisjoni pädevus

Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlakshääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

77

5. peatükkVALIJATE ARVESTUS

§ 17. Valijate arvestuse pidamine(1) Valijate arvestust peetakse rahvasti kuregistris.

(2) Rahvasti kuregistri pidamise korra näeb ett e seadus.

(3) Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvasti kuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel:

1) ees- ja perekonnanimi;2) sünniaeg;3) isikukood;4) kodakondsuse andmed;5) teovõimetuks tunnistamise andmed;6) elukoha andmed.

§ 18. Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest Euroopa Parlamendi valimistel(1) Rahvasti kuregistri vastutav töötleja korraldab teati se koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtt a, hiljemalt 70. päeval enne valimispäeva.

(2) Teati sele kantakse:

1) valija ees- ja perekonnanimi;2) valija sünniaeg;3) elukoha aadress;4) teave valija hääletamis- ja kandideerimisõiguslikkuse kohta;5) teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta.

§ 19. Valijakaart(1) Rahvasti kuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Valijakaarti ei saadeta valijale, kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvasti kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.

(2) Valijakaardile kantakse:

1) valija ees- ja perekonnanimi;

2) valija sünniaasta;

78

3) valija elukoha aadress;4) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse;5) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval.

(3) Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks.Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast.

§ 20. Valijate nimekiri(1) Rahvasti kuregistri vastutav töötleja korraldab rahvasti kuregistri and-mete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonile kätt etoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edasta-takse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 ett enähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nime-kirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punk-ti des 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päevatehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.

(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut:

1) kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust;2) kes Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva haldusasutuse teati se kohaselt on soovinud kasutada oma hääletamisõigust teises Euroopa Liidu liikmes-riigis;3) kes on Euroopa Liidu kodanik ja ei ole esitanud taotlust valijate nime-kirja kandmiseks või on esitanud taotluse nimekirjast väljaarvamise kohta.

(4) Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille terri-tooriumil asub tema rahvasti kuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvasti kuregistrisse vallavõi linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.

79

(5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) elukoha aadress.

(6) Valijad kantakse valijate nimekirja perekonnanimede tähesti kulises järjekorras.

(7) Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise hääletamise komisjoni esimees.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(8) [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 21. Toimingud Euroopa Liidu kodaniku valijate nimekirja kandmiseks

(1) Euroopa Liidu kodanik, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtt a ja kes soovib seda õigust kasutada, esitab hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva rahvasti kuregistri vastutavale töötlejale taotluse valijate nimekirja kandmiseks. Taotlusele lisab isik isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia.

(2) Taotluses isik:

1) märgib oma kodakondsuse;

2) märgib elukoha aadressi Eesti s;

3) märgib andmete olemasolul oma päritoluriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud;

4) kinnitab, et ta soovib kasutada oma hääletamisõigust ainult Eesti s;

5) kinnitab, et temalt ei ole päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud.

(3) Rahvasti kuregistri vastutav töötleja kannab isiku valijate nimekirja käes-oleva seaduse §-s 20 ett enähtud korras ja teavitab sellest isiku päritoluriigi pädevat haldusasutust, samuti teavitab isikut valijate nimekirja kandmisest või kandmata jätmisest.

(4) Järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kantakse isik, kes on käesoleva paragrahvi sätete kohaselt valijate nimekirja kantud, valijate nimekirja ilma, et oleks vaja taotlust uuesti esitada, kui tal on:

1) vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtt a;

80

2) kogu valimistevahelise aja vältel olnud Eesti s püsiv, rahvasti kuregist-risse kantud elukoht.

§ 22. Valijate nimekirjaga tutvumise piirangud

(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korralselleks vajalikus ulatuses t utvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.

§ 23. Valijate nimekirja kantud a ndmete õigsuse kontrollimine ja vea par andamine

(1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

(2) Valla- või linnasekret är vaatab avalduse koos valijate nimekirja koosta-j aga viivitamata läbi, vastab avaldajale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast, ning te avitab avalduse läbiv aatamise tulemustest jaoskonnak omisjoni.

(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linn a-sekretäri teati se alusel.

(4) Kui jaoskonnakomis jonile esitatud dokumenti dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib selle par andada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile.

§ 24. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine

(1) Va lijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:

1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nime-k irjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õig us hääletamisest osa võtt a;

2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääleta-misest osa võtt a;

3) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kes Euroopa Liidu t eise liikmesriigi pädeva haldusasutuse teati se kohaselt on ka ntud selle riigi valijate nimekirja või reg istrisse.

(2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvasti kuregistrissekandmis eks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muut-miseks avalduse valla- või lin nasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule vii vitama ta.

81

(3) Kui isik kantakse rahvasti kuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluse ks olevaid registriandmeid sell iselt, et see toob kaasa isiku k andmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaos-konnakomisjoni viivitamata.

(4) Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linna-sekretäri te ati se alusel.

(5) Kui valla- v õi linnasekretär jätab käesoleva pa ragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingupeale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretäri le, kes edast ab selle 24 tunni jooksul asuko hajärgsele h alduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.

(6) H alduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme töö-päeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevas t.

(7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest:

1) jätt a kaebus rahuldamata;

2) kaebu s rahuldada ning teha valla- v õi linnasekret ärile ett ekirjutus kor raldada isik u andmete kand mine rahvasti kuregistrisse või muuta v alijate arves tuse aluseks olevaid registriandmeid.

(8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse i siku andmed viivitamata rahvasti kuregistrisse või muudetakse tema andmei d ning see tehakse jaos-konnako misjonile viivitamata teatavaks.

(9) Kui Eu roopa Lii du kodani k kust utatakse valijate nimekirjast, teavitab rah-vasti kuregistri vastutav töötleja sellest p äritoluriigi pädevat haldusasutust.

6. peatükkKANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE

§ 25. Erakond

(1) Euroopa Parlamendi valimistel võib osaleda erakond, kes on mitt e-tulund usühingute j a sihtasutuste registri s kandidaati de registreerimisek s esitamise viimasel päeval.

(2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011]

(3) Erakond osaleb Euroo pa Parlamendi valimistel oma nime all.

82

( 4) Erakond esitab kandidaati de registreerimiseks esitamisel Vabariigi Valimi skomisjonile kirjaliku teati se, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite n umbrid. Teati sele kirjutab alla mitt etulundusühingut e seaduse või erakonna põhikirja kohaselt era-konda esindama õig ustatud isik.[ RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01 .01.2011]

(5) Erakond võib volitad a ennast esindama kuni kaks i sikut.

(6) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011]

§ 26. Üksikkand idaat

Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseksvajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõigusli k isik. Teise isiku v õib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning tema registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kell el on hääle-tamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.

§ 27. Kandideerimisdokumendid

(1) Kandideerimisdokumendid on:

1) kandideerimisavaldus;

2) kandidaadi ankeet.

(2) Kandideerimisava lduses isik:

1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksik-kandidaadina;

2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi liikme-kandidaadile esitatud nõuetele;

3) kinnitab, et ta ei kandideeri Euroopa Parlamendi liikmeks mõnes teises Euroop a Liidu liikmesriigis.

(21) Euroopa Liidu kodanik kinnitab kandideerimisavalduses, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud. [RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

(3) Kandidaadi ankeedis tuleb esitada järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) erakondlik kuuluvus;

4) elukoha aadress;

5) sidevahendite numbrid.

(4) Euroopa Liidu kodanik peab kandidaadi ankeedis täiendavalt esitama:

83

1) kodakondsuse andmed;

11) sünniaeg ja -koht;[RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

12) viimane elukoha aadress päritoluliikmesriigis;[RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

2) andmed päritoluriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisring-konna kohta, mi lle valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud.

(5) Kandidaadi ankeedis võib esitada järgm ised andmed:

1) sünnikoht;

2) haridus ja eriala ning õppeasutuse nimetus ja lõpetamise aeg;

3) te aduskraad;

4) töökoht;

5) amet.

(6) [Kehtetu - RT I, 10.01.20 14, 1 - jõust. 20.01.2014]

(7) Vabariigi Valimiskomi sjon ei avalda kandidaadi isikukoodi, elu koha aadressi ega sidevahendite numbreid.

(8) Kandidaat kasutab ka ndideerimise l oma nimena üksnes ees- ja pere-konnanime.

(9) Euro opa Liidu kodaniku kandideerimisavalduse esitamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata päritoluriigi pädevat haldusasutust, kellelt Vabariigi Valimiskomisjon saab teavet isiku kandideerimisõiguse olemasolu kohta päritoluliikmesriigis. [RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.0 1.2014]

§ 28. Kandidaati de nimekiri

(1) Erakond koo stab kandidaati de nimekirja.

(2) Kandidaati de nimekirjas võib olla kuni 12 kandidaati .

(3) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaati de nimekirjas. Kandidaati de nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registree-rimiseks esitatud isik või teise Eesti s registreeritud er akonna liige.

(4) Erakond võib registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaati de nime-kirja.

(5) Kandidaati de järjestuse nimekirjas määrab erakond.

(6) Kandidaati de nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõ ik volitatud esindajad.

84

§ 29. Kandidaati de reg istreerimiseks esitamine

(1) Kandidaati de registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimis-päeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud teati se esitamist.

(2) Kandidaati de registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 1 8.00.

(3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond Vabariigi Valimis-komisjonile:

1) kandidaati de registreerimis e avalduse;

2) kandidaati de nimekirja;

3) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;

4) iga kandidaadi kandideerimisdokumendid (§ 27 lõiked 1 ja 6).

(4) Üksikkandidaat esitab Vabariigi Valimiskomisjonile:

1) kandidaadi registreerimise avalduse;

2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;

3) kandid eerimisdokumendid (§ 27 lõiked 1 ja 6).

(5) Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaati de regist reerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa, mille suurus on Vabarii gi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreeri-miseks esitatud isiku kohta.

§ 30. Dokumenti de vastuvõtmine j a tagastam ine

(1) Vabariigi Valimiskomisjon peab kandidaati de registreerimiseks esitamise kohta arvestus t.

(2) Kandidaati de registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise doku mendid ann ab üle üksik-kandidaat või tema volita tud esindaja.

(3) Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente,esitat ud dokumenti des on vigu, neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Val imiskomisjoni kehtestatud vormi kohased, teeb dokumenti de vastuvõtja dokumenti de esitajale ett epaneku esitada nõutavad dokumen-did või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead. Kõik esitatud dok umendid tagastatakse.

(4) Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaati de registreerimise dokumenti des teha muudatusi, ta gastab Vabariigi Valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordsel t esitatuks.

85

(5) Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaati de nim ekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab Vabariigi Valimiskomisjon talle kandideerimisdokumendid ja teavitab sellest er akonna või üksikkandidaadivolitatud esindajat. Erakond kandidaati de registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea.

(6) Ku i erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning s elgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumenti des on andmeid puudu või et nad ei ole Vabariigi Val imiskomis joni kehtestatud vormi kohased või esit atud dokumenti des on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, v õetakse dokumendid vastu. Dokumenti de vastuvõtja teeb dokumenti de esitajaleettepaneku esitad a puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.0 0.

§ 31. Kandidaati de registreerimine

(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esita-mise järjekor ras pärast kandidaati de registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.

(2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid alga-vad 101-st ja need antakse kandidaati dele erakondade nimekirjade kaupa.Üksikkandidaati dele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaati dele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaati de vahel selgitatakse liisu heitmisega.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(3) Kui käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei tee erakond või üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjoni nõutud toiminguid, jätab valimiskomisjon registreerimata:

1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puuduvad käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti s 1, 2 või 3 nimetatud dokumendid, neis on vigu või need ei ole vormikohased;

2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu, kelle dokumen-ti des on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased.

(4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjonvastu põhistatud otsuse.

86

(5) Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui:

1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist;

2) kandidaat sureb;

3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ett enähtud nõuetele.

(6) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ett enähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata.

(7) Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 32. Kandidaati de koondnimekiri

(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab pärast kandidaati de registreerimist kandidaati de koondnimekirja.

(2) Kandidaati de koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade nime-kirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Nimekirja ett e märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse kandidaati de koondnimekirja pärast erakondade nimekirju registreerimisnumbrite järje-korras.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(3) Kandidaati de koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui kandideerib mitu samanimelist kandi-daati , märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(4) Vabariigi Valimiskomisjon teavitab kõigist kandidaati de koondnimekirja parandustest ja muudatustest valimiskomisjone, välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid, kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaati de koondnimekirja. Kandidaati de koondnimekirja ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 321. Eesti kodaniku kandideerimisõiguse tõendamine Euroopa Liidu liikmesriigis kandideerimisel

Vabariigi Valimiskomisjon edastab elukohajärgsele pädevale haldusasutu-sele viie tööpäeva jooksul alates kohase teati se kätt esaamisest andmed

87

vastavalt nõukogu direkti ivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida EuroopaParlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direkti iviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29), arti kli 6 lõikele 1.[RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

7. peatükkHÄÄLETAMISE KORD

§ 33. Hääletamisruum

(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääleta-mise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.

(2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääle-tamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljas-pool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elu-kohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud kandidaati de koondnimekiri.

(3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamis-ruumis viibivatele isikutele.

§ 34. Hääletamiskabiin

(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on kandidaati de koondnimekiri.

§ 35. Hääletamiskast

(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel.

(2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

(3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääleta-mise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava.

88

§ 36. Hääletamissedel

(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.

(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kätt etoimetamise.

(3) Pärast hääletamissedelite kätt esaamist paneb jaoskonnakomisjon sede-litele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.

§ 37. Hääletamise aeg(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.

(2) Eelhääletamine toimub:

1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maa-konna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elekt-rooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.

(3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ett enähtud juhtudel valimispäeval.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 38. Hääletamine(1) Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–44 ja 46 ning 71. ja 8. peatükis ett enähtud juhtudel.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja.

(3) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.

(4) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandi-daadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(5) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõtt u ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juures-olekul teha teine valija, kuid mitt e Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.

89

(6) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.

(7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamis-sedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

(8) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõtt u ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul.

§ 39. Eelhääletamine

(1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 38 ett enähtud korras.

(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eel-hääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.

(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nime-kirja hääletamise kuupäeva.

(5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääle-tamise päevadel ja järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

§ 40. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused

(1) Valijal on eelhääletamise päevadel (§ 37 lõige 2) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomis-joni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas.

(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punkti s 2 ett enähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- või linna-valitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab lisaks eelhääleta-misele hääletamist ainult valija asukohas (§ 42) või ainult kinnipidamiskohas (§ 44).

(3) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju Maakonna Valimis-komisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punkti s 1 ett e-nähtud päevadel. Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna

90

linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 41. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis

(1) Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja.

(2) Jaoskonnakom isjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümb-rikku. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elu-kohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

(3) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 38 lõigetes 3–6 ett enähtut järgi des.

(4) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjo ni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valija elukoha a adressi. Ümbriku laseb valija väljaspool el ukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ett enähtud hääletamiskasti .

§ 42. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine valija asukohas

(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõtt u ei saa h ääletada valimis-jaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase p äeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääl etamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kä esoleva seaduse § 40 lõikes 2 ett enähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisj on registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vasta-vale jaoskonnakomisjonile.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Hääletamist korralda vad vähemal t kaks jaoskonnakomisjoni liiget käes-oleva seaduse § 38 lõigetes 4–6 ning § 41 lõigetes 1, 2 ja 4 ett enähtut järgides.

§ 43. Elektrooniline hääletamine

[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

91

§ 44. Hääletamine kinnipidamiskohas

(1) Kinnipidamiskohas korr aldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punkti s 2 ett enähtud päevadel.

(2) Kinnipidamiskoha administratsioo n esitab taotluse hääleta mise korra l-damiseks kä esoleva sead use § 40 lõikes 2 ett enähtud jaoskonnakomisjonile.

(3) H ääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käes-oleva seaduse § 38 lõige tes 4–6 ning § 41 lõigetes 1, 2 ja 4 ett enähtut järgides.

(4) Hääletamistul emuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas eelhääle tanud valijate hääli käe soleva seaduse §-s 47 ett enähtut järgides.[RT I 2004, 6, 32 - jõust. 14.02.2004]

§ 45. Kodus hääletamine

(1) Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõtt u ei saa hääletada hä äletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.

(2) Kodus hääletamise korraldamiseks esi tab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00 -nikirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon regi streerib. Kui taotlus esita-takse valla- või linnavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab asja-omasele jaoskonnakomisjonile.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(21) Valija võib es itada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukoha-järgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib t aotluse.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(22) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:

1) valija nime;

2) val ija isikukoodi;

3) valija aadressi;

4) valija sidevahendi numbrit;

5) kodus hääletamise põhjust.[RT I, 01.11.2012 , 1 - jõust. 11.11.2012]

(23) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata j ätmise asjaoludest selle esitajat.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1, 2, 4–6 ja 8 ett enähtut järgides.

92

(4) Kodus hääletav valija annab hääletamissed eli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirj a.

§ 46. Välisriigis elava valija hääletamine Eesti s

(1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ett e-nähtud korras, võib hä äletada eelhääletamise ajal k äesoleva seaduse § 40 lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 ett enähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11. 2012]

(2) Hääletamisse deli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumen di ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedel i ja kaks ümb-rikku. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elu-kohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

(4) Vali ja täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 38 lõigetes 3–6 ett enähtut järgides.

(5) Va lija paneb sede li ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrik ule kirjutab va lija või jaoskonna komisjoni li ige valija nime, isikukood i ja elukoha aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elu- kohajärgset valimisjaoskonda hääletavat e valijate sedelitele ett enähtud hääletamis kasti .

(6) Käesolev a paragrahvi lõikes 1 ett enähtud korras antud hääli arvestataks e hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 54 lõigetes 2–6 ett enähtut jär gides.

§ 47. Eelhääletamise ajal välja spool elukohajärgset valimisjaoskonda ant ud häälte arvestamine(1) Jaos konnakomisjon pakib väljaspool elukohaj ärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maa kondade kaupa, Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastab need oma asukohajärgsele maa-konna valimiskomisjonile.

(2) Maakonna valimiskomisjon e dastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nime-tatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariig i Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljema lt teisel päeval en ne valimispäeva.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ett enähtud k orras teistel t maakonna valimis komisjonidelt s aadud hääletam issedelitega ümbrikud edastab maa-

93

konna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

(4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3ett enähtud korra s, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrol limise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(5) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna v alijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu k orda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamisse deliga ümbrikud arvestamata.

(6) Kui valija on hääletanud ühe korra, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta.

(7) Pärast käesol eva paragrahvi lõigetes 4–6 ett enähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välim ised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamis-sedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti .[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 471. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine

[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

71. peatükkELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 472. Elektroonilise hääletamis e korraldamine

Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punkti s 3 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

94

8. peatükkHÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS§ 48. Hääletamise ett evalmistamine(1) Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajuti selt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.

(2) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viimaau konsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Selli-sel juhul teeb käesolevas peatü kis ett enähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus.[RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07. 2009]

(3) Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ett enähtud juhul korraldab hääletamist au-konsul või tema määratud isik. Hääleta mise korraldajaks peab olema isik, kellel on hä äletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

(4) Rahvasti kuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alali selt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele. Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;2) isikukood;3) elukoha aadressiandmed, kui need on teada.

(5) Kui välis riigis alaliselt elava või seal ajuti selt viibiva valija aadress on teada, saadab välisesindus talle valijakaardi kirja teel või elektronposti ga hiljemalt 85. päeval enne vali mispäeva.

(6) Valijakaardile kantakse:

1) valija ees- ja pereko nnanimi;2) valija sünniaeg;3) valija aadress;4) välisesinduse aadress;5) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, k irja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord;6) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev;7) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev;8) välisesinduses hääletamise aeg; 9) elektroonilise hääletamise aeg.

[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

95

§ 49. Hääletamistaotluste esitamine

(1) Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välis-esindust ei ole, saadab valija taotluse l ähimale Eesti välisesindusele.

(2) Valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja:

1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumend i isikuandmete lehekülje koopia;

2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.

(3) Valija, keda ei ole alaliselt välisriigis elavate val ijate nimekirjas:

1) lisab ta otlusele koopiad dokumenti dest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva se aduse § 4 lõike 1 kohaselt;

2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi;

3) märgib, kus oli tem a viimane elukoht Eesti s (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eesti s elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eesti s.

(4) Ajuti selt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva parag-rahvi lõike 2 punkti des 1 ja 2 ett enähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eesti s.

(5) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva.[RT I 2006, 30 , 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 50. Valimisdo kumenti de saatmine valijale

Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõue-tele, saadab välisesindus esimesel võimalusel:

1) hääletamis sedeli;

2) kandidaati de koondnimekirja;

3) kaks ümbrikku.

§ 51. Kirja teel hääletamin e

(1) Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ett enähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime ja isikukoodi. Ajuti selt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eesti s. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele.

96

(2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud hiljemalt välisesinduse määratud päevaks, mis peab olema mää-ratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomis-jonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

(3) Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edas-tab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega, et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

(4) Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija.

§ 52. Elektrooniline hääletamine välisriigis

[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 53. Hääletamine välisesinduses

(1) Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ett enähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamis-sedelit välisesindusele § 51 lõikes 2 ett enähtud tähtpäevaks, võib ta hääle-tada välisesinduses viimase määratud ajal.

(2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva.

(3) Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ett e-nähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääle-tamist korraldav isik valija nime ja isikukoodi. Ajuti selt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eesti s.

(4) Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja.

§ 54. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlaks-tegemisel

(1) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamis-tulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomis-jonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

(2) Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbri-kud, kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon, kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eesti s hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja.

(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud

97

arvestamata. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääleta-missedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Kui valija on hääleta-nud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.

(4) Vabariigi Valimiskomisjon määrab maakonna valimiskomisjoni, kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate valijate hääletamistulemused.

(5) Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud valimiskomisjo-nile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.

(6) Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimispäeval hääletamis-tulemuste kindlakstegemiseks.

(7) Ajuti selt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval, kus sedeleid arvestatakse hääle-tamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetes 4–7 ett enähtule.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 55. Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigi-lippu kandval laeval

(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääleta-mise korraldamiseks.

(2) Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses ett e-nähtut järgides. Valija hääletab laeval käesoleva seaduse § 38 lõigetes 3–6 ja § 41 lõikes 4 ett enähtut järgides. Laeval antud hääled arvestatakse hää-letamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1 ja 7 ett enähtut järgides.

98

9. peatükkHÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

§ 56. Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg

Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eesti s. Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 57. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis

(1) Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava.

(2) Enne hääletamiskasti de avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

(3) Enne hääletamiskasti de avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nime-kirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooni-liselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.

(4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisu-korda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koos-seisust.

(5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonna-komisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääleta-nute hääletamissedelite hulka.

(6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamis-sedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega hääle-tamisruumis hääletanute sedelite hulka.

(7) Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskasti des olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaati dele ja erakonda-dele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

99

(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:

1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;

2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;

[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või;

4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.

(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimis-numbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehti vaks.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(10) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.

(11) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehti vad sede-lid kandidaati de kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, vali-jatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(12) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokol-lid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile.

(13) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

§ 58. Hääletamistulemuste kindlakstegemine alaliselt välisriigis elavate valijate osas

(1) Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel määratud maakonna valimiskomisjon käes-oleva seaduse §-s 56 ett enähtud ajal. Ümbrike avamise juures peab viibimavähemalt kolm maakonna valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sise-mised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.

100

(3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 8 ja 9 ett enähtut.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(4) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstege-miste kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.

(5) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused tehakse kind-laks avalikult, arvestades käesoleva seaduse § 57 lõikes 13 ett enähtud piiranguid.

§ 59. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis

(1) Jaos konnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskasti des olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelit e arvu, ning kandidaati dele ja erakon-dadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(2) Kui hääletamissede lite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonna-komisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid ti ng inud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse ma akonna valimiskomisjon.

(3) Maakonna, Tallinn a ja Tartu linna hääle tamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esi-mees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaa eg.

(4) Hääletamistule mused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

§ 591. Elektrooniliselt antud häälte lugemi ne

(1) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonili se hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00.

(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemal t pool elektroonilise hää-letamise komisjoni ning Vabarii gi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjonide esimehed või aseesimehed.

101

(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist:

1) tühistab elektroonilise hääletamise komi sjon Riigikogu valimise sea-duse § 487 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teati se alusel elektroonilised hääled, mis on hääletamissedeli ga hääletamisel muudetud;2) eraldab elektroonilise hääletamise komisjon lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmet est.

(4) Vabariigi Valimiskomisjo n avab elektroonilised hääled Riigikogu valimise seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud häälte avamise võtmega.

(5) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks:

1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;2) kehte tute elektrooniliste häälte arvu;3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti s 1 sätestatud korr as tühistatud elektrooniliste häälte arvu;4) kandidaati dele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.

(6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.

(7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik käesoleva seaduse § 57 lõikes 13 sätestatud piiranguid arvestades. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma elektroonilise hää letamise komisjoni liikmete suulisi korr aldusi.

(8) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused.

(9) Elektroonilise hääletamise komisjon sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.[RT I, 01 .11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 60. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Va limiskomisjonis(1) Kõigilt maakonna valimiskomisjoni delt l aekunud maakonna ning alali-selt välisriigis elavate valijate hääl etamistulemuste protokolli ning elek t-rooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel t eeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud v alijate arvu, hää-letamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedeli te arvu ning kandidaati dele ja erakondadele antud h äälte arvu.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon proto-kolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koos tamise kuupäev ja kellaaeg .

102

(3) Hääletamistulemuste kindlak stegemine Vabariigi Valimiskomisjonis o n avalik.

§ 61. V alimistulemus te kindl akstegemine

(1) Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagaja te meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat , kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrd-sed, saab mandaadi erakond või üksikkand idaat, kes paiknes kandidaati de koondnimekirjas tagapool.

(2) Erakonna nim ekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaad ile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ett epoole kandid aat, kes oli erakonna poolt esit atud nimekirjas e espool. Erak onna ümberreastat ud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(3) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.

(4) Kui erakonna nimekirjas oleva kandidaadi registreerimise otsus tühis-tatakse (§ 31 lõige 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääl ed, kes sureb pärast eel-hääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

(5) Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjo n protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koosta-mise kuupäev ja kel laaeg.

(6) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

10. peatükkVALIMISTE KULUD

§ 62. Val imiste korraldami se kulud

(1) Euroopa Parlamendi valimiste ett evalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riig ieelarvest.

(2) Vabariigi Valimisko misjon koostab valimiskulude eelarve projekti .

103

(3) Vabariigi Valimiskomisjon otsustab eelarve kulude jaotuse, lähtudes riigieelarves määratud eraldiste suurusest.

(4) Valijate arvestusega (5. peat ükk) seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ett enähtud rahast.

§ 63. Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise ar uanne

[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 64. Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid

[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 65. Valimiskampaania kulud

[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]

11. peatükkKAEBUSED

§ 66. Kaebuse mõiste

Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimis komisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni o tsus või tunnistada seadusevasta seks valimiskomisjoni toiming.

§ 67. Nõuded kaebusele

(1) Kaebus vor mistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:

1) selle organi nimi, kellele kaebus esitatakse;

2) kaebuse esitaja nimi, posti aadress ja sidevahendite numbrid;

3) andmed vaidl ustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus;

4) selgelt väljendatud taotlus;

5) ka ebuse põhistus;

6) kuupäev.

(2) Kaebusele kirjutab alla selle e sitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.

(3) Kui kaebus e i vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ett enähtud nõue-tele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-des 6 8 ja 69 ett enähtud korda rikkudes, võib organ, kellele kaebus esitati , jätt a selle läbi vaatamata ning tagastada kaebuse selle esitajale.

104

§ 68. Jaoskon nakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord

(1) Kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutaks e tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile.

(2) Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ett en ähtud toimingu tegemisest.

(3) Maakonna v alimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Maakonna valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivita mata.

(4) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Maakonna valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja j a koha.

(5) Maakonna valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:

1) jätt a kaebus rahuldamata;

2) kaebus rahuldada;

3) kaebus rahuldada osaliselt.

(6) Kui maakonna valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 loetletud toiminguid.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 69. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu või elektroonilise hääletamise ko misjoni toimingu peale kaeb use esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord

(1) Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni o tsuse või toi-minguga või elektroonilise häälet amise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Is ik, kelle jaosko nnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse jätti s maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitada Vabariigi Val imiskomisjonile.

(2) Kaebus esitatakse vaidlustatava otsuse või toimingu te inud või vaidlus-tatud toimingu peale esitatud kaebuse läbi vaadanud maakonna valimis-komisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 ett enähtud otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Maakonna valimiskomisjon edastab kaebuse omapoolse kirjaliku selgitusega viivitamata Vabariigi Va limis-komisjonile.

(3) Ka ebus elektroonilise hää letamise kom isjoni toimin gu peale esitatak seVabariigi Valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 ett enähtud toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul.

105

(4) Vabar iigi Valimiskomisj on peab kaebuse läbi vaatama ja se lle suhtes otsus e tegema kolme tööp äeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsus e kaebuse esitajale viivit amata.

(5) Kaebus vaada takse läbi avalikul t. Vabariigi Valimiskomisjon teatab kaebuse esitaja le kaebuse läbiva atamise aja ja koha.

(6) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:

1) jätt a kaebus rahuldamat a;2) kaebus rahuldada;3) kaebus rahuldada osaliselt.

(7) Kui Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsust ada teha käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud toiminguid.[ RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11 .2012]

§ 70. Vabariigi Valimiskomisj oni otsuse ja toimingu peale kaebuse esitamine(1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskon nakomisjoni või elektroonilise hää-letamise komisjoni toimingu ga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ett enähtud korras kaebuse Riigikohtule.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

(2) Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vab ariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esita-takse Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul.

§ 71. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine(1) Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimis-jaoskonna või valimisringkonna või maakonna või Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maa-konnas, Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine.

(11) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval käesoleva seaduse §-s 38 või 45 ett enähtud korras.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

(2) Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 39–44, 46 ning 71. ja 8. peatükis ett enähtut ei kohaldata.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

106

111. peatükkVASTUTUS[RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]

§ 711. Poliiti lisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine

(1) Poliiti lise välireklaami avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

(3) Poliiti lisele välireklaamile kehtestatud nõuete täitmata jätmise või keh-testatud piirangutest üleastumise eest vastutavad reklaami avalikustajatena käesolevas seaduses sätestatud korras:

1) reklaami tellija, kui tema tellitud reklaam rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid, välja arvatud käesoleva lõike punkti des 2 ja 4 sätestatud juhtudel;

2) reklaami vahendaja või tootja, kui tema tegevus rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid;

3) reklaami avalik esitaja, üldsusele näitaja või üldsusele ülekandja, kui tema tegevus rikub käesoleva seadusega reklaami avalikustamisele kehtestatud piiranguid;

4) käesoleva lõike punkti des 1–3 nimetatud reklaami avalikustajad solidaarselt, kui nende tegevus rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid ning nende eraldi vastutust ei ole võimalik tuvastada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadusti ku üldosa ja väärteomenetluse seadusti ku sätt eid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.[RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteoasju arutab maa- või linnakohus.[RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]

§ 712. Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine

(1) Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

107

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteole kohaldatakse karis-tusseadusti ku üldosa ja väärteomenetluse seadusti ku sätt eid.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.[RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]

12. peatükkLÕPPSÄTTED

§ 72. Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine

(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 71 ett enähtud juhul on hääletamistulemused tunnistatud kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon uue Euroopa Parla-mendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.

(3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avalda-misele järgneval päeval. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Euroopa Parlamendile.

(4) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on mõnes käesoleva seaduse § 75 punkti s 2, 4, 5, 7 või 8 loetletud ameti s, peab kümne päeva jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast, teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta on nõus Euroopa Parlamendi töös osalema või soovib jätkata oma senises ameti s ja man-daadist loobuda. Euroopa Parlamendi töös osalemisega nõustumise korral peab valituks osutunud kandidaat esitama Vabariigi Valimiskomisjonile ka ärakirja senisest ameti st tagasiastumise avaldusest.

(5) Kui valituks osutunud kandidaat Euroopa Parlamendi mandaadist loo-bub, asub tema asemele asendusliige. Valituks osutunud kandidaadi asen-damine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.

108

§ 73. Euroopa Parlamendi asendusliikmete registreerimine

(1) Euroopa Parlamendi liikme asendusliikmeks on esimene Euroopa Parla-menti valimata jäänud kandidaat Euroopa Parlamendist lahkunud või mandaadist loobunud isikuga samas nimekirjas kandideerinute hulgast.

(2) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Euroopa Parlamendi asendus-liikmed oma otsusega.

(3) Asendusliikmeteks registreeritakse sama erakonna nimekirjas vali-mata jäänud kandidaadid ümberreastatult saadud häälte arvu järgi (§ 61 lõige 2).[RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]

§ 74. Lisamandaati de registreerimine

(1) Kui asendatav Euroopa Parlamendi liige kandideeris üksikkandidaadinavõi kui samas nimekirjas rohkem kandidaate ei olnud, saab Euroopa Parla-mendi liikmeks asendusliige, kes on määratud nimekirjade ja üksikkandi-daati de vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.

(2) Lisamandaati de jaotamise aluseks on erakondade ja üksikkandidaati de võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.

(3) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja üksikkandidaati dele arvuta-tud võrdlusarvud (§ 61 lg 1) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi mandaati de jaotamisel arvesse võtmata.

(4) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarv. Kui üksikkandidaati de või erakondade häälte arv on võrdne, saab kõrgema järjekoha üksikkandidaat või erakond, kes paiknes kandidaati de koond-nimekirjas tagapool.[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

§ 75. Euroopa Parlamendi liikme volituste ühitamatus

Euroopa Parlamendi liikmeks ei või olla:

1) Riigikogu liige;

2) Vabariigi President;

3) Vabariigi Valitsuse liige;

4) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri, mõne valitsusasutuse või muu riigiasutuse juhi poolt nimetatud ameti kohal teenistuses olev isik, välja arvatud Riigikogu poolt seaduse alusel nime-tatud mõne nõukogu esimees või liige;

5) Eesti Panga Nõukogu esimees;

109

6) tegevväelane;[RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]

7) vallavanem või linnapea;

8) valla- või linnavolikogu liige;

9) Euroopa Ühenduste Komisjoni liige;

10) Euroopa Ühenduste Kohtu või Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu kohtunik, kohtujurist või kohtusekretär;

11) Euroopa Keskpanga direktorite nõukogu liige;

12) Euroopa Ühenduste Kontrollikoja liige;

13) Euroopa Ühenduste ombudsman;

14) Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee liige;

15) Regioonide Komitee liige;

16) Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomi-energiaühenduse asutamislepingu alusel ühenduste fondide halda-miseks või alalise vahetu haldusülesande täitmiseks loodud komitee või muu organi liige;

17) Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu, halduskomitee või personali liige;

18) Euroopa Ühenduste insti tutsioonide või nendega liidetud spetsiali-seeritud asutuste või Euroopa Keskpanga tegevametnik või -teenistuja.

§ 751. [Kehtetu - RT I 2009, 12, 70 - jõust. 14.07.2009]

§ 76. Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Euroopa Parlamendi liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) tema asumisel mõnda käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud ameti sse;

2) tema tagasiastumisel;

3) kui Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt ei vasta Euroopa Parla-mendi liige käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 sätestatud nõuetele;

4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõus-tumisel, kui isikule mõisteti vanglakaristus;

5) tema surma korral;

6) kui ta kordushääletamise tulemusel ei osutu valituks Vabariigi Valimis-komisjoni käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 märgitud otsuse jõustumisel.

110

(2) Euroopa Parlamendi liikme asumisest käesoleva seaduse § 75 punkti s 2, 4, 5, 6, 7 või 8 loetletud ameti sse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti des 3–6 nimetatud asjaoludest või nende teatavakssaamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata Euroopa Parlamenti . Euroopa Parlamendi liikme tagasiastumisel esitab liige avalduse Euroopa Parlamendi esimehele.

(3) Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Liikme asendamine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.

§ 77. Kautsjoni tagasimaksmine

Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui üksikkan-didaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Tagas-tamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.

§ 771. Hääletamissedelite ja valimisdokumenti de säilitamine

(1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitt e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise ning dokumen-teerib selle.

(2) Elektroonilise hääletamise komisjon säil itab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitt e enn e, kui esitatud kaebuste koht a on tehtud lõplikud otsused, hävi-tab komisjon elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektroonil iste häälte avamise võtme.

(3) Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirju säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.

(4) Hääletamis- ja valimistulemuste prot okollide ning muude valimis-dokumenti de säilitamise korra sätestab Va bariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punkti s 6 sätestatud määruses.[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

§ 78. Elektroonilise h ääletamise rakendamine

Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat.

§ 79. – § 92. [Käesolevast teksti st välja jäetud.]

111

Märkusi

112

Märkusi

113

Märkusi

114

Märkusi

115

Märkusi

116

Märkusi

MÄÄRUS

Hääletamise korraldamise ning

hääletamis- ja valimistulemuste

kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi

valimistel

III

119

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistelVabariigi Valimiskomisjoni määrus nr 23, vastu võetud 26.02.2014.

Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse (edaspidiseadus) § 13 lõike 4 punkti 6 alusel.

1. peatükkÜLDSÄ TE

§ 1. Reguleerimisala

Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eesti s ning rahvus-vahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlaks-tegemise kord, välja arvatud elektroonilise hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord.

2. peatükkHÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE

§ 2. Nõuded hääletamisruumile

(1) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad , hääletamis-kabiinid ja hääletamiskast.

(2) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tul eb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.

(3) Hääletamisruumis peab olema piisavalt hääletamiskabiine, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

120

(4) Hääletamisruumis, kus korraldatakse eelhääletamist väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.

(5) Hääletamisruumis on välja pandud kandidaati de koondnimekiri selliselt, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile.

§ 3. Kord hääletamisruumis

(1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ett e, tagab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamis-ru umi, on igasugune valimisagi tatsioon keelatud.

§ 4. Nõuded hääletamiskabiinile

(1) Hääl etamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on se lgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada.

(3) Hääle tamiskabiini seinal on kandidaati de koondnimekiri.

(4) Hääl etamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.

§ 5. Nõuded hääletamiskasti le

(1) Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud häälet amiskaste.

(2) Hääletamisk asti ei kaunistata.

§ 6. Hääletamiskasti sulgemine

(1) Hääletamiskast ning kasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommide ja -kleebistega (edaspidi turvaplommid), mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast suletakse selliselt, et plommi rikkumata ei ole võimalik kasti avada.

(2) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti , sealhulgas, kas kast on tühi ja sulge b selle turvaplommidega vahetult enne hääletamise algust.

(3) Hääletamiskasti sulgemise juu res peab viibima vähemalt kolm jaos-konnakomisjoni liiget.

(4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. Se e avatakse üksnes hääletamis sedeli kasti laskmiseks.

121

§ 7. Hääletamiskasti kasutamine

(1) Jaoskonnakomisjon kasutab järgmisi hääletamiskaste:

1) eelhääletamise kast;

2) v alimispäeval hääletamise kast;

3) kodus hääletamise kast.

(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaos-konnakomisjon kasutab lisaks hääletamiskasti , kuhu:

1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;

2) asukohas hääleta vad valijad lasev ad oma hääletamissedelitega ümbrikud.

§ 8. Hääletamissedel

(1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kätt etoime-tamise laevade kaptenitele ja maakonna valimiskomisjonide kaudu jaos-konnakomisjonidele.

(2) Maakonna valimiskomisjon annab hääletamissedelid jaoskonnakomis-jonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonna-komisjonile üle antud hääletamissedelite arvu ja nende kätt esaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. Kui maakonna valimiskomisjonei anna jaoskonnakomisjonidele üle kõiki hääletamissedeleid, märgib maakonna valimiskomisjon välja andmata sedelite arvu maakonna valimis-komisjoni hääletamistulemuste protokolli lisas. Kasutamata sedelid kustutab maakonna valimiskomisjon pä rast valimispäeval hääletamise lõppu nurga äralõikamisega.

(3) Pärast hääletamissedelite kätt esaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „Euroopa Parlamendi valimised” ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletami ssedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.

(4) Jaoskonnakomisjonile üle antud hääletamissedelite hoidmist korralda b ja nende säilimis e tagab jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 9. Valijate nimekiri

(1) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomis jonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.

(2) Kodus hääletavate valijate ni mekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast.

122

(3) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:

1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääleta-vate valijate nimekiri, s ealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate n imekiri.

(4) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten.

(5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgist ab risti ga valijate nimekirja l iiki tähistava lahtri.

§ 10. Valijate nimekirja koostamine(1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvuti väljatrükina, järgides Vaba-riigi Valimis komisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi.

(2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;2) isikukood;3) elukoha aadress.

(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, k ellel seaduse järgi ei ole õigusthääletamisest osa võtt a.

(4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed vali jate nimekirja perekonnanimede tähesti kulises järjestuses.

(5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate ja asukohas hääletavate valijate nimek irja taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.

(6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate ni mekirja neile hääletamissedelite andmi se järjekorras.

§ 11. Valijate nimekirjale allakirjutamine(1) Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate ni mekirjale alla valimis-päeval pärast hääletamise lõppemist.

(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomis-joni esimees.

(3) Laeval hääletanud valijate nimekirjale kir jutab pärast hääletamise lõppe mist alla laeva kapten.

123

§ 12. Valijate nimekirja avalikkus(1) Valija võib kontrol lida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korralselleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esinda jad, samuti võib nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil.

(3) Valim iskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.

§ 13. Valij ate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas(1) Vea valijate nimekirjas parandab j aoskonnakomisjon valla- või linna-sekretäri teati se alusel.

(2) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumenti dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle viivitamata parandada. Vea parandamis est tuleb viivitamata teatada valla- või linna-sekretärile.

(3) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õi ge”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

§ 14. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas(1) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teati se alusel valijate nimekirja, kirjutades:

1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuu-päeva ja oma allkirja.

(2) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teati se alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valij a nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

(3) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonna-komisjonile, edastab jaosko nnakom isjon selle viivitamata vall a- või linna-sekretärile.

§ 15. Kandidaati de koondnimekiri

(1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjoni kaudu kandidaati de koondnimekirja kätt etoimetamise jaoskonnakomisjonile. Kandidaati de koondnimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks p äev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.

124

(2) Kandidaati de koondnimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend.

(3) Kandidaati de koondnimekiri on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisr uumi.

§ 16. Kandidaati de nimekirja parandamine ja muutmine(1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaati de kohta kan-takse viivitamata kandidaati de koondnimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõi gile jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.

(2) Kui kandidaati de koondnimekiri on jaoskonnakomisjonile üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saada, teeb muudatuse või paranduse nime-kirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. La eval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten.

(3) Kandidaati de koondnimekir ja võib muuta hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.

§ 17. Muud valimisdokumendid ja -vahendidJaoskonnakomisjoni pitsati , valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääle-tamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, hääletamis-kasti d ja kasti de turvaplommid annab maakonna valimiskomisjon jaos-konnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.

§ 18. Valimisdokumenti de ja -vahendite hoidmine ja säilitamine

Valimisdokumenti de ja -vahendite hoidmist korraldab ja nende säil imise tagab valimiskomisjoni e simees.

125

3. peatükkHÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI

§ 19. Hääletamise üldeeskiri(1) Hääletamissedeli saamis eks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi.

(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nime-kirja alusel.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defekti ga hääletamissedelit.

(4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.

(6) Valija täidab hääletamissedeli ise.

(7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõtt u ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitt e Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.

(8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ett enähtud kohta selle kandi-daadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

(9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defekti ga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.

(10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.

(11) Valija peab rikutud, defekti ga või kasutamata hääletamissedeli tagas-tama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tag astatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

(12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumu rtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

(13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõtt u ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.

(14) Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonna-komisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta v astava lt Vabariigi Valimiskomisjo ni juhistele.

126

4. peatükkEELHÄÄLETAMINE

§ 20. Eelhääletamise üldeeskiri(1) Eelhääletamine toimub:

1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonnavalimiskomisjoni määr atud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääle-tamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elekt-rooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.

(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirj as oleval valijal, kes sellel eel-hääletamise päeval on väh emalt 18-aastane.

(3) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata.

(4) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvasti kuregistri andmete a lusel.

§ 21. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruum is(1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni lii get.

(2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ett enähtud korras.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valij a kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.

§ 22 . Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumenti dega eelhääletamise päevadel(1) Eelhääletamise ajal sulgeb jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääleta-mise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimis-dokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel pä evade l selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

(2) Hääletamiskasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number kirjutatakse üles.

(3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algus t hääletamiskasti ja selle ava plommide ning valimis-dokumenti de seisukorda.

127

(4) Kui plomm või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti , milles märgi-takse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumenti de ning hääletamiskasti seisukord. Akti le kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata m aakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid teeb jaos-konnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hä ä-letamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava plommi ei ole rikutud.

(6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hää-letamiskasti või selle ava plomm on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskasti s olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ett evalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti . Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamise st ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.

§ 23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis

(1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 5–11, § 21 lõikes 1 ning §-s 22 sätestatut järgides.

(2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasel e valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku.

(4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elu-koh ajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirja-lahtrisse.

(5) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonna-komisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija nimi, isikukood ja rahvasti kuregistrijärgse elukoha aadress seisuga 30 päevaenne valimispäeva. Ümbrikule kantavad andmed trükitakse valimiste infosüsteemist. Kui ümbrikku ei ole võimalik trükkida, täidab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbriku käsitsi. Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 38 lõikes 7 sätestatud korras.

128

(6) Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset vali-mis jaoskonda hääletavate valijate sedelitele ett enä htud hääletamiskasti .

§ 24. Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõtt u ei saa hääletada valimis-jaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas, sealhulgas haiglas või hoolekandeasutuses.

(2) Valija asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama väljas-pool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaos-konnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalit-susele) eelhääle tamise viimase päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asu kohas.

(3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.

(4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalits usele), registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.

(5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhj endatud, teavitab ta taotluse ra huldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.

§ 25. Eelhääletamine valija asukohas(1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nime-tatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõtt est, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama er akonna liikmed või sama erakonna ett epanekul jaos-konnakomisjoni liikmeks esitatud.

(2) Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.

§ 26. Eelhääletamine kinnipidamiskohas(1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamin e kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel.

(2) Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse eel-hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korralda vale jaos-konnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva.

(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määr use § 29 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.

(4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele vali jate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke „K” ja hääletamise kuu-päeva.

129

(5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääl etamissedelitega tehakse käesoleva määruse §- des 29–31 ett enähtud toimingud.

§ 27. Välisriigis elava valija hääletamine Eesti s

(1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ett enähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal mis tahes valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.

(2) Välisriigis elava valija hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 5–11 ja § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.

§ 28. Hääletamine laeval

(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja va limispäeval rahvusva helistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.

(2) Taotluses märgib laeva kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääle-õiguslike isikute arvu ja hääletamis e aja.

(3) Hääletamise aja määramisel peab laeva kapten arvestama, et hääletamis-sedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomi sjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

(4) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud laeva kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissede lid, ümbrikud ja kandidaati de koondnimekirja. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja laht-risse „vald/linn” laeva nimi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumenti de hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vast utab laeva kapten.

(6) Laeval korraldab hääletamist laeva kapten seaduses ja käesoleva mää-ruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11 ning § 2 3 lõigetes 3 ja 5–6 sätestatut järgides.Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(7) Pärast hääletamise lõppemist kustutab kapten kasutamata jäänud hääletamissedelid sedeli nurga äralõikamiseg a. Valijate nimekirjad, hää-letamissedelitega ümbrikud ja kasutamata jäänud hääletamissedelid ning ümbrikud saadab kapten Vabariigi Valimiskomisjonile.

(8) Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamis-sedelitega käesoleva määruse §-des 29–31 sä testatud toimingud.

130

§ 29. Toimingud välisriigis elavate ja Eesti s hääletanud valijate hääletamissedelitega

(1) Pärast hääletamiskasti av amist käesoleva määruse § 30 lõikes 1 ett e-nähtud korras pakib jaoskonnakomisjon al aliselt välisriigis elavate, kuid Eesti s hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi muudest ümbrikest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.

(2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunudkäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üm brikud Vabariigi Valimis-komisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

(3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nime-tatud ümbrikke ning edastab need Tal linna Linna Valimiskomisjonile. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamataümbrike arv, ümbrikele kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.

(4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eesti s hääletanud valijate hääletamiss edelitega ümbrikud, avab Tallinna Linna Valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ett enähtud korras hääletanute hääle-tamissedeleid sisaldavate ümbrike hulka ja korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.

§ 30. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisj onidele

(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääle-tamise lõppemist väljaspool elukohajärgse t valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskasti d. Avamisejuures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(2) Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonna komisjon, kas väljaspool elukoha-järgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvasti kuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päevaenne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimis-jaoskonna numbri.

(3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma

131

asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.

(4) Maakonna valimiskomisjoni loal võib jaoskonnakomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1–3 sätestatud toimingud teha eelhääletamise viimasele päevale järgneval päeval. Sel juhul jaoskonnakomisjon eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist hääletamiskaste ei ava ning kasti de avad suletakse turvaplommiga.

(5) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääle-tamissedelitega ümbrikud koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

(6) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maa-konna valimiskomisjon vast avatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maa-konna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

§ 31. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestami ne

(1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomi sjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ega ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kind lakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse, kui valija:

1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;

2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;

3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

(3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „V” valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ett enähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon väli mised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamis-sedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja sulgeb hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 22 lõikes 2 ett enähtud korras.

132

(5) Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti ava avamise juures. Kui vaatlejaei viibi kasti ava avamise juures, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.

(6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõtt u sellise valija hääletamis-sedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

(7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi tema elukoht on selle valimisjaosko nna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaos-konnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümb-rike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimis-dokumenti dega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävita-mise käesoleva määruse § 45 lõike 1 kohaselt.

§ 32. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine(1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääleta-mise komisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtt ed maakonna valimiskomis-jonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab elektroonilise hääletamise komisjon jaoskonnakomisjonile sellekohase teate. Maakonna valimis-komisjon edastab nimekirja väljavõtt ed ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

(2) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „E” valijat e nimekirja allkirjalahtrisse.

(3) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse vali ja hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elekt-roonilise hääletamise komisjon.

(4) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskondaja elektroonilisel t, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elekt-roonilise hääletamise komisjon.

(5) Elektrooniliste häälte tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon elekt-roonilise hääletamise komisjonile edastamiseks asjakohase teati se, mille

133

alusel elektroonilise hääletamise komisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teati s koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teati s koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.

5. peatükkHÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL

§ 33. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri

(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja l õpeb k ell 20.00.

(2) Valimispäeval saab val ija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimeki rja ta on kantud.

(3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.

§ 34. Hääletamine hääletamisruumis

(1) Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ett enähtud korras .

(2) Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirja allkirjalahtris on:

1) valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta;

2) märge väljaspool elukohajärgset valimi sjaoskonda eelhääletamise kohta;

3) märge kodus hä äletamise kohta;

4) märge elektroonilise hääletamise kohta.

§ 35. Kodus hä äletamise taotluse esitamine

(1) K ui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva p õhjuse tõtt u hääletada hääletamisruumi s, võib ta taotleda hääletamist kodus.

(2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.

(3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna vali jate nimekirja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hoolekandeasutuses.

(4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnaval itsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonna-komisjonile valimispäeval kuni kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.

134

(5) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukoha-järgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni.

(6) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:

1) valija nime;

2) valija isikukoodi;

3) va lija aadressi;

4) valija sidevahendi numbrit;

5) kodus hääleta mise põhjust.

(7) Kodu s hääletamise kirjali k taotlus saadetakse posti teel valla- või linna-valitsuse (Tall innas linnaosavalitsuse) või valija elukohajärgse jaoskonna-komisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.

(8) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsus ele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.

(9) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahulda mata jätmisest selle esitajat.

§ 36. Kodus hääletamise korraldamine

(1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud val ija andmed selle valimisjaoskonn a valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nime-kirjas.

(2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”.

(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1–3, 6–9, 11 ja 13 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõtt est, et jaoskonna-komisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ett e-panekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

(4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate va lijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamisk asti .

(6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaos-konna valijate nim ekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija

135

ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

(7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletamaajal, kui jaoskon nakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääle-tamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

(8) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval käes oleva määruse §-s 37 nimetatud ajal.

6. peatükkHÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

§ 37. Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg

(1) Häälte lugemist alustatakse valimispäeva l pära st hääletamise lõppemist Eesti s. Jaoskonna komisjon võib maakonna valimiskomisjoni loal alustada häälte lugemist hiljem, arvestusega, et häälte lugemine lõppeks ajaks, mil lõppeb hääletamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

(2) Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmes riikides.

§ 38. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas

(1) Kui häälte lugemist ei alustat a kohe pärast hääletamise lõppemist, sulgeb jaoskonnakom isjon hääletamiskasti ava turvaplommiga.

(2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. Hääled loetakse hääl etamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi.Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häälte-lugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

(3) Enne hääletamiskasti de avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik val ijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

136

(4) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nime-kirjade alusel kindla ks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirja-desse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste „E”, „V” ning „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.

(5) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel olevate turvaplommide seisukorda. Avami se juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.

(6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonna-komisjoni pitsati j äljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääleta-nute sedelite hulka.

(7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamis-sedeleid sisaldavad s isemised ümbrikud avatakse ja sedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eel-hääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka.

(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:

1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud;4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.

(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimis-numbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehti vaks.

(10) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskasti des olnud sedelite alusel kindlaks hääletamises t osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust.

§ 39. Hääletamistulemuste protokoll(1) Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane proto koll.

(2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:

1) lahtrisse „Kuupäev” kirjutata kse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;

2) lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kella-aeg (näiteks 23.15);

137

3) lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimis-päeva kella 20.00 seisuga;

4) lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääle-tamissedelite arv;

5) lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääle-tanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;

6) lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljas-pool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;

7) lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamis-sedelite arv;

8) lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamis-sedelite arv;

9) lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskasti s olevate hääletamissedelite arv;

10) lahtrisse „H” kirjutatakse kehti vate hääletamissedelite arv;

11) lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;

12) lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv;

13) lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;

14) lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;

15) lahtrisse „M” kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edasta-tud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;

16) lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teati ste alusel;

17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimistel kandideeris üksikkandidaate, kirjuta-takse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;

138

18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjuta-takse vastavale kandidaadile antud häälte arv;

19) lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse kehti vate häälte koguarv;

20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”.

(3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonna-komisjon protokollis o levate arvude õigsust järgmiselt:

1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga;

2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga;

3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem, kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa;

4) lahtris „H” olev arv peab olema võrdne lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga;

5) lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaati dele antud häälte summaga.

(4) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.

(5) Protokolli vastavass e lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

§ 40. Hä äletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis

(1) Pärast hääletamistulemuste kindl akstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:

1) hääle tamiskasti des olnud kehti vad hääletamissedelid kandidaati de kaupa;

2) kehtetud hääletamissedelid;

3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;

4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.

(2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamiss edelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla jaos-konnakomisjoni esimees.

(3) Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskasti . Hääletamis-kast ja selle ava suletakse turvaplommidega.

(4) Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile:

1) hääletamissedelid;

2) valijate nimekirjad;

3) jaoskonnakomisjoni pitsati ;

139

4) hääletamistulemuste protokolli;

5) kasutamata ü mbrikud;

6) arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti ;

7) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused;

8) komisjonile esitatud avaldused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid annab jaoskonna-komisjoni esimees maakonna valimiskomisjonile üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.

§ 41. Alaliselt välisriigis elavate val ijate hääletamistulemuste kindlakstegemine

(1) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna Linna Valimiskomisjon.

(2) Alaliselt vä lisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab valimis-komisjon vali miste päeval käesoleva määruse §-s 37 nimetatud ajal. Häältelugemine valimiskomisjonis on avalik. Häälte luge mise juures viibivad isikud peavad täitma valimiskomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemisejuures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

(3) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sise-mised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele lüüakse Vaba-riigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnak omisjoni pitsati jäljend. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(4) Valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaati dele ja erako ndadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva mää-ruse § 38 lõigetes 8 ja 9 ett enähtut.

(5) Valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse m ärge „Alaliselt välisriigis elavad valijad”.

(6) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või need edastatakse pärast hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides viivitamata Va bariigi Valimis-komisjonile.

140

§ 42. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis

(1) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja valijate nimekirj as olevate allkirjade ning märgete üle lugemise teel.

(2) Maakon na valimiskomisjon avab jaoskonnakomisjonide hääletamis-kasti d ja alustab häälte lugemist valimispäevale järgneval päeval kell 10.00. Maakonna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite üle lugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva.

(3) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:

1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;

2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

4) kehtetute hääletamissedelite arvu;

5) kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu.

(4) Kui hääletamissedelite üle lugemisel saadud andmed erinevad jaos-konnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid ti nginud asjaolud. Jao skonna-komisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.

(5) Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik.

(6) Maakonna, Tallinna või Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamis-tulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.

§ 43. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis

(1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroo-nilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Val imiskomisjon kindlaks:

1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;

2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;

3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

4) kehtetute hääletamissedelite arvu;

5) kandidaati dele ja erakondadele antud häälte arvu.

141

(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli,lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust.

(3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik .

7. peatükkVALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

§ 44. Valimistulemuste protokoll

(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valim istulemuste kohta protokolli.

(2) Valimistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:

1) lahtrisse „Kuupäev” kir jutatakse protokoll i täitmise päev, kuu ja aast a;

2) lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise ke lla-aeg;

3) lahtrisse „Erakond, üksikkandidaat” kirjutatakse erakonna või üksik-kandidaadi nimi;

4) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse vastavale erakonnale või üksikkandi-daadile antud häälte arv;

5) lahtrisse „Kokku” kirjutatakse kehti vate häälte koguarv;

6) lahtri „Võrdlusarv” täitmisel lähtutakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 61 lõikest 1;

7) lahtrisse „Number” kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;

8) lahtritesse „Eesnimi” ja „Perekonnanimi” kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid;

9) lahtrisse „Hääli kandidaadil” kirjutatakse kandidaadile antud häälte arv;

10) lahtris „Valituks osutumine” märgistatakse valituks osutunud kandi-daat risti ga.

(3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimis-komisjoni esimees.

§ 45. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumenti de säilitamine

(1) Maakonna valimiskomisjon s äilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimeta tud täht-aja möödumist, kuid mitt e enne, kui esitatud kaebust e kohta on tehtud

142

lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

(2) Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates, valijate nimekirjad, pitsati d, maakonna hääletamistulemuste proto-kollid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjo nide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.

(3) Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib:

1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoni-liikmete eriarvamused;

2) avaldused ja kaebused.

(4) Vabariigi Valimiskomi sjon arhiveerib:

1) kandideerimisdokumendid;

2) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid;

3) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoni-liikmete eriarvamused;

4) valijate nimekirjad;

5) avaldused ja kaebused.

8. peatükkLÕPPSÄTE

§ 46. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valimiskomisjoni 30.01.2009 määrus nr 2 „Hääletamise korral-damise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi v alimistel” tunnistatakse kehtetuks.

Alo HeinsaluVabariigi Valimiskomisjoni esimees

TÖÖVIHIK

Jaoskonnakomisjoniesimehe töövihik

IV

145

SisukordSissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146

1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 19. maid kella 12.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147

2. Toimingud eelhääletamise ajal (19.–21. mail) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149

3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (21. mai õhtul pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

4. Toimingud enne valimispäeva (23. või 24. mail) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

5. Toimingud valimispäeval (25. mail) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154

6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (25. mail pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155

7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157

8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160

146

SissejuhatusKäesolev töövihik on abivahend jaoskonnakomisjoni töö korraldamisel. Töövihikus on loetletud jaoskonnakomisjoni tähtsamad toimingud. Need on jaotatud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Iga toimingu teostamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihiku vastavasse lahtrisse märke (nt allkiri). Samuti talletab jaoskonnakomisjoni esimees oma töö-vihikus mitmeid arvandmeid (nt turvaplommide numbrid jm). Lisaks või-maldab töövihik jaoskonnakomisjoni esimehel ja liikmetel iga perioodi eel veenduda, et kõik tähtsamad ettevalmistavad toimingud on selleks ajaks tehtud.

Töövihik ei asenda valimiskomisjonidele jagatud „Euroopa Parlamendi valimiste käsiraamatus 2014” toodud Vabariigi Valimiskomisjoni juhiseid jaoskonnakomisjonidele.

Kindlasti peab jaoskonnakomisjoni esimees enne jaoskonnakomisjoni töö algust juhised läbi lugema ja töökorraldust teiste valimiskomisjoni liikmetega arutama. Samuti tuleb jälgida juhiseid samaaegselt töövihiku täitmisega.

147

1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 19. maid kella 12.00)1

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Selgita, kes on jaoskonnakomisjoni liikmed ja pane kirja nende kontaktandmed (kasuta töövihiku lõpus olevat vormi).

2. Osale maakonna valimiskomisjoni koolitusel ja koos teiste jaoskonnakomisjoni liikmetega e-koolitusel.

3. Vii läbi komisjoni koosolek, millel tuleb:

3.1 valida komisjoni aseesimees;

3.2 määrata kindlaks komisjoni liikmete tööjaotus;

3.3 selgitada komisjoni liikmete töö tasustamise põhimõtteid.

4. Selgita, millistes ruumides korraldatakse hääletamine (sh eelhääletamine) ja hääletamis-tulemuste kindlakstegemine (vt juhised ptk 2).

5. Taga hääletamiskabiinide valmisolek (vt juhised ptk 2).

6. Saa hiljemalt 18. mail maakonna valimiskomis-jonilt kätte hääletamise korraldamiseks vajalikud dokumendid ja vahendid (vt juhised ptk 2).

7. Korralda dokumentide, turvaplommide ja turvakleebiste, hääletamiskastide ning pitsati turvaline hoidmine.

1 Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon teeb ettevalmistused ja toimingud hääletamise korraldamiseks hiljemalt 15. maiks kella 12.00-ks.

148

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

8. Kontrolli, et kandidaatide koondnimekirjade iga lehe paremasse alanurka oleks löödud maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend.

9. Pärast hääletamissedelite kättesaamist korralda kokkumurtud sedelite siseküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi panemine ja sedelite kokkumurdmine (vt juhised ptk 2).

10. Valmista ette ümbrike väljatrükkimine valimisteinfosüsteemist (edaspidi VIS), kui jaoskonna-komisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (vt juhised p 6.6).

149

2. Toimingud eelhääletamise ajal (19.–21. mail)1

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Esmaspäeval, 19. mail enne kella 12.00 korralda eelhääletamise kasti (keskmise kasti) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.2).

2. Kui jaoskond korraldab ka väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda hääletamist:

2.1 korralda väljaspool elukohta hääletamise kasti (suure kasti) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.3);

2.2 korralda asukohas hääletamise kasti (väikese kasti) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.4);

2.3 selgita, millal pärast eelhääletamise lõppemist antakse hääletamissedelitega ümbrikud üle maa-konna valimiskomisjonile.

3. Märgi töövihikusse kasutusel olevate turva-plommide numbrid (töövihik ptk 7).

4. Pane hääletamiskabiini seinale ja hääletamis-ruumi välja kandidaatide koondnimekiri.

5. Kontrolli, kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist ja ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

6. Korralda, et hääletamissedeleid, valijate nimekirju, kandidaatide nimekirju ja hääletamiskaste ei jäetaks järelevalveta.

1 Maakonnakeskuses hääletamist läbi viiv jaoskonnakomisjon korraldab hääletamist ka 15. maist kuni 18. maini.

150

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

7. Korralda jaoskonnakomisjoni telefonile saabuvatele kõnedele vastamine.

8. Korralda, et jaoskonnakomisjoni liige paneb enne hääletamissedeli kasti laskmist selle välis-küljele jaoskonnakomisjoni pitsati teise jäljendi.

9. Valmista ette väljaspool elukohta hääletanute (sh vajadusel asukohas ja kinnipidamiskohas hääletajate) nimekiri, kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda hääletamist (vt juhised p 3.2).

10. Korralda asukohas hääletamise taotluste registreerimine ja asukohas hääletamine (vt juhised p 6.2.2).

11. Korralda iga eelhääletamise päeva õhtul pärast hääletamise lõppemist (kell 20.00) hääletamiskastide avade turvaplommiga või turvakleebisega sulgemine (vt juhised ptk 4).

12. Teata VIS-i kaudu iga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 valijate ja eelhääletamisel osalenute arv (vt juhised p 9.1.1).

13. Kontrolli igal eelhääletamise päeval enne hääletamise algust kell 12.00 hääletamiskasti ja selle ava turvaplommide või -kleebiste seisukorda.

151

3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (21. mai õhtul pärast kella 20.00)

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Korralda eelhääletamise kasti (keskmise kasti) ava sulgemine turvaplommiga.

2. Kui jaoskonnakomisjon viib läbi ka väljaspool elukohta hääletamist (vt juhised p 8.1):

2.1 korralda 21. mail pärast kella 20.00 või 22. mailväljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääle-tanud valijate ümbrikke sisaldavate hääletamis-kastide (suure ja väikese kasti) avamine.Kui hääletamissedelitega ümbrikud antakse maa-konna valimiskomisjonile üle 22. mail, sulgeturvaplommiga suure hääletamiskasti ava ja turvakleebisega väikese hääletamiskasti ava;

2.2 kui ümbrikuid ei ole VIS-ist välja trükitud, korralda kontroll, kas ümbrikule on märgitud valijarahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ja taga vajadusel valijate andmete parandamine ümbrikul.Kontrollitud ümbrike paremasse ülanurka märgivalija elukohajärgse valimisjaoskonna number;

2.3 korralda ümbrike maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa pakkimine ning märgistamine;

2.4 märgi väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (hääletamistulemuste proto-kolli lahter „D”) töövihikusse (vt allpool punkt 3);

2.5 edasta hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääle-tanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile ning Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjonile.

3. Väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (lahter „D”).

152

4. Toimingud enne valimispäeva (23. või 24. mail)

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Saa maakonna valimiskomisjonilt kätte oma jaoskonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekiri.

2. Korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud ning teavita vaatlejaid selle toimingu ajast ja kohast (vt juhised p 8.3).

3. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V” tegemine, kui valija on hääletanud väljaspool elukohta (vt juhised p 8.3).

4. Korralda pärast märke tegemist välimiste ümbrike avamine ning sisemiste, hääletamissedelitega ümbrike eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti (keskmisesse kasti) laskmine. Hääletamiskasti ava sulge uuesti turvaplommiga. Turvaplommi number fikseeri töövihikus (töövihik ptk 7).

5. Koosta akt, kui on arvestamata ümbrikke (vt juhised p 8.3.1).

6. Märgi väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata (ümbrikes) sedelite arv töövihikusse (vt allpool punkt 10).

7. Kui oled saanud maakonna valimiskomisjonilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud.

8. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E” tegemine, kui valija on hääletanud elektrooniliselt (vt juhised ptk 8.3.2).

153

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

9. Koosta ja kinnita VIS-is elektrooniliste häälte tühistamisteatis (vt juhised p 8.3.2.1).

10. Väljaspool elukohta hääletamisel:

10.1 arvestatud sedelitega ümbrike arv (lahter „J”);

10.2 arvestamata sedelitega ümbrike arv (lahter „K”).

154

5. Toimingud valimispäeval (25. mail)

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Korralda valimisjaoskonna avamine kell 9.00.

2. Korralda enne hääletamise algust valimispäeval jaoskonnas (suur kast) ja kodus hääletamisel (väike kast) kasutatavate hääletamiskastide turvaplommidega sulgemine.

3. Selgita hääletamissedelite väljastajatele veelkord, et väljaspool elukohta hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „V”) ja elektrooniliselt hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „E”) ei saa valimispäeval hääletada.

4. Kodus hääletamise korral:

4.1 taga kodus hääletamise taotluste (ka telefoni teel laekunud taotluste) registreerimine (vt juhised p 6.5);

4.2 korralda kodus hääletamine ja vastavate märgete valijate nimekirja tegemine (vt juhised p 6.5.1).

5. Tee kindlaks ja edasta viivitamatult valijate nimekirja kantud valijate arv ja hääletanud valijate arv allkirjade ning märgete alusel VIS-i kaudu kell 12.00, 16.00 ja 20.00 (vt juhised p 9.1).

155

6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (25. mail pärast kella 20.00)

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1. Pärast hääletamise lõppu:

1.1 täida VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahter „A” (valijate arv nimekirjas);

1.2 tee kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade (ka kodus hääletanud valijate allkirjade) ja märgete „E” ning „V” alusel esialgne hääletamisest osavõtnute arv ja edasta see viivitamata VIS-i kaudu (hiljemalt kell 20.20) Vabariigi Valimiskomisjonile;

1.3 allkirjasta valijate nimekirjad;

1.4 korralda valijate poolt rikutud sedelite ja kasutamata sedelite ülelugemine, kustutades kasutamata sedelid nurga äralõikamise teel ja tee kanne VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”;

1.5 selgita, millal alustada häälte lugemist, arvestusega, et häälte lugemine lõppeks kell 23.00;

1.6 sulge vastavalt turvaplommi või -kleebisega valimispäeval jaoskonnas ja kodus hääletamisel kasutatud hääletamiskastide avad, kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist;

1.7 informeeri häälte lugemise juures viibivaid isikuid, et enne kella 23.00 ei või nad lahkuda ruumist, kus hääli loetakse ega kasutada side-vahendeid;

156

Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingudMärge toimingu kohta

1.8 kontrolli hääletamiskastide turvaplommide seisukorda ja ava valimisjaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskastid (sh eelhääletamise ja kodus hääletamise kast);

1.9 korralda väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate sisemiste ümbrike avamine ning jälgi, et neid sedeleid hoitaks teistest hääletamis-sedelitest eraldi kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati teise jäljendi panemiseni.

1.10 taga väljaspool elukohta ja kodus hääle-tanud valijate hääletamissedelite välisküljele pitsati teise jäljendi panemine.

2. Korralda häälte lugemine (vt juhised p 9.2).

3. Täida hääletamistulemuste protokoll paberil (vt juhised ptk 10). Sisesta protokolli andmed VIS-i, kinnita protokoll, trüki protokoll välja ja allkirjasta.

4. Korrasta maakonna valimiskomisjonile üleantavad dokumendid ja vahendid.

5. Pane kõik hääletamissedelite pakid ühte hääletamiskasti ja sulge hääletamiskast ning selle ava turvaplommidega.

6. Vii vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul kõik valimisdokumendid ja vahendid maakonna valimiskomisjonile (vt juhised ptk 11).

157

7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid

Kuupäev Turvaplommi ja -kleebise nr

Kasti liik (suur, keskmine, väike)

158

Kuupäev Turvaplommi ja -kleebise nr

Kasti liik (suur, keskmine, väike)

159

Kuupäev Turvaplommi ja -kleebise nr

Kasti liik (suur, keskmine, väike)

160

8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed

Nimi Tel.nr E-posti aadress Muud andmed

Telefoninumbrid Jaoskonnakomisjon (jagatud SIM-kaardilt)

Maakonna valimiskomisjon

Valimiste Infosüsteemi administraator 631 6634

Vabariigi Valimiskomisjon 631 6540

Valimiste infotelefon 631 6633

Politsei (kohalik)

Siseministeerium (rahvasti ku toimingute osakond) 671 5188

Veebiaadressid Vabariigi Valimiskomisjon www.vvk.ee

EP valimised 2014 ep2014.vvk.ee

Valimiste Infosüsteem vis.vvk.ee

Valimiste koolitus koolitus.vvk.ee

Elektrooniline hääletamine www.valimised.ee

Korduma Kippuvad Küsimused www.vvk.ee/kkk-ep VVK veebilehel