Finantsaruandluse siseelu.

Audiitori kogemuslik vaadeAudiitori kogemuslik vaade

Veiko Hintsov

Deloitte Audit Eesti AS

• Raamatupidamistava valik:• Eesti hea tava või

• IFRS

• Bilansiskeemi valik:• Standardne Tegevusalale spetsiifiline

Millist finantsaruannete esitluslaadi

valida?

• Standardne Tegevusalale spetsiifiline

• Lisakirjetega täiendatud standardne bilansiskeem

• Kasumiaruande skeemi valik:• Skeem 1 – kulude olemuse järgi

• Skeem 2 – kulude funktsiooni järgi

• Tegevusalale spetsiifiline

• Lisakirjetega täiendatud

Raamatupidamise aastaaruande

põhiaruanded

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb

Järgmistest põhiaruannetest:

– bilanss;– bilanss;

– kasumiaruanne

– rahavoogude aruanne;

– omakapitali muutuste aruanne; ja

– lisad

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Raamatupidamise aastaaruande lisades onraamatupidamiskohustuslane kohustatudavalikustama:

� millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;

� aastaaruande koostamisel kasutatudarvestuspõhimõtted;arvestuspõhimõtted;

� selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nendemuutumise kohta aruandeperioodil;

� muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaateandmiseks raamatupidamiskohustuslasefinantsseisundist, majandustulemusest jarahavoogudest.

Millist hindamismeetodit valida?

Esmane arvelevõtt Edasine kajastamine

Raha • Õiglane väärtus • Õiglane väärtus

Nõuded • Õiglane väärtus• Korrigeeritud soetusmaksumus või

• Õiglane väärtus (turg)

Varud • Soetusmaksumus• Soetusmaksumus või

• Neto müügihind

Finants-investeeringud

• Õiglane väärtus

• Kapitaliosaluse meetod (tütar / sidus) või

• Korrigeeritud soetusmaksumus või

• Soetusmaksumus (turgu ei ole) või

• Õiglane väärtus (turg)

Kinnisvara-investeeringud

• Soetusmaksumus• Soetusmaksumus miinus kulum ja allahindlused

• Õiglane väärtus

Põhivara • Soetusmaksumus • Soetusmaksumus miinus kulum ja allahindlused

Kohustused • Õiglane väärtus • Korrigeeritud soetusmaksumus

Eraldised • Õiglane väärtus • Õiglane väärtus

Millal rakendada õiglase väärtuse

meetodit?

• Kui vara/kohustus on avalikult kaubeldav

• Kui kinnisvarainvesteeringul on:

• kinnisvaraekspertide poolt määratletav turuhind või

• turul toimuvad aktiivsed tehingud sarnaste • turul toimuvad aktiivsed tehingud sarnaste objektidega või

• kui ettevõte suudab adekvaatselt hinnata tulevasi rahavoogusid sellelt varalt

• Kui vara/kohustuse tulevased netorahavood on piisava usaldusväärsusega määratletavad

Millal võib vara väärtus olla langenud?

• Kui sarnaste varade turuhinnad on üldiselt langenud

• Kui varast tulenevad eeldatavad rahavood on väiksemad kui selle vara bilansiline maksumus, näiteks kui:

• on tõenäoline, et nõue ei laeku või• on tõenäoline, et nõue ei laeku või

• tehtud ettemakse eest kaupa või teenust ei saa või

• varude müük on eeldatavalt kahjumlik või

• kui põhivara ettevõtte tegevuses ei kasutata ja puuduvad müügikavatsused või –võimalused

• Kui ettevõtte tegevus on kahjumlik või neto rahavood negatiivsed

Kohustus ja omakapital

• Kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mille tasumisel väheneb ettevõtte vara;

• Omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase • Omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Siin kajastatakse tehingud omanikega. Omanikega tehinguid (va äritehingud) ei kajastata kasumiaruandes.

• Allutatud laen (kapitalilaen) – kas kohustus või omakapital?

Lühi- või pikaajaline kohustus?

• Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:

– kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele);

– kohustusi, mida hoitakse eelkõige – kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil

– kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näit. lühiajalised laenud).

• Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajalistekohustustena.

Bilansivälised varad

Bilansiväliselt peetakse tavaliselt arvestust

järgmiste varade kohta (nimekiri pole lõplik):

• tasuta saadud varad;

• vastutavale hoiule antud varad (varad siiski on oma bilansis, sisuliselt topeltarvestus); bilansis, sisuliselt topeltarvestus);

• väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alla raamatupidamise sise-eeskirjades näidatud määra jamille kasutamisiga on üle 1 aasta

• arvelduskrediidi limiit

• sõltuvalt olukorrast ka edasilükkunud tulumaksu vara (pole Eestis aktuaalne).

Bilansivälised kohustused

Bilansivälised kohustused on tingimused võisituatsioonid, millega võib (tulevikus) ettevõttelekaasneda kulusid teatud tingimuste täitumisel.

Näiteks (pole lõplik loetelu):

• pooleliolevad kohtuhagid

• antud garantiid

• antud käendused (näiteks töötajatele)

• erikokkuleppelised tasud juhatuse liikmetega lepingu lõpetamisel

• pensionikohustus (peaks olema bilansis, kuid tihti välja jäetud)

Omakapital

….. sisaldab:

• Vähemusosalus (ainult konsolideeritud

aruannetes)

• Aktsiakapital või osakapital

• Registreerimata aktsia- või osakapital• Registreerimata aktsia- või osakapital

• Ülekurss (aažio)

• Oma osad või aktsiad (miinus)

• Kohustuslik reservkapital

• Muud reservid

• Jaotamata kasum (kogunenud kahjum)

Juhatuse hinnangud (1/2)

Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad

finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on (IAS 8.32):

– nõuete ja varude allahindluse summa hindamine;– nõuete ja varude allahindluse summa hindamine;

– materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine;

– õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine;

– eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks.

Juhatuse hinnangud (2/2)

� Realistlikel hinnangutel on väga oluline osausaldusväärsete aruannete koostamisel. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel on ettevõttejuhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talleteadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnanguteadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangutulemusena aruandes kajastatavaid andmeid.

� Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikesthinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatudtegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt.

Uute asjaolude selgumisel tuleb varem tehtud hinnanguidvajadusel muuta.

Info, mida aastaaruandest ei leia

• Ettevõtte tulevikuplaanid (natuke infot on tegevusaruandes)

• Ettevõtte kliendibaas ja selle tugevus/nõrkus

• Töötajate potentsiaal ja värbamisplaanid

• Töös olevad ideed• Töös olevad ideed

• Turundusplaan

• Võidetud/kaotatud pakkumised konkurssidel

• Varade turuhind

• Riskide maandamise põhimõtted

• Aastaaruanne pole piisavalt ajaga kaasas (hinnangud)

Ülevaatuse kohustus• Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.• Kohustuslik kõigile raamatupidamiskohuslastele, kui:

Kui usaldusväärne on aruanne?

Näitaja 2 näitajat üle 1 näitaja üle

Müügitulu MEUR (MEEK) 1 (15,6) 3 (47)

Varad MEUR (MEEK) 0,5 (7,8) 1,5 (23,4)

Töötajate arv 15 45Töötajate arv 15 45

Näitaja 2 näitajat üle 1 näitaja üle

Müügitulu MEUR (MEEK) 2 (31,3) 6 (94)

Varad MEUR (MEEK) 1 (15,6) 3 (47)

Töötajate arv 30 90

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Kohustuslik kõigile raamatupidamiskohuslastele, kui:

Aitäh kaasa mõtlemast!

Veiko Hintsov, vandeaudiitor ja partner

AS Deloitte Audit EestiRoosikrantsi 2, TallinnTelefon kontoris 6406 500

vhintsov@deloitteCE.com

www.deloitte.ee

Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK määratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte ToucheTohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee.

Member of Deloitte Touche Tohmatsu Limited

© 2011 Deloitte Eesti