Infokirjaoskuse edendamine ülikoolis:

raamatukogu ja ülikooli koostöö

Sirje VirkusTallinna Ülikool

29.05.2006

Agenda

Küsimused referentidelt Infokirjaoskuse mõiste Infokirjaoskuse arengust Uurimistöö

Mida infokirjaoskus kaasaegsel tasemel endast kujutab?

Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse õpetamise alal täiendada?

Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse alal rakendada?

Ülikooli ja raamatukogu seosed infokirjaoskuse arendamisel: Milline on referendi/ainespetsialisti

(raamatukogutöötaja) roll? Millised on õppejõu (sh Teie)

vajadused, ootused ja ettepanekud? Millele tuleks tähelepanu pöörata, et

saada parimat võimalikku tulemust?

Raamatukogu ja ülikooli koostöö

Teie isiklike välismaal (Inglismaal) saadud kogemuste ja uuringute põhjal:

Kas infokirjaoskus on ülikoolide õppekavadesse integreeritud? Kui suur on selles raamatukogu osa?

Milline on optimaalne kursuse pikkus? Kui palju peaks olema teooriat, loenguid, kui

palju harjutusi? Kui palju kasutatakse infokirjaoskuse

õpetamisel e-õpet?

Raamatukogu ja ülikooli koostöö

Milline viis õpetamiseks on parim, veebis või "face to face"?

Millised e-õppe meetodid ja millised teadmiste kontrolli vormid on osutunud sobivaks ja kuivõrd raamatukogud suudavad neid rakendada?

Kas on parem kursuse jooksul õpetada võimalikult palju infoallikaid, andmebaase jm või keskenduda ühele kahele ja need põhjalikult selgeks teha, et edaspidi õpivad ise?

Raamatukogu ja ülikooli koostöö

Kuidas kontrollida õpitut kursuse jooksul? Millega peaks kursus lõppema: arvestustöö,

test? Kuidas üliõpilased ja õppejõud

raamatukogude infokirjaoskuse kursusi hindavad ja mida nendelt ootavad?

Kas oskate soovitada mõnda infokirjaoskuse õpikut, mille juurde kuulub ka teacher's manual? Kas selliseid õpikuid on TLÜ infoteaduste osakonnas?

Mis on infokirjaoskus?

Infokirjaoskuse definitsioonid

Palju erinevaid definitsioone Erinevad terminid ja nende tõlgendused Erinevad mudelid Erinevad arusaamad infokirjaoskuse

õpetamisest

Infokirjaoskuse all mõistetakse Infovajaduse äratundmist Arusaamist, et täpne ja ammendav

informatsioon on arukate otsuste allikaks Oskust määrata kindlaks potentsiaalsed

infoallikad

Infokirjaoskuse all mõistetakse

Oskust kasutada edukat otsistrateegiat info hankimiseks

Oskust kasutada infoallikaid paber- ja elektronkandjatel

Oskust hinnata leitud informatsiooni ja infoallikaid

Infokirjaoskuse all mõistetakse

Oskust korrastada leitud informatsiooni Oskust integreerida uus informatsioon

olemasoleva informatsiooniga Oskust kasutada informatsiooni

probleemide lahendamiseks (Doyle, 1994, Bruce, 2000).

Erinevad terminid ja nende tõlgendused

Erinevad terminid

Infokirjaoskus Infooskused Infokompetentsus Infokompetentsid Infopädevus

Tõlgendused

Informatsioon Kirjaoskus Kompetentsus Oskus Ekspertiis

Kuidas edendada infokirjaoskust?

Infokirjaoskuse edendamise võimalused

Juhendite koostamine infootsinguks ja infoallikate hindamiseks,

Loengud ja praktilised õppused nii auditooriumis kui raamatukogus,

Individuaalkonsultatsioonid, Veebipõhised kursused ja juhendid, Abi kirjanduse ülevaadete tegemisel Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse Infokirjaoskuse peitmine (embedding) õppekavasse

Uued oskused

uusi pedagoogilisi teadmisi, tehnoloogilisi oskusi, intellektuaalomandiga seotud teadmisi, suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi õpetamisoskusi

Uued oskused

Raamatukogutöötaja oskused peavad sarnanema õppejõu oskustega:

Osalema haridusdebattidel ja otsustuste protsessis, Mõjutama õppeasutuse poliitikat ja strateegiat, Aitama kaasa partnerluse arengule Omama diplomaatilise käitumise oskusi.

Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

Küsimused

Kui palju raamatukoguhoidjad on pädevad olema õpetajad ja võtma üle nende rolli?

Kas pole tõenäolisem, et õpetajad arendavad välja infoekspertiisi?

Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

E-õppe paketid

Tekstipõhised ja üsna värvitud, vähe häid värvilahendusi, illustratsioone ja küljendust

14 materjali lubasid kasutajale valida personaalset õpirada läbi paketi.

5 soodustasid reflektsiooni ja diskussiooni Vähe interaktiivsust, mõningatel testid iga

sektsiooni lõpus (Stubbings & Brine, 2003)

Eesrindlikud kogemused

Väga erinevad lähenemised, olenevalt konkreetsetest institutsioonidest.

Siiski võib eristada teatud iseloomulikke jooni

Iseloomulikud jooned

Infokirjaoskus on välja toodud ülikooli missioonis ja visioonis, strateegilistes plaanides, õppeprogrammides

Infokirjaoskusel on oluline koht ülikooli tegevuses ja see termin on kasutusel ülikoolide juhtide keelepruugis

Infokirjaoskus poole vaid üksikute osakondade innovaatiline tegevus ülikoolis

Õppejõud mõistavad, et infokirjaoskus vastab hariduseesmärkidele ja lisab väärtust õppimisele ning see täiendab eriala eesmärke

Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse väljendab head praktikat

Iseloomulikud jooned

Rakendatakse ulatuslikult tehnoloogiat Rakendatakse konstruktivistlikku ja õppijakeskset

lähenemist, mis arvestab õppija vajaduste ja kogemustega

Kõik head praktika näited rakendavad probleemipõhist ja ressursipõhist õpet

Domineerib õppimine koostöös ja aktiivõppe meetodid Hindamisel ja eelkõige formatiivsel hindamisel on oluline

koht Tähtsustatakse tagasiside rolli

Iseloomulikud jooned

Olulisel kohal on õppejõudude koolitus Olulisel kohal õpetaja tugisüsteemid Tähtsustatakse ja arendatakse koostööd

erinevate rollikandjate vahel Raamatukogu esindajad osalevad

otsustuskogudes Taotletakse ülikooliväliseid arendus- ja

uurimisgrante.

Minu uurimistöö

Uurimistöö eesmärk

Uurida infopädevuste arendamist Euroopa kaugkoolitusinstitutsioonides, selleks et välja töötada raamistik, mis soodustaks infopädevuste arendamist.

Metodoloogia

Kombineeritud meetodid: Kaardistusuuring (Survey) Juhtumiuuring (Multiple-case studies) Põhistatud teooria (Grounded theory

approach)

Projektid

CETL (2005-2010) E-MOVE (2006-2007) - An Operational

Conception of Virtual Mobility INTERREG (2006-2007) - INTERREG III A

„Connecting Information Professionals Work Lab“ – CIP WorkLab

EUCLID projekt

Tänan tähelepanu eest!