Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Harku Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 18
Lisa
HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2011-2016
Arengukava valmimist toetati Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-2013 projekti CEBARE4YOU raames
Harku vald 2011
2
Sisukord
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2
MÕISTED ............................................................................................................................................................ 3
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 4
1. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE............................................................................................................... 5
1.1 HARKU VALLA ASUKOHA JA RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS ......................................................................... 5 1.2 HARKU VALLA NOORSOOTÖÖ HETKEOLUKORD JA ARENGUVÕIMALUSED ................................................. 9 1.2.1. NOORSOOTÖÖ HARKU VALLAS ................................................................................................................................ 9 1.2.2 ERINOORSOOTÖÖ HARKU VALLAS ........................................................................................................................ 11 1.2.3 EELARVE JA NOORSOOTÖÖD TOETAVAD INVESTEERINGUD .............................................................................. 11 1.2.4 NOORSOOTÖÖ SWOT ANALÜÜS ........................................................................................................................... 15
2. NOORSOOTÖÖ VISIOON, MISSIOON JA PÕHIPRINTSIIBID ......................................................... 18
2.1 VISIOON ....................................................................................................................................................... 18 2.2 MISSIOON ..................................................................................................................................................... 18 2.3 NOORSOOTÖÖ PÕHIPRINTSIIBID ............................................................................................................... 18
3. NOORSOOTÖÖ STRATEEGILISED EESMÄRGID............................................................................... 19
4. NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA ............................................................................... 22
5. ARENGUKAVA RAKENDAMINE ............................................................................................................ 26
6. RISKIANALÜÜS .......................................................................................................................................... 27
KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................................ 29
LISAD ................................................................................................................................................................. 30
LISA 1: ARENGUKAVA KOOSTAMISEL OSALENUTE NIMEKIRI .......................................................................... 30 LISA 2: NOORSOOTÖÖD REGULEERIVAD DOKUMENDID .................................................................................. 31 LISA 3: TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS ............................................................................................ 35
3
Mõisted
Arengukava – arendustegevuse aluseks olev dokument.
Strateegiadokumendid – erinevate tasandite (riiklik, regionaalne, omavalitsuse) arengusuundi
määratlevad strateegiad ja arengukavad, mis on aluseks vastava tasandi arendustegevustele.
Põhiprintsiibid – tõekspidamised, millele põhineb Harku valla noorsootöö arengukava realiseerimine ning mida selle protsessi osalistel on õigustatud eeldada kõigilt teistelt protsessi partneritelt.
Visioon – soovitud seisundi kirjeldus, milline peaks tulevikus olema noorsootöö Harku vallas.
Missioon – noorsootöö eksisteerimise mõte ja tema põhiline olemuslik eesmärk.
Strateegilised eesmärgid – eesmärgid, mis on püstitatud valdkonnasiseselt ning mille saavutamist
saab mõõta.
Tegevuskava – kava, kus määratletakse olulised tegevused, mis ei pruugi olla ajaliselt ja
summaliselt täpsete piiridega, ning mis ei ole projektilise iseloomuga.
PESTLE analüüs – analüüsimeetod väliste muutujate iseloomustamiseks läbi kuue erineva aspekti:
political, economical, social, technological, legislative, environmental (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, seadusandlikud ja keskkonna-alased).
SWOT analüüs – analüüsimeetod, mis on mõeldud mingi valdkonna (nt noorsootöö) tugevuste
(strenghts – S), nõrkuste (weaknesses – W), võimaluste (opportunities – O) ja ohtude (threats – T) kaardistamiseks.
Noor – Eesti Noorsootöö seaduse mõistes 7-26aastane füüsiline isik.
Noortepoliitika – laiem valdkond - ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades
noortele suunatud tegevuste põhimõtetele.
Noorsootöö – kitsam valdkond - noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on
noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.
Noorsootöö valdkond - noorsootöö teenuste grupp, mis põhineb institutsionaalsel, sisulisel ja/või
vormilisel sarnasusel.
Noorsootööasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine.
Erivajadus – termin, millega iseloomustatakse indiviide, kellel on meditsiinilised, mentaalsed või psühholoogilised kõrvalekalded. Seega on erivajadusega noor inimene, kes vajab täiendavat
tähelepanu vastava ala spetsialistide poolt.
Erinoorsootöö - riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine
noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.
4
Sissejuhatus Harku valla noorsootöö arengukava on valla arengukava toetav dokument, milles on kirjeldatud valla
noorsootöö tegevussuunad ja - plaanid aastateks 2011-2016. Arengukava eesmärgiks on määratleda noorsootöö arenguperspektiiv, luua alus noorsootöö järjepidevusele, plaanipärasele arengule koos
vajalike ressursside kavandamisega ja täpsustada arengudokumentides seatud eesmärke valdkonna
tasandil. Arengukava kehtestab noorsootöö valdkonna arendamise strateegilised eesmärgid, lähtudes valla sotsiaalsest hetkeolukorrast, arengusuundade prognoosist, vallaelanike huvidest ning
kehtestatud arengudokumentidest, sealhulgas eelarvestrateegiast ja vallaeelarve võimalustest.
Harku valla noorsootöö arengukava koostamine algatati Harku Vallavolikogu 25. novembri 2010. a otsusega nr 103.
Arengukava koostamise protsessi käigus perioodil jaanuar kuni juuni 2011 viidi läbi 3 seminari, mille eesmärgid olid alljärgnevad:
1. kaardistada hetkeolukord, viies selleks läbi SWOT analüüs ja leppida kokku visioonis, missioonis ning noorsootöö põhiprintsiipides;
2. määratleda strateegilised eesmärgid ja mõõdikud ning viia läbi ajurünnak tegevusplaani jaoks
ideede genereerimiseks; 3. koostada arengukavale riskianalüüs.
Iga järgneva seminari algul korrigeeriti eelmise seminari jooksul kokku lepitut.
Arengukava koostamisel on arvestatud Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistikuga 2010-2018, Eesti noorsootöö strateegiaga 2006-2013, Noorsootöö seaduse ja teiste noorsootöö valdkonda puudutavate õigusaktidega ning Harku valla arengukavaga.
Arengukava dokument koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Harku valla ja noorsootöö hetkeolukorrast. Teises peatükis on välja toodud noorsootöö visioon, missioon ja
põhiprintsiibid. Kolmas osa keskendub strateegilistele eesmärkidele ning neljas peatükk on
tegevuskava. Viiendas peatükis on ära toodud arengukava rakendamise printsiibid ning kuues peatükk on riskianalüüs. Lisaks on välja toodud mõistete seletused ning kasutatud materjalide loetelu.
Arengukava koostamise protsessi ning materjalide kogumist juhtis OÜ Cumulus Consulting konsultant
Jaan Urb. Protsessis osalenud juhtrühma nimekiri on ära toodud dokumendi lisas 1.
Noorsootöö arengukava koostamist kaasrahastas Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-
2013 noorsootöö arendamise projekt “CEBARE4YOU”.
5
1. Hetkeolukorra ülevaade
1.1 Harku valla asukoha ja rahvastiku iseloomustus
Harku vald asub Harjumaa põhjaosas, piirnedes idast Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga, edelast Keila linna ja Keila vallaga, valla lääne ja põhjapiiriks on Soome laht (joonis 1). Valla keskuseks on
enam kui 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast 13 kilomeetri kaugusel. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik. Harku valla pindala on 159,7
km².
Joonis 1. Harku valla paiknemine
Allikas: www.harku.ee Harku vallas on kaks alevikku: Tabasalu (3332 elanikku1) ja Harku (658 elanikku). Valla külad on
alljärgnevad: Harkujärve (603), Tiskre (742), Rannamõisa (684), Laabi (88), Sõrve (202), Liikva
(312), Vaila (78), Vääna (266), Vahi (84), Tutermaa (270), Kumna (292), Kütke (91), Humala (33), Adra (89), Türisalu (517), Naage (124), Vääna-Jõesuu (746), Viti (350), Suurupi (811), Muraste
(1486), Ilmandu (437).
Harku vald moodustab ligikaudu 3,7 % Harjumaa valdade pindalast. Harku valla asustus on
koondunud liiklussõlmede äärde, mis asuvad Tallinna ja Keila linnade ning ranna- ja suvituspiirkondade lähedal. Tihedamalt asustatud alad on Tabasalu-Rannamõisa, Harku, Harkujärve-
Tiskre ja Muraste-Suurupi piirkond (teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015”). Suvituspiirkondadeks on kujunenud Vääna, Vääna-Jõesuu ja Türisalu piirkonnad. Väiksema
asustusega on Sõrve, Vaila, Adra, Naage ja Humala külade piirkonnad.
1 Kõik elanike arvud on seisuga 1.01.2011
6
Harku valla kantideks on: 1. Tabasalu-Rannamõisa kant (4655);2
2. Muraste-Suurupi kant (2297); 3. Harkujärve-Tiskre kant (1345);
4. Vääna-Jõesuu kant (1220);
5. Vääna kant (740); 6. Harku kant (658);
7. Kumna-Tutermaa kant (653); 8. Türisalu kant (606).
Joonis 2. Harku valla kaart ja kandid
Allikas: Harku Vallavalitsus Rahvastikuregistri andmetel on vallaelanike arv 2011. aasta 1. jaanuaril 12 359 inimest.
Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse prognoosi kohaselt jätkab Harku valla elanike arv tõusmist, kusjuures iga-aastaselt suureneb elanike arv ligikaudu 500 inimese võrra. Aastaks 2022 on elanike
arvuks prognoositud 18 101 inimest (joonis 3). Korrelatsioonis kogu elanike arvuga suureneb ka noorte hulk.
2 Sulgudes on ära toodud elanike arv
7
Joonis 3. Elanike arvu prognoos aastani 2022
Allikas: Harku Vallavalitsus
Joonis 4. Harku valla noorte arv Harku valla asulates (seisuga 1.03.2011)
Allikas: Harku Vallavalitsus
1. jaanuaril 2011 elas Harku vallas 2 949 noort. Noorte osakaal vallaelanike koguarvust (12 359) on 23,7%.
Prognoosimaks Harku valla noorte arvu aastani 2022, võeti aluseks kogu rahvastikuprognoos ning
võrreldi seda noorte osakaaluga vallas (eelduseks oli, et osakaal jääb muutumatuks; joonis 5).
8
Joonis 5. Harku valla noorte arvu prognoos aastani 2022
Allikas: Harku Vallavalitsus
Prognoosi kohaselt suureneb noorte arv vallas iga-aastaselt keskmiselt 125 noore võrra ning aastaks 2022 on vallas 4290 noort. Võib eeldada, et see arv on tegelikkuses suurem, kuna linnalähedase
vallana on Harku noortele peredele atraktiivne, mis võib tähendada noorte osakaalu suurenemist
elanikkonna hulgas.
9
1.2 Harku valla noorsootöö hetkeolukord ja arenguvõimalused
Noorsootöö hetkeolukorra kaardistamiseks tehti kokkuvõte Harku valla arengukavast, eelarvest,
informatsioonist asutuste, seltside ja teiste organisatsioonide osas tuginedes Harku valla veebilehe andmetele ja viidi läbi SWOT analüüs projekti juhtgrupiga.
1.2.1. Noorsootöö Harku vallas Noorsootöökeskus
Harku Vallavolikogu 25.10.2001 korraldusega nr 15 asutati munitsipaalasutus Tabasalu Noortekeskus ning kinnitati Tabasalu Noortekeskuse põhimäärus. 2006. aastal nimetati Tabasalu Noortekeskus
ümber Harku Valla Noorsootöö Keskuseks ning ühtlasi kinnitati Harku valla Noorsootöö Keskuse põhimäärus. Noorsootöökeskuse tegevusvaldkond on noorsootöö korraldamine ja arendamine Harku
vallas.
Ühise nimetaja alla, Harku valla Noorsootöökeskus, on koondunud 2 noortekeskust: Tabasalu ja
Harku. Noortekeskustes on kokku kolm noorsootöötajat ning juhataja ja lisaks lepingulised ringijuhid.
Olemasolev noortekeskus Tabasalus on 124,5 m2 ja igapäevaselt osaleb noortekeskuse töös ligikaudu 40 noort. Noortekeskus asub siiani selleks kohandatud endise Ranna sovhoosi ruumides, mida
jagatakse Hiina meditsiini kabineti, õmblusateljee ja toitlustusfirmaga. Ruumide vähesus ei võimalda
igapäevaselt suuremat arvu noori kaasata.
Harku Noortekeskus tegutseb alates 2002. aastast ühes majas raamatukogu, lasteaia ja perearstiga. Ruumid olid algselt mõeldud bürooruumideks. Harku Noortekeskust külastab keskmiselt 10-15 noort
päevas.
Noortekeskustes toimuvad mitmed huviringid, tegeletakse narkomaania ja AIDSi levikut pidurdava
ennetustööga, viiakse läbi laagreid ja projekte erinevatele vanusegruppidele. Korraldatakse ülevallalisi suurüritusi, kuhu on kaasatud Harku valla koolid ja noortega tegelevad valla organisatsioonid.
Valla haridusasutused
Harku valla suurim haridusasutus on Tabasalu Ühisgümnaasium, kus õpib kokku pisut üle 800 õpilase. Õpilaste arv on viimaste aastate jooksul kasvanud. Tabasalu Ühisgümnaasiumis on tegev
õpilasesindus ning tegutsevad mitmed huviringid. Koolil on sõpruskoolid välismaal ning osaletakse mitmesugustes projektides. Ühisgümnaasiumis pakuvad õpilastele erinevaid tugiteenuseid
koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog ja logopeed. Koolis toimib parandusõpe ja pikapäevarühm.
Tabasalus tegutseb ka muusikakool, kus on võimalik õppida mitmesuguseid instrumente, lisaks
tegutsevad koolis koor ja erinevad ansamblid. Muusikakoolis õpib ligikaudu 160 noort.
Lastele pakuvad võimalusi huvitegevuseks ka Vääna Mõisakool ning Harkujärve Põhikool, kus õpib
kokku ligikaudu 200 õpilast.
Harku vallas on veel 7 lastehoiuga tegelevat asutust, mis otseselt noorsootööga ei tegele. Lisaks asuvad vallas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool ning Sisekaitseakadeemia Politsei- ja
Piirivalvekolledž, mis on riigi õppeasutused.
Tabasalu Spordikompleks
Spordikompleksis on loodud mitmekülgsed võimalused erinevatele huvigruppidele meelepärase
sportliku tegevuse harrastamiseks. Kompleksis on olemas erinevad saunad, jõusaal, bassein ning pallisaalid. Spordikompleksi ruume kasutab ka Ühisgümnaasium oma treeningute läbiviimiseks.
10
Kumna Kultuuriait
Kumna Kultuuriait on valla asutus, mis täidab külakeskuse rolli, toimides samaaegselt avatud
noortekeskusena. Kultuuriait on avatud lõunast õhtuni ja igapäevaselt käib seal ligikaudu 10 noort.
Kultuuriseltsid
Tabasalu Kultuuriselts korraldab mitmeid Harku vallas toimuvaid kultuuriüritusi. Suurimateks neist on
iga-aastased Harku valla laululapse konkursid ja suvine muusikafestival Tabasalu JazzFest. Seltsi kuuluvad ka Tabasalu kammerkoor, puhkpilliorkester, memmede rahvatantsurühm, naiste
rahvatantsurühm Harku Harakad ja segarahvatantsurühm.
MTÜ Harku Valla Ajaloo Sõprade Seltsi eesmärgiks on erinevate valdkondade ja põlvkondade
esindajate kaasamine koduloo uuringutesse. Ajaloolise Harku valla ajaloopärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine. Noortele on suunatud ajalookonkurss, lisaks korraldatakse arhiivitunde.
Spordiseltsid
Tabasalu Palliklubi korraldab korvpalli- ja jalgpallitreeninguid, samuti valla meistrivõistlusi
võrkpallis, jalgpallis, korvpallis, saalijalgpallis ning Tabasalu tänavakorvpalliturniiri. Tabasalu Triatloniklubi korraldab treeninguid, treeninglaagreid ja võistlusi (Tabasalu laste ja
noorte basseinitriatlon (Eesti lahtised võistlused), Harku valla sportlik perepäev Tabasalu Jooks,
rahvusvaheline Tabasalu duatlon). Osaletakse triatloni-, duatloni- ja talitriatloni võistlustel kogu vabariigis.
Türisalu Spordiklubi korraldab Türisalu piirkonna elanike sporditegevust, laste pallimängu,
täiskasvanute ja võrkpalli treeninguid. Traditsioonilised üritused on Türisalu õuevõrkpall, Türisalu metsajooks ning kaks korda aastas toimuv rahvaspordipäev Türisalu Kuulijänn.
Tabasalu Ujumisklubi korraldab ujumistreeninguid eri vanuserühmadele Tabasalu
Spordikompleksis, samuti valla meistrivõistlusi ujumises ning suvist laste ujumislaagrit.
Tabasalu Motoklubi edendab mootorrattasporti vallas.
Tabasalu Kardiklubi viib läbi kardispordi treeninguid.
Kukrumäe Ratsatalu viib läbi ratsutamistunde eri vanusegruppidele, ratsutamisteraapiat ja pakub
talliteenuseid. Vääna Ratsutajate tegevuseks on ratsutamistundide andmine lastele ja täiskasvanuile ning
klientide hobuste hoidmine.
Harku Valla Spordiklubi HAVASi eesmärgiks on edendada tennist ja kergejõustikku Harku vallas.
Noorte Golfi Toetajate Ühing korraldab golfitreeninguid kuni 21aastastele noortele.
MTÜ Noortesport tegeleb tänavakorvpalli edendamisega.
Tabasalu Võrkpalliklubi korraldab võrkpalli treeninguid ja spordivõistlusi.
Otemarina Jahtklubi organiseerib purjespordi treeninguid noortele.
Terves Kehas Terve Vaim viib läbi saalihoki treeningud (enamjaolt täiskasvanutele).
Kergejõustikuklubi TIPP viib läbi kergejõustiku treeninguid.
Noorsooühingud
MTÜ Harku Valla Lastekaitse Ühingu eesmärgiks on laste huvide ja õiguste kaitsmine, laste ja perede
mitmekülgse arengu toetamine ning tervislike eluviiside kujundamine. Ühing korraldab
Lastekaitsepäeva, Südamepäeva, Jõuluretke, omaloomingu-konkursse ja mitmesuguseid ennetusprojekte koostöös vallavalitsuse ja teiste valla asutustega. Vald toetab seltsi tegevust ka
rahaliselt.
MTÜ Tondisalu Lipkond eesmärgiks on skautluse propageerimine ja noortele vaba aja veetmise
võimaluste pakkumine.
Lipkond Okaskannel (Eesti Skautide Ühing) korraldab skaudiüritusi Vääna Külakojas.
11
MTÜ Tabasalu Patriootide Ühendus toetab piirkonna haridus- ja kultuurielu ning edendab
vilistlastegevust, korraldab traditsioonilisi suurüritusi Tabasalu Talvepäev ja kevadine Rattaretk ning premeerib rahaliselt parimaid Tabasalu Ühisgümnaasiumi lõpetajaid.
Külaseltsid
Külaseltsid on noorsootöö seisukohalt olulised mitmesuguste pereürituste korraldajatena. Harku vallas tegutsevad külaseltsid on alljärgnevad:
Vääna Külakoda
Vääna-Jõesuu Külaselts
Alasniidu Selts
Suurupi Selts
Muraste Külaselts
Kumna Küla Selts
Türisalu Külaselts
1.2.2 Erinoorsootöö Harku vallas
Koostöös Harku Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti ja Harku valla Noorsootöö Keskusega toimub töö
riskirühma noortega peamiselt noortekeskustes ja koolides. Töö riskirühma ja erivajadustega noortega toimub võrgustikutöö põhimõttel, kuhu on kaasatud tugispetsialistid. Erivajadustega laste ja
noorte puhul kasutatakse ka Tallinna linna teenuseid, pikapäevarühma jmt näol.
1.2.3 Eelarve ja noorsootööd toetavad investeeringud
Noorsootöö korraldamiseks Harku vallas on tagatud iga-aastased tegevusrahad valla eelarvest.
Tabelist 1 on näha, et vallaeelarve kulude maht vähenes 2009. aastal, mis mõjutas ühtlasi ka noorsootöö ja noortekeskuste eelarverida. 2010. aastast on eelarve kulude pool taas suurenenud,
sama on teinud ka noorsootöö valdkonna eelarve. Lisaks noorsootöö valdkonna eelarvele on oluline arvestada, et märkimisväärne osa noortega seonduvatest investeeringutest asuvad hariduse, spordi ja
kultuuri kuluridadel. Näiteks oli Harku valla eelarve kulude mahuks aastal 2010 pisut enam kui 190
miljonit krooni, millest vabale ajale, spordile ja kultuurile kulus kokku enam kui 17 miljonit krooni.
2010. ja 2011. a puhul on välja toodud ka muud vabale ajale, spordile ja kultuurile minevad summad (tabelid 2 ja 3).
Tabel 1. Vallaeelarve dünaamika aastatel 2007-2011 ja noorsootöö osa selles (kroonides)
2007 2008 2009 2010 20113
Eelarve kulud 187,365,500 195,676,865 185,091,265 190,007,516 198,716,248
Noorsootöö ja
noortekeskused 1,387,800 1,588,000 1,451,400 3,426,700 2,888,112
Noorsootöö valdkonna kulude
osakaal (%)
0,74% 0,81% 0,78% 1,80% 1,45%
Allikas: Harku Vallavalitsus
3 Võrreldavuse tagamiseks on 2011. a eelarve arvutatud ümber kroonideks kursiga 1 EUR – 15,6466
EEK.
12
Tabel 2. Väljavõte Harku valla eelarvest (2010)
Kokku (tuhandetes kroonides 17 369 300
Sporditegevus ja -teenused 2 584 600
Puhkepargid, mänguväljakud ja supelrannad 1 434 300
Laste muusika-ja kunstikoolid 3 939 600
Noorsootöö ja noortekeskused 3 426 700
Vabaaja üritused 187 000
Raamatukogud 2 637 700
Rahva ja kultuurimajad 705 400
Kultuuriüritused 1 521 000
Ringhäälingu-ja kirjastamisteenused 666 800
Spordi, vabaaja ja kultuuriga seotud tegevuste haldamine 266 200
Allikas: Harku Vallavalitsus Protsentuaalselt kulus 2010. aastal noortele ja huvitegevusele ligikaudu 9,5% kogu eelarvest.
Arvestada tuleb, et ka haridusasutuste majandamiskulud sisaldavad kaudselt kulutusi noorsootööle, kuivõrd huvitegevuseks kasutatakse nende ruume ning õpetajaid.
Tabel 3. Väljavõte Harku valla eelarvest (2011)
Kokku (tuhandetes kroonides) 17 656 600
Sporditegevus ja -teenused 2 972 700
Puhkepargid, mänguväljakud ja supelrannad 930 900
Laste muusika-ja kunstikoolid 4 133 200
Noorsootöö ja noortekeskused 2 888 100
Vabaaja üritused 274 000
Raamatukogud 2 593 700
Rahva ja kultuurimajad 719 900
Kultuuriüritused 1 759 700
Ringhäälingu-ja kirjastamisteenused 928 800
Spordi, vabaaja ja kultuuriga seotud tegevuste haldamine 455 600
Allikas: Harku Vallavalitsus
Kahest ülaltoodud tabelist on näha, et otseselt noorsootööle kulunud summad 2010. ja 2011. aastal on jäänud sarnaseks. Aastatel 2010-2011 on kulude hulka arvestatud ka Interreg IVa projekti kulud,
mistõttu on tabelis nendel aastatel näha ligi poole suuremat kulutust noorsootöö valdkonnale. Noorsootöö eelarvet mõjutas negatiivselt majanduslangus aastatel 2009-2010. Majanduse
stabiliseerumise järel suurenevad järk-järgult ka kulutused noorsootöö valdkonnale.
Alljärgnevas tabelis on kokku võetud peamised Harku valla noorsootööd iseloomustavad näitajad.
Tabel 5. Harku valla noorsootöö kokkuvõte (finantseerimine on näidatud 2011. a seisuga)
Objekt/ element
Võimalused Kasutajad Finantseerimine
Tabasalu
Noortekeskus
Huviringid: kitarritund, keraamika, loovustuba. Lisaks
nõustamine.
Keskmiselt 40
noort päevas
184 584 eurot (sellest 97 300 on Noorsootöö-keskuse
rida, ülejäänu osalemine
13
Lisaks võimalused vaba aja veetmiseks ning igakuised
teemaõhtud.
projektis “CEBARE4YOU”)
Harku
Noortekeskus
Huviringid: maaliring, meisterdamis- ja loovusring,
karate, õpiabi.
Lisaks võimalused vaba aja
veetmiseks ning igakuised teemaõhtud.
Keskmiselt 10-15 noort
päevas
Tabasalu
Ühisgümnaasium
Tugiteenused: psühholoog,
sotsiaalpedagoog, logopeed, parandusõpe.
Huviringid: aeroobika, võrkpall,
jalgpall, sõjandus- ja politoloogia, sulgpall,
kergejõustik, koorid, malering
jmt.
Kokku üle 800
õpilase, ringides osaleb
keskmiselt 550 õpilast
1 036 718 eurot (sisaldab ka huviringijuhtide ja
tugiteenistujate palkasid)
Tabasalu Muusikakool
Erialad: klaver, viiul, kitarr,
laulmine, löökpillid, flööt,
saksofon, trompet, metsasarv, tromboon, tenor, tuuba,
väikekannel. Tegutseb koor, puhkpilliorkester,
vanamuusikaansambel, saksofonikvartett,
kitarriansambel ja
vaskpillikvintett.
Nimekirjas on
ligikaudu 160
õpilast
264 161 eurot
Kumna Kultuuriait
Toimib avatud noortekeskuse
põhimõttel. Toimub kunstiring
ja tantsurühm.
Keskmiselt 10 noort päevas
26 836 eurot
Vääna Külakoda
Konkreetselt noortega
tegelevat inimest ei ole.
Olemas on aga erinevad ringiõpetajad. Vanemad
noored korraldavad teistele üritusi.
Keskmiselt 10 noort päevas
19 173 eurot on valla toetus
Tabasalu
Spordikompleks
Mitmesugused erinevad
spordiringid, sh ujula, jõusaal, saunad
külastatakse
väga aktiivselt
189 991 eurot (kogu
sporditegevuse ja –teenuste eelarve)
Kultuuriseltsid
Noortega puutub kokku 2 seltsi
– Tabasalu Kultuuriselts ja Harku Valla Ajaloo Sõprade
Selts
34 512 eurot (Kultuuriselts)
Spordiseltsid Noortega puutub kokku 14
seltsi. -
Sisaldub spordikompleksi
eelarves
Noorsooühingud
Vallas tegutseb kokku 4 noorsooühingut.
-
320 eurot (Tondisalu Lipkond); 320
(Okaskannel); 14 765
(Lastekaitse-ühing).
Külaseltsid Noortega tegeletakse 6
külaseltsis. - 3 779 eurot
14
Lisaks toetatakse 2011. aasta vallaeelarvest veel mänguväljakute rajamist, vabaaja- ja noorsooüritusi
(17 513 eurot), kultuuriüritusi (112 465 eurot) ning hallatakse spordi, vabaaja ja kultuuritegevusi (29 118 eurot).
15
1.2.4 Noorsootöö SWOT analüüs Noorsootöö tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamine toimus töögrupi arutelu tulemusena. Analüüsi koostamisel kasutati PEST-analüüsi meetodit:
see tähendab, et valdkonnad tuletati poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalkultuurilistest ja tehnoloogilistest teguritest (Political, Economical, Socio-Cultural, Technological=PEST). Analüüsi koostamisel osalenud inimeste algset sõnastust on täpsuse huvides muudetud nii vähe kui võimalik.
Tabel 4. SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused Poliitiline
1. Noorsootöö Harku vallas toimib stabiilselt alates 2002-st aastast.
2. Vallapoolne tahe noorsootööd toetada on olemas.
3. Huvi noorsootöö vastu vallas on tõusnud.
Poliitiline
1. Arusaam noorsootööst vallas on erinev ja puuduvad ühtsed
seisukohad.
Sotsiaalkultuuriline
1. Teatav omavaheline koostöö valla asutuste (koolid, lasteaiad,
raamatukogud), kultuuri-, spordi-, noorsootööühingute ja küla (kandi) seltside vahel.
2. Küla (kandi) seltside initsiatiivikus laste vaba aja sisustamisel ja noorsootöö toetamisel.
3. Olemas on mitmekülgsed võimalused huvitegevuseks.
4. Toimib koostöö naabervaldade ja nende noortekeskustega. 5. Koostöö sõprusomavalitsustega Soomes (Eura), Poolas, Rootsis,
Norras, Valgevenes ja Lätis. 6. On olemas kogemused projektitööks (ka rahvusvahelised
projektid) 7. Võimekate noorsootöötajate olemasolu
8. Aktiivne TÜG õpilasesindus.
Sotsiaalkultuuriline
1. Vabatahtlike vähene huvi.
2. Noortel puudub teadmine projektide kirjutamiseks. 3. Noortele suunatud tegevused on peamiselt mõeldud noorematele,
puuduvad võimalused alates teismeeast. 4. Olemas on ainult üks seltskond aktiivseid noori (igal pool aktiivsed,
seega ei jätku neid kõikjale).
5. Erinevate asutuste soovimatus lasta oma ruume kasutada.
16
Majanduslik
1. Eelarvepõhine jooksvate kulude katmine on piisav.
2. Transport kõigile õpilastele koju ja kooli on tagatud.
3. Erinevate projektide kirjutamine ja nende toetamine valla poolt.
Majanduslik
1. Noorte arv on kasvanud pidevalt, kuid võimalused on jäänud samaks.
2. Ruumipuudus (korraga mahub noortekeskusesse umbes 20 last).
3. Puudub suurem saal ürituste läbiviimiseks 4. Noorte osalemine koolivälistel üritustel sõltub transpordist.
5. Inim- ja rahaline ressurss on piiratud.
Tehnoloogiline
1. Kumna Kultuuriaida ja Vääna Külakoja ruumid täidavad kohalike
noorte vajadused vaba aja veetmiseks. 2. Ruumide olemasolu Harku ja Tabasalus noortekeskuse tööks
3. Sportimisvõimalused olemasolevatel terviseradadel (Tabasalu
Looduspark, Harku terviserada, Türisalu ja Tabasalu terviserajad) ning spordiväljakutel.
4. Raamatukogude olemasolu.
Tehnoloogiline
1. Mitmetes kandikeskustes ei ole loodud võimalusi noorsootöö alaseks
tegevuseks. 2. Noortekeskused on sobitatud maja järgi, kus need asuvad, mitte
noorte reaalsete vajaduste kohaselt.
3. Vähene inventar.
Võimalused Ohud
Poliitiline
1. On olemas vallapoolne avatus läbirääkimisteks.
2. Uued töökohad Noorsootöö Keskuse juurde. 3. Noorte enda potentsiaali kasutamine poliitika vallas (noortekogud,
õpilasomavalitsus, noortevolikogu).
Poliitiline
1. Noorsootöö alased küsimused ja otsused võetakse vastu
konsulteerimata spetsialistide ja huvigruppidega.
Sotsiaalkultuuriline
1. Integratsioonipõhised projektid. Tihedam koostöö külakodade,
seltsidega, MTÜdega (vaba aja veetmise võimaluste ja noortele pakutavate teenuste hulga suurendamine).
2. Kaasata erinevaid noorteorganisatsioone ja vähemusrahvuseid.
3. Koostöö koolide ja lasteaedadega. 4. Harku valla koolides mittekäivate noorte kaasamine
huvitegevusse.
Sotsiaalkultuuriline
1. Noorte ja nendega tegelevate inimeste lahkumine vallast.
2. Noorsootöö muutumine privileegiks, millele saavad ligi vaid vähesed. 3. Vähene omavaheline koostöö noorsootööd korraldavate asutuste
vahel, mis toob omakorda kaasa ressursside killustumise.
17
Majanduslik
1. Uute hoonete/ruumide rajamine.
2. Konkurentsivõimeline palk noorsootöö spetsialistidele.
3. Vallapoolse rahastuse suurendamine, mis annaks võimalusi uuteks projektideks ja ideedeks.
Majanduslik
1. Noorsootöö valdkonnale ei eraldata piisavalt rahalisi vahendeid.
2. Noorsootöötajate palgatase jääb võrreldes teiste elualadega
madalamaks.
Tehnoloogiline
1. Noorsootöökeskuse rajamine Rannamõisa kultuurikülla. 2. Uued võimalused koostööks Internetis (Facebook,
veebileheküljed, uued tehnoloogiad). 3. Inventari soetamine noortekeskustele
4. Vallasisese transpordivõimaluste parandamine, et anda noortele
suurem liikumisvõimalus osalemaks koolivälistel noorte üritustel.
Tehnoloogiline
1. Ruumide arv ei vasta noorte hulgale. 2. Hoonete amortiseerumine.
18
2. Noorsootöö visioon, missioon ja põhiprintsiibid
2.1 Visioon Visioon aastaks 2016
Järjepideva noorsootöö tulemusena on noored täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Valla noortele
pakutakse mitmekülgseid võimalusi arenemiseks laia silmaringiga aktiivseteks kodanikeks. Noored
teavad, kust saada abi ning informatsiooni. Valdkonnasisene koostöö on hästi toimiv. Pere ja kodu toetusel on noore arengu juures oluline roll.
Visiooni täitmist iseloomustab:
1. suurenenud aktiivsete noorte osakaal; 2. hästi toimiv koostöö, sh rahvusvaheline;
3. kogukond on noori toetav, mõistev ning eelarvamustevaba; 4. informatsioon pakutavatest võimalustest jõuab kõikide noorteni, kes seda soovivad;
5. vald panustab järjepidevalt noorsootööd toetava infrastruktuuri arendamisse.
2.2 Missioon
Harku valla noorsootöö missiooniks on tagada noortele mitmekülgselt arendavaid vaba aja tegevusi
selleks, et ennetada riskikäitumist, kujundada ümbritsevast keskkonnast ning oma kogukonnast hoolivaid inimesi, avardada noorte maailmapilti ja suurendada nende konkurentsivõimet.
2.3 Noorsootöö põhiprintsiibid Põhiprintsiipide väljatoomisega määratletakse noorsootöö elluviimise seisukohalt need olulised
sisemised hoiakud, mis aitavad kõigil osapooltel igapäevaselt täita arengukava missiooni ning olla edukad visioonini jõudmisel.
1. Jätkusuutlikkus – noortega tegelemise protsess on katkematu, samas arenev, maailmale avatud.
2. Turvalisus/kindlus/usaldusväärsus – süsteem on toimiv ja arenev. 3. Kompetentsus – noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid.
4. Kättesaadavus – noorsootööteenused on kõigile kättesaadavad.
5. Koostöövalmidus – ideid ollakse alati valmis ära kuulama ja kaasa mõtlema; osapoolte soov teha koostööd, olla teadlik üksteise tegevustest. Noorte arvamusega arvestatakse otsuste
tegemisel. 6. Ettevõtlikkus – tegutsemistahte olemasolu, julgus proovida ja vastutada.
7. Päikselisus – osapooled on positiivsed, sõbralikud, optimistlikud, elujaatavad, motiveeritud, lahendusi otsivad.
19
3. Noorsootöö strateegilised eesmärgid
Strateegiliste eesmärkide seadmisel võeti aluseks Eesti Noorsootöö Strateegias välja toodud noorsootöö valdkonnad (tinglikult kokku 10), vt Lisa 2, millest rahvusvaheline noorsootöö ja noorte
osalus on horisontaalsed, st valdkonnaülesed.
Strateegiline eesmärk 1: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem
Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed
Noortele suunatud info on sihtgrupipõhine ning
kõigile kättesaadav
Tõhus infovahetus noortelt noortele.
Harku vald pakub noortele kvaliteetset
psühholoogilise nõustamise teenust
Psühholoogilise nõustaja4 tööle võtmine
Noorsootöö Keskuse alla.
Harku vald pakub noortele kvaliteetset
karjäärinõustamise teenust (sh. õppimis- ja töötamisvõimaluste tutvustamine töötutele ja
mitteõppivatele noortele)
Vastavale sihtgrupile rohkema tähelepanu
pööramine, vajalike teenuste väljatöötamine. Noorsootöötajate ettevalmistus
karjäärinõustamises osalemiseks.
Erinoorsootöö sihtgruppi kuuluvatel noortel on
ligipääs vajalikele teenustele.
Erinoorsootöötaja ametikoha loomine. 5
Noorsootöö korraldamine vallas toimub koostöös
lapse perekonnaga
Lapsevanemates huvi kasvatamine lapse
tegemiste vastu. Lapsevanemate kaasamine
noorsootöö ürituste läbiviimisesse.
Tagamaks efektiivset noorte teavitamise ja nõustamisesüsteemi on Noorsootöö Keskuse personali vajadus vähemalt 10 inimest.
4 Psühholoogiline nõustaja peaks olema Noorsootöö Keskuse all, kuna psühholoog loob sidemed
noortega, õpib neid tundma, tekib usalduslik vahekord ja saab probleemile kiiresti reageerida. Lapse
usalduse võitmiseks kulub aega, seda ei saavutata paari kohtumiskorraga. Noorsootöö Keskuse psühholoog peab olema valmis nõustama kõikides valla noortekeskustes, kuna tema pidev töökoht
tagab selle, et ta tunneb nii lapsi kui vanemaid saab ta vajadusel suunata edasi järgmiste spetsialistide poole. Psühholoog nõustab samas ka töötajaid, kes tegelevad noortega ja on pinge all ning näeb
kõrvalt probleeme, mis tekivad töötajate - laste vahel ja saab õigeaegselt sekkuda. 5 Erinoorsoo töötaja Noorsootöö Keskuses ei ole sama, mis lastekaitsespetsialist. Erinoorsootöötaja
tegeleb igapäevaselt noortekeskuses probleemse käitumisega noortega (vaimne – füüsiline vägivald),
aitab neil enesega toime tulla, lahendada konfliktsituatsioone. Vajadusel suunab nõustaja juurde.
Osaleb aktiivselt ennetuslaagrites. Meeskonnas olev erinoorsootöötaja annab võimaluse kaasata noortekeskuste tegevusesse neid noori, kes vajavad tugiisikut (Downi sündroom). Erinoorsootöötajal
on kohustus tegeleda individuaalselt noorega, kes kuuluvad riskigruppi.
20
Strateegiline eesmärk 2: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses.
Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed
Igale noorele on tagatud võimalus olla kaasatud
vähemalt ühte noorsootöö tegevusse
Huvihariduse võimalustest info jõudmine kõigini.
Huviringide atraktiivsus.
Harku valla noortele on loodud soodne ja atraktiivne keskkond ka organiseerumatult
tegutsemiseks, mida toetavad avalik ruum ja mitmesugused rajatised.
Avalikult kasutatavate objektide (nt mänguväljakud, palliplatsid, skatepark) ehitamine ja korrastamine, õuealade heakorrastatus.
Kandikeskustes on võimalused noorsootööga
tegelemiseks.
Multifunktsionaalsete keskuste loomine
kandikeskustesse, mis võimaldaksid uute avatud noortetubade avamist
Välja on töötatud süsteem noortele praktilise
töö võimaluste pakkumiseks
Vastutajate ning koostööpartnerite leidmine ja
töökasvatuse süsteemi tööle rakendamine
Strateegiline eesmärk 3: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus.
Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed
Loodud on süsteemne tegevusplaan ennetustöö
läbiviimiseks
Sihtgrupipõhise ja erinevaid riskivaldkondi
hõlmava tegevuskava väljatöötamine, koordineerimine vallas
Toimiv koostöövõrgustik probleemide varaseks
märkamiseks
Koostöö laste ja noortega seotud spetsialistide ja
institutsioonide vahel (ümarlauad, ühised seminarid)
Vähenenud on alaealiste õigusrikkumised ja
vägivald
Alaealistele intensiivse kogukonnapõhise
sekkumisprogrammi ettevalmistamine
Erinoorsootöö korraldamine on järjepidev ja uuendustele avatud
Erialase ettevalmistusega spetsialistide kaasamine
21
Strateegiline eesmärk 4: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid;
noorsootöö toimub noorte vajadustest ja huvidest lähtuvalt.
Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed
Noorsootöötajad on ettevõtlikud ja motiveeritud. Töötajatele motiveeriva töötasu ja lisahüvede
võimaldamine. Noorsootöö ja noorsootöötaja väärtustamine kogukonnas.
Noorsootööga tegelevad inimesed osalevad
vastavalt vajadusele erialastel täienduskoolitustel.
Arenguvestluste süsteemi väljatöötamine.
Täienduskoolituse vajaduse välja selgitamine. Koolitustel osalemiseks vajalike vahendite
leidmine.
Noorsootöö kvaliteedi mõõtmiseks rakendatakse üleriigilist noorsootöö kvaliteedimudelit.
Teenuste hindamise metoodika, Harku valla omapäradega arvestamine.
Noorsootöö on noorte vajadustest ja huvidest lähtuv.
Noorsoo- ja noorte eelistuste uuringute läbiviimine ning tulemuste kasutamine
noorsootöö korraldamisel
Strateegiline eesmärk 5: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes
soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel; noortel ja noorsootöötajatel on olemas
mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks.
Soovitud seisund Lahendamist ootavad väljakutsed
Toimiva noortevolikogu olemasolu. Volikogu tööks vajalike noorte leidmine. Võimalikult laiapõhjalise osaluse saavutamine.
Otsustajate teadlikkus noorte kaasamise vajalikkusest.
Noortealgatus on kogukonnas toetatud ja
väärtustatud.
Otsustajatepoolse toetuse olemasolu.
Noorte kaasatuse suurendamine tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel
Rahvusvahelise koostöö toimimine –
noortevahetused, vabatahtlike saatmine ja vastuvõtmine.
Projektide koostamine. Finantsallikate leidmine
omafinantseeringu katteks. Huvitatud osapoolte leidmine.
22
4. Noorsootöö arengukava tegevuskava
Tegevuskavas on ära toodud uuenduslikud tegevused, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava ei sisalda igapäevaseid tegevusi mis on vajalikud noorsootöö toimimiseks vallas (nt. personali ja hoonete majanduskulud). Tegevuste eeldatavad maksumused ning nende täpsem
arvutusskeem asub dokumendi lisas 3 – Tegevuskava elluviimise maksumus.
Tabel 8. Tegevuskava
1. Strateegiline eesmärk: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem
Tegevus Tulemus Elluviimise
aeg Vastutaja Ressursid
Info olemasolu tagamine noortekeskustes ja külakeskustes
(infovoldikud, stendid)
Kõikidel noortel on võimalik saada aja- ja asjakohast infot noortekeskustest, külakeskustest
ja haridusasutustest
2011 Noorsootöö Keskus eelarve
Noorsootöökeskuse kodulehe arendamine ja teiste sotsiaalmeedia
võimaluste kasutamine
Koduleht on aja- ja asjakohane ning sisaldab kogu
infot valla noorsootöö võimaluste kohta.
Aktuaalne info valla noorsootöö kohta on leitav ka Facebooki ja teiste sotsiaalmeedia kanalite kaudu.
2012 Noorsootöö Keskus eelarve
Noorte tööhõivealase info
kättesaadavuse arendamine
Üks inimene tegeleb iga aastaselt tööhõive alase
info vahendamisega 2012-2014
Vallavalitsus;
Noorsootöö Keskus eelarve
Psühholoogilise nõustaja ametikoha
loomine
Psühholoogiline nõustaja on tööle võetud 2014 Noorsootöö Keskus eelarve
Karjäärinõustamise teenuse sisseostmine
Vastavalt sihtgrupi vajadusele ostetakse sisse karjäärinõustamise teenust
2014-2016 Noorsootöö Keskus, Harku valla koolid
eelarve, koolide eelarved
Erinoorsootöötaja ametikoha
loomine
Erinoorsootöötaja on tööle võetud 2014
Noorsootöö Keskus eelarve
Lapsevanemate kaasaminenoorsootöö ürituste
läbiviimisesse
Lapsevanemad osalevad aktiivselt noortele mõeldud ürituste planeerimises ning
organiseerimises
2012-2014 Noorsootöö Keskus eelarve
2. Strateegiline eesmärk: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses
Tegevus Tulemus Elluviimise
aeg Vastutaja Ressursid
Laagrite korraldamine valla noortele Valla noortel on võimalus laagrites osaleda 2012-2016 Noorsootöö Keskus; eelarve, fondid,
23
vähemalt 2 korda aastas lastekaitse ühing lastekaitse ühingu
eelarve, valla eelarve
Huviringide atraktiivsuse tõstmine ja
spektri laiendamine
Huviringid tegutsevad õppeperioodi jooksul ning
iga noor leiab endale meelepärase tegevuse
2012-2016
Haridusasutused;
Noorsootöö Keskus;
kodanikuühendused
eelarve
Uued huvitegevused noortele
vanuses 16+
Loodud on uusi võimalusi huvitegevuseks noortele
vanuses 16+ 2013-2016
Haridusasutused;
Noorsootöö Keskus Eelarve, fondid
Avalikult kasutatavate objektide (mänguväljakud, palliplatsid,
skatepark) ehitamine ja korrastamine
Noortele on loodud võimalus aja sisustamiseks vabas õhus
2012-2016
Vallavalitsuse vallamajanduse
osakond; kodanikuühendused
Valla eelarve, fondid
Vallasiseste transpordivõimaluste
parendamine
Vallasisene transport võimaldab noortel osa võtta
kõigist neile pakutavatest teenustest 2015-2016
Vallavalitsuse
vallamajanduse osakond
Valla eelarve
Noorsootöö Keskuse rajamine Rannamõisa
Rajatud on uus noortekeskus, mis pakub noortele
senisest enam võimalusi oma vaba aja sisustamiseks
2012-2015 Vallavalitsus
Valla eelarve, fondid
(suur osa rahastusest peab tulema
fondidest, ainult valla eelarvest ei ole uue
keskuse rajamine
võimalik)
Olemasolevate noortekeskuste
inventari uuendamine ja täiendamine
Noortekeskustes on kaasaegne inventar
2012-2016 Noorsootöö Keskus eelarve, fondid
Noorsootöö võimaluste loomine
kandikeskustes
Kandikeskustes on multifunktsionaalsed keskused,
kus on uued avatud noortetoad 2012-2016
Vallavalitsuse
arendusosakond valla eelarve, fondid
Vastutajate ja koostööpartnerite leidmine töökasvatuse süsteemi
tööle rakendamiseks
Töökasvatuse süsteem töötab jätkusuutlikult 2013
Vallavalitsus; Noorsootöö Keskus
valla eelarve
3. Strateegiline eesmärk: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus
Tegevus Tulemus Elluviimise
aeg Vastutaja Ressursid
Mõnuainetevastase tegevuse alaste projektide laiendamine erinevatele
vanuserühmadele
Järjepidev ennetustöö koolides ja noortekeskustes 2011-2016 Haridusasutused;
Noorsootöö Keskus
valla eelarve, fondid
Noorte seksuaaltervise alaste Toimuvad sihtgrupipõhised koolitused ja info 2011-2016 Noorsootöö Keskus; valla eelarve, fondid
24
teadmiste suurendamine jagamine haridusasutused
Tervislike eluviiside propageerimine
noorte seas (konkursid, projektid
jne)
Noored on motiveeritud ja oskavad teha valikuid tervisliku eluviisi kujunemiseks
2011-2016
Haridusasutused; Noorsootöö Keskus;
Alaealiste
Komisjon; lastekaitse
eelarve, fondid
Tugiisiku teenuse pakkumine
Probleemidega ja puuetega noortele (s.h alaealiste
komisjoni poolt suunatud noortel) on vajadusel võimalik saada tugiisikuteenust
2011-2016
Alaealiste Komisjon;
Lastekaitse;
Noorsootöö Keskus
valla eelarve
Tugisüsteemi loomine
Probleemidega noortele (käitumisprobleemid,
koolikohustuse mittetäitmine, õpiraskused) korraldatud õpiabi, õppekäigud, koolitused jne
2012
Alaealiste
Komisjon;
lastekaitse; Noorsootöö Keskus;
haridusasutused
valla eelarve
Erivajadustega noorte kaasamine Toimuvad laagrid, töötoad, üritused erivajadustega
noorte osalusel 2012-2016
Noorsootöö Keskus;
sotsiaalosakond -
Sotsiaalprogrammide korraldamine Noortele loodud võimalus sotsiaalprogrammis osalemiseks (10-15 noorele aastane programm)
2012-2016
Alaealiste Komisjon;
haridusasutused;
lastekaitse; Noorsootöö Keskus
valla eelarve
Kogukonnapõhise sekkumisprogrammi
ettevalmistamine
Loodud on noori ja peresid toetav
sekkumisprogramm 2014-2016
Alaealiste Komisjon;
Lastekaitse;
Kodanike-ühendused;
Noorsootöö Keskus
-
Uuring noorte riskikäitumise hindamiseks
Läbiviidud uuring annab võimaluse uute eesmärkide seadmiseks
2013 Alaealiste Komisjon;
Noorsootöö Keskus
eelarve, fondid
4. Strateegiline eesmärk: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid; noorsootöö toimub noorte vajadustest ja huvidest
lähtuvalt
Tegevus Tulemus Elluviimise
aeg Vastutaja Ressursid
Suure meeskonnakoolituse
läbiviimine
Noorsootööga tegelevatele inimestele ja noortele
on läbi viidud suur meeskonnakoolitus 2012-2016
Vallavalitsuse
haridus- ja eelarve
25
kultuuriosakond;
Noorsootöö Keskus
Noorsootöötajate erialastel
täienduskoolitustel osalemine
Noorsootöötajad osalevad vastavalt vajadusele
erialastel täienduskoolitustel 2011-2016 Noorsootöö Keskus eelarve, fondid
Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks
üleriigilise noorsootöö kvaliteedimudeli rakendamine
Noorsootöö kvaliteet on üleriigiliste kriteeriumite
abil hinnatud
2014
Noorsootöö Keskus Vallavalitsuse
haridus- ja kultuuriosakond
-
Noorsoo- ja noorte eelistuste
küsimuste lülitamine vallaelanike
rahuloluuuringusse
Noorsootöökeskusel on aja- ja asjakohane info
noorte ning nende huvide kohta, mida kasutatakse
noorsootöö korraldamisel
Kord kahe aasta tagant
Vallavalitsuse
arendusosakond; Noorsootöö Keskus
valla eelarve
Noorsootöö ümarlaudade
korraldamine
Kõik noorsootööga kokku puutuvad inimesed on
saanud ümarlaual vahetada infot ja kogemusi 2011-2016
Noorsootöö Keskus; Vallavalitsuse
haridus- ja kultuuriosakond
eelarve
Vabatahtliku tegevuse tunnustamine Väljapaistvamaid vabatahtlikke tunnustatakse valla poolt; aktiivseimaile määratakse valla poolt
stipendium
Pidev
Noorsootöö Keskus;
vallavalitsus; kodanikuühenduste
ümarlaud
Valla eelarve
5. Strateegiline eesmärk: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel; noortel ja noorsootöötajatel on olemas mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks
Tegevus Tulemus Elluviimise
aeg Vastutaja Ressursid
Noortevolikogu loomine Toimib noortevolikogu, mis edastab vallavolikogule
regulaarselt noorte arvamusi 2013
Noorsootöö Keskus;
vallavalitsus eelarve
Noortealgatuste toetamine Vajalikud vahendid eraldatakse noortealgatuste toetamiseks
2012 Noorsootöö Keskus valla eelarve, fondid
Noorte kaasamine noorsootöö
korraldamisse
Noortega on läbi arutatud peamised noorsootööd
puudutavad küsimused, saamaks edasiste tegevuste planeerimiseks sisendit
2012-2016 Noorsootöö Keskus -
Vahetusprogrammide korraldamine
noortele
Vähemalt kord aastas on toimunud rahvusvaheline
noortevahetus kas saatja või vastuvõtjana Pidev
Noorsootöö Keskus;
Haridusasutused; kodanikuühendused
valla eelarve, fondid
26
5. Arengukava rakendamine
Noorsootöö arengukava toimimiseks on vajalik, et planeeritavad tegevused valdkonnas ja vastuvõetavad otsused tugineksid käesolevas dokumendis kokku lepitule. Noorsootöö arengukava on
aluseks valla noorsootööd puudutava eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele.
Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond teostab igal aastal 20. augustiks arengukavas ja tegevuskavas fikseeritud tegevuste realiseerimise monitooringu. Selles tuuakse välja nii saavutatud
edu kui ka probleemid, mis takistavad arengukava elluviimist, samuti need seisukohad arengukavas ning tegevuskavas, mis uute arengute taustal ei ole aktuaalsed. Lisaks jälgitakse küla- ja kandi ning
valla arengukavas tehtud muutuseid. Nendest tulenevalt tehakse volikogule ettepanek kas muuta
arengukava ja/või tegevuskava või jääda olemasoleva redaktsiooni juurde.
Kui noorsootöö arengukava eesmärgid on saavutatud, kestus lõppenud, arengukava järele puudub vajadus või kui arengukava elluviimise käigus nähtub, et eesmärke ei saavutata, esitab haridus- ja
kultuuriosakond arengukava elluviimise lõpetamise ettepaneku vallavalitsusele.
Arengukava eesmärkide täitmise, kestuse või elluviimise lõppedes korraldab haridus- ja
kultuuriosakond arengukava täitmise lõpparuande koostamise. Arengukava täitmise lõpparuande esitab haridus- ja kultuuriosakond volikogule hiljemalt kuue kuu jooksul arengukava elluviimise
lõppemisest arvates.
27
6. Riskianalüüs Riskianalüüs koostati projekti juhtgrupi arutelu tulemusena, kasutades selleks PESTLE raamistikku, kus
P-poliitilised tegurid, E-majanduslikud tegurid, S-sotsiaalkultuurilised tegurid, T-tehnoloogilised tegurid, L-seadusandlikud tegurid ja E-keskkonnaalased tegurid. Riski ilmnemise tõenäosust hinnati
kolmesel skaalal, millest 3 tähistab suurt tõenäosust ning 1 väikest. Mõju hinnati samuti kolmesel
skaalal: nõrk, keskmine ja tugev.
Tabel 9. Riskianalüüs
Väliskeskkonnast tulenevad riskid
Risk/kirjeldus Tõenäosus Mõju Maandamine
Poliitilised tegurid
Poliitikute/võimul olevate
erakondade vahetus, kellel on omad prioriteedid
2 Tugev
Enne valimisi kõikide erakondade ja
valimisliitudega kohtumine, selgitamaks noorsootöö olemust ning vajalikkust
Kogu otsustusõiguse
jäämine KOVile – riigi tasand lakkab noorsootöö
valdkonda reguleerimast
1 Tugev
Koostöö üleriiklike katusorganisatsioonidega
(Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus jt), selgitamaks
riikliku suunamise vajalikkust
Majanduslikud tegurid
Eurotoetuste mahu vähenemine – väiksemad
võimalused rahastuseks,
sh jääb rajamata Harku valla Noorsootöö Keskus
Rannamõisa
2 Tugev
Üldise majandusliku olukorra halvenemine toob
kaasa kärped ka noorsootöö valdkonnas
2 Tugev
Vallavalitsuse ja –volikogu liikmete hulgas teavitustöö tegemine, et esmased kärped ei
puudutaks noorsootöö valdkonda
Hoonete hävimine, nt
tulekahju 1 Tugev
Hoonete ja muu materiaalse vara
kindlustamine
Perede vähesed rahalised võimalused – noortel pole
võimalik ringides osaleda
2 Keskmine Vähemate võimalustega perede toetamine
Sotsiaal-kultuurilised tegurid
Noorsootöötajate mitteväärtustamine–
motivatsiooni kadu
2 Tugev Vallavalitsuse ja –volikogu liikmete hulgas teavitustöö tegemine; noorsootöötajatele
lisahüvede süsteemi loomine.
Uued suunad
noortekultuuris, mis põhjustavad uusi
riskikäitumisi
2 Keskmine
Noorsootöötajatele täienduskoolituste
võimaldamine, tihe koostöö noorteorganisatsioonidega
Valla osade (kantide) erinev tase ning liigne
Tabasalu keskseks jäämine
2 Tugev Valla arengu tasakaalustatud juhtimine
Koostöö puudumine erinevate valdkondade
vahel
2 Tugev Noorsootöö alaste ümarlaudade korraldamine
Tehnoloogilised tegurid
Tehniliste võimaluste jäämine samale tasemele
1 Tugev Vallaeelarves täiendavate vahendite planeerimine inventari uuendamiseks; fondide
28
võimaluste kasutamine
Noorte huvi keskendub
arvutile ning kaob huvi muu maailma vastu
2 Keskmine
Noortele atraktiivsete ürituste korraldamine
Transpordivõimaluste
nappus – nii vallasisene kui ka Tallinn-Harku vahel
1 Keskmine
Transpordiplaanide ümber tegemine vastavalt
noorte reaalsetele vajadustele
Seadusandlikud tegurid
Ulatuslikud muudatused
riiklikus seadusandluses 1 Tugev
Koostöö üleriiklike katusorganisatsioonidega
(Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus jt), selgitamaks
riikliku suunamise vajalikkust; kohalike
vajaduste edastamine riiklikule tasandile
Keskkonnaalased tegurid
Valdkond ei ole
keskkonnast otseselt
mõjutatav
- -
-
Sisekeskkonnast tulenevad riskid
Noorsootöö Keskuses
käivad ainult need noored,
kes on aktiivsed ka mujal, vähemaktiivsed noored ei
tule noortekeskusesse
2 Tugev
Noorsootöötajate reguleeriv tegevus, teavitus
noorte seas
Noortekeskuste ruumiprobleemi
süvenemine tulenevalt noorte arvu kasvamisest
2 Väga tugev
Struktuurifondide võimaluste kasutamine uue noortekeskuse loomiseks rahastuse leidmiseks
29
Kasutatud materjalid
1. Eesti Noorsootööstrateegia 2006-2013, Haridus- ja Teadusministeerium 2006, www.entk.ee 2. Noorsootöö seadus, Riigi Teataja, redaktsiooni jõustumine 1.09.2010, www.riigiteataja.ee
3. Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018, Euroopa Ministrite Nõukogu 2009, www.hm.ee
4. Harku valla 2007. a, 2008. a, 2009. a, 2010.a, 2011. a eelarved, Harku Vallavalitsus,
http://www.harku.ee/index.php?menuID=319 5. Harku valla arengukava 2011-2037, tegevuskava 2011-2014, Harku Vallavalitsus 2010,
http://www.harku.ee/index.php?menuID=15 6. Harku valla arengukava 2002-2012, Harku Vallavalitsus,
http://www.harku.ee/index.php?menuID=45
7. Projekti “CEBARE4YOU” materjalid, Harku Vallavalitsus 8. Tallinna noorsootöö arengukava eelnõu 2011-2016, Tallinna Linnavalitsus 2011,
www.tallinnlv.ee 9. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-
2015”, Harju Maavalitsus, 2010
10. Veebileheküljed: a. Harku Valla Noorsootöökeskus: http://www.noortekeskused.ee/?s=1 (26.05.2011)
b. Harku valla haridusasutused, http://www.harku.ee/index.php?menuID=92 Tabasalu Ühisgümnaasium: http://www.tabasalu.edu.ee/ (26.05.2011)
c. Harku valla kodanikeühendused, http://www.harku.ee/index.php?menuID=101 Harku Valla Lastekaitseühing MTÜ: www.harkulaps.ee
d. Eesti Noorteühenduste Liit, www.enl.ee
e. Maa-amet, www.maaamet.ee
http://www.riigiteataja.ee/http://www.riigiteataja.ee/http://www.hm.ee/http://www.harku.ee/index.php?menuID=319http://www.harku.ee/index.php?menuID=15http://www.harku.ee/index.php?menuID=45http://www.tallinnlv.ee/http://www.noortekeskused.ee/?s=1http://www.harku.ee/index.php?menuID=92http://www.tabasalu.edu.ee/http://www.harku.ee/index.php?menuID=101http://www.harkulaps.ee/http://www.enl.ee/http://www.maaamet.ee/
30
Lisad
Lisa 1: arengukava koostamisel osalenute nimekiri
Harku valla noorsootöö arengukava koostamisel osalesid alljärgnevas tabelis välja toodud isikud.
Jrk Nimi Asutus
1 Erik Sandla Harku Vallavalitsus
2 Epp Leikop Harku Vallavalitsus
3 Hedi Reinvald Harku Vallavalitsus
4 Helve Keel Harku Vallavalitsus
5 Kaja Rasmann Kumna Kultuuriait
6 Kadri Pihelo Harku Valla Noorsootöö Keskus
7 Ervin Jürisoo Harku Vallavalitsus
8 Tiina Tampuu Harku Valla Noorsootöö Keskus
9 Urmet Haas Kiili Valla Laste- ja Noorte Keskus
10 Külli Kiika Saku Huvikeskus
11 Piret Jürna Vääna Mõisakool
12 Marika Virit Harkujärve Põhikool
13 Kairi Kalm Tabasalu ÜG
14 Carl-Ruuben Soolep Tabasalu ÜG
15 Kristiina Tambaum Tabasalu ÜG
16 Geir Rindla Tabasalu ÜG
17 Kristel Kammer Tabasalu ÜG
18 Ants Morel Harku Valla Alaealiste komisjon
19 Nele Nõu Harku Vallavalitsus
20 Aira Ermel Vääna Külakoda
22 Mailis Kess Harku Vallavalitsus
23 Mai-Liis Mäeväli Harku valla Noorsootöö Keskus
24 Marju Aolaid Harku Vallavolikogu
31
Lisa 2: Noorsootööd reguleerivad dokumendid
Alljärgnevalt on toodud ülevaade peamistest noorsootööd mõjutavatest dokumentidest. Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018
Noortevaldkond on Euroopa Liidus pigem vähe reglementeeritud valdkond. See tähendab, et
konkreetseid sunnimehhanisme liikmesriikide osas ei ole. Küll aga tulenevad koostööraamistikust mõningad põhimõtted ja teemad, mida peavad esmajoones silmas pidama liikmesriikide valitsused,
kuid teatavad ülesanded laienevad ka kohalikule tasandile.
Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018 võeti vastu novembris 2009
haridus-, kultuuri- ja noorteministrite nõukogu istungil.
Euroopa Komisjon koostas eelmise perioodi kohta raporti, küsides sisendinfot nii liikmesriikide vastutavatelt ministeeriumitelt kui ka noorte esindusorganisatsioonidelt. Täiendavalt korraldati
konsultatsioone Komisjoni ja noorteühenduste liitude vahel ning koostati Euroopa Liidu Noorteraport
(statistilised näitajad tööhõive, toimetuleku jmt kohta). Tulemusena valmis Komisjoni ettepanek uue koostööraamistiku osas, mis saadeti arvamuse kujundamiseks liikmesriikidele (mis omakorda
konsulteerisid noorteühenduste esindusorganisatsioonidega).
Ministrite Nõukogu tõdeb oma resolutsioonis, et noortel on täna ning tulevikus otsustav roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees seisvate
paljude sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, kultuuri-, keskkonna- ja tehnikaalaste
probleemide lahendamisel ja võimaluste ärakasutamisel. Noorte sotsiaalse ja kutsealase
lõimumise edendamine on Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia elutähtis osa ning soodustab ühtlasi eneseteostust, sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust.
Nõukogu on ka ühisel seisukohal, et ajavahemikul tänasest 2018. aastani (ka) peaksid Euroopa
noortevaldkonna koostöö eesmärgid olema:
1. pakkuda rohkem ja võrdsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi kõigile noortele, ja 2. edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.
Peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:
1. haridus ja koolitus;
2. tööhõive ja ettevõtlikkus; 3. tervis ja heaolu;
4. osalus; 5. vabatahtlik tegevus;
6. sotsiaalne kaasatus; 7. noored ja maailm;
8. loovus ja kultuur;
Noortepoliitika kuulub liikmesriikide vastutusalasse, seega on Euroopa koostöö vabatahtlik (nagu ka
eespool mainitud). Siiski tõdeb Nõukogu, et kahe omavahel seotud üldeesmärgi saavutamiseks oleks tarvis kahetasandilist lähenemisviisi, mille raames arendatakse ja edendatakse:
1. ühelt poolt konkreetseid noortevaldkonna algatusi, st konkreetselt noortele suunatud poliitikat
ja meetmeid näiteks mitteformaalse õppimise, osaluse, vabatahtliku tegevuse, noorsootöö, liikuvuse ja noorteinfo alal, ja
2. teiselt poolt lõimitud, st sektoritevahelist käsitlusviisi soodustavaid algatusi, mis aitaksid arvestada noori puudutatavate küsimustega poliitikate väljatöötamisel, elluviimisel ja
hindamisel teistes noorte elu olulisel määral mõjutavates valdkondades.
32
Struktureeritud dialoog
Noorte ja noorteorganisatsioonidega tuleb pidada ja arendada struktuurset dialoogi, mille raames
arutatakse pidevalt Euroopa noortevaldkonna koostöö prioriteete, rakendamist ja järelmeetmeid. Dialoogi teemad peavad vastama Euroopa noortevaldkonna koostöö üldeesmärkidele ja iga töötsükli
prioriteetidele. Dialoog peab olema võimalikult laiapõhjaline ning toimuma kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil, noorsoo-uurijate ja noorsootöötajate osalusel. Tuleb toetada ka muude
poliitikavaldkondadega seotud struktuurset dialoogi noorte ja noorteorganisatsioonidega.
Struktureeritud dialoog – tähendab avaliku võimu esindajate, sh ka Euroopa Liidu
institutsioonide poolset konsulteerimist noortega valitud teemadel selleks, et saada noortelt
tagasisidet ja arvamusi poliitikate kujundamiseks. Dialoogi struktureeritus väljendub ajastuses ja teemades, mille osas noortega konsulteeritakse: üritusi, kus noored saavad arutleda
kokkulepitud teemadel teiste noortega ja Euroopa Liidu poliitikutega, korraldatakse regulaarselt.
Noorsootöö seadus
Noorsootöö seaduse uus redaktsioon kehtib Eestis alates 1.09.2010. Seadus loob raamistiku noorsootöö korraldamiseks riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil. Valla- ja linnavolikogu ülesanded
on alljärgnevad.
Valla- või linnavolikogu:
1. määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
2. kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse
korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse
kasutamise aruandluse korra; 3. toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate
noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte; 4. konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja
hindamisel;
5. kinnitab valla või linna haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra;
6. täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.
Seaduse muutmisega toodi täiendavalt sisse noortevolikogu mõiste, mis on kohaliku omavalitsuse
seisukohast üks olulisemaid ning uuenduslikumaid muudatusi. Alljärgnevalt on sellel pikemalt peatutud.
Noortevolikogu mõiste kohaselt on noortevolikogu näol tegemist valla- või linnavolikogu juures
tegutseva organiga, see tähendab, et noortevolikogu on eelkõige nõuandev organ valla- või linnavolikogule. Noortevolikogud, mis täna tegutsevad noortekeskuste, rahvamajade, vallavalitsuse või
muu struktuuri juures, peaksid tulevikus olema otseselt seotud valla- või linnavolikoguga. Siinjuures
on oluline just juriidiline seos – noortevolikogu teenindamine ja abistamine võib olla küll noorsootöötaja või mõne muu ametniku ülesandeks, kuid noortevolikogul on kindel koht valla- või
linnavolikogu struktuuris. Noorsootöö seaduse §-s 9 on välja toodud ka noortevolikogu moodustamise ja tegutsemise alused ning eesmärgid.
Nimetatud seaduse § 8 lg 4 paneb valla- või linnavolikogule kohustuse konsulteerida noortevolikoguga juhul, kui noortevolikogu on omavalitsuses moodustatud, kõikides küsimustes, mis puudutavad
noorsootöö kavandamist, teostamist ja hindamist. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla/linna arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine,
noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine valla- või linnaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (noortekeskuse ehitamine või renoveerimine, uute rajatiste
(nt rularamp, mänguväljak jm) rajamine jne), noortekeskuse või mõne muu noorsootööasutuse
33
põhimääruse, teenuste hinnakirja kehtestamise; noorteprojektide ja noorteühingute valla- /linnaeelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Noortevolikogu võib teha ka
ettepanekuid noori puudutavate teemade osas, mis ei ole otseselt seotud noorsootöö korraldamisega,
samuti võib kohaliku omavalitsuse volikogu konsulteerida ja küsida noortevolikogu arvamust omaalgatuslikult ükskõik millises küsimuses, kuid noorsootöö korraldamise küsimustes lasub valla- või
linnavolikogul kohustus ise noortevolikogu poole pöörduda seisukoha saamiseks, teistel juhtudel on noortevolikogul õigus esitada ettepanekuid ning valla- või linnavolikogul õigus soovi korral küsida
noortevolikogu arvamust.
Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013
Noorsootöö strateegia 2006–2013 koondab endas kahe valdkonna strateegilised eesmärgid
lähiaastateks: 1. noortepoliitika – laiem valdkond – ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates
valdkondades noor- tele suunatud tegevuste põhimõtetele;
2. noorsootöö – kitsam valdkond - üks noortepoliitika toimeala, mis loob peale formaalhariduse, töökoha ja pere võimalusi 7–26aastaste noorte isiksuse mitme- külgseks arenguks.
Eesti noore ees seisab aina rohkem ja mitmekesisemaid valikuid; tema eluteed ja üleminekut
lapseeast täiskasvanuikka mõjutab kasvav hulk erinevaid tegureid; takistused ja võimalused
täiskasvanuks kujunemise teel on üha individuaalsemad. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuteadlikkust, aktiivset panustamist ühise heaolu säilitamisse ning edasiviivat algatusvõimet ja -
soovi. Vananeva elanikkonna tingimustes suurenevad ootused nooremaealistelt, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.
Noortepoliitika olemasolu põhjuseks on vajadus määratleda tegevus, mida ühiskond peab tegema, et
iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisteel võimalusi, tuge ning õpikogemusi positiivseks
enesemääratluseks, -harimiseks, -teostuseks ja eneseväärikuse kujunemiseks ning seeläbi suudaks ja sooviks võtta vastutust ja algatust ühiskonna heaolu säilitamise ja arengu eest.
Kuna noorte kujunemisteed on aina erinevamad ning sisaldavad üha rohkem tegureid, peab
noortepoliitika olema horisontaalne ning peegeldama noore eluolu puudutavat erinevates
eluvaldkondades. Vajalik on nii noortele suunatud tegevuse eraldi väljatoomine näiteks tööturu-, haridus-, kultuuri- jms poliitikas, kui ka noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuv
koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades, so lõimitud noortepoliitika.
Noorsootöö alused
Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba
tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.
Kohaliku omavalitsuse jaoks on olulised järgnevad välja toodud punktid: 1. noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena;
2. noorsootöö algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste ja huvidega (so kohaliku
omavalitsuse territooriumil); 3. noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorraldusse, innustab noori võtma vastutust
ning tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas (otsene seos noorte osaluskogudega).
Noorsootöö põhimõtted
Läbivaks põhimõtteks on: noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste
tegemisse.
34
Noorsootöö korralduse põhimõtted
1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal.
2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused.
3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa) väärtuste loomisele suunatud.
4. Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab
mitteformaalset ja informaalset õppimist. 5. Noorsootöö korraldaja ja noorsootöötaja on ausad ning avatud noorsootöö eesmärkide ja
meetodite osas. 6. Mittetulundussektori tahte ja valmisoleku olemasolu korral sõlmib avalik sektor noorsootöö
konkreetsete funktsioonide täitmiseks lepingud ning rahastab nende korraldamist kohalike omavalitsuste ja/või riigi kinnitatud rahastamispõhimõtete alusel.
7. Noorsootöö struktuur võimaldab noortel osaleda otsustamises, eelkõige riigi ja kohaliku
omavalitsuse arengukavade koostamises ning noorsootöö rahaliste vahendite planeerimises ja jaotamises.
8. Noorsootööd kavandatakse, koordineeritakse ja tehakse erinevatel haldustasanditel erinevate sektorite koostöös.
9. Noorsootöö vajab eesmärgipärast planeerimist, regulaarset analüüsi ja hindamist.
10. Noorte osalus ja mitteformaalse õppimise kvaliteet on näitajad noorsootöö hindamisel.
Noorsootöö valdkonnad
1. Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu.
2. Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus)
süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal.
3. Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele.
4. Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada
nende elu puudutavaid otsuseid. 5. Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste
ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuste põhinemine nendel. 6. Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja
oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks 7. Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks
võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu.
8. Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel.
9. Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö
kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. 10. Noorte osalus on noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste loomine ja
osalusmotivatsiooni arendamine.
35
Lisa 3: Tegevuskava elluviimise maksumus
Tegevus Ressursid Maksumuse kujunemine 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Strateegiline eesmärk nr 1: toimiv noorte teavitamise ja nõustamise süsteem
Info olemasolu tagamine
noortekeskustes ja
külakeskustes
eelarve A4 kahepoolsed voldikud, 2000 tk 500
Noorsootöökeskuse kodulehe
arendamine ja teiste sotsiaalmeedia võimaluste
kasutamine
eelarve
Kodulehe arendamise töötasu 10
kuud, 1 kuu 80 eurot, 5 tundi kuus, 1 tunni töötasu 16 eurot
300
Noorte tööhõivealase info
kättesaadavuse arendamine eelarve; fondid
Lisatasu töötajale
töökasvatussüsteemi rakendamise eest, 4 kuud 100.- kuus
400 400 400 400 400
Psühholoogilise nõustaja
ametikoha loomine eelarve
1 inimese 12 kuu töötasu koos maksudega, a 1300 eurot kuus +
majanduskulu 150 eurot
15 750 15 750 15 750
Karjäärinõustamise teenuse
sisseostmine
eelarve; koolide
eelarved
200 noorele (koolilõpetajad+
huvilised), igale 3 tundi, kokku 600
tundi, tunnitasu 20 eurot
12 000 12 000 12 000
Erinoorsootöötaja ametikoha loomine
eelarve
1 inimese 12 kuu töötasu, a 1300
eurot kuus + majanduskulu 150 eurot
15 750 15 750 15 750
Maksumus kokku: 500 700 400 43 900 43 900 43 900
36
Strateegiline eesmärk nr 2: noortele on loodud igakülgsed võimalused huvihariduses ja –tegevuses osalemiseks; tagatud on teenuste kättesaadavus kogu vanusegrupi ulatuses
Laagrite korraldamine valla
noortele
Valla eelarve – vaba aja ja
noorsoo üritused; fondid, lastekaitse
ühingu eelarve
valla noortele korraldatavate
laagrite toetamine 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000
Uued huvitegevused noortele vanuses 16+
eelarve, fondid
2 uue huviringi loomine noortele
aastas, 1 huviringi maksumus 200
eurot kuus, 9 kuud, 2 ringi
3 600 3 600 3 600 3 600
Avalikult kasutatavate
objektide (mänguväljakud,
palliplatsid, skatepark) ehitamine ja korrastamine
valla eelarve- mänguväljakud;
fondid
1 mänguväljak, 1 palliplats või
skatepark aastas 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000
Vallasiseste
transpordivõimaluste parendamine
Valla eelarve -
transpordikorraldus
2 bussiliini toetus, 1 liini toetus 5
000 eurot aastas 5 000 5 000
Noorsootöö Keskuse rajamine Rannamõisa
fondid
1 uue noorsootöö keskuse rajamine
Üldehitustööd 240 000 Viimistlustööd 110 000
Tehnosüsteemid 150 000 Välistrassid, mänguväljakud,
haljastus – 250 000 EUR
Hoone sisustus – 100 000 EUR Kokku: 850 000.-EUR + KM 20%
1 020
000
Olemasolevate noortekeskuste inventari
uuendamine ja täiendamine
eelarve, fondid 1 keskusele aastas 500 euro eest uut inventari (televiisor,
grafoprojektor, piljardilaud jms)
1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
37
Noorsootöö võimaluste loomine kandikeskustes
valla eelarve – majandus; fondid
4 kandikeskuses noortetubade
sisustamine, a 3 000 eurot 1
keskusele
3 000 3 000 3 000 3 000 3 000
Vastutajate ja
koostööpartnerite leidmine
töökasvatuse süsteemi tööle rakendamiseks
Valla eelarve -
majandus
Lisatasu töötajale töökasvatussüsteemi rakendamise
eest, 12 kuud 100 eurot kuus
1 200
Maksumus kokku: 1 000 1 072
000 56 800 55 600 60 600 60 600
Strateegiline eesmärk nr 3: süsteemne, toetav ja tulemuslik erinoorsootöö korraldus
Mõnuainetevastase tegevuse alaste projektide laiendamine
erinevatele vanuserühmadele
Valla eelarve -
muu perekondade
ja laste sotsiaalne kaitse; fondid
nädalane programm (20 tundi) 5-6
klassidele, ligikaudu 10
klassikomplekti (sh. Harkujärve ja Vääna kool)
1 500 1 500 1 500 1 500 1 500
Noorte seksuaaltervise alaste
teadmiste suurendamine
Valla eelarve - muu perekondade
ja laste sotsiaalne
kaitse; fondid
Koolitustunni maksumus ja
koolitusmaterjalid 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
Tervislike eluviiside
propageerimine noorte seas
(konkursid, projektid jne)
eelarve, fondid
2 projekti/konkurssi/ kampaaniat
aastas; materjalid ja korralduskulud
a 200 eurot
400 400 400 400 400 400
Tugiisiku teenuse pakkumine
Valla eelarve- muu
perekondade ja
laste sotsiaalne kaitse
1 tugiisiku teenuse pakkumine, 50
noorele aastas, igale noorele 3 kuu
jooksul min 10 t kuus, kokku 30 tundi; kokku 1500 t; tunnitasu 30.-
18 899 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000
Tugisüsteemi loomine
Valla eelarve - teadus ja
arendustegevus
sotsiaalses kaitses
Lisatasu töötajale
töökasvatussüsteemi rakendamise eest, 12 kuud 100 eurot kuus
1 200
38
Sotsiaalprogrammide korraldamine
Valla eelarve -
teadus ja arendustegevus
sotsiaalses kaitses
Sotsiaalse kaitse programmid: perevägivalla alane ennetustöö,
laste ja noorte probleemkäitumise
ennetamine, õpiraskustega laps jms.
5 000 5 000 5 000 5 000 5 000
Uuring noorte riskikäitumise
hindamiseks eelarve, fondid
1 kaheosaline uuring (veebiküsitlus
+ ankeetküsitlus, andmete
töötlemine ja analüüs), kokku 60 küsimust, valimi suurus 500
1 000
Maksumus kokku: 19 299 29 100 28 900 27 900 27 900 27 900
Strateegiline eesmärk nr 4: noorsootööga tegelevad inimesed on oma ala spetsialistid; noorsootöö toimub noorte vajadustest ja
huvidest lähtuvalt
Suure meeskonnakoolituse
läbiviimine eelarve
interaktiivne koolitus kõigile noortega tegelevatele inimestele
vallas
1 500 1 500 1 500 1 500 1 500
Noorsootöötajate erialastel täienduskoolitustel osalemine
eelarve, fondid 5 inimese koolitus, igale 2 päeva, kokku 10 koolituspäeva
639 800 800 800 800 800
Noorsoo- ja noorte eelistuste
küsimuste lülitamine vallaelanike rahulolu-
uuringusse
Vallaeelarve - majandus
Küsimuste-vastuste bloki lülitamine
uuringusse - tavapärasele kulule valla eelarves lisa ei tule
0 0 0
Noorsootöö ümarlaudade korraldamine
eelarve 2 ümarlaua korraldamine, kevadel ja sügisel, kulu 20-le inimesele
(kohv, küpsised, materjalid)
200 200 200 200 200 200
39
Vabatahtliku tegevuse tunnustamine
Valla eelarve - majandus
3 vallastipendiumi aktiivsematele a 100 eurot kokku 300 eurot; 1
tunnustusüritus vabatahtlikele 60
inimesele kokku 400 eurot
700 700 700 700 700
Maksumus kokku: 839 3 200 3 200 3 200 3 200 3 200
Strateegiline eesmärk nr 5: noorte osaluskogemus kujundab aktiivseid kodanikke, kes soovivad kaasa rääkida vallaelu korraldamisel;
noortel ja noorsootöötajatel on olemas mitmekülgsed võimalused rahvusvahelises noorsootöös osalemiseks
Noortevolikogu loomine eelarve
Volikogus osalevate noorte
majanduskulude kate (kohvipausid, materjalid jms kulud)
100 100 100 100
Noortealgatuste toetamine
Valla eelarve –
vaba aja üritused;
fondid
2 noortealgatuse toetamine
omaosaluse sissemakseks valla
poolt
2 000 2 000 2 000 2 000 2 000
Vahetusprogrammide
korraldamine noortele
Valla eelarve - vaba aja üritused;
fondid
2 vahetusprogrammis osalemine 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000
Maksumus kokku: 4 000 4 100 4 100 4 100 4 100
Tegevuskava elluviimise maksumus kokku: 21 638 1 109
000 93 400
134 700
139 700
139 700
võimalik teostada vaid lisarahastuse olemasolul