Töötamas regioonide hüvanguksec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/working2008/work_et.pdfGlobaliseerumine, kliimamuutused, elanikkonna vananemine, välismigratsioon

ET

Jaanuar 2008

EL regionaalpoliitika 2007–2013

Töötamas regioonide hüvanguks

Eessõna ............................................................................................................................................................................................................................................................................................ 1

Lühidalt: poliitika Euroopa regioonide jaoks .......................................................................... 2

Miks on Euroopa regionaalpoliitika tähtis? ................................................................................... 4

Kuidas see töötab? ................................................................................................................................................................................................................................ 6

Kes kui palju saab ja mille eest? ................................................................................................................................................... 8

Investorite kaasamine ........................................................................................................................................................................................................... 10

Kohale jõudmine: juurdepääsu parendamine ................................................................... 12

Regioonide innoveerimine ............................................................................................................................................................................... 14

Roheline tuli säästvale arengule ............................................................................................................................................. 16

Parem elu Euroopa linnades ....................................................................................................................................................................... 18

Investeerimine inimestesse ............................................................................................................................................................................ 20

Arukas kulutamine ............................................................................................................................................................................................................................. 22

Ühistegevus: piiriülene koostöö ................................................................................................................................................. 24

Muudab see midagi? ................................................................................................................................................................................................................. 26

Kontroll maksumaksja raha üle ....................................................................................................................................................... 28

Asja selgitamine: teie õigus teada .................................................................................................................................... 30

Sõnaseletused ja allikad ............................................................................................................................................................................................... 32

Teie teenistuses ............................................................................................................................................................................................................................................... 33

Sisukord

Kaas: Inseneritehnoloogia keskuse GPS-vaatlus Nördlingenis Saksamaal.

© CEC: DG REGIO / Mike St Maur Sheil

Toimetaja: Ana-Paula Laissy, Euroopa Komisjon, regionaalpoliitika peadirektoraat.

Ajakiri on trükitud makulatuurist valmistatud paberile.

Käesolevas väljaandes esitatud arvamused kuuluvad autorile ega peegelda tingimata Euroopa Komisjoni seisukohti.

1

Lugupeetud lugeja!

Ma kutsun teid tutvuma Euroopa Liidu uue, Euroopa regioonide mitmekesisusel, väljakut-

setel ja võimalustel põhineva regionaalpoliitikaga. Tänase seisuga on 43 % majandustoo-

dangust ja 75 % investeeringutest koondunud kõigest 14 % -le Euroopa territooriumist:

Londoni, Hamburgi, Müncheni, Milano ja Pariisi vahelisse viisnurka. Erinevused Euroopa

regioonide vahel süvenesid oluliselt pärast hiljutist laienemist. Jõukaim liikmesriik Luxem-

bourg on nüüd üle seitsme korra rikkam Rumeeniast kui kõige vaesemast. Piirkondlikul

tasemel on erinevused veelgi suuremad. Selline olukord on iseloomulik arenevale majan-

dusele, nagu näiteks Hiinas ja Indias, samal ajal kui erinevused USAs ja Jaapanis on oluliselt

väiksemad.

Euroopa regionaalpoliitika rakendab ellu Euroopa elanike vahelist solidaarsust. Majan-

dusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine arenguerinevuste vähen-

damise teel on üheks ELi selle asutamislepingus sätestatud põhieesmärkidest. Selle ees-

märgi saavutamiseks eraldatud rahalised vahendid moodustavad üle ühe kolmandiku ELi

eelarvest aastateks 2007–2013. Keskendudes vaesematele piirkondadele ning abistades

neid kiiremal järelejõudmisel aitavad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud kaasa kõikide

regioonide konkurentsivõime tõstmisele ja nende elutingimuste parendamisele.

Globaliseerumine, kliimamuutused, elanikkonna vananemine, välismigratsioon ja jätkusuut-

liku energiavarustuse vajadus kujutavad endast väljakutseid kogu Euroopa territooriumile

rahvuslikest, institutsionaalsetest või poliitilistest piiridest olenemata. Euroopal tuleb neile

väljakutsetele vastamiseks leida ühiseid lahendusi partnerluses riiklikul, piirkondlikul ja koha-

likul tasandil. Need mõjutavad vahetult piirkondlikke ja kohalikke kogukondi ning nõuavad

riiklike ja eraõiguslike partnerite koostööd praktiliste ja ühtsete lahenduste leidmisel.

Selle poliitika lisandväärtus ei piirdu ainult majanduskasvu ja tööhõivega. Ühtekuuluvus-

poliitika „tkasutab ära” ja töötab kooskõlas ühenduse teiste poliitikatega – seda nii riigiabi,

keskkonna, transpordi, innovaatika või infoühiskonna toetamise valdkonnas. Ning lõpe-

tuseks tegeleb see avaliku halduse parendamise ja moderniseerimisega selle läbipaistvuse

tõstmiseks ja heade valitsemistavade edendamiseks.

Euroopa vajaduste ja väljakutsete kaardistamisest ei piisa. Euroopa regionaalpoliitikal

on potentsiaali muuta ühised väljakutsed ühisteks võimalusteks. Seda näitavad kümned

tuhanded ELi, liikmesriikide ja regioonide poolt koostöös teostatud projektid. Selliseid

projekte võite leida igal sammul. Ma loodan, et käesolev brošüür aitab teil veenduda, et

Euroopa töötab.

Danuta Hübner

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika

eest vastutav liige

Lühidalt: poliitika Euroopa regioonide jaoks

Kiirem majanduskasv ja rohkem töö-kohti kõikide Euroopa Liidu linnade ja regioonide jaoks – see on ühte-kuuluvuspoliitika ja selle rahastamis-vahendite keskne sõnum aastateks 2007–2013.

Läbi aegade EL ühtekuuluvuspoliitika raames

tehtud suurim investeering moodustab

347,4 miljardit eurot seitsmeaastaseks

perioodiks eesmärgiga toetada regio-

naalset majanduskasvu ja stimuleerida

uute töökohtade loomist. Arvestuste koha-

selt võimaldab ühtekuuluvusvahendite

rakendamine tõsta majanduskasvu uutes

liikmesriikides keskmiselt 6 % võrra ning

luua 2 miljonit uut töökohta.

Kaheksakümmend kaks protsenti koguva-

henditest suunatakse konvergentsi piirkon-

dadesse, mis on koduks 35 % Euroopa Liidu

elanikest. Ülejäänud regioonides eraldatakse

u 55 miljardit eurot piirkondliku konku-

rentsivõime ja tööhõive eemärgile. Lisaks

on 8,7 miljardit eraldatud piiriülese, riikide- ja

regioonidevahelise koostöö jaoks Euroopa

territoriaalse koostöö sihtala raames.

Neid kolme sihtala toetavad kolm fondi:

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF),

Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaal-

fond (ESF).

ERDF toetab programme regionaalarengu,

majanduslike muudatuste, konkurentsi-

võime tõstmise ja territoriaalse koostöö

valdkonnas kogu ELi ulatuses, Ühtekuu-

luvusfond keskendub transpordile ja

keskkonna infrastruktuurile ning samuti

energiatõhususele ja taastuvenergiale liik-

mesriikides rahvamajanduse kogutuluga

(RKT) alla 90 % ELi keskmisest.

Vastastikuse lähenemise sihtala raames

keskendub ERDFi tegevus infrastruktuuri,

majanduse konkurentsivõime, teadus-

uuringute, innovaatika ja piirkondliku

säästva arengu toetamisele. Konkurent-

sivõime sihtala raames on ERDFi kolmeks

prioriteediks innovaatika ja teadmispõhine

majandus, keskkond ja riskiennetus ning

juurdepääs – väljaspool linnapiirkondi –

transpordile ja sidevahenditele.

ESF toetab kogu ELi ulatuses nii vastas-

tikuse lähenemise kui piirkondliku kon-

kurentsivõime ja tööhõive sihtala raames

majanduslike ja sotsiaalsete muutuste

ennetamist ja nende juhtimist. Tegevus jao-

tub kolme võtmevaldkonna vahel: töötajate

ja ettevõtete kohandumisvõime tõstmine;

töökohtade kättesaadavuse ja tööturul osa-

lemise võimaluste parendamine; sotsiaalse

kaasamise tugevdamine diskrimineerimise

vastu võitlemise ja tööturule juurdepääsu

2

soodustamise teel sotsiaalselt tõrjutud ini-

mestele; reformide edendamine tööhõive

ja kaasamise valdkonnas.

Vastastikuse lähenemise sihtala raames

toetab ESF samuti hariduse ja koolituse

parendamist ning aitab arendada riigior-

ganite haldussuutlikkust ja tegevusefek-

tiivsust.

Kõikide ühtekuuluvuspoliitika program-

mide ulatuses on peamisteks investeeri-

misvaldkondadeks1 koos nende suhtelise

osalusega rahastamises:

n Teadmised ja innovatsioon: peaaegu

83 miljardit eurot (24 %) kulutatakse nt

teaduskeskuste ja infrastruktuuri, teh-

nosiirde ja ettevõtete innovatsiooni

rahastamisele ning side- ja infotehno-

loogia arendamisele ja juurutamisele;

n Transport: ligikaudu 76 miljardit eurot

(22 %) on eraldatud juurdepääsetavuse

parendamiseks regioonides, üleeuroo-

paliste võrkude toetamiseks ning inves-

teerimiseks keskkonnasäästlikesse

transpordivahenditesse, eriti linnapiir-

kondades;

n Keskkonnakaitse ja riskiennetus:

summa ligikaudu 51 miljardit eurot

(19 %) eraldatakse vee ja jäätmetöötluse

fi nantseerimiseks, maa-alade saastest

puhastamiseks nende majanduslikuks

taaskasutuseks ning kaitseks keskkon-

nariskide eest;

n Inimressursid: 76 miljardit eurot (22 %)

kulutatakse ESF vahenditest haridusele,

koolitusele, tööhõivele ja sotsiaalse kaa-

samise skeemidele.

Muud sekkumised on seotud ettevõtluse

edendamisega, energiavõrkude ja energia-

tõhususega, linna- ja maapiirkondade uuen-

damisega, turismiga, kultuuri ja riigiorganite

haldussuutlikkuse tõstmisega.

Nende rahastamisvahendite seaduslikud

alused on sätestatud ELi määrustes. Neid

kasutatakse riiklike ja regionaalsete asutuste

poolt juhitavate riiklike, regionaalsete ja pii-

riüleste programmide kaasrahastamiseks.

Programmide haldamine, avaldamine ja

hindamine toimub komisjoni ning riiklike ja

regionaalsete võimuorganite koostöös.

Lühikirjeldustega aastatel 2007–2013 fi nant-

seeritavate 423 programmi kohta saab tut-

vuda Euroopa Komisjoni veebisaidil aadres-

sil http://ec.europa.eu/regional_policy.

3

1 Arvestage, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid kirjeldavad arvud põhinevad liikmesriikide poolt 2007. a sügisel esitatud and-metel. Need kujutavad endast planeeritud kulutusi ning läbivad perioodil kuni 2013 tõenäoliselt muudatusi.

4

Bulgaaria

Eraldatud vahendid 2007–2013Kokku: 6,9 miljardit eurot

Vastastikune lähenemine: 6,7

miljardit eurot

Euroopa territoriaalne

koostöö: 179 miljonit eurot

Programmide suunitlusInfrastruktuuri parendamine,

inimkapital ja tööhõive,

ettevõtluse edendamine

soodsas ärikeskkonnas ja

heade valitsemistavade

tingimustes ning

tasakaalustatud territoriaalse

arengu toetamine

EesmärgidReaalse SKT kasvu tõus 0,27 %

Ligikaudu 36 700 uue

töökoha loomine

Miks on Euroopa regionaalpoliitika tähtis?

Uus lennujaam Sofi as, Bulgaaria

Euroopa Liit genereerib 43 % oma majandustoodangust kõigest 14 % -l oma territooriumist – Londoni, Ham-burgi, Müncheni, Milano ja Pariisi vahelises geograafi lises viisnurgas – kus elab umbes üks kolmandik kogu rahvastikust.

Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus

on Euroopas pärast viimaseid laienemisi

tunduvalt süvenenud. Kõige jõukam liik-

mesriik Luxembourg on nüüd sissetu-

lekus elaniku kohta seitse korda rikkam

Rumeeniast kui kõige vaesemast.

Piirkondlikul tasemel on erinevus

veelgi suurem: kõige rikkamaks piirkon-

naks on Sise-London, kus sisemajanduse

kogutoodang (SKT) moodustab 290 %

EL-27 keskmisest, samal ajal kui Rumeenia

kõige vaesemas kirdeosas on vastav näi-

taja 23 % ELi keskmisest. Kuigi SKT, kus ei

arvestata elukallidust, ei kajasta täielikult

vastavaid elustandardeid, on see siiski

olemasolevate erinevuste indikaatoriks.

See meenutab Hiinas ja Indias valitsevat

olukorda: mõlemas riigis ületab kõige

kõrgema SKTga piirkonna näitaja seitse

korda kõige vähemarenenud piirkonna

oma. USAs erineb see kõigest kaks ja pool

korda ning Jaapanis ainult kaks korda.

Kujutades endast enamat kui ühisturgu,

põhineb Euroopa Liit ühistel väärtustel

ja liikmesriikide kooskõlastatud poliitikal

oma elanike hüvanguks. ELi regionaal-

poliitika rakendab praktikas Euroopa ela-

nike vahelist solidaarsust, tugevdades

samal ajal ELi majanduse konkurentsi-

võimet tervikuna.

See aitab saavutada ühte EÜ asutamisle-

pingus sätestatud põhieesmärki: majan-

duslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust,

vähendades piirkondadevahelist eba-

võrdust ning jaotades ühisturu eelisvõi-

malusi ühtlasemalt üle ELi territooriumi.

Hetkel on üks kolmandik ELi eelarvest

eraldatud ELi ühtekuuluvuspoliitika

rahastamisvahenditele: Euroopa Regio-

naalarengu Fondile, Ühtekuuluvusfondile

ja Euroopa Sotsiaalfondile. Need rahas-

tamisvahendid moodustavad aastatel

2007–2013 summa suurusega 347,4 mil-

jardit eurot, millest umbes 82 % kuulub

investeerimisele ELi kõige vaesematesse

piirkondadesse. ELi ühtekuuluvuspoliitika

lisandväärtus on märkimisväärne:

n Ühtekuuluvuspoliitika toetab kõige

vajalikumaid investeeringuid infra-

struktuuri, inimressurssidesse ning regio-

naalmajanduse moderniseerimisse ja

mitmekesistamisse ning aitab kaasa

majanduskasvule ja uute töökohtade

loomisele kõige vaesemates liikmesriiki-

des ja regioonides.

5

Eesti



miljardit eurot



Programmide suunitlusInvesteeringud haridusse,

teadusuuringutesse ja

innovaatikasse, paremad

ühendusvõimalused,

säästev keskkonnakasutus

ning regioonide ja

nende haldussuutlikkuse

tasakaalustatud areng

EesmärgidTööhõive määra tõstmine

72 %-ni (2005. aasta

64,4 %-lt)

Rohkem

teadusinvesteeringuid

ettevõtete poolt (0,42 %-lt

1,6 %-ni SKTst)

Internetiühendusega

majapidamiste osa tõstmine

70 %-ni (2005. a 36 %-lt)

Taaskasutuse tõstmine kuni

60 % tahketest jäätmetest

(2005. a 36,6 %-lt)

Primaarenergia tarbimise

hoidmine 2003. a tasemel

kuni 2010. aastani.

Uued teed Eestis: Via Baltica maantee

n Nende investeeringutega hõlmatud liik-

mesriikides ja regioonides on majandus-

kasvu ja tööhõive näitajad keskmisest

kõrgemad ning neil on suuremad eeldu-

sed ELi tasemele kiiremini järele jõuda

kui ilma ühtekuuluvuspoliitika investee-

ringuteta.

n Ühtekuuluvuspoliitika „kasutab ära” ja

töötab kooskõlas ühenduse teiste polii-

tikatega – seda nii riigiabi, keskkonna,

transpordi, innovaatika kui ka infoühis-

konna toetamise valdkonnas. Samuti

tegeleb see avaliku halduse parendamise

ja moderniseerimisega, läbipaistvuse

tõstmise ja heade valitsemistavade eden-

damisega.

Minevikus suutsid Euroopa regionaalpolii-

tika poolt kõige rohkem toetatud liikmes-

riigid ja regioonid kiiremini järele jõuda ELi

keskmisele tasemele ja seda isegi ületada.

Eelseisvatel aastatel jätkub see edulugu

ELiga pärast 2004. aastat ühinenud liikmes-

riikides.

Siiski ootavad Euroopa territooriumi ter-

vikuna uued väljakutsed. Globaliseeru-

mine, kliimamuutus või rahvastiku vana-

nemine ei tunnista riigi-, institutsionaalseid

ega poliitilisi piire. Selle asemel mõjutavad

need erineval astmel otseselt regionaal-

sete ja kohalike kogukondade elu.

Euroopa konkurentsivõime tagamiseks ei

piisa ELi, üksikute liikmesriikide või regioo-

nide eraldi võetud poliitikast. Majandus-

edu kujutab endast tihedat koostööd

nõudvat sotsiaalset protsessi. Euroopa

regionaalpoliitikas on potentsiaali muuta

ühised väljakutsed võimalusteks. See on

välja töötatud viisil, mis kaasab elanikke ELi

otsustamisprotsessi piirkondlike arengu-

strateegiate väljatöötamisel ja kohalike

projektide rakendamisel Euroopa kui ter-

viku huvides.

6

Küpros

Eraldatud vahendid 2007–2013Kokku: 640 miljonit eurot

Vastastikune lähenemine: 213

miljonit eurot

Piirkondlik konkurentsivõime

ja tööhõive: 399 miljonit eurot



Programmide suunitlusMajanduse tugevdamine,

äritegevuse toetamine,

infoühiskond ning

teadusuuringute ja

innovaatika edendamine,

inimressursid, tööhõive ja

sotsiaalne ühtekuuluvus,

keskkonna moderniseerimine,

transpordi ja energeetika

infrastruktuur ning

jätkusuutlike kogukondade

arendamine

EesmärgidIga-aastase SKT kasvu

tõstmine 3,8 %-lt 4,2 %-ni

Tööhõive määra tõstmine

68,5 %-lt 71 %-ni

Kulutuste suurendamine

teadus- ja arendustegevusele

1 %-ni SKTst aastaks 2010

Ühistranspordi osa

suurendamine 2 %-lt 10 %-ni

Kuidas see töötab?

Linnapiirkonna uuendamine Nikosias, Küpros

Partnerlus üle kõikide Euroopa Liidu regioonide, planeerimine ja head valitsemistavad on võtmeelementideks võimalikult dünaamilise ja tõhusa regionaalarengu tagamisel.

Euroopa regionaalpoliitikat, selle vahendeid

ja programme juhitakse suures osas det-

sentraliseeritult asjaomaste siseriiklike ja

regionaalsete valitsusasutuste poolt. ELi

poolt määratud ühtses raamistikus valivad

liikmesriigid ja regioonid oma territooriumite

jaoks ELi fondide poolt toetatavad priori-

teetsed eesmärgid.

Siiski kujutab iga programmi arendamine

endast kollektiivset protsessi Euroopa,

regionaalsel ja kohalikul tasemel võimu-

organite, sotsiaalpartnerite ja kodaniku-

ühiskonna organisatsioonide osalusel. See

protsess tagab igale partnerile vastavate

arenguprogrammide omandilise kuulu-

vuse ja nende parima kohandamise iga

konkreetse regiooni vajadustele. ELi sek-

kumine nende programmide koostamisel,

haldamisel ja järelvalvel toimub neid part-

nereid kaasavate komiteede vahendusel.

Perioodiks 2007–2013 tuleb liikmesriikidel

koostada riiklikud strateegilised tugiraa-

mistikud ja regionaalsed rakenduskavad.

ELi määrused koos ühenduse ühtekuulu-

vuse strateegiliste suunistega (Community

Strategic Guidelines on Cohesion) sätes-

tavad üldised fondide haldamise reeglid

lähtudes ELi majanduskasvu ja tööhõive

agenda prioriteetidest – kiire majandus-

kasvu saavutamiseks ning uute ja pare-

mate töökohtade loomiseks.

Teostamisele kuulub kokku 423 rakendus-

kava ja ligikaudu 900 suuremat projekti.

Lõpliku projektide valiku otsustavad riikli-

kud ja piirkondlikud võimuorganid koos-

töös Euroopa Komisjoniga sellistes küsi-

mustes, nagu näiteks peamiste projektide

valik ning nende kontrolli, avalikustamise

ja hindamisstandardite tagamine.

Selliste programmide praktikasse rakenda-

mine ei ole alati kerge, ning seetõttu tõuseb

esiplaanile efektiivne planeerimine. Selle

protsessi abistamiseks on välja töötatud

ühtekuuluvuspoliitika strateegilised

suunised. Nendes on kõikide program-

mide jaoks sätestatud ühised eesmärgid.

Väljaeraldamisele kuuluvad kulutused tea-

dusuuringuid ja innovatsiooni, infoühis-

konda, säästvat arengut, energiatõhusust

ja inimressursside arendamist toetavateks

sekkumisteks. „Konvergentsi“ piirkondades

tuleb neile prioriteetidele eraldada 60 %

koguvahenditest ning kõikides ülejäänud

piirkondades 75 %.

Suunistes rõhutatakse samuti mitmeid olu-

lisi küsimusi. Programmid peavad suunama

investeeringud kiire majanduskasvuga

valdkondadesse; investeerima sellistesse

majanduskasvu ja tööhõive generaatori-

tesse nagu näiteks innovatsioon ja haridus;

määrama põhjalikke keskpikki arengustra-

teegiaid; panustama üleeuroopalisse inf-

rastruktuuri ja keskkonna jätkusuutlikusse;

7

Leedu


Vastastikune lähenemine:

6,78 miljardit eurot



Programmide suunitlusTootlikkuse tõstmine

teadmispõhise majanduse ja

innovatsiooni vahenditega,

konkurentsivõime ja

elukvaliteedi tõstmine


61,2 %-lt 70 %-ni


teadusuuringutele 0,76 %-lt

2,2 %-ni SKTst

Uued torud veevärgi/kanalisatsiooni infrastruktuuri jaoks, Leedu

mobiliseerima täiendavaid ressursse ning

arendama partnerlussuhteid erinevate

valitsustasandite ja teiste osalejate vahel.

Igal rakenduskaval on koos vastavate

sihtnäitajatega mitu prioriteeti olenevalt

antud liikmesriigi või regiooni arenguees-

märkidest. Need prioriteedid on aluseks

tegevuste liigitamisel ja projektide valiku-

kriteeriumite määramisel. Toetuse taotleja-

tel ja avalikkusel on õigus teada neid kri-

teeriume ja nende põhjal valitud projekte.

ELi struktuurifondid koos Ühtekuuluvus-

fondiga „kaasrahastavad” tegevuskavasid.

Fondide osalus jääb vahemikku 50 – 85 %

kogumaksumusest olenevalt sellest, mil-

lisesse ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi

sihtalasse antud regioon või liikmesriik

kuulub. Ülejäänud vahendid võivad päri-

neda nii avalikest (riiklikest või regionaal-

setest) kui eraõiguslikest allikatest. Igas

rakenduskavas on määratud üksikasjalised

abikõlblikkuse ja kaasrahastamise reeglid.

Pärast esimest ettemakset teostab EL

vahemakseid riiklike või regionaalsete või-

muorganite poolt kinnitatud arvete alusel.

Kui arveid ei ole võimalik kontrollida või on

nõuetekohaseid fi nantsjuhtimise prot-

seduure rikutud, võib EL rahastamise kat-

kestada või juba makstud summad tagasi

nõuda.

Jooksva programmiperioodi regulaarseid

makseid teostatakse kuni 2015. aasta lõpuni.

Strateegiline ja kooskõlastatud planeeri-

mine kõikidel tasanditel kujutab endast

esmatähtsat esimest sammu, kuid isegi

parimad plaanid on väärtusetud ilma hea

valitsemistavata. Selle saavutamine nõuab

ametiasutuste institutsionaalse võimekuse

ja nende töö tõhususe ja läbipaistvuse suu-

rendamist liikmesriikides ja regioonides.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendid võivad

suutlikkuse tõstmisele kaasa aidata – seda

eriti „konvergentsi“ regioonides. Euroopa

Komisjon toetab heade tavade vahetamist

fondide haldamisel teabematerjalide, semi-

naride ja võrgustike abil.

8

Läti



miljardit eurot



Programmide suunitlusInimressursside arendamine

ja efektiivne kasutamine,

konkurentsivõime

tugevdamine ja teadmispõhise

majanduse edendamine,

avalike teenuste ja

infrastruktuuri parendamine

tasakaalustatud riikliku

ja territoriaalse arengu

eeltingimusena

EesmärgidSKT iga-aastase kasvu

säilitamine 6–8 % tasemel

(11,9 % 2006. aastal)


70 %-ni (66,3 % 2006. aastal)

ja töötuse määra langetamine

alla 6 % (6,5 % 2006. aastal)

Kulutuste tõstmine teadus-

ja arendustegevusele kuni

1,5 %-ni SKTst 0,57 %-lt

2005. aastal 20–24-aastaste

lõpetatud keskharidusega

elanike protsendi tõstmine

kuni 85 %-ni (2005: 79,9 %)

Heitvee puhastamisega

hõlmatud elanikkonna osa

tõstmine 62 %-ni (2004: 9 %)

Kes kui palju saab ja mille eest?

Riia lennujaama uus juurdepääsutee Lätis

Rahastamine ELi ühtekuuluvuspolii-tika raames on tihedalt seotud soli-daarsuse ideega jõukamate ja vaese-mate liikmesriikide vahel.

Vaesemate Euroopa piirkondade järelejõud-

misel abistamine tähendab loomulikult seda,

et rikkamatel tuleb ELi eelarvesse maksta roh-

kem, kui nad sealt tagasi saavad. Teiselt poolt

ei kujuta solidaarsus endast ka ühesuunalise

liiklusega tänavat. Kaasaegne infrastruktuur

ja tootmine, ressursside säästev kasutamine

ning parem haridus ja koolitus vaesemate

regioonide elanikele toob kasu ka rikkamate

riikide elanikele ja majandusele.

Perioodil 2007–2013 toetavad ERDF, Ühte-

kuuluvusfond ja ESF kolme sihtala: vastas-

tikune lähenemine (ERDF; ESF ja Ühtekuu-

luvusfond), piirkondlik konkurentsivõime ja

tööhõive (ERDF; ESF) ja Euroopa territoriaalne

koostöö (ERDF).

Regioonid SKTga alla 75 % ELi keskmisest on

abikõlblikud vastastikuse lähenemise, „kon-

vergentsi” sihtala raames, ülejäänud regioo-

nid võivad taotleda toetust piirkondliku kon-

kurentsivõime ja tööhõive sihtala raames.

Geograafi line abikõlblikkus Euroopa terri-

toriaalse koostöö raames puudutab eelkõige

piiriüleseid võid riikidevahelise koostööga

haaratud regioone.

Sihtalad, abikõlblikud regioonid ja eralda-

tavad vahendid on järgmised:

n Vastastikune lähenemine: EL-27s

kuulub selle sihtala alla 84 regiooni –

17 liikmesriigis – kogurahvastikuga 154

miljonit, kus SKT elaniku kohta jääb

alla 75 % ühenduse keskmisest ning –

„järkjärgulise kaotamise„ (phasing-out)

raames – veel 16 regiooni 16,4 miljoni

elanikuga, kus SKT ületab kõigest veidi

läviväärtust tänu ELi laienemise statisti-

lisele mõjule. Vastastikuse lähenemise

sihtala raames eraldatav summa on

282,8 miljardit eurot, mis moodustab

81,5 % kogusummast ning millest 199,3

miljardit eurot kuulub jaotamisele vas-

tastikuse lähenemise regioonide vahel,

13,9 miljardit eurot reserveeritakse järk-

järgulise kaotamise regioonidele ja 69,6

miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile,

mis kohaldub 15 liikmesriigile.

n Piirkondlik konkurentsivõime ja

tööhõive: abikõlblikud on kokku 168

regiooni 19 liikmesriigis kogurahvastikuga

314 miljonit elanikku. Nende hulgast kuju-

tavad 13 regiooni 19 miljoni elanikuga

endast erifi nantseerimisele kuuluvaid nn

„järkjärgulise rakendamise” (phasing-in)

piirkondi seoses nende endise kuuluvu-

sega sihtala 1 regioonide hulka. Eraldatav

summa 54,9 miljardit eurot – millest 11,4

miljardit läheb järkjärgulise rakendamise

regioonidele – moodustab veidi alla 16 %

kogueraldisest.

9

Poola






Programmide suunitlusAvaliku halduse

parendamine,

inimkapitali kvaliteedi

tõstmine, infrastruktuuri

moderniseerimine,

konkurentsivõimeliste ja

innovaatiliste ettevõtete

toetus, piirkondliku

konkurentsivõime tõstmine

ja maapiirkondade

arendamine

Eesmärgid3,5 miljoni uue töökoha

loomine tööhõive määra

tõstmiseks 60 %-ni aastaks

2013 (52,8 % 2005. aastal)

Kulutuste osa suurendamine

teadusuuringutele ja

innovatsioonile 1,5 %-ni SKTst

(võrreldes hetkeseisuga 0,57 %)

Suurendada kolm korda

maanteede ja raudteede

infrastruktuuri kogupikkust

Tõsta taastuvenergia

kasutuse osa 8,5 %-ni (2,9 %

2005. a)

Tõsta SKT elaniku kohta

51 %-lt aastal 2006 kuni

65 %-ni ELi keskmisest

Tee-ehitustööd, Poola

n Euroopa territoriaalne koostöö: pii-

riüleste piirkondade kogurahvastik

on 181,7 miljonit elanikku (37,5 % ELi

kogurahvastikust), kuid kõik ELi regioo-

nid ja kodanikud kuuluvad vähemalt

ühte olemasolevatest 13 riikidevahe-

lisest koostööpiirkonnast. Selle sihtala

jaoks eraldatud 8,7 miljardit eurot (2,5 %

kogusummast) jaotatakse järgmiselt:

6,44 miljardit eurot piiriülese, 1,83 mil-

jardit riikidevahelise ja 445 miljonit piir-

kondadevahelise koostöö ja võrgustike

toetamiseks.

Eraldiste arvutusmeetod on määratud

ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisva-

hendeid sätestavates määrustes. Selles

eristatakse kolme sihtala ning lõppsumma

oleneb peamiselt piirkondlikust ja siseriikli-

kust jõukusest, rahvastikuarvust ja töötuse

määrast. Toetussumma ei ületa ligikaudu

4% antud liikmesriigi sisemajanduse kogu-

toodangust.

Eesmärgid, struktuurifondid ja -vahendid 2007–2013

Eesmärgid Struktuurifondid ja -vahendid

Lähenemine ERDF ESF Ühtekuuluvusfond

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ERDF ESF

Euroopa territoriaalne koostöö ERDF

10

Hispaania





ja tööhõive: 8,5 miljardit eurot



Programmide suunitlusAtraktiivsema töö- ja

investeerimiskeskkonna

loomine, teadmiste ja

innovatsioonitaseme

tõstmine majanduskasvu

tugevdamiseks ning rohkem

ja paremate töökohtade

loomine


63,3 %-lt 2005. aastal 70 %-ni

2013. aastaks



innovatsioonile 1,06 %-lt

2 %-ni SKTst

Aidata kaasa CO2 emissiooni

vähendamisele 15 % võrra

Investorite kaasamine

Telekommunikatsiooni park Valencias, Hispaania

Väikeste ja keskmise suurusega ette-võtete (VKE) toetamine ja välisin-vesteeringute kaasamine on ühte-kuuluvuspoliitika põhivahenditeks regionaalmajanduse edendamisel.

Investorite kaasamine ja regioonide toot-

misvõimekuse tõstmine on elulise tähtsu-

sega nende majanduselu parendamisel ja

mahajäänud piirkondade järeleaitamisel.

ELis luuakse igal aastal ligikaudu 1,2 miljo-

nit uut ettevõtet – umbes 10% ettevõtete

koguarvust. Siiski õnnestub ainult pooltel

neist üle elada esimesed viis tegevusaas-

tat. Lisaks on Euroopa ulatuses tegemist

suurte erinevustega – näiteks luuakse Itaa-

lias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis uusi

ettevõtteid kaks korda sagedamini kui ELis

keskmiselt.

ELi ühtekuuluvuspoliitika kujutab endast

peamist osalejat koguinvesteeringu-

tes, seda eriti „vastastikuse lähenemise“

liikmesriikides, kus selle panus moodustab

kuni 20 % kogu põhikapitalist. Struktuuri- ja

ühtekuuluvusfondid asetavad erilist rõhku

VKEde, alla 250 töötajaga ja aastakäibega

mitte üle 50 miljoni ettevõtete loomisele

või moderniseerimisele.

VKEd kujutavad endast tegelikke Euroopa

majanduse hiiglasi, moodustades kokku

99 % Euroopa Liidu ettevõtetest. Neile

kuulub kaks kolmandikku kõigist erasek-

tori töökohtadest. Alla kümne töötajaga

ettevõtted domineerivad tööturul sellis-

tes riikides, nagu näiteks Itaalias (47 %) ja

Poolas (41 %), seejuures moodustab näi-

teks Ühendkuningriigis suurettevõtete osa

kogutööhõivest kõigest 46 %.

Siiski on VKEdel sageli raskusi juurdepääsul

kapitalile ja teadmistele ning samuti puu-

duvad neil tihti piisavad kogemused. ELi

regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika ees-

märgiks on kasutada nende probleemide

lahendamiseks nii „tugevaid“, nagu näiteks

otseinvesteeringud, kui „pehmeid“ mee-

todeid, nagu näiteks ettevõtluse tugitee-

nused, koolitus ja innovaatiline keskkond,

uute rahastamisskeemide väljatöötamine

ja tehnosiire ning samuti võrgustike ja

klastrite loomine.

ELi liikmesriigid ning eriti 2004. aastal lii-

tunud riigid on olnud suhteliselt edukad

välisriikidest investeeringute kaasa-

misel. Siiski on nende riikide vahel olu-

lisi erinevusi. Näiteks Eestis moodustasid

otsesed välisinvesteeringud (FDI) aastatel

1998–2005 ligikaudu 11 % sisemajanduse

kogutoodangust, samal ajal kui Bulgaarias

ja Tšehhi Vabariigis oli vastav näitaja 9 %,

Ungaris ja Slovakkias 6–7 %, Lätis, Leedus,

Poolas ja Rumeenias 4–5 % ning Slovee-

nias 2 %. Teiseks probleemiks on, et FDI on

tihti tugevalt kontsentreeritud pealinna-

desse ja nende ümbrusesse, mis võib piir-

kondlikku ebavõrdsust selle vähendamise

asemel hoopis suurendada.

Võimalikeks põhjuste hulka, miks investorid

valivad investeerimiseks antud regiooni,

kuuluvad juurdepääs uutele turgudele,

11

Rootsi



ja tööhõive: 1,6 miljardit

eurot



Programmide suunitlusInnovaatika ja ettevõtluse

toetamine, tööjõu

kvalifi katsiooni ja

kättesaadavuse tõstmine,

juurdepääsetavuse

ja piiriülese koostöö

edendamine

EesmärgidVähemalt 33 800 uue töökoha

loomine

12 800 uue ettevõtte loomine

Koolituse korraldamine

vähemalt 300 000 inimesele

Graafi katööstuse innoveerimine Brobygrafi skas, Rootsi

investeeringu päritoluriigi lähedus, ühine

keel, madalad maksud ettevõtetele ja

oskustööjõu kättesaadavus. Regionaalpo-

liitika ei saa mõjutada kõiki neid faktoreid,

kuid see võib aidata tõsta antud piirkonna

atraktiivsust teistes valdkondades – nt juur-

depääsetavus, tööjõu koolitus, side- ja info-

tehnoloogia infrastruktuur ning kulutused

teadusuuringutele ja innovaatikale.

Ühtekuuluvuspoliitika programmide

toetus aastatel 2007–2013:

n Otseinvesteeringud fi rmadesse,

eriti teadusuuringute ja innovat-

siooni, tehnosiirde või keskkon-

nasõbraliku tootmisega seotud

valdkondades. Sellise tegevuse toe-

tamiseks suunatakse ligikaudu 42,8

miljardit eurot (12 % kogueraldisest).

n Ettevõtluse toetamine teenuste

osutamise, töötajate, ettevõtete

ja ettevõtjate kohandumisel abis-

tamise, side- ja infotehnoloogiate

arendamise teel. Selleks on ette

nähtud ligikaudu 44,7 miljardit eurot

(13 % kogueraldisest).

n Inimkapital ja töökohtade kättesaa-

davus. 48,8 miljardit eurot (14 % kogu-

summast) eraldatakse tööjõu kvalifi -

katsiooni tõstmisele regionaalsel ja

kohalikul tasandil.

12

Portugal








Programmide suunitlusTöötajate kvalifi katsiooni

tõstmine, säästva

majanduskasvu edendamine,

sotsiaalse ühtekuuluvuse

garanteerimine, territooriumi

ja linnade arengu tagamine,

haldustõhususe parendamine

EesmärgidKeskastme kutseõppe

kursuste osa suurendamine

kuni 50 %-ni väga kõrge

väljalangemisprotsendi

vähendamiseks kõrgkoolidest

(38 % 2005. aastal)

Kesk- ja kõrgtehnoloogia

ettevõtete osa suurendamine

tööstussektoris tänaselt

3,4 %-lt 6,2 %-ni aastaks 2010

Era- ja avaliku sektori

investeeringute tõstmine

teadusuuringutesse ja

tehnoloogiaarendusse

protsendina SKTst (vastavalt

0,8 % ja 1 %-ni aastaks 2010)

Kohale jõudmine: juurdepääsu parendamine

Hispaaniat ja Portugali ühendav sild üle Guadiana jõe Algarves

Transpordi infrastruktuur on üks kõige silmnähtavamaid näiteid sel-lest, mida on võimalik saavutada ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvus-fondi toel.

Juurdepääsetavuse tõstmine on võtmeks

piirkondliku majanduse tugevdamisel ning

ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime ees-

märkide saavutamisel. Euroopa Liidu trans-

pordipoliitika edendab inimeste ja kaupade

säästvat mobiilsust, et tagada efektiivsust

ja ohutust ning minimeerida kahjulikku

keskkonnamõju. Mitmed programmid tege-

levad üleeuroopaliste transpordivõrkudega

(TEN-T), õhu-, maantee-, raudtee-, mere- ja

linnatranspordiga ning samuti siseveeteede,

mitmeliigilise transpordi, ohutuse ja riigiabi

eeskirjadega.

Ühtekuuluvusfond ja eriti Euroopa regionaal-

arengu Fond (ERDF) on oluliselt toetanud

transpordi infrastruktuuri moderniseerimist

vähimarenenud liikmesriikides ja regiooni-

des ning jätkavad seda tegevust ka aastatel

2007–2013.

Transpordile kulutatakse ligikaudu 76 mil-

jardit eurot (22,2 % kogueraldisest), kusjuu-

res prioriteet on antud TEN-T projektidele,

alates 38 miljardist eurost (15 % kogusum-

mast) aastatel 2000–2006. Investeeringud

hõlmavad transpordistrateegiaid ELi, siseriik-

likul ja regionaaltasandil tagamaks tasakaalu

maantee-, raudtee- ja säästva transpordiviisi

vahel. Ühtekuuluvus- ja transpordipoliitika

vahelised seosed on projektide kvaliteedi

tagamiseks sätestatud vastavates suunistes

ja prioriteetides:

n 30 üleeuroopalise tähtsusega TEN-T

projekti vastastikuse lähenemise

sihtala raames abikõlblikes liikmesrii-

kides ja regioonides. Erilist tähelepanu

pööratakse piiriülestele projektidele.

n IInvesteeringud lisaühendustesse inte-

greeritud regionaalse transpordi- ja kom-

munikatsioonistrateegia kontekstis.

n Raudtee infrastruktuur.

n Keskkonnasäästlikud transpordivõr-

gud.

n Eraldatud territooriumite ühenduse

parendamine üleeuroopaliste võrkudega.

n „Merekiirteed“.

Ühtekuuluvuspoliitika investeeringud trans-

porti aastatel 2007–2013 suunatakse vas-

tastikuse lähenemise sihtala regioonidesse.

Need jaotuvad järgmiselt:

n TEN-T projektid kõikide transpordi-

viiside jaoks saavad kokku 38 miljardit

eurot (11 % kõikidest ühtekuuluvuspo-

liitika investeeringutest). Ligikaudu pool

läheb maanteede ja pool raudteede

infrastruktuurile.

13

Iirimaa






Programmide suunitlusMajandusliku infrastruktuuri

parendamine, ettevõtlus,

teadusuuringud ja

innovatsioon, inimkapital,

sotsiaalne infrastruktuur ja

sotsiaalne kaasatus

EesmärgidIga-aastase majanduskasvu

4–4,5 % toetamine

soodsa rahvusvahelise

majanduskliima tingimustes

Belfasti raudtee, Dublin, Iirimaa

n Ligi 41 miljardit eurot (12 % kogusum-

mast) eraldatakse maanteede infra-

struktuurile, sh TEN-T ning riiklikud,

piirkondlikud ja kohalikud teed.

n Raudteeinfrastruktuurile, sh TEN-T

projektidele, kulutatakse kokku 23,6

miljardit eurot (6,8 %).

n Teiste eraldiste hulka kuuluvad: sada-

mad ja siseveeteed: 4,1 miljardit eurot

(1,2 %), mitmeviisiline transport ja

arukad transpordisüsteemid: 3,3 mil-

jardit eurot (1 %); lennujaamad: 1,9

miljardit eurot (0,5 %); linnatransport:

1,9 miljardit eurot (0,5 %).

TEN-T eesmärgiks on tagada, et kõik siseriik-

likud võrgud iga transpordiviisi jaoks oleks

juurdepääsetavad, omavahel ühendatud ja

koostalitlusvõimelised. EL kehtestas 1998.

aastal suunised, kus on määratletud üldise

tähtsusega projektid, prioriteedid ja projek-

tid koos vastavate rahastamisvahenditega.

Pärast hiljutist ELi laienemist tõusis prioriteet-

sete projektide arv 14-lt 30-ni ning muudeti

toetuse määramise eeskirju, tõstes maksi-

maalset lubatavat kaasrahastamise protsenti

riigipiire ja looduslikke takistusi ületavate

prioriteetsete projektide jaoks. Transpor-

divõrkude lõpetamine võimaldab oluliselt

lühendada reisijate ja kaupade teelviibimise

aega, vähendades 14 % võrra liiklusummi-

kuid ja parendades raudtee tööd. CO2 emis-

siooni vähenemine moodustab hinnanguli-

selt ligikaudu 6,3 miljonit tonni aastas.

14

Prantsusmaa



miljardit eurot





Programmide suunitlusKonkurentsivõime tõstmine,

tööhõive edendamine ja

alalhoidmine, inimkapital,

piirkondlik atraktiivsus

ja investeeringud

tööhõivesse, sotsiaalse

kaasatuse tagamine,

territoriaalne ja jätkusuutlik

areng, innovatsioon ja

teadmusmajandus, koolitus,

side- ja infotehnoloogia

arendus, keskkond, riskide

vältimine ja energiapoliitika

EesmärgidErasektori osa tõstmine

teadusuuringutes

(1,25 % SKTst 2006. a) ja

lähenemine ühenduse

innovatsioonistandarditele

Energiaintensiivsuse

vähendamine 2 % võrra

aastas kuni 2015. aastani ning

kasvuhoonegaasi emissiooni

vähendamine keskmiselt

3 % võrra aastas kuni 2050.

aastani

Regioonide innoveerimine

INTECHMER: merekeskkonna bioloogilise saaste uuringud, Cherbourg, Normandia, Prantsusmaa

Jätkusuutlik majandusareng on üha enam seotud regionaalmajanduse kohandumis- ja innovatsioonivõimega. See tähendab, et üha suuremaid jõupingutusi tuleb rakendada tea-dusuuringuid, arendustegevust ja innovaatikat toetava keskkonna loo-miseks. Ühtekuuluvuspoliitikas kajas-tub see selle prioriteedi jaoks eralda-tavate vahendite kasvus.

Viimased statistilised andmed kinnitavad

suurt ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja

regioonide vahel teadus- ja arenduste-

gevuse (R&D) ja innovaatika valdkonnas.

R&D kulutused moodustasid 2005. aastal

keskmiselt 1,84 % EL-27 sisemajanduse

kogutoodangust (SKT) mis jääb oluliselt

maha USA (2,67 %) ja Jaapani (3,2 %) vas-

tavatest näitajatest. Soome ja Rootsi on

ainsad liikmesriigid, mis kulutasid teadus-

ja arendustegevusele üle 3 % oma SKTst

ning 268 ELi regioonist on tänaseks selle

taseme saavutanud ainult 27. Üle 100

regiooni kulutas sellele alla 1 %, kusjuu-

res enamik neist asub Lõuna-Euroopas ja

uutes liikmesriikides.

Kolm liikmesriiki – Saksamaa, Prantsus-

maa ja Ühendkuningriik – kandsid kokku

kaks kolmandikku ELi kõikidest R&D kulu-

tustest. Ning esimesed kümme regiooni

R&D kulude suhtes kulutasid 2003. aastal

52,5 miljardit eurot – üle 25 % ELi kogu-

kuludest. Positiivsest küljest toimus kõige

märkimisväärsem kulutuste kasv teadus-

ja arendustegevusse aastatel 2001–2004

Eestis (+19 %), Küprosel (+18 %), Leedus

(+14 %) ja Hispaanias (+13 %).

Innovatsiooni soodustava tegevuse näi-

deteks on: investeeringud infrastruktuuri,

seadmetesse ja hoonetesse; sidemete

tugevdamine tööstuslike arenduskeskuste

ja uurimisinstituutide vahel; klastrite, tipp-

keskuste, teadus- ja tehnikaparkide toeta-

mine; teadlaste mobiilsuse julgustamine

ning partnerlused koolitusasutuste ja

kohalike tehnoloogiaettevõtete vahel.

Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahen-

did asetavad aastatel 2007–2013 rõhu

teadusuuringutele ja innovatsioonile,

mille jaoks eraldatav summa moodustab

peaaegu 60 miljardit eurot (17,3 % kogu-

summast), mis ületab eelmise perioodiga

võrreldes vastavalt kaks ja kolm korda tea-

dus- ja arendustegevusele vastastikuse

lähenemise ning piirkondliku konkurent-

sivõime ja tööhõive sihtalade raames siis

eraldatud vahendeid.

Sellest kogusummast läheb 15,6 miljardit

eurot uurimiskeskustele ja infrastruktuu-

rile, 26,5 miljardit fi rmadele tehnosiirde,

R&D ja innovatsiooni toetuseks ning 15

miljardit side- ja infotehnoloogiale.

Tegevus keskendatakse nelja valdkonda.

Koostöö tihendamine nii ettevõtete vahel

kui ettevõtete ja riiklike teadusasutuste

vahel toimub regioonidevaheliste klastrite

vahendusel. Teiseks prioriteediks on tea-

15

Holland






Programmide suunitlusKonkurentsivõime

tõstmine keskendudes

innovatsioonile,

ettevõtlusele, regioonide

ja linnade atraktiivsusele,

tööturu varustamisele,

investeeringutele

inimkapitali ja koostööle

naaberriikidega

EesmärgidToetada teadusuuringute

ja tehnoloogiaarenduse,

innovatsiooni, ettevõtluse

ja infoühiskonna

tulemuslikkust, eriti

väikeseid ja keskmise

suurusega ettevõtteid ning

elanikkonnale osutatavaid

teenuseid

Aidata kaasa tööhõivele

juurdepääsu parendamisele,

töötajate kohandumisvõime

ja tööviljakuse tõstmisele

Phileas on Hollandi transpordisektoris väga uuenduslik

dusuuringute ja innovatsiooni toetamine

väikestes ja keskmise suurusega ettevõte-

tes. Kolmandaks on regionaalse piiriülese

riikidevahelise koostöö edendamine ning

viimaseks võimekust tõstva infrastruktuuri

ja inimkapitali tugevdamine olulise kasvu-

potentsiaaliga piirkondades.

Olulised investeeringud innovatsioo-

niprogrammidesse tehakse näiteks His-

paanias, Poolas, Kreekas, Tšehhi Vabariigis,

Ungaris, Portugalis ja Slovakkias. Poolas

moodustab näiteks riikliku „innovaatilise

majanduse“ programmi toetus struktuu-

rifondide poolt 8,3 miljardit eurot – üle

12 % riiklikust kogueraldisest.

Samal ajal on innovatsioon Prantsusmaal

ja Hollandis kõikide regionaalprogram-

mide põhiprioriteediks ning sellele kuu-

lub ligi pool kogukulutustest. Soomes

kajastab rõhuasetus innovatsioonile kõi-

gis regionaalprogrammides selgelt püüd-

lust edendada ELi Lissaboni strateegiat,

detsentraliseerides majanduskasvu ja

tööhõivet.

Mitmetes väiksemates liikmesriikides jär-

givad programmid lisaks innovatsioonile

ka teisi prioriteete, nagu näiteks infra-

struktuuri arendamist. Tavaliselt on see

iseloomulik „vastastikuse lähenemise“

riikidele, nagu näiteks mõned Balti riigid,

Malta ja Sloveenia, kuid samas kehtib see

ka Taanile. Sellele vaatamata ei tähenda

see väiksemat rõhuasetust innovatsioo-

nile. Näiteks Leedul on plaanis eraldada

8 % koguressurssidest teadusuuringute

infrastruktuurile ja veel 8 % infoühiskonna

arendamisele.

16

Luxembourg

Eraldatud vahendid 2007–2013Kokku: 65 miljonit





Programmide suunitlusVäikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete

asutamise edendamine

Majanduslike muudatuste

poolt mõjutatud

linnakeskuste arendamine

Teadmiste ja innovatsiooni

arendamine, eriti riiklike ja

eraõiguslike uurimiskeskuste

vahendusel

Tööhõive määra tõstmine,

sh naiste ja eakama tööjõu

hulgas

EesmärgidEraldada vastavate

kulueesmärkide

saavutamiseks 3 % SKTst

teadus- ja arendustegevuse

toetamiseks, sh erasektoris,

ning vähendada CO2

emissiooni kooskõlas Kyoto

sihtnäitajatega

Roheline tuli säästvale arengule

Keskkonnatehnoloogia ressursside keskus: Esch-sur-Alzette, Luxembourg

Regionaalpoliitika peab olema jätku-suutlik ning perioodiks 2007–2013 on rohkem kui kunagi varem eral-datud vahendeid keskkonnasõbrali-kele algatustele. Keskkond võib olla majanduskasvu allikaks julgustades innovaatilisi puhtaid tehnoloogiaid, tõhusat energiakasutust, ökoturismi või lihtsalt kohalike elanike poolt oma piirkonna atraktiivsemaks muutmist.

Säästva arengu ja looduskeskkonna kaitse

kõrge taseme tagamist nõuavad kõik

Euroopa Liidu poliitikad. Samuti on regio-

naalpoliitika õiguslikes alusdokumentides

ja suunistes sätestatud majanduslike, sot-

siaalsete ja keskkonnakaitse eesmärkide

ühendamise nõue. Säästev regionaalareng

on võimalik ainult keskkonnanõudeid

arvestades.

ELi regionaalpoliitika saab panustada jät-

kusuutlikkusse toetades algatusi kesk-

konnasõbralike tehnoloogiate, transpordi,

energia ja infrastruktuuride valdkonnas

tagamaks kõrget vee, õhu ja pinnase kva-

liteeti. Lisaks tuleb liikmesriikidel ühtekuu-

luvusprogrammide rakendamisel teostada

keskkonnamõju hinnanguid ning konsul-

teerida keskkonnakaitse organitega.

Keskkonnaprogrammidele struktuurifon-

didest ja Ühtekuuluvusfondist eraldatud

kogusumma on võrreldes eelmise perioo-

diga kahekordistunud ning moodustab

nüüd ligikaudu 100 miljardit eurot – 30 %

koguvahenditest. Pool neist vahenditest

suunatakse vee- ja jäätmetöötluse, saas-

tunud alade taastamise, saaste vähenda-

mise ning looduskaitse ja riskiennetusega

seotud infrastruktuuride investeeringu-

tesse. Teine pool läheb investeeringuteks

keskkonnamõjuga seotud valdkondadesse,

nagu näiteks transpordi- ja energiasüstee-

mid, ökoinnovatsioon, keskkonnahaldus

ettevõtetele, linna- ja maapiirkondade

uuendamine ja ökoturism. Näiteks on üle 7

miljardi euro eraldatud energiatõhususe ja

taastuvenergia toetamiseks.

Ühtekuuluvusfond (mille alla kuuluvad

Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti,

Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola,

Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Slovee-

nia ja Hispaania) kujutab endast peamist

keskkonnaga seotud infrastruktuuripro-

jektide rahastamisallikat (eriti energiatõ-

hususe, taastuvenergia, raudteetranspordi

ning mitmeviisilise või ühistranspordi

süsteemide valdkonnas). Fond rahastab

intensiivse investeerimisega projekte ning

abistab neid riike Euroopa Liidu keskkon-

nastandardite nõuete täitmisel. Üle kogu

Euroopa puutuvad regioonid üha tugeva-

malt kokku kliimamuutuse mõjuga ning

samuti uute väljakutsetega energiavarus-

tuse ja -tõhususe valdkonnas. Seejuures

on need piirkonniti erinevad. Samal ajal kui

17

Taani



ja tööhõive: 510 miljonit

eurot



Programmide suunitlusInimressursid, innovatsioon,

infotehnoloogiate kasutuse

parendamine, ettevõtlus,

regioonide atraktiivsus ning

tööjõu kohandumisvõime ja

kvalifi katsiooni tõstmine

EesmärgidKõrgem koolitatud

elanikkonna protsent

Innovaatiliste ettevõtete

arvu suurendamine

Side- ja infotehnoloogiate

kasutuse laiendamine

ettevõtetes 56 %-lt (2005)

75 %-ni

Tõhusate energiaallikate edendamine: päikesepaneelid Marstalis, Fyns amt, Taani

7 % Euroopa Liidu rahvastikust elab üleuju-

tusohtlikes piirkondades, elab ligikaudu

9 % rahvastikust piirkondades, kus vihma

ei saja üle 120 päeva aastas. Kliimamuu-

tuste ühendmõju tekitab mõningates ELi

regioonides tõsiseid probleeme elukvali-

teedi, turismi ja põllumajanduse alal.

Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis osa jõu-

pingutuste toetamisel tulevaste kliima-

muutustega kohandumisel ning nende

negatiivse mõju vähendamisel regionaal-

tasandil. See võib toetada ökoinnovat-

siooni, keskkonnariskide kaitsemeetmeid

ja puhtaid ettevõtteid ning luua neis vald-

kondades ettevõtetele turuvõimalusi.

Uued regionaalpoliitika programmid toe-

tavad enam kui kunagi varem taastuv- ja

alternatiivenergia allikate arendamist,

luues nii uusi võimalusi Euroopa ettevõ-

tetele. Tehnoloogiate, nagu näiteks tuule-,

päikese- ja bioenergia arendamine võib

kaasa aidata ELi konkurentsis juhtposit-

sioonile jõudmisele.

Euroopa üha kasvav sõltuvus energiaim-

pordist koos pidevalt kasvava maantee- ja

õhutranspordi ummistumisega vähen-

dab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Seetõttu on taastuvenergia rakendused

ja võrgud koos vähemsaastavate trans-

pordiviiside ja keskkonnasõbralike teh-

noloogiatega võtmeprioriteetideks toot-

mise moderniseerimisemisel ja heitmete

vähendamisel. Transpordis tuleb vahen-

dite ümbersuunamisel ühelt poolt õhu- ja

maanteetranspordi ning teiselt poolt raud-

tee, siseveeteede ja lühimerevedude vahel

arvestada olukorra erinevusega liikmesrii-

kide vahel.

18

Malta



miljonit eurot



Programmide suunitlusJätkusuutlik majanduskasv,

teadmispõhine

konkurentsivõimeline

majandus, atraktiivsuse ja

elukvaliteedi parendamine,

investeerimine inimkapitali ja

Gozo piirkondliku omapära

edendamine

EesmärgidTõsta SKT elaniku kohta ELi

keskmise suhtes 69,2 %-lt

2005. aastal 74 %-ni 2013.

aastaks

Suurendada kaupade ja

teenuste nominaaleksporti

kui konkurentsivõime

indikaatorit perioodil

2007–2013 4 % võrra


54,3 %-lt 2005. aastal 57 %-ni

2013. aastaks

Parem elu Euroopa linnades

Malta kultuuripärandi taastamine

Linnad on hetkel Euroopa Liidu ees seisva kahekordse väljakutse süm-boliks: kuidas tõsta konkurentsivõi-met ning täita samal ajal sotsiaal-seid ja keskkonnanõudeid.

Euroopa linnad on majandustegevuse,

innovatsiooni ja tööhõive keskusteks ning

siiski seisab nende ees terve rida väljakut-

seid. Areng agulistumise suunas, vaesuse

ja töötuse eeslinnadesse koondumine,

aina kasvav ummistumine – sellised keeru-

lised probleemid nõuavad ühtseid lahen-

dusi transpordi ja elamispinna valdkonnas

ning kohalikele vajadustele vastavate koo-

litus- ja tööhõiveskeemide väljatöötamist.

Nende küsimustega tegeleb Euroopa

regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika.

Välja on töötatud poliitikad linnade kui

piirkondlike arengumootorite toeta-

miseks. Nende atraktiivsust aitab tõsta ette-

võtluse, innovatsiooni ja teenuste edenda-

mine. Tasakaalustatud linnaarendus nõuab

kriisiolukorras eeslinnade toetamist ning

eriti füüsilise keskkonna tervendamist,

tühermaade taasarendust ning ajaloolise

ja kultuuripärandi säilitamist ja arendamist.

Puhta linnatranspordi toetamine aitab

samuti kaasa linnade jätkusuutlikkusele.

Ligi 21,1 miljardit eurot on eraldatud linna-

arendusele aastatel 2007–2013, mis moo-

dustab 6,1 % ELi ühtekuuluvuspoliitika

kogueelarvest. Sellest 3,4 miljardit eurot on

määratud tööstuspiirkondade ja saastunud

alade tervendamiseks, 9,8 miljardit linna- ja

maapiirkondade taastamise projektidele, 7

miljardit eurot puhta linnatranspordi aren-

damiseks ning 917 miljonit eurot eluase-

mesektorile.

Lisaks mõjutavad linnu oluliselt ka inves-

teeringud infrastruktuuri teadusuuringutes

ja innovatsioonis, transpordis, keskkonna-

kaitses, hariduses, tervishoius ja kultuuris.

Ühtne lähenemine võimaldab ühtekuu-

luvuspoliitikal kasutada ära sünergiat eri-

nevate poliitikavaldkondade vahel ning

julgustada dialoogi ametiasutuste, sot-

siaal- ja majanduspartnerite ning kodani-

kuühiskonna organisatsioonide vahel.

Uutes ühtekuuluvuspoliitika määrustes

perioodiks 2007–2013 on ette nähtud

vahendid linnamõõtme tugevdamiseks

uue põlvkonna programmides. Neis rõhu-

tatakse kohalike ja regionaalsete asutuste

kaasamise vajadust programmide koosta-

misel ja rakendamisel.

Riiklikud ja piirkondlikud asutused võivad

programmide haldamise kas tervenisti või

osaliselt edasi kohalikele omavalitsustele

delegeerida ning teisi eraorganisatsioone

partneritena kaasata.

Perioodil 2007–2013 toetatakse Euroopa

linnu mitmel viisil ühtekuuluvuspoliitika

rahastamisvahendite, algatuste ja kanalite

vahendusel:

19

Tšehhi Vabariik









teadus- ja arendustegevuse

toetamine, innovatsioon,

säästva turismi arendamine,

haridus, tööhõive, sotsiaalne

ühtekuuluvus, infoühiskonna

arendamine, halduskulutuste

vähendamine, transpordi

kättesaadavuse

parendamine, jätkusuutlik

maa- ja linnapiirkondade

areng

EesmärgidEL-25 majandustaseme

saavutamine


64,8 %-lt 2005. aastal

66,8 %-ni

SKT teadus- ja

arendustegevusele

eraldatavate kulutuste osa

tõstmine 1,42 %-lt 2,2 %-ni

aastaks 2015

Telci vanalinn Tšehhi Vabariigis meelitab turiste

n Linnaarenduse küsimused on suures

osas integreeritud kõikidesse struktuu-

rifondide ja Ühtekuuluvusfondi poolt

toetatavatesse regionaalsetesse ja

riiklikesse programmidesse.

n Linnaplaneerijate ja teiste kohalike

ekspertide vahel parimate kogemuste

vahetamine ja võrgustamine on koon-

datud URBACT II programmi alla.

n Euroopa ühistoetus säästvale inves-

teerimisele linnapiirkondades JESSICA

(Joint European Support for Sustai-

nable Investment in City Areas) kujutab

endast Euroopa Komisjoni uut algatust

koostöös Euroopa Investeerimispanga

ja Euroopa Nõukogu Arenduspanga.

Selle eesmärgiks on säästva arengu,

majanduskasvu ja tööhõive rahastamis-

metoodika edendamine Euroopa linna-

piirkondade jaoks.

n Urban Audit tegeleb statistika ja infoga

elutingimuste kohta 357-s Euroopa lin-

nas 27-s ELi liikmesriigis koos Norra,

Šveitsi ja Türgiga. Üle 330 Euroopa lin-

naelu indikaatori kirjeldavad demograa-

fi at, eluasemesektorit, tervishoidu,

kuritegevust, tööturgu, majanduslikku

aktiivsust, sissetulekute ebavõrdsust,

kohalikke võimuorganeid, kodanike

kaasatust, haridustaset, kultuurilist

infrastruktuuri ja turismi.

20

Itaalia








Programmide suunitlusTeadmusvõrkude

arendamine, elustandardite

tõstmine, turvalisus ja

sotsiaalne kaasatus,

ettevõtlusklastrite,

teenuste ja konkurentsi

edendamine ning majanduse

internatsionaliseerimine ja

moderniseerimine

EesmärgidToetada vastastikuse

lähenemise piirkondades

SKT keskmist aastakasvu

vahemikus 2,4...3,1 %

Tõsta tööhõive määra neis

piirkondades ligikaudu

45 %-lt 50 %-ni

Investeerimine inimestesse

Töökoolitus Itaalias

Oma tööhõive määra sihtnäitaja 70 % saavutamiseks vajab EL 24 mil-jonit täiendavat töökohta. Vananeva elanikkonna tingimustes üle kogu Euroopa on tööhõive ja tööjõu koo-litus omandanud veelgi kriitilisema tähtsuse.

Tööhõive määr, töötajate kvalifi katsioon ja

demograafi liste muutuste mõju erinevad

oluliselt Euroopa regioonide vahel ning

nõuavad konkreetsele olukorrale vastavaid

lahendusi. Seega on ühtekuuluvuspoliitika

edu tagamisel otsustavaks rohkem ja pare-

mate töökohtade loomine ning haritud ja

tuleviku väljakutseteks valmisoleva tööjõu

kujundamine.

Aastatel 2007–2013 investeeritakse ühte-

kuuluvuspoliitika raames inimestesse 95

miljardit eurot – 76 miljardit läbi Euroopa

Sotsiaalfondi (ESF) ja 19 miljardit läbi

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF).

Viimastel aastatel on tööhõive kasvanud

ja töötuse määr langenud. Tööhõive määra

kasv kogu ELis oli keskmiselt ligikaudu 1 %,

mis tõstis selle kuni 63,8 %-ni 2005. aasta

seisuga. Samal aastal langes töötuse määr

8,7 %-ni eelmise aasta 9,1 % tasemelt.

ELi vähimarenenud regioonides ühtlustus

perioodil 2000–2005 tööhõive määr ning

töötuse määr langes 13,4 %-lt 12,4 %-le.

Siiski jäi tööhõive määr neis piirkondades

ligi 11 % võrra alla ülejäänud ELi tasemele.

Regioonidel tuleb globaalses teadmispõ-

hises majanduses konkurentsivõime säili-

tamiseks hoolitseda tööjõu vajaliku kvalifi -

katsiooni eest. Haridustaseme erinevused

on rohkem väljendunud piirkondade kui

riikide vahel: EL-27 vähimarenenud piir-

kondades oli kolmanda taseme kvalifi -

katsioon ainult 14 % tööeas elanikkon-

nast võrrelduna 25 %-ga enamarenenud

regioonides.

Euroopa rahvastik hakkab prognooside

järgi kahanema umbes 2020. aastast alates.

Aastatel 2000–2005 moodustas rahvastiku

koguarvu kasv 0,4 % ning 86 % sellest kas-

vust andis migratsioon. Juba täna toimub

85-s ELi regioonis – peamiselt uutes liik-

mesriikides – rahvastiku absoluutne kaha-

nemine ning veel 76 piirkonda säilitavad

rahvastikuarvu ainult tänu migratsioonile.

Need arengusuunad hakkavad piirama

tulevast tööhõive kasvu.

Kuigi summaarse tööhõive kasv jätkub

prognooside järgi tänu tööjõu osaluse kas-

vule kuni 2017. aastani, on pärast seda täht-

aega oodata selle kahanemist. Vastavalt

ÜRO hinnangule kahaneb Euroopa rahvas-

tik 2050. aastaks 70 miljoni võrra; samal ajal

kasvab rahvastikuarv Aasias 1,3 miljardi ja

Aafrikas 1 miljardi võrra. Niivõrd ulatuslikud

demograafi lised muutused mõjutavad ka

majandustegevuse jaotust.

Perioodil 2007–2013 näevad vastavalt

ühtekuuluvuspoliitika investeerimispriori-

21

Slovakkia





ja tööhõive:

449 miljonit eurot



Programmide suunitlusInfrastruktuur ja piirkondlik

juurdepääsetavus,

innovatsioon, infoühiskond

ja teadmusmajandus,

inimressursid ja haridus

EesmärgidMajandustaseme tõstmine

60 %-ni EL-15 keskmisest


57,7 %-lt 2005. aastal

63,4 %-ni

Investeerimine inimestesse: uus lastekeskus Roma lasteaias, Slovakkia

teetidele ette märkimisväärsed vahendid

tööjõu kohanemisvõime tõstmiseks.

Üle 70 miljardi euro ESF eraldistest kuulub

investeerimisele koolitusse, tööhõive tõst-

misesse ja sotsiaalse kaasatuse parenda-

mise meetmetesse. Täiendavalt investee-

rib ERDF tööhõive, hariduse ja koolitusega

seotud infrastruktuuri, nagu näiteks kooli-

desse, haiglatesse ja lasteasutustesse.

Teadvustades investeeringute suuremat

tulemuslikkust varasemas eas antavasse

haridusse on kõik liikmesriigid eraldanud

märkimisväärseid ressursse haridus- ja

koolitussüsteemide moderniseerimisele ja

reformimisele. Näiteks on Taani seadnud

eesmärgiks kaasata ühe aasta jooksul koo-

litusse 45 % lihttöölistest. Mitmed liikmes-

riigid, sh Saksamaa, Hispaania, Läti, Leedu,

Küpros, Taani ja Eesti on ambitsioonikalt

seadnud tööhõive määra sihtnäitajaks 70 %

ning Ühendkuningriik enda jaoks 80 %.

22

Ühendkuningriik



miljardit eurot





Programmide suunitlusEttevõtlus ja innovatsioon,

kutseoskused ja tööhõive,

keskkond ja kogukonna ja

kogukondade jätkusuutlikkus,

keskendumine turutõrgetele,

võrdõiguslikkus, partnerlused

kohalike ametiasutustega,

kõrgharidus, vabatahtlik ja

erasektor ning Lissaboni

agenda toetus

EesmärgidKutseoskuste parendamine

Investeeringute parendamine

teadus- ja arendustegevusse,

eriti erasektoris

Innovatsiooni ja ettevõtluse

edendamine

Arukas kulutamine

Põhjapiirkonna uuendamine: Põhja energiainitsiatiiv, Northumberland, Ühendkuningriik.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvus-fondi veelgi tõhusamaks ja sääst-vamaks kasutamiseks perioodil 2007–2013 on loodud mitmeid uusi algatusi ja vahendeid. Need kajas-tavad projektijuhtimise ja fi nants-korralduse kogemusi ning tagavad investeeringute mõju säilitamise ja nende panuse regioonide arengusse pikemas perspektiivis.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite läbi-

mõeldud fi nantsjuhtimine võib tõsta

riiklike investeeringute tõhusust. Selle saa-

vutamiseks on Euroopa Komisjon koostöös

Euroopa Investeerimispanga (EIB), Euroopa

Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD)

ja Euroopa Nõukogu Pangaga (CEB) välja

töötanud kolm rahastamisvahendit. Need

on abiks suurte infrastruktuuriprojektide,

avalik-eraõigusliku partnerluse või fi nants-

korralduse tehniliste aspektide lahenda-

misel fi nantsasutuste ning liikmesriikide ja

regioonide vahel.

Tihedam koostöö Euroopa Komisjoni ja

fi nantsasutuste vahel võimaldab tugev-

dada haldussuutlikkust regionaalsel ja

kohalikul tasandil.

Nendeks kolmeks rahastamisvahendiks on:

n JASPERS (Joint Assistance in Supporting

Projects in European Regions – ühisabi

projektide toetamiseks Euroopa regioo-

nides), mis arendab koostööd Euroopa

Komisjoni, EIB ja ka EBRD vahel, ühenda-

des eriteadmisi ning aidates liikmesriike

ja regioone suuremate projektidega.

Abi osutamise põhivaldkondadeks on:

transpordi ja energeetika infrastruktuuri

projektid (k.a üleeuroopalised võrgud)

ning energiatõhususe ja taastuvenergia

algatused, sh avalik-eraõiguslike part-

nerluste hindamine. Moodustatud on

Luxembourgist EIB peakontorist juhitav

JASPERSi ekspertgrupp.

n JEREMIE (Joint European Resources for

Micro to Medium Enterprises – Euroopa

ühendatud ressursid mikro- kuni kesk-

mise suurusega ettevõtetele), Euroopa

Komisjoni, EIB ja Euroopa Investeeri-

misfondi (EIF) algatus väikeste ja kesk-

mise suurusega ettevõtete (VKE) rahas-

tamisele juurdepääsu parendamiseks.

JEREMIE võimaldab liikmesriikidel ja

regioonidel delegeerida fi nantskorral-

duse koos VKEde rahastamise program-

midega EIFile. Toodete hulka kuuluvad

rahastamine omakapitali kaudu, riskika-

pital, garantiid, laenud ja tehniline abi,

mis võimaldab kordistada ELi fondide

kasutegurit toetuste asemel ringlevate

fi nantstoodete rakendamise abil. EIF

töötab koos riiklike ja regionaalsete ame-

tiasutustega VKEde jaoks välja olukorra-

põhiseid fi nantseerimisskeeme kõikides

majandussektorites. JEREMIE peab olu-

liselt kaasa aitama VKEde juurdepääsu

parendamisele fi nantseerimisele ligi-

kaudu 20 liikmesriigis, kaasates ERDF res-

sursse suurusjärgus 2,5 miljardit eurot.

23

Belgia



638 miljonit eurot





Programmide suunitlusJätkusuutliku territoriaalse

ühtekuuluvuse ja

konkurentsivõime

edendamine,

teadmusmajanduse

ja innovatsiooni

edendamine, linnaarendus,

inimressursside ja

ettevõtluse arendamine,

teadusuuringud, koolitus,

tööpuuduse vähendamine,

diskrimineerimise

vastu võitlemine ja

võrdõiguslikkuse

edendamine

EesmärgidAidata kaasa 3 % taseme

saavutamisele SKTst teadus-

ja arendustegevuseks


70 %-ni, 60 %-ni naiste ja

50 %-ni 55–64 aasta vanuses

töötajate jaoks

Investeerimine teadusuuringutesse: Minerve biotehnoloogia keskus Charleroi’s, Valloonia, Belgia

n JESSICA (Joint European Support for

Sustainable Investment in City Areas

– Euroopa ühistoetus jätkusuutlikule

investeerimisele linnapiirkondadesse)

kujutab endast Euroopa Komisjoni, EIB

ja CEB algatust jätkusuutlike investee-

ringute toetamiseks linnaprojektidesse

ja -programmidesse. See ühendab

liikmesriike, regioone ja linnu Euroopa

pangandus- ja fi nantssektoriga linna-

desse suuremate ja paremate investee-

ringute tagamiseks. Struktuurifondide

haldusasutustel on võimalus kasutada

ära väljaspool kogutud eriteavet lae-

nukapitalile parema juurdepääsu saa-

vutamiseks ning linnaarengu edenda-

miseks. JESSICA raames investeeritavaid

rakenduskavade ressursse on võimalik

suunata linnaarenduse fondidesse ning

kaasrahastamisel võivad osaleda koha-

likud omavalitsused, pangad, pensioni-

fondid ja investeerimisfondid.

24

Sloveenia



miljardit eurot



Programmide suunitlusEttevõtluse, innovatsiooni

ja tehnoloogilise arengu

edendamine, inimkapitali

tugevdamine, uute

töökohtade loomine

ning tasakaalustatud

regionaalareng

EesmärgidAidata kaasa SKT aastakasvule

0,75 % võrra

Stimuleerida tööhõive määra

kasvu 1,7 % võrra

Piirideta koostöö

Raudteeuuendus Sloveenias

Ühtekuuluvuspoliitika julgustab regioone ja linnu erinevatest ELi liik-mesriikidest ühiste programmide, projektide ja võrgustike vahendu-sel koostööd tegema ja üksteiselt õppima. Aastateks 2007–2013 on välja töötatud terve rida algatusi.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF)

fi nantseeritav Euroopa territoriaalse

koostöö sihtala toetab piiriülese, riikide- ja

piirkondadevahelise koostöö programme.

Selle sihtala eelarve summas 8,7 miljardit

eurot moodustab 2,5 % ühtekuuluvuspolii-

tika kogueraldisest perioodiks 2007–2013.

Sellele lisandub juriidiline dokument pii-

riülese koostöö tugevdamiseks ning mitu

uut vahendit regionaalarengu toetamiseks

ELi välispiiridel ning samuti kandidaatriiki-

des, potentsiaalsetes kandidaatriikides ja

kolmandates riikides.

Euroopa territoriaalse koostöö peamisteks

tegevussuundadeks on:

n 53 piiriülest programmi ELi sisepiiridel.

Need aitavad arendada ettevõtlust ning

väikeseid ja keskmise suurusega ette-

võtteid; piiriülest kaubandust; turismi ja

kultuuri; keskkonnahaldust; transporti,

info- ja sidevõrke; veevarustuse, jäät-

metöötluse ja energeetika juhtimist;

tervishoiu, kultuuri ja hariduse infra-

struktuuride ühiskasutust ning samuti

õiguslikku ja administratiivset koostööd.

ERDF osalus: 5,6 miljardit eurot.

n 13 riikidevahelise koostöö programmi

hõlmavad laiu koostööpiirkondi, nagu

näiteks Läänemere, Alpide ja Vahemere

regioon. Need keskenduvad innovatsiooni,

keskkonna ja riskiennetuse, juurdepääse-

tavuse ja säästva linnaarenguga seotud

regioonidevahelistele projektidele.

ERDF osalus: 1,8 miljardit eurot

n Regioonidevahelise koostöö prog-

ramm (INTERREG IVC) tagab raamis-

tiku kogemuste vahetamiseks eri riikide

regionaalsete ja kohalike asutuste vahel.

See järgib kahte prioriteeti: innovat-

sioon ja teadmusmajandus ning kesk-

kond ja riskiennetus. Koos URBACT II

programmiga kujutab see programm

endast ühte ELi algatuse „Regioonid

majanduslike muudatuste eest“ põhi-

vahendit eesmärgiga toetada piirkond-

like ja linnavõrgustike arendamist ning

levitada parimaid tavasid majanduse

moderniseerimisel.

ERDF osalus: 321 miljonit eurot

Riigid: EL-27, Norra ja Šveits

n URBACT II programm ühendab koha-

likul ja regionaaltasandil osalejaid koge-

muste vahetamiseks ja linnapoliitiliste

teemade uurimiseks. Programm toetab

linnadevahelisi temaatilisi võrgustikke ja

töörühmi, konverentse ja töövahendite

väljatöötamist.


Riigid: EL-27, Norra ja Šveits

25

Ungari





ja tööhõive: 2 miljardit eurot



Programmide suunitlusKonkurentsivõime ja

teadmusmajanduse

parendamine,

ettevõtluskeskkonna

parendamine ja aktiivse

tööturupoliitika toetamine

ning inimressursside

arendamine

EesmärgidTõsta uute töökohtade arvu

4 % võrra

Tõsta ettevõtete tootmistaset

10 % võrra aastaks 2015

Riikide ühendamine: uus rongiühendus Ungari ja Sloveenia vahel

n „Euroopa ruumilise planeerimise

vaatluse võrgustik“ (European Spa-

tial Planning Observation Network,

ESPON) toetab regioonide ja suurte ter-

ritooriumite arendamist teadusliku infor-

matsiooniga rakendusuuringute, ana-

lüüsi ja töövahendite väljatöötamisega.


Riigid: EL-27, Norra, Šveits, Island ja

Liechtenstein

n INTERACT II programm pakub teenu-

seid ja töövahendeid koostööprogram-

mide juhtimiseks


Regionaalsed koostööprojektid võivad

kokku puutuda raskustega seoses erine-

vate siseriiklike maksustamist, tööõigust

ja planeerimist reguleerivate seadustega.

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus

(European Grouping for Territorial Co-

operation, EGTC) kujutab endast uut

vahendit, mis võimaldab eri riikidest

regionaalsetel ja kohalikel ametiasutus-

tel moodustada juriidilise isiku staatusega

koostöörühmitusi. Selle võimalike kasutus-

valdkondade alla kuuluvad piiriülene trans-

port, tervishoiuteenused või ühisuuringud

ja projektid. EGTC liikmeteks võivad olla riik-

likud või regionaalsed avalikud asutused.

Kandidaatide, potentsiaalsete kandidaa-

tide ja kolmandate riikide jaoks on perioo-

dil 2007–2013 ette nähtud kaks rahasta-

misvahendit:

n Ühinemiseelse abi rahastamisvahend

(Instrument for Pre-Accession Assistance,

IPA) põhineb partnerlusel ELi kandidaat-

riikidega – Endise Jugoslaavia Vabariigi

Makedoonia, Horvaatia ja Türgiga – ning

potentsiaalsete kandidaatriikidega –

Albaania, Bosnia ja Herzegovina, Mon-

tenegro ja Serbiaga koos Kosovoga.

See toetab haldusalaseid, sotsiaalseid

ja majanduslikke reforme ning samuti

regionaalset ja piiriülest koostööd.

ELi eraldis: 11,47 miljardit eurot

n Euroopa naabruskonna ja partnerluse

rahastamisvahend (European Neigh

bourhood and Partnership Inst-

rument, ENPI) edendab koostööd

ja majanduslikku integratsiooni ELi ja

partnerriikide – Alžeeria, Armeenia,

Azerbaidžaani, Valgevene, Egiptuse,

Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni,

Liibüa, Moldaavia, Maroko, Palestiina

omavalitsuse, Vene Föderatsiooni, Süü-

ria, Tuneesia ning Ukraina vahel. See

toetab partnerlusi heade valitsustavade

rakendamisel ning sotsiaalses ja majan-

duslikus arengus. Siia kuuluvad 15 ELi

välispiiridel töötavat piiriülese koostöö

(cross-border cooperation, CBC) pro-

jekti.

ELi eraldis: 11,18 miljardit eurot, millest

ENPI-CBC programmid moodustavad

1,18 miljardit

Alates 2006. aastast on Euroopa Komisjon

samuti osalenud regionaalpoliitika alases

struktureeritud dialoogis Hiinaga ning ala-

tes 2007. aastast Venemaaga.

26

Saksamaa








Programmide suunitlusInnovatsiooni edendamine,

konkurentsivõime

tugevdamine, piirkondliku

atraktiivsuse tõstmine

ning rohkem ja paremate

töökohtade loomine

EesmärgidKulutuste suurendamine


innovatsioonile 3%-ni SKTst

(2,5 %-lt)


70 %-ni (65,4 %-lt)

Muudab see midagi?

Tööstuspärandi muutmine piirkondlikuks vaatamisväärsuseks: Völklinger Hütte, Saarimaa, Saksamaa

Viimaste hinnangute andmetel on

ühtekuuluvuspoliitikal oluline mõju

majanduskasvu ja uute töökohtade

loomisel seda kõige enam vajavates

liikmesriikides ning sellel on tähtis

osa elustandardite tõstmisel üle kogu

Euroopa.

Kõik struktuurifondide alla kuuluvad prog-

rammid sisaldavad „hindamistegevust”,

mille käigus liikmesriigid, regioonid ja

Euroopa Komisjon viivad läbi ühtekuulu-

vuspoliitika regulaarseid hindamisi. Edu-

kuse mõõtmiseks kasutatakse selliseid

näitajaid, nagu näiteks majanduskasvu

tõus, lisandunud töökohtade arv või saas-

tamise vähendamine.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta ühtekuu-

luvusaruanne näitab, et programmid on

aidanud pöörata liikmesriikide poliitikat

majanduskasvu tõstvate investeeringute

suunas ning toetavad kõige vajalikumaid

investeeringuid infrastruktuuri, inimres-

surssidesse ning regionaalmajanduse

moderniseerimisse ja mitmekesistamisse.

Need on samuti aidanud kaasa sotsiaalse

tõrjutuse ja vaesuse vähendamisele, toe-

tades teadmusmajanduse jaoks vajalike

kutseoskuste omandamist ja tugevda-

des tööturupoliitikat. Riiklikul tasemel

on Kreeka, Hispaania, Iirimaa ja Portugal

– ühtekuuluvuspoliitika suurimad abi-

saajad viimasele ELi laienemisele eelne-

vatel aastatel – saavutanud muljetavalda-

vaid kasvunäitajaid alates aastast 1995.

Kreeka vähendas mahajäämust ülejäänud

EL-27-st, tõustes 74 %-lt keskmisest SKTst

elaniku kohta 1995. aastal 88 %-ni aastal

2005. Samas ajavahemikus tõusis Hispaania

91 %-lt 102 %-ni ning Iirimaa jõudis 102 %-st

145 %-ni.

Olukord on erinev uutes liikmesriikides,

kus ühtekuuluvuspoliitika on alles oma

tööd alustamas. Alustades väga mada-

lalt tasemelt, on need kõik läbinud kiire

majanduskasvu, mis sageli keskendus

pealinna ja teiste suuremate linnade piir-

konda. Kolmes Balti riigis kasvas SKT aasta-

tel 1995–2000 peaaegu kaks korda. Samuti

olid edukad Poola, Ungari ja Slovakkia, kus

majanduskasv ületas ELi keskmist rohkem

kui kaks korda. Sellele vaatamata, eeldusel,

et jooksev kasvutempo jääb püsima, läheb

Poolal, Bulgaarial ja Rumeenial veel 15 aas-

tat 75 %-ni EL-27 keskmisest SKTst elaniku

kohta jõudmiseks.

Regionaaltasandil toimus viimasel

dekaadil suhteliselt kiire majanduskasv

madala SKTga elaniku kohta riikides, mis

näitab ELi regioonide vastastikust lähene-

mist. Aastatel 1995–2004 langes regioo-

nide arv SKTga elaniku kohta alla 75 %

ELi keskmisest 78-lt 70-ni ning regioonide

arv, kus see näitaja jäi alla 50 %, langes

39-lt 32-le. Mahajäänud EL-15 regioonid,

kuhu suunati valdav osa ühtekuuluvus-

toetusest aastatel 2000–2006, näitasid

märkimisväärset SKT kasvu elaniku kohta.

Aastatel 1995–2004 kasvas SKT elaniku

kohta veerandis neist üle 75 % künnise.

27

Rumeenia






Programmide suunitlusEuroopa standarditele

vastava baasinfrastruktuuri

arendamine, pikaajalise

konkurentsivõime tõstmine,

inimkapitali tõhusam

arendamine ja kasutamine,

haldussutlikkuse tõstmine,

tasakaalustatud piirkondliku

arengu edendamine

EesmärgidAidata kaasa SKT kasvule

15–20 % võrra aastaks 2015


57,4 %-lt 64 %-ni

Investeerida 1400 km uute

või renoveeritud teede

ehitusse

Danutoni uue veepuhastusjaama ümberehitus PHARE toetusel Petrosani lähedal, Rumeenia

Perioodil 2000–2006 ehitati Hispaanias

850 km kiirraudteid. Lisaks võimaldas

teede parendamine säästa u 1,2 miljonit

tundi – mõlemad on märkimisväärseks

panuseks säästva transpordi arengusse.

Samal perioodil hõlmati Itaalias struktuu-

rifondide toetusel jäätmete lahuskogumi-

sega ligi 6,4 miljonit elanikku. Hispaanias

investeeriti ligi 4 miljardit umbes 13 000

teadusprojekti ligi 100 000 osalejaga ning

rahalist abi, nõustamist ning juhtimis- ja

korraldusalast juhendamist sai 256 000

Briti VKEd.

Samasugused arengud toimusid uute töö-

kohtade loomisel. Aastatel 2000–2005

toimus piirkondliku tööhõive määra ühtlus-

tumine ELi piirides ning töötuse määr EL-15

mahajäänud regioonides langes 13,4 %-lt

12,4 %-ni. Siiski jäi tööhõive määr neis piir-

kondades 2005. aasta seisuga ligi 11 % võrra

madalamaks ülejäänud liidu näitajast.

Uuringute hinnangul tagab ühtekuuluvus-

poliitika perioodil 2007–2013 enamikus

uutes liikmesriikides SKT täiendava kasvu

ligikaudu 6 % võrra üle baasjoone stsenaa-

riumi. Näiteks prognoositakse täiendavat

SKT kasvu 9 % võrra Leedus, Tšehhi Vabarii-

gis ja Slovakkias; 5,5–6 % võrra Bulgaarias,

Poolas ja Rumeenias; 3,5 % võrra Kreekas

ning 1–1,5 % võrra Hispaanias, Ida-Saksa lii-

dumaades ja Lõuna-Itaalias (Mezzogiorno).

Aastaks 2015 võivad ühtekuuluvuspoliitika

investeeringud aidata kaasa kuni 2 miljoni

uue töökoha loomisele.

Ühtekuuluvuspoliitika mõju ei piirdu ainult

majanduskasvu ja tööhõivega. See

loob raamid ühenduse teiste poliitikate

rakendamisele – nii riigiabi, keskkonna,

innovatsiooni toetamise kui infoühiskonna

valdkonnas. Lisaks aitab see parendada

ja moderniseerida avalikku haldust, suu-

rendades selle läbipaistvust ja edendades

heade valitsemistavade rakendamist.

28

Austria



miljonit eurot





Programmide suunitlusPiirkondlik konkurentsivõime

ja innovatsioon, atraktiivsed

regioonid, tööjõu

kohandumisvõime ja

kvalifi katsiooni tõstmine,

territoriaalne koostöö,

valitsemine

EesmärgidKonkurentsivõime

tõstmine teadmusbaasi

tugevdamise ja ettevõtete

innovatsioonivõime tõstmise

abil

Teadus- ja arendustegevuse

toetamine

Tasakaalustatud

regionaalareng piirkondade

juurdepääsetavuse

parendamiseks ja tööhõive

edendamiseks

Kontroll maksumaksja raha üle

Säästva turismi toetamine: jalgrattarajad Salzburgi piirkonnas, Austria

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvus-fondi iga-aastased kulutused ELi eel-arvest moodustavad ligikaudu 50 miljardit eurot, millele lisandub kaas-fi nantseerimine riiklikest, regionaal-setest ja erasektori allikatest. Kokku teostatakse liikmesriikide poolt üle 400 riikliku ja regionaalprogrammi, mille raames igal aastal valitakse rakendamiseks kümneid tuhandeid projekte. Kuidas tagab Euroopa Komisjon maksumaksjate raha nõue-tekohase ja tõhusa kasutamise?

Vastus peitub kontrollmeetmete ja

auditite süsteemis ELi, riigisisesel ja piir-

kondlikul tasandil. Enne ühegi struktuuri-

fondidest või Ühtekuuluvusfondist päri-

neva euro kulutamist tuleb liikmesriikidel

ja regioonidel täita teatav arv minimaal-

tingimusi.

Iga programmi jaoks peab olema määratud

kolm vastavate funktsioonidega asutust:

n Korraldusasutus tagab projektide

vastavuse valikukriteeriumitele ning

nendega seotud tingimuste mõist-

mise abisaaja poolt. See kontrollib toe-

tuse tingimuste täitmist ning teostab

regulaarselt kohapealset kontrolli pro-

jekti edenemise ja selle kulutuste täp-

suse jälgimiseks. Eeskirjade eiramise

avastamisel korrigeerib korraldusasu-

tus ELi vahendite kasutust või nõuab

tagasi juba teostatud kulutused. Lisaks

sellele koostab korraldusasutus prog-

rammi rakendamise aastaaruandeid

koos kokkuvõtva lõpparuandega.

Need kontrollitakse Euroopa Komis-

joni poolt.

n Sertifi tseerimisasutus esitab komis-

jonile perioodilisi kuluaruandeid ja

maksetaotlusi. See kontrollib, et hüvi-

tustaotlused oleks täpsed, põhineksid

usaldusväärsetel raamatupidamissüs-

teemidel ning vastaksid kohalduva-

tele ELi ja siseriiklikele eeskirjadele. See

teostab üldist ning vajaduse korral ka

kohapealset kontrolli. Sertifi tseeriv

asutus teostab samuti järelvalvet ning

teatab rikkumistest ja vahenditega

seotud tagasi- või väljamaksetest abi-

saajate poolt.

n Auditeerimisasutus teostab süstee-

miauditeid ja projektide testimist. See

teatab korraldus- ja sertifi tseerimis-

asutusele avastatud süsteemi puudus-

test ja eeskirjadele mittevastavatest

kulutustest. Perioodiks 2007–2013 on

riiklike auditeerimisorganite vastutust

tõstetud. Esiteks tuleb neil avaldada

oma arvamust korraldus- ja juhtimis-

süsteemi vastavuse kohta. Teiseks

peab iga programmi jaoks olema

määratud auditeerimise eest ametli-

kult vastutav asutus. See peab üheksa

kuu jooksul pärast programmi kinni-

tamist esitama auditeerimisstrateegia

ning edasi iga-aastase auditeerimis-

arvamuse süsteemide talitluse kohta.

29

Soome



ja tööhõive: 1,6 miljardit

eurot



Programmide suunitlusÄritegevuse edendamine,

innovatsiooni toetamine,

teadmusstruktuuride ja

-võrkude tugevdamine,

konkurents, tööhõive,

tööhõive ja ettevõtlus,

piirkondliku

juurdepääsetavuse ja

keskkonna parendamine

EesmärgidTööhõive tõstmiseks uute

ettevõtete ja töökohtade

loomine

Regionaalmajanduse

arendamine

Ettevõtete tootlikkuse,

konkurentsivõime ja

ekspordimahu tõstmine

Haridustaseme tõstmine

teadusuuringute ja

innovatsiooni osa tõstmine

4 %-ni SKTst aastaks 2010

Kommunaalteenused – Päevakeskus algkoolilastele Lastenkaaris Soomes

Samuti peab see programmiperioodi

lõpus läbi vaatama kogu auditeeri-

mistöö. Need aruanded kontrollitakse

Euroopa Komisjoni poolt.

Euroopa Komisjoni auditeerimisteenis-

tused teostavad järelevalvet peamiselt liik-

mesriikide ja regioonide korraldus- ja juh-

timissüsteeme auditeerides, sh tehingute

kontroll abisaaja tasandil ning vahendite

liikumise kontroll liikmesriikidesse. Lisaks

viiakse süsteemides avastatud puuduste

jaoks läbi teematilisi auditeid ning komis-

jon kooskõlastab liikmesriikidega tege-

vuskavad nende likvideerimiseks.

Kui liikmesriik ei rakenda koheselt korri-

geerivaid meetmeid, võib Euroopa Komis-

jon maksed katkestada või peatata ning

rakendada fi nantskorrektsiooni meet-

meid süsteemide puudustest mõjutatud

eelmiste maksete hüvitamiseks. Seejuu-

res rakendatakse ühtse määraga fi nants-

korrektsiooni kõigi riskimaksete jaoks.

Perioodiks 2007–2013 on Euroopa

Komisjon vastu võtnud tegevuskava

kontrolli ja auditi edasiseks integreeri-

miseks ELi, riiklikul ja regionaaltasandil.

Siia kuulub auditeerimistegevuse koor-

dineerimine ning auditeerimistulemuste

vahetamine liikmesriikide auditeerimis-

asutuste ja komisjoni vahel koos suuniste

ja heade tavade levitamisega.

Komisjon tegeleb samuti enda või

Euroopa Kontrollikoja auditite käigus

avastatud vigade korrektsiooniga. Liik-

mesriikidele antakse võimalus fi nantskor-

rektsiooni vaidlustada ning asendada kor-

rigeerimisele kuuluvad kulutused antud

programmi kogutoetuse vähendamise

vältimiseks teiste abikõlblike kulutustega.

30

Kreeka









juurdepääsetavuse

parendamine, digitaalse

lähenemise saavutamine,

inimressursside arengu,

hariduse ja elukestva õppe

toetamine

EesmärgidSKT kasv ligikaudu 3,5 %

võrra ja 95 000 uue töökoha

loomine aastaks 2015

Teadus- ja arendustegevuse

kulutuste tõstmine 1,5 %-ni

SKTst (tänaselt 0,6 %-lt)

Asja selgitamine: teie õigus teada

Kultuuripärandi päästmine Ateenas, Kreeka

ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvus-fondi poolt kaasrahastatava tegevuse avalikustamine ja tutvustamine on esmatähtis avalikkuse teadlikkuse ja programmide läbipaistvuse tõstmisel.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi

loo jutustamine tähendab praktikas väl-

jaannete, veebisaitide ja parimate tavade

andmebaaside ning muude allikate koor-

dineerimist ELi asutuste ning liikmesrii-

kide ja regioonide vahel asjakohasele

informatsioonile võimalikult parema

juurdepääsu tagamiseks. Oma kodanike

teavitamise eest nendest ELi poolt kaasra-

hastatavatest tegevustest vastutavad eel-

kõige riigivõimud.

Perioodil 2007–2013 tugevdatakse kõikidel

tasanditel rõhuasetust nõuetekohasele tea-

vitamisele ja tutvustamisele. Liikmesriigid ja

regioonid on kohustatud tagama informat-

siooni fondide poolt kaasrahastatavate prog-

rammide kohta ning avaldama kõik lõplikud

abisaajad, projektid ja toetussummad.

ELi eeskirjad sätestavad, et:

n Koos iga rakenduskavaga peab olema

koostatud vastav teavitamiskava, kus

on määratud strateegia, sihtrühmad,

kavandatud teavitamismeetmed ja

orienteeruv eelarve. Asutustes tuleb

määrata teavitamiskava eest vastuta-

vad osakonnad ja selle hindamiskord.

n Korraldusasutuste ja lõplike abisaajate

jaoks kehtestatakse miinimumnõu-

ded avalikkuse teavitamiseks. Selliste

nõuete näiteks on üks suurem teavita-

miskampaania programmi alustamisel

ning üks selle igal järgneval rakendus-

aastal; korraldusasutuse poolt lõplike

kasusaajate loetelu avaldamine ning

stendide ja infotahvlite paigaldamine

projektide asukohtades.

n Integratsiooni parendamine ja parimate

kogemuste vahetamine teavitamis- ja

suhtlusmeetmete küsimustes nõuab

liikmesriikidelt ja regioonidelt omava-

helist võrgustamist.

Teavitamine ja suhtekorraldus kujutavad

endast ühtekuuluvuspoliitika lahuta-

matut osa, mis lisab väärtust kohtadel

rakendatavate programmide ja projektide

kvaliteedile. Selle teostamisel osalevad

riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused,

lõplikud abisaajad ja Euroopa Komisjoni

teenistused. Lisaks sellele on oluline teavi-

tamis- ja suhtlusstrateegiate hindamine ja

nende jälgimine seoses rakenduskavade

üldeesmärkidega.

31

Euroopa Komisjoni teenistused teavi-

tavad avalikkust fondide tegevusest igas

liikmesriigis väljaannete, Interneti, audio-

visuaalse ja konverentside vahendusel.

Nende kõikidesse ELi ametlikesse keel-

tesse tõlgitud meetmete eesmärgiks on

teadlikkuse tõstmine fondide tegevusest

ning ühtse ja asjakohase informatsiooni

laialdase kättesaadavuse tagamine.

Komisjon koordineerib samuti suhtekor-

raldusametnike võrgustikku kõikides 27

liikmesriigis koondamaks kõiki ELi struk-

tuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tutvus-

tamise eest vastutavaid isikuid. Selle ees-

märgiks on kogemuste ja parimate tavade

jagamine, uute võimaluste otsimine suht-

lusmeetmete kvaliteedi parendamiseks

ning ühinemine olemasolevate riiklike võr-

gustikega.

32

Teie teenistuses

Kui soovite rohkem teada saada Euroopa Liidu toetuse kohta regioonidele, millised

vahendid on kättesaadavad teie regiooni projektide jaoks või olete huvitatud uudistest,

väljaannetest, power-point esitlustest, fotodest või videotest, külastage palun Euroopa

Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi veebisaiti:

http://ec.europa.eu/regional_policy

Küsimuste korral või kui soovite saada meie väljaandeid, kirjutage meile e-posti

aadressil:

[email protected]

Regionaalpoliitika peadirektoraadil on samuti info- ja külastuskeskus, mis on avatud

üksik- või grupikülastusteks esmaspäevast reedeni (9:30 – 12:30 ja 14:00 – 17:00).

Euroopa Komisjon, regionaalpoliitika peadirektoraat

Avenue de Tervuren/Tervurenlaan 41

B-1049 Bruxelles/Brüssel

Telefon: +32 (0)2 296 06 34

Faks: +32 (0)2 296 60 03

33

GlossaarÜhtekuuluvusfond: kohaldudes liikmesriikidele rahvamajanduse kogutuluga alla 90 %

ELi keskmisest kaasrahastab Ühtekuuluvusfond projekte transpordi ja keskkonna

valdkonnas, sh üleeuroopalised transpordivõrgud (trans-European networks. TENs),

energiatõhusus ja taastuvenergia. Perioodiks 2007–2013 on fondile liikmesriikide poolt

hallatavate programmide raames eraldatud 69,6 miljardit eurot.

Ühenduse ühtekuuluvuse strateegilised suunised (CSG – Community Strategic

Guidelines for Cohesion): need suunised määravad raamistiku struktuurifondide

sekkumisteks.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF – European Regional Development

Fund): kujutab endast koos Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga ühte ELi

ühtekuuluvuspoliitika kolmest rahastamisvahendist ning on põhiallikaks regioonide

sisevõimaluste arendamise fi nantseerimisel. 1975. aastal asutatud ERDF võib

osaleda tootlike investeeringute, ettevõtluse, transpordi ja keskkonna infrastruktuuri,

teadusuuringute ja tehnoloogia, innovatsiooni, infoühiskonna, säästva arengu ja teiste

valdkondade rahastamisel.

Euroopa Sotsiaalfond (ESF – European Social Fund): see 1957. aastal asutatud fond

on üheks ELi kolmest ühtekuuluvusvahendist ning ELi põhiallikaks töökõlblikkuse ja

inimressursside arendamisel.

SKT (sisemajanduse kogutoodang): kõikide antud piirkonnas antud ajavahemikus

toodetud kaupade ja teenuste majanduslik väärtus. See võrdub antud piirkonna

majandustegevuse kogu lisandväärtuse ja kõikide maksude summaga miinus kõik

subsiidiumid. ELi regioonide võrdlemisel väljendatakse SKT tavaliselt protsentides ELi

keskmisest (keskmine = 100 %). SKT elaniku kohta ostujõu pariteetides (purchasing

power parities, PPPs) väljendamine võimaldab erinevate hindade võrdlemist liikmesriikide

vahel.

Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (NUTS – nomenclature of territorial

units for statistics): klassifi katsioonisüsteem ELi regionaaltasandil statistiliste andmete

kogumiseks. Kõik ELi regioonid on jagatud kolmeks NUTS tasemeks. Hetkel kuulub EL-27

koosseisu 268 NUTS 2 regiooni. 2. taset kasutatakse struktuurifondide jaoks abikõlblike

piirkondade määratlemiseks.

Riiklik strateegiline tugiraamistik (NSRF – national strategic reference framework):

struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi sekkumiste programmeerimisel perioodiks

2007–2013 tuleb liikmesriikidel esitada NSRF, mis tagab nende sekkumiste vastavuse ELi

ühtekuuluvussuunistele.

Rakenduskava (Operational Programme): see on dokument, mis sätestab antud

liikmesriigi või regiooni arengustrateegia ja kooskõlastatud prioriteedid teostamiseks

struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondi vahendite toetusel. Esitatakse Euroopa

Komisjonile.

KN

-76-06-538-ET-C

Töötades regioonide hüvanguksELi ühtekuuluvuspoliitika rakendab ELi solidaarsuspõhimõtet. Majandusliku, sotsiaalse ja

territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine piirkondadevahelisi arenguerinevusi vähendades

on ELi põhiliseks eesmärgiks, mis on sätestatud ka ELi Asutamislepingus. Kuigi ühtekuulu-

vuspoliitika investeeringud keskenduvad ELi vaesematele piirkondadele, aidates neil rikka-

matele piirkondadele järele jõuda, on neil positiivne mõju kõigile piirkondadele ja elanikele

– edendades konkurentsivõimet ja elutingimusi üle terve ELi. Käesolev brošüür selgitab, kuidas

ELi ühtekuuluvuspoliitika töötab, mida sellega saavutada võib ning kust saab täiendavat teavet.

InforegioELi Euroopa regionaalpoliitika ülevaatega saate tutvuda Inforegio veebisaidil:

http://ec.europa.eu/[email protected]

ISBN 92-79-03778-1

7 606538 352586

Documents

Töötamas regioonide hüvanguksec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/working2008/work_et.pdfGlobaliseerumine, kliimamuutused, elanikkonna vananemine, välismigratsioon