Huvid ja osalised

Andres LevaldMaastikuarhitekt EAL

Volitatud arhitekt V

8.oktoober 2009

Kautokeino (Norra)

Porvoo

Sunila, 1936-1938

Uue Maailma miljööväärtuslik

hoonestusala paikneb Tehnika, Endla,

Koidu, Luha ja Virmalise tänava vahelisel

alal.

Praeguse Uue Maailma asumi ala oli kuni

19. saj keskpaigani heinamaa.

19.saj I pool

Vaade Pärnu maanteelt Toompeale, E.-J.-M.Holsten, V.-V. Adam, 1833

Schmidt 1865

1885

Pharus 1910

Eliel Saarinen 1913

1930

1944

1944

1963

1963

1930

2009

Valdav osa puithoonestusest pärineb aastatest 1890–1939. Võtmestruktuuri moodustavad Aasa, Saturni ja osaliselt Väike-Ameerika tänav.

Väike-Ameerika tänaval paikneb nn Lenderi maja tüüpi korterelamuid

Aasa tänaval on tuntud eesti arhitektide art decosugemetega loomingut (E. Habermann, K. Tarvas jt).

Alale jääb ansambliline grupp stalinistliku klassitsismi mitmesektsioonilisi kivielamuid Koidu, Virmalise, Luha ja Kristiina tänava vahel.

Tänavaruum

Tänavaruum

Avenue Louise (Brüssel)Väike-Ameerika

Parkimisõu

RUUMID MEIE ÜMBER

SEADUSRUUMKULTUURIRUUM

SOTSIAALNE RUUM

MAJANDUSRUUM

ESTEETIKARUUM

KESKKONNARUUM

EETIKARUUM

PSÜÜHHIKARUUM

MÕTE

EETIK

A

SEADUS

TEGU

SEADUSRUUM JA EETIKARUUM

1900

1940

Nõmme arengule pani alguse Nikolai von Glehn, raudtee, reljeef ja männimets.

Nõmme linna kujunemisel Tallinna linnaga liitmise ajaks selliseks, nagu seda praegu hindame, oli oluline osa looduslikel eeldustel.

Teine osa oli Nõmme linnaelu reeglitel, mis olid kirja pandud Nõmme ehitus- jt. asjakohastes sundmäärustes, et antud eeldusi ühiseks hüvanguks kasutada.

Sundmäärused koostati ja võeti vastu Nõmme omavalitsuse poolt (1929, 1932, 1936 ja 1937a) eesmärgiga ARENDADA NÕMME LINNeuroopalikuks terviklikuks metsalinnaks.

Tänavaruum

Parkimine tänavaruumis ja kruntidel

METSALINN on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linnaosa, kus säilitatakse looduslik metsamaastiku miljöö.

Nõmme metsalinnale on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtise hoonestusviisi ning suurte kruntidega peamiselt eramutega hoonestatud elamuala

keskmise elanike tihedusega alla 60 inimese/ha, eluhoonete tihedusega alla 7 elamu/ha, elanike arvuga eluhoonetes alla 8 ja krundi kaetusega männimetsaga vähemalt 25%

ulatuses.

krundi metsaindeks on krundil paikneva ehitusõiguseta metsaala suhe krundipinda ehk krundi kaetus metsaga. Metsaindeks Nõmme linnaosas näitab Nõmme metsalinnale iseloomuliku puurinde liitust (0,2) tagava metsaala osakaalu elamukrundil

korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta. Koormusindeksi eesmärk on tagada Nõmmele iseloomuliku asustustiheduse säilimine.

Reeglina krunte ei tükeldata iseseisvateks üksusteks, mille pind on

väiksem kui:

1) I ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;

2) II ehituspiirkonnas 1200 m²;

3) III ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;

4) IV ehituspiirkonnas 1500 m²;

5) V ehituspiirkonnas määratakse detailplaneeringuga;

6) VI ehituspiirkonnas krunte ei tükeldata.

Hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee-ehitusel

tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, ning arvestada

hoonestusviisile vastava kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse

loomise vajadusega, st minimaalse haljaspinna protsendiga I

ehituspiirkonnas 25% krundi pinnast ning II, III ja IV ehituspiirkonnas

50% krundi pinnast.

Avalik huviTerviklik ja

tasakaalustatud

keskkond,

jätkusuutlikkus

NaabrushuviMis toimub minu maja taga?

Võõrad hoidku kaugemale!

OmandihuviKasusaamine arendusest

Vastuseis muutustele

Linnavalitsuse

ametid

Linnaosa

Valitsus

Tallinna

LPA

Kodukandi

elanike avalik

arvamus

Halduskogu

Ühiskondlikud

liikumised

Kinnisvara-

arendaja

Elanik-

kinnisvaraarendaja

Huvitatud

isik

ArhitektPlaneeringu

konsultant

Kohalik

omavalitsus

planeerijana

Avalikustamis-

menetlus

Kohalik

omavalitsus

kehtestajana

Avalik

arvamus

Huvigrupid

Järelevalve

(maavanem)

Meedia

Erialaliidud

TeaveMaavanem või

kohus

(vaidlustamine)

Protsessid

Mõjutajad

Riigi huvid

looming, mille eesmärk kavandada esteetiliselt täisväärtuslik ja toimiv keskkond,

õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise arengusuundades kokkuleppele jõudmise kaudu,

investeerimiskava, mis peab tagama majanduslikult mõistlikud lahendused ja hea investeerimiskeskkonna,

väärtushinnangute kujunemisprotsess, mis mõjutab planeeringu elluviimist ning planeeringuala edasist arengut.

Planeeringute koostamisel on suhteliselt vähe normatiivseid aluseid – suurem osa planeeringuotsuseid sünnib mingi kaalutluse tulemusel;

Huvide realiseerimiseks tuleb aktiivselt osaleda kaalutlusotsuse kujunemise protsessis;

Parim võimalus on aktiivne koostöö planeerijaga – ideede ja visioonide genereerimine, et oleks mida otsuse langetamisel kaaluda

Planeerija kui korraldaja (protsessijuhtimine, ideede vahendamine)

Planeerija kui aktiivne visionäär (ideede genereerimine)

Huvitatu kui kaasatav (teada saamine, ideede ärakuulamine ja arvustamine)

Huvitatu kui aktiivne osaleja (ideede genereerimine, esitamine ja kaitsmine)

1850

1947

1960 2007Mere puiestee

Sillamäe Linnavalitsuse hoone tornSõjas hävinud Vaivara kirik

Keelatud linn Sillamäe pidi väljapoole näima

tavalise linnana. Seega pidi seal olema kirik.

Rumjantsevi tänav1965 2007

1955 2007Mere puiestee trepistik

2007Sõtke tänava äärne hoonestus

Miljööväärtuste säilitamine on tundlik valik

varasemate väärtuste ja tänaste vajaduste

vahel.

Ei ole ühte ja lõplikku vastust, kas taastada

või mitte ja kui taastada, siis kuidas - kas

vanal kujul või uutmoodi?

Asjakohane on säilitada säilitamisväärne vana

ning uute elementide kaudu seda rõhutada

või täiendada.

Sillamäe vanemas linnaosas elanikkond väheneb ja vananeb oluliselt;

suureneb vanurite, eriti eakate naiste osatähtsus rahvastikus;

väheneb leibkondade keskmine suurus; suureneb elamispind elaniku kohta; suureneb sõltuvus sotsiaalteenustest ja vajadus

nende järele. Prognoositava rahvastikuarengu leevendamiseks

tuleb Sillamäe miljööväärtusliku hoonestusala elukeskkond muuta vanurite vajadustega arvestamise kõrval võimalikult atraktiivseks noortele peredele, kellel on soov tuleviku kujundamisel osaleda.

Elanikke tuleb kaasata elukeskkonna

kujundamisse ka ilma formaalse

planeerimisprotsessita, et midagi ühiselt

kavandades ja ära tehes jõuda aktiivse

osalemiseni elukeskkonna kujundamisel.

Planeerijad ja arhitektid lööksid siin

kindlasti kaasa, kui avalik sektor seda

tegevust väärtustab.

The Guide for Effective Participation

http://www.partnerships.org.uk/guide/index

.htm

People and participation

http://www.peopleandparticipation.net/displ

ay/Involve/Home