EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED KOHALIKU TASANDI OTSUSTESSE

27. veebruar 2008

Millest räägime

1. Euroopalikud väärtused2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete

Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) 3. Euroopalikud väärtused CEMRi projektis:

Euroopa harta naiste ja meeste võrdõigus-likkuse kohta kohalikus elus

4. Harta ülesanded kohalikele omavalitsusele5. Eesti suhestumine harta ja tema eesmärki-

dega6. Kokkuvõtteks ja edasimõtlemiseks

1. Euroopalikud väärtused Euroopa sotsiaalne mudel peegeldab

sotsiaalsel õiglusel solidaarsusel vabadusel ja demokraatial inimõiguste austamisel põhinevat ühist väärtuste kogumit.

Euroopalikud väärtused Selge üksmeel on Euroopas tuntav

seisukohas, et Põhjamaa riike nähakse Euroopa eeskujumudelina.

Põhjamaade fenomen on selles, et kõrget majanduskasvu osatakse edukalt kombineerida sotsiaalse kaitse ja võrdsusega.

Sotsioloog Ivi Proos: Euroopalikud väärtused ja rahvuslikud huvid, 2006

Põhjamaad- Euroopa eeskujumudel

Põhjamaad – stabiilne majanduskasv, naiste kõrge osalus tööturul ja kõrge sündivus

Põhjamaad – maailma juhtriigid soolise võrdõiguslikkuse alal

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu - CEMR

CEMR – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu

1951 – Euroopa Omavalitsuste Nõukogu 1984 – Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu

50 üleriiklikku omavalitsusliitu 36 riigist kokku üle 100 000 omavalitsuse

Euroopa suurim kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühendus

President: Michael Häupl, Viini linnapea

Eesti Linnade Liit (1995) Eesti Maaomavalitsuste Liit (2004)

CEMRi tee Euroopa hartani naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus

1980ndatest aktiivne tegevus naiste osakaalu suurenda-miseks eriti kohaliku ja regionaalse tasandi poliitikas

1991 Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste valitud naisesindajate komitee

2004 projekt Town for Equality http://www.ccre.org/bases/T_599_26_3524.pdf

2005 projekt Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus http://www.ccre.org/docs/charter_equality_form_en.jpg

- arusaamine avaliku- ja erasfääri vastastiktoimest

- uus vaatenurk linnaplaneerimisele, sh

elamud, arhitektuur ja ruumikasutus

- uus vaatenurk ühiskondliku transpordi korraldusele

- aja juhtimine: teenuste ajaline kättesaadavus

- peredele suunatud teenuste analüüs: lasteaiad, koolivälised tegevused, vanurite eest hoolitsemine

- perevägivald, kriisikeskused, ohvriabi, teavitus

ARENG alates 1970ndaist

3. Euroopalikud väärtused CEMRi projektis Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta

kohalikus elus

Nii tänases kui homses maailmas on naiste ja meeste

tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti – mitte ainult Euroopa ja siseriiklikul tasandil, vaid ka regioonides, linnades ja valdades.

Michael Häupl, CEMR president, Viini linnapea

Inimesele kõige lähemal seisva valitsustasandina esindavad kohalikud ja regionaalsed omavalitsused tasandit, millel on kõige paremad võimalused võidelda ebavõrdsuse jätkumise ja taastootmise vastu ning edendada võrdsuse printsiibile rajatud ühiskonda.

4. Harta põhimõtted Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on inimese

põhiõigus Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine

otustamisel on demokraatliku ühiskonna üheks eeltingimuseks

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja kaotada soolised stereotüübid

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab sugupoolte aspekti lülitamist kohaliku omavalitsuse kõigisse tegevustesse

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks on vaja piisavate ressurssidega varustatud tegevuskavasid ja programme

Harta 30 artiklit – ülesanded kohalikele omavalitsustele

Valdkondi, kus soolist võrdõiguslikkust edendada:

Demokraatlik esindatus Sooliste stereotüüpide kaotamine KOV kui tööandja Töö- ja pereelu ühitamine Haridus Sotsiaalne kaasatus Linnaplaneerimine Soolise vägivallaga võitlemine Inimkaubandusega võitlemine Transport Keskkond Hea haldus ja varane konsulteerimine Rahvusvaheline koostöö

Harta eestikeelne tekst: www.ccre.org/docs/charte_egalite_et.doc

Harta üleskutsed Euroopa omavalitsustele

harta allkirjastada järgida oma territooriumil harta põhimõtteid täita hartas sätestatud kohustusi töötada välja soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuskava - prioriteedid - tegevused - ressursid korrapäraselt aru anda tegevuskava elluviimise käigust nii kohalikul tasandil kui CEMRile

NB! Põhieesmärk soolise võrdõiguslikkuse saavutamine, kuid alustada võib väikestest sammudest!

Pisa konverents veebruar 2008: Euroopa parima praktika kokkuvõte SVÕ edendamisest KOV poolt Euroopa tasandil.

Harta eestikeelne tekst: www.ccre.org/docs/charte_egalite_et.doc

5. Eesti suhestumine harta ja tema eesmärkidega

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

9. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena

(1) Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

(2) Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Allikas: www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=738642

Milline Eesti omavalitsus allkirjastab harta esimesena?

..........??? aga esimesed juba mõtlevad...

Põhjamaade kohalikud omavalitsused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena Soome 80% kohaliku omavalitsuse sektori tööandjaist omab SVÕ edendamise

tegevuskava

Rootsi Kõik üle 10 töötajaga tööandjad peavad koostama SVÕ edendamise

tegevuskava 75% avaliku sektori organisatsioonidest omavad sellist tegevuskava

Taani 80% omavalitsustest on kirjalikult fikseeritud SVÕ edendamise poliitikat 90% volikogudest on oma SVÕ edendamise poliitika

Norra Kõigi tööandjate kohustus edendada SVÕ; raport esitada aastaaruandes

Island 50% omavalitsustest kas juba välja töötatud või on välja töötamisel SVÕ

edendamise tegevuskava Parlamendimenetluses olev uus seadus kohustab kõiki omavalitsusi valimiste

järgselt looma võrdsete võimaluste komisjoni

Norra omavalitsuste soolise võrdõiguslikkuse indeks

1. Lasteaiakohad 1-5-aastastele lastele

2. Naiste arv 100 mehe kohta vanuse-grupis 20-39

3. Naiste ja meeste haridustase

4. Naiste ja meeste osalemine tööturul

5. Naiste/meeste sissetulekute tase

6. Naiste osakaal volikogus

Max 4 punkti

Rootsi omavalitsuste soolise võrdõiguslikkuse indeks: mida tumedam, seda rohkem võrdõiguslikkust (M/N)www.h.scb.se/scb/bor/scbboju/jam_htm_en/jamknframe.htm

1. Keskharidusejärgne haridus2. Tööga hõivatud3. Tööotsijad4. Tööst saadav keskmine

sissetulek 5. Väikese sissetulekuga

inimesed6. Ebavõrdne sooline jaotus

tööstusharude kaupa7. Vanemahüvitise saamise

päevade arv8. Ajutise vanemahüvituse

saajate arv9. Haiguspäevade arv aastas10. 25-34-aastaste inimeste arv11. Volikogu liikmed12. Linna/kommuunivalitsuse koosseis13. Vähemalt 1 töötajaga

ettevõtjad

Otsustamine Põhjamaades - teismoodi ühiskond (M/N %)

Parlament Valitsus Soome 58/42 40/60

Rootsi 53/47 59/41 Taani 67/33 53/47 Norra 65/33 53/47Island 68/32 67/33 ***Eesti 78/22 79/21

Allikas: Women and Men in Decision-Making, European Commission: Employment, Social Affairs and Equal Opportunities DGDatabase: http://ec.europa.eu/employment_social/women_men_stats/measures_in41_en.htm

Otsustamine Eestis (M/N %)

KOHALIK VÕIM

Volikogu esimehed linn 85 / 15 vald 84 / 16Linnapead 82 / 18Vallavanemad 86 / 14

Allikas: Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakond, okt 2007

VALITSUS 79/21RIIGIKOGU 78 / 22

6. Kokkuvõtteks ja edasimõtlemiseks

Kas kaasaegne ühiskond tähendab ainult majanduskasvu, kinnisvarabuumi, suurt internetikasutajate % või ka euroopalike väärtuste sügavamat omaksvõtmist ühiskonna poolt tervikuna?

Head edasimõtlemist

Riina KüttAHA Keskus

riina@ahakeskus.ee