Euroopa Regioonide Komitee ja Eesti eesistumisperiood ......Sotsiaalpoliitika, haridus, tööhõive, teadustöö ja kultuur (SEDEC) Liikmeskond PES GROUP European Committee of the

Euroopa Regioonide Komitee ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidu Nõukogus

CdR_

3210

/08-

2017

/ET

Välja andnud teabevahetuse, pressi ja ürituste direktoraat

September 2017

1994. aastal Maastrichti lepingu allkirjastamisega loodud Euroopa Regioonide Komitee on ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu, kuhu kuulub 350 liiget kõigist 28 liikmesriigist, kes esindavad rohkem kui 507 miljonit eurooplast. Komitee ülesanne on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende esindatavad kogukonnad ELi otsustusprotsessi ja teavitada neid ELi poliitikast. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on kohustatud komiteega konsulteerima poliitikavaldkondades, mis mõjutavad piirkondi ja linnu. Komitee võib esitada hagisid Euroopa Liidu Kohtule, kui tema õigusi piiratakse või kui tal on alust arvata, et mõne ELi õigusaktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet või selles ei arvestata kohalik-ku ja piirkondlikku pädevust.

Rue Belliard/Belliardstraat 101 | 1040 Bruxelles/Brussel | BELGIQUE/BELGIË | Tel. +32 22822211www.cor.europa.eu | @EU_CoR | /european.committee.of.the.regions | /european-committee-of-the-regions

Kaanefoto: © European Committee of the Regions; © Enterprise Estonia, kate: © Janek Joab; © Oliver Moosus

© Euroopa Liit, 2017Allikale viitamise korral on reprodutseerimine lubatud.Trükitud Belgias

QG-04-17-669-ET-CISBN 978-92-895-0932-9doi:10.2863/377256

QG-04-17-669-ET-NISBN 978-92-895-0935-0doi:10.2863/05549

© F

otol

Pes

apuu

vaat

etor

n Rõ

uge v

alla

s, Ö

öbik

uoru

s. Fo

togr

aaf:

Mar

tin M

ark

EUROOPA KOMISJONI ESINDUS EESTIS

Rävala 410143 Tallinnhttps://ec.europa.eu/estonia/home_et

EUROOPA PARLAMENDI INFOBÜROO EESTIS

Rävala 410143 Tallinnhttp://www.europarl.europa.eu/estonia

1. Euroopa Regioonide Komitee presidendi Karl--Heinz Lambertzi eessõna . . . . . . . . . . . . . .32. Sissejuhatus Eesti Vabariigi riigihalduse minister Jaak Aabi poolt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .53. Mis on Euroopa Regioonide Komitee? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .64. Eesti eesistumisperioodi prioriteedid Euroopa Liidu Nõukogus 2017 . aastal

Matti Maasikas, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures . . . . . . . . . . . . . . . . . .8

5. Euroopa Liidu tulevik, mõned mõtted – Uno Silberg, Eesti delegatsiooni liige . . . . . . 106. Euroopa minu kodulinnas – Urmas Sukles, Eesti delegatsiooni liige . . . . . . . . . . . . . . . . . .117. Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128. Eesti delegatsiooni liikmete poolt koostatud arvamused

Euroopa Regioonide Komitees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

9. Tulevik on digitaalne – Siim Sikkut, valitsuse side ja riigi infosüsteemide asekantsler, Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

10. Digitaalsete teenuste olulisusest kohalikul tasandil – Mart Võrklaev, Eesti delegatsiooni liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

11. Euroopa Liidu kliima- ja energiaalased eesmärgid Eesti eesistumisel - kaasav ja kestlik Euroopa – Andres Jaadla, Eesti delegatsiooni liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

12. Eesti kaks omavalitsusliitu liituvad üheks – Taavi Aas, Eesti Linnade Liidu esimees & Kurmet Müürsepp, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

13. Ajakava . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2314. Kontaktid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

Sisukord

Bure

aux

d’ar

chite

ctur

e: A

telie

r Pau

l Noë

l spr

l - A

rt &

Bui

ld s

.a.

3 Euroopa Regioonide Komitee ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidu Nõukogus

Eessõna

KAR-HEINZ LAMBERTZ, EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE PRESIDENT

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogus eesistumise üle kriitilisel ajal. Euroopa Liit peab keskenduma sellele, mis meid ühendab, mistõttu on Eesti eesistumisperioodi moto „Ühtsus tasakaalu kaudu“ ülimalt asja-kohane. Eesti eesistumisperioodi prioriteedid – ehitada üles kaasav ja kestlik Euroopa, avatud ja uuen-dusmeelse majandusega Euroopa, digitaalne Euroopa ning turvaline ja kaitstud Euroopa – näitavad, et meil on edaspidigi palju ühiseid väljakutseid ja et kaasaja põhiküsimused lähevad vägagi korda kõigile, eelkõige Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Kestlike töökohtade ja majanduskasvu loomine on üks komitee peamisi prioriteete. Me vajame koha-likke investeeringuid, et võidelda sotsiaalsete ja piirkondlike erinevuste vastu ja näidata, et Euroopa Liit saab kõigi kodanike elutingimusi kindlasti parandada. See eeldab ELi poliitikameetmete kasutamist erainvesteeringute ligimeelitamiseks ning seetõttu vajame iseäranis nüüd, enne peagi algavaid pin-gelisi läbirääkimisi ELi eelarve üle pärast 2020. aastat, stabiilset ELi ühtekuuluvuspoliitikat. Selleks, et muuta Euroopat integreeritumaks ning suurendada ühtsust ja ühtekuuluvust, peab ühtekuuluvuspo-liitika olema tugev, nähtavam ja tõhusam. Euroopa digiteerimine võib aidata piirkondlikke erinevusi ületada, ühtset turgu avada ja meie majandust muuta. Me peame ületama sotsiaalset progressi pärssiva digitaalse lõhe, investeerides sellistesse valdkondadesse nagu e-valitsus ning riigihanked, et parandada teenuste osutamist kõigile kodanikele.

Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidu Nõukogus langeb ajaliselt kokku ka rahvusvaheliste kliimaläbi-rääkimiste järgmise vooruga Bonnis Saksamaal. Pärast USA presidendi kahetsusväärset otsust taganeda Pariisi kliimakokkuleppest on ELi energia- ja kliimavaldkonna ambitsioonid senisest veelgi olulisemad. Me peame ausalt, enne peagi ametlikult ja täielikult tunnustama linnade ja piirkondade tähtsust ELi energia- ja kliimavaldkonna ambitsioonide teostamises.

Rändekriisil on jätkuvalt vahetu demograafiline, majanduslik ja poliitiline mõju. Rändevoogude halda-mine ja Euroopasse saabuvate inimeste vastuvõtmine jääb lõppkokkuvõttes kohalike ja piirkondlike omavalitsuse hooleks, mistõttu peab ELi tegevus põhinema solidaarsusel, kodanikuõigustel ja prag-matismil. ELil tuleb tõhustada jõupingutusi, et toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sisserän-dajate integreerimisel kogukondadesse. Me peame tugevdama partnerlusi Vahemere mõlema kalda piirkondade ja linnade vahel. Probleemide lahendamine rohujuuretasandil on rändekriisile toimiva la-henduse leidmisel otsustava tähtsusega.

Euroopa õnnelik, kestlik ja kaunim tulevik sõltub reaalsete tulemuste saavutamisest, mis parandavad kõigi kodanike elutingimusi. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtidena peame vahendama ELi tegevusi, kuulama ära kodanikke ning jagama nende seisukohti Euroopa küsimustes Brüsselis. Kohali-kud ja piirkondlikud omavalitsused kogu Euroopas peavad tegema koostööd, et parandada ja ellu viia ELi poliitikameetmeid ning kaotada lõhe Brüsseli ja meie kogukondade vahel. Meie komitee on valmis toetama Eesti valitsuse ning Eesti linnade ja valdade püüdlusi tagada Euroopale parem tulevik.


SissejuhatusEESTI VABARIIGI RIIGIHALDUSE MINISTER JAAK AAB

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eesti eesmärk aidata kaasa avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa arengule . Eesti eesistumise üks prioriteet on, et Euroopas kasutataks ära infotehnoloogia pakutavad avarad võimalused . Näiteks vajab e-majandus kasvava osana Euroopa majandusest efektiivset, turvaliselt toimivat taristut, et selle baasil loodaks uusi tee-nuseid, mis parandavad Euroopa majanduse ja avaliku sektori tootlikkust ning suurendavad inimeste elukvaliteeti kõigis piirkondades .

Ellu saab viia vaid neid põhimõtteid, millesse me ise usume . Oleme Eestis teinud mitmeid edusamme, muutes avalike teenuste kasutamise mugavaks ja kättesaadavaks sõltumata ini-meste elukohast . Mitmed Eesti e-teenused võimaldavad kodanikel ametkondadega suhelda füüsiliselt kohale minemata ning just endale sobival ajal . Näiteks kulub Eestis vaid kolm minu-tit selleks, et esitada e-keskkonnas juba eeltäidetud tulumaksudeklaratsioon või valida oma esindajaid erinevatesse esinduskogudesse . Riigi toel on Eestis kohalikele omavalitsustele välja töötatud mitmed e-lahendused, mis võimaldavad kohalikke teenuseid pakkuda elektroonili-selt, näiteks omavalitsuste teenuste- ja infoportaal, kohalike omavalitsuste menetluskeskkond ja volikogude infosüsteem . Olen kindel, et nende ühe sagedasem kasutamine omavalitsuste poolt parandab häid valitsemistavasid, valitsemise läbipaistvust ning kohalikku demokraatiat . Kuna paljusid teenuseid osutavad elanikele just kohalikud- ja piirkondlikud omavalitsused, siis on minu soov, et sel tasandil areneks e-valitsus ja e-demokraatia (nii meil kui ELi liikmesriikides) edasi, lähtudes kohapealsetest võimalustest, soovidest ja eelistustest .

Eesti ID-kaart ja mobiil-ID on igapäevases kasutuses nii avalikus kui erasektoris . Need võimal-davad võtta kasutusele uusi e-riigi taristule tuginevaid teenuseid, mida saavad kasutada ka teiste riikide kodanikud, kes liituvad Eesti e-kodaniku platvormiga . Meil on kasutuses omapä-rane X-tee lahendus, mis on vahekihiks erinevate teenusepakkujate, andmekogude ja infosüs-teemide vahel ning muudab paljud avalikud teenused kodaniku jaoks lihtsaks ja mugavaks . Ühtlasi on see ideaalne platvorm, et ärilisi protsesse tõhusamaks muuta .

Eesistumise ajal soovime aidata kaasa e-teenuste arendamisele, näidata oma kogemust ja õp-pida teiste kogemustest . Hästi töötavate ja laialt kasutatavate teenuste loomise eelduseks on lai vaade ning see, et me mõtleksime põhjalikult läbi nende teenuste reaalse vajaduse ja toi-mimise põhimõtted .


3peamist põhimõtetSubsidiaarsuspõhimõteLähimuspõhimõteMitmetasandiline valitsemine

Mis on Euroopa Regioonide Komitee (CoR)?

rahvatervis

transport, üle-euroopalised võrgustikud

keskkond, energia- ja kliimamuutus

majanduslik, sotsiaalne

ja territoriaalne ühtekuuluvus

tööhõive ja sotsiaalvaldkond

haridus, noored, kultuur ja sport

Vastutus-valdkonnad

Komisjonid6 komisjoni (liikmete grupid), mis valmistavad ette arvamuste eelnõusid ja resolutsioone täiskogule

Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve (COTER)

Keskkond, kliimamuutused ja energia (ENVE)

Majanduspoliitika (ECON)

Kodakondsus, valitsemine, institutsioonilised ja välisasjad (CIVEX)€

Loodusvarad (NAT)

Sotsiaalpoliitika, haridus, tööhõive, teadustöö ja kultuur (SEDEC)

Liikmeskond

PES GROUPEuropean Committeeof the Regions

350liiget

28liikmesriigist

5poliitilist gruppi

TäiskoguRegioonide Komitee liikmed kogunevad Brüsselis 2-3 päevalisele täiskoguistungile 5-6 korda aastas, et hääletada ja vastu võtta arvamusi.

President

Karl-Heinz LAMBERTZ(Eupen/BE)

Ametiaeg: kaks ja pool aastat• juhib Regioonide Komitee tööd• juhatab täiskoguistungeid• tegutseb Regioonide Komitee ametliku esindajana

Esimene asepresident

Markku MARKKULA(Espoo/FI)

Ametiaeg: kaks ja pool aastat• juhib Regioonide Komitee tööd koostöös presidendiga

VäljundÜle 70% ELi seadusandlusestomab otsest mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil Platvormid

ja võrgustikudparandamaks osalusdemokraatiat, näiteks nagu konsultatsioonid enne regulatsioonide vastu võtmist

2016. aastal võttis Regioonide Komitee vastu

33

50arvamust

sealh

ulgas omaalgatuslikku

arvamust

70%

74üritust

2016. aastal korraldas

Regioonide Komitee Euroopas

27kohaliku ürituse organiseerimisele

ja aitas

kaasa

Administratiivne tasandPeasekretärAmetiaeg: 5 aastatÜlesanne: juhib Regioonide Komitee administratsiooni

Struktuur5 direktoraati2 ühist osakonda

Me oleme Euroopa Liidu institutsioon. Meie liikmed on piirkondade poliitilised juhid, piirkondade volikogude liikmed, linnapead ja kohalike omavalitsusüksuste volikogude liikmed, kes on demokraatlikult vastutavad kodanike ees.




rahvatervis







Vastutus-valdkonnad






Loodusvarad (NAT)


Liikmeskond


350liiget

28liikmesriigist

5poliitilist gruppi


President









33

50arvamust

sealh


arvamust

70%

74üritust




ja aitas

kaasa








rahvatervis







Vastutus-valdkonnad






Loodusvarad (NAT)


Liikmeskond


350liiget

28liikmesriigist

5poliitilist gruppi


President









33

50arvamust

sealh


arvamust

70%

74üritust




ja aitas

kaasa






4 Eesti eesistu-misperioodi prioriteedid Euroopa Liidu Nõukogus 2017. aastalMATTI MAASIKAS, EESTI ERIESINDAJA EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JUURES

Esimest korda oma ajaloos võtab Eesti 1 . juulil 2017 üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise, mis vahetub rotatsiooni korras iga kuue kuu järel . Eesti kord jõudis kätte kriitilisel ajal, mil Euroo-pa Liit seisab silmitsi enneolematute sisemiste ja väliste väljakutsetega . Selleks et edukalt neile väljakutsetele vastata ja hetkel meie käsutuses olevaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada, on eesistumisperioodi motoks valitud „Ühtsus tasakaalu kaudu“ .

Euroopa on küll üks kõige mitmekesisemaid maailmajagusid, kuid ometi on rohkem seda, mis meid ühendab – väärtushinnangud, kultuurisidemed ja tõsiasi, et me kõik tahame elada tur-valiselt ja hästi . Tegutsedes kuus kuud Euroopa Liidu Nõukogu eesliinil, püüab Eesti olla aus ja erapooletu vahendaja . Ta püüab leida tasakaalu tänapäeva Euroopas valitsevate erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et üheskoos edasi liikuda ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi kõigi Euroopa kodanike jaoks .

Kuna Euroopa Regioonide Komitee esindab kogu ELi piirkondi ja linnu, püüab Eesti teha komi-teega tihedat koostööd tagamaks, et kavandatud poliitikameetmed kajastaksid kõigi piirkon-dade seisukohti, tuues kasu kõigile ELi kodanikele nende igapäevaelus .

Sellega seoses keskendub Eesti oma eesistumisperioodi vältel neljale ambitsioonikale prioritee-dile: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa ning kaasav ja kestlik Euroopa .

Eesti eesistumisperioodil on tähelepanu keskmes avatusel ja innovatsioonil põhinev edukas Euroopa majandus . Tugev majandus ei ole oluline mitte ainult majanduskasvu ja tööhõive

9

jaoks, vaid see toetab ka poliitikameetmete rakendamist kõigis teistes valdkondades – põllu-majandusest rändeni, kultuurist julgeolekuni . Eesti teeb kõik endast oleneva, et töötada välja usaldusväärne, selge ja läbipaistev Euroopa ettevõtluskeskkond, et kasutada ära uusi võimalusi ja parandada olemasolevaid ettevõtteid .

Meie kodanike julgeolek ja turvalisus on Eesti eesistumisperioodil ülitähtsad teemad . Euroo-pa Liit loodi kuuskümmend aastat tagasi rahuprojektina . Seda aastapäeva tähistades on meie kodanike turvalisus endiselt esmatähtis ning selle saavutamiseks peame tegutsema koos üle-maailmsel tasandil, et tagada rahu, jõukus ja stabiilsus . Eesistumisperioodil keskendub Eesti sisejulgeoleku tugevdamisele, ELi välispiiride kaitsele ja välisjulgeolekule, tihendades koostööd oma liitlaste ja naaberriikidega nii idas kui ka lõunas .

Me usume, et jõuka ja kestliku Euroopa loomiseks peame minema kaasa tehnoloogiliste muu-tustega . Seega ei ole üllatav, et Eesti eesistumisperioodi võtmeprioriteetide hulgas on digi-taalarengu tegevuskava ja andmete vaba liikumine . Tehnoloogiline innovatsioon ei ole ees-märk omaette, vaid pigem vahend, mille abil muuta inimeste, ettevõtete ja valitsuste jaoks elu lihtsamaks . Eesistumisperioodi programmis keskendutakse seega digitaalse ühtse turu loomi-sele, e-lahenduste suuremale kasutamisele ja piiriüleste e-teenuste arengule .

EL peab saavutama tasakaalu tugeva majanduse ja Euroopa põhiväärtuste, kaasatuse ja kest-likkuse vahel . Eesistumisperioodil uurib Eesti taas, kuidas EL saaks pakkuda võrdseid võimalusi inimestele, kes soovivad elada ja töötada kõikjal ELis . Eesistujariik kaalub ka seda, kuidas leida tasakaal majanduse ja keskkonnaaspektide vahel, tagamaks, et tulevased põlvkonnad saaksid nautida vaba, jõukat ja turvalist Euroopat .


5Mõned mõtted Euroopa Liidu tuleviku teemalUNO SILBERG, EESTI DELEGATSIOONI LIIGE

Uno Silberg, majandusteaduse doktor, Kose Vallavolikogu esimees, Regioonide Komitee liige alates 2004. Uno Silbergi tegevusvaldkonnad Regioonide Komitees on peamiselt seotud Euroo-pa Liidu rahandusega. Praegusel ajal töötab Uno Silberg Eesti Maaülikooli Euroopa Liidu poliitikate dotsendina ning Eesti Sisekaitseakadeemia finantskolledži direktorina.

Euroopa Liidu tulevik

Euroopa Liidu suurim väljakutse lähiajal on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust 23 . juunil 2016 . aastal toimunud referendumi tulemusena ja sellest tulenev täiesti uus olukord . Kui seni on liikmesriike ikka juurde tulnud ja Euroopa Liit on kasvanud 28 liikmesriigini, siis nüüd esimest korda soovib üks liikmesriik lahkuda Euroopa Liidust . Kuigi rahvahääletuse tulemus Suurbritannias oli paljudele üllatus, tuleb 27-l liikmesriigil leppida tekkinud olukorraga ja harju-da teadmisega, et miski ei ole Euroopa Liidus enam endine .

Ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine jõudis kätte poole aasta võrra varem, 2017 . aasta teises pooles, mis on Brexiti tulemus . Eesti valitsus on avaldanud soovi hoida Ühendkuningrii-giga peetavate lahkumisläbirääkimiste käigus EL-i kahtekümmend seitset liikmesriiki ühtsena . On vaja leida selged vastused mitmetele lahtistele küsimustele: mis saab EL edasistest suhetest Suurbritanniaga; kas ja kuidas muuta aluslepingutes sätestatud põhimõtteid, kahjustamata põ-hivabadusi ning seniseid majanduslikke ja sotsiaalseid tõekspidamisi; milles seisnevad Euroopa Liidu institutsionaalsed muutused, sh mis muutub Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rollis ja koosseisus?

Aga üks suurimaid väljakutseid saab olema Brexiti järgse Euroopa Liidu eelarve tulude ja ku-lude muutus uuenenud situatsioonis ning sellest tulenev otsene ja kaudne mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele . Vaatamata ebasegusele Brexiti järgselt, peame Euroopa Re-gioonide Komitees tegema omalt poolt kõik, et jätkuks suurepärane koostöö Ühendkuning-riigi ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel .


6Euroopa minu kodulinnasURMAS SUKLES, EESTI DELEGATSIOONI LIIGE

Urmas Sukles on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning töötanud 10 aastat arstina. 1993. aastal siirdus Urmas Sukles poliitikasse ning valiti Haapsalu linnapeaks. Teda on linnapeaks valitud viiel korral. Haapsalu on selle aja jooksul muutunud nõukogude provintsilinnast rahvusva-heliselt tuntud kuurortlinnaks, kus on kaks spaad ning kõrgetasemelist taastusravi pakkuv neuro-loogiline rehabilitatsioonikeskus. Haapsalu on tuntud ka muusikafestivalide toimumiskohana. Regioonide Komitee liikmeks valiti Urmas Sukles 2015. aastal ning tema tegevusalad on tervisetu-rism ja rändepoliitika.

Eesti delegatsioon Euroopa Regioonide Komitees on üks väiksemaid . Samas on mul hea meel, et ka väike delegatsioon saab komitees olla aktiivne ja nähtav . Üheks põhjuseks on kindlasti as-jaolu, et Eesti delegatsioon on komitee töösse kaasanud aktiivselt delegatsiooni asendusliikmed ning 16-st komitee nimel koostatud arvamusest, mille autoriteks on olnud Eesti delegatsiooni liikmed, on kaheksa ehk pooled koostatud komitee Eesti delegatsiooni asendusliikmete poolt .

Mul on töökogemus erasektorist ning pean oluliseks, et majanduskasv, ettevõtlikkus ja kon-kurentsivõime oleksid teemad, millest lähtudes tehakse otsuseid kohalikul, riiklikul ja ka EL ta-sandil . Saan kasutada oma teadmisi ja kogemusi erasektorist ja seepärast soovisin ka saada Eu-roopa Regioonide Komitee liikmeks . Kuulusin komitee delegatsiooni 2016 . aaastal Marrakechis toimunud maailma kliimatippkohtumisel COP22 . Konverentsil oli palju juttu päikeseenergia kasutamisest ja energiasäästust ning siinjuures võin tõdeda, et minu kodulinn Haapsalu, mis on kuurortlinn Läänemere ääres, on selles valdkonnas päris esirinnas . Oleme paigaldanud ühe-le lasteaiale päikesepaneelid, linnas tegutsev taastusravihaigla kasutab päikeseenergiat ning meie linnas on EL abiga välja ehitatud energiasäästlik LED-valgustus .

Kuigi minu kodulinn ei ole suur, on EL-s toimuv väga hästi kohapeal tajutav . Oleme oma linnas vastu võtnud sõjapõgenikke Süüriast ja Iraagist . Tunnistan, et see pole olnud lihtne, enim mu-resid on seotud keelebarjääri ja keeleõppega, kuid need on lahendatavad . Suuri muresid meil linnas pagulastega ei ole, aga need on kerged tekkima, kui inimesed ei ole suutelised kerkivaid probleeme lahendama . Lähiajal keskendume lasteaia õpetajatele lisateadmiste ja koolituse andmisele, võõrkeelsete laste kooliks ettevalmistamisele ja meie põhihariduskoolide valmis-olekule võõrkeelsete laste vastuvõtmisel .

Lõpetan ootuspäraselt digiteemadel . Lisaks soovile pakkuda elanikele paremaid digitaalseid teenuseid, pean ma tähtsaks, et minu kodulinnas toimuks koolides õpikeskkonna mitmekesis-tamine koos IKT kasutuselevõtuga ainetundides . IKT tark kasutamine õpetamises ja õppimises ning õppetöö korraldamises tõstab õppe kvaliteeti . On tõsiasi, et digioskused ja -pädevused on teiste oskuste kõrval tänases ühiskonnas hakkama saamiseks olulised ja seega tuleb neid ka koolis arendada . Uuringud on näidanud, et meie õpilased kasutavad digiseadmeid pea-miselt sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja mängimiseks . Muude kasutusvõimaluste juurde saab lapsi suunata kooliõppe raames . Tänapäeval on palju ameteid, kus IKT-teadmised on ülesan-nete täitmiseks või uute lahenduste loomiseks hädavajalikud ja seetõttu on digikirjaoskus väga oluline . Samas ei pea digikirjaoskust õpetama alati eraldi, vaid seda saab lõimida erinevate õppeainetega, nagu ajalugu, geograafia, matemaatika . On ju tore ajaloo- või kunstiajalootun-nis korraldada näiteks virtuaalne tuur ajaloolisse Rooma või Ateenasse, avastada seal olulisi mälestisi ja neid kaaslastega jagada .


Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegat siooni liikmed

Urmas SuklesHaapsalu linnapeaEesti delegatsiooni esimeesCIVEXi komisjoni liigeFraktsioon: ALDEARLEMi liigePiirkondadevaheline rühm: „Läänemere piirkonnad”Pädevusalad: turism, naabruspoliitika ja migratsioonhttps://www.facebook.com/urmas.sukles

„Euroopa algab kodust !“

Uno SilbergKose vallavolikogu liigeEesti delegatsiooni ase-esimeesCOTERi komisjoni liigePiirkondadevahelised rühmad: „Läänemere piirkonnad”, „Autotööstuse tulevik”, „Tervishoid”Fraktsioon: EA, fraktsiooni aseesimeesPädevusalad: ELi rahandushttps://www.facebook.com/uno.silberg

„Euroopa Liit ei ole täna see, mis ta oli eile, ega homme see, mis ta on täna!“

Kurmet MüürseppAntsla vallavolikogu liigeEuroopa Regioonide Komitee juhatuse liige, asepresidentCIVEXi komisjoni liigePiirkondadevaheline rühm: „Läänemere piirkonnad”Fraktsioon: EPPPädevusalad: kohalik ja piirkondlik [email protected]

„Euroopa Liidu regionaalpoliitika on väga palju Eesti arengule kaasa aidanud. Edasine areng on seotud oskusega arendada

digitaalsetel lahendustel põhinevat majandust. Parimate lahenduste kiireks rakendamiseks Euroopas on koostöö piirkondade vahel väga oluline.“

„Euroopa Regioonide Komitee annab piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele head võimalused Euroopa jaoks

oluliste teemade otsustusprotsessis kaasa rääkimiseks ja oma ideede realiseerimiseks. See on piirkondade esindajatele ja omavalitsusjuhtidele suurepärane võimalus omavaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks.“

Mart VõrklaevSEDECi komisjoni liigeFraktsioon: ALDEPädevusalad: telekommunikatsioon, digitaalarengu tegevuskavahttps://www.facebook.com/mart.vorklaev

„Brexiti teostudes saab suur osa eestlastest ilmselt taas kogeda, mis vahe on piiridega ja piirideta Euroopal. Kuid mis teha – oleme

harjunud ajalugu pidevalt meelde tuletama ja eraldusjoonte kustutamise nimel taas tööd tegema.“

Mihkel JuhkamiRakvere linnapeaCOTERi komisjoni liigeELi ja Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühise nõuandekomitee asendusliigeTürgi töörühm - asendusliigeLinnapeade pakti saadikPiirkondadevaheline rühm: „Läänemere piirkonnad” Fraktsioon: EPPPädevusalad: struktuurifondid, linnapoliitikahttps://www.facebook.com/mihkel.juhkami

„Euroopa Liit liigub edasi teel, mis sai alguse 60 aastat tagasi Roomast“

Kalev KalloTallinna linnavolikogu esimeesECONi komisjoni liigeLinnapeade pakti saadikFraktsioon: ALDEPädevusalad: majandus- ja [email protected]

Täisliikmed:

7

https://www.facebook.com/urmas.sukleshttps://www.facebook.com/uno.silbergmailto:[email protected]://www.facebook.com/mart.vorklaevhttps://www.facebook.com/mihkel.juhkamimailto:[email protected]


Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegat siooni liikmed

Andres JaadlaRakvere linnavolikogu liigeENVE komisjoni liigeELi ja Montenegro ühise nõuandekomitee asendusliige ELi ja Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühise nõuandekomitee asendusliigeEelarve töörühm, asendusliigeEuroopa Regioonide Komitee Euroopa Linnapeade Pakti saadik Piirkondadevahelinesed rühmad: „Läänemere piirkonnad”, „Vähem arenenud piirkonnad”Fraktsioon: ALDEPädevusalad: keskkond, kliimamuutused, energeetika ja kosmosepoliitikahttps://twitter.com/andresjaadla

„Peaksime võtma kursi keskkonnasõbralikule ja energiasäästlikule majandusmudelile - ei tuleks piirduda ainult energiasäästuprogrammidega. Vaja on ümber vaadata tootmise ja ehitiste energiatõhusus, võtta kasutusele keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid ja arukad tehnoloogiad, vähendada materjalikulu ja kemikaalide kasutamist tööstuses .“

Randel LäntsViljandi linnavolikogu liigeNATi komisjoni liigePiirkondadevaheline grupp: Läänemere piirkonnadFraktsioon: PESPädevusalad: innovatsioon ja maaelu arendaminehttps://www.facebook.com/randel.lants

„Tänasel keerulisel ajal peame üha enam kuulama inimesi kohapeal. Vajame otsustajaid, kes ka päriselt

suudavad mõelda globaalselt ja tegutseda lokaalselt“

Rait PihelgasAmbla vallavanemNATi komisjoni liigePiirkondadevaheline rühm: „Läänemere piirkonnad”Fraktsioon: ALDEPädevusalad: keskkond ja jäätmemajandushttps://www.facebook.com/rait.pihlegas

„Ühiselt tegutsedes loome parema Euroopa!“

„Euroopa peab võitlema kliimamuutuste vastu - et elu meie planeedil säiliks ka tulevastele põlvkondadele“

Juri GotmansHaanja vallavanemENVE komisjoni liigeFraktsioon: PESPädevusalad: Euroopa keskkonnapoliitika, kliimamuutuste [email protected]

„Eesti omavalitsuste hääl Euroopas kõlavamaks! Euroopa Liidus tehakse otsuseid, mis puudutavad Euroopa erinevaid piirkondi ja omavalitsusi, sealhulgas Eestit.

Läbi Euroopa Regioonide Komitee soovin kaasa rääkida Euroopa regionaalpoliitika kujundamises. Kuivõrd oman väga pikaajalisi kogemusi Eesti omavalitsussüsteemis, on Euroopa Regioonide Komitee mulle suurepärane foorum meie omavalitsuste murede ja mõtete edastamiseks otse Euroopa poliitikakujundamise südames.“

Jan TreiViimsi valla abivallavanemSEDECi komisjoni liigeFraktsioon: EPPPädevusalad: noored ja sporthttps://www.facebook.com/jan.trei

„On üldteada, et Euroopa Liidu tugevus seisneb ühtekuuluvuses ja koostöös, aga veelgi olulisem

on, et kedagi ei jäetaks “lahinguväljale” maha!“

Georg LinkovHiiu vallavolikogu liigeECONi komisjoni liigeFraktsioon: EPPPädevusalad: konkurents ja siseturghttps://www.facebook.com/georg.linkov

Asendusliikmed:

https://twitter.com/andresjaadlahttps://www.facebook.com/randel.lantshttps://www.facebook.com/rait.pihlegasmailto:[email protected]://www.facebook.com/jan.treihttps://www.facebook.com/georg.linkov


8

Bure

aux

d’ar

chite

ctur

e: A

telie

r Pau

l Noë

l spr

l - A

rt &

Bui

ld s

.a.

Eesti delegatsiooni liikmete poolt koostatud arvamused Euroopa Regioonide Komitees

• CdR 68/2007, ECOS-IV-015 arvamus „Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012”, raportöör Uno Silberg http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2068/2007

• CdR 22/2008 DEVE-IV-024 arvamus „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika“, raportöör Saima Kalev http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2022/2008

• CdR 84/2009 ECOS-IV-034 arvamus „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine“, raportöör Uno Silberg http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2084/2009

• CdR 146/2009 COTER-IV-026 arvamus „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi”, raportöör Väino Hallikmägi http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%20146/2009

• CdR 20/2010 ECOS-V-003 arvamus „Äriregistrite ühendamine“, raportöör Uno Silberg http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2020/2010

• CdR 168/2010 CIVEX-V-008 arvamus „Idapartnerluse algatuse rakendamine Armeenias ning Armeenia ja Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö arendamine“, raportöör Teet Kallasvee http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%20168/2010

http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+68%2F2007http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+68%2F2007http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+22%2F2008http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+22%2F2008http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+84%2F2009http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+84%2F2009http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+146%2F2009http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR+146%2F2009https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B20%252F2010&h=ATM4Ci9voknqkAjibE0cLpmuWjrl5j5qfgXqjjnAi1kXdRghMwteESWV6zufs-s5ttIsm_PJ9sS-o9axj7XbjhrjWc81SvcWoc4s48YjJY-iKHL6Vtwow3Z_ng_qG3pdFiIG33z7MZJZ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B20%252F2010&h=ATM4Ci9voknqkAjibE0cLpmuWjrl5j5qfgXqjjnAi1kXdRghMwteESWV6zufs-s5ttIsm_PJ9sS-o9axj7XbjhrjWc81SvcWoc4s48YjJY-iKHL6Vtwow3Z_ng_qG3pdFiIG33z7MZJZ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B168%252F2010&h=ATPEV4AC95Ldwc_VNWvDfUHfJKyga_K9ctTWkpPrYjRwFHj-yQTMdr0h-2d7luWFJSZCeR6vGXZ31HswIAwJR22wANfj2A50EF0B98Qpfn8Qqfu3YnnXZewSNKkAK7Z7YCAwopwDXyaB&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B168%252F2010&h=ATPEV4AC95Ldwc_VNWvDfUHfJKyga_K9ctTWkpPrYjRwFHj-yQTMdr0h-2d7luWFJSZCeR6vGXZ31HswIAwJR22wANfj2A50EF0B98Qpfn8Qqfu3YnnXZewSNKkAK7Z7YCAwopwDXyaB&s=1


• CdR 2012 ENVE-V-025 arvamus “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega”, raportöör Urve Erikson http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%201120/2012

• CdR 2013 COTER-V-037 arvamus „Puhas energia ja transport”, raportöör Saima Kalev http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2028/2013

• CdR 2013 ECOS-V-044 arvamus „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta”, raportöör Uno Silberg http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%203303/2013

• CdR 2014 ENVE-V/045 arvamus „Mitmetasandiline valitsemine ELi elurikkuse 2020 . aasta strateegia edendamisel ja Aichi eesmärkide täitmisel“, raportöör Kadri Tillemann http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%208074/2013

• CDR 3219/2015 COTER-VI/006 arvamus „ELi 2016 . aasta eelarve projekt”, raportöör Uno Silberg http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%203219/2015

• CDR 2799/2015 NAT-VI/004 arvamus „Innovatsioon ja maapiirkondade majanduse ajakohastamine”, raportöör Randel Länts http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%202799/2015

• CDR 5660/2015 ENVE-VI/008, arvamus „ELi keskkonnaõigus: aruandluse ja nõuetelevastavuse parandamine“, raportöör Andres Jaadla http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205660/2015

• CDR 5113/2016 SEDEC-VI/018, arvamus „Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamine“, raportöör Mart Võrklaev http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205113/2016

• CDR 5780/2016 ENVE-VI/017, arvamus „Õigusaktide ettepanekud uue jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta“, raportöör Juri Gotmans http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205780/2016

• CDR 93/2017 CIVEX-VI /018 arvamus „ELi laienemisstrateegia 2016–2017“, raportöör Rait Pihelgas http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%2093/2017

• CDR 6726/2016 ENVE-VI/022, arvamus “Euroopa kosmosestrateegia”, raportöör Andres Jaadla http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/Pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%206726/2016

https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B1120%252F2012&h=ATNsD8sYG6Ns3TqR4B9EhhFSl_l0P8TpSZGffXS6PssO7MdjwI_HEEh70cK5R6IDT0uPCVFlP4owCfhutKqRxxnRqhwqOn8pR7dBzTRfAamcoQY1FPeE8hkgbvpF70uzSkuHdNgL7vxZ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B1120%252F2012&h=ATNsD8sYG6Ns3TqR4B9EhhFSl_l0P8TpSZGffXS6PssO7MdjwI_HEEh70cK5R6IDT0uPCVFlP4owCfhutKqRxxnRqhwqOn8pR7dBzTRfAamcoQY1FPeE8hkgbvpF70uzSkuHdNgL7vxZ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B28%252F2013&h=ATMD-lZ2wTWq4YKC2rLcdlEO2-ofmIPU2cxIOFgXqjN9vHPFgTi_DeiLsNLM0S5dO1gJhhqyN_xxqMlk6I9L15k9VMrh6ZEocffqst0kPyW7rYTu28_NFHBagmrY6mxOYgfBq2hbQUXN&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B28%252F2013&h=ATMD-lZ2wTWq4YKC2rLcdlEO2-ofmIPU2cxIOFgXqjN9vHPFgTi_DeiLsNLM0S5dO1gJhhqyN_xxqMlk6I9L15k9VMrh6ZEocffqst0kPyW7rYTu28_NFHBagmrY6mxOYgfBq2hbQUXN&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B3303%252F2013&h=ATNA5DHnYMDiNksK4tvwaYhsdQ7jR4P2UJXWQ8u7z5tS6SN-MHOs7ZmmntjnCgH2zs3AwRGWWe9AzeJCYxS8RYeaOJgWwYHCQ51obm0GGeQSWncHEL560i_EqIG8_tgGz_wAZg8aRmEy&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B3303%252F2013&h=ATNA5DHnYMDiNksK4tvwaYhsdQ7jR4P2UJXWQ8u7z5tS6SN-MHOs7ZmmntjnCgH2zs3AwRGWWe9AzeJCYxS8RYeaOJgWwYHCQ51obm0GGeQSWncHEL560i_EqIG8_tgGz_wAZg8aRmEy&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B8074%252F2013&h=ATPweZzsfN4FTzmm_y90CsOXN2YYqZBrUjSf3C9mNAmvjBg14GMODS1lv0_t6mcDjkcsVPu7kPDQrUVgJnqD1NNxC8QrkG-WOikXC9SIPqTcNPMeMVFwnaqzG8z5p9Cs10TuvXFLU5G9&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B8074%252F2013&h=ATPweZzsfN4FTzmm_y90CsOXN2YYqZBrUjSf3C9mNAmvjBg14GMODS1lv0_t6mcDjkcsVPu7kPDQrUVgJnqD1NNxC8QrkG-WOikXC9SIPqTcNPMeMVFwnaqzG8z5p9Cs10TuvXFLU5G9&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B3219%252F2015&h=ATPBJJS0BqSI5tWocPRVF9cVWcBo1Z5zTFyYeFuWVBLcraLxBhGPitddNmx4D2n1J1zmJlMHNShpqKT7LYGxsvG9wiSBGJYew__pgN-Ba35ZcncK-rtsZhCIngWJe6UhGLnNq2tiVKkJ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B3219%252F2015&h=ATPBJJS0BqSI5tWocPRVF9cVWcBo1Z5zTFyYeFuWVBLcraLxBhGPitddNmx4D2n1J1zmJlMHNShpqKT7LYGxsvG9wiSBGJYew__pgN-Ba35ZcncK-rtsZhCIngWJe6UhGLnNq2tiVKkJ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B2799%252F2015&h=ATPowgzOw3TKMlGgVfx2aDgA3TT5ufRpvDseKn0f84QFlhndZ1C7u2FrGbTqYd7IBqUKBVgCz9CHNeXGYbdQPDcDeOg4Nc3WIWEWW9oIrGp5VgJN8H4XJuqyzIsonjQ0udgl5WqujI1P&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B2799%252F2015&h=ATPowgzOw3TKMlGgVfx2aDgA3TT5ufRpvDseKn0f84QFlhndZ1C7u2FrGbTqYd7IBqUKBVgCz9CHNeXGYbdQPDcDeOg4Nc3WIWEWW9oIrGp5VgJN8H4XJuqyzIsonjQ0udgl5WqujI1P&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5660%252F2015&h=ATMlH1FwlMxPwM6kYc_4AR2iZrBt6oJowFoWzzQVVL3CSjOTN2PD9EcgUpJmGSilKlt_kqm-gZF5J-eguYMxa8zoC9z_RD_p-_ypZTw6MkwRK7mZGhnSF1M4BKdnItyDyDloPzTdp5Gp&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5660%252F2015&h=ATMlH1FwlMxPwM6kYc_4AR2iZrBt6oJowFoWzzQVVL3CSjOTN2PD9EcgUpJmGSilKlt_kqm-gZF5J-eguYMxa8zoC9z_RD_p-_ypZTw6MkwRK7mZGhnSF1M4BKdnItyDyDloPzTdp5Gp&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5113%252F2016&h=ATNJKGqEOAYGf7eG7AF4mHvD1xMPPan5sqDE4bw4HClRqq2e169n9D8A_4133pQbJ750fJbwV7BEAEAMibVwOM79_uFWF05qrubAcBaqebLinbju8XvS7o6BVDKg07h-Zn0zYA3ld_w8&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5113%252F2016&h=ATNJKGqEOAYGf7eG7AF4mHvD1xMPPan5sqDE4bw4HClRqq2e169n9D8A_4133pQbJ750fJbwV7BEAEAMibVwOM79_uFWF05qrubAcBaqebLinbju8XvS7o6BVDKg07h-Zn0zYA3ld_w8&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5780%252F2016&h=ATPx0l9a6HhPLWCC3Brulh4VDEZtTuPrG4tECXVkswXGx4DjhXs0wtBECmfjLFCgkUlRZNxA8UtXwnmWCRC6Qjnl-BuFaLltAPwS-MjUF51a1eJ-RhMnoQmBA8ed7IIXqp27ShyCFgLG&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B5780%252F2016&h=ATPx0l9a6HhPLWCC3Brulh4VDEZtTuPrG4tECXVkswXGx4DjhXs0wtBECmfjLFCgkUlRZNxA8UtXwnmWCRC6Qjnl-BuFaLltAPwS-MjUF51a1eJ-RhMnoQmBA8ed7IIXqp27ShyCFgLG&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B93%252F2017&h=ATP-sMzhytM3jeZ19FMS8WFVKVYqqk7W2CayCYA4w3QRgm6uh3yMlwmGtlEc6n9B5jkWwluci5VgEMEkmIOv_Tn7pAZ8jr48prTZY7SFDzqthlrBTGXYEY2D7RnNTRCKIgh14ZHYy_GQ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B93%252F2017&h=ATP-sMzhytM3jeZ19FMS8WFVKVYqqk7W2CayCYA4w3QRgm6uh3yMlwmGtlEc6n9B5jkWwluci5VgEMEkmIOv_Tn7pAZ8jr48prTZY7SFDzqthlrBTGXYEY2D7RnNTRCKIgh14ZHYy_GQ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B6726%252F2016&h=ATOrKbSWJSASEENUWgdpM-ovInLHz-fbiQvy27J_TRpBWx2CbHgWgHMJqs3f9uvu51egTE87EU5WycCySxO4czaPmkK_IpYldPovAuqBoRgS0zWKNRy53C5P6tn9n4WY8bDJZjc5k7iQ&s=1https://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fcor.europa.eu%2Fen%2Factivities%2Fopinions%2FPages%2Fopinion-factsheet.aspx%3FOpinionNumber%3DCDR%2B6726%252F2016&h=ATOrKbSWJSASEENUWgdpM-ovInLHz-fbiQvy27J_TRpBWx2CbHgWgHMJqs3f9uvu51egTE87EU5WycCySxO4czaPmkK_IpYldPovAuqBoRgS0zWKNRy53C5P6tn9n4WY8bDJZjc5k7iQ&s=1


9Tulevik on digitaalne SIIM SIKKUT, EESTI VALITSUSE IT-POLIITIKA JUHT, EESTI VABARIIGI MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SIDE JA RIIGI INFOSÜSTEEMIDE ASEKANTSLER

[email protected]

Digiühiskonna arendamine on olnud üks Eesti valitsuse prioriteete . Selle eesmärk on olnud pa-randada elukvaliteeti, luua soodne ettevõtluskeskkond ja suurendada avaliku sektori tõhusust . Peamine edutegur on olnud tehnilise ja õigusliku aluse loomine alates digitaalse identiteedi ja andmevahetuse loomisest kuni eraelu puutumatuse ja küberkaitseni . Eesti digitaalsed teenu-sed on kättesaadavad kogu maailmas: kõik võivad esitada taotluse e-residentsuse saamiseks .

Alates 2017 . aasta juulist kuni detsembrini juhib Eesti nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu tööd ning digitaalarengu teemad on kogu programmi jooksul üks horisontaalseid prioriteete .

Noored ja eakad, ettevõtjad ja eraisikud, maa- ja linnaelanikud – kõik Eesti elanikud saavad kasutada digitaalse elu hüvesid ja mugavusi . Maailmapanga 2016 . aasta maailma arenguaruanne kinnitas, et Eesti on suutnud üles ehitada ühe enim arenenud digiühiskonna ja -valitsuse kogu maailmas .

Digitaaltehnoloogia on muutunud juba nii suureks osaks igapäevaelust, et meie riiki nimetatak-se mõnikord e-Eestiks . Kui me tänaval autot pargime, maksame me selle eest mobiilirakenduse kaudu . Äriühinguid asutame me internetis ning ettevõtte loomiseks ja seaduslikuks toimimiseks läheb aega 2–3 tundi (rekordaeg on olnud 18 minutit) . Meie ravimiretseptid on digitaalsed, me ei pea minema apteeki, paber käes . Meie arstidel on üleriigiline juurdepääs elektroonilistele tervis-elugudele . Me jälgime oma laste õpiedukust koolis spetsiaalse rakenduse kaudu . Kui on vaja mil-lelegi alla kirjutada, siis tehakse seda digitaalselt ID-kaardiga, sõltumata sellest, kas ollakse ame-tiasutusele taotlust esitav eraisik, lepingut allkirjastav ettevõtja või parlamendile seaduseelnõu edastav peaminister . Me esitame tuludeklaratsiooni internetis (96 % elanikkonnast), teeme pan-gatehinguid peaaegu eranditult internetis ning Eesti on ainus riik maailmas, kus on e-valimised .

Eesti digiühiskonna aluseks on põhimõte, et inimese isikuandmed kuuluvad talle ning et neid võib edastada ainult tema nõusolekul või seaduses määratletud „teadmisvajaduse“ korral . Ini-mesed võivad reaalselt jälgida oma andmete kasutamist ja isegi keelata kolmandatel isikutel nende kasutamise – näiteks juurdepääsu oma e-terviseloole . Selliste õiguslike ja eraelu puutu-matuse praktiliste tagatiste abil on kodanikud ise „suur vend“ ning usaldavad meelsamini oma andmed ametiasutuste hoolde .

Inimesed peavad olema kindlad, et süsteemid on alati töökorras, et andmed ei lähe kaduma, neid ei varastata ega muudeta omavoliliselt . See on põhjus, miks Eesti on teinud suuri jõupin-gutusi, et luua maailmatasemel pädevust ja rajada küberjulgeoleku süsteem, mis pandi proo-vile maailma kõige esimeses rahvusriigi vastu suunatud küberrünnakus 2007 . aastal, millest riik edukalt välja tuli . Täna asuvad Eestis NATO küberkaitse koostöökeskus ja Vabadusel, Turvalisu-sel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet . Tihedas partnerluses nende asutuste ja teiste rahvusvaheliste liitlastega püüame tagada, et digitaalne elu oleks turvaline iga päev . Küberjulgeolek on muutunud oluliseks funktsiooniks, kuna me sõltume digitehnoloogiast nii suures ulatuses .

Eesti eesistumisperioodi teemade hulgas on digitaalareng väga olulisel kohal

Alates 2017 . aasta juulist kuni detsembrini on Eestil au ja kohustus juhtida Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu tööd . Võttes arvesse meie suurt usku digitaalarengusse ja praktilisi häid kogemusi selle alal, on digiteemad loomulikult meie eesistumisperioodi prioriteet .


Eesti eesistumisperioodi Euroopa digitaalarengu teemaderingi keskmes on edasiminek di-gitaalse ühtse turu valdkonnas, takistuste kõrvaldamine ja ühist turgu edendavate tegurite arendamine . Eesti teeb kõik endast oleneva, et aidata nõukogul kinni pidada tähtaegadest digitaalse ühtse turu strateegia kõigi toimikute üle peetavatel läbirääkimistel, sealhulgas e-kau-banduse, elektroonilise side seadustiku, e-privaatsuse valdkonnas jne .

Lisaks seadusandlike toimikutega tehtavale tööle käsitleb Eesti digitaalarengu tegevuskava horisontaalse prioriteedina, viies selle vaatenurga oma kuue kuu pikkuse eesistumisperioodi vältel kõigisse nõukogu tööorganitesse ja poliitilistesse aruteludesse . Septembri lõpus korral-dab Eesti digitaalküsimustele pühendatud tippkohtumise, millel osalevad ELi riigipead ja va-litsusjuhid, et arutada pikaajalist visiooni digitaalsest Euroopast . Kokku toimub Eestis enam kui viiskümmend üritust, millel arutatakse ja kooskõlastatakse praktilisi samme, et muuta digitaal-ne ühtne turg toimivaks ja kaardistada edasine tegevus . Ürituste teemad ulatuvad e-maksus-tamisest ja e-õiguskeskkonnast e-tervise, neljanda tööstusrevolutsiooni ja muude küsimusteni .

Eelkõige on mitmetel aruteludel üks keskne teema andmete vaba liikumine . Eesti hinnangul on see ELi viies vabadus, kuna andmetest on saanud hädavajalik põhielement, ilma milleta ei saa ühtne turg tõhusalt toimida . Mida rohkem ettevõtteid muutub digitaalseks, seda enam on vaja andmevoogude vaba liikumist, et kõrvaldada takistused inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise – ELi nelja põhivabaduse – eest .

Andmete vaba liikumine on ELi viies põhivabadus

ELis on juba kehtestatud isikuandmete kaitse üldmäärus, millega tagatakse isikuandmete ülekan-tavus . Nüüd on meil vaja leida võimalus, kuidas kõrvaldada seaduselüngad seoses isikustamata andmete ülekantavuse ning andmete omandiõigusega, ning eemaldada kõik põhjendamatud lokaliseerimise tõkked . Käesoleva aasta oktoobri alguses korraldab Eesti kõrgetasemelise kon-verentsi ja ministrite kohtumise, et arutada e-valitsuse tulevikku ELi tasandil, valmistades sellega ette ministrite selleteemalist deklaratsiooni . See on tihedalt seotud andmete vaba liikumisega, kuna valitsussektori andmete viimine piiriülesesse kasutusse võib vähendada bürokraatiat nii ko-danike kui ka ettevõtjate jaoks, kui nad sisenevad meie ühtsele turule .

Meie oleme Eestis põhimõtteliselt arvamusel, et digivalitsus ei pea tundma riigipiire – eriti mitte ühtsel turul . Õigupoolest võiks meie arvates tekkida ELi tasandil ühekordsuse põhimõt-te võimalus . Kuhu te ka tulevikus Euroopas tööle või elama ei lähe, on teil õigus keelduda mõne avaliku teenuse kasutamiseks oma andmeid uuesti esitamast, kui mõnel muul riigiasu-tusel Euroopas juba on teie andmed . Selle asemel võite nõuda, et valitsusasutused vahetaksid ja taaskasutaksid andmeid, mis on mõne teise asutuse andmebaasis teie kohta juba olemas . Praktikas tähendab see, et peame asutused omavahel digitaalselt ühendama, nagu meie oma riigis oleme teinud . Kavandatud ühtse digivärava määrus on oluline samm, et muuta visioon üleeuroopalisest ühekordsuse põhimõttest tegelikkuseks .

Eesti on juba alustanud asutustevahelist ühendamist oma naaberriigi Soomega . Soome ka-sutab Eesti X-teed oma andmevahetuse platvormina ning praegu ühendame oma riiklikke andmebaase ükshaaval andmevahetuseks . Kui Eesti ettevõtjad lähevad Soome, ei pea nad varsti enam kaasa võtma ametlikke dokumente selle kohta, et neil on oma ettevõtte seadusliku esindamise õigus ning et neil ei ole koduriigis maksuvõlgnevusi . Asjaomased asutused saavad kogu selle teabe kohe ja automaatselt teise valitsuse andmebaasidest . Sel viisil saame vähen-dada liikumistakistusi ja suurendada digitaalset ettevõtlust kahe riigi vahel .

Tulemuseks on tugevam ühtne turg, suurem majanduskasv ja kokkuvõttes tugevam Euroopa . Eestil on heameel tuua oma kahekümne aasta pikkune riiklik digitaalne kogemus ELi Nõukogu eesistujariigina sel aastal lauale, et selles suunas edasi liikuda .

Siim Sikkut on Eesti valitsuse IT-poliitika juht ehk side ja riigi infosüsteemide asekantsler Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Tema ülesanne on määratleda stra-teegiad ja poliitikameetmed ning algatada ja juhtida strateegilisi algatusi e-valitsuse ja digi-ühiskonna arendamisel Eestis. Siim Sikkut on Eesti e-residentsuse programmi üks loojaid.


1

0Digitaalsete teenuste olulisusest kohalikul tasandilMART VÕRKLAEV, EESTI DELEGATSIOONI LIIGE

Nii nagu riik laiemalt, peab ka kohalik tasand kaasas käima e-lahendustega, et tagada läbipais-tev valitsemine ja oma inimeste mugav teenindamine .

Rae vallas, mis on Eesti üks kiiremini kasvavaid ja edukamaid omavalitsusi, oleme e-teenuste arendamisel astunud suuri samme . Juba 2008 . aastal alustasime oma geoinfosüsteemi arenda-misega, mille eesmärgiks oli viia planeerimismenetlused võimalikult suures osas e-keskkonda ja tagada seeläbi ametnike kiirem töö . Samas on oluline ka planeerimistegevuse avalikkus, ela-nike kaasamine ja võimalus igal kodanikul teada, mida ta oma kinnisvaraga teha saab ja mida vallas planeeritakse . Täna on meie süsteemist edasi arendatud versioon kasutusel enam kui pooltes Eesti omavalitsustes ja sinna on lisandunud nii jäätmeveo, reklaami, teede kui ka muud kaardiandmete tööriistad .

Teise olulise suunana oleme võtnud endale ülesandeks viia võimalikult palju elaniku ja omava-litsuse suhtlust e-keskkonda, kus avalduse esitamine toimub ID-kaardiga vastavasse keskkonda sisenemisel, kus inimese kohta teadaolevad andmed on eeltäidetud . See keskkond on ühtlasi suhtluskanaliks kodaniku ja omavalitsuse vahel .

Samuti on kohaliku omavalitsuse elaniku jaoks oluline kiirete ühenduste kättesaadavus . Sel-leks oleme koos teiste omavalitsustega ellu kutsunud kogu Harjumaad katva Digimaa projekti . Eesmärgiks on viia ülikiire Internet igasse kodusse ning lahendada nn viimase miili probleem .

Rae vallavolikogu ja vallavalitsuse istungid toimuvad e-keskkonnas ning ühtegi paberit me välja ei prindi . Kõik dokumendid alates elaniku avaldusest kuni lõpliku õigusaktini liiguvad e-keskkonnas ning istungil otsuseid tehes toimub töö samuti e-keskkonnas . Volikoguistungitel langetatud otsuseid on kodanikel võimalik süsteemi kaudu jälgida reaalajas . Need lahendused on vähendanud paberikulu ja ametnike tööaega ning tõstnud kodanike rahulolu .

Omavalitsusena peame oma vallas vajalikuks inimestele heade ühenduste tagamist ning mu-gavat ja kiiret suhtlust omavalitsusega, mida e-teenuste kasutuselevõtt ja arendamine kindlasti võimaldavad .

Mart Võrklaev Rae vallavanem mart .vorklaev@rae .ee Telefon +3725132166 Euroopa Regioonide Komitee liige SEDECi komisjoni liige ja arvamuse “Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamine” raportöör


1

1Euroopa Liidu kliima- ja energiaalased eesmärgid Eesti eesistumisel - kaasav ja kestlik EuroopaANDRES JAADLA, EESTI DELEGATSIOONI LIIGE

Eesti prioriteet on panustada eesistumise jooksul Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste ees-märkide saavutamisse koostöös kõigi EL liikmesriikidega ja kõigi valitsemistasanditega ning inspireerides ka kodanikuühiskonda .

Euroopa Liidul on püstitatud mitmeid kliima- ja energiaalaseid eesmärke . Ka Eesti linnad ja piir-konnad võtavad 3 . ja 4 . juulil Tallinnas toimuval Euroopa Regioonide Komitee keskkonna, kliima-muutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) konverentsil ja koosolekul selle valdkonna fookusesse .

Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitilised valikud peavad lähtuma eesmärgist saavutada Euroopa Liidu majanduskeskkonna konkurentsivõime paranemine võrdluses teiste maailma piirkondadega, vähendades negatiivseid keskkonnamõjusid ja parandades keskkonnaseisun-dit . Et Euroopa Liit on maailma suurim energiaimportija, on oluline rõhutada ELi eesmärke, millega püütakse saavutada 2030 . aastaks energiasäästu ja suurendada samal ajal taastuve-nergia osakaalu . Nende eesmärkide täitmine vähendaks märkimisväärselt ELi energiaimporti ja suurendaks tema energiasõltumatust . Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks peab olema hoonete renoveerimine, ehitades samal ajal uusi energiatõhusaid kortereid ja hooneid . Energiasäästu potentsiaal on kõige suurem nendes ELi riikides, kuhu imporditakse kõige rohkem gaasi ja naftat . Investeerimine ELi energiatõhususse, 2030 . aastat silmas pidades, võimaldaks ELil vähendada märkimisväärselt energia importi Euroopasse, parandades seeläbi

20 The European Committee of the Regions and the Estonian Presidency of the Council of the European Union

ELi energiajulgeolekut, ning kiirendaks tõhusamate, usaldusväärsemate ja ökonoomsemate tehnoloogiate arengut . ELi ja liikmesriikide kõigi tasandite poliitika väljatöötamisel tuleb arves-tada vajadusega säilitada/tagada lõpptarbijatele mõistlikud energiakulud, mille saavutamise põhivahend on energiatõhusus . Energiatõhusus võimaldaks ELi tarbijatel ja liikmesriikidel kuni 2030 .aastani säästa igal aastal enam kui 200 miljardit eurot .

EL-i 2020 . ja 2030 . aasta kliima- ja energiaraamistikud näevad ette järjest kasvavat taastuvener-gia allikate kasutuselevõttu . ELi energiasõltumatust ja energiavarustuse kindlust võiks veelgi suurendada kõigi kohalike taastuvenergiaressursside ärakasutamise ja ühtse energiaturu eda-siarendamisega, näiteks tänu väikesemahulisele taastuvenergia tootmisele tarbijate endi poolt, uutele võrguühendustele, energia salvestamisele ja arukatele võrkudele .

Nagu on näidanud mitmed hiljutised äärmuslikud kliimanähtused, on just kohalikud ja piir-kondlikud omavalitsused need, kes kannatavad kliimamõjude otseste tagajärgede all ja mak-savad lõivu tulevaste tagajärgede eest . Kliima- ja energiaküsimusi tuleb vaadelda linnade ja piirkondade arengu ühe põhilise lähtealusena, tagamaks nii loodus- kui ka elukeskkonna hea seisundi ning loodusressursside säästliku kasutamise .

Üleeuroopalise algatuse heaks näiteks on 15 . maist 2006 alguse saanud Euroopa Rohelise Pealinna liikumine, mis on suunatud suurtele linnadele, ja selle noorem õde European Green Leaf – väiksematele kohalikele omavalitsustele . Euroopa Rohelise Pealinna tiitliga tunnustatak-se linnasid, kus on märkimisväärselt parandatud elukeskkonda ja rakendatud säästva arengu põhimõtteid, mis avaldavad kauakestvat mõju linnakeskkonnale . Eesti pealinn Tallinn oli selle liikumise idee autoriks ning kandideerib nüüd tugevas konkurentsis ka Euroopa Rohelise pea-linna tiitlile 2019 . aastaks, olles jõudnud viie finalisti hulka .

On oluline jätkata senisest ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja seeläbi konkurentsivõime-lisema majandussüsteemi arendamist, kaasata senisest enam linnu ja piirkondi ning kohalikke otsustajaid läbi linnapeade pakti võrgustiku ja luua suurem sidusus keskkonnakaitse eesmär-kide ja teiste valdkondade vahel . Kasvuhoonegaaside heidet tuleb eelkõige vähendada sekto-rites, kus sellekohased meetmed on võimalikult kulutõhusad . Oluline on jätkata tegevusi just kohalikul tasandil majanduse energia- ja ressursitõhusamaks muutmisel .

Kaasav ja kestlik Euroopa hoolib ja panustab puhtamasse elukeskkonda ja toetab võrdsete või-maluste loomist oskuste arendamiseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks .

Andres Jaadla Euroopa Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni liige Rakvere Linnavolikogu liige


1

2Eesti kaks omavalitsusliitu liituvad üheksTAAVI AAS, EESTI LINNADE LIIDU ESIMEES

Taavi Aas on alates 2005. aastast Tallinna Linna-valitsuse liige ning viimasel kahel aastal täitnud Tallinna tegevlinnapea kohuseid. Tema põhilis-teks vastutusvaldkondadeks on olnud rahandus, linnaplaneerimine ja transport. 2010.aastal valiti Taavi Aas esmakordselt üleriigilise omavalitsusliidu, Eesti Linnade Liidu (ELL) juhatuse esimeheks ning neid kohustusi täidab ta tänase päevani.

Siiani on Eestis tegutsenud kaks üleriigilist omavalitsusliitu, millest ühte on koondunud lin-nad (Eesti Linnade Liit) ning teise maaomavalitsused ehk vallad (Eesti Maaomavalitsuste Liit) . Eelmine valitsus käivitas riigireformi läbiviimise protsessi, mille üheks oluliseks osaks on hal-dusreform . Praegune valitsus tegeleb aktiivselt selle protsessi lõpuleviimisega . Seoses sellega väheneb omavalitsuste arv Eestis ning mõistlik oleks tulevikus edasi minna ühe üleriigilise omavalitsusliiduga . Kevadel toimunud Eesti omavalitsuste esindajate kõige olulisemal ühisüri-tusel Linnade ja Valdade Päevadel sai see mõte mõlema üleriigilise omavalitsusliidu esindajate poolt avalikkusele teada antud .

Linnade Liidu eesmärgiks on liikmete huvide esindamine ja kaitsmine nii riigisisesel kui ka maailmatasandil . Linnade Liidu tegevus hõlmab kogu kohalike omavalitsuste korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega . Koostööd teise üleriigilise omavalitsusliiduga on teh-tud juba aastaid, selle koostöö üheks suurepäraseks näiteks on omavalitsuste ühine esindaja Brüsselis . Euroopa Liidu suunalist poliitikat teostab Linnade Liit eelkõige läbi Euroopa Regioo-nide Komitee, mis kindlustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus .

© O

lga

Mak

ina


KURMET MÜÜRSEPP, EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIDU ESIMEES

Kurmet Müürsepp on töötanud kohalike omavalitsuste heaks alates 1991. aastast. Ta on olnud Antsla linnapea ja Urvaste vallavanem. Alates 2014. aastast on Kurmet Müürsepp Eesti Maaomavalitsus-te Liidu (EMOL) esimees.

EMOLi liikmete huvid on Euroopas esindatud otsekontakti kaudu omavalitsusliitude Brüsseli esinduse ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel . Euroopa Regioonide Komitee liikmena pean äärmiselt oluliseks kohalike omavalitsuste valitud esindajate osalemist komitee töös, mis võimaldab saada vahetut teavet Euroopa Liidu poliitikameetmete ja neid kujundavate õigusaktide kohta . Tähtis külg selle töö juures on liikmesriikide ko-halikest omavalitsustest pärit teabe arvestamine komitee arvamuste koostamisel ja Euroopa info vahendamisel omavalitsusteni . Alahinnata ei saa ka koostöövõrgustike loomist ja alalhoidmist, eesmärgiga kaasa rääkida õigusloomes ja Euroopa Liidu meetmete kavandamisel .

Eesti on leidnud IKT valdkonnas väga häid lahendusi, mis on aidanud kaasa majanduse arengu-le ja inimeste heaolule kohalikul tasandil . EMOL koos Eesti Linnade Liiduga on moodustanud üleriigiliste omavalitsusliitude IKT kompetentsikeskuse . Keskus on koostanud omavalitsuste IKT strateegia ja selle elluviimise tegevuskava järgmiseks kolmeks aastaks (2016-2018) . Stratee-gia ja tegevuskava on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Rahandusminis-teeriumiga, kes rahaliselt toetavad tegevuskava elluviimist . Lähiaastatel on keskuse eesmärgiks toetada e-teenuste laialdasemat kasutust haldusreformi tulemusena tekkivates omavalitsus-tes, samuti uutele nõuetele vastava IT infrastruktuuri arendamist ning omavalitsustöötajate IKT-alase oskusteabe tõusu . Eestis on oluline laialdasemalt kasutusele võtta tarkvaralahendus, mis võimaldab kaasata kohalikku elanikkonda omavalitsuse otsustusprotsessidesse (VOLIS), sa-muti omavalitsuste info- ja teenusportaal (KVOTP), ruumilise planeeringu infosüsteem (RPIS) ja kohalike omavalitsuste menetluskeskkond (KOVMEN) ning keskenduda nende infosüstee-mide arendustegevusele . Kindlasti võtame Eesti omavalitsustes kasutusele sarnase loogikaga arukad, automaatselt registritest kõiki vajalikke andmeid pärivad e-vormid, mis võimaldavad elanikul omavalitsustega oma asju ajada lihtsalt, kiirelt ja paberivabalt .

Eesti e-lahendused toetuvad andmevahetuskihile, mille nimi on X-tee . Ka omavalitsuste e-tee-nuseid pakutakse sellele keskkonnale toetudes . X-tee viimane versioon seab omavalitsuste e-süsteemidele väga kõrged turvanõuded . Kompetentsikeskus koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga on välja töötanud lahendused omavalitsustele sobiva tehnilise arhitektuuri loomiseks ja väliste teenuskeskkondade arendamiseks, vähendades oluliselt omavalitsustele tekkivat kulu .

Kompetentsikeskus on alustanud koostööd uuringu- ja analüüsiprojektides E-Riigi Akadee-miaga, et analüüsida Eesti kohaliku omavalitsuse e-teenuste ekspordivõimalusi . Näiteks VOLIS on hetkel juurutamisel Rootsis, Hollandis ja Gruusias . Loodame, et nendes koostööprojektides suudame Eesti kogemust omavalitsuste e-teenuste vallas eksportida välisriikidesse ja nii kaasa aidata e-teenuste laialdasemale levikule .

Kompetentsikeskus osaleb loomulikult ka ‘viimase miili’ probleemi lahendamises . Soov on leida parimad lahendused, et viia kiire internetiühendus maapiirkondadesse, eesmärgiga liita omava-litsuste asutused, piirkondade äriühingud ja elanikud kiudoptilise võrguga, võimaldamaks kiireid ja kaasaegseid e-teenuseid ning inimeste elukvaliteedi paranemist maapiirkondades .


1

3

© M

artin

Mar

k

Ajakava

Kuupäev Üritus Koht

3 .–4 . juuli

Euroopa Regioonide Komitee ENVE komisjoni koosolek ja konverents „Puhta energia meetmed linnade ja piirkondade keskkonnahoidlikuks muutmiseks: energialiit ja kohalik/piirkondlik kestlik areng“

Tallinn

12 .–13 . juuli

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärk

(Eesti ELi eesistumisperioodi prioriteetide tutvustamine)Brüssel

1 . september

Komitee juhatuse koosolek Tallinnas ja arutelu teemal „Kohalikud ja piirkondlikud omavalit-sused – digilahenduste kaudu toimuva avaliku sektori innovatsiooni peamised edendajad“

Tallinn

9 .–12 . oktoober

Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni Euroopa piirkondade ja linnade nädal

(2017 . aastal pealkirja all „Piirkonnad ja linnad tegutsevad parema tuleviku nimel“)Brüssel

9 .–10 . november

ELi kaheksas avaliku sektori teabekorralduse konverents (EuroPCom) Brüssel

9 .–10 . november

Digitaalse transpordi teemaline konverents Tallinn


1

4KontaktidEUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Rue Belliard / Belliardstraat 99-101B – 1040 Bruxelles/BrusselBelgiawww.cor.europa.eu

EESTI VABARIIGI ALALINE ESINDUS EUROOPA LIIDU JUURES

Rue Guimard 11/13,B - 1040, Bruxelles/BrusselBelgiahttp://www.eu.estemb.be/eng/permanent_representation

EESTI LINNADE LIIT

Ahtri 8Tallinn 10151Eestiwww.ell.ee

EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT

Sirge 2Tallinn 10618Eestiwww.emovl.ee

EESTI LINNADE LIIDU JA EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIDU ESINDUS BRÜSSELIS

Square de Meeus 1B-1000, Bruxelles/BrusselBelgiaEmail: [email protected]

© F

otol

Pes

apuu

vaa

teto

rn R

õuge

val

las,

Ö

öbik

uoru

s. F

otog

raaf

: Mar

tin M

ark

EUROOPA KOMISJONI ESINDUS EESTIS

Rävala 410143 Tallinnhttps://ec.europa.eu/estonia/home_et

EUROOPA PARLAMENDI INFOBÜROO EESTIS

Rävala 410143 Tallinnhttp://www.europarl.europa.eu/estonia

Euroopa Regioonide Komitee ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidu Nõukogus

CdR_

3210

/08-

2017

/ET

Välja andnud teabevahetuse, pressi ja ürituste direktoraat

September 2017

1994. aastal Maastrichti lepingu allkirjastamisega loodud Euroopa Regioonide Komitee on ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu, kuhu kuulub 350 liiget kõigist 28 liikmesriigist, kes esindavad rohkem kui 507 miljonit eurooplast. Komitee ülesanne on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende esindatavad kogukonnad ELi otsustusprotsessi ja teavitada neid ELi poliitikast. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on kohustatud komiteega konsulteerima poliitikavaldkondades, mis mõjutavad piirkondi ja linnu. Komitee võib esitada hagisid Euroopa Liidu Kohtule, kui tema õigusi piiratakse või kui tal on alust arvata, et mõne ELi õigusaktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet või selles ei arvestata kohalik-ku ja piirkondlikku pädevust.


Forewordby IntroductionThe Priorities of the Estonian Presidency of the Council of the EU in 2017Some thoughts on the future of the European UnionEurope in my hometownMembers of the Estonian national delegation of the European Committee of RegionsOpinions of the European Committee of the Regions drafted by Estonian membersThe Future is DigitalThe importance of digital services at local levelThe European Union’s climate and energy objectives under the Estonian Presidency – inclusive and sustainable EuropeThe merger of two Estonian associations of municipalitiesCalendar

Documents

Euroopa Regioonide Komitee ja Eesti eesistumisperiood ......Sotsiaalpoliitika, haridus, tööhõive, teadustöö ja kultuur (SEDEC) Liikmeskond PES GROUP European Committee of the