Innovatsiooni- hangete juhend - Avaleht · Innovatsioonihangete juhend | Innovatsiooni edendamine riigihangete kaudu 1.1 Mõisted Juhendis on kasutatud järgmisi olulisemaid mõisteid

Innovatsiooni-hangete juhendTallinn 2016

Edukas hangib nutikalt

Innovatsioonihangete juhend | Innovatsiooni edendamine riigihangete kaudu

1.1 Mõisted1.1 MõistedSISUKORD

Sissejuhatus 31. Innovatsiooni edendamine riigihangete kaudu 41.1. Mõisted 51.2. Hankija vajaduste sõnastamine, planeerimine 71.3 Turu-uuringud 91.4. Hankestrateegia ja hankemenetluse liigi valik 12

2. Innovatsioonihanke liigid 132.1. Kommertskasutusele eelnev hange 132.1.1. Kommertskasutusele eelneva hanke korraldamine 162.1.2. Riigiabi andmise keeld 172.2. Võistlev dialoog 182.3. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus 192.4. Innovatsioonipartnerlus 202.5. Ideekonkurss 222.6. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus 222.7. Avatud hankemenetlus 23

3. Kuidas korraldada innovatsioonihanget targalt? 243.1. Alternatiivsete lahenduste lubamine 243.2. Tehniline kirjeldus ja kvalifitseerimistingimused 253.3. Hindamiskriteeriumid ja metoodika 263.4. Riskide maandamine 283.5. Olulisemad lepingutingimused 283.5.1. Lepingu tähtaeg 293.5.2. Alltöövõtt 303.5.3. Tasustamismudelid 303.5.4. Lepingu muutmise, ülesütlemise jms võimalused 303.5.5. Lepingu täitmine 323.6. Intellektuaalne omand 333.7. Kogemustest õppimine, nende vahetamine teiste hankijatega 34

4. Lisamaterjal 354.1. Kontrollküsimustikud 354.2. Inspireerivaid näiteid 384.2.1. ASi Tallinna Sadam targa sadama projekt 384.2.2. Detmoldi linna projekt õhusaaste vähendamiseks 384.2.3. Genti linna heakorrauuendus, mis seab looduse ja inimesed esikohale 394.2.4. Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuse voodite pesemise seadmete projekt, mis parandab tõhusust, kvaliteeti ja jätkusuutlikkust tervishoiuvaldkonnas 394.2.5. Rawiczi maakonnahaigla õdede rõivastus 40Kommentaarid 41

2


Euroopa Liidus ja ka maailmas laiemalt on järjest päevakohasemad teemad innovatsioon ja innovatsioonihange.

Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest 2000. aastal ja sellele järgnenud strateegia „Euroopa 2020”1 koostamisega on Euroopa Liidus püütud erinevate poliitikadokumentide kaudu leida võima-lusi ja lahendusi innovatsiooni edasiseks arendami-seks ning rakendamiseks, et muuta nii liidu kui ka liikmesriikide majandus konkurentsivõimelisemaks.

Seepärast on innovatsioon tähelepanu keskmesse asetatud ka uues direktiivis riigihangete kohta2 (edaspidi riigihankedirektiiv 2014/24/EL), milles nähakse ette, et teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas ökoinnovatsioon ja sotsiaalne innovat-sioon, on tulevase majanduskasvu peamisi mõju-tajaid ning seega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” tähtsal kohal. Direktiivis leitakse, et kuivõrd innovatiivsete toodete, ehitustööde ja teenuste ostmisega saab oluliselt parandada avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti ning lahendada tõsiseid ühiskondlikke probleeme, peaksid avaliku sektori hankijad kasu-tama riigihankeid innovatsiooni edendamiseks, sest nii kasutatakse avaliku sektori raha kõige tulusa-malt. Lisaks kaasneb sellega uute ideede loomine, nende muutmine innovatiivseteks toodeteks ja teenusteks, mis teenib jätkusuutliku majanduskasvu edendamisega üldisemaid majanduse, keskkonna

ja ühiskonnaga seotud hüvesid, isegi kui innovat-siooni edendamiseks korraldatud hanke tulemusena reaalset toodet ei teki. Innovatsioon on alati seotud riskidega, mida tuleb muidugi adekvaatselt hinna-ta nii enne tegevuse alustamist kui ka hiljem, kui vaadeldakse tegevuse õiguspärasust. Seega peaks innovatsioonile avatud hankijatel olema võimalus ja vabadus riski võtta, ilma et neid süüdistataks hiljem raha ebasihipärases kasutamises.

See juhend ongi mõeldud eelkõige praktilise suunanäitajana, et julgustada hankijaid innovat-siooni edendama. Juhend sisaldab selgitusi, soo-vitusi ja näiteid selle kohta, kuidas innovatiivseid lahendusi hankida, ning hankeprotsessi etappide ja tegevuste kirjeldust. Juhendi abil juhatatakse avaliku sektori hankija läbi kogu protsessi. Või-maluse ja vajaduse korral oleme lisanud praktilisi näpunäiteid, mudeldokumente, kasulikke materjale või viiteid nendele, et käsitleda hankeprotsessi nii lihtsalt kui võimalik. Kuna Eesti praktikas leidub vähe sobivaid näiteid, siis oleme juhendi punktis 4.2 esitanud ka mõne teiste liikmesriikide juhtumi.Loodetavasti on see juhend hea abimaterjal ka ettevõtjatele, kes soovivad innovatsioonihankes osaleda ja sellega uusi tooteid ja teenuseid aren-dada. Kuigi juhend annab ülevaate sellest, kui-das riigihangete kaudu on võimalik innovatsiooni edendada, ei käsitleta selles ammendavalt kõiki võimalikke teemasid, sealhulgas õigusküsimusi. Juhendis oleme lähtunud Rahandusministeeriumis ette valmistatava uue riigihangete seaduse (edaspidi RHSi eelnõu) sõnastusest3 .

Head kasutamist!

Sissejuhatus

3


Lihtsustatult võib innovatsioonihanget kujutada skeemina, mille kõikide etappide läbimine viib eduka lõpptulemuseni.

Joonis 1. Innovatsioonihanke skeem

Lihtsama jälgimise eesmärgil oleme juhendi liigendanud järgmiselt: punktis 1.1 kirjeldatakse olulisemaid siinkasutatavaid mõisteid, punktides 1.2, 1.3 ja 1.4 käsitletakse innovatsioonihankega seotud asjaolusid, nagu hankija vajaduste sõnastamine, planeerimine, turu-uuringute tegemine ja kõige selle põhjal hankestrateegia ja hankemenetluse liigi valimine.

1. Innovatsiooni edendamine riigihangete kaudu

Hankija vajaduste sõ-nastamine, planeerimi-ne (p 1.2)

Hankedokumentide (sh lepingu) koostamine

Hankemenetluse läbiviimine hankemenetlus

Turu-uurin-gud (p 1.3)

Hankemenetluse algatamine

Hankelepingu sõlmimine

Vajaduse korral tea-dus- ja arendustee-nuste hankimine

Hankelepingu täitmine

Hankestrateegia ja hankemenetluse liigi valik (p 1.4)

4


1.1 Mõisted

Juhendis on kasutatud järgmisi olulisemaid mõisteid.Innovatsiooni mõiste on lai ning seda on aja jooksul pidevalt täiendatud ja täpsustatud. Termin innovatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast innovāre ja tähendab uuendamist. Austria majandusteadlane J. A. Schumpeter (1883–1950) on leidnud, et inno-vatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majandusprotsessis. Tema arvates kutsuvad innovatsiooni esile ettevõtjad, kes tõukavad konkurentsieelise saamise eesmärgil majanduse arengut tagant.Euroopa Liidu dokumentides nimetatakse innovat-siooniks uudsuse tootmist, omaksvõttu ja kasutamist majandus- ja sotsiaalvaldkonnas5 . Samuti on inno-vatsioon toodete, teenuste ja turgude uuendamine ja laiendamine; uute tootmis- ja turustamismeetodite kasutuselevõtmine; muudatused organisatsiooni juhtimises, töökorralduses, töötingimustes ja töö-jõuoskustes6 . Innovatsiooni mõistet aitab avada ka RHSi eelnõu § 49 lg 2, mille kohaselt on hankijal õigus luua innovatsioonipartnerlus, kui tal on tekkinud vajadus selliste innovatiivsete asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate asjade, teenuste või ehi-tustööde hankimisega.

Innovatsioonihange on üldmõiste, millega viidatakse erinevatele innovatsiooni edendamise võimalustele mitmesugust liiki hangete kaudu. In-novatsioonihange võib toimuda etapiviisiliselt ning riigihankele võib eelneda etapp, mille eesmärk on innovatiivse lahenduse prototüübi väljatöötamine, mis tellitakse näiteks riigihankedirektiividest ja RHSist tuleneva teadus- ja arendusteenuste erandi alusel.

Kommertskasutusele eelnev hange (ingl pre-commercial procurement) on teadus- ja arendus-teenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist aren-gut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust7 . Kommertskasutusele eelnev hange ei ole klassikaline hankimine riigihan-gete seaduse tähenduses. Lihtsustatult on tegemist selliste toodete ja/või teenustega seotud teadus- ja arendustegevuse tellimisega, mida kaubaturg ei paku, kuid mida avaliku sektori hankija vajab ja mida turg on võimeline mõistliku aja jooksul välja arendama selliselt, et neid saaks kommertseesmärkidel pak-kuda. Sellise nõudluspoolelt juhitud innovatsiooni eesmärk on luua turul uued tooted ja/või teenused, kusjuures üldjuhul ei omanda hankija protsessi käigus väljatöötatud lahendust või mõnda neist. Alles pärast seda, kui loodav või loodavad tooted on turukõlbli-kud, ostab hankija neid sobivat liiki hankemenetluse kaudu (vt ka punkt 2.1)8 .

Innovatiivsete lahenduste riigihange (ingl public procurement of innovatiove solutions) on rii-gihange, kus hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgu-del veel suures mahus kättesaadavad9 . Innovatiivsete lahenduste riigihange hõlmab innovatiivsete asjade, teenuste, ehitustöö hankimist, ent innovatiivne saab olla ka protsess, mida innovatsioonihankes kasuta-takse. Innovatiivsete lahenduste riigihanke raames ostetakse uuenduslikku lahendust, mis on turul juba olemas või kohe saadaval ja mis ei vaja teadus- ja arendustegevust. Tabelis 1 on toodud kommertska-sutusele eelneva hanke ja innovatiivsete lahenduste riigihanke peamised erisused.

1.1 Mõisted1.1 Mõisted4

5


Allikas: Lieve Bos, 2012. „Pre-commercial procurement (PCP) vs public procurement of innovative solu-tions (PPI), http://www.smart-pcp.eu/cp-pcp-ppi.

Tabel 1.

Kommertskasutusele eelneva hanke ja innovatiivsete lahenduste riigihanke peamised erisused

Hankija ees seisab lahendamist vajav üles-anne, mis eeldab teadus- ja arendustege-vust. Probleemipüstitus on selge, kuid kon-kureerivate lahenduste plusse ja miinuseid pole võrreldud ega hinnatud. Kohustus väl-jatöötatavat lahendust juurutada puudub

Avalik sektor ostab teadus- ja arenduste-gevust, et väljatöötatav lahendus vastaks tema nõuetele, et koguda teavet muude lahenduste kohta, vältida ainuõigusest tu-lenevat sõltuvust tarnijast ja tagada piisav konkurents ajaks, mil lahendust hakatakse hankima

Avalik sektor ostab teadus- ja arendus-tegevust mitmelt tarnijalt korraga, luues nende vahel konkureeriva olukorra sellega, et võrdleb lahendusi olulistes etappides (nt ideelahenduse loomise, prototüüpimise ja katsetamise ajal), jagades samal ajal tarnija-tega riski ja kasu (nt intellektuaalse omandi kuuluvus) selliselt, et tuua väljatöötatavad lahendused turule võimalikult suures mahus

Avalik sektor tegutseb kui vahendaja, esin-dades piisavat hulka kriitilist massi ostjatest, kelle vahendid ja ostujõud on piisavad, et erasektor kohendaks oma tootmise ümber eesmärgiga tuua asi või teenus turule mõistliku ajaga ning vastuvõetava hinna ja kvaliteedi suhtega. Suure osa asjadest või teenustest ostavad ära vastavad ostjad (pärast katsetamist ja/või sertifi tseerimist, kui see on vajalik).

Hankija ees seisab ülesanne, mille lahendus on turul peaaegu või väikeses mahus olemas, kuid on leidnud vähe kasutamist, sest ei vasta mahukaks rakendamiseks vajalikule avaliku sektori vajadustele. Hange ei nõua teadus- ja arendustegevust (see on tehtud või pole siinsel juhul vajalik)

Avalik sektor on uue, äsja turule saabunud innovatiivse asja esmaostja ja -kasutusele-võtja või teenuse turuletooja (asi või teenus ei ole veel laialdast kasutamist leidnud)

Kommertskasutusele eelnev hange

Millal?

Mida?

Kuidas?

Innovatiivsete lahendus-te riigihange

6


Mõttetera

Kommertskasutusele eelnev hange on sisult tea-dus- ja arendusteenuste ostmine. Selle ajendiks on üldjuhul avaliku sektori vajadus, millele turg ei suuda valmis lahendust pakkuda ning mille väljatöötamine on seotud suurte riskidega ja suuremamahuliste teadus- ja arendustegevuse investeeringutega, mida erasektor ei ole valmis üksi kandma. Üldjuhul kätkevad kommertskasutusele eelnevate hange-tega seotud projektid teadus- ja arendustegevust, mida erasektor ilma avaliku sektori rahalise toeta ei hakkaks välja töötama.

Innovatiivsete lahenduste riigihange seondub üldjuhul juba olemasoleva innovatiivse lahenduse elluviimise või edasiarendamisega, mille puhul ava-liku sektori hankija nõudlus mingi asja või teenuse järele ajendab pakkujaid oma tootmist uuendama, et soovitud innovatsiooni pakkuda (nn innovatiivne asi või teenus tuuakse turule elik äristatakse).

Innovatsioonipartnerlus on riigihankedirektiivi 2014/24/EL lisatud hankemenetluse liik. Direktiivi preambuli punktis 49 ja artiklis 31 on kirjas, et kui innovatiivse toote või teenuse või innovatiivsete ehitustööde väljaarendamise ning sellest tulene-vate asjade, teenuste või ehitustööde järgneva soetamise vajadust ei saa rahuldada juba turul olemas olevate lahendustega, on avaliku sektori hankijatel võimalik kasutada erimenetlust. See võimaldab avaliku sektori hankijatel luua pika-ajalisi innovatsioonipartnerlusi uue innovatiivse asja, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja hilisemaks ostmiseks, kusjuures lepingu sõlmimine tuleb otsustada üksnes parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel (vt ka punkt 2.4).

Teadus- ja arendustegevus on defineeritud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS). Seaduse § 2 punkti 7 kohaselt on teadus-

tegevus isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. Arenduste-gevus on TAKSi § 2 punkti 2 alusel uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. Teadus- ja aren-dustegevus hõlmab alus-10 ja rakendusuuringuid11 ning katse- ja arendustöid. Teadus- ja arenduste-gevus hõlmab lisaks selle tulemustele ka nende tootmise ja turustamisega seotud innovatiivset tegevust.

Turu-uuring on uuring, mida hankija võib teha enne riigihanke alustamist, et valmistada riigihange ette ning teavitada ettevõtjaid tulevasest riigihan-kest ja selles esitatavatest peamistest nõuetest. Turu-uuringu käigus võib hankija pidada nõu as-jaomases valdkonnas tegutsevate isikutega ning kasutada saadud teavet riigihanke kavandami-sel ja läbiviimisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi.

7


Tavapäraste turul pakutavate asjade või teenuste ostmist alustab hankija üldjuhul sellest, et ta teeb plaani, mida, kui palju ja mis raha eest osta. Kui vaja, korraldab ta turu-uuringu.

Innovatsioonihanke üks peamisi tahke on planee-rimine. Kui hankija eesmärk on innovatsioon, tuleb planeerimist alustada lahendust vajava probleemi või ülesande selgest sõnastamisest. Seejärel tuleb määrata kindlaks lõppeesmärk, niivõrd kui see on selles etapis võimalik, koos rahaliste vahendite, eelarve, tähtaegade ja vastutajatega.

Selleks peab hankija eelnevalt hindama ja mõistma,

1. missugune majandusharu pakub tema tõstatatud probleemile või vajadusele lahendust,

2. kas võimalike pakkujatena tuleksid kõne alla vaid suured või ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,

3. missugused kõnealuste majandusharude uudis-tooted võiksid tema probleemi lahendada või vajaduse rahuldada.

Oluline on õigesti hinnata, kas turg on võimeline ja valmis rahuldama hankija kirjeldatud vajadusi tema soovitud eelarve ja tähtaegade piires. Vastasel juhul kulutab hankija ressursse hanke ettevalmis-tamiseks ja läbiviimiseks asjatult, sest turg ei ole tegelikult valmis hankija soovidele vastavat toodet või teenust pakkuma või arendama.

Innovatsioonihanke õnnestumiseks on tähtsal kohal ka hankija töötajate omavaheline koostöö. Eeskätt organisatsiooni juhid peavad mõistma innovatsioonihankega seonduvad riske ja erisu-si võrreldes muude turul pakutavate asjade ja

teenuste hankimisega. Seega saab kõik alguse tippjuhtkonnast, kes peab seadma innovatsioo-ni tähelepanu keskmesse ja looma sellekohase strateegia. Seejärel hakkavad ka keskastme juhid, hankespetsialistid ja muud töötajad innovatiivse lahenduse vajadust mõistma. Personal peab tegema koostööd nii organisatsiooni juhtide kui ka teiste hanke eest vastutavate isikutega. Vajaduse korral tuleb panustada töötajate koolitamisse, et muuta harjumuspärast mõttemalli ning parandada eritead-misi valdkondades, kus on võimalik innovatiivseid asju, teenuseid või ehitustöid hankida. Arvestades innovatsioonihanke erisusi, tuleb hankijal lisaks hankealastele teadmistele tagada algusest peale ka hea projektijuhtimine ning õiguspädevus, eriti lepingute valdkonnas. Lõpuks peab hankija peale organisatsiooni sisekoostöö panustama ka välis-koostöösse, muu hulgas poliitikakujundajatega, kes jagavad eelarvelisi vahendeid, aga ka turuosalistega, kes oleksid võimelised hankija soovitud lahendust looma ja arendama. Innovatiivsete asjade, teenuste või ehitustööde ostmisega kaasneb alati risk, et soovitud tulemus jääb mingil põhjusel osaliselt või täielikult saavutamata. Ühes küljest on oluline, et avaliku sektori hankija hindaks ja arvestaks seda riski, ent teisalt tuleb teda ka julgustada sellist riski võtma. Sealjuures peaksid nii avalikkus kui ka hankija ja tema juhte kontrollivad isikud mõistma, et innovatsiooniga käib ebaõnnestumise risk alati kaasas ja kui see ka realiseerub, ei pruugi see tähendada maksumaksja raha väära kasutamist.

MõtteteraInnovatsiooni õnnestumise märksõnadeks on innovatsioonistrateegia13, valdkonnas pädev ja kogenud personal ning hea koostöö erinevate huvirühmadega.

1.2 Hankija vajaduste sõnastamine, planeerimine

8


1.3 Turu-uuringud

Selles etapis on hankija ülesanne välja selgitada innovatiivse asja, teenuse või ehitustöö hankimise võimalused.Riigihankedirektiivi 2014/24/EL artikli 40 kohaselt võivad avaliku sektori hankijad enne hankeme-netluse käivitamist korraldada turu-uuringuid eesmärgiga valmistada riigihanget ette ning teavi-tada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Selleks võib avaliku sektori hankija näiteks küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt eksper-tidelt või asutustelt või turul osalejatelt. Seda nõu võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded ei moonuta konkurentsi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet. Eelkõige täiendab see seda, et turukonsultatsioonil ei tohi luua ühelegi turuosalisele teistega võrreldes paremat positsiooni sel teel, et ta teab projekti kohta infot, mida teised ei tea.

Turu-uuring aitab hankijal otsustada, missugune tegutsemisviis ja hiljem ka hankemenetluse liik valida.

Uuringu peamine eesmärk on välja selgitada:

- kas hankija vajadustele vastav toode on turul olemas või kui ei ole, siis kas on alternatiivseid tooteid, mida pakkujad saavad hankijale sobivaks muuta;

- kui toodet või teenust turul ei ole ja puudub ka pakkujate soov seda erasektori vahenditega arendada, siis missugused võimalikud pakkujad

oleksid suutelised osutama vajalikke teadus- ja arendusteenuseid hankija tellitava ja rahastatava teadus- ja arendustegevuse hanke raames;

- missugune on võimalik aja- ja rahakulu ning muu ressursivajadus.

Turu-uuringuks võib kasutada internetti, käia eriala-messidel või korraldada küsitlusi, kus hankija esitab selgelt väljendatud päringu turul olemasolevatele võimalikele pakkujatele. Teabepäring võib sisal-dada kavandatud riigihanke üldist kirjeldust, selle eesmärke ning ülevaadet hankija vajadustest või probleemist, millele lahendust otsitakse. Päringu esitamisel peab hankija tegutsema läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Turu-uuringuks võib kasu-tada võimalikele pakkujatele mõeldud teabepäevi, mis annavad hankijale ülevaate turuolukorrast ning turu suutlikkusest tema nõuetele vastata, pakuvad turuosaliste vahetut tagasisidet ja soovitusi hanke ettevalmistamise protsessi parendamiseks.Turu-uuringu võib tinglikult jagada kolme etappi (vt joonis 2), millest esimeses tuleb hankijal otsus-tada, millist teavet ta vajab ja missugused turuosa-lised saavad seda talle anda. Eduka turu-uuringu ja hilisema hanke eelduseks on võimalikult paljude turuosaliste huvi äratamine ja nende kaasamine. Hankija peab mõistma turgu laiemalt – ta ei peaks piirduma vaid oma riigi (loe: Eesti-sisese) turuga, eriti kui hangitakse innovatiivseid lahendusi.Teine etapp seondub hankija ressurssidega ja selle raames peab ta otsustama, millisel kujul turu-uu-ringut teha: kas kirjaliku päringuga, sidevahendeid kasutades või kohtumise vormis. Oluline on pla-neerida õigesti kõiki ressursse – nii turu-uuringule kuluvat aega, kulusid kui ka tööjõudu.

9


Allikas: Abby Semple, 2014. Guidance for public authorities on Public Procurement of Innovation, https://www.innovation-procurement.org/fi leadmin/editor-content/Guides/PPI-Platform_Guide_new-fi nal_down-load.pdf, lk 19.

Joonis 2.

Turu-uuringu etapid

1. Otsusta, millist teavet on vaja koguda ja millistelt turuosalistelt

2. Planeeri turu-uuringu viis, vahendid ja inimesed

3. Teosta turu-uuring, taga kontrolljälg ja võrdne kohtlemine

Turu-uuringu käigus esitatud päringus võiks eel-kõige

- kirjeldada hankija vajadusi ja eesmärke, näiteks kavatsust korraldada innovatiivsete asjade, teenuste või ehitustööde osutamiseks tulevikus hankemenetlus;

- paluda turuosalisel (võimalikul pakkujal) anda teavet ja vastata küsimustele, mis hankija on päringus esitanud. Kuna turuosalisel on asja või teenuse väljatöötamise kohta oskusteave, peaks hankija päringus hoiduma lõpplahenduse täpsest kirjeldusest ja pigem teavitama üldiselt oma eesmärkideest ja lõpptarbijate vajadustest.

Hankija võib päringu tulemusena saada järgmist teavet:

- kas asja või teenust, millest hankija on huvitatud, pakutakse turul;

- kui palju võimalikke pakkujad turul on;

- kuidas kehtestada hankemenetluse tingimused nii, et need ei piiraks tegelikku konkurentsi, vaid soodustaks seda;

- kas turuosaline on huvitatud innovatiivsete lahenduste pakkumisest;

- milline on turu suutlikkus hankija nõudeid ja vajadusi täita (kvaliteet, teenuse tase, töötajate teadmised ja oskused);

10


- kas turg ja üksikud teenuseosutajad on võimelised tähtaegu järgima;

- milline on hind, sh olelusringi kulud, pakkuja püsikulud seoses pakutava hankeesemega;

- missugused on hankija vajadusi rahuldava asja või teenuse ostmisega seotud võimalikud riskid ja probleemid;

- milline on võimaliku pakkuja ja hilisema lepin-gupartneri oskusteave ja pädevus valdkonnas;

- millised võiksid olla lepingutingimused, et need tagaksid innovatiivse lahenduse õigeaegse ja eelarvekohase valmimise.

Ressurssidega seondub ka kolmas etapp, kus tähtsal kohal on turu-uuringu käigus kogutud teabe ana-lüüsimine, aga ka hilisem säilitamine, et kasutada seda edasise hankemenetluse ettevalmistamisel. Kontrolljälg ja turu-uuringu läbipaistev elluviimine kõrvaldab ebavõrdse kohtlemise riski ja hilisemas hankemenetluses võimalikud etteheited kellegi eelistamise kohta.

Seega peaks hankija pidama turu-uuringu puhul meeles, et

- turu-uuring, sh läbimõeldud päring, võib lühendada hankemenetlusele kuluvat aega;

- arvestada tuleb riskiga, et liiga üksikasjaliku päringu korral ei ole päringu saajad huvitatud oma aja kulutamisest, kui neil ei ole konkreetset asja või teenust pakkuda. Piisavalt abstraktne, üksnes vajadust kirjeldav päring võib innustada välja mõtlema ja pakkuma midagi uut, mida turuosalise tooteportfellis veel polegi;

- päringus tuleb jätta võimalus ettepanekute ja lahenduste esitamiseks;

- turu-uuringu käigus tehtud päring ei ole han-kedokument;

- päringu käigus jagatud teave ei ole pooltele siduv ja hilisemal lepingu sõlmimisel ei tohiks sellele viidata;

- turu-uuringu tegemisel ei tohi moonutada kon-kurentsi ega rikkuda mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet.

MõtteteraOskuslikult tehtud turu-uuring aitab kohandada hankija vajadusi turul pakutavaga, on abiks ra-haliste vahendite ja tegevuse planeerimisel ning võib lühendada hankemenetlusele kuluvat aega.

11


2. innovatiivsete lahenduste riigihange, mille kaudu hankija võib hankida põhimõtteliselt turul ole-masolevaid innovatiivseid lahendusi, kasutades ükskõik millist riigihangete seaduses nimetatud hankeliiki (vt punktid 2.2, 2.2, 2.5, 2.6 ja 2.7);

3. innovatsioonipartnerlus, mis lisati hankemenet-luse liikide hulka riigihankedirektiiviga 2014/24/EL (artikkel 31) ja mida hankija saab kasutada selliste asjade, teenuste ja ehitustööde ostmiseks, mida turul veel olemas ei ole (vt punkt 2.4).

Lõplik hankija otsus hankemenetluse liigi kohta sõltub konkreetsest hankeesemest ja hankija va-jadusest. Valikute lihtsustamiseks oleme juhendi lõppu lisanud küsimustiku, mida hankija võib oma valiku tegemisel abimaterjalina kasutada (tabel 2).

Kui hankija on hanke planeerimisel ja turu-uurin-gute korraldamisel järginud kõiki eelkirjeldatud nõuandeid ja teinud kindlaks oma vajadused, on Kui hankija on hanke planeerimisel ja turu-uurin-gute korraldamisel järginud kõiki eelkirjeldatud nõuandeid ja teinud kindlaks oma vajadused, on ta jõudnud etappi, kus on tarvis otsustada, milline hankemenetluse liik valida, et soovitud tulemusi kõige paremini saavutada. Erialakirjanduses on innovatsioonihangetes soovitatud kasutada en-nekõike läbirääkimisi võimaldavaid menetlusliike, sest ilmselt ei suuda hankija veel oma vajadusi tehnilise kirjelduse koostamiseks tarviliku täpsusega kirjeldada. Riigihankedirektiiviga 2014/24/EL on lisandunud uue hankeliigina innovatsioonipart-nerlus, mis siiski ei tähenda, et innovatsiooni ei olnud ega ole võimalik ka teiste varem kasutatud menetlusliikide abil hankida.

Juhendi järgmistes punktides on kirjeldatud hankemenetluse liikide näitel kolme levinumat innovatsioonihanke võimalust:

1. kommertskasutusele eelnev hange, mille raames hankija võib innovatsiooniks vajalikku teadus- ja arendustegevust osta erandkorras ilma riigi-hanget korraldamata (vt punkt 2.1);

1.4 Hankestrateegia ja hankemenetluse liigi valik

12

Innovatsioonihangete juhend | Innovatsioonihanke liigid

Siinses juhendis tuginetakse suuniste andmisel ennekõike riigihankedirektiivile 2014/24/EL ja seda üle võtva RHSi eelnõule.Kommertskasutusele eelneva hanke sätted aga ei muutu ei kehtivas direktiivis ega RHSis. Rahan-dusministeeriumi selgitusel on parandatud vaid sõnastust, mille tulemusena on selge, millised teadus- ja arendusteenuste hankelepingud on riigihangete eeskirjadega hõlmatud ja millised mitte. Seepärast tasub erandiks oleva teadus- ja arendustegevuse hanke kasutamise selgitamisel võtta aluseks praegu kehtiv praktika, mida käes-oleva juhendiga ajakohastatakse.

Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambuli punk-ti 35 alusel tuleks ergutada teadusuuringute ja arendustegevuse programmide kaasrahastamist

tööstuse poolt. Artikli 14 kohaselt kohaldatakse direktiivi ainult selliste teadus- ja arendustee-nuste riigihankelepingute suhtes, mis on kae-tud ühtse riigihangete klassifi kaatori13 koodidega 73000000-2214, 73120000-9315, 73300000-5416, 73420000-2517 ja 73430000-5618, tingimu-sel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a. lepingust tuleneb kasu üksnes avaliku sektori hankijale tema enda tegevuse läbiviimiseks ning

b. teenuse eest tasub täielikult avaliku sektori hankija.

Sama põhimõte on sätestatud ka RHSi eelnõus. Riigihankedirektiivi 2014/24/EL artiklis 14 nime-tatud CPV-koodidega hõlmatud hankelepingute puhul tuleb endiselt silmas pidada, et riigihanke korraldamise kohustuse tekkimiseks peavad olema täidetud mõlemad tingimused: teenuseid on vaja hankija enda tegevuseks ja teenuste eest tasub ta ise. Erandit kohaldatakse siis, kui teadus- ja arendusteenuse hankelepingu puhul jääb täitmata vähemalt üks kahest direktiivi artiklis 14 nimetatud tingimustest. Kui näiteks lepingueseme vastu on avalik (mitte hankija enda) huvi, ei ole tähtis, kas lepingukohase tegevuse eest tasub täiel määral hankija või on tegemist kaasrahastamisega. Sa-mamoodi pole oluline, kas lepingu vastu on avalik huvi või mitte, kui teenuse eest tasub osaliselt kolmas isik, kes ei ole avaliku sektori hankija. Ka erasektori poolse kaasrahastamise korral ei ole hankija kohustatud kõnealuste teenuste hankimisel riigihanget korraldama.

Rahandusministeerium on selgitanud, et erand kohaldub näiteks juhul, kui ülikoolil ja eraettevõt-jal on ühine teadus- ja arendusprogramm, mida mõlemad rahastavad ja/või mille tulemustest ei

2. Innovatsiooni-hanke liigid

2.1 Kommertskasutusele eelnev hange

13


saa kasu ainult ülikool, vaid need tehakse kasuta-tavaks avalikes huvides võimalikult laiaulatuslikult. Erandi alla läheb ka olukord, kui teenust tellitakse teiselt hankijalt või hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega koos-kõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus sellise teenuse osutamiseks vastaval territooriumil. Silmas tuleb pidada, et kui selline ainuõigus soovitakse anda isikule, kes ei ole hankija RHSi tähenduses, tuleb järgida läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kommertskasutusele eelneva hankemenetluse läbiviimise võimaluste lähemaks selgitamiseks võib juhinduda Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2007 teatisest19. Komisjon rõhutab, et kommertskasutu-sele eelnevate hangetega seonduvate tegevustega ei saa takistada konkurentsi turustamisetapis, kuna sellisel juhul kohaldatakse täielikult riigihankedi-rektiive ja nende aluseks olevaid asutamislepingu põhimõtteid. Komisjoni teatise kohaselt tuleks asuda seisukohale, et teadus- ja arendusteenuseid saab tellida teadus- ja arendustegevuse erandi alusel, kui need vastavad järgmistele eritunnustele:

a. lepingu esemeks on üksnes teadus- ja arendus-tegevuse alased teenused. Teadus- ja arendus-tegevus võib hõlmata selliseid tegevusi nagu lahenduse otsimine ja kavandamine, prototüübi loomine ning piiratud koguse esimeste toodete või teenuste esialgne väljatöötamine katseseeria kujul. Teadus- ja arendustegevus ei hõlma kauban-duslikke arendustegevusi, nagu masstootmine, tarnimine eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustegevuse kulud, integratsioon, adaptatsioon, olemasole-vate toodete ja protsesside kohandamine ning täiustamine;

b. teadus- ja arendustegevusega seotud risk ja kasu (sh intellektuaalse omandi õigused) on

jagatud. Kommertskasutusele eelnevate hangete puhul ei jäta hankija teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes enda kasutusse. Hankija jagab tööstusharu ja teiste hankijatega teadus- ja aren-dustegevuse riski ning kasu, mis on vajalikud turul olemasolevatest paremate, uute ja innovatiivsete lahenduste väljatöötamiseks;

c. kogu hankeprotsess on üles ehitatud selliselt, et see välistaks riigiabi. Kui riski ja kasu jagamine ei toimu turutingimustel ning teenuse eest makstud hind on turuhinnast kõrgem, käsitle-takse seda tavaliselt riigiabina. Et tagada riski ja kasu jagamine vastavalt turutingimustele, peaks kommertskasutusele eelnevas hankes osalev ettevõte hüvitama hankijale turuhinnaga kogu teadus- ja arendustegevusega seotud kasu, mida hankija jagas. Riski ja kasu jagamise ning kogu hankeprotsessi korraldamine viisil, mis tagab suurima konkurentsi, läbipaistvuse, avatuse, õigluse ja hinnakujunduse vastavalt turutingi-mustele, võimaldab hankijal leida turul pakutavad parimad võimalikud lahendused.

Kokkuvõttes on siinkäsitletud erandlik hankeliik – kommertskasutusele eelnev teadus- ja arendus-teenuste hange – mõeldud eelkõige innovatiivsete lahenduste prototüüpide tellimiseks ja katsetami-seks ning sealjuures ei ole oluline, kas selleks on vaja nii teadus- kui ka arendusteenust või ühte neist (üldjuhul võiks siiski eeldada, et uuendusmeelsete lahenduste väljatöötamine eeldab mõlemat).20

14


Joonis 3.

Näide kommertskasutusele eelneva hanke etappidest koos sellele järgneva riigihankega

Allikas: Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni dokumendile: komisjoni teatis Euroo-pa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kom-mertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas. Üks võimalik lähenemisviis teadus- ja arendustegevuse alaste teenustega seotud hangetele (kommertskasutusele eelnevatele hangetele), mille suhtes kohaldatakse riskide ja kasu jagamist turutingimustes (SEK(2007) 1668), lk 4, ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/ict/docs/pcp/infso-2009-00128-00-00-et-tra-00_en.pdf.

Tarnija A

Kommertskasutusele eelnevad hankedRiigihanked kaubanduslikuk kasutuselevõtuks

Tüüpiline tooteinnovatsiooni elutsükkel

Tarnija B Tarnija C

Tarnija C Tarnija DTarnija D Tarnija

A,B,C,D,Evõi X

Tarnija D Tarnija ETarnija E

Tarnija E

2. faasPrototüübi otsimine

3. faasPiiratud koguse esimeste

toodete/teenuste esialgne väljatöötami-ne kaitseseeria kujul

4. faasToodete/teenuste

turustamine (kaubanduslik

väljatöötamine)

1. faasLahenduse otsimine

Vahearuannevalik

Vahearuannevalik

Kaubanduslik pakkumismenet-lus (kohaldatakse

WTOGPAd)

kommertskasu-tusele eelneva

pakkumismenetlus(WTO GPAd ei

kohaldata)

Toote idee PrototüüpLahenduse

kavandEsimesed

katsetootedKaubanduslikud

lõpp-tooted

0 faasUudishimust tulenev uuri-mistegevus

15


Isegi kui hankija otsustab rakendada teadus- ja arendustegevuse erandit ning jätta riigihanke korral-damata, tuleb tal teenusepakkuja leidmisel järgida üldpõhimõtteid, nagu konkurentsi, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tagamine. Samuti peab hankija mõtlema teadus- ja arendustegevusele pla-neeritavale ajale, maksumusele ja viidatud skeemil toodud faasides osalevatele osalejatele arvule. Nende faaside järgi tuleb hankijal planeerida ka kogu teadus- ja arendustegevuse eelarve. Arves-tades, et erandi alusel teadus- ja arendustegevuse tellimisel direktiivi ei kohaldata, on hankija enda huvides kaasata võimalikult palju huvilisi lahendusi esitama. Läbipaistvuse ja kõigi võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kohe algusest peale ette näha, kuidas osalejate arvu vähendatakse. Kommerts-kasutusele eelnevas hankes planeeritav osalejate arv ja joonisel 3 kujutatud erinevatele faasidele planeeritav aeg sõltub teadus- ja arendustegevu-se spetsiifi kast ja keerukusest. Kokkuvõttes peab hankija koostama teadus- ja arendustegevuse tellimiseks konkursitingimused, milles käsitletakse muu hulgas järgmisi küsimusi: 1) funktsionaalne spetsifi katsioon (kui tegevus jaguneb etappideks, siis nende kirjeldus), 2) valikukriteeriumid, 3) lepin-gutingimused (sh intellektuaalne omand), 4) riski ja kasu jagamise tingimused ja 5) riigiabi vältimi-ne. Samal ajal on eelnevalt kehtestatud võrdsete üldtingimuste puhul võimalik enne igat etappi nii funktsionaalset spetsifi katsiooni kui ka planeeritud aega ja raha vastavalt vajadustele kohandada21.

1. Funktsionaalne spetsifi katsioon

Kuigi hankijal ei ole tehnilise kirjelduse koostamise kohustust, on igati soovitatav koostada funktsio-naalne spetsifi katsioon, milles ei kirjeldata mitte konkreetset hankeeset, vaid selle ülesannet. Ühest küljest ei tohi hankija oodatavat tulemust liiga ük-sikasjalikult ette kirjutada, sest see piiraks pakkuja

vabadust pakkuda midagi uut ja innovatiivset, teisalt peab hankijal olema võimalik pakkumusi kuidagi hinnata ja võrrelda. Seetõttu tasubki konkreetse asja, teenuse või ehitusteenuse asemel kirjeldada funktsiooni, mis hanke võitjal tuleks pakutava asja, teenuse või ehitusteenuse abil täita.

2. Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumina ei ole soovitatav kasutada ma-dalaimat hinda, vaid selle asemel võiks esitada muud kriteeriumid, näiteks täitmise tähtaeg, meeskond, garantii tehtud töödele. Kui valikukriteeriumiks soo-vitakse määrata kvaliteet, siis tasub seda lähemalt selgitada ja hinnata näiteks seda, kuidas on pakkuja mõistnud hankija vajadusi või kas pakutav lahendus sobib hankijale. Valiku- ja hindamiskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja kõikidele võimalikele pakkujatele eelnevalt teada.

3. Lepingutingimused

Hankija peaks sõlmitava lepingu tingimused välja töötama ja võimalikele pakkujatele esitama koos pakkumuse kutsega. Esmajoones aitab see ära hoida hilisemaid vaidlusi lepingu oluliste tingimuste üle, sest pakkuja saab hankija tingimustega pakku-muses arvestada. Leping peaks selgelt sätestama joonisel 3 kirjeldatud faaside eesmärgid, tegevuse ja tingimused. Erinevad faasid võivadki sisaldada esialgse toote ideid, lahenduse kavandi väljatööta-mist, prototüüpimist ja katsetoodete valmistamist. Samuti tuleb lepingus ette näha selged eeskirjad tehtud tööde tasustamise kohta (vt ka punkt 3.5).

4. Riski ja kasu jagamise tingimused

Teadus- ja arendustegevuse hangetes peavad han-kija ja pakkuja risk ja kasu olema jagatud selliselt, et kummalgi poolel on piisav huvi ja soov lepin-gut täita, sealjuures arendada uusi lahendusi ja

2.1.1 Kommertskasutusele eelneva hanke korraldamine

16


neid võimalikult laialt äristada. Teadus- ja arendustegevuse hangetes ei pruugi hankija soovida ise kõiki intellektuaalse omandi õigusi omandada22, üldjuhul jäävad need lahenduse väljatöötanud ettevõtjale. Küll peaks hankija saama tasuta kasutusõiguse ja õiguse anda seda edasi või nõuda ettevõtjalt selle andmist kolmandatele hankija nimetatud isikutele õiglastel tingimustel. Kindlasti tuleks lepingutesse lisada tühistamistingimus, mille eesmärk on tagada hankija õigus nõuda autoriõiguste varaliste õiguste üleandmist ja isiklike õiguste litsentseerimist juhul, kui ettevõtja ei asu kokkulepitud aja jooksul väljatöö-tatud uudset lahendust äristama (vt ka punkt 3.6).

5. Riigiabi vältimine

Et hankijalt teenuse osutajale antud hüve ei kujutaks endast riigiabi, peavad tehingu tingimused vasta-ma turutingimustele. Lähemalt on seda käsitletud juhendi punktis 2.1.2.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui hankija on edukalt kommertskasutusele eelneva etapi läbinud, on tulemuseks vastavalt joonisele 3 innovatiivse toote või teenuse katseseeria. Kui see toode või teenus vastab hankija vajadustele, järgneb tavapärane hankemenetlus, mida on käsitletud alltoodud punktides.

MõtteteraKommertskasutusele eelneva hanke tulemusena saab hankija ülevaate teadus- ja arendustegevuse käigus välja töötatud lahendusega kaasnevatest tehnoloogilistest riskidest. Katseseeriat on võimalik võrrelda juba turul olemasolevate lahendustega ja selle põhjal saab teha otsuse, kas jätkata hanke-menetluse korraldamisega (vt ka tabel 3).

Teadus- ja arendustegevuste ostmisel ilma riigi-hanget kohaldamata tuleb hankijal jälgida, et kasu, mida ettevõtja tehingust saab, vastaks turutingi-mustele, vastasel juhul esineb oht anda ettevõtjale riigiabi, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt üldjuhul keelatud. Riigiabi antakse ettevõtjale näiteks juhul, kui te-hinguga kaasneva riski ja kasu jagamine ei toimu turutingimustel, näiteks kui hankija makstud hind on turuhinnast kõrgem või kui teenuse osutaja omandab väljatöötatud lahenduse pakkumise ainuõiguse (sh intellektuaalse omandi õigused), aga see omandamine ei kajastu hinnas.Kuidas teha kindlaks, et tehing teadus- ja arendus-tegevuse pakkujaga toimub turutingimustel? Parim viis oleks leida teenuse osutaja riigihanke korras, isegi kui õigusaktid seda ei nõua. Kui hankija ei soovi siiski riigihanget läbi viia, tuleb tal tagada, et teadus- ja arendustegevuse eest makstav hind kajastab täielikult avaliku sektori hankija saadava kasu turuväärtust ja osaleva teenusepakkuja võetud riski. Komisjoni seisukohast23 ei ole tegu riigiabiga, kui täidetud on järgmised tingimused:

a. teadus- ja arendustegevuse teenuse pakkuja valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittedis-krimineeriv ning põhineb objektiivsetel valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidel, mis on kindlaks määratud enne pakkumismenetlust;

b. kavandatud lepingud, milles kirjeldatakse kõiki poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas seoses intellektuaalomandi õigustega, tehakse kätte-saadavaks kõigile huvitatud pakkujatele enne pakkumismenetlust,

c. teenuse hankimise menetlus ei taga ühelegi osalevale pakkujale sooduskohtlemist avaliku sektori hankijale asjaomases liikmesriigis lõpp-toodete või -teenuste kaubanduslikus mahus pakkumisel ja

2.1.2 Riigiabi andmise keeld

17


d. on täidetud üks järgmistest tingimustest:

- kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalo-mandi õigusi, võib näiteks avaldamise, õpetamise või standardiorganisatsioonide tegevuses osalemise kaudu laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata, ja kõik intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle avaliku sektori hankijale, või

- iga teenuseosutaja, kellele antakse üle tulemused, millega kaasnevad intellektuaalomandi õigused, on kohustatud andma avaliku sektori hankijale neile tulemustele tasuta piiramatu juurdepääsu ning andma kolmandatele isikutele neile tule-mustele juurdepääsu turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu.

Võistleva dialoogi kasutamisel tuleks avaliku sektori hankijaid innustada määrama projektijuhti, et ta-gada hankemenetluse ajal hea koostöö ettevõtjate ja avaliku sektori hankija vahel. Seda menetlusliiki võimalik kasutada iga kord, kui hankeleping hõlmab innovatiivse lahenduse väljatöötamist, kui hankija vajadusi ei saa rahuldada turul juba olemasolevate lahenduste kohandamisega või kui hanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära.

Võistleva dialoogi määratlemises ei ole võrreldes varasemate õigusaktidega erinevusi. Hankeme-netlus algab hanketeate avaldamisega ja kõik huvitatud isikud võivad esitada osalemistaotluse. Riigihankedirektiivi 2014/24/EL kohaselt on hankija kohustatud sõlmima lepingu kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse esitanud pak-kujaga. Teisisõnu ei tohi võistleva dialoogi puhul kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumidena üksnes pakkumuse hinda või kulu. Samuti kehtib põhimõte, et pärast pakkumuste esitamist on keelatud pidada läbirääkimisi.

Rõhutamist väärib, et hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu. Ta võib määrata miinimumarvu, mis võib olla vähemalt kolm, ja soovi korral maksimumarvu24, ning objektiivsed ja mittediskrimineerivad kritee-riumid taotlejate väljavalimiseks. Ent ka siis, kui kvalifi tseeruvate taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud miinimumarv, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes kõigile sobivatele taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi. Eelnõus on kehtestatud erand kaitse- ja julgeoleku valdkon-na hangetes – kui võistleva dialoogi puhul on kva-lifi tseeruvate pakkujate või taotlejate arv väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate miinimumarv ja hankija arvates ei ole see konkurentsi tagami-seks piisav, võib hankija peatada hankemenetluse ja esialgse hanketeate uuesti avaldada, määrates taotluste esitamiseks uue tähtaja. Hankija teeb

RHSi eelnõu § 63 kohaselt on võistlev dialoog menetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse. Hankija peab objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kindlaks määratud taotlejatega läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust.Innovatsioonihankes on võistleva dialoogi ka-sutamise pluss see, et hankija peab lahenduste esitamiseks kirjeldama enda miinimumnõudeid ning läbirääkimiste tulemusena koostab hankija hankedokumendid, sealhulgas tehnilise kirjelduse, millele vastavalt esitatakse pakkumused.

2.2 Võistlev dialoog

18


pakkumuse esitamise ettepaneku või esitab soovi alustada dialoogi mõlema hanketeate alusel kva-lifi tseeruvate pakkujatega.

RHSi eelnõu §-s 80 on sätestatud, et võistle-va dialoogi puhul on võimalik koostada kirjeldav dokument, milles sisaldub näiteks hankelepingu eseme kirjeldus, viide hanketeatele, dialoogi pida-mise aeg ja koht, intellektuaalomandi küsimused ning lahenduste eest tasu maksmine. Kirjeldava dokumendi esitamine ei ole hankija kohustus, kuid etapilise menetluse keerukust arvestades on see kindlasti soovitatav, sest tagab koostööd nõudvas menetluses selgemad eeskirjad ja arusaamise.

MõtteteraVõistlevat dialoogi võib kasutada alati, kui hangi-takse innovatiivset asja või teenust. See menet-lusliik sobib siis, kui hankija ei ole veel suuteline hankeeset piisavalt üksikasjalikult kirjeldama ja tehnilist kirjeldust koostama.

Innovatsioonihankeks võib kasutada ka riigihanke-direktiivis 2014/24/EL kirjeldatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, mida kehtivas RHSis nimetatakse väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluseks (RHSi eelnõus on see termin rii-gihankedirektiiviga ühtlustatud). Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus ei erine praegusest väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenet-lusest kuigivõrd, tehtud on vaid mõned täpsustu-sed, mis aitavad menetluse läbiviijal paremini selle hankemenetluse liigi üksikasju mõista25.

Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambulis rõ-hutatakse, et konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust ega võistlevat dialoogi ei tuleks ka-sutada valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võib pakkuda mitu erinevat turul tegutsevat ettevõtjat. Sarnaselt võistleva dialoogiga võib konkurentsi-põhist läbirääkimistega hankemenetlust kasutada aga iga kord, kui hankeleping hõlmab innovatiivse lahenduse väljatöötamist või hankija vajadusi ei saa rahuldada turul juba olemasolevate lahenduste kohandamisega. Seega ei seata hankijale piiran-guid, kuid kuna konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus ei ole kõige läbipaistvam, tuleb tal tagada üldpõhimõtete järgmine.Sarnasus võistleva dialoogiga seisneb ka asjaolus, et hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega ja kõik huvitatud isikud võivad esitada taotluse hankemenetluses osalemiseks.

Ent leidub ka erinevusi võistleva dialoogiga. Näiteks teeb hankija konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses kõigile kvalifi tseerunud taotle-jatele pakkumuse esitamise ettepaneku koos han-kedokumentiga, mille üheks osaks on ka tehniline kirjeldus. Võistlevas dialoogis luuakse tehniline kirjeldus läbirääkimiste käigus.

2.3 Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus

19


Väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse põhimõtteid on kirjeldatud Rahandusministeeriumi juhises26 ning RHSi eelnõu valguses tasub anda selgitusi muudatuste koha. Konkurentsipõhise lä-birääkimistega hankemenetluse puhul on eelnõus väga selgelt rõhutatud, et hankija ei tohi läbi rääkida hindamiskriteeriumide, läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme ega tingimuste üle, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides läbiräägitava-tena märkinud. Nii nagu võistleva dialoogi puhul, on ka siinkäsitletavas menetluses võimalik pidada läbirääkimisi mitmes etapis, mil pakkumusi hinna-takse vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumi-tele. Samal ajal on eelnõus sätestatud, et sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konku-rentsi tagamiseks. Seega peab hankijal juba hanke väljakuulutamisel olema ülevaade turuosalistest, et otsustada etapiliste läbirääkimiste vajalikkuse üle ja tagada menetluses piisav konkurents. Kui hankija leiab, et ühe pakkujaga ei ole piisav konkurents tagatud ja ta soovib sellel alusel hankemenetluse lõpetada, tuleb see hankedokumentides selgelt ette näha.Kui innovatsioonihankeks kasutatakse konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenet-lust, soovitatakse hindamiskriteeriumide puhul lähtuda samuti analoogiast võistleva dialoogi ja innovatsioonipartnerlusega, s.t arvestada majan-duslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamisel üksnes parimat hinna ja kvaliteedi suhet.

MõtteteraKonkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenet-lust võib kasutada alati siis, kui hankeesemeks on innovatiivse lahenduse väljatöötamine. Hanki-ja on kohustatud koostama tehnilise kirjelduse, milles soovitatakse selgitada üksnes pakutava asja, teenuse või ehitustöö funktsiooni, mitte piirata pakkujat liiga üksikasjaliku kirjeldusega.

Innovatsioonipartnerlus on riigihankedirektiivis 2014/24/EL sätestatud uus ja erandlik menetlusliik. Põhimõtetelt on see sama mis konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, kuid selle eri-nevusega, et see hõlmab samas menetluses ka teadus- ja arendustegevust. RHSi eelnõu seletuskirja27 kohaselt on innovat-sioonipartnerluse eesmärk peamiselt võimaldada hankijal kasutada ära konkurentsivõimalused juhul, kui innovatiivse asja, teenuse või ehitustööde väljaarendamise ja nende järgneva soetamise va-jadust ei saa rahuldada juba turul olemasolevate lahendustega. Tegemist on erimenetlusega, millega luuakse pikaajaline partnerlus täiesti uue lahenduse väljatöötamiseks ja selle hilisemaks soetamiseks tingimusel, et sellise innovatiivse toote saab tarnida või teenuse osutada või ehitustöö teha kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga ilma, et soetuseks oleks vaja eraldi hankemenetlust.

Nii nagu eelnevalt kirjeldatud konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, algab ka inno-vatsioonipartnerlus hanketeate avaldamisega, milles tuleb ära tuua miinimumnõuded, millele pakkumused peavad vastama.

RHSi eelnõu § 77 lg 4 p 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud koostama tehnilist kirjeldust, kuid vas-tavalt §-le 78 peab miinimumnõuetest tulenema hangitava lahenduse olemus. Samuti on eelnõuga eraldi peetud vajalikuks reguleerida hankija ko-hustust määrata riigihangete alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord.

Sarnaselt võistleva dialoogiga ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega võib hankija ka innovatsioonipartnerluse korral vähendada taotlejate arvu, kehtestades neile objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.

2.4 Innovatsiooni-partnerlus

20


Hankija kontrollib esmalt taotlejate kõrvaldami-se ja kvalifitseerimise aluseid ning teeb seejärel pakkumuse esitamise ettepaneku. Ta peab siin järgima sama põhimõtet kui konkurentsipõhi-ses läbirääkimistega hankemenetluses, kus pä-rast pakkumuste esitamist ei ole hankija seatud miinimumtingimused ja hindamiskriteeriumid läbiräägitavad. Samuti võib hankija korraldada läbirääkimised etappidena, vähendades osalejate arvu vastavalt seatud hindamiskriteeriumidele. Läbirääkimiste tulemusena võib hankija muuta hankedokumentides esitatud tingimusi, sealhulgas täiendada tehnilist kirjeldust, pärast mida peab ta aga andma pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste tegemiseks. Eelnõus on rõhutatud, et läbiräägitavate tingimuste miinimumtaset ei tohi muuta. Samuti ei tohi pärast läbirääkimiste etapi lõppemist ja lõplike pakkumuste esitamist enam läbirääkimisi pidada, välja arvatud eelnõu § 62 lg-s 1 toodud asjaoludel, nagu innovatsioonipart-nerluse struktuuri kuuluvad järjestikused etapid, vahe-eesmärgid ja tasu osamaksetena tasumine.Pärast lõplike pakkumuste esitamist hindab hankija neid seatud hindamiskriteeriumide alusel. Ka inno-vatsioonipartnerluse puhul on keelatud kasutada hindamiskriteeriumidena üksnes pakkumuse hinda või maksumust. Teisisõnu peab selles menetluses olema hindamiskriteeriumidena määratletud alati parim hinna ja kvaliteedi suhe28.

Innovatsioonipartnerluse eripära on see, et hankija võib sõlmida lepingu ühe või mitme pakkujaga. Seega peaks riigihanke alusdokumentides olema kehtestatud, mitme pakkujaga hankija soovib in-novatsioonipartnerluse sõlmida, kuidas pakkujaid valitakse ja muud tingimused. Vahe-eesmärkide saavutamata jätmisel on hankijal võimalik part-nerlus lõpetada või vähendada partnerite arvu. Ka siin on oluline, et need tingimused peab hankija ette nägema riigihanke alusdokumentides (RHSi

eelnõu § 62 lg 2).Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt sõl-mitakse innovatsioonipartnerluse puhul iga part-neriga eraldi leping. Paraku on lepinguküsimu-sed nii direktiivis kui ka RHSi eelnõus täpsemalt reguleerimata. Seega on hankija otsustada, kas innovatsioonipartnerluseks sõlmitakse raamleping või reguleeritakse etapilisus hankelepingus. Mitme pakkujaga sõlmitava innovatsioonipartnerluse korral peab hankija pöörama lepingutingimustele erilist tähelepanu, sealhulgas sellele, millised on üldtingimused kõigile pakkujatele, millised on poolte õigused ja kohustused vahe-eesmärkide täitmisel, milline on vahe-eesmärkide tasusüsteem, mis nõuded kohalduvad lepingu lõplikule täitjale, kes vastab hankija seatud tingimustele, ning kes on teadus- ja arendustegevuse järel lahenduse väljatöötaja ja tarnija. Kuna täitjate arv võib suu-reks paisuda, siis on vaja ka need küsimused enne lepingu sõlmimist läbi analüüsida ja ära otsustada, et hiljem ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

MõtteteraInnovatsioonipartnerlus võimaldab ühes hanke-menetluses hankida nii teadus- ja arendustegevust kui ka innovatiivse asja või teenuse väljaostmist. Mitmeetapiliste hankemenetluste puhul on olu-line oskuslik planeerimine ning kõigi vajaduste ja tingimuste süsteemne läbimõtlemine.

21


Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeme-netlus, mida hankija võib kasutada vaid kindlate asjaolude puhul, on sätestatud riigihankedirektiivi 2014/24/EL artiklis 32. RHSi eelnõu kohaselt võib hankija korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimis-tega hankemenetluse juhul, kui hankeleping sõlmi-takse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, mitte tulu saamiseks ega teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks ning tingimusel, et see ei piira edaspi-diste lepingute sõlmimist nimetatud eesmärkidel väljakuulutatava hankemenetluse korras (RHSi eelnõu § 152 lg 1 p 2, vt ka juhendi p 2.1).

MõtteteraRHSi eelnõu sõnastuses tuleb selgemalt välja tea-dus- ja arendustegevuse hankele omane eeldus ehk see tohib hõlmata üksnes mittekommertsiaalset tegevust (prototüüpide arendamist või esimeste toodete piiratud koguses ostmine) ning selle te-gevuse tulemusena väljatöötatav lahendus tuleb hankida tavapärases menetluskorras.

2.5 Ideekonkurss

Innovatsioonihankeks võib korraldada ka ideekon-kursi. Selle eeskirjad ei ole RHSi eelnõus võrreldes kehtiva seadusega muutunud, seepärast saab selles menetluses juhinduda Rahandusministeeriumi riigi-hangete juhisest29. Ideekonkursi järel võib hankija sõlmida konkursi võitjaga teenuste hankelepingu. Erialakirjanduses ei ole innovatsioonihankeks idee-konkursi kasutamist siiski eraldi esitatud.

MõtteteraInnovatsioonihangetel võib kasutada ka ideekon-kurssi, kuid hankija peab juhtima tähelepanu sellele, et ideekonkursi järel on võimalik sõlmida üksnes teenuste hankeleping.

2.6 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

22


2.7 Avatud hankemenetlus

Selles punktis ei hakata üle kordama avatud han-kemenetluse läbiviimise põhimõtteid, mida on selgitatud kehtiva RHSi valguses Rahandusminis-teeriumi kodulehel olevas juhises30 ja korduma kippuvate küsimuste rubriigis . Oluline on rõhutada, et innovatsioonihange on võimalik ka avatud han-kemenetluse kaudu. Kuna selle eelduseks on see, et hankija teab enda vajadusi ning pakkumuste esitamiseks ja vastavuse hindamiseks koostatak-se tehniline kirjeldus, tuleks enne innovatiivsete lahenduste hankimist avatud hankemenetluse kaudu läbi viia kommertskasutusele eelnev hange ehk hankijal peab olemas olema lahenduse idee ja kavand, mille põhjal avatud hankemenetlus korraldada ja hanketingimused kehtestada. Ava-tud hankemenetluses on läbirääkimiste pidamine keelatud.

MõtteteraAvatud hankemenetlusega innovatsioonihanke eelduseks on üldjuhul kommertskasutusele eelneva hanke läbiviimine.

23

Innovatsioonihangete juhend | Kuidas korraldada innovatsiooni hanget targalt?

Hankedirektiivi 2014/24/EL preambuli punktis 48 selgitatakse, et innovatsiooni tähtsuse tõttu ergu-tatakse avaliku sektori hankijaid lubama alterna-tiivseid lahendusi nii sageli kui võimalik. Sellega viidatakse eelkõige sellele, et enne kui hankija otsustab lubada alternatiivseid lahendusi, peaks ta püüdma siiski määratleda miinimumnõuded, millele alternatiivsed lahendused peavad vastama.Praktikas ei ole alternatiivsete lahenduste esitamise lubamine hankijate seas väga levinud. Ilmselt on see tingitud kaasnevast lisakoormusest alternatiivsete lahenduste hindamise tingimuste kehtestamisel ja võimalikust vaidlustamisohust. See on ka mõiste-tav. Samas võidakse selle võimaluse kasutamata jätmisel pakkuda üksnes hankija nõuetele vastavaid asju ja lahendusi, mis ei pruugi turuosaliste tead-miste juures olla hankijale üldse kõige paremad ja kulutõhusamad.

RHSi eelnõus on reguleeritud alternatiivse lahendu-se esitamise võimalus ja erinevalt praegu kehtivatest õigussätetest lubatakse eelnõus hankijal ette näha võimalus esitada alternatiivne lahendus iseseisvalt, ilma n-ö põhilahendust pakkumata. Hankija esitab hanke alusdokumentides alternatiivsete lahenduste esitamise sisulised ja vormilised nõuded. Samuti peab hankija tagama, et pakkumuste hindamise

3. Kuidas korraldada innovatsioonihanget targalt?

3.1 Alternatiivsete lahenduste lubamine

kriteeriumid on esitatud selliselt, et neid saaks kohaldada ka alternatiivsete lahenduste puhul. Eelkõige on see oluline juhul, kui hankelepingu eseme olemuse tõttu on võimalik alternatiivse lahendusega muuta asjade hankelepingut teenuste hankelepinguks ja vastupidi.32

Innovatsioonihanke seisukohalt on soovitatav, et hankijad annaksid hankedokumentides võimaluse esitada alternatiivseid lahendusi, mis aitab kaasa innovatiivsete lahenduste pakkumisele. Kui han-kija kirjeldab tehnilises kirjelduses hankeesemele esitatavaid nõudeid väga täpselt ega näe ette alternatiivseid lahendusi, võib tulemuseks olla hinna poolest odavaim lahendus, aga esitamata võib jääda mõni pakkumine, mis vastaks hanki-ja vajadustele veelgi paremini. Samal ajal peab hankija arvestama RHSist tuleneva kohustusega tuua tehnilises kirjelduses ära kõik tingimused ja andmed, mis võimaldaks pakkumusi esitada ja nende vastavust hinnata.

MõtteteraHankijad võivad harjumuspärases hankemenetluses asjade ja teenuste ostmisel lubada ka alternatiivseid lahendusi, mis paneb turgu mõtlema teistmoodi ja võib tagada hankijale parema hanketulemuse.

2424


Nagu eelnevalt juba mainitud, on innovatiivse la-henduse hankimiseks korraldatud riigihange oma olemuselt tavaline riigihange. Selle läbiviimisel tuleb jälgida, et kehtestatud nõuded ei oleks sellised, mis välistavad uue ja innovatiivse lahenduse pakkumise või kohtlevad sellise lahenduse pakkujat ebavõrdselt võrreldes teiste pakkujatega. Üldjuhul ostab hankija aastast aastasse samu kaupu ja teenuseid, tehes seda rutiinselt ühesuguste, juba väljakujunenud tingimuste ja nõuete alusel. Selline käitumine on üks suurimaid innovatsiooni pidurdajaid. Hankija peaks mõtlema hangitavatest asjadest ja teenus-test ning kirjeldama nendega seotud vajadusi ja probleeme funktsionaalses võtmes, mitte lähtuma konkreetsest kaubast. See nõuab pädevust, sest lisaks funktsioonide kirjeldamisele peab hankija oskama hinnata, kas turg suudab ja oskab pakku-da hankija probleemile või vajadusele lahendust. Erialakirjanduses rõhutatakse, et innovatiivsete lahenduste otsimisel tasub hoiduda üksikasjalike tehniliste nõuete kirjapanekust ja sõnastada vaid hankija vajadus või probleem, mis ootab lahendust. Sellisel juhul jääb pakkujatele vabadus pakkuda just vajadus- või probleemipõhiseid lahendusi ning hankeeseme üksikasjalik kirjeldus ei piira neid (vt ka punkti 2.1.1 alapunkt 1).

Üldjuhul on tehniline kirjeldus iga hankedokumendi kohustuslik osa33. Kehtiva RHSi § 32 lõike 1 koha-selt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankele-pingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud:

1. ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehi-tustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum;

2. asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.

3.2 Tehniline kirjeldus ja kvalifi tseerimistingimused

Ehitustööde puhul on RHSi § 32 lõikega 2 nõutud, et esitatavate tehniliste nõuete kogumis kirjelda-takse nõudeid materjalidele, toodetele või asjadele viisil, mis võimaldab hinnata nende sobivust hankija seatud objekti kasutusotstarbega. Need nõuded võivad hõlmata muu hulgas keskkonnakaitse- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsemise nõuet, vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele, kvaliteedi tagamise meetmeid, kasutatavat termi-noloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähis-tamisele ning tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Nimetatud nõuded võivad samuti sisaldada ehitise projekteerimise ja maksumusega seotud ettekirjutu-si, katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi, nõudeid kasutusjuhistele ning ehitamise meeto-deid, tehnoloogiat ja muid tehnilisi tingimusi, mida hankija on võimeline kirjeldama ja mis seonduvad valminud ehitiste, nende materjalide või osadega.

Asjade või teenuste suhtes on RHSi § 32 lõikes 3 täpsustatud, et nende oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõu-deid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, seal-hulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõuet, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, mär-gistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid. RHSi eelnõus ei ole seda tehnilise kirjelduse paragrahvi muudetud.Nagu eespool juba märgitud, on tehniline kirjeldus hankedokumendi nõutav osa. Vaid võistleva dia-loogi ja innovatsioonipartnerluse puhul kehtivad erireeglid (vt punktid Võistlev dialoog ja Innovat-sioonipartnerlus).

25


Kvalifi tseerimistingimuste mõte on veenduda, et pakkumuse teinud isik suudab lepinguga võetud kohustused korrektselt täita. Kehtiva RHSi § 39 lõike 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja fi nantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifi tseerimistingimustele. Praktikas on see tähendanud seda, et hankija on pidanud valima vähemalt kaks tingimust RHSi §-des 40 ja 41 sätestatud loeteludest. Üldjuhul nõutakse pakkujatelt kindlat netokäivet (RHSi § 40 lõike 1 punkt 3) ja kuni viimase viie aasta sarnaste tööde nimekirja (RHSi § 41 lõike 1 punkt 1). Uus RHSi eelnõu toob kaasa suure muudatuse: hankija ei ole kohustatud seadma kvalifi tseerimistingimusi ega nõudma sellekohaste dokumentide esitamist. Seega saab hankija tulevikus lähtuda üksnes oma vajadustest ja hankelepingu keerukusest ning võib loobuda eraldi kvalifi tseerimistingimuste sätes-tamisest. Et kvalifi tseerimistingimused ei piiraks innovatiivsete lahenduste pakkujaid, kelleks on üldjuhul pigem väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, peaks hankija kehtestama neid nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik, et tagada lepinguliste kohustuste täitmine.

Kui tegemist on palju vahendeid nõudva projektiga, on mõistlik kehtestada pakkujatele nende majan-dus- ja fi nantsseisundit kirjeldavad nõuded. Samuti on kvalifi tseerimistingimuste esitamine ilmselt põhjendatud siis, kui lahendus nõuab erioskusi või luba teatud valdkonnas tegutseda. Küll aga tuleb arvestada, et innovatiivsete lahenduste väljatööta-misele on tihti pühendunud just väikesed ja keskmi-se suurusega ettevõtjad, kes peavad majandusliku edu saavutamiseks olema paindlikumad ja enam turunõudlust arvestama. Seetõttu on oluline, et hankija uuriks enne hanke algatamist, missuguseid kvalifi tseerimistingimusi kehtestada ja kas seda üldse teha, et tagada hankel piisav konkurents.

MõtteteraInnovatiivsete lahenduste otsimisel tasub hoi-duda üldjuhul üksikasjalike tehniliste nõuete kirjapanekust, vaid sõnastada vaid hankija va-jadus või probleem, mis ootab lahendust. Selli-sel juhul jääb pakkujatele vabadus pakkuda just vajadus- või probleemipõhiseid lahendusi ning hankeeseme üksikasjalik kirjeldus ei piira neid.

Kehtiva RHSi kohaselt võib hankija hinnata pak-kumusi kas madalaima hinna või majandusliku soodsuse alusel. Riigihangete direktiivi 2014/24/EL kohaselt tuleb kõik hankelepingud sõlmida ma-janduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Selle all peetakse silmas kõiki hindamiskriteeriume, ükskõik kas selleks on madalaim hind, olelusringi kulud või kvalitatiivsed kriteeriumid. Endise riigihankedirektiivi (2004/18/EÜ) ja RHSi alusel majanduslikult kõige soodsama pakkumuse vasteks on direktiivis 2014/24/EL ja RHSi eelnõus parima hinna ja kvaliteedi suhe, mis võib endas hõlmata kas pakkumuse hinda ja kvalitatiivseid kriteeriume või pakkumuse kulu, sh pakkumuse hind ja olelusringi kulud, samuti kvalitatiivseid kritee-riume. Teisalt võib hankija tulevikus hankelepingu maksumuse kindlaks määrata ja pakkumusi hinnata ka üksnes kvalitatiivsete kriteeriumide alusel.

3.3 Hindamis-kriteeriumid ja metoodika

26


Et hankijad ei lähtuks pakkumuste hindamisel üksnes pakkumuse hinnast ja arvestaksid rohkem ka muid hankelepingu täitmise kulusid, on direktiivi 2014/24/EL eeskujul RHSi eelnõus sätestatud eraldi olelusringi kulude hindamise alused. Olelusringi kuludena võib arvesse võtta hankija või teiste han-kelepingu eset kasutavate või sellest kasu saavate isikute kulusid, mis tekivad lisaks soetamisele han-kelepingu eseme kasutamisel (näiteks elektrienergia või muude ressursside tarbimine), hooldamisel ja kõrvaldamisel. Keskkonnamõju, mida on võimalik hankelepingu eseme olelusringi jooksul kindlaks teha ja rahaliselt mõõta, võib arvesse võtta ka juhul, kui selle eest ei tasu hankija või mõni muu hankelepingu eset kasutav isik.34

Innovatsioonipartnerluse ja võistleva dialoogi puhul nähakse RHSi eelnõus hindamiskriteeriumina ette vaid parim hinna ja kvaliteedi suhe35. Selline suhe hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnalaseid või sotsiaalseid kriteeriume ja pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoli-selt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid36. RHSi eelnõus on antud mitteammendav loetelu pea-mistest kvalitatiivsetest, keskkonnaalastest või sotsiaalsetest kriteeriumidest:

1. kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovatiivsed omadused ning turustamise tingimused;

2. 2) hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kva-lifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet;

3. 3) müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused.

Hankija määrab riigihanke alusdokumentides suh-telise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile majandusliku soodsuse hindamiseks omistab37.Direktiivi 2014/24/EL preambuli punktis 90 on sedastatud, et riigihangete puhul tuleb soodustada liikumist parima kvaliteedi poole ning liikmesriiki-del on võimalik keelata majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamine ainult hinna või kulude alusel või sellist hindamist piirata. RHSi eelnõu § 85 lõikes 4 on kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL sätestatud, et hankija võib majanduslikult soodsai-ma pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alus-dokumentides ammendavalt kindlaks määratud.

MõtteteraMajandusliku soodsuse määramise kriteeriumi kasutamine võimaldab hankijal hinnata ka teisi olulisi kriteeriume, mis annavad lõppkokkuvõttes parema tulemuse. Näiteks on majandusliku sood-suse kriteeriumina võimalik hinnata hankeeseme kogu olelusringi kulusid, kvaliteedinõudeid, sh keskkonnanõudeid. Hoone ehitustööde ostmine madalaima hinna kriteeriumi alusel võib tunduda hankija jaoks esialgu parim lahendus. Ent kui arvesse jäetakse võtmata energiasäästlikkus või garantii ja hoolduskulud, võib hankeeseme olelusringi kulu olla kokkuvõttes palju suurem. Seega ei pruugi madalaima hinna kriteerium alati tähendada ra-haliste vahendite säästlikku kasutamist.

27


3.4 Riskide maandamine

3.5 Olulisemad lepingutingimused

Innovatsioonihankes tuleb arvestada nii kaasneva kasu kui ka riskiga. Seega peab hankija pöörama tähelepanu tegevusele, millega ära hoida täitja suutmatus asja või ehitustöid nõuetekohaselt teos-tada või teenust osutada, tarnetega hilinemine või probleemid uue innovatiivse toote kasutuselevõtu ja integreerimisega. Innovatiivse lahenduse hankimisel ei saa hankija võtta passiivset hoiakut, vaid peab ise innukalt kõiges osalema. Hankija peab olema ka suuteline tuvastama riski põhjustajat, et arvestada enda võimalusi riski maandamisel. Kui näiteks risk on seotud valitsuse poliitika elluviimisega, ei saa hankija seda otseselt mõjutada. Kui aga tegu on uue asja või teenuse kasutuselevõtuga, peaks selle riskiga tegelema hankija. Muidugi võib hankija otsustada seda mitte teha, kuid sellisel juhul peab ta hindama võimalikku passiivsusest tulenevat ebaõnnestumise riski.

Riskidega tuleb arvestada juba hanke planeerimisel ja hankedokumentide ettevalmistamisel. Hankija võiks võimaluse korral kehtestada hankedoku-mentides hindamiskriteeriumid, millega nõutakse pakkujatelt esinevate riskide ja nende maandamise plaani esitamist. Parima pakkuja võib välja selgitada selle põhjal, kuidas ta on riske kirjeldanud ja kui os-kuslikult on ta nende maandamise kava koostanud.

Innovatiivsete lahenduste ostmisel on suur osa sõl-mitaval lepingul, et selle tingimused soodustaksid innovatsiooni, mitte ei pärsiks seda. Läbimõeldud lepingutingimused lihtsustavad lepingu täitmist märgatavalt ja tagavad hankijale sobiliku tulemuse.

See, kas valida raam- või hankeleping, sõltub han-kija vajadusest, võimalustest ja valitud hankeliigist. Kui tegevus on etapiviisiline (näiteks on hankija otsustanud innovatsioonipartnerluse kasuks), võiks kaaluda raamlepingu eelistamist ja iga etapi jaoks eraldi hankelepingu sõlmimist.

Lepingutingimuste määramisel on oluline pöörata tähelepanu tähtajale, makse- ja garantiitingimustele ning poolte vastutusele. Lepinguga saab regulee-rida ka innovatsiooni edendamist, s.t hankijal on võimalik kehtestada ka ergutusmeetmeid lisatasude vms kaudu. Rõhutamist väärib, et kõik sellised tingimused peavad olema kirjas juba hankelepingu projektis, kus tuleb sätestada selged alused ja vii-sid asja, teenuse või ehitustöö parendamiseks või veel innovatiivsemaks muutmiseks ning selle eest lisatasu maksmiseks. Tööde käigus kokku lepitavad muudatused võivad muuta nii hangitavat asja kui ka maksetingimusi, isegi kui need on seadusega kooskõlas. See võib kallutada hankelepingu ma-janduslikku tasakaalu hankelepingu täitja kasuks ja moonutada konkurentsi, sest teised pakkujad oleksid võinud teha teistsuguse pakkumuse, kui nad oleksid teadnud võimalusest lepingut muuta.

28


Lisaks peab hankija hankelepingu projektis regu-leerima hankeesemega kaasnevad intellektuaalo-mandi küsimused. Hankija peab arvestama, et kõigi hankeesemega seotud intellektuaalomandi õiguste omandamine võib suurendada märgatavalt hanke maksumust ja takistab ka edasist innovatsiooni. Kui hankija jätab intellektuaalomandi õigused täit-jale, on viimasel võimalik neid kasutada edasistes projektides, mis kiirendab innovatsiooni arengut. Muidugi peab hankija kandma hoolt selle eest, et ta ei maksaks intellektuaalomandi õiguste eest, mida ta tegelikult ei saa (vt ka punkt 3.6).

Pärast hankelepingu allkirjastamist kogu protsess jätkub. Kuna innovatsioonihange kätkeb endas pigem koostööd, on eriti oluline lepingu täitmise protsessi jälgida ja juhtida. Seega on sujuv lepingu täitmine mõlema lepingupoole huvides, mistõttu on tungivalt soovitatav leppida kokku kõikides küsimustes, mis aitavad kaasa edukale lõpptule-musele. Sarnaselt tarkvaraarenduse tüüplepingu juurde kuuluva kodukorraga38, mis on juba välja töötatud, tasub samadest põhipunktidest juhin-duda ka innovatiivse asja, teenuse või ehitustöö hankimisel.

3.5.1 Lepingu tähtaeg

Arusaadavalt tahab hankija, et leping täidetakse võimalikult lühikese ajaga. Siiski ei peaks lepingu tähtaeg kajastama ainult hankija soovi töö võima-likult ruttu valmis saada, vaid arvestama eelkõige

sellega, mida täitja vajab lepingu korrektseks täitmiseks. Näiteks kui täitjal on vaja investeerida rahalisi lisavahendeid või leida juurde pädevaid inimesi, mis võib innovatiivse lahenduse puhul teinekord vajalikuks osutuda, võiks lepingu täht-aja määramisel sellega arvestada. Ka arendamist nõudvate teenuste ja toodete puhul võimaldab hilisema tähtajaga leping täitjal arenduskulusid pikema perioodi peale jagada. Selle kõige võiks hankija kindlaks teha enne hanke väljakuulutamist turuosalistega kohtudes ja hanget planeerides. Oluline on saavutada sellised lepingutingimused, mis kaitsevad võimalikult suures mahus hankija huve ja maandavad tema riske. Samal ajal ei tohiks leping mingil juhul olla kaldu täitja kahjuks – ka tema riske tuleb arvesse võtta. Ennekõike võiksid lepingu tingimused innustada täitjat püüdlema lahenduste poole, mis on paremadki kui lepingus kokku lepitu.

Lisaks peaks lepingus olema tingimus selle kohta, kuidas toimuvad läbirääkimised lepingu tähtaja pikendamise üle juhul, kui väljaarendatava lahen-duse alusdokumendid vajavad muutmist (vt ka juhendi punkt Lepingu muutmise, ülesütlemise jms võimalused). Selline muutmine suurendab läbipaistvust ja mittediskrimineerimist.

MõtteteraRiigihanke alusdokumentides võiks lepingu täitmise tähtaeg olla määratletud ajavahemikuga päevades, kuudes või aastates alates lepingu sõlmimisest, mitte konkreetse kuupäevaga. Eelkõige on selle põhjuseks asjaolu, et hankeprotsess võib venida.

29


Innovatsiooni võib elavdada ka ebatraditsiooniliste tasu maksmise mudelitega. Näiteks võiks täitja saada kasu sellest, kui loodud lahendus vähendab hankija kulu või suurendab tema tulu. Võimalus teenida lepingus sätestatud lahendusest veelgi paremate näitajatega toote tarnimisel või teenuse pakkumisel lisatasu paneb täitja enam pingutama. Näiteks võib lepingus sätestada

- tootlikkuspreemia: täitja saab boonuse selle eest, kui loodud lahendus on kavandatust energiasäästlikum, ta eelistab taaskasutatavaid tooteid, vähendab jäätmeid jmt.

3.5.3 Tasustamis-mudelid

3.5.4 Lepingu muutmise, ülesütlemise jms võimalused

- kokkuhoiupreemia: täitja teeb töö projekti alg-maksumusest odavamalt ja saab osa kokkuhoitud tasust endale preemiaks.

Hoolduslepingutes võib ette näha nn innovatsioo-nikauka, mis lubab innovatiivsete lahenduste pealt kokkuhoitud tulu jagada lepingupartnerite vahel.Näitena võib tuua Soome transpordiameti ja Tam-pere linna ühisprojekti Tampereen Rantatunneli39, mille puhul hankija ja täitja otsustasid ühiselt, mis on projekti teostavuskulu (sisaldas otseseid kulusid, riskitasu ja täitjate tasu). Teostatavuskulude ja tege-like kulude vahe jagati hiljem poolte vahel võrdselt.

RHSi eelnõu on kehtivast seadusest leebem, sest selle paragrahviga 121 lubatakse hankijal muuta kehtivat hankelepingut ilma uut riigihanget korraldamata, kui:

1. hankelepingu üldist olemust ei muudeta, muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ja muudatuste väärtus kokku ei ületa kümmet protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontses-sioonilepingu algsest maksumusest;

2. muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta han-kelepingu üldist olemust ja vastava muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks

3.5.2 Alltöövõ�

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osa-lemine riigihangetel võib olla raskendatud, sest nad ei pruugi suuta seatud kvalifi tseerimistin-gimusi üksinda täita. Mõneti on mõistetav, et hankija soovib lepingupartneriks turu suurimaid ettevõtjaid, aga kui tema kehtestatud kvalifi tsee-rimistingimused takistavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel pakkumust esitada, piirab hankija pakutavate lahenduste arvu. Isegi kui selliste kvalifi tseerimistingimuste kehtestamine on põhjendatud ja sellega piiratakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist hanke-menetluses, võiks lepingusse lisada tingimused, mis laseks täitjal kaasata alltöövõtjaid, mis omakorda annaks väikestele uuendusmeelsetele ettevõt-jatele võimaluse teha koostööd suurematega.

30


hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke algdokumentides ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

3. samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele hankijal on tekkinud vajadus ja mida riigihanke alg- dokumendid ei sisaldanud, kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist eba-mugavust või märkimisväärseid topeltkulusid ega ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, kuna täiendavalt hangitavad esemed ei ole riigihanke algdokumentidest tuleneva olemasoleva hankeesemega vahetatavad või koostoimivad, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

4. muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale et-tenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

5. pakkuja asendatakse uue pakkujaga, kui sellist muudatustingimust sisaldasid riigihanke algdo-kumendid või kui pakkuja osalise või täieliku asendamise teise isikuga, kes täidab riigihanke algdokumentides sätestatud kvalifitseerimis-tingimusi, tingib ettevõtte restruktureerimine, sealhulgas ülevõtmine, ühinemine, võõranda-mine või maksejõuetus, eeldusel et pakkuja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;

6. muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline40.

7. Hankelepingu muutmine on hankelepingu sõlmimine või juba sõlmitud hankelepingusse

selliste tingimuste lisamine, mis muudavad han-kelepingu sisu võrreldes hanke alusdokumentides sätestatuga, olgu selleks lisanduvad, ärajätvad või muutvad sätted. Tegemist on praktikas palju küsimusi tekitava teemaga, sest vähe on neid projekte, kus muutmise vajadust üldse ei teki. Innovatiivsete lahenduste ostmise korral tuleks hankijal eriti hoolega läbi mõelda, mida teha siis, kui tekib vajadus lepingut muuta. Siinkohal tasub veel üle korrata, et innovatiivsete lahenduste ostmisel on konkreetsete asjade ja teenuste kindlaksmääramise (sh tehnilises kirjelduses) asemel mõistlik nimetada hangitav funktsioon.

Kehtiva RHSiga hankelepingu ülesütlemist ei re-guleerita ja seda saab teha nii võlaõigusseaduses kui ka hankelepingus endas sätestatud juhtudel ja tingimustel. Uude RHSi eelnõusse on lisatud uued ennetähtaegse ülesütlemise alused41, mis annavad hankijale õiguse hankeleping enne tähtaega üles öelda, kui:

1. hankelepingus soovitakse teha muudatusi, mis ei ole riigihangete seaduse kohaselt lubatavad;

2. hankelepingu sõlminud pakkujal esines hankele-pingu sõlmimise ajal mõni kõrvaldamise alus ja ta oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada või ei oleks tohtinud temaga hankelepingut sõlmida;

3. Euroopa Liidu Kohus on oma otsusega tuvastanud, et hankija ei ole riigihanke menetluses või han-kelepingu sõlmimisel järginud ELi toimimise lepingust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL tulenevaid kohustusi.

Lisaks on RHSi eelnõus ülesütlemise alusena sätes-tatud, et kui hankeleping on sõlmitud nõustumuse andmisega, kuid selle saanud pakkuja ei ole asu-nud hankelepingut hankija määratud aja jooksul täitma, võib hankija hankelepingu enne tähtaega

31


üles öelda ja jätkata hankemenetlust järjekorras järgmiseks tulnud pakkujaga.

MõtteteraNeed põhitingimused, mille saavutamise järgi hin-natakse, kas täitja on lepingut korrektselt täitnud (nt toode või teenus täidab etteantud funktsioone jmt), tuleb otsustada juba hanke planeerimisel. Selles etapis tuleks ka läbi mõelda, kuivõrd paindlik peaks olema leping olukorras, kus lahenduse välja-töötamise käigus jõutakse hankija ja täitja koostöös täiesti uue lahenduseni – s.t kas lepinguga luba-takse või peaks lubama uue lahenduse arendamist jätkata või tuleb leping lõpetada ja teha uus hange.

3.5.5 Lepingu täitmine

Pärast hankelepingu sõlmimist tuleb hankijal teha täitjaga tihedat koostööd. Kui enne hanke algatamist keskendub hankija suhtlusele lahenduse lõppkasutajate ja turuga ning hankemenetluse ajal eelkõige menetluse õiguspärasusele, siis pärast lepingu sõlmimist on oluline, et nii hankija kui ka täitja pööravad kogu oma tähelepanu omavahelisele koostööle lepingu täitmisel.

Iga uut lahendust on vaja enne kasutuselevõtmist katsetada. Innovatsioonihanke puhul on katseetapp eriti tähtis ja seepärast peab hankija võtma selleks piisavalt aega ja kaasama sobival hulgal ressurssi. Enne juurutamist tuleks teha nn esmakatse muu hulgas lõppkasutaja vaatenurgast, et tuvastada võimalikud vead ja puudused ning vajaduse korral paluda muudatuste tegemist. Sel juhul ei vähenda pisivead hiljem juba väljatöötatud süsteemi usaldus-väärsust. Enne süsteemi rakendamist on võimalik kontrollida, kas süsteem vastab hankija soovidele. Katseetapis on kõige õigem aeg võtta ette algsed plaanid, vaadata, missuguse funktsiooni seadis hankija eesmärgiks, ja kontrollida katsekäivituse ajal, kas see on saavutatud. Juurutamine peaks algama alles pärast katsetamist ja katsekäivitamist.Aega, töötajaid, raha ja muudatusi senises asjade korralduses nõuab ka uue ja innovatiivse lahenduse rakendamine. Seejuures ei tohiks alahinnata välja-õppevajadust. Et mõista uue lahenduse väljatöö-tamise tarvidust ja vältida selle väärkasutust, on vaja hangitava asja või lahenduse lõppkasutajaid koolitada. Vead on kerged tulema, kui inimesi ei õpetata uut lahendust kasutama. See viib selleni, et soovitud tõhusust ei saavutata, mis omakorda paneb põhjendatult küsima, kas miski muutus kogu selle aja ja raha kulutamise järel tegelikkuses pare-maks. Tagajärjeks on motivatsiooni vähenemine nii lahenduse kasutajate kui ka väljatöötajate seas. Seega, kui uus süsteem on täielikult kasutusvalmis, peavad nii täitja kui ka hankija projektimeeskond tagama teadlikult lisaressursi, et kasutajad saaksid vajaduse korral kiiresti igale uue süsteemiga seotud küsimusele vastuse. See on vajalik, et tekiks kiirelt õige töörutiin ja kasvaks usaldus uue lahenduse vastu.

Väljatöötatud lahenduse katsetamise ja käivitamise faasides on lahkarvamused hankija ja täitja vahel kerged tulema. Kui lahenduse väljatöötamisel osa-

32


leb mitu partnerit ja süsteemi rakendamisel ilmneb viga, võib lausa juhtuda, et ükski partneritest ei teadvusta seda ega võta seda omaks. Seepärast tasub hankijal näha lepingus ette muu hulgas täpsed ja selged tingimused selle kohta, kuidas lahendada erimeelsusi, milline on suhtluskord ja hankija võimalused saavutada lepinguga taotletu.

ega sellega soetatud autori varalisi õigusi endale ei saa, vaid need jäävad täitjale, kes saab hankija rahastatud arendust müüa ka teistele ostjatele. Isegi kui hankija ei soovi autoriõigusi endale, tu-leks juba hanke planeerimisel läbi mõelda, mida teha võimalike edasiarenduste puhul, näiteks kas ja kuidas on võimalik ilma lahenduse autoriõigusi omamata osta (edasi)arendusi kolmandatelt isiku-telt, et mitte sattuda sõltuvusse lahenduse algsest väljatöötajast.

RHSis, RHSi eelnõus ega ka riigihankedirektii-vis 2014/24/EL ei ole IO erisätteid ette nähtud. Hanketulemusega seotud õigusi ja selle hilisemat kasutamist reguleerib teatud määral programmi „Horisont 2020” käsitlev määrus nr 1290/2013, mille artikli 51 lõike 3 kohaselt kuuluvad Euroopa Komisjoni korraldatud hanke kaudu saadud tule-mused liidule, välja arvatud juhul, kui hankedoku-mentides on sätestatud teisiti. Kommertskasutusele eelneva hanke puhul nähakse artikli 51 lõikega 4 ette nõue kehtestada asjaomastes lepingutes erisätted, millega tagatakse tulemuste võimali-kult ulatuslik kasutamine ja välditakse ebaausaid eeliseid. Samuti on tulemuse loonud ettevõtjal vähemalt kaasnevad IO õigused. Hankijale kuulu-vad tasuta kasutusõigused tulemuse kasutamiseks enda tarbeks ja õigus anda – või nõuda tulemuse loojalt, et viimane annaks – kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuse kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Ühtlasi on viidatud lõikes ette nähtud, et kui tulemuse looja ei suuda seda asuda ettenähtud aja jooksul kaubanduslikel eesmärkidel kasutama, annab ta tulemuse omandiõiguse üle hankijale. Innovatiivsete lahenduste riigihanke korral on lubatud IO õiguste kuuluvust lepingus reguleerida, kuid tagada tuleb tulemuse võimalikult laiaulatuslik kasutamine ja vältida tuleb ebaausate eeliste tekkimist43.

3.6 Intellektuaalne omand

Innovatsioonihange tähendab üldjuhul alati seda, et selle tulemusena ellu viiakse uudne idee, mille tõttu tekivad projektis ka intellektuaalse omandi (edaspidi „IO”) õiguse kuuluvuse küsimused. See-pärast on oluline, et hankija mõtleks ja otsustaks juba enne hankemenetluse algatamist, missugune on tema IO strateegia, mil määral peaks see kajas-tuma tema tehtava investeeringu suuruses ja kui suure osa arenduskuludest peaks täitja enda kanda võtma. Vaagida tuleks, kellele peaksid kuuluma autoriõigused42, kas hankija soovib olla nii loodud lahenduse kui ka sellega seotud autori varaliste õiguste omanik või tahetakse saada vaid eesõigust asjaomaste autoriõiguste omandamiseks või (ainu)kasutamiseks tulevikus. Kui hankija eelistab kasuta-da innovatiivset lahendust vaid litsentsi alusel ega soovi olla autori varaliste õiguste omanik, siis pole mõistlik maksta õiguste eest, mida ta tegelikult ei vaja. Teisalt poleks avalike vahendite kasutamise seisukohast õige ega õiglane, kui hankija maksab kinni kogu arendustegevuse, aga loodud lahendust

33


3.7 Kogemustest õppimine, nende vahetamine teiste hankijatega

Iga innovatsioonihanke puhul tuleks pärast lepingu täitmise etappi kogu projekt kokku võtta ja läbi analüüsida, et õppida sellest järgmiseks korraks. Hankeprotsessi kiirus ja kulu sõltub paljuski sellest, kui tõhusalt ja pädevalt uus lahendus hangiti. Selles etapis tuleks hankijal esitada ja dokumenteerida eelkõige järgmised küsimused.

- Kas hankemenetlusele eelnenud planeerimisaeg oli piisav? Mida saanuks teisiti teha?

- Kas hankija vajaduse ja uue lahenduse funkt-sioonide kirjeldus oli piisav, et tekitada turul huvi uue lahenduse väljatöötamiseks?

- Kas kõik läks plaanipäraselt? Mida saanuks teisiti teha?

Hankija võiks paluda ka täitjal hinnata, kas algne soovikirjeldus ja lõpptulemus on omavahel koos-kõlas. Sama hinnangut võiks küsida ka nendelt pakkujatelt, kelle pakkumus ei osutunud edukaks.

Tark hankija õpib nii enda kui ka teiste kogemustest, mistõttu tasub vahetada teavet muude avaliku sektori hankijatega. Innovatsioonihange ei ole Eesti praktikas veel väga levinud ja seepärast aitab kogemuste jagamine suurendada nii hankijate kui ka pakkujate teadlikkust ja julgustada neid. Hanki-jad võiksid näha üksteist partneritena, kellega nii protsessi käigus kui ka pärast innovatsioonihanget suhelda. Üksteise võitudest ja vigadest õppimine aitab parandada kogu protsessi. Hankijate edu-lood ja kokkuvõtted hangete positiivsetest lõpp-tulemustest tõestavad ka poliitikakujundajatele innovatsioonihanke vajalikkust ja kasulikkust.

34

35 Innovatsioonihangete juhend | Lisamaterjal

4. Lisamaterjal

4.1 Kontroll-küsimustikud

Tabel 2.

Lihtsustatud hankemenetluse planeerimine

Allikas: Abby Semple, 2014. Guidance for public authorities on Public Procurement of Innovation, https://www.innovation-procurement.org/fi leadmin/editor-content/Guides/PPI-Platform_Guide_new-fi -nal_download.pdf, lk 18.

Kas olemas on piisav turuülevaade, et määratleda hangitava asja või teenuse funktsionaalsed omadused?

Kas on olemas piisavad ressursid hanke läbiviimiseks?Kas kõne alla tuleks ühishange mõne teise hankijaga?Kas esineb alus erandi kohaldamiseks ja innovatsioonihankeks ilma riigihanketa?

Kas innovatiivseid asju või tee-nuseid soovitakse hankida ühe hankemenetluse raames?

Innovatsiooni-partnerlus

Kommerts-kasutusele eelnev hange

Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus

Võistlev dialoog

Kas hangitava asja või teenuse kohta on võimalik koostada teh-niline kirjeldus?

Kas hankele peab eelnema teadus- ja arendustegevus?

Jah

Jah

Jah Jah

Ei

Ei

Ei Ei

35


Tabel 3.

Lihtsustatud hankemenetluse planeerimine

• Kas lahendamist vajav probleem on sõnastanud soovitud funktsioonide alusel, vältides kindlaid lahenduskäike või tooteid/teenuseid, mida täitja peab probleemi lahenda-miseks kasutama?

• Kas ressursside vajadus ja jagunemine on läbi mõeldud (eelarve, ajakava, pakkujate (täitjate) arv jmt)?

• Kas konkursiteates on selgelt kirjutatud,

- et projekt on mitmeetapiline (kui projektil on mitu etappi) ja millised on tingimused, mida täitja peab täitma, et pääseda edasi järgmistesse etappidesse,

- et konkursi järel sõlmitakse leping mitme täitjaga (kui sõlmitakse), kes igaüks hakkavad kõrvuti teistega oma lahendust arendama?

• Kas vajadus on selgelt sõnastatud?

• Kas probleemi lahendamine sisaldab innovatsiooni?

• Kas probleemi lahendamine on tehniliselt üldse võimalik?

• Kas turul on vajadustele vastav toode või teenus olemas? Kui ei, siis kaua võtab aega, et see turule tuleks?

• Kas probleemi lahendamine vajab teadus- ja arendustegevust või piisab olemasolevate toodete või teenuste kohandamisest või muutmisest?

• Kas hangitaval lahendusel on üldse turupotentsiaali? On seda mõtet arendada?

• NB! Teadus- ja arendustegevuse erandi kasuks otsustades tuleb veenduda, et tegemist on teadus- ja arendustegevusega RHSi tähenduses ja et erand kohaldub

Vajalikud etapid

1. Vajaduste määratlemine

2. Teostatavus

KONTROLLKÜSIMUSED

3. Konkurss

Kommerts-kasutusele eelneva hanke ettevalmista-mine

36


4. Lepingu täitmine

6. Tegevuse jooksev hindamine

6. Avalikustamine

5. Kommertskasutusele eelneva hanke tulemusena loodud lahenduse hankimine

Pakkujatvalik

Lepingsõlmimine

Konkursist teavitamine

Kas on olemas vajalikud ressursid lepingu täitmiseks?

Koostada tuleb projektiplaan, mille abil hinnata, kas kommertskasu-tusele eelneva hankega seotud tegevus (eelkõige lepingu täitmine) järgib ajakava

Kuidas avalikustada kommertskasutusele eelneva hanke raames teadus- ja arendustegevusest saadavat teavet nii huvitatud isikutele kui ka avalikkusele? Muu hulgas tuleks välistada takistused, mis võivad tekkida seoses ärisaladuste, konfi dentsiaalsuse ja intellektuaalse omandi kaitsega.

Kui kommertskasutusele eelnev hange kujutab ennast innovat-sioonihanke esimest etappi (s.t sellele järgneb riigihange RHSi tähenduses), siis kas on tehtud kõik selleks, et hilisemas riigihankes oleks kõigil võimalikel pakkujatel võrdsed väljavaated?

3. Konkurss

• Kas on tuvastatud kõik võimalikud huvitatud isikud?

• Kas konkursist teavitamise viis tagab võimalikult laiahaar-delise teavitamise ja avalikustamise?

• Kas konkursiteade annab kogu vajaliku teabe mh konkursi toimumise, osalejatele esitatavate nõuete ja sõlmitava lepingu kohta?

• Kas konkursiteates esitatud valikukriteeriumid on selged ja arusaadavad?

• Kas pädev hindamiskomisjon on moodustatud?

• Kas konkursitingimused tagavad piisaval määral, et valiku ainus kriteerium ei ole madalaim hind, vaid majanduslik soodsus, mille raames hinnatakse mh innovatiivsust, kvaliteeti, mõju loodusele, ühiskonnale jmt?

• Kas lepingu projekt on valmis väljasaatmiseks koos konkursi materjalidega?

• Kas leping näeb ette projekti teostamise etappidena (kui see on plaanis)?

• Kas lepingus on sätestatud iga etapi eesmärgid, tähtajad, mõõdikud, tasustamismudel?

• Kas intellektuaalse omandi küsimused on reguleeritud?

37


4.2 Inspireerivaid näiteid

4.2.1 ASi Tallinna Sadam targa sadama projekt

4.2.2 Detmoldi linna projekt õhusaaste vähendamiseks44

Sadamaäris on reisijate arv viimaste kümnendite jooksul mitmekordistunud, kuid sadamate terri-tooriumid on jäänud valdavalt samaks, mis tekitab probleem sadamate teenindusvõimsusega. Muu-tustega kohanemiseks jääb sadamatel võimalus laieneda merele, ehitada sadama teeninduspiir-konnad mitmetasandiliseks või püüda saavutada vajalik läbilaskevõime kasv olemasolevaid protsesse muutes.

Turul pakutakse lahendusi olemasolevate protses-side automatiseerimiseks. Paraku on need nii kitsa fookusega, et nende abil saab parandada mõne üksikprotsessi tõhusust, kuid need ei kata sõidukiga reisijale pakutavat tervikteenust.

Seepärast algatas AS Tallinna sadam projekti „Tark sadam”, mille eesmärk on arendada välja uudne autoga reisijate elektrooniline läbipääsu- ja liiklus-korraldussüsteem. Projekti käigus tõhustatakse sadama senist maakasutust ja selle tulemusena saab teenindada sama kaide arvuga rohkem laevu. Reisijad saavad kasu lihtsamast teenusest ja kok-kuvõttes reisiaja vähenemisest.

Rakendus arendatakse välja katseprojekti raames Tallinna Vanasadamas. Rakenduse eksporditavuse ja ulatuslikuma kasutuse tagamiseks on katseprojekti nõustaja ja partnerina kaasatud Kristiansandi sadam Norrast. ASil Tallinna Sadam on soov arendada lahendus välja, äristada see ja minna koostöös arenduspartneriga rahvusvahelisele turule.

Detmold on 73 500 elanikuga Saksa linn, mille bussijaa-ma kasutab aastas 2,3 miljonit reisijat ja päevas läbib seda ligi 800 bussi. Linnavalitsusel oli plaanis bussijaam renoveerida. Kui algul oli eesmärk parendada üksnes bussijaama liiklusvoogu ja juurdepääsu, siis projekti ettevalmistamise etapis selgus, et kui kasutada kõnni- ja sõiduteede kattena titaandioksiidi (TiO2) sisaldavat fotokatalüütilist betooni, on võimalik vähendada kogu piirkonna õhusaastet kuni 40%.

Selle projekti puhul on huvitav märkida, et planeeri-misetapp oli küllaltki pikk. Seda alustati 2011. aasta jaanuaris ja hange kuulutati välja alles mais 2012. Planeerimisse kaasati teadlased ja hankija korraldas turuosalistega ümarlauakohtumisi, kus linnavalitsus tutvustas oma vajadusi ja turuosalised pakkusid la-hendusi nende rahuldamiseks.

Hange korraldati avatud hankemenetlusena. Turu-uu-ringute tulemusel kogutud andmete põhjal nõuti paku-tavalt tootelt TiO2 sisaldust vahemikus 3–5%. Lubatud olid alternatiivsed pakkumused, mida mõned pakkujad ka kasutasid, esitades tavapärase betoonilahenduse. Sedalaadi pakkumused olid keskmiselt 3,6% teistest odavamad. Eduka pakkuja toote TiO2 sisaldus oli 5%, kusjuures projekti kogumaksumusega võrreldes (2,8 miljonit eurot) oli fotokatalüütilise betooni kasutamise lisakulu suhteliselt väike (vaid 90 000 eurot).

Projektis ei olnud kasusaajaks vaid linn ja avalikkus, vaid ka võitnud pakkuja, kes sai projekti käigus kat-setada fotokatalüütilise betooni kasutamist teekattes, parandades sellega oma pädevust ja oskusteavet. Bel-

38


4.2.3 Genti linna heakorrauuendus, mis seab looduse ja inimesed esikohale

4.2.4 Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuse voodite pesemise seadmete projekt, mis parandab tõhu-sust, kvaliteeti ja jätkusuut-likkust tervishoiuvaldkonnas

gias asuva Genti linna heakorra- ja toitlustusteenuste üksuse aastaeelarve on 25 miljonit eurot ja see annab tööd umbes 700 inimesele. Üksuse üks ülesanne on 340 Genti linna lasteaia-, politsei-, päästeameti-, kooli- jm hoone korrashoid.

Genti linn soovis hakata ostma keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku teenust. Eesmärgiks seati keskkonda ja inimeste tervist säästvate probiootiliste puhastustoodete kasutuselevõtmine. Kuna sellekoha-sed uuringud puudusid, otsustati neid tooteid esmalt katsetada. Katses osalemisest huvitatud ettevõtjad leiti turu-uuringu tulemusena, kusjuures linnavalitsus püüdis kaasata võimalikult palju potentsiaalseid pakkujaid. Katse eesmärk oli võrrelda tavapäraselt kasutatavaid ja probiootilisi puhastusvahendeid. Hankija nimetas ametisse komisjoni, kelle ülesanne oli hinnata kokku-lepitud kontrollküsimustiku alusel tooteid erinevatel objektidel (välja valiti nt avalikud tualetid, koolihoo-ned, lasteaiad). Katse kestis kaks kuud ja sellest võtsid osa neli ettevõtjat, kusjuures puhtusekontroll, mille käigus hinnati hallituse ja bakterite osakaalu, tehti laboris. Katse näitas, et probiootilised tooted on sama tõhusad kui traditsioonilised puhastusvahendid, kuid lisaks kahjustavad need nahka vähem. Hea hinnangu sai ka probiootiliste toodete lõhn ja kasutusmugavus.

Hankija valis hankeliigiks osadeks jagatud avatud hankemenetluse ja soovis leida kaks teenusepakkujat. Hindamisel kasutati majandusliku soodsuse kriteeriumi, 10% hindest andis keskkonnasäästlik lahendus. Lisaks nõuti, et pakkuja peab olema sotsiaalselt vastutus-tundlik ettevõtja. See on ettevõtja, kelle töötajatest vähemalt 80% on olnud enne töölevõtmist tööturult vähemalt 12 kuud eemal, neil puudub gümnaasiumi lõputunnistus ja/või nad on puudega. Hanke tulemu-sena hakati probiootilisi puhastusvahendeid kasutama esmalt tualettide puhastamisel.

Hollandi Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuses tuleb pakkuda umbes 70 000 voodikohta aastas. Haigla on võtnud kõrgelennulise eesmärgi vähendada ökoloogilist jalajälge ja andnud lubaduse kahandada energia tarbi-mist 2020. aastaks 20% võrra. Üheks vee ja energia tarbimise allikaks on voodite pesemise seadmed, mis on olnud ressursimahukad ja seetõttu ebatõhusad. Eesmärgiks seati tõhusama ja jätkusuutlikuma lahen-duse leidmine.

Haigla erinevate üksuste töötajatest moodustati rak-kerühm, kellele lisaks kaasati väliseksperdid. Esimese asjana määras rakkerühm kindlaks olemasolevate seadmete ülalpidamise kogukulu, millega võrreldes uut lahendust hinnata. Turu-uuringute raames korraldati 2012. aasta jaanuaris kohtumine turuosalistega, kellele tutvustati haigla vajadusi (peale Erasmuse meditsiini-keskuse olid projektist ja selle tulemustest huvitatud kuus meditsiinikeskust, kes kõik seisid silmitsi sama probleemiga). Muu hulgas sooviti anda turuosalistele selge sõnum selle kohta, et oodatakse innovatiivset lähenemist ja lahendust.

Hange kuulutati välja 2012. aasta märtsis ja hankeliigiks valiti võistlev dialoog. Hindamiskriteeriume oli kolm: 1) uue lahenduse kulu; 2) ökoloogiline jalajälg, 3) sobivus organisatsiooni strateegiaga. Haigla jaoks oli tegemist

39


suure muudatusega võrreldes senise hankepraktikaga. See, et üheks hindamiskriteeriumiks oli ökoloogiline jalajälg, näitas turuosalistele, et pakkujad peavad seda nii oma toodete kui ka teenuste puhul arvestama.

Kvalifi tseerus kaheksa taotlejat, kelle arv kahanes läbirääkimiste ajal kaheni. Neile tegi hankija ettepa-neku esitada pakkumus. Hanke võitja pakkus välja autotööstuses kasutatava robottehnoloogial põhineva uuendusliku lahenduse. Leping on jagatud kahe etapi vahel, millest esimene on praegu käimas. See on alg-katsetuste etapp, kus tehakse kindlaks, kas lahendus sobib haiglale. Seda etappi rahastavad mõlemad lepingupooled. Uus lahendus on varem kasutatavast lahendusest 28% odavam ning haiglatoimingutega seotud CO2 väheneb hinnangute kohaselt 65%le.

4.2.6 Rawiczi maakonnahaigla õdede rõivastus

Poolas Rawiczi linna maakonnahaiglas on 200 voodikohta. Haigla juhtkond on võtnud sihiks vähendada ökoloogilist jalajälge ja katseprojek-tiks valiti töötajate tööriiete hankimine. Senised töörõivad ei vastanud kandjate ootustele, samuti ei oldud nende ostmisel ja pesemisel arvesse võetud ei kulu ega keskkonnamõju.

Haigla loodud rakkerühm alustas õdedest, küsides neilt, mis neile praeguste rõivaste juures meeldib ja mida saaks teha teisiti. Küsitlus andis selge aru-saama nõuetest, millele õdede tööriided peavad vastama – need peavad olema funktsionaalsed,

atraktiivsed, mugavad, lihtsalt puhastatavad, vas-tupidavad ja kulutõhusad.

Rakkerühm mõistis ka seda, et suurema nõudluse puhul oleksid pakkujad altimad uuendusi pakkuma, ning võttis ühendust teiste haiglatega, kellest 12 olid projekti tulemustest huvitatud. Seejärel avaldati eelteade riigihangete registris, kusjuures seda tehti nii Poolas kui ka rahvusvaheliselt.

Enne hanke väljakuulutamist korraldas hankija vormilise dialoogi turuosalistega. Selle tulemusena anti haigla töötajatele võimalus katsetada kolme ettevõtja tooteid kolme kuu jooksul, et neid hin-nata ja võrrelda. Töötajad kiitsid ühe ettevõtja toodet teistest enam, sest see kuivas kiiremini, ei muutnud pesus värvi ja oli ka muidu nii kvaliteedi kui ka funktsionaalsuse mõttes parem. Katseeta-pis peeti ettevõtjatega edasisi arutelusid rõivaste funktsionaalsuse üle, mille tulemusena muutusid nii riietuse stiil kui ka lõige.

Esimest korda kasutas haigla hankes muid hinda-miskriteeriume peale hinna. Hinnati kogu olelusringi hinda, sest 80% rõivastusega seotud kuludest on seotud selle hilisema kasutamisega. Lisaks määrati hindamiskriteeriumiks kasutatava tekstiili keskkon-nahoidlikkus.

40


1. Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu stratee-gia” (KOM(2010) 2020 lõplik), http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0024.

3. https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/kaasamine. Uue riigihangete seadusega võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. Eestil on selleks aega kaks aastat, s.t uus riigihangete seadus peab jõustuma aprillis 2016.

4. Mõisteid kasutame üldjuhul tähenduses, mis on neile antud riigihankedirektiivis 2014/24/EL või RHSi eelnõus.

5. Vt komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatis „Uuendustegevuse poliitika: liidu lähenemisviisi ajakohastamine Lissaboni strateegia taustal” (COM (2003) 112 lõplik), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52003DC0112.

6. Vt uuendustegevust käsitlev roheline raamat (COM(95) 688 lõplik), http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cel-lar:eb5dae41-104d-4724-ac99-d7cbcfa11b86.000 6.01/DOC_1&format=PDF.

7. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse tea-dusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2013.347.01.0081.01.EST&toc=OJ:L:2013:347:TOC, artikli 2 punkt 17; samuti riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambuli punkt 47 ning selles viidatud komisjoni teatis „Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas” (KOM(2007) 799 lõplik), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52007DC0799.

8. Vt komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevusteks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET-EN/TXT/?uri=CELEX:52014XC0627%2801%29&from=ET, punkti 15 alapunkt aa.

9. Vt määruse nr 1290/2013 artikli 2 punkt 18.

10. TAKSi § 2 p 1 kohaselt algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist.

11. TAKSi § 2 p 6 kohaselt algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul.

12. Paljudel organisatsioonidel on kommunikatsiooni- või turundusstrateegia. Samamoodi võiks iga innovaatiline orga-nisatsioon sõnastada ka innovatsiooniga seotud põhimõtted. Näiteks Tallinna linnavolikogu on kehtestanud Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia 2014–2018 ( https://www.riigiteataja.ee/akt/402102013034).

13. Ühtne riigihangete klassifi kaator (ingl common procurement vocabulary, CPV) on riigihangete puhul kohaldatav ühtne klassifi katsioonisüsteem, et ühtlustada hankijate poolt lepinguobjektide kirjeldamiseks kasutatavad viited.

14. Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused.

15. Eksperimentaalarendusteenused.

16. Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine.

17. Teostatavuse eeluuring ja tehnoloogilised demonstratsioonid.

18. Testimine ja hindamine.

Kommentaarid

41


19. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas (KOM(2007) 799 lõplik), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52007DC0799. Vt ka komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni dokumendile: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas. Üks võimalik lähenemisviis teadus- ja arendustegevuse alaste teenustega seotud hangetele (kommertskasutusele eelnevatele han-getele), mille suhtes kohaldatakse riskide ja kasu jagamist turutingimustes (SEK(2007) 1668), ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/ict/docs/pcp/infso-2009-00128-00-00-et-tra-00_en.pdf.

20. Rahandusministeerium. Korduma kippuvad küsimused. Erandid: https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/erandid.

21. Eespool viidatud dokumendi SEK(2007) 1668 punkti 5 kohaselt peaks raamleping reguleerima projekti rakendamise etappe, sealhulgas sätestama, kuidas toimub vahehindamine pärast lahenduse kavandi ja prototüübi loomise faasi, et järk-järgult valida välja ettevõtjad, kelle lahendused on parimad. Vahehindamisel saab kasutada samu kriteeriume, mida kasutati lepingu sõlmimisel, samuti võiks tehniline kirjeldus minna iga faasiga täpsemaks.

22. Vt ka programmi „Horisont 2020” käsitleva määruse (EL) nr 1290/2013 artiklit 51, eelkõige selle lõiget 4, mille kohaselt peaks kommertskasutusele eelneva hanke raames loodud intellektuaalne omand kuuluma selle loonud ettevõtjale, han-kijale peaks kuuluma tasuta kasutusõigused. Vaid juhul, kui töövõtja ei suuda kasutada saadud tulemust kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, tuleb õigused üle anda hankijale.

23. Vt komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevusteks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET-EN/TXT/?uri=CELEX:52014XC0627%2801%29&from=ET, punkt 33. Selguse huvides olgu märgitud, et eelviidatud tingimused ei kehti üksnes kommertskasutusele eelneva hanke korral, vaid neid tuleb järgida ka siis, kui innovatsioonihange toimub teiste juhendi punktides 2.2–2.7 nimetatud hankemenetluse liikide alusel.

24. RHSi eelnõus on kasutatud väljendeid arvuline alammäär ja arvuline ülemmäär, mis aga näivad olevad sisu poolest vastuolulised keelendid. Arv näitab tavaliselt hulka (nt arvu) ja määr taset (nt osakaalu), seega peaks arvuline määr tähistama korraga nii hulka kui ka taset. Kuna seaduse eelnõus on mõeldud ilmselgelt hulka („minimaalselt kolm”), siis on siinses tekstis kasutatud mõttelt täpsemalt väljendeid miinimum- ja maksimumarv.

25. Vt https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/kaasamine, RHSi eelnõu.

26. Rahandusministeerium, 2014. Riigihangete juhis, https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=15617&folderId=431009&name=DLFE-32501.pdf, lk 40 ja 91–95.

27. https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/kaasamine, RHSi eelnõu seletuskiri.

28. Ibid.

29. Rahandusministeerium, 2014. Riigihangete juhis, https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=15617&folderId=431009&name=DLFE-32501.pdf, lk 76.

30. Rahandusministeeriumi, 2014. Riigihangete juhis, https://riigihanked.riik.ee/lr1/c/document_library/get_file?p_l_id=15617&folderId=431009&name=DLFE-32501.pdf.

31. Vt https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/korduma-kippuvad-kusimused.

32. RHSi eelnõu seletuskiri.

33. RHSi § 31 lõike 2 punkt 2.

42


34. RHSi eelnõu § 86.

35. RHSi eelnõu § 85 lg 5.

36. RHSi eelnõu § 85 lg 3.

37. RHSi eelnõu § 85 lg-d 7 ja 8.

38. Riigi ja erasektori koostöö atraktiivsuse tõstmise töögrupp. Tarkvara arenduse tüüpleping. Kodukord, http://tinyurl.com/erasektor.

39. Vt http://www2.liikennevirasto.fi/rantatunneli/en/#.VlHAHZeViw0.

40. Muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui 1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokument oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise töövõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; 3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankeeseme ulatust; 4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui seaduses lubatud alustel.

41. RHSi eelnõu § 122.

42. Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklikud õigused on autorist lahutamatud ega ole üleantavad. Autori isiklike õiguste kasutamine on võimalik litsentsi alusel. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina.

43. Vt programmi „Horisont 2020” käsitleva määruse nr 1290/2013 artikli 51 lõige 5.

43

www.eas.ee/tarkhankimine

Documents

Innovatsiooni- hangete juhend - Avaleht · Innovatsioonihangete juhend | Innovatsiooni edendamine riigihangete kaudu 1.1 Mõisted Juhendis on kasutatud järgmisi olulisemaid mõisteid