Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
EXCEL 2010 (2007) LÜHIKONSPEKT
Infotöötluse loengukonspekt
Kalev Avi
Tartu 2011
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
2
SISUKORD
1. FUNKTSIONAALKLAHVID MS EXCELIS ......................................................................................... 3 2. SISSEJUHATUS MS EXCELISSE ......................................................................................................... 4
3. NAVIGEERIMINE EXCEL'IS ................................................................................................................ 5 4. PÕHITEGEVUSED TÖÖVIHIKUTE JA -LEHTEDEGA, LAHTRITE (PLOKKIDEGA), RIDADE
JA VEERGUDEGA (AVALEHT (HOME)) ............................................................................................... 6 5. ANDMETÜÜBID .................................................................................................................................... 9
5.1. Absoluutne, suhteline ja segaviide ................................................................................................. 10
5.2. Lahtrite nimed ................................................................................................................................ 10 5.3. Funktsioonide kasutamine .............................................................................................................. 11
6. NÄITEID FUNKTSIOONIDE KASUTAMISEST ............................................................................... 15 6.1. Veateated lahtrites arvude ja valemite sisestamisel ....................................................................... 16
6.2. Andmete ja lahtrite vormindamine ................................................................................................. 16 6.3. Kohandatud arvuvormingu loomine............................................................................................... 17 6.4. Andmete joondus lahtris, lahtrite ühendamine ............................................................................... 18
6.5. Lahtrite kaitse ................................................................................................................................. 19 7. LEHEKÜLJE HÄÄLESTUS ................................................................................................................. 21
7.1. Päis ja jalus ..................................................................................................................................... 21 7.2. Tabeli päiseridade/veergude kordus, lehe trükiseaded ................................................................... 23
8. DIAGRAMMID ..................................................................................................................................... 25 9. DIAGRAMMIDE KUJUNDAMINE JA VORMINDAMINE ............................................................. 28
9.1. Kujundus (Design) nupuriba .......................................................................................................... 28
9.2. Paigutus (Layout) nupuriba ............................................................................................................ 29 9.3. Vorming (Format) nupuriba........................................................................................................... 31
10. ANDMETÖÖTLUS ............................................................................................................................. 31 10.1. Andmete sorteerimine ja filtreerimine ......................................................................................... 31
10.2. Vahekokkuvõtted ......................................................................................................................... 34 10.3. Liigendtabel .................................................................................................................................. 34
11. ANDMEANALÜÜSI VAHENDID (DATA ANALYSIS) ................................................................. 40 11.1. Histogramm .................................................................................................................................. 40 11.2. Sagedustabel Frequency funktsiooniga ....................................................................................... 41
11.3. Kirjeldavad statistikud Descriptive Statistics ............................................................................... 42 11.4. Lineaarne korrelatsioon ................................................................................................................ 43
12. EXCELI SEADED (EXCEL OPTIONS) ............................................................................................. 44 13. ENAMKASUTATAVAD FUNKTSIOONID ..................................................................................... 45
13.1. Rahandus (Financial) ................................................................................................................... 45
13.2. Kuupäev- ja kellaaeg (Date & Time) ........................................................................................... 45 13.3. Matemaatika ja trigonomeetria (Math & Trig) ............................................................................ 45 13.4. Statistika (Statistical) ................................................................................................................... 46 13.5. Järelvaatamine ja viide (Lookup & Reference) ........................................................................... 47
13.6. Tekst (Text) .................................................................................................................................. 47 13.7. Loogika (Logical) ......................................................................................................................... 48 13.8. Teave (Information) .................................................................................................................... 48
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................... 49
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
3
1. FUNKTSIONAALKLAHVID MS EXCELIS
Klahvid Tegevus
F1 Exceli spikker
CTRL+F1 lindiriba kuvamine/peitmine
ALT+F1 manusdiagramm olemasolevas vahemikus olevatest andmetest
ALT+SHIFT+F1 uus tööleht
F2 lahtri sisu redigeerimine (parandamine)
CTRL+F2 trükieelvaade
SHIFT+F2 lahtrile lisatud kommentaari redigeerimine
F3 nimelise viite kleepimine
CTRL+F3 nimehaldur, lahtri aadressile nime määramine
SHIFT+F3 funktsioonide nõustaja (FunctionWizard) käivitamine
F4
ühekordne klõps
kaksikklõps
kolmikklõps
viimase tegevuse kordamine
muudab aadressi absoluutseks
$-märk rea numbri ees
$-märk veerutähise ees
CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine
ALT+F4 MS Exceli sulgemine
F5 minek (Go To)
CTRL+F5 aktiivse töövihiku akna suuruse taastamine
SHIFT+F5 otsinguaken Find
F6
CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse (tööraamatusse) liikumine
SHIFT+F6 töölehe, suumi juhtelementide, tööpaani ja lindi vahel liikumine
F7 õigekirjakorrektor
F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid)
ALT+F8 makrod
F9 arvuta avatud töövihikute valemid
CTRL+F9 töövihiku akna ikooniks minimeerimine
SHIFT+F9 arvuta aktiivse töölehe valemid
CTRL+ALT+F9 arvuta kõigi aktiivsete töövihikute töölehe valemid
F10 menüüriba aktiivseks (nooleklahvid, ENTER)
CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine
SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine
F11 uue diagrammlehe (Chart) lisamine
SHIFT+F11 uue töölehe (Worksheet) lisamine
ALT+F11 VBA editor
F12 dokumendi salvestamine nimega (Save As)
CTRL+F12 dokumendi avamine (Open)
SHIFT+F12; dokumendi salvestamine (Save)
CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
4
2. SISSEJUHATUS MS EXCELISSE
Tabelarvutusprogramm Excel on mõeldud kõikvõimalike arvutustabelite tegemiseks ja neid tabeleid
illustreerivate diagrammide koostamiseks. Samuti on Excelis võimalik andmeid töödelda, teostada
arvandmete finants- või statistilist analüüsi, koostada eelarvet jne. Exceli dokumendi struktuur on esitatud
joonisel 1.
Joonis 1. Exceli dokumendi struktuur
Exceli tabelid salvestatakse töövihikuna (Workbook), mis võib koosneda kuni 255-st (eriprotseduuriga nii
palju, kui muutmälu võimaldab) töölehest (Worksheet) või diagrammilehest (Chart). Vaikimisi on algselt
avatud 3 töölehte, töölehtede arvu võib soovi korral muuta (vt Exceli suvandid (Excel Options) lk 44).
Joonis 2. Excel 2010 tööaken.
Igal töölehel on oma nimi (Leht 1 (Sheet1), Leht 2 (Sheet2),…). Ühel töölehel on 16 384 veergu ja
1 048 576 rida. Veerud on tähistatud tähtedega A, B, C, …, AA, AB, …, XFC, XFD ja read numbritega
1, 2, …., 1048576. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Igal lahtril on aadress, mis koosneb
rea ja veeru tähisest, milles antud lahter asub, näit kõige alumine parempoolse lahtri aadress on
Töövihik (Workbook)
Tööleht (Worksheet)
Lahter (Cell)
Diagrammileht (Chart)
Rida (Row) Veerg (Column) Diagramm (Chart) Kujund (Shape)
kogu töölehe märgistamine
(Select All)
kiirpääsuriba funktsioonid
andmete ja lahtrivormingud
lahtrite, ridade,
veergude
lisamine või
kustutamine
valemiriba
laiendus
valemiriba
Aktiivne lahter
lahtrisse C1 sisestatud valem
lahtris C1 arvutatud tulemus
nimeboks/funktsioonid
(aktiivse(te) lahtri(te)
aadressi(de) või
funktsiooni valik
uue töölehe
lisamine
töölehe kerimisriba töölehtede
kerimisnupud
vahekokkuvõtted
(summa, keskmine jne) aktiivne tööleht
vaated makro
töövihiku nimi
töövihiku
sulgemine
exceli
sulgemine
töölehe
tükeldamine
(asukoht
hiireklõpsuga)
menüüriba (lindi)
peitmine/kuvamine
(CTRL+F1)
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
5
XFD1048576. Töölehel on alati üks aktiivne lahter, mida ümbritseb tume raam. Lahtri aadress terves
töövihikus on määratud lehe nime ja hüüumärgiga, veeru tähe ning rea numbriga, näiteks joonisel 2
on aktiivne aadress märgitud kujul Leht1!C4 (samal lehel lihtsalt C4). Lahtri aadressi määramisel teisest
tööraamatust tuleb lisada täiendavalt töövihiku nimi nurksulgudes, näiteks [Vihik1]Leht1!C4 või lahtrite
plokina [Vihik1]Leht1!A1:C4.
Exceli failiformaat on xlsx alates Excel2007 versioonist (varem xls), malli faili laiend on xltx (varem xlt),
lisandmoodulid xlam (varem xla) ja makrotoega töövihik xlsm.
Excel2010 (Excel2007) saab avada ja salvestada vanema Exceli versiooni faile, kuid sellised failid
käivituvad ühilduvusrežiimis (Compatiblity Mode) ning nendes töölehtedes saab kasutada vähemate
veergude ja ridade arvuga (256 x 65 536 lahtrit). Samuti pole kasutatavad kõik Excel 2010 võimalused.
3. NAVIGEERIMINE EXCEL'IS
Klahv Tegevus
nihutatakse aktiivne lahter rea võrra ülespoole
nihutatakse aktiivne lahter rea võrra allapoole
nihutatakse aktiivne lahter veeru võrra vasakule
nihutatakse aktiivne lahter veeru võrra paremale
Page Up nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra ülespoole
Page Down nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra allapoole
Alt + Page Down nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra paremale
Alt + Page Up nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra vasakule
Ctrl + Backspace keritakse ekraanile aktiivne lahter (andmete sisestamine pooleli või lukustatud
lahter)
* keritakse ekraanipilti rea võrra ülespoole (aktiivne lahter jääb samaks)
* keritakse ekraanipilti rea võrra allapoole (aktiivne lahter jääb samaks)
* keritakse ekraanipilti veeru võrra vasakule (aktiivne lahter jääb samaks)
* keritakse ekraanipilti veeru võrra paremale (aktiivne lahter jääb samaks)
Ctrl + Home keritakse aktiivseks lahter A1
Ctrl + End liigutakse tabeli viimase andmeid sisaldava veeru või rea lahtrisse
Ctrl + Page Down kuvatakse aktiivseks järgmine tööleht (diagrammileht)
Ctrl + Page Up kuvatakse aktiivseks eelmine tööleht (diagrammileht)
Ctrl + Tab; Ctrl+F6 kuvatakse aktiivseks järgmine töövihik
Ctrl + liigutakse aktiivse rea andmeid sisaldava viimase lahtrini; keritakse ekraanipilti
viimasele veerule
Ctrl + liigutakse aktiivse veeru andmeid sisaldava viimase lahtrini; keritakse ekraanipilti
viimasele reale
* Lahter (lahtrid) on eelnevalt lukustatud Scroll Lock-klahviga
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
6
4. PÕHITEGEVUSED TÖÖVIHIKUTE JA -LEHTEDEGA, LAHTRITE (PLOKKIDEGA),
RIDADE JA VEERGUDEGA (AVALEHT (HOME))
Joonis 3. Avaleht (Home) Lahtrid-grupi nupud Lisa, Kustuta ja Vorming
Põhitegevused töövihikutega (vt joonis 3)
Uue töövihiku loomine ; Fail (Office-nupp)Uus (FileNew); CTRL+N
Olemasoleva töövihiku
avamine
; Fail (Office-nupp)Ava (FileOpen); CTRL+O
Töövihiku salvestamine ; Fail (Office-nupp)Salvesta (FileSave); CTRL+S; F12
Töövihiku sulgemine ; Fail (Office-nupp)Sule (FileClose); CTRL+F4 ; CTRL+W
Töövihiku printimine ; Fail (Office-nupp)Prindi (FilePrint), valik Terve töövihik (Entire
workbook); CTRL+P
Põhitegevused töölehtedega ja diagrammlehtedega
Töölehe aktiveerimine
(valimine)
Klõps töölehe nimelipikul
Töölehe nime muutmine Topelthiireklõps lehe nimelipikul;
parempoolne hiireklõpsNimeta ümber (Rename);
Vorming (Format)Nimeta leht ümber (Rename Sheet);
Töölehtede rühmitamine
Järjestikuste lehtede
valimisel
Mittejärjestikuste lehtede
valimisel
Hiireklõps esimese lehe nimelipikul, Shift+hiireklõps viimase lehe
nimelipikul
Hiireklõps esimese lehe nimelipikul, CTRL+hiireklõps suvalise lehe
nimelipikul
Töölehe lisamine Lisa (Insert) Lisa leht (Insert Worksheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulLisa (Insert); Shift+F11
Parempoolne hiireklõps
töölehe või diagramm-
lehe nimelipikul
Lisa (Shift+F11)
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
7
Töölehe eemaldamine Kustuta (Delete) Kustuta leht (Delete Sheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulKustuta (Delete)
Töölehe teisaldamine Valida lehed ja lohistada nad nimelipikust vajalikku kohta;
Vorming (Format)-nupp Teisalda või kopeeri leht (Move or Copy
Sheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Teisalda või kopeeri (Move or
Copy)
Töölehe kopeerimine Valida lehed ja CTRL+ lohistada nad nimelipikust vajalikku kohta;
Vorming (Format)-nupp Teisalda või kopeeri leht (Move or Copy
Sheet) valik Loo koopia (Create a copy);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Teisalda või kopeeri (Move or
Copy) valik Loo koopia (Create a copy)
Töölehe peitmine Vorming (Format)-nupp Peida ja too peidust välja (Hide &
Unhide)Peida leht (Hide Sheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulPeida (Hide Sheet)
Töölehe peidust väljatoomine Vorming (Format)Peida ja too peidust välja (Hide & Unhide)Too
leht peidust välja (Unhide Sheets) ja valida vajalik leht;
parempoolne hiireklõps suvalise lehe nimelipikul Too peidust välja
(Unhide Sheets) ja valida vajalik leht
Töölehe kaitsmine Vorming (Format) Kaitse lehte (Protect Sheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulKaitse lehte (Protect Sheet)
NB! Enne töölehe kaitset vt Lahtrite vorming (Format Cells)Kaitse
(Protection), missugused lahtrid lukustada või milliste lahtrite valemid
peita; klahvikombinatsioon CTRL+1
Töölehe kaitse eemaldamine Vorming (Format)-nupp Võta lehe kaitse maha (Unprotect Sheet);
parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Võta lehe kaitse maha
(Unprotect Sheet)
Töölehe printimine ; Fail (Office-nupp)Prindi (FilePrint), CTRL+P
Põhitegevused lahtritega ja lahtriplokkidega
Lahtri aktiveerimine
(valimine)
Hiireklõps lahtril; lahtrikursor viia nooleklahviga soovitud lahtrile;
aadressi sisestus nimeboksil (Name Box), nt A10
Lahtriploki (piirkonna)
valimine
Hiireklõps esimesel lahtril ja lohistada viimase lahtrini;
Hiireklõps esimesel lahtril ja Shift+hiireklõps viimasel lahtril;
Piirkonna aadressi sisestus nimeboksil (Name Box), nt A1:A5
Mitmeosalise lahtriploki
valimine
Valida esimene piirkond, siis CTRL+ suvalised piirkonnad
Väärtuse sisestamine:
Valemi sisestamiseks
Funktsiooni sisestamiseks
Massiivvalemi (-
funktsiooni) sisestamiseks
Väärtuse tippimine otse lahtrisse või valemiribale. Sisestamiseks ENTER
või nooleklahvid
Võrdusmärk või plussmärk avaldise ette
; Shift+F3; Valemid (Formulas)Lisa funktsioon (Insert Function)
Valida tulemi plokk (piirkond), tippida aktiivsesse lahtrisse valem
(funktsioon) ja sisestada see klahvikombinatsiooniga
CTRL+SHIFT+ENTER
Lahtri sisu muutmine Aktiveerida lahter, topelthiireklõps;
Aktiveerida lahter, F2;
Aktiveerida lahter, hiireklõps valemireal
Lahtriploki sisu kustutamine Delete;
Tühjenda (Clear)Eemalda sisu (Clear Contents);
parempoolne hiireklõps lahtriplokil Eemalda sisu (Clear Contents)
Lahtriploki vormingu
kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda vormingud (Clear Formats)
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
8
Lahtriploki kommentaari(de)
kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda kommentaarid (Clear Comments);
parempoolne hiireklõps lahtriplokil Kustuta kommentaar (Delete
Comment)
Lahtriploki hüperlingi
kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda hüperlingid (Clear Hyperlinks)
hüperlingi vorming jääb (Excel 2010);
Eemalda hüperlingid (Remove Hyperlinks) - algne vorming (Excel 2010);
parempoolne hiireklõps lahtriplokil Eemalda hüperlink (Remove
Hyperlinks)
Lahtriploki eemaldamine Ctrl+-
Kustuta (Delete Cells)Kustuta lahtrid (Delete Cells), vt joonis 3;
parempoolne hiireklõps lahtriplokilKustuta (Delete)
Lahtriploki lisamine Ctrl++
LisaLisa lahtreid (Insert Cells)
parempoolne hiireklõps lahtriplokilLisa (Insert)
Lahtriploki teisaldamine Lohistamine hiire vasakpoolse nupuga (lahtriploki servast)
Lohistamine hiire parempoolse nupuga, valida Teisalda siia (Move Here)
Lõika (Cut) ja Kleebi (Paste)
Lahtriploki kopeerimine Lohistamine hiire vasakpoolse nupuga + CTRL-klahv (lahtriploki) servast)
Lohistamine hiire parempoolse nupuga, valida Kopeeri siia (Copy Here)
Kopeeri (Copy) ja Kleebi (Paste)
Lahtriplokkide
vormindamine
Vt lahtrite ja andmete vormindamine
Põhitegevused ridade ja veergudega
Ridade/veergude valimine
Ühe rea/veeru valimine
Mitme järjestikuse
rea/veeru valimine
Mitme mittejärjestikuse
rea/veeru valimine
Hiireklõps rea numbril /veeru tähisel (päisel)
Hiireklõps esimese rea numbril / veeru tähisel ja lohistada hiirega
viimaseni
Hiireklõps esimese rea numbril / veeru tähisel ja CTRL+ hiireklõps
suvalisel rea numbril / veeru tähisel
Veergude laiuse muutmine
Kõikide veergude laius
Ühe või mitme veeru
laius
Vorming (Format) Vaikelaius (Default Width)
Aktiveerida veerg ja Vorming (Format) Veeru laius (Column
Width);
Aktiveerida veerg (veerud) ja vedada hiirega veerupäises kahe suvalise
veeru eraldusjoont
Ridade kõrguse muutmine Aktiveerida rida (read) ja Vorming (Format) Rea kõrgus (Row
Height);
Aktiveerida rida (read) ja vedada hiirega reapäises kahe suvalise rea
eraldusjoont
Ridade/veergude lisamine Valida rida/veerg, mille ette soovitakse uut lisada, siis kas
Lisa (Insert)Lisa leheridu/Lisa leheveerge (Insert Sheet Rows/
Insert Sheet Columns) või
Parempoolne hiireklõps valitud real/veerul ja valik Lisa (Insert)
Ridade/veergude peitmine Valida rida/veerg, mida soovitakse peita, siis kas
Ctrl+9/Ctrl+0;
Vorming (Format) Peida ja too peidust välja (Hide &
Unhide)Peida read/Peida veerud (Hide Rows/Hide Columns);
parempoolne hiireklõps märgitud piirkonnal ja valik Peida (Hide)
Ridade/veergude peidust
väljatoomine
Valida peidetud ridadele/veergudele eelnev ja järgnev rida/veerg, siis
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
9
Vorming (Format) Peida ja too peidust välja (Hide & Unhide)Too
read peidust välja/ Too veerud peidust välja (Unhide Rows/ Unhide
Columns) või
parempoolne hiireklõps märgitud piirkonnal ja valik Too peidust välja
(Unhide)
Ctrl+Shift+( / Ctrl+Shift+)
Ridade/veergude lukustamine
(paanide külmutamine)
Aktiveeri lukustavale reale/veerule järgnev rida/veerg (lahter)
Vaade (View)-vahekaartKülmuta paanid (Freeze Panes) Külmuta
paanid (Freeze Sheet Panes)
Ridade/veergude lukust lahti
võtmine (paanide
vabastamine)
Vaade (View)-vahekaartKülmuta paanid (Freeze Panes) Vabasta
paanid (Unfreeze Sheet Panes)
5. ANDMETÜÜBID
Lahtrites võivad olla järgmised andmed:
1) tekstilised (vaikimisi joondatakse lahtri vasakusse serva);
2) arvulised ( vaikimisi joondatakse lahtri paremasse serva):
a) täisarvud;
b) kümnendarvud (kümnendkoha tähiseks võib olla kas punkt või koma sõltuvalt määrangust
juhtpaneelis (Control Panelis) , nt 3 005,25);
c) harilikud murrud (nt 7 4/5; 1/7 = 0 1/7);
d) protsendid (7 % = 0,07 * 100 %);
e) rahaühikud e. valuuta (23 €);
f) kuupäevad (24.10.2011; 24/10/2011);
g) kellaajad (23:35);
h) teaduslikku (ujuvkoma) tüüpi arvud (2,5e+12; 12,3E-11);
i) kasutaja poolt kohandatud arvud (2 000,5 kg);
3) valemid ehk arvutuseeskirjad, mille abil Excel arvutab väärtuse. Valem esitatakse kujul:
= avaldis
Valemid algavad alati ühega järgmistest märkidest: kas = + või – märgiga. Avaldises võib sisalduda
lahtrite (plokkide) nimesid, arvulisi või tekstiväärtusi (tekst kirjutatakse jutumärkide vahele),
tehtemärke (+ - * / &), sulge, protsendimärke, võrratuse märke ja funktsioone. Tehete järjekorda
saab muuta sulgude abil.
Näiteid lahtritele viitamisest valemis
A1 - viide ühele lahtri aadressile
A1:A5 - viide mitme lahtri aadressile (A1 kuni A5)
A:B - viide veergudele (A ja B veerud täielikult)
1:2 - viide ridadele (1. ja 2. rida täielikult)
Eesnimi – viide nimelisele lahtrile. Nime võib määrata
(nt nimeboksi kaudu) lahtriplokile, reale ja veerule.
Valemite näited (vt arve(andmeid) ülevalt jooniselt) Tulemus
=10+5 15
=A1*50% 2,5
=(A5-20*B7)/2 17,5
=SUM(A1:A3)*10 300
=A1&" kg" 5 kg
=Hind*Käibemaks Kahe lahtri väärtuse korrutis
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
10
=if(Punkte>0,5*Maximum; "Arvestatud";"Mittearvestatud") Rohkem kui 50% punktidest annab
tulemuseks Arvestatud, vähem aga
Mittearvestatud
4) funktsioonid - eeldefineeritud valemid kindlat tüüpi arvutuste tarvis. Funktsioon esitatakse kujul:
=funktsiooni_nimi(argument1;argument2;…;argumentN)
Argument on konkreetne avaldis (nt a1:a5 või a1;(2+10%)/3 jne).
Näiteks valemi
=A1+A2+A3+A4+A5
asemel saame kasutada funktsiooni
=SUM(A1:A5).
Tulemuseks on 75 (vt joonist).
Valemi
=(A1+A2+A3+A4+A5)/5
asemel aga
=AVERAGE(A1:A5). Tulemuseks on 15 (vt joonist).
Valemit
=A1+A2+A3+B1+B2+B3+(A1+A2+A3+E1+E2+E3)/6
võib asendada järgmise avaldisega
=SUM(A1:B3)+AVERAGE(A1:A3;E1:E3) või avaldisega =SUM((A1:B3);AVERAGE(A1:A3;E1:E3))
Tulemuseks on 51 (vt eelnevat joonist).
5.1. ABSOLUUTNE, SUHTELINE JA SEGAVIIDE
Valemite (funktsioonide) kopeerimisel ühest kohast teise, muutub valemite (funktsioonide) sisu. Sellise
muutumise vältimiseks fikseeritakse lahtri viide kasutades $-märki.
Viide Viite tüüp Mida viite kopeerimisel fikseeritakse?
A1 suhteline Aadress muutub, ei fikseerita
$A1 sega (A) veerg
A$1 sega (esimene) rida
$A$1 absoluutne (A) veerg ja (esimene) rida; viide ei muutu
Funktsiooniklahviga F4 on võimalik redigeerimis-režiimis (klahv F2) lisada erinevaid viidete
kombinatsioone: $-märke (üks klõps – absoluutne aadress; kaks klõpsu - fikseeritakse reanumber; kolm
klõpsu – fikseeritakse veerutähis.
5.2. LAHTRITE NIMED
Lahtritele, veergudele, ridadele, tabelile saab defineerida (määratleda) nime. Nimelist lahtrit (või
lahtritepiirkonda) on hea kasutada valemites (funktsioonides), nende kopeerimisel ning neile viitamisel
või märgistamisel. Valemite kopeerimisel käitub nimeline aadress absoluutse viitena. Nimeliste
aadressidega andmete kopeerimisel ühelt tööraamatult teisele, kaasatakse ka aadresside nimed.
Nime määramisel on järgmised piirangud:
1) Nimi võib olla kuni 255 sümbolit pikk;
2) Nimedes ei ole lubatud tühikuid. Tühikud võib asendada allkriipsuga, nt elektri_hind;
3) Sama nime ei saa kasutada samas tööraamatus mistahes töölehel teise lahtri nimena;
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
11
4) Mõningaid sümboleid (peale tehete märkide jms) ei saa kasutada nimedena, näiteks C (tähistab
veergu) ja R (tähistab rida);
5) Nimed pole tõstutundlikud, st suuri ja väikeseid tähti ei eristata.
Allpool olevas näites (vt Joonis 4) on A-veerule antud nimeks (nimeboksis) Hind ja lahtrile D1
käibemaks. Lahtrisse B2 on sisestatud valem =Hind*Käibemaks ja kopeeritud B-veerus.
Nimede muutmist, kustutamist ja lisamist saab teha Valemid (Formulas) vahekaardilt
Määratletud nimed (Defined Names) grupist Nimehaldur (Name Manager) nupust või Ctrl+F3 (vt Joonis
4).
Joonis 4. Lahtrite nime defineerimine. Nimehaldur
Samast grupist (Create From Selection) nupuga või Ctrl+Shift+F3
saab valitud lahtritele nimed automaatselt määratleda. Tihti soovitakse valida
lahtritele nimeks ülemisel real või vasakpoolse veeru kohal olevat teksti. Näiteks
eelmisel joonisel võinuks märkida lahtrid C1:D1 ja Nimede loomine valikust
(Create Names From Selection) dialoogaknast valida Vasakusse veergu (Left
Column), st vasakus lahtris C1 trükitud tekst Käibemaks (koolon ei sobi!)
defineeritakse lahtri D1 nimeks.
5.3. FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE
Funktsioonide lisamiseks on võimalik kasutada kas:
1. (Insert Function ) nuppu Valemid (Formulas) vahekaardilt;
2. valemiribalt nuppu ;
3. klahvipaari Shift + F3 ;
4. kirjutada lahtrisse = märk ja (inglise k) funktsiooni nime algus ning valida
hüpikmenüüst funktsioonide loendist sobiv funktsioon (joonisel MIN-funktsioon);
5. kirjutada lahtrisse = märk ja valida nimeboksist funktsioonide loendist sobiv
funktsioon (nimeboks asendub funktsioonidega (Function). Seejuures
kuvatakse 10 viimati kasutatud funktsiooni kasutamise järjekorras. Valikust
Veel funktsioone (More functions) saab otsida või valida sobivat funktsiooni;
6. rullida lahti automaatsumma nupp Avaleht (Home) või
Valemi (Formulas) vahekaardilt. Ripploendis pakutakse viit levinud
funktsiooni (SUM-vaikimisi; AVERAGE, COUNT, MAX ja MIN) ning Veel funktsioone.
Funktsiooni kasutamiseks:
1) Aktiveerida lahter, kuhu soovitakse tulemust;
Esimene lahter on tühi
Viitab ühele lahtrile
Viitab A-veerule
lahtrile
Valem:
=Hind*Käibemaks
Sama:
=A2*D$1 või
=Hind*D$1 jne
Nimeboksi sisestatud nimi
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
12
2) Valida funktsioon, vajadusel vaadata lühikirjeldust või spikrit antud funktsiooni kohta;
3) Valida argumendid (andmed), mis võivad asuda erinevates lahtrites;
4) Klõpsata OK-nuppu.
Kui funktsioonide valikut tehakse nõustajaga, siis avaneb funktsiooni lisamise dialoogaken (vt Joonis 5),
aktiivne on viimati kasutatud kategooria ja funktsioon. Kuid saab valida või otsida vajaliku funktsiooni
(joonisel on valitud Statistika-kategooria loendist standardhälve funktsioon STDEV.P).
Joonis 5. Funktsiooni lisamine nõustajaga
Funktsioonid on rühmitatud valdavalt järgmistesse funktsioonide gruppidesse (vt Joonis 5):
Viimati kasutatud (Most Recently Used) – (kümme viimati) sagedamini kasutatud funktsiooni;
1. Kõik (All) – kõik funktsioonid;
2. Rahandus (Financial) – majandus- ja finantsarvutused;
3. Kuupäev ja kellaaeg (Date & Time) – kuupäeva- ja ajaarvutused;
4. Matemaatika ja trigonomeetria (Math & Trig) – matemaatika (algebra) ja trigonomeetria
funktsioonid;
5. Statistika (Statistical) – statistikaarvutused;
6. Järelvaatamine ja viide (Lookup & Reference) – otsimis- ja viitamisfunktsioonid;
7. Andmebaas (Database) – andmebaasifunktsioonid;
8. Tekst (Text) – tehted tekstidega;
9. Loogika (Logical) – loogikafunktsioonid;
10. Teave (Information) – informatiivsed funktsioonid;
11. Kasutaja määratletud (User Defined) – (kasutaja poolt) lisatud (defineeritud) funktsioonid;
12. Tehniline (Engineering) - inseneriarvutused.
Valides sobivast grupist soovitud funktsiooni, nt üldkogumi standardhälve STDEV.P (Joonis 5) ja
klõpsates nupule OK, avaneb valitud funktsiooni tarvis dialoogaken, kuhu saab sisestada argumendid.
Vaadeldava näite korral asuvad andmed (argumendid), mida soovitakse kokku liita, erinevates plokkides
A1:B4; AB:E9; E1:E4; H6.
Argumendid võib paigutada ühele väljale (Joonis 6, Arv1), seejuures erinevate lahtriplokkide valimiseks tuleb
CTRL-klahvi all hoida (Joonis 6. a) või paigutada eraldi väljadele (Joonis 6. b). Allpool Valemi tulem (Formula
result) kõrval väljastatakse kohe ka tulemus. Klõpsates OK nuppu väljastatakse tulemus aktiivsesse lahtrisse (see,
mis oli enne funktsiooni valikut aktiivne). Antud näite korral selle lahtri sisu valemiribal näeb välja kujul:
=STDEV.P(A1:A18;C1:C14) või varasemas versioonis =STDEVP(A1:A18;C1:C14)
2. valida funktsioon
2.2. vajadusel vt
spikrit koos
näidetega
3. klõpsata
OK nuppu
teades funktsiooni nime, võib
otsida selle
1. valida kategooria
2.1. vt funktsiooni
lühikirjeldust
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
13
a) b)
Joonis 6. Nõustajaga valitud standardhälbefunktsioon
Märkus 1. Argumentide arv võib olla fikseeritud või fikseerimata, nt STDEV funktsiooni korral on
1…255 argumenti (vt Joonis 6).
Märkus 2. Täiendavaid funktsioone saab koostada ise või valida valmisfunktsioonide paketist (Exceli
suvandid (Excel Options) Lisandmoodulid (Add-Ins)Halda (Manage):Exceli lisandmoodulid (Excel
Add-Ins)Analüüsi tööriistapakett (Analysis Toolbak).
Märkus 3. Funktsiooni argumentide muutmiseks nõustaja dialoogakna avamiseks klõpsata uuesti nuppu
.
Valemid (Formulas) vahekaardil on osa funktsioonide kategooriaid Veel funktsioone (More Functions)-
nupu all (vt Joonis 7). Ühilduvus(Compatibility)-kategoorias (Excel2010) on vanema versiooni
funktsioonid. Liikudes hiirekursoriga funktsiooni nime kohale, kuvatakse antud funktsiooni kirjeldus
(joonisel on kuvatud AVERAGE funktsiooni kirjeldus). Funktsiooni kohta abi küsimiseks, tema
kasutamisvõimaluste kohta näidete vaatamiseks jm on klahv F1.
Joonis 7. Funktsioonide valik Valemid (Formulas) vahekaardilt
Alates Excel 2007 versioonist on lisatud 5 olulist tingimuslikku funktsiooni (Reinumägi, R: 31-33):
1) SUMIFS – summeeritakse andmeid (kuni 127) tingimuse ja nende kitsenduse järgi;
2) COUNTIFS – loendatakse andmeid (kuni 127) tingimuse ja nende kitsenduse järgi;
3) AVERAGEIF – arvutatakse aritmeetiline keskmine ühe tingimuse/kitsenduse järgi;
4) AVERAGEIFS – arvutatakse aritmeetiline keskmine mitme (kuni 127) kitsenduse järgi;
5) IFERROR – tagastab määratud väärtuse (nt tekst „Viga arvutuses“), kui valem annab
tulemuseks veateate (nt #VALUE!)
Näide 1. SUMIFS funktsiooni kasutamisest. Liita nende majade hinnad, milles on vähem kui 7 tuba, täpselt 2
rõdu, garaaž ja mille ehitusaasta on 2000 või hilisem (vt Joonis 8). Summeerida tuleb Hind veerg (F2:F8)
järgmiste tingimustega:
1) Tubade arv (B2:B8) on väiksem kui 7 („<7“);
2) Rõdude arv (C2:C8) on 2;
3) Ehitusaasta (E2:E8) on suurem võrdne kui 2000 (>=2000)
lahtriplokkide märkimisel
hoida CTRL klahv all
tulemus
1. valida lahtrid (lahtrite plokk)
2. klõpsata OK
iga plokk on märgitud
eraldi väljale
spikker näidetega
valitud veerud
funktsiooni
lühikirjeldus
argumendid
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
14
Joonis 8. Funktsiooni SUMIFS kasutamine
Näide 2. COUNTIFS funktsiooni kasutamisest. Loendada kõik Tallinnas IT õppekava järgi õppivad üliõpilased,
kes töötavad. (vt Joonis 9). Seega on 3 tingimust (õppekeskus on „Tallinn“, õppekava „IT“ ja töötab („jah“)).
Joonis 9. Funktsiooni COUNTIFS kasutamine
Näide 3. AVERAGEIFS funktsiooni kasutamisest. Arvutada Tartus ÄJ õppekava järgi õppivate ja samal ajal
töötavate üliõpilaste keskmine vanus (vt Joonis 10).
Seega on 3 tingimust (kriteeriumit):
1) Õppekeskus on Tartu;
2) Õppekava on ÄJ;
3) Töötab (jah).
Joonis 10. Funktsiooni AVERAGEIFS kasutamine
Näide 4. IFERROR funktsiooni kasutamisest. Joonisel 10 on illustreeritud jagamisel tekkinud vea näitamist, kus
kvoodi veerg on jagatud müüdud ühikutega. Nulliga jagamisel saaksime veateateks #DIV/0!, kuid selle asemel
kuvatakse „Viga!“. Vaadeldavas näites on massiiv (maatriks) jagatud massiiviga (maatriksiga), st eelnevalt on
märgitud lahtrid C2:C4, pärast on valitud funktsioon. Väärtuseks on maatriksite jagamine (A2:A4/B2:B4), vea
kontrolliks „Viga!“ ning dialoogaken tuleb sulgeda klahvikombinatsiooniga CTRL+Shift+ENTER, mitte OK-
nupuga.
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
15
Joonis 11. Funktsiooni IFERROR kasutamine
6. NÄITEID FUNKTSIOONIDE KASUTAMISEST
A B C D E F
1 0,67 -2 Funktsioonid Tulemus
(vorminguga)
Märkus
(vorming)
2 3 4 =ABS(5-10); =ABS(10-5) 5
3 5 60 =ACOS(A1)*180/PI() 48 ° (0" °")
4
5 kraad: 49 =SIN(RADIANS(B5)+B6/60+B7/3600) 0,934608153
6 minut: 21
7 sekund: 7 =SUM(A1:B3) 70,67
8 =LCM(A2:B2) 12
9 =MDETERM(A1:B2) 8,68
10 palk: 2 500 € =MOD(29;3) 2
11 preemia: =SQRT(SUMSQ(A2:B2)) 5
12
13 =TRUNC(70/25) 2
14 A 3 =IF(palk>=2000;palk-(palk-1000)*25%;palk) 2125
15 B 4 =IF(AND(a+b>c_;a+c_>b;b+c_>a);"on
kolmnurk";"pole kolmnurk")
on kolmnurk
16 C 5 =SUMIF(A1:A3;">1";B1:B3) 64
17
18 =TODAY()-B19; =NOW()-"01.09.1999" 4435 (#)
19 Sünniaeg: 01.09.99 =MONTH(TODAY()) 10
20 =TODAY() 23.10.11 =WEEKDAY(B19;2) 3 nädalapäeva nr
21 23 =DATE(B21; B22; B23) 23.10.11
22 10 =YEAR("23.10.2011"-B19)-1900 12 Vanus aastates,
Üldine (General) 23 2011
24
25 =AVERAGE(a;b;c_) 4
26 =COUNT(A1:A7) 3
27 =COUNTA(A1:A7) 6
28 =COUNTBLANK(A1:A7) 1
29 =COUNTIF(A1:A20;"palk:") 1
30 =MAX(A1:B3;B5:B7;B14:B16) 60
31 =RANK(b;B14:B16) 2
32 Jaan =CONCATENATE(A32;"@eek.ee") [email protected]
33 Allikas =A32&“ “&A33 Jaan Allikas
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
16
6.1. VEATEATED LAHTRITES ARVUDE JA VALEMITE SISESTAMISEL
Tulemus Põhjus
##### arvutustulemus või arv ei mahu lahtrisse
#DIV/0! valemis esineb nulliga jagamine
#N/A argumendi väärtus pole kättesaadav
#NAME? tundmatu nimi (nt valesti kirjutatud funktsiooni nimetus)
#NULL! kattumine puudub, nt viide kahele vahemikule, mis ei kattu, või
puudub mittekattuvate vahemike viidete vahel koma
#NUM! numbriviga (nt funktsiooni argument ei lange lubatud vahemikku)
#REF! vigane viide, ei leita vajalikku väärtust
#VALUE! vale tüüpi argument või operand (nt kümnendkoha eraldaja pole õige;
teksti kasutamine arvu asemel)
6.2. ANDMETE JA LAHTRITE VORMINDAMINE
Lahtreid ja nende sisu saab hõlpsasti vormindada Avaleht (Home) vahekaardil olevate töövahenditega (vt
Joonis 12), hüpikmenüüst valikuga Vorminda lahtreid (Format Cells) või valides Ctrl+1 (vt Joonis 13).
Iga grupi (Font, Joondus, Arv) ripploendi nupust avatakse Lahtrite vormindamine dialoogaken.
Lahtreid saab kujundada valmis lahtrilaadidega, samuti saab määratleda oma lahtrilaade (vt Lahtrilaadid
(Cell Styles)). Lahtrite vahemikke saab kujundada nn automaatvormingutena tabelilaadidena nupust
Vorminda tabelina (Format as Table). Valikust Tingimusvorming (Conditional Formatting) saab
etteantud tingimusel (kriteeriumil) esile tõsta, visualiseerida andmeid andmetulpade, värviskaala või
ikoonikomplektide abil.
Joonis 12. Vahekaart Avaleht
Joonis 13. Lahtrite vormindamine. Arvuliste andmete vormingud
täiendavad vormingute
võimalused
lahtrite ühendamine,
teksti tsentreerimine
teksti suund
lahtri tausta ja
teksti värv raha- ja protsendivorming
kümnendkohti rohkem/vähem andmete joondus lahtris
vertikaalselt/horisontaalselt
värviskaalad, andmetulbad,
ikoonid jm vormingud
vastavalt reeglitele
lahtris tekst mitmele
reale (ALT+ENTER)
komalaad (arvuline joondatud
vorming, 2 kümnendkohta)
äärised
taustad ja mustrid; lahtrite lukustamine, valemite peitmine
Arvude vorming; andmete joondused ja suunad; fondi värvid, laadid jm; äärised ja nende värvid
Andmevormingu
defineerimine, määratletud
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
17
Vahekaardil Arv (Number) on arvuliste andmete vormindamiseks (vt parempoolne Joonis 13)
järgmised võimalused:
1. Üldine (General) – üldine, puudub eriomane arvuvorming;
2. Arv (Number) – arvu kuvamise vorming; komakohtade arv (Decimal
places), tuhandeliste eraldaja (Use 1000 Separator), enamasti meie
riigis on kasutusel tühik) ja negatiivse arvu vormingu (Negative
numbers) määramine. Nupuribalt või (tuhandete eraldaja, kaks
kümnendkohta);
3. Valuuta (Currency) – valuutavormingud rahaväärtuste korral; komakohtade arv (Decimal
places); valuuta tähis (Symbol); negatiivse arvuna valuuta vorming (Negative numbers);
4. Raamatupidamine (Accounting )– raamatupidamisvormingud, sama mis eelmine, erineb vaid
rivistus lahtris (veerus). Arv (Number) grupist (kaks kohta pärast koma);
5. Kuupäev (Date) – kuupäevavormingud (kuupäev ja kellaaeg kuvatakse kuupäevaväärtustena;
lisaks kuupäeva tüübile on võimalik valida asukohta (riiki) (Location), nt Eesti;
6. Aeg (Time) - kuupäevavormingud (kellaaeg kuvatakse kuupäevaväärtusena), vt Kuupäev (Date);
7. Protsent (Percentage) – protsendivorming, lahtriväärtus korrutatakse sajaga ja lisatakse %-märk.
Arv grupist ;
8. Murd (Fraction) – murdarvuvormingud. Lisaks on
võimalik murde teisendada etteantud nimetajani.
Kõrvaloleval joonisel teisendatakse murrud
kümnendikeks, nt kui sisestada murd ½ , siis Excel
teisendab selle 5/10 ks. Lahtrisse sisestamisel kaldjoon (/)
määrab kuupäeva vormingu. Kui murdu esitatakse
segaarvuna, siis vormindatakse see murruks automaatselt,
nt 1 1/2 või 0 3/2.
9. Teaduslik (Scientific) – teadusliku e. ujuvkomatüüpi arvu vorming (nt 2,5E+01 = 2,5*101 =25
või 2,50E-05 = 2,50*10-5=0,000025);
10. Text – tekstivormingud, ka arve koheldakse lahtris tekstina;
11. Muud (Special) – erivormingud loendite, andmebaasi väärtuste tarvis;
12. Kohandatud (Custom) – kasutaja poolt valitavad või määratavad arvuvormingud.
6.3. KOHANDATUD ARVUVORMINGU LOOMINE
Arve vormindatakse lahtris neljas sektsioonis. Sektsioone (sektsioonides olevaid tingimusi) eraldatakse
semikooloniga (;). Ühte lahtrisse saab määrata vormingu neljas sektsioonis. Näiteks arvuvorming valuuta
määramiseks:
"@";""00,0;""00,####Re;""00,####
tekstnullarvnegatiivne
tingimus
arvpositiivne
kroonikrkrdkr
Märgid 0, #, ? on numbri kohahoidjad, tekst lisatakse jutumärkide vahele.
Arvuvormingu sümbolite tähendused: Sümbol Tähendus Vormingu näide Sisestatakse Kuvatakse
0 Kuvatakse tüvenumbrite hulka
mittekuuluvad nullid, kui arvus on vähem
numbreid kui vormingus
0,00
“Arve nr”0000
0,0 tk
$ 0,#
5,00
1
999,9
0,517
5,00
Arve nr 0001
1,0 tk
$ 0,5
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
18
Sümbol Tähendus Vormingu näide Sisestatakse Kuvatakse
# Kuvatakse ainult tüvenumbrid, kuid
tüvenumbrite hulka mittekuuluvaid nulle ei
kuvata
#,##
#,#
# ###,#
5,00
0,56
1234,56
5,
,56
1 234,6
? Lisatakse tüvenumbrite hulka
mittekuuluvate nullide jaoks tühikud;
joondatakse kümnendkohad või
murrutähised (veerus)
?,??
?,?
?/?
# ???/???
5,00
0,567
5/7
1 2/34
5,
,5
5/7
1 2/34
[värv] Kaheksast värvist üks (must (black), valge
(white), sinine (blue), roheline (green),
punane (red), kollane (yellow), tsüaan
(cyan) ja magenta (magenta)) rakendatav
värv arvulisele vormingule
[Red]-0,0
[Punane](0)
-23,45
12345,54
-23,5
(12346)
[tingimus] Arvuvorming rakendatakse vaid juhul, kui
arv vastab määratud tingimusele
[=1]#” pakk”
[Blue][<100]#
1
99
1 pakk
99
“tekst” Tekstikirjed paigutatakse jutumärkide
vahele. Järgmised märgid kuvatakse
jutumärke kasutamata: $ - + / ( ) : ! ^ & ~ {
} = < > ´ `
;;;”viga”
5o viga
@ Kuvatakse lahtrisse sisestatud tekst,
kasutatakse tekstisektsioonis
;;;@” krooni” sada sada krooni
* Korduvad märgid veerulaiuse täitmiseks *-
12 --------------
_ (allkriips) vahe lisamine 0_ kg
_-* 0,00 kr_-
12,3
12
12 kg
12 kr
d Päevad kujul 1-31 d 23.10.05 23
dd Päevad kujul 01-31 dd 1.10.05 01
ddd Päevad kujul E - P ddd 23.10.05 P
dddd Päevad kujul esmaspäev - pühapäev dddd 23.10.05 pühapäev
m Kuud kujul 1-12 m 1.9.5 9
mm Kuud kujul 01-12 mm 1.9.5 09
mmm Kuud kujul jaan-dets mmm
ddd.mmm
1.9.5
1.09.05
sept
N.sept
mmmm Kuud kujul jaanuar-detsember mmmm 01.09.05 september
yy Aasta kujul 00-99 yy 01.9.2005 05
yyyy Aasta kujul 1900-9999 yyyy 1.09.5 2005
h Tunnid kujul 0-23 h 24 0
hh Tunnid kujul 00-23 hh 24 00
[h]:mm Aeg tundides [h]:mm 12:78 13:18
m Minutid kujul 0-59
mm Minutid kujul 00-59
[mm]:ss Aeg minutites [mm]:ss 2:2:0 122
s Sekundid kujul 0-59
ss Sekundid kujul 00-59
[ss] Aeg sekundites [ss] 0:1 60
hh:mm:ss Kellaaeg kujul 09:01:59 hh:mm:ss,0 1:31:25 01:31:25,0
6.4. ANDMETE JOONDUS LAHTRIS, LAHTRITE ÜHENDAMINE
Andmeid saab joondada nii horisontaalselt kui vertikaalselt taandega ja
ilma lahtris, samuti pöörata teksti 1º võrra pöördenurga all (-90º ... 90º) jne
Avaleht (Home) vahekaardilt Joondus (Aligment) grupist.
Rohkem valikuid Joondus (Aligment) grupi ripploendi nupust (vt Joonis
14) saab määrata: 1. Andmete (teksti) joonduse horisontaalselt ja vertikaalselt (Text alignment).
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
19
Horisontaalne (Horizontal) joonduse valikud on:
a) Üldine (General) – (vaikimisi) joondus (arvulised andmed paremale, tekstilised andmed vasakule);
b) Vasakule (Taane) (Left (Indent)) - vasakule taandega joondus. Taane määratakse kõrvalolevast
spinneriboksist Taane (Indent); Joonisel on taane 3 märgi laiune.
c) Keskele (Center) joondus;
d) Paremale (Taane) (Right (Indent)) joondus;
e) Täide (Fill) – täitega joondus (andmestik paljundatakse terve lahtri ulatuselt);
f) Rööpjoonda (Justify) – rööpjoondus (vt murra teksti ridu ehk rea piir);
g) Tsentreeri üle valiku (Center Across Selection) –andmestik tsentreeritakse läbi märgitud lahtrite neid
lahtreid ühendamata.
h) Hajutatud (Taane) – taane on vasakust ja paremast lahtri servast, andmestik joondatakse lahtri
keskele.
Vertikaalne (Vertical) joonduse valikud on:
a) Üles (Top) ;
b) Keskele (Center) ;
c) Alla (Bottom) – vaikimisi;
d) Rööpselt (Justify).
2. Teksti reguleerimine (Text control):
a) Murra teksti ridu (Wrap text) –
rea katkestus lahtris;
b) Kohanda sobivaks (Shrink to fit) –
kohanda andmed lahtri laiuselt;
c) Ühenda lahtrid (Merge cells) -
ühenda/tükelda ühendatud lahtrid.
3. Suund (Orientation)
a) Ülevalt alla ;
b) Kraadides .
Joonis 14. Andmete paigutus lahtris (Ctrl+1)
6.5. LAHTRITE KAITSE
Lahtrite kaitse on oluline, kui soovitakse näiteks teatud (alg)andmeid lukustada või et erinevaid kasutajad
ei saaks neid soovimatult muuta (vt ka Töövihiku Ühiskasutus (Share Workbook)). Seda saab teostada
Lahtrite vormindamine (Format Cells) dialoogaknas (Joonis 15). Lahtrite lukustamisel või neis
sisalduvate valemite peitmisel tuleb eelnevalt märkida need lahtrid, mida ei soovita lukustada (või
missuguseid valemeid peita) ning seejärel eemaldada Kaitse (Protection) sakis olevast märkeruudust
Lukus (Locked) linnuke (või Peidetud (Hidden)) (Joonis 15). Järgnevalt tühistada märkimine töölehel ning
kinnitada vastavad märkeruudud kaitse sakis. Lukustuse ja valemite peitmise toimimiseks
valida Läbivaatus (Review) vahekaardilt Kaitse lehte (Protect Sheet) või Kaitse töövihikut
(Protect Workbook) vm kaitse ja sisestada (alternatiivne) parool.
andmete joondus
lahtris
andmete suund lahtris
mahutada and-
med lahtri laiuselt
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
20
Joonis 15. Lahtrite ja lehe kaitse
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
21
7. LEHEKÜLJE HÄÄLESTUS
Lehekülje häälestuse saab määrata Küljendus (Page Layout) vahekaardilt Lehe häälestus (Page Setup)
grupist. Selle grupi ripploendist kuvatakse Lehekülje häälestus (Page Setup)
dialoogaken, milles saab määrata (Joonis 16, a):
1. lehekülje suuna Vertikaalpaigutus (Portrait); Horisontaalpaigutus
(Landscape);
2. mastaapimise (Scaling) – Reguleeri (Adjust to) 100% - üks-ühele, <
100% vähendatakse jne; Sobita (Fit to) –mitmel lehel olevate tabelite sobitamine ühele või
mitmele lehele. Näiteks, kui soovitakse kuuel leheküljel olevad tabelid sobitada väljatrükiks
ühele lehele, siis valida lehele laiuti (pages wide by) 1 ja pikuti (tall) samuti 1.
3. paberi mõõtmed Paberiformaat (Paper size) – joonisel on valitud A4 (21 x 29,7cm);
4. Prindikvaliteet (Print quality) – eraldusvõime sõltub printerist, mida suurem eraldusvõime, seda
parem trükikvaliteet. Joonisel on 600dpi ehk 600 punkti ühe tolli kohta;
5. Esimene leheküljenumber (First page number) – esimene leheküljenumber. Joonisel on valitud
automaatne. Esimese lk numbri määramiseks sisestada soovitud number.
Lehekülje veerised saab määrata Veerised (Margins) vahekaardilt (Joonis 16, b). Lisaks veeriste ja päise
ja jaluse määrangutele, saab määrata keskjoonduse leheküljel nii horisontaalselt kui vertikaalselt.
Joonis 16. a) Lehekülje häälestus (Leht-vahekaart) b) Lehekülje veerised
7.1. PÄIS JA JALUS
Lehekülje päise või jaluse saab valida Lehekülje häälestus (Page Setup) dialoogakna vahekaardilt
Päis/Jalus (Header/Footer) või olekuribalt valides Küljendus (Page Layout) vaate nupuga (vt Joonis
17). Küljenduse vaates tuleb hiirega klõpsata lehe päisesse või jalusesse vasakusse serva (joondus
vasakule), keskele (joondus keskele) või paremasse serva (joondus paremale). Samal ajal aktiveeritakse
täiendav vahekaart Päise- ja jaluseriistad (Header & Footer Tools), millest saab valida valmis päiseid ja
jaluseid, hetke kuupäeva, lehtede nummerdamist jne (vt Joonis 18).
lehel olev andmestik
sobitatakse
automaatselt
väljatrükis ühele A4
lehele (hetkel
vähendatakse)
tabelite
joondused
lehe suhtes
esimese lk
number
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
22
Joonis 17. Päise ja jaluse koostamine olekuribalt
NB! Küljenduse vaates nupu ei saa paane, ridu või veerge külmutada. Samuti eelnevalt külmutatud paanid,
read või veerud vabastatakse (tühistatakse) küljenduse vaatesse minnes. Kuvatakse vastav hoiatav tekst
(vt Joonis 17).
Joonis 18. Küljenduse vaates päise ja jaluse tööriistad
Joonis 19. a) Päis/jalus vahekaart b) Lehekülje trükiseaded
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
23
Joonis 20. Lehekülje päis
Lehekülje häälestuse dialoogakna vahekaardilt Päis/Jalus (Header/Footer) saab samuti olemasolevat
(eelnevalt koostatud) päist või jalust valida vastavalt Päis (Header) või Jalus (Footer) ripploendist või
koostada ise kohandatud päise (Custom Header) või jaluse (Custom Footer) nupu abil (Joonis 19 a).
Kohandatud lehe päise (analoogselt jaluse) valikul saab vasakusse, keskmisesse või paremasse jaotisesse
(samad joondused) lisada soovitud teksti või pildi ning neid sobivalt vormindada (vt Joonis 20). Joonisel
paremas jaotises olevad sümbolid &[Kuupäev] kuvavad hetke arvuti kuupäeva (see on muutuv) pärast
OK-nupule klõpsamist.
7.2. TABELI PÄISERIDADE/VEERGUDE KORDUS, LEHE TRÜKISEADED
Trükiala määramiseks peab eelnevalt olema märgitud plokk või plokid, mida soovitakse
töölehelt trükkida. Lehekülje trükiala saab määrata Küljendus (Page Layout) vahekaardilt
Prindiala (Print Area) nupust valikuga Sea prindiala (Set Print Area) või lehekülje häälestuse
dialoogakna vahekaardilt Leht (Sheet) (Joonis 19. b). Viimases saab valida lisaks korratavad read
või korratavad veerud, mida töölehtede väljatrükis trükitakse. Joonisel on prindialaks märgitud
lahtrite plokk A1:AU65 (3055 lahtrit), päisena korratakse esimest rida ja kahte esimest veergu
(A:B). Allpool Prindi (Print) jaotises saab täpsustada, mida trükitakse:
o Ruudujooned (Gridlines);
o Mustvalge (Black and white);
o Mustandikvaliteet (Draft quality);
o Rea- ja veerupäised (Row and
column heading);
o Kommentaarid (Comments) – mitte trükkida,
trükkida lehe lõpus või nii kuidas on tabelis;
o Vigased lahtrid (Cell Errors As) –
kuvamisviis
Prinditavaid, prindiala, prinditiitleid ja trükkimise järjestust saab valida Küljendus (Page Layout)
vahekaardilt Lehe häälestuse grupist Prindi tiitlid (Print Titles) nupust.
Klõpsates Print nuppu, saab valida (vt Joonis 21) trükkimisvahemiku (kõik, lehekülgede vahemik) ja
trükitava: Valik (Selection), Aktiivsed lehed (Active sheets), Terve töövihik (Entire Workbook). Kui ei
soovita trükkimisel arvestada töölehele seatud prindialasid, siis valida Ignoreeri prindialasid (Ignore
Print Area). Kui töölehel on koostatud nimeline tabel (Ctrl+T), enamasti kujundatud tabelilaadidega,
siis ka seda saab eraldi trükkida, määrates prinditavaks valikuks Prindi valitud tabel (Print Selected
Table). Excel 2007 versioonis vastavalt Tabel (Table). Viimane valik aktiveerub, kui selline tabel
(tabelid) on aktiivne (aktiivsed).
teksti vormindamine
lk number
lk koguarv
hetke kuupäev hetke
kellaaeg tööraamatu nimi
töölehe nimi
faili asukoht
pildi (logo)
lisamine
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
24
Joonis 21. a) Printimise dialoogaken (Excel 2010) b) Printimise dialoogaken (Excel 2007)
Vertikaalpaigutusena
A4 lehele
Printeri valik
Lehekülje hääles-
tuse täiendavad
valikud Trükitakse 1.. 5 lk
Mastaapimine (sobitamine)
Trükitavad: aktiivsed
lehed; valik; terve
töövihik; prindiala
ignoreerimine, valitud
tabel Printeri valik
Trükitakse aktiivselt
töölehelt 1..5 lk
Trükiformaat, mastaapimine,
mõlemale lehepoolele trükkimine
jne
Nimelise loodud
tabeli trükkimine
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
25
8. DIAGRAMMID
Diagramm (Chart) illustreerib tabeli andmeid graafiliselt. On võimalik koostada erinevat tüüpi diagramme
(tulp-, joon-, sektor-, lint-, kiht-, punktdiagramm jt). Diagramm võib paikneda otse töölehel või eraldi
diagrammlehel. Graafikute lisamine toimub diagrammitarga Lisa (Insert) vahekaardilt Diagrammid (Charts)
grupist. Excel 2010 versioonis saab koostada minigraafikuid andmesuundade kuvamiseks. Täpsemalt
tillukesed diagrammid lahtrites andmete visuaalseks nägemiseks, mille abil saab näidata väärtuste suundumusi
ehk trende, tõsta esile maksimaalseid või minimaalseid väärtusi jne (vt
Joonis 22 b).
Joonis 22. a) Diagrammi loomine
b) Tulpdiagramm 3D kino külastusest
Tabelis olevate andmete graafiliseks
esitamiseks tuleb:
1) valida (märgistada) töölehel
veergudesse või ridadesse sisestatud
andmed, mille põhjal soovitakse
diagrammi koostada (joonisel on valitud
lahtrid J2:K5);
2) valida Lisa vahekaardilt sobiv
diagrammitüüp (joonisel on valitud tulpdiagramm (kobartulpdiagramm) , vt
3) Joonis 22. b). Tulpdiagrammi saab koostada eraldi diagrammlehele funktsiooniklahviga F11.
Diagrammi näide
Müügi aruanne
Firma Jaanuar Veebruar Märts
ABC 23356 11256 20569
ACE 26357 45832 12256
ADG 56289 55236 44569
Minigraafikad (Sparklines) Excel 2010
Diagrammi loomine ja
diagrammitüübi muutmine
Legend (Legend) -
andmesarjade nimed Diagrammi tiitel (Chart Title)
Vertikaalse (väärtuste)
telje tiitel
Vertikaalne (väärtuste)
telg (Value (Y) axis )
Horisontaalse
(kategooria) telje tiitel (Kategooria) X-telg
(Category (X) axis )
Kategooriate nimed
(Category names)
Diagrammi ala
(Chart Area)
Diagrammi andmeala
(Plot Area) Ruudujoon (Gridline)
1. andmesari
(Data Seeria )
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
26
Joonis 23. Diagrammi loomine ja diagrammitüübi muutmine
Võimalikud diagrammi tüübid (Chart Types) on (vt Joonis 23):
1) Tulpdiagrammid (Column) – sobivad andmete muutuste näitamiseks või võrdlemiseks mingi
perioodi jooksul. Enamasti on väärtused vertikaalteljel ja kategooriad horisontaalteljel.
Kobartulpdiagrammid (Clustered Column) võrdlevad väärtusi kategooriate lõikes (vt
a) Joonis 22 b).
b) Virntulpdiagrammidel (Stacked Column) kuvatakse üksikute elementide seos tervikuga,
võrreldes eri kategooriate kõigi väärtuste osakaalu kogusummas. Vajalik siis, kui soovitakse
rõhutada kogusummat.
c) 100% virntupldiagramm (100% Stacked Column) võrdleb eri kategooriate kõigi väärtuste
protsentuaalset osakaalu kogusummas. Kasutatakse kolme või enama andmesarja puhul, kui
soovitakse rõhutada väärtuste osakaalu kogusummas, eriti kui kogusumma on kategooriati
sama.
d) Silinder- (Cylinder), koonus- (Cone) ja püramiiddiagrammid (Pyramid) erinevad vaid kujus.
2) Joondiagramm (Line) – sobivad ajaliselt järjestatud andmete kuvamiseks ühisel skaalal, trendide,
aegridade jne näitamiseks. Joondiagrammil jaotatakse ühtlaselt väärtuste andmed vertikaalteljele
ja kategooriaandmed horisontaalteljele.
3) Sektordiagramm (Pie) – kuvatakse ainult ühe andmesarja elementide mahud kõigi elementide
kogusumma suhtes. Andmepunktid (diagrammi väärtused) kuvatakse (arvutatakse) protsendina
tervikust. Sektordiagramme sobib kasutada, kui:
a) diagrammile paigutatakse ainult ühte andmesarja;
b) väärtused on positiivsed.
4) Lintdiagramm (Bar) – sobivad üksikute elementide võrdlemiseks, kui teljestikud on pikad või
kuvatavad väärtused on millegi kestused.
5) Kihtdiagramm (Area) – sobivad, kui soovitakse rõhutada aja jooksul toimunud muutuste
suurusjärku või näidata osade seost tervikuga
6) XY (punktdiagramm) (Scatter) – omab kahte väärtustelge. Horisontaalteljel (x-teljel) kuvatakse
üks komplekt arvandmeid ja vertikaalteljel (y-teljel) teine. Kasutatakse enamasti arvandmete
kuvamiseks ja võrdlemiseks statistiliste, tehniliste jt andmete korral. XY (punktdiagrammi) sobib
kasutada, kui:
a) on soov muuta x-telje skaalat;
b) on soov kasutada logaritmilist skaalat;
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
27
c) x-telje väärtused pole ühtlase intervalliga;
d) x-teljel on palju andmeid;
e) on soov võrrelda mitmeid andmepunkte ajalise faktorita.
7) Börsidiagramm (Stock) – kasutatakse enamasti aktsiahindade muutuste või teaduslike andmete
illustreerimiseks. Oluline on, et andmed on õiges järjestuses.
8) Pinddiagramm (Surface) – kasutatakse kahe andmekogumi vaheliste optimaalsete
kombinatsioonide näitamiseks.
9) Rõngasdiagramm (Doghnut) – analoogselt sektordiagrammiga, näitab rõngasdiagramm osade
seost tervikuga, kuid võib sisaldada rohkem kui ühte andmesarja. Iga rõngas tähistab ühte
andmesarja. Protsentide kuvamisel andmesiltidel, moodustavad diagrammi rõngad kokku 100%.
10) Mulldiagramm (Bubble) – kasutatakse sama kategooria erinevate väärtuste kuvamiseks
mullidena. Näiteks ühes veerus on x-telje väärtused ja kõrval veergudes vastavad y-telje väärtused
ning mulli protsentuaalsed suurused.
11) Radiaaldiagramm (Radar) – võrdleb mitmete andmesarjade kokkuvõtteväärtusi.
NB! Mitme andmesarja korral saab kasutada korraga erinevaid (tasapinnalisi) diagrammitüüpe. Selleks
tuleb diagrammialal ära märkida muudetav andmesari ja valida nt parempoolse hiireklõpsuga
avanevast hüpikmenüüst Muuda sarja diagrammitüüpi (Change Series Chat Types) valikust sobiv
diagramm. Näiteks alloleval joonisel on kombineeritud tulp- ja kihtdiagrammi.
Joonis 24. Kombineeritud tulp- ja kihtdiagramm
Joonis 25. Tulp- ja joondiagramm kahel teljel
20,0%
40,0%
60,0%
80,0%
100,0%
0
5
10
15
20
25
30
35
5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 üle95BB BBKSS
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
28
9. DIAGRAMMIDE KUJUNDAMINE JA VORMINDAMINE
Diagrammi kujundamist, muutmist ja vormindamist saab teha siis, kui diagramm on aktiivne. Sel juhul
kuvatakse Diagrammiriistad (Diagram Tools) vahekaart (Joonis 26), mille all on kolm nupuriba –
Kujundus (Design), Paigutus (Layout) ja Vorming (Format)).
Joonis 26. Kujundus (Design) nupuriba
9.1. KUJUNDUS (DESIGN) NUPURIBA
Kujundus (Design) nupuriba töövahenditega saab muuta aktiivse diagrammi tüüpi (Joonis 23),
kasutaja poolt kujundatud diagrammi salvestada uue mallina, vahetada andmeid teljeti (Aktiveeri
rida/veerg), muuta lähteandmeid, valida erinevate paigutustega diagramme, kasutada diagrammilaade
ja teisaldada diagrammi uuele diagrammlehele või teisele töölehele.
Näide 1. Koostada joondiagramm "Auto A" toodanguandmetest (vt Joonis 27)
Joonis 27. "Auto A" toodanguandmed, x-telje sildid algavad arvust 1
Joonisel kujutatud diagramm pole õnnestunud, kuna A-veerus on arvulised andmed ja neid on
võrreldud toodangu andmetega. Selleks, et aastad paikneksid horisontaalteljel tuleks nad kas
vormindada tekstiks lisades iga aasta arvu ette ülakoma (nt ’2001), mida töölehelahtris ja
diagrammil ei näidata (jääb endiselt arv 2001, näidatakse valemi ehk sisestusribal) või teha
korrektuurid andmeallikas Lähteandmed (Select Date) nupule klõpsamisega või
hüpikmenüüst valida Vali andmed (Select Date), mille tulemusena avaneb Vali andmeallikas
Joonis 28. Teljesildi ja sarja väärtuste muutmine/lisamine
Uue andmesarja lisamine,
redigeerimine, eemaldamine Uued x-telje sildid
aastad 2001..2011
Andmete
vahetus teljeti
Andmevahemik
graafiku koostamiseks
Legendi kirje,
võib ise kirjutada
Graafikul olevad väärtused,
arvulised andmed lahtritest
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
29
(Select Date Source ) dialoogaken (vt Joonis 28). Paremas all servas on näha horisontaaltelje andmed
(järjekorranumbrid 1, 2, 3, ...). Nende muutmiseks valida Redigeeri (Edit) ja märkida hiirega töölehelt
need lahtrid, milledest soovitakse võtta väärtused horisontaalteljele. Vasakul poolel Legendkirjed
(sari) Legend Entries (Series) grupis saab legendikirjeid (sarja nime (Series name)) ja sarja väärtuseid
(Series values) muuta, eemaldada või lisada. Sarja nime võib viidata töölehe lahtrile või kirjuta käsitsi.
Sarjaväärtused tuleb viidatata lahtrite piirkonnale (joonisel B3:B13). Ühele diagrammile saab lisada
mitu graafikut, mille andmeid võib viidata ka erinevate töölehetede lahtriaadressidele. Uus
aastaarvudega graafik on alloleval joonisel (Joonis 29).
Mitte vajalikke objekte (graafikuid, abijooni, legende, tiitleid jne) saab pärast märkimist kustutada
Delete-klahviga.
Diagrammi paigutused (Chart Layouts) grupist saab valida sobiva diagrammi paigutuse, näiteks
pealkirja ja legendiga diagramm; graafik koos tiitli, telje tiitlite ja legendiga jne. Paigutused sõltuvad
diagrammitüübist (vt Joonis 29).
Joonis 29. Diagrammi paigutuse valik
Teisalda diagramm (Move Chart) nupuga saab
aktiivse diagrammi teisaldada töövihiku teisele
töölehele või uuele diagrammlehele. Valiku Uus
leht (New sheet) nimeks pakutakse Diagramm 1
(Chart 1), mida saab hiljem ka muuta.
9.2. PAIGUTUS (LAYOUT) NUPURIBA
Diagrammriistade Paigutus (Layout) nupuribalt (vt Joonis 30) on valitavad detailsemad diagrammi
paigutused: diagrammi tiitel (Chart Title), teljetiitlid (Axis Titles), legend (Legend), andmesildid (Data
labels) võimalike asukohtadega, samuti teljed (Axes) skaalade ja jaotustega, abijooned ehk
ruudujooned (Gridlines) ning analüüsivahendid - trendijooned (Trendline), joondiagrammidele
kuuluvad võrreldavad Suurem/väiksem ribad (Up/Down Bars) ja statistika valdkonda kuuluvad
vearibad (Errors Bars).
Joonis 30. Paigutus (Layout) nupuriba
Uue diagrammlehe nimi
Diagramm valitud töölehel
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
30
Täiendame viimati koostatud diagrammi (Joonis 29) horisontaalsete ja vertikaalsete ruudujoontega (vt
Joonis 31) ja lisame horisontaal telje sildi Teljetiitlid (Axes Titles) vastavast valikust ning lisame
nimeks Aasta (vt Joonis 32) . Vertikaaltelje väärtused kujundame miljoni ühikuna ja muudame telje
maksimaalset väärtust ja põhiühiku väärtust ning lisame lineaarse trendijoone (vt Joonis 32).
Joonis 31. Põhiruudujooned (Major Gridlines) diagrammil
Joonis 32. Telje vormindamine
Parempoolne hiireklõps
vertikaalse telje väärtustel ja
hüpikmenüüst valida Telje
vorming (Format Axes)
Mõõtühikud (text) jutumärkide
vahele. Kohandatud
arvuvorming lisada Lisa
(Insert) nupuga
Telje (skalaari) maksimaalne
väärtus ja põhiühik (Major
unit) on fikseeritud
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
31
9.3. VORMING (FORMAT) NUPURIBA
Vorming (Format) nupuribalt (vt Joonis 33) saab aktiveerida soovitud
diagrammielemente (kõrvaloleval joonisel on aktiveeritud Vertikaalne
(Väärtus) telg) ja neid vormindada Valiku vorming (Format Selection)
nupule klõpsates. Valiku vorming avab iga aktiveeritud elemendi korral
temale omase dialoogakna.
Diagrammi elemente võib aktiveerida ka hiire vasakklõpsuga või aktiveerida
valiku vormingut hiire parempoolse klõpsuga ning sel juhul avanevast
hüpikmenüüst valida .... vorming (Format...), nt Telje vorming (Format Axis).
Kujunduslaadid (Shape Styles) grupis on valikud joonte, tulpade, sektorite ja kihtide värvi
muutmiseks.
WordArt-laadid (WordArt-Styles) grupis on valitud diagrammide tekstide laadid, fondid jms.
Korraldamine (Arrange) grupist saab diagramme peita, esile tõsta, pöörata, rühmitada jne.
Suurus (Size) grupis määratakse diagrammiala täpne kõrgus (Shape Height) ja laius (Shape Width).
Joonis 33. Vorming (Format) nupuriba
10. ANDMETÖÖTLUS
10.1. ANDMETE SORTEERIMINE JA FILTREERIMINE
Andmete sorteerimist ja filtreerimist saab teha nii Avaleht (Home) kui spetsiaalselt
andmetöötluse jaoks mõeldud Andmed (Data) vahekaardilt (vt Joonis 34) või
andmetabelis välja nimetuse kõrvalt ripploendist. Andmete sorteerimist saab teha nii
lihtloetelus kui defineeritud andmetabelis. Andmeid andmetöötluseks saab Excelisse
importida andmebaasist (nt Access¸SQL jt), veebist, tekstist (vt Andmed vahekaarti).
Sorteerimine andmeloendis on ridade (andmed on veerus) või veergude (andmed on
reas) järjestamine kasvavas ehk tõusvas järjestuses (Ascending) või kahanevas e
langevas (Descending) järjestuses ühe või mitme väärtuse järgi. Üldjuhul saab kirjeid korraga
järjestada mitme väärtuse abil.
Joonis 34. Andmed (Data) vahekaart
Andmete sorteerimiseks:
1. Märkida lahter tabeli piirkonnas
2. Klõpsata sorteerimise nupule, nt
3. Valida Sortimisalus (Sort By) kasti sobiv sorteerimistunnus (väärtus) ripploendist ja järjestus kas
Sordi A-st Y-ni (kasvav), Sordi Y-st A-ni (kahanev) või Kohandatud loend (Custom List) –
järjestamine toimub vastavate loendikirjete alusel (nt nädalapäevad, kuud või muud nimekirjad).
Andmete sorteerimiseks on samuti nupud ja . Esimene järjestab kasvavalt, teine kahanevalt.
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
32
Joonis 35. Kohandatud sortimine
Eeloleval joonisel on sorteeritud (kohandatud sortimisena) linnad kahanevas järjestuses, iga linna
järgi omakorda on järjestatud tõusvalt perekonnanimed ja kui on mitu ühesugust perekonnanime, siis
viimase sortimise alusena järjestatakse tõusvalt eesnimed (vt Joonis 35).
NB! Kui tabelis puuduvad päised, siis sortimisaluseks on veeru nimed.
Reas olevate andmete järjestamiseks (vt Joonis 36) Kohandatud sortimine dialoogaknast valida
Suvandid (Options) nupust suunaks Sordi vasakult paremale (Sort Left to Right).
Joonis 36. Andmete järjestamine reas
Andmete filtreerimine on teatud tingimuste järgi andmete eraldamine tabelist (andmebaasist).
Filtreerimist saab teha, kui kasutada:
Automaatfiltrit (AutoFilter) - lihtsamad võimalused, levinuim, defineeritud
andmetabelil või liigendtabelil automaatselt olemas
Kohandatud filtrit (Custom Filter) – täiendavad filtritingimused (väljanimede ripploendist)
Täpsemat filtrit (Advanced Filter) - erifilter keerulisemate
filtreerimistingimustega, mis sisestatakse töölehele
Automaatfiltri (AutoFilter) kasutamiseks:
1. Märkida lahter tabeli piirkonnas;
2. Valida Filtreeri nupp
3. Tabeli päise lahtrisse ilmuvad ripploendi nupud, millest on võimalik igale väljale seada vastavad
tingimused (vt Joonis 37).
Joonis 37. Automaatfilter
Järgmine sortimisalus
Päiserida
Sorteeritakse 36. rida kasvavalt
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
33
Tabel 1. Filtreeritud andmed, linnaks on valitud Tartu ja Tallinn
Eesnimi Perekonnanimi Linn Sünniaeg Amet Kuu Kuupalk /€/
Ain Arukask Tartu 28.05.1972 müüja jaanuar 900
Meelis Jalakas Tartu 9.08.1987 autojuht veebruar 1250
Heiki Jugapuu Tartu 10.04.1962 autojuht märts 1550
Heli Kastan Tartu 10.04.1962 juhatus jaanuar 1200
Rita Kirsipuu Tartu 21.10.1975 juhatus jaanuar 2300
Ants Kuusk Tartu 10.04.1981 müüja märts 520
Mai Künnapuu Tartu 9.08.1987 juhatus märts 1500
Mari Metsõunapuu Tartu 21.10.1975 müüja jaanuar 850
Niina Pähklipuu Tartu 28.05.1972 juhatus jaanuar 2200
Liisi Haab Tallinn 7.06.1985 autojuht märts 1340
Anu Pappel Tallinn 17.12.1984 autojuht veebruar 1260
Viktor Viirpuu Tallinn 7.06.1985 juhatus märts 1300
Üleval tabelis on filtriks valitud Linn väli, milles on märgitud Tallinn ja Tartu (vt ka Joonis 38)
Täiendavate tingimuste kehtestamiseks valida vastava väljanime kõrvalt ripploendist Kohandatud
filter (Custom Filter). Avanevas dialoogaknas saab määrata tingimusi antud veeru jaoks.
Vasakpoolsetest väljadest saab valida tingimusi (= < > jne), parempoolsest aga väärtusi. Kasutatavad
on tõeväärtusoperaatorid AND (ja) ning OR (või) ning metasümbolid (? *). Üleval oleva joonise
näites filtreeritakse tabelist need kuupalgad, mis on suuremad või võrdsed kui 900 € ja väiksemad kui
2350 € (vt Joonis 38) ja kelle töökoht on Tartu või Tallinna linnas (eelmine filter).
Joonis 38. Automaat ja kohandatud filtri valikud
Täpsema filtri kasutamine on näidatud alloleval joonisel, kus on filtreeritud kõik Tartu ja Pärnu
autojuhid ja müüjad, kelle kuupalk on suurem või võrdne kui 950 €.
Joonis 39. Täpsem (Advanced) filter
Kuvatakse ainult Tallinna
ja Tartu töötajad
Teksti- ja arvufiltri
tingimused on erinevad
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
34
Täpsema filtri tulemus on toodud allpoololevas tabelis.
Tabel 2. Täpsema filtri tulemus
Eesnimi Perekonnanimi Linn Sünniaeg Amet Kuu Kuupalk /€/
Ain Arukask Tartu 28.05.1972 müüja jaanuar 950
Meelis Jalakas Tartu 9.08.1987 autojuht veebruar 1250
Heiki Jugapuu Tartu 10.04.1962 autojuht märts 1550
Pille Mänd Pärnu 18.04.1976 autojuht veebruar 1500
10.2. VAHEKOKKUVÕTTED
Vahekokkuvõtteid (Subtotals) saab teha sorteeritud andmetabelitele. Seega eelnevalt
andmetabelis tuleb sorteerida see tunnus, mille järgi vahekokkuvõtet leitakse. Näiteks, kui soovitakse
lisada vahekokkuvõtted iga ametikoha kohta, siis tuleb eelnevalt andmetabelis sorteerida tunnus Amet.
Vahekokkuvõtte loomiseks valida andmetabelist üks lahter ja klõpsata nuppu .
Avanenud dialoogaknas Vahesumma (Subtotals) valida Iga muutuse korral järgmises (At each change
in) Amet, kasutatavaks funktsiooniks Kasuta funktsiooni (Use function) Keskmine (Average) ning
arvutamiseks Lisa vahekokkuvõte järgmisele (Add subtotal to) vastavalt väljad Palk ja Preemia (vt
Joonis 40). Alumiste valikute selgitused:
1) Asenda praegused vahekokkuvõtted (Replace current subtotals) – varem koostatud
vahekokkuvõtted antud andmetabelist eemaldatakse;
2) Leheküljepiir rühmade vahele (Page break between groups) – iga rühm trükitakse eraldi lehele
(mõistlik on tabelile lisada päiserida);
3) Kokkuvõte andmete alla (Summary below data) – üldkokkuvõte kogu tabeli vastavatest
andmetest (vaadeldavas näites kõikide palkade ja preemiate keskmine).
Vahekokkuvõtete eemaldamiseks on nupp Eemalda kõik (Remove All)
Joonis 40. Vahekokkuvõtted ameti järgi
Filtreerimata vahekokkuvõtete tegemisel kuvatakse töölehe vasakusse serva nn rühmanupud. Number
1 kuvab vaid üldkokkuvõtte, number 2 vahekokkuvõtted ja nr 3 kõik tasemed detailse teabena.
Detailsemat teavet saab lahti või kokku rullida, kui klõpsata vastavalt + või – nupule. Joonisel on lahti
rullitud autojuhtide nimekiri, nii saab konkreetse autojuhi tulemust võrrelda teiste rühmade ja
üldkokkuvõtte keskmistega.
Vahekokkuvõtete puuduseks on asjaolu, et andmeid saab rühmitada vaid ühe tunnuse järgi. Rohkemate
tunnuste järgi rühmitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks saab kasutada PivotTable-liigendtabelit.
10.3. LIIGENDTABEL
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
35
Liigendtabel e. risttabel (PivotTable) on andmeanalüüsi ja suurte andmehulkade koondtulemuste ja
aruannete dünaamiline vahend. Samade andmete põhjal saab teha mitmeid erinevaid liigendtabeleid.
Liigendtabeli inglisekeelne nimetus tuleneb sellest, et nendes tabelites saab ridade ja veergude nimesid
vahetada (transponeerida); sellega kaasneb tabeli sisu muutmine.
Liigendtabelis võib teha mitmeid arvutusi, nt arvuliste andmete summeerimist, leida nende
maksimumi, miinimumi, aritmeetilist keskmist, standardhälvet, loendada nii arvulisi kui mittearvulisi
andmeid jne.
Liigendtabeli koostamiseks tuleb läbida üldiselt kolm järgmist sammu:
1) tuleb määratleda andmete asukoht (töölehelt, mujalt andmeallikast);
2) määratletakse kuhu liigendtabeli aruanne paigutatakse, kas uuele töölehele (vaikimisi) või
olemasoleval töölehel alates näidatud lahtrist;
3) koostada liigendtabel, paigutades väljad (andmetabeli veeru pealkirjad) väärtuste, rea, veeru või
aruande filtri alale.
Näide 1. Liigendtabeli koostamine. Koostada liigendtabel, mis näitaks töötajate keskmist palka
kuude ja ametite järgi. Andmed on lisatud allpool (vt Tabel 3). Tulemust vt Tabel 4
Tabel 3. Andmed failist Firma.xls
Nimi Amet Kuu Linn Palk Preemia
Aaloe administratsioon november Tartu 272,80€ 157,00€
Aed autojuht oktoober Tartu 559,80€ 179,00€
Ahven autojuht november Tallinn 481,80€ 27,40€
Arrap administratsioon oktoober Tartu 1 651,00€ 97,80€
Bang administratsioon september Elva 784,00€ 48,00€
Heeringas autojuht oktoober Tartu 1 101,00€ 127,60€
Hein administratsioon oktoober Tallinn 737,60€ 94,60€
Juurikas ehitaja november Paide 1 330,20€ 97,00€
Kaalikas ehitaja oktoober Elva 1 555,60€ 178,40€
Karp ehitaja november Tartu 989,60€ 151,40€
Kask autojuht september Tallinn 700,00€ 157,40€
Kirss ehitaja september Tartu 1 197,80€ 109,40€
Kuul administratsioon september Tartu 1 443,60€ 114,00€
Kuusk ehitaja november Tartu 628,80€ 120,40€
Luts autojuht september Elva 897,40€ 150,60€
Maasikas ehitaja september Paide 920,20€ 156,20€
Mets autojuht november Paide 1 674,00€ 85,40€
Mustikas ehitaja november Tartu 1 606,20€ 108,60€
Pall administratsioon november Tallinn 1 260,60€ 140,60€
Peet ehitaja september Elva 1 710,00€ 161,60€
Pihlakas ehitaja oktoober Tallinn 405,20€ 64,60€
Pirn ehitaja oktoober Tartu 1 681,40€ 124,20€
Pohlakas ehitaja september Tallinn 1 036,60€ 122,80€
Porgand ehitaja november Tartu 713,00€ 96,00€
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
36
Liigendtabeli koostamiseks
1) aktiveerida üks lahter andmetabeli piirkonnast;
2) valida Lisa (Insert) vahekaardilt PivotTable-liigendtabel, mille tulemusena
avaneb järgmine dialoogaken (vt kõrvalolevat joonist).
Kui ainult üks lahtritest oli aktiveeritud, siis Excel
määrab andmetabeli vahemiku (range) automaatselt
(joonisel A3:F34)
Aruande paigutame Uuele töölehele (New Worksheet)
Pärast OK-nupule klõpsamist lisatakse uuele töölehele
liigendtabeli makett koos liigendtabeli väljaloendiga.
(vt Joonis 41. Liigendtabeli loomine). Väljade
lisamiseks loodavale liigendtabelile on mitmeid
võimalusi:
1) märkida väljaloendis märkeruut (enamasti ei sobi, kuna väljanime ei pruugi Excel ise
paigutada liigendtabelis soovitud asukohta);
2) hiirega lohistada valitud väljad sobivatele rea-(Row), veeru- (Column) või leheküljeväljale
(Page) ja analüüsitavad (arvutatavad) andmed väärtuse (Data)-väljale.
3) klõpsata väljanimel parempoolset hiireklõpsu ja avanevast hüpikmenüüst valida väljale sobiv
asukoht.
NB! Väljaloend on kuvatav kui liigendtabel on aktiivne ja samuti liigendtabeli töövahendid
PivotTable-liigendtabeli tööriistad vahekaardil.
Joonis 41. Liigendtabeli loomine
Vaikimisi on kokkuvõtte arvutamise aluseks Summa-funktsioon. Kasutatava funktsiooni nimetust
või väärtuste vormingut saab muuta, kui välja nimel teha kaksikklõps või parempoolse hiireklikiga
klõpsates hüpikmenüüst või väljanime ripploendist valida Väärtusevälja sätted (Value Field Settings
(vt Joonis 42)).
Parempoolne hiireklõps
välja nimel, avanevast
hüpikmenüüst saab valida
välja asukoha
Ühel alal võib olla
mitu väljanimetust
Kuva/peida
väljaloendid
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
37
Joonis 42. Liigendtabelis funktsiooni valik
Vaadeldava näite puhul saame liigendtabeli, mis on kujutatud alljärgnevas tabelis
Tabel 4. Töötajate keskmine palk kuude ja ametite järgi liigendtabelis.
Keskmine kogusummast
Palk Amet
Kuu administratsioon autojuht ehitaja Kogusumma
september 973,60€ 1 130,67€ 1 216,15€ 1 117,74€
oktoober 1 043,40€ 830,40€ 1 149,73€ 1 062,67€
november 1 063,13€ 1 077,90€ 1 053,56€ 1 061,30€
Kogusumma 1 026,71€ 1 029,80€ 1 135,39€ 1 079,99€
Liigendtabelis olevate kirjete arvu võib kitsendada filtriga, mis avaneb, kui välja nime rullimisnupul
teha hiireklõps, jättes märgistatuks ainult soovitud kirjed, mida soovitakse kuvada.
Kui muuta lähteandmeid (vt Tabel 3), siis muutuvad ka selle alusel koostatud liigendtabeli (vt Tabel
4) andmed pärast korralduse Värskenda (Refresh) või Alt+F5 andmist (kursor peab asuma
liigendtabelis).
Näide 2. Koostada liigendtabel, mis näitaks töötajate keskmist ja maksimaalset palka kuude ja
ametite järgi. Andmed on samad (vt Tabel 3).
Joonis 43. Liigendtabeli transponeerimine
teine võimalus:
parempoolne hiireklõps
väärtuseväljal (funktsiooni)
nimel
üks võimalus:
kaksikhiireklõps
funktsiooni nimel
valida funktsioon
kaksikhiireklõps funktsiooni
nimel, valida sobiv
funktsioon
Alajaotiste
kuvamisviis
Paremaks andmete
ülevaateks teisaldada rea-
või veerusildid ja
vormindada arvulised
andmed (komakoht)
teine võimalus:
parempoolne hiireklõps
väärtuseväljal
(funktsiooni) nimel
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
38
Seega tuleb eelnevat näidet täiendada Palk-välja asetamisega väärtuste hulka. Andmetest parema
ülevaate saamiseks tuleb andmeid vormindada ja vajadusel ridu või veerge ümber vahetada e
transponeerida (vt Joonis 43).
Näide 3. Koostada liigendtabel samale töölehele, mis näitaks õppurite inglise keele eksamite
tulemust protsentuaalselt (suhtelise sagedusena) kursuse järgi.
Joonis 44. a) Liigendtabeli loomine olemasolevale lehele b) Väärtuste kuvamine
Liigendtabeli moodustamisel tuleks loodava tabeli asukohaks valida Olemasolevale töölehele
(Existing Worksheet) ja Asukoht (Location) tekstiboksi määrata algusaadress (Joonis 44. a). Väli
Inglise keel tuleb lisada nüüd kahte kohta väärtuste ja reasiltide või veerusiltide aladele (Joonis 45).
Osamäära saab leida samast dialoogaknast, kust funktsioonigi, st Väärtusevälja sätted (Value Field
Settings) Väärtuste kuvamiskuju (Show values as) vahekaardilt valida väärtuste kuvamiskujuks %
veerust (% of column), kui hinnete kogusumma on veerusummast (vt Joonis 44. b). Kui hindepallide
summa on rea lõpus, siis tuleks valida % reasummast (% of row).
Andmevälju, nt inglise keele hinnete väärtusi saab sorteerida ja filtreerida (vt Joonis 45).
Soovitud tulemus on esitatud tabelis (vt Tabel 5).
Joonis 45. Andmeväljade sorteerimine ja filtreerimine liigendtabelis
Tabel luuakse sellest
lahtriaadressist alates
Osamäär leitakse veeru
lõpust (tervikust)
Mida kuvada
Järjestada kahanevalt
Ripploendist sorteerimine ja
filtreerimine
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
39
Tabel 5. Inglise keele eksami protsentuaalsed tulemused
Loendus kogusummast Inglise keel Kursus
Inglise keel DS I IT I PS I ÄJ I Kogusumma
mitteilmunud 0,00% 50,00% 0,00% 0,00% 3,85%
5 0,00% 50,00% 20,00% 25,00% 23,08%
4 0,00% 0,00% 40,00% 41,67% 34,62%
3 100,00% 0,00% 30,00% 16,67% 26,92%
2 0,00% 0,00% 10,00% 8,33% 7,69%
1 0,00% 0,00% 0,00% 8,33% 3,85%
Kogusumma 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%
Kui on vajadust, et lähteandmete muutmisel ka liigendtabelis andmed automaatselt värskendatakse
faili avamisel, siis tuleb vastav valik PivotTable-liigendtabeli suvandites määrata (vt Joonis 46)
Joonis 46. Andmete automaatne värskendamine liigendtabelis
Parempoolne hiireklõps
liigendtabelil avab hüpikmenüü
ja hõljuvmenüü
Andmete
värskendamine faili
avamisel
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
40
11. ANDMEANALÜÜSI VAHENDID (DATA ANALYSIS)
MS Exceliga on kaasas ja saab lisada mitmeid lisandmooduleid, nt andmeanalüüsi pakett, lahendaja jt.
Lisandmoodulid tuleb eraldi valida File menüüst (Office nupust) Exceli suvandid (Excel options)
Lisandmoodulid (Add-ins) Excelis lisandmoodulid valikust (vt Tõrge! Ei leia viiteallikat.).
Andmeanalüüsi vahendid (Data Analysis) lisatakse ja on edaspidigi saadavad Andmed (Data)
vahekaardilt Analysis grupi nupust .
Joonis 47. Analüüsi tööriistapaketi (Data Analysis) valimine
11.1. HISTOGRAMM
Liigendtabeli peatükis näidati kuidas inglise keele hindeid loendatakse risttabeli abil. Sama saab teha
andmeanalüüsi tööriistapaketti kuuluva kirjeldava statistika vahendiga Histogram (vt Joonis 48).
Sagedustabeli koostamisel tuleb eelnevalt töölehele sisestada ülemised klassipiirid (intervallide
väärtused). Näiteks, kui soovitakse leida sagedusi, mis kuuluvad järgmistesse vahemikesse 1..5; 6..10
ja 11..15, siis vastavad intervallide ülemised väärtused on 6; 10 ja 15.
Joonis 48. Kirjeldava statistika vahend Histogram
Näide 1.1. Koostada sagedustabel, mis näitaks õppurite inglise keele eksamite hinnete jaotuvust
absoluutse ja kumulatiivse suhtelise sagedusena (vt Joonis 49).
Esmalt tuleb sisestada hinnete väärtused (üksikväärtused) 5, 4, 3, 2, 1 ja 100 (tähistab tekstilist
andmestikku mitteilmunud), vt lahtrid H5:H10 (Joonis 49). Edasi valida Andmed (Data) vahekaardilt
Data Analysis Histogram. Avanevas dialoogaknas (Joonis 48) täidetaks väljad:
Input Range – algandmete paiknemine (näites E4:E30);
Bin Range – klassipiirid ehk intervallide ülemised väärtused (H4:H10);
1.
2. 3.
4. 5.
5.
6.
5.
Algandmed klassipiirid
Tulemus samale
töölehele lahtrist I4
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
41
Labels – märgitakse juhul, kui algandmete ja klassipiiride veerul on päis (nimetus). Oluline
on, et andmete märkimine nii Input Range kui Bin Range väljadele on ühtemoodi, st kas
päisega või ilma;
Output options – vastuste esitamise täiendavad valikud ja asukoht.
o Output Range – samal töölehel, alguslahtriaadress (näites I4);
o New Worksheet Ply – uuel töölehel;
o New Workbook – uues tööraamatus;
o Pareto (sorted histogram) – sorteeritud sagedustabel (esitatakse kaks tabelit);
o Cumulative Percentage – kumulatiivne sagedus protsentides (antud näites on valitud;
o Chart Output – lisatakse histogramm (antud näites on valitud).
Pärast OK-nupule klõpsamist sagedustabel hinnete üksikväärtustega (tunnus Hinne), hinnete
jaotusega (Frequency) kumulatiivse suhtelise jaotusega (Cumulative Percentage) ja histogrammiga
samal töölehel (vt Joonis 49). NB!Kategooria ehk x-teljele esitatakse intervallide ülemised
väärtused.
Joonis 49. Inglise keele hinnetest koostatud sagedustabel ja graafik (Arv 100 = “ mitteilmunud“).
11.2. SAGEDUSTABEL FREQUENCY FUNKTSIOONIGA
Vahel on otstarbekas sagedustabeleid ja nendest sageduspolügoone ehk sagedushulknurki (vt
joondiagrammid) koostada statistika funktsiooniga frequency.
Näide 1.2. Koostada statistika (Statistical) funktsiooni Frequency abil sagedustabel, mis näitaks
õppurite inglise keele eksamite hinnete jaotuvust sagedusena (vt Joonis 50).
Suhteline sagedus on leitav
valemiga, lisades %-vormingu.
NB! Kopeerimiseks $-märk Algandmete
paiknemine
Intervallid Kõigepealt valida tulemuslahtrid
CTRL+SHIFT+ENTER
tulemus mitmes lahtris
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
42
Joonis 50. Funktsioon Frequency
Analoogselt eelmise näitega tuleb eelnevalt moodustada klassipiirid ehk intervallide ülemised
väärtused või üksikväärtused. Seejärel märkida lahtrid, kuhu tulemused kantakse ja alles siis
funktsioon Frequency. Avanevas dialoogaknas (Joonis 50) tuleb andmemassiiviks (Data array)
valida algandmete paiknemine (joonisel E4:E30, kuigi lahtris E4 on tekst) ja salvemassiiviks (Bins
array) intervallide ülemised piirid - hetkel üksikväärtused (joonisel H5:H10). Kuna tulemused
kantakse mitmesse lahtrisse (nn maatriksina), siis dialoogaken tuleb sulgeda klahvikombinatsiooniga
CTRL+SHIFT+ENTER. OK-nupp kuvaks tulemuse vaid ühte (esimesesse märgitud) lahtrisse.
11.3. KIRJELDAVAD STATISTIKUD DESCRIPTIVE STATISTICS
Arvuliste andmete põhikarakteristikuid saab korraga leida andmeanalüüsi tööriistapaketist (Data
Analysis) protseduuriga Descriptive Statistics (vt Joonis 51). Vaadeldaval joonisel on esitatud objekt-
tunnus tabel andmetega ühest uuringust, milles on vaadeldud muuhulgas, kui edukalt antaks vajalikku
teavet töötajatele 100 pallises skaalas. Eraldi vaadatakse vaid teavituse edukuse kirjeldavaid
parameetreid protseduuri Descriptive Statistics abil.
Joonis 51. Kirjeldavad statistikud (Descriptive Statistics)
Descriptive Statistics dialoogaknas (Joonis 51) määratakse:
Input Range – algandmete paiknemine;
Grouped By: o Column – andmed paiknevad veergudes (pakutakse vaikimisi);
o Rows – andmed paiknevad ridades (kasutatakse harvem);
Labels in first row – märgitakse juhul, kui algandmete esimeses reas on päis (tunnuse
nimetused);
Output options – vastuste esitamise asukoht:
o Output Range – samal töölehel, alguslahtriaadress;
o New Worksheet Ply – uuel töölehel;
o New Workbook – uues tööraamatus;
o Summary statistics – rohkem kirjeldavaid statistikuid (soovitav märkida);
o Confidence Level for Mean – keskväärtuse usalduspiiride arvutamiseks esindusviga.
Traditsiooniliselt 95%;
o Kth Largest – k-ndas tunnuse väärtus suurimast tunnuse väärtusest (k=1, saame
maksimumi)
o Kth Smallest – k-ndas tunnuse väärtus vähimast tunnuse väärtusest (k=1, saame
miinimumi; k=5 korral saame teada viienda elemendi väärtuse).
Tulemus esitatakse tabelina, kus kümnendkohti tuleb kasutajal paremaks ülevaate saamiseks
vähendada (ühtlustada). Karakteristikute parameetrite selgitused on lisatud allpool olevasse tabelisse.
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
43
Tabel 6. Kirjeldavad statistikud (statistilised näitajad) selgitustega
teavitus Tähendus Selgitus
Mean 55,9 Keskmine väärtus Teavitusele anti keskmiselt 55.9 palli, seega pisut üle skaala
keskpunktist (50 palli).
Standard Error 3,1 Standardviga Standardviga (esindusviga ) 𝑠𝑥 =
𝜎
√𝑛. See on keskmise
väärtuse kui juhusliku suuruse standardhälve ja seda kasutatakse usalduspiiride arvutamisel.
Median 55,5 Mediaan Pooled hinnangutest on üle 55.5 palli ja pooled alla selle.
Sümmeetrilise jaotuse korral on mediaan sama, mis keskmine väärtus.
Mode 20 Mood Mood näitab, mis on sagedaseim väärtus
asendikarakteristikuna
Standard Deviation 28,7 Standardhälve
Standardhälve iseloomustab tunnuse variatiivsuse ehk hajuvuse astet. Standardhälvet ja vaadeldavat tunnust
mõõdetakse samades ühikutes. Mida rohkem elementide
väärtused erinevad keskmisest väärtusest, seda suurem on standardhälve.
Sample Variance 827,2 Dispersioon Dispersioon on standardhälve ruudus (standardhälve ruutjuure
alune osa).
Kurtosis -1,3 Ekstsess Ekstsessikordaja on negatiivne, seega on tunnuse jaotuskõver väiksema järsakusastmega kui normaaljaotus.
Skewness -0,1 Asümmeetriakordaja Asümmeetriakordaja on põhimõtteliselt null, seega jaotus on
sümmeetriline.
Range 92 Haare e. variatsiooniulatus
(Maximum-Minimum)
Haare ehk variatsiooniulatus iseloomustab tunnuse väärtuste hajuvusastet. Antud näite korra hinnangud muutuvad väga
suures vahemikus.
Minimum 7 Miinimum Väikseim hinne on 7 palli.
Maximum 99 Maksimum Kõrgeim hinne on 99 palli.
Sum 5036 Summa Summaarselt anti 5036 palli.
Count 90 Vastanute arv (hetkel valimimaht) Teavituse edukust hindas kokku 90 vastajat.
Confidence Level(95,0%)
6,0 Piirviga, keskväärtuse usalduspiir 95% tõenäosusega
Keskmine väärtus on 55.9 palli. Tervikuna hinnangu keskväärtuse alumiseks 95% usalduspiiriks on 55.9 – 6 = 49.9
palli ja ülemiseks usalduspiiriks 55.9 + 6 = 65.9 palli.
11.4. LINEAARNE KORRELATSIOON
Nähtuste vahelisi (korrelatiivseid) seoseid uuritakse lineaarse korrelatsiooni kordaja arvutamise abil.
Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus -1≤ r ≤ 1. Kui r = 0, siis kahe tunnuse vahel
korrelatsioonseost ei esine. Kui korrelatsiooni kordaja on lähedane arvule 1 või -1, siis on kaks tunnust
omavahel rangelt sõltuvuses või pöördvõrdelises sõltuvuses. Korrelatsioon on leitav arvuliste tunnuste
korral.
Vaatame, kas üliõpilaste pikkuse ja jalanumbri vahel on seost (Joonis 52. a). Tunnuseid võib olla
rohkem ja neid kõiki saab omavahel võrrelda korrelatsiooni kordaja väärtuste kaudu. Selleks
koostatakse korrelatsioonimaatriks (Joonis 52).
Joonis 52. a) Mitme tunnuse vaheline korrelatsioon b) Korrelatsioonimaatriks
Korrelatsioonimaatriksi koostamiseks kasutatakse Correlation protseduuri. Avanevas dialoogaknas
(Joonis 52) tuleb määrata lähteandmete paiknemine Input Range väljal; andmete paiknemine
veergudes (Column) või ridades (Rows); kui kaasatakse veergude pealkirjad (soovitav), siis valida
Labels in First Row ja tulemuse esitamise koht (Output Range). Lähteandmeid tuleb märkida pideva
piirkonnana. Hiljem saab korrelatsioonimaatriksit korrastada, ebavajalikke andmeid eemaldades.
Pikkus Jalanumber
Pikkus 1
Jalanumber 0,885833 1
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
44
Vaadeldavas näites on üliõpilaste pikkuse ja jalanumbri vahel korrelatsioonikordajaks r=0,886, st seos
on tugev. Seose tugevuse vaatamisega kasutatakse kõrvuti korrelatsioonikordajaga r selle ruutu r2,
mida nimetatakse determinatsioonikordajaks. Antud näite korral r2=0,785, mistõttu 78,5% juhtudel
pikkuse ja jalanumbri vaheline seos kehtib.
Kui r2<0,5, siis loetakse, et kahe tunnuse vahel olulist seost pole, st kahe tunnuse vaheline sõltuvus
näitab vaid tendentsi.
Märkus. Kahe tunnuse vahelist lineaarset korrelatsiooni kordajat võib arvutada ka funktsiooni Correl
abil.
12. EXCELI SEADED (EXCEL OPTIONS)
Exceli suvanditest (Fai/Office-nuppExceli suvandid (Excel Options)) saab seada tabelarvutus-
programmi, st kuidas kujundatakse andmeid, mitu töölehte avatakse, kuhu salvestatakse, kuidas
salvestatakse, arvutatakse valemeid jne. Allpool oleval parempoolsel joonisel on kuvatud Üldist
(General), Excel 2007 Populaarsed (Popular)-vahekaardil üldised suvandid. Vasakpoolsel joonisel on
kuvatud valemite kopeerimine (täitmine) tabeli veerus, st kujundatud tabeli veerus sisestatud valemi
kinnitamisel ENTER-klahviga, kopeeritakse loodud valem selle veeru lõpuni.
Joonis 53. Exceli suvandid
Loodud tabelis (Ctrl+T) valemi
sisestamisel selle valemi
kopeerimine veeru lõpuni
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
45
13. ENAMKASUTATAVAD FUNKTSIOONID
13.1. RAHANDUS (FINANCIAL)
FV(määr;per_arv;makse;algkapital; tüüp) Lõppkapital, kapitali tulevikuväärtus
NPER(määr;makse;algkapital;lõppkapital;tüüp) Perioodide arv
PMT(määr;per_arv;algkapital;lõppkapital) Perioodilise makse suurus
PV(määr;per_arv;makse;lõppkapital;tüüp) Algkapital, kapitali nüüdisväärtus
RATE(per_arv;makse;algkapital;lõppkapital;tüüp;
hinnang)
Perioodi intress (aasta, kuu vms)
13.2. KUUPÄEV- JA KELLAAEG (DATE & TIME)
DATE(aa;kk;pp1) Teisendatakse kuupäev
DAY(kp2) Ajaväärtusest eraldatakse päev
DAYS360(algus;lõpp; meetod) Vahemik kahe kuupäeva vahel 360-päevalise aasta korral
HOUR(ka) Ajaväärtusest eraldatakse tunnid
MINUTE(ka) Ajaväärtusest eraldatakse minutid
MONTH(kp) Ajaväärtusest eraldatakse kuu
NOW() Jooksev kuupäev ja kellaaeg
SECOND(ka) Ajaväärtusest eraldatakse sekundid
TIME(tunnid;minutid;sekundid) Antud kellaaja seerianumber
TODAY() Jooksev kuupäev
WEEKDAY(kp) Kuupäevale vastav nädalapäeva number
YEAR(kp) Ajaväärtusest eraldatakse aasta
13.3. MATEMAATIKA JA TRIGONOMEETRIA (MATH & TRIG)
ABS(a3) Absoluutväärtus
ACOS(a) Arkuskoosinus radiaanides
ASIN(a) Arkussiinus radiaanides
ATAN(a) Arkustangens radiaanides
COS(a) Koosinus. Argument radiaanides
DEGREES(a) Radiaanide teisendamine kraadideks
EXP(a) ea, kus e=2,718282… on naturaallogaritmi alus
FACT(a) Faktoriaal (a!)
GCD(a1;a2;…) Suurim ühistegur
INT(a) Arvu ümardamine allapoole lähima täisarvuni
LCM(a1;a2;…) Vähim ühiskordne
LN(a) Naturaallogaritm (alus e=2,718282…)
LOG(a;alus) Logaritm määratud alusel; a>0 (vaikimisi a=10)
LOG10(a) Kümnendlogaritm
MDETERM(m4) Massiivi maatriksi determinant
MINVERSE(m) Massiivi (maatriksi) pöördmaatriks
MMULT(m1;m2) Kahe massiivi maatrikskorrutis
MOD(a;b) Jagatise jääk
PI() Pii (=3,141593…)
POWER(a;b) Astendamine: ab
1 aa - aasta; kk - kuu; pp - päev 2 kp -kuupäev 3 a - arvavaldis 4 m - massiiv
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
46
PRODUCT(a1;a2;…) Argumentide korrutis
RADIANS(a) Kraadide teisendamine radiaanideks
RAND() Juhuslik arvu genereerimine vahemikus 0 kuni 1
ROMAN(a;vorm) Araabia numbri teisendamine rooma numbriks
ROUND(a;n) Arvu ümardamine etteantud koma- või kümnendkohani
ROUNDDOWN(a;n) Arvu allapoole ümardamine etteantud koma- või
kümnendkohani (0-le lähemale)
ROUNDUP(a;n) Arvu ülespoole ümardamine etteantud koma- või
kümnendkohani (0-st kaugemale)
SQRT(a) Positiivne ruutjuur
SUM(a1;a2;…) Argumentide summa
SUMIF(piirkond;tingimus;sum-
meerimispiirkond)
Määratud piirkonnas asuvate etteantud tingimusele vastavate
väärtuste summa
SUMIFS(liidetav_vahemik;
kriteeriumide_vahemik;kriteeriu
mid;...)
Määratud piirkonnas asuvate etteantud tingimustele või
kriteeriumitele vastavate väärtuste summa
SUMPRODUCT(m1;m2;…) Massiivi komponentide korrutise summa
SUMSQ(a1;a2;…) Argumentide ruutude summa
TAN(a) Tangens. Argument radiaanides
TRUNC(a) Arvu täisosa
13.4. STATISTIKA (STATISTICAL)
AVERAGE(a1; a2 ;…) Argumentide aritmeetiline keskmine
AVERAGEA(a1; a2 ;…) Argumentide aritmeetiline keskmine koos teksti ja loogiliste
väärtustega
AVERAGEIF(a1; a2 ;…) Etteantud tingimuse või kriteeriumiga määratud argumentide
aritmeetiline keskmine
AVERAGEIFS(a1; a2 ;…) Etteantud tingimuse või kriteeriumitega määratud argumentide
aritmeetiline keskmine
CORREL(m1; m2) Korrelatsiooni koefitsient kahe andmeseeria vahel
COUNT(a1; a2;…) Loendatakse kokku arvulised argumendid
COUNTA(a1; a2;…) Loendatakse, mitu väärtust on argumentide loetelus
(mittetühjad lahtrid)
COUNTBLANK(a1; a2;…) Loendatakse kokku tühjade lahtrite arvu
COUNTIF(piirkond; tingimus) Loendatakse mittetühjade lahtrite arvu, mis vastavad antud
tingimusele
COUNTIFS(piirkond;
kriteeriumid,...)
Loendatakse mittetühjade lahtrite arvu, mis vastavad antud
tingimusele või kriteeriumitele
GEOMEAN(a1;a2;…) Argumentide geomeetriline keskmine
HARMEAN(a1;a2;…) Argumentide harmooniline keskmine
KURT(a1;a2;…) Ekstsess
PERCENTILE(m;k) Protsentuaalselt k-ndas väärtus andmemassiivis
MAX(n1;n2;…) Argumentide loetelust suurim väärtus
MAXA(a1;a2;…) Argumentide loetelust, kaasa arvatud tekst ja loogilised
väärtused, suurim väärtus
MEDIAN(a1;a2;…) Antud arvude mediaan
MIN(a1;a2;…) Argumentide loetelust vähim väärtus
MINA(a1;a2;…) Argumentide loetelust, kaasa arvatud tekst ja loogilised
väärtused, vähim väärtus
MODE(a1;a2;…) Andmeseeria kõige sagedamini esinev väärtus
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
47
QUARTILE(m;kvartiil) Andmekogumi kvartiil
RANK(a;m;jrk) Järjekorranumber arvude loendis
STDEV(a1;a2;…) Valimi standardhälve
STDEVP(a1;a2;…) Üldkogumi standardhälve
SKEW(a1;a2;…) Asümeetriakordaja
VAR(a1;a2;…) Valimi dispersioon
VARP(a1;a2;…) Üldkogumi dispersioon
13.5. JÄRELVAATAMINE JA VIIDE (LOOKUP & REFERENCE)
INDEX(piirkond;[reaindeks;][veeruindeks]) Väljastatakse antud piirkonnast rea- ja veeruindeksiga
määratud lahtri väärtus
COLUMN([lahtriplokk]) Väljastatakse viites oleva veeru number
COLUMNS([lahtriplokk]) Väljastatakse viites olevate veergude arv
HLOOKUP(otsitav;piirkond;rea-number
[;otsimisviis])
Leitakse etteantud kriteeriumi järgi tabeli vastavast
veerust määratud element
LOOKUP(otsitav;vektor1; vektor2) Leitakse otsitav väärtus vektor1-s ja väljastatakse
vastava väärtuse vektor2-s
MATCH(otsitav;piirkond[; otsimisviis]) Väljastatakse otsitava väärtuse järjekorranumber antud
piirkonnast
ROW([lahtriplokk]) Väljastatakse viite rea number
ROWS([lahtriplokk]) Väljastatakse viites olevate ridade arv
TRANSPOSE(massiiv) Transponeerib etteantud massiivi
VLOOKUP(otsitav;piirkond;veeru-number
[;otsimisviis])
Leitakse etteantud kriteeriumi järgi tabeli vastavast
reast määratud element
13.6. TEKST (TEXT)
CHAR(kood) Väljastatakse koodinumbrile vastav sümbol
CLEAN(t5) Eemaldatakse tekstist kõik mitte trükitavad sümbolid
CODE(t) Väljastatakse tekstistringi esimese sümboli koodinumber
CONCATENATE(t1;t2;…) Mitme teksti ühendamine
DOLLAR(a;komakoht) Teisendatakse arv tekstiks, kasutades raha vormindust
EXACT(t1;t2) Kontrollib kahe teksti identsust
LEFT(t;sümbolite_arv) Väljastatakse tekstiväärtusest etteantud arv vasakpoolsemaid
sümboleid
LEN(t) Väljastatakse sümbolite arv tekstis
LOWER(t) Tekst teisendatakse väiketähtedeks
PROPER(t) Teisendatakse tekstistringi iga sõna esimene täht suureks
RIGHT(t;sümbolite_arv) Väljastatakse tekstiväärtusest etteantud arv parempoolsemaid
sümboleid
T(t) Teisendab etteantud väärtuse tekstiks
TEXT(väärtus;vorm) Omistab etteantud arvule numbriformaadi ja teisendab tekstiks
TRIM(t) Eemaldatakse kõik tühikud tekstist
UPPER(t) Teisendatakse tekst suurtähtedeks
VALUE(t) Teisendatakse tekstargument numbriks
5 t - tekstavaldis
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
48
13.7. LOOGIKA (LOGICAL)
= (võrdub), < (väiksem), > (suurem), <= (väiksem või võrdub), >= (suurem või võrdub), <> (ei
võrdu).
IF(tingimus; avaldis1; avaldis2) Tingimuslause
NOT(l) Tõeväärtus muudetakse vastupidiseks
OR(l1;l2;…) Väljastatakse TRUE, kui vähemalt üks argument on tõene
TRUE() Väljastatakse tõeväärtus TRUE (tõene)
13.8. TEAVE (INFORMATION)
ISBLANK(v6) Kontrollitakse kas lahter on tühi - kui on, siis on tulemuseks TRUE, muidu
FALSE
ISERROR(v) Kui lahtris on veateade, siis TRUE, muidu FALSE
ISEVEN(v) Kui lahtris on paaritu arv, siis TRUE, muidu FALSE
ISLOGICAL(v) Kui lahtris on loogiline väärtus, siis TRUE, muidu FALSE
ISNONTEXT(v) Kui lahtris ei ole teksti, siis TRUE, muidu FALSE
ISODD(v) Kui lahtris on paaris arv, siis TRUE, muidu FALSE
ISNUMBER(v) Kui lahtris on arv, siis TRUE, muidu FALSE
ISTECT(v) Kui lahtris on arv, siis TRUE, muidu FALSE
TYPE(v) Väljastatakse väärtuse andmetüüpi näitav arv
6 v - väärtus
Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt
49
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Amitan, I., Vilipõld, J. (2001). MS Excel rakenduste põhielemendid. TTÜ Kirjastus.
2. Microsoft Corporation. (7.09.2011). Microsoft Office Online [http://office.microsoft.com].
3. Reinumägi, R. (2011). Excel2007-2010 tavakasutajale. TÜ kirjastus.
4. Roomets, S. (2003). Statistika algkursus. Rebelis. AS Rebellis.