Infotund “Abiks puudega inimesele”

29.01.2009

Tauno Asuja, tegevjuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Ümberkorraldustest tööealiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel ja püsiva töövõimetuse tuvastamisel

1. oktoobril 2008 rakendunud uus kord, mis puudutab peamiselt tööealistele inimestele (16-aastaste kuni vanaduspensioniealiste) puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korda.

Alates 2000.aastast tehakse ekspertiise raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel, ilma et ekspertarst inimest näeks- puue ja püsiv töövõimetus tuvastatakse dokumentide alusel.

Raviarst, kes on inimest näinud, omab kõige objektiivsemat ülevaadet tema tervislikust seisundist.

Raviarsti andmed on piisavaks aluseks ekspertiisi tegemisel.

Inimese jaoks on aga asjaajamine lihtsustunud, kuna puudub vajadus käia mitme arsti vastuvõtul.

Puude ega ka püsiva töövõimetuse otsuseid ei tee enam piirkondlikud arstliku ekspertiisi komisjonid.

Ametnikul on otsuse tegemisel aluseks ekspertarsti arvamus.

Ekspertarvamuste saamiseks on ametil sõlmitud ekspertarstidega vastavasisulised lepingud.

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisest ning sotsiaaltoetusest lähemalt.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratav ja makstav sotsiaaltoetus on toetus, mille eesmärgiks on osaliselt katta puudest tulenevat lisakulu, olgu see siis  abivahendite soetamiseks või teise inimese abi saamiseks.

Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuse maksmises põhimõttelisi muudatusi ei ole.

Puude raskusastme tuvastamise aluseks on jätkuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning kõik sama puude raskusastmega inimesed saavad ühesugust sotsiaaltoetust.

Muudatus puudutab tööealisi puudega inimesi. Kui seni määrati puude raskusaste ka neile

lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest, siis nüüdsest tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt inimese  igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

Puude raskusasted: sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine

või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; 

raske,  kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;

keskmine,  kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Sotsiaaltoetust makstakse igale puudega tööealisele inimesele individuaalses määras, lähtuvalt just tema puudest tingitud lisakuludest.

Lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest.

Puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tööealise inimese vajadusi (ravimid, transport, abivahendid, erivajadused riietusele ja jalatsitele, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus, kommunikatsioonivahendid) ja tema kompenseerimata funktsioonihäirete suurusi.

Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm.

Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat.

Tööealisele puudega inimesele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani.

Alates 1. oktoobrist 2008. a ei sõltu puudega tööealise inimese toetus puude raskusastmest, vaid määratakse lisakulude alusel suuruses 260 – 840 krooni.

Eelkirjeldatud individuaalne lähenemine tingis muudatuse tegemise vajaduse ka ekspertiisitaotluses, mis on senisest nüüd oluliselt mahukam ja üksikasjalikum.

Taotluse vorm, mis on kättesaadav pensioniametite klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.ensib.ee), sisaldab etteantud vastusevariantidega küsimusi inimese võimete ning igapäevaeluga toimetuleku kohta.

Kuidas taotleda puude raskusastet ja töövõime kaotuse protsenti?

Nagu varemgi, esitab (kohapeal või posti teel) inimene ekspertiisitaotluse pensioniametile ja pensioniamet võtab ühendust tema pere- või raviarstiga.

Arst täidab terviseseisundi kirjelduse ja esitab pensioniametile, kus tehakse ekspertiis.

Täpselt sama skeemi alusel ka töövõime kaotuse protsendi tuvastamine.

Varasemalt esitas inimene ekspertiisitaotluse arstile, arst lisas terviseseisundi kirjelduse ning saatis mõlemad vormid pensioniametile.

Kui inimesel tekib taotluse täitmisel küsimusi, siis tuleks pöörduda pensioniametite klienditeenindajate poole, kuid abi saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106.

Võimalus eestikeelset ekspertiisitaotlust täites abimaterjalina kasutada taotluse venekeelset tõlget, mis on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja.

Üheaegselt ekspertiisitaotlusega soovitatakse taotleda ka sotsiaaltoetust. See hoiab kokku aega ja võimaldab määrata sotsiaaltoetuse kohe pärast puude raskusastme tuvastamist.

Muudatustest püsiva töövõimetuse tuvastamisel.

Püsiv töövõimetus tuvastatakse lähtudes inimese terviseseisundist, hinnates inimese tervisehäire mõju tema töövõimele. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse ehk protsendi  määramise alustes muudatusi tehtud ei ole.

Alates 1. oktoobrist 2008 muutus üksnes  püsiva töövõimetuse taotlemise kord.

Kui seni läks inimene ekspertiisitaotlusega raviarsti juurde, kes selle koos taotleja terviseseisundi kirjeldusega pensioniametisse saatis, siis nüüd tuleb inimesel pöörduda kõigepealt pensioniametisse.

Tema terviseseisundi kirjelduse küsib raviarstilt pensioniamet ise, inimene sellepärast muret tundma ei pea.

Püsiva töövõimetuse tuvastamisel: NB! Enne pensioniametile taotluse

esitamist peab taotleja olema käinud raviarsti vastuvõtul ja visiidist ei tohi olla möödas rohkem kui 3 kuud.

Kui selgub, et ettenähtud aja jooksul ei ole arsti külastatud, siis enne püsiva töövõimetuse taotlemist tuleb ennast raviarsti juurde järjekorda panna.

Inimesele, kelle töövõime kaotus on 40-100%, makstakse töövõimetuspensioni.

Kui inimene taotleb püsiva töövõimetuse korduvat kindlakstegemist, siis taotlust töövõimetuspensioni saamiseks uuesti esitada vaja ei ole.

Arvestada tuleb pikenenud menetlusajaga. Ekspertiisitaotluste menetlemine võtab aega

ligikaudu poolteist kuud, kui kõik ekspertiisiks vajalikud dokumendid on olemas.

Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota, pension või toetus määratakse taotluse esitamisest.

Kuidas toimida siis, kui otsus tundub ebaõiglane! Otsuse saab vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti

juures tegutsevas vaidluskomisjonis, esitades selleks kirjaliku kaebuse e vaide.

Vaidluste lahendamiseks tehakse  täiendav ekspertiis ning küsitakse vajadusel juurde täiendavaid andmeid, mistõttu on vaidluse menetlemise tähtaeg  kuni kolm kuud.

Täiendav informatsioon puude raskusastme tuvastamise ja puudest tulenevate lisakulude määramise ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra kohta on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel, aadressil www.ensib.ee.

Täiendav informatsioon puude raskusastme tuvastamise ja puudest tulenevate lisakulude määramise ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra kohta on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee

Sotsiaalkindlustusameti infotelefon 16106.

TPIK kontakt

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59; 10615 Tallinn

e-mail: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

telefon: 6554161