m e t s a n d u s a j a k i r i • i l m u n u d a a s t a s t 1 9 2 1 k e v a d 1 / 2 0 1 3

h i n d 3 . 5 0 €

Metsanädalad,tänavu ja varem

Uus jahiseadus, vanad vastasseisud

Metsa kaasomand – probleem paljudele

kontrolli, mille abil on saagimine lõikepea käpad kokku nupu alt kiirem. Rääkimata täienenud TimberLink™ masina seisukorra ja jõudluse monitoorimise tarkvarast võimaldamaks optimaalse kulu juures maksimaalset tootlikkust – mis peaks olema igaühe eesmärk.

Võtke ühendust esindajaga:

John Deere Tier 4 sertifikaadile ülemineku mootoritega varustatud E-seeria sisaldab endas kõrgel tasemel tehnoloogilist intelligentsi. Peame silmas ettenägelikku juhtimise ja koormuse optimeerimissüsteemi, mis viib tõstuki ja lõikepea jõudluse uuele tasemele. Samuti uut järkamise

AS INTRAC Eesti Tartu mnt 167 Harjumaa, tel. 603 5700, e-post info@intrac.ee, www.intrac.ee

Esitleme uuenenud E-seeriat – nutikaimat metsamasinatEsitleme uuenenud E-seeriat – nutikaimat metsamasinat

1/2013 eesti mets 1

sisukord

Foto

: Hen

dri

k re

lve

2 Mets ja avalikkus Juhtkiri

3 siit Metsast ja sealt Metsast Uudiseid Eestist ja kaugemalt.

6 ULVAR KÄÄRT Metsanduse head tava lahti MõtestaMas Aruteluring eri huvirühmade esindajate vahel.

14 KRISTIINA VIIRON uus jahiseadus, vanad vastasseisud Erametsandus- ja jahindustegelaste kommentaarid

uuele jahiseadusele.

20 HEIKI HEPNER tagasivaade kaheküMnele Metsanädalale Heidame pilgu metsanädalate arengule ja sisule kahe-

kümne aasta jooksul.

26 HENDRIK RELVE tänavuse Metsapealinna tiitli sai elva Kuidas Elva sai metsapealinna tiitli ja milline tuleb täna-

vune metsanädal?

28 AIN ALVELA küttepuidu hind saavutas tasakaalu Narva elektrijaamade otsus lõpetada hakkpuidust taas-

tuvenergia tootmine viis hakkpuidu hinna alla. Hinnal pole enam kuskile langeda.

35 KRISTIINA REBANE puitMaja – eesti väärtuslik ekspordiartikkel Selgitatakse, missugused on puitmajatootjate

koostöövõimalused välisturgudel ja peamised suunad sektori arengus.

38 HENDRIK RELVE ponsse MetsaMasinate saaga Veebruari keskel tutvus rühm Baltimaade metsandus-

ajakirjanikke Soomes Ponsse metsamasinate tehasega.

41 LAURI SALUMÄE rakvere Metsaühistu kaksküMMend tegevusaastat Metsaühistu on taasiseseisvunud Eesti üks vanemaid.

44 MERLE RIPS Metsa kaasoManike rõõMud ja Mured Metsa kaasomandi teema puudutab paljusid, aga sel-

lest on vähe kõneldud.

50 MAARJA KAASIK peeter nahko on loodus- ja Metsapiltnik Usutluses avab Peeter Nahko oma pildistamiskirge.

54 LEMBITU TARANG eesti Metsalugu ulatub sajandite taha Tänavuse kultuuripärandi aasta puhul on vaatluse all

metsanduslik pärandkultuur.

60 HEINO KASESALU 150 aastat Baltische Wochenschrift’i ilMuMisest Väljaanne oli 19. sajandi perioodilistest metsanduslikest

väljaannetest Eestis üks tuntumaid.

63 uudiskirjandust

64 sünnipäevad

2 eesti mets 1/2013

45. aastakäik. Nr. 1/2013

Metsandusajakiri, ilmunud 1921. aastast

Toimetus:

PeatoimetaJa HENDRIK RELVE

tel. 610 4105mob. 56 35 9315

faks 610 4109relvehendrik@hot.ee

keeletoimetaJaMERLE RIPS

merle@hauston.ee

välJaandJa:MTÜ Loodusajakiri

Endla 3, 10122 Tallinnwww.loodusajakiri.ee

JUHatUSe eSimeeS INDREK ROHTMETSindrek@horisont.ee

tellimine610 4105

loodusajakiri@loodusajakiri.eewww.loodusajakiri.ee

reklaamiJUHt ELO ALGMAtel. 610 4106

reklaam@loodusajakiri.ee

külJendUS Ja inFograaFikaRAUL KASK (OÜ Wõrgu Wõlurid)

raul@ww.ee

trükk AS Kroonpress

Ajakiri ilmub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel

Kaanefoto: Jüri PerePuuskulptuuride saagimine metsanädalal Viljandis 2009. aastal.

Foto

: Jü

ri P

ere

Ajakirja kevadnumbri põhitee-maks on metsanduse ja avalik-kuse suhted. Varasematel aega-del olid metsamehed pigem kui

omaette tsunft, kes professionaalidena tegid omaette kohusetundlikult oma iga-päevatööd. Enam nii ei saa. Muutunud ühiskonnas tuleb avalikkusega suhelda, pidevalt teada anda oma seisukohtadest ja tegemistest, ühesõnaga metsast välja tulla. Ajakirja kahes põhiartiklis arut-levad metsamehed koos teiste metsaga seotud inimestega teemadel, mis vist kunagi päris lõpuni vaieldud ei saa. Üks nendest on metsanduse hea tava ning teine metsaomanike ja jahimeeste oma-vahelised suhted. Need on praegu tulised teemad ja ega neid muidu selgemaks saa, kui omavahel arvamusi vahetades. Üheks olulisemaks foorumiks, kus met-samehed igal aastal agarasti avalikku-sega suhtlevad, on olnud metsanädalad. Need algasid peaaegu kohe pärast Eesti taasiseseisvumist ja toimuvad ka tänavu. Sellest, kuidas metsanädalad Eestis kahe

aastakümnega on arenenud ja mis on olnud nende sisu, kirjutab Heiki Hepner, metsaseltsi president aastatel 2008–2012. Omaette artikkel on pühendatud tänavuse metsanädala plaanidele ja Elva saamisele kümnendaks metsapealinnaks. Järgnevates lugudes kõneldakse eramet-sandusest, metsakasutusest ja metsan-dusloost. Erametsanduse vallas tuleb juttu Eesti ühe vanima, üle kahekümne aasta tegutsenud Rakvere metsaühistu tegemistest ja harva käsitletud, kuid ak-tuaalsest teemast – metsa kaasoman-dist. Saab lugeda ka Eesti väärtuslikust ekspordiartiklist – puitmajadest. Samuti meeleolukat lugu Soome edukast met-samasinaid tootvast perefirmast Ponsse OÜ. Antakse ülevaade Eesti metsan-duslikust pärandkultuurist ja tutvusta-takse Baltimaade 19. sajandi üht tuntu-mat metsanduslikku nädalalehte. Igale metsasõbrale ja fotograafile peaks huvi pakkuma intervjuu looduspiltnik Peeter Nahkoga.

Hendrik Relve

Mets ja avalikkusMetsanädalatel toimuvatele puudeistutustele tulevad tihti inimesed, kes varem metsandusega kokku pole puutunud. Üldse on metsanädalad igal aastal oluliseks foorumiks, kus metsamehed avalikkusega suhtlevad.