Aeroc:

kerge kui õhk, tugev kui kivi

Toidutööstus:

loevad sissetulek ja harjumused

Kehaskänner:

spetsriietus piljardimängijale

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I DE

TS

EM

BE

R 1

0/2

01

1 (3

8)

tt

ü m

uu

se

um

: CR

EA

T E

T E

XP

LA

NA

T >> k

Ild

Ap

Al

Av

Ik >> s

eA

dm

et

e l

IIsIn

g >> b

en

to

nIIt

>> be

st

I Ins

en

er

IvÕ

Ist

lu

s 2

01

1

Tootmise ja tehnika ajakiri

DETSEMBER 10/2011 (38)

TTÜ MUUSEUM:CREAT ET EXPLANAT

Tehnikaloo jäädvustamine

kolleegiumi liikmed

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on kollaaž TTÜ muuseumi eksponaatidest.

Esikaane kujundus Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Detsember 10/2011 (38)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

juhtkiri

kas teadsite, et...

mati Feldmann,Inseneeria peatoimetaja

Hiina on maailma suurim autotootja; »auto massi 10protsendine vähendamine »säästab kütust 5%;diilerid pihustavad müüdavatesse vane- »matesse sõiduautodesse spetsiaalset uue auto “lõhna”;mootorrataste evolutsioon on kahelt »rattalt kolmele rattale ja kolmelt rattalt neljale rattale;ainult päikeseenergial lendav lennuk on »tegelikkus, praegu käib töö ilma maandu-mata ümber maakera lendava mehitatud lennuki kallal (projekt Solar Impulse);Kuu “toodab” tõusu ja mõõna kaudu »kaks korda rohkem energiat, kui kogu Maa elanikkond tarbib;praeguste elektrituulikute tiivad peavad »vastu 15–20 aastat;kaasaegsete akende olulisem soojuskadu »(külmasillad) on läbi piitade, mitte läbi klaaside;enamikule töötajaist ei meeldi, kui auto- »maatika kustutab töö ajal kontoris tuled, kui kedagi ruumis pole; automaatika eksitamiseks riputavad töötajad ventilat-siooniavade ette liikuvaid paberribasid;moodsate puutetundlike ekraanide klah- »vid tunduvad sama ehtsad kui tavalise klaviatuuri omad (nn artifi cial muscle);Parkinsoni tõvest vaevatud inimesi aitab »“selga- ja jalgaaetav” välisskelett, mis al-lub inimese närviimpulssidele;seenhaigused “uuendavad” ennast kiire- »mini, kui käib haiguskindlate taimesorti-de aretamine;maailmas raisatakse tervelt 50% toidust. »

Seda ja muud põnevat kuulis Inseneeria toimetaja Bayer MaterialScience’i korraldatud ümarlaual fi rma tegevjuhi Patrick Thomas’i suust.

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Fookuses

06 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum ajakeeristes

Konverents / Mess

12 Maastikuarhitektide kaasamine on mööda-pääsmatu

Huvitav lahendus

14 3D-kehaskänner inimkeha mõõtmiseks

Kolleegiumi liikme kolumn

16 Toiduainetööstus arvudes

Insenerikutse

20 FS Team Tallinn – uued liikmed, uus vormel, uus tulevik

Kolleegiumi liikme kolumn

23 Kas kõrgharidusreform parandab inseneriharidust?

Energeetika tulevik

24 Kildagaas ehk uue nafta lätetel

Tootmissisendid

28 Kildapalavik

Inseneri töövahendid

30 Tööstusseadmete liising aitab teha mahukaid investeeringuid

Konverents / Mess

33 Esimene BLECH Põhjamaade näitus Stockholmis

Intervjuu

34 TTÜ pürib rahvus-vaheliseks tippteadus-ülikooliks

Kommentaar

36 Kokkuhoid ja tulu tulevad kvaliteedi kaudu

Insenerikutse

39 Kümme aastat inseneri pedagoogikat Eestis

Huvitav lahendus

42 Tuntud ja tundmatu tehnoloogiline materjal – bentoniit

Insenerikutse

44 TTÜs panid ennast proovile tulevased insenerid

Eksport

46 MTÜ Industrial Cluster on asutatud

Huvitav lahendus

48 Tahkeoksiidne kütuseelemendi-süsteem

eestI FIrmA

50 Innovatsiooni otsingutel AEROC-is

53 Summary

54 Nuputamist

SISUKORD / JUHTKIRI 3

Foto: ÄrIpÄev

vaheliseks tippteadus-

inseneri pedagoogikat

uudIsed / kroonIkA4

10/2011 (38) pIldId: JelenA plJonkInA, ttü; kAtuselIIt; eke­YhtIÖt

targa maja turu­liider soomes laieneb eestisse

tArgA mAJA koduJuhtImIssüsteemI

turulIIder soomes, ettevÕte eke­YhtI­

Öt, tuleb nüüdsest eestIsse. tAllInnA

külJe All uuesAlu elurAJoonIs on

esImene erAmu vArustAtud nende vÄlJA

tÖÖtAtud unIkAAlse ebts­ (EKE BUILDING

TECHNOLOGY SYSTEMS) süsteemIgA.

Kodujuhtimise terviklahenduses on ühendatud turvasüsteem, valguse ja elektri juhtimine ning kütte- ja õhu-

ventilatsiooni automaatika. Süsteemi väljatöö-taja Jari Lemineni sõnul hindavad soomlased kõige enam EBTS-süsteemi kasutamise ülimat lihtsust ning võimalust säästa energiat, vett ja elektrit. “Kodule ligipääs on tagatud kõikjal netibrauseriga seadme kaudu. Süsteemi kasu-tamine on niivõrd lihtne, et funktsioonide muutmine või uute lisamine ei vaja mingit ma-nuaalides tuhnimist ega spetsialisti abi,” märkis Leminen. Süsteemi arenguvõimalust näeb Le-minen aga juhtmeta sensorite ja käivitajate väljatöötamises.

“Oskused ja tehnoloogia on olemas, kuid probleemiks on taoliste seadmete madal turva-lisus, mistõttu ei saa me neid kasutada. Piisavalt turvalised tehnoloogilised lahendused vajavad aga liiga palju energiat. Huvitaval kombel ei pööra paljud tootjad sellele probleemile mingit tähelepanu,” lausus Leminen.

robotexil võidutses It kolledž rAhvusvAhelIsel robotIte vÕIstlusel roboteX 2011 vÕIdutsesId It

kolledŽI JAlgpAllIrobotId. kÕIk kolm esIkohtA toodI kolledŽIsse,

kus pIkAAJAlIse ÕppeJÕu JA robootIkAklubI JuhendAJA mArgus

ernItsA eestvedAmIsel on vAlmInud kÕrgetAsemelIsed robotId.

Robotexil saavutasid IT Kolled-ži robotid Madistajad esikoha, teine koht kuulus tublile re-

baste võistkonnale Peeter ja kolmas koht juba mitmendat aastat Robotexil võidutsenud võistkonnale Neve. Robo-texi joonejärgimise võistluse võidud läksid Lätti.

Robootikavõistlus Robotex toimus üheteistkümnendat korda. Sel aastal pidid osalejad konstrueerima ja ehitama roboti, mis suudab valgel väljakul musta joone järgi liikuda kõige kiiremini, samu-ti mängiti jalgpalli. Läbi aegade on võisteldud labürindi läbimises, võrkpal-lis, köieronimises, toa koristamises ja teistes ülesannetes.

uudIsed / kroonIkA4

maailma parim metallkatus on eesti ehitisel

Kongressi teine tähtis uudis Eesti jaoks olid kutse saamine IFD täisliik-meks. Siiani on Eesti olnud IFD vaatle-jaliige, kuid täisliikmestaatus võimaldab meil osaleda tehnilistes komiteedes, olla osaline kõige värskema informat-sioonivahetuse juures ja saata Eesti noori õppima IFD partnerite juurde.

mAAIlmA kAtusemeIstreId

ühendAv IFd (the InternAtIonAl

FederAtIon For the rooFIng

trAde) AAstAkongress dublInIs,

IIrImAAl, vAlIs pArImAks metAll­

kAtuseks AIn pAdrIku JA vIlen

künnApu AhhAA keskuse kAtuse­

lAhenduse. ehItAJAks As nor­

deCon, proJektIJuht peeter

voovere.

Konkursile oli üle maailma esita-tud metallkatuste kategoorias 14 objekti seitsmest riigist.

Konkurss toimus lisaks teraskatusele veel viilkatuse, lamekatuse ja parima fassaadi kategoorias. Palju õnne AS Nordeconile Eesti katusemeistrite hea töö eest!

DnB NORD on nüüd DNB

DnB NORD on Eestis panga- ja liisinguteenuseid pakkunud juba 5 aastat. Täna on meie uus nimi DNB. Muutunud ei ole ainult nimi.

Norra suurima pangana anname endast kõik, et olla parim partner meie Eesti klientidele. Usume, et koos on kõik saavutatav.

Sinu tulevik on meiega kindlates kätes.

TULEVIK KINDLATES KÄTES

Fookuses6

Fotod: ttü, mAtI FeldmAnn

esimesel detsembril avati pidulikult ttü muuseumi teine

tiib mehaanikateaduskonnale pühendatud näitusega

mehaanika. inseneeria käis enne avamist köögipoolel

juttu rääkimas ttü muuseumi direktori liia rebase ja

peavarahoidja ave tarvasega.

CREAT ET EXPLANAT – loob ja selgitab:

tallinna tehnikaülikooli muuseum ajakeeristes

Fookuses 7

mati Feldmann,Inseneeria peatoimetaja

“TTÜ muuseum avati tegeli-kult juba 1971. aastal Tal-linnas Laial tänaval – ma-

jas, kus asus TTÜ õpikute raamatukogu,” tutvustab Liia Rebane. “Tookord oli muuseum päris korralikes ruumides ja tingimustes, 1970. aastate kohta oli igati moodne ekspositsioon.” Inseneeria toi-metaja on sunnitud nentima, et külastas TTÜ Laia tänava maja Nukuteatri kõr-val vaid kaks korda aastas – sügisel õpi-

toalisse korterisse, kus tegutseti veel mitu aastat,” jutustab Liia Rebane edasi. Kuna selline olukord ei rahuldanud ei muuseumi ega ülikooli, hääbus muu-seum lõplikult ning TTÜ ajalugu kajas-

kuid laenutades ja kevad-suvel õpikuid tagastades, mistõttu jäi muusem n-ö ka-he silma vahele. Ent kui rohkem meelde tuletama hakata, meenub, et midagi seal tõesti oli: järskudesse trepikodadesse avanesid siseaknad, kust paistsid mingid mehhanismid. Aga mingit reklaami ega turundustööd tolleaegsele muuseumile ei tehtud.

muuseum jäi kahjuks aja hammasrataste vahele

“Siis aga tagastati maja omanikule ja muuseum koliti Raja tänavale kolme-

Näitus MEHAANIKA

ametlik osa 1

Kuraatorid: Liia Rebane ja Ave »Tarvas

Näituse kujundaja: Laika, »Belka & Strelka OÜ

Animatsioonid: KARABANA »OÜ, Kristjan Holm

Filmide montaaž: Üllar Alev »

Toimetaja: Mati Feldmann »

Korralduskomitee tänab: Aadu Paist, Agu Ots, Aili Kae-

vats, Aleksandr Hlebnikov, Allan Vrager, Ants Nukki, Arvi Poobus, Arvi Prikk, Arvo Ots, Dmitri Gol-jandin, Dmitri Nešumajev, Endel Mens, Fjodor Sergejev, Henrik Herranen, Iige Brempel, Ivan Klevtsov, Janno Viiding, Jüri Pirso, Kristjan Plamus, Maido Ajaots, Margus Vatko, Mart Tamre, Mar-tin Eerme, Meelis Pohlak, Merle Kutsar, Oliver Malsroos, Priidu Peetsalu, Priit Kulu, Priit Põdra, Rein Laaneots, Renno Veinthal, Riho Päärsoo, Rihti Harmants, Siim Liivand, Svetlana Gromova, Tauno Otto, Tiiu Kriisa, Toivo Pappel, Toivo Tähemaa, Toomas Lausmaa, Tõnu Pihu, Vello Reedik, Ülo Kask, AS Datel, FS Team Tal-linn, Minix OÜ, Pro-STEP OÜ, Timbermeister OÜ, TTÜ Filmiklu-bi, TTÜ Mehaanikateaduskond, TTÜ Mehaanikateaduskonna üli-õpilasnõukogu, TTÜ Robotiklubi.

mÕned eksponAAdId, mIlle storY’t tulge lugemA nÄItusele

muuseumI meenemünt

Fookuses8

kasvu tekitamine – kas niisugune kont-septsioon oleks seda võimaldanud,” põhjendab Liia Rebane. “Me tunneme kolme tüüpi mäluasutusi – raamatuko-gud, muuseumid ja arhiivid –, TTÜ pu-

muuseumI dIrektor lIIA rebAne esImese, vulkAAnI­nÄItuse eest sAAdud AuhInnA, muuseumIrotIgA

hu vitriinidesse on kogu muuseumi vara välja pandud, eraldi hoidlat ei ole. Muu-seumitädi oleks hoidnud ust paar tundi päevas lahti, ja kõik. Aga TTÜ muuseu-mi üks eesmärke on inseneridele järel-

tav kultuuripärand leidis järgneva ka-heksa aasta jooksul koha kastides ja karpides.

“Ekspositsioon oli karpidesse loobi-tud, palju asju purunes. Kaheksa kuni kümme aastat oli muuseumivara kahes hoidlaruumis Tipilas. Ütleme nii, et muuseum jäi aja hammasrataste vahele,” toob Liia Rebane tabava võrdluse.

“TTÜ 90. aastapäevaga seoses valmis 2008. aastal see raamatukogu must kuupmaja siin, kus muuseumi praegus-tesse ruumidesse esimesel korrusel pidid tulema raamatupood ja Swedbanki kontor. Aga masu sõi mõlemad fi rmad juba enne tegevuse alustamist siit välja ja ruumid jäid tühjaks. TTÜ raamatuko-gu poolt tuli idee muuseum taaselusta-da, paraku aga vormis, mida võiks nime-tada 17.–18. sajandi kuriositeetide kabi-nettide stiiliks,” on Liia Rebane värvi-kas.

muuseumi üks ülesanne: tuua noored inseneriks

“See tähendab, et muuseumi kont-septsioon seisnes ainult ühes saalis, ku-

Fookuses 9

hul on üks mäluasutus, muuseum, teise sees, raamatukogu alluvuses. See on Eestis ainulaadne ja väga omapära-ne lahendus.”

Liia Rebane tuli TTÜsse 2009. aas-tal, millega algas muuseumi füüsiline ülesehitamine. “Ehkki meil on umbes 350 m2 näitusepinda, on meil liiga väike hoidla, 43 m2 vaid, mistõttu iga päev läheb tehnikakultuuri pärandit prügimäele. Praegu säilitame vaid väikekraami, mille jaoks oleme telli-

nud spetsiaalsed riiulid ja sahtlid. Näi-teks restaureeritud Tallinna Laululava kõlaekraani mudel, mis on unikaalne objekt ja mille restaureerimine maksis palju, seisab nüüd ruumipuudusel raa-matukogu garaažis,” toob Liia Rebane konkreetse näite.

muuseumi elektrisüsteem nõuab rohkem ampreid

“Ka muuseumiruumide elektrisüs-teem on nõrgavõitu, kõikide objektide valgustamine nõuaks rohkem ampreid,” selgitab Ave Tarvas. “Ainuüksi trips-traps-trulli mängiva roboti peakaitse on 16 A, robotil, mis ehitab raudteed, sa-muti 16 A. Nii need amprid kogunevad. Elektrisüsteemi võimsamaks ehitamine seisab raha taga.”

Inseneeria toimetaja nendib, et ruumid olid esialgselt muuks otstarbeks mõeldud, sestap ka need vajakajäämi-sed. Ja et paar nädalat enne avamist, nagu ikka, käis muuseumis kibekiire töö, mis hoidis kõigi meeled pingul. Tänaseks päevaks on kindlasti juba palju pingeid maas.

muuseumI peAvArAhoIdJA Ave tArvAs omA hooleAlustegA

ttü muuseum taas elustus

tänu masule: ruumidesse

mõeldud swedbanki

kontor ja raamatupood

tööd ei alustanudki.

krIstJAn holmI loodud grAAFIkA, mIs pAIkneb nÄItusesAAlI Akendel

Fookuses10

Juba esimene, vulkaani­ näitus, tõi aastaauhinna

“Meie esimene näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja” tõi meile Eesti Muu-seumide aastaauhinna – Muuseumiroti. Galerii avanäituse ajendajaks oli dra-maatiline Eyjafjallajökulli purse Islan-dil. Väljapanek kajastas vulkaanide ole-vikku ja ajalugu ning tutvustas vulkaa-nilise tegevuse tulemusel tekkinud kivi-meid. Näituse kuraatoreid rõõmustas asjaolu, et konkureerivaid näitusi oli palju ja et kolme nominendi hulgas oli peale TTÜ muuseumi sellised suured nagu Eesti Kunstimuuseum näitusega “Eesti kunst paguluses” ja Eesti Rahva Muuseumi näitus “Muuseum näitab keelt”.

Praegu on meil üleval teine näitus, see on putukatest – ja selles võtmes, mismoodi on putukad inspireerinud insenerimõtet. Meie eesmärgiks on vald-kondade vaheline side ja sellest mõttest lähtuvad ka meie näitused. Putukanäi-tusele on kaasatud kunstnikud: näha saab Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoo-gilist videot “Jaanika” ja Soome Pohja-konna OY esituses eelmise aasta PÖFFil tähelepanu äratanud lühifi lmi “Putuka surm”. Näitus on väga populaarne, kü-lastajaid on nii kodu- kui välismaalt,” tutvustab Liia Rebane.

Maikuus toimunud Muuseumiöö 2011 koordinaatoriks Nõmme-Musta-mäe piirkonnas oli TTÜ muuseum. Muuseumiöö 2011 raames osalesid TTÜ Muuseum, TTÜ Geoloogia Instituut, TTÜ mäeinstituut ja TTÜ energeetika-teaduskond, Tallinna Tähetorn, Glehni loss ja Nõmme Muuseum. Muuseumi-ööl külastas Nõmme ja Mustamäe piir-konna muuseume ja Tallinna Tehnika-ülikooli institutsioone enam kui 2000 muuseumisõpra, mis näitab väga suurt kultuurivajadust siinses piirkonnas.

Kas Eesti tehnikakõrghariduse lipu-laev kogub, säilitab ja vahendab muuhul-gas ka oma ajalugu laiemale üldsusele, sõltub juhtide otsustest. Mõtteainet võiks pakkuda küsimus: millist muuseumi Tallinna Tehnikaülikool tahab?

ttü mÄlestusmedAlId

Juba esimene, vulkaani­ näitus, tõi aastaauhinna

TTÜ muuseumi missioon ja visioon

ametlik osa 2

mIssIoonTallinna Tehnikaülikooli muu-

seum on Eesti tehnikaajalooga, eeskätt Tallinna Tehnikaülikooliga seotud kultuuripärandit koguv, säilitav ja teaduslikult läbi töötav, laiemale üldsusele vahendav ja museoloogilist tööd edendav mä-luasutus. Muuseumi eesmärk on ühiskonnale tehnikateaduse ja ülikoolihariduse tutvustamine TTÜ ajaloo, muuseumikogu ja kaasaja teadussaavutuste kaudu.

vIsIoonTTÜ muuseum on tunnusta-

tud teadusmuuseum, mis uurib ja tutvustab Eesti tehnikaajalugu, TTÜ materiaalset minevikupäran-dit, kaasaja teadussaavutusi ja nende rolli nii Eesti kui Euroopa arengutes. Muuseum on alma materi ajaloo uurimise keskus. TTÜM toimib nüüdisaegse ja at-raktiivse mäluasutusena, teadus- ja hariduskeskusena. Muuseumi juurde kuuluv teadusgalerii Futu-rum tutvustab laiaulatusliku näi-tuste programmi ja ürituste kaudu ülikooli teadusloomet ja populari-seerib teadust nii koolinoorte kui laiema üldsuse hulgas. Galerii te-gevus seob omavahel teaduse ja kunsti, kaasates selleks teadlas-konna ja loomeintelligentsi ning luues valdkondade vahelist süner-giat. TTÜM teeb koostööd Glehni lossi ja Tallinna Tähetorniga, saa-des Nõmme-Mustamäe piirkonna tutvustamisel üheks oluliseks kultuurisõlmeks, mis on dünaami-line ja atraktiivne piirkond turis-miks. TTÜM algatab ja osaleb nii Eesti kui rahvusvahelistes koos-tööprojektides.

praegu on meil üleval

ka teine näitus, mis on

putukatest – ja selles

võtmes, mismoodi on

putukad ins pireerinud

insenerimõtet.

Foto: Ahto sooAru, mIkser dIsAIn oü

konverents / mess12

10/2011 (38)

Konverents/mess12

siia sattusid. Tegelikult on ju selle taga maastikuarhitekti töö ja sellest peaks nii avalikkust kui tellijaid teavitama.”

maja võib inimese otseses mõttes haigeks teha

Kongressi üks peaesinejaid, Mary Bow-man USAst, ütles: “Maastikuarhitektid peavad oma rolli ümber mõtestama. Kui hetkel kaasatakse maastikuarhitekt valda-valt projekti lõppfaasis, siis tegelikult peaks olema vastupidi – esimene, kelle poole tellija pöördub, on maastikuarhitekt.” Ni-gel Thorne lisas: “Viimasel ajal on üha enam räägitud “haige ehitise sündroomist’’

arhitektuur on kompleksne:

maastikuarhitektide kaasamine on möödapääsmatu

maastikuarhitektuuri ei saa pidada enesestmõistetavaks, tõdesid oma ala tipptegijad

novembris tallinnas toimunud rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil “mind

the gap. landscapes for a new era“. toome lugejani lühikokkuvõtte teemadest, mida

kongressil arutleti.

piret potisepp, Disainiöö ja Euroopa Innovatsiooni-festivali IF... pressiesindaja

“Maastikuarhitektidel on la-hendada tõsine probleem – kasutusel on palju ter-

mineid, mis tahes-tahtmata tekitavad sega-dust. Näiteks mahuvad maastikuarhitekti elukutse alla nii maastikumanagerid, maastikuarhitektid, linnaplaneerijad, hal-jastajad. Seepärast juhtubki korduvalt, et maastikuarhitektide roll läheb erinevate terminite vahel kaotsi. Kõige enam peetak-se maastikuarhitektideks maastikukujun-dajaid, keda isiklikult nimetan “väliruumi

huulepulgaks” – need on inimesed, kes on ruumi kujundamise protsessi kaasatud tõesti viimasel hetkel ning kes mängivad üldprotsessis vähetähtsat rolli. Nad lisavad-ki natukene värvi lõplikule väljanägemise-le,” sõnastas ühe elukutsega seotud suuri-ma väljakutse Nigel Thorne, Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni (EFLA) president.

“Maastikuarhitektuuri peetakse ene-sestmõistetavaks. Nagu Tallinna saabumi-sel hotelli administraator ütles, on Tallin-nas hetkel kuldne sügis. Vean kihla, et seejuures ei mõelnud ta hetkekski, kuidas need kaunid kollaseid lehti kandvad puud

konverents / mess 13

10/2011 (38)

mAAstIkuArhItektuurI eI sAA pIdAdA Iseenesest mÕIstetAvAks, tÕdetI novembrIs tAllInnAs toImunud rAhvusvAhelIsel mAAstIkuArhItektuurI kongressIl.

– tervisehäirest, mille põhjuseks on inime-se töö- või elukoht. Sisuliselt tähendab see, et hooned võivad inimesed sõna otses mõttes haigeks teha. Seega ei saa me rääki-da ainult kohtade-hoonete funktsionaalsu-sest, vaid keskkonnast, kus inimesed soo-viksid töötada ja tunneksid elades end mugavalt. Just selliste komplekssete lahen-duste väljatöötamine on maastikuarhitek-ti igapäevane töö ja võidavad sellest kõik.”

lõpetage armuafäär auto­dega, need ei tee õnnelikuks

“Pean tähtsaks rõhutada, et me ei rää-giks vaid ikoonilistest ehitistest. Maastiku-arhitektidel lasub tohutu vastutus ruumi-de loomisel, kuid tegemist on jagatud vastutusega teiste projektis osalejatega. Inseneridel, arhitektidel, linnaplaneerijatel ning ka kohalike omavalitsuste otsustajatel ja rahastajatel lasub kohustus töötada välja parimad lahendused. Kui eesmärgiks on ruumide loomine, muutmine ja kujunda-mine pikaajalises perspektiivis, on koostöö möödapääsmatu,” selgitas Nigel Thorne.

Ta jätkas: “Maastikuarhitektid on seni-ni olnud üsna naiivsed, arvates, et avaliku sektori esindajad mõistavad nende otsusta-vat rolli ruumide loomisel. Maastikuarhi-tekt peab olema realistlik ning võimeline välja tooma kasu, mis tema tööga kaasneb. Ta peab suutma selgitada, mis on investee-ringu ehk tellitud töö tulemus.”

tee nad inimesi õnnelikuks.’’ Tema eelmi-sel aastal välja antud raamatus, mida on müüdud tuhandeid eksemplare Euroopas, Ameerikas ja Aasias, tõestab ta ilmekalt, et ehitades juurde üha rohkem teid, ei lahen-da see ummikute ja autode tulva problee-mi. Hoopis vastupidi – tekitab neid juur-de.

maastikuarhitektid kohta­vad sarnaseid väljakutseid

“Kongress kinnitas, et maastikuarhi-tektid võitlevad samade väljakutsetega nii Eestis kui mujal. Kuna Eestis on tegemist noore elukutsega, peame veel palju vaeva nägema, et üleüldse mõistetaks, millega maastikuarhitekti kraadi omandanud spetsialistid tegelevad.

Eestit väisanud oma ala tipptegijate kogemustest on siinkohal palju kasu,” lau-sus Sirle Salmistu, Eesti Maastikuarhitek-tide Liidu esimees.

“Eesti maastikuarhitektuuri olukorras ei ole midagi unikaalset. Paljud väljakut-sed, mis on eelnevalt üles kerkinud, samu-ti nende lahenduskäigud, on universaalsed. Näen neid kordumas riigist riiki,” lisas Nigel Thorne kokkuvõtvalt.

eestIs toImunud mAAstIkuArhItektuurI AlAne tÄhtsündmus pAnI Aluse euroopA IgA­AAstAstele kongressIde sArJAle. kolm pÄevA vÄldAnud kongressI korrAldAs eestI mAAstIkuArhItektIde lIIt nIng rAhAstAsId eAs, kultuurkApItAl, kultuurImInIsteerIum nIng mItmed sponsorId.

Häid näiteid maailmast on siinkohal palju. Kopenhaagenis muudeti kesklinn autovabaks ning see tõi kaasa piirkonnas tegutsevate äride õitsengu ning rahulole-vad linnakodanikud. Kui Jan Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja käis, peeti teda hulluks.

Täna peetakse teda geeniuseks. Tallin-nas oli Jan Gehli sõnum nii linnaplaneeri-jatele, maastikuarhitektidele kui ka oma-valitsuste esindajatele ühene: “Lõpetage armuafäär autodega. Saan aru, et Nõuko-gude Liidust vabanemise järel sai autost uue elu sümbol, kuid pikas perspektiivis ei

Fotod: ttk

huvItAv lAhendus14

10/2011 (38)

huvItAv lAhendus14

mõõdutoodete valmistamine:

3d-kehaskänner inimkeha täppis-mõõtmiseks

tallinna tehnikakõrgkooli rõiva­ ja tekstiiliteaduskonna

laborid on täienenud uute seadmetega, mis hangiti eli

euroopa regionaalarengu Fondi meetme “rakendus­

kõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruk­

tuuri kaasajastamine” alameetme “rakenduskõrg­

haridusõppe õppeinfrastruktuur” rahastusel.

teele peets,TTK Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppetooli hoidja

Seadmeist mahukaim on praegu tea-duskonna ruumides 4. korrusel paik-nev kehaskänner. Tegemist on Saksa

fi rma Human Solution tootega, mida kasuta-takse inimkeha mittekontaktseks mõõtmi-seks.

Tänase rõivatootmise edukuse määrajaks on toodete hea istuvus. Kehaskänner ja sellega kaasnevad tarkvaramoodulid võimaldavad tootjatel luua oma klientide sihtgrupi mõõtu-de andmebaasi ja seda kasutades optimeerida tootearendusprotsessi. Tänu HS Anthroscan kehaskänneri võimalustele on rõivatootmise kvaliteeti võimalik oluliselt parandada.

tulemuseks on inimkeha täpne 3d­kujutis

HS Anthroscan kehaskänneri optilise trian-gulatsiooni protsess on kaasajal täpseim mõõt-mismeetod maailmas. See võimaldab rohkem kui 140 parameetri mittekontaktset ja täisauto-maatset määramist ja inimese keha täpse kol-memõõtmelise kujutise saamist vähem kui 10 sekundiga. Kehaskänneri tarkvara ScanWorX on 3D-skaneeringute visualiseerimiseks, töötle-miseks ja hindamiseks mõeldud tarkvaramoo-dulite perekond.

Andmed jäädvustatakse kogu keha skän-neriga VITUS 3D. Skaneeringu mis tahes vaate saab eksportida soovitud lahutusvõime-ga bitt-rasterkujutisena või printida soovitud skaalas paberile. ScanWorX sisaldab moodulit ScanWorX InteractiveMeasure inimeste ska-neeringute interaktiivseks mõõtmiseks. Selle virtuaalsed tööriistad on kujundatud tradit-sioonilise antropomeetria füüsikaliste tööriis-tade järgi ning võimaldavad mõõta inimkeha praktiliselt ükskõik millisest kohast.

mõõte saab valida enam kui 100 erineva hulgast

ScanWorX AutoMeasure võimaldab täis-automaatset kehamõõtude arvutamist. Kasu-taja saab valida mõõdud, mida ta vajab, enam kui 100 erineva mõõdu seast. ScanWorX Ant-hroScan arvutab kehamõõdud poolautomaat-selt. AnthroScani saab kohandada väga erine-vateks rakendusteks. Standardsete skaneerimis-poosidega on toetatud erinevad skaneerimis-stsenaariumid. ScanWorX Editor on tarkvara

mÕÕtude vÕtmIne

huvItAv lAhendus 15

10/2011 (38)

kelle üheks teadussuunaks on just eriotstar-beliste rõivaste väljatöötamine. Septembris kõrgkoolis külalislektorina esinenud profes-sor Vitalija Mastekaite teadustöö hõlmab piljardimängija spetsiaalse kostüümi projek-teerimist, mille juures on väga tähtsad ke-haskänneriga fi kseeritud mõõdud erinevates iseloomulikes piljardimängu asendites. Ka-he kõrgkooli vaheline koostöö seega oluli-selt laieneb.

Sügissemestri lõpus korraldab TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskond Eesti ettevõte-tele infoseminari, mille käigus tutvustame lisaks uutele rõivaste vahematerjalidele ja kuum-niiske töötlemise seadmetele ka ke-haskännerit ja uusi materjalide katsetamise seadmeid.

gu on huvi ilmutanud Kaunase Tehnikaüli-kooli disaini ja tehnoloogia teaduskond,

skaneeritud toorandmete manipuleerimiseks ja töötlemiseks ning skaneeritud toorandmete re-konstrueerimiseks kolmnurkvõrkudena ja kolm-nurkvõrkude optimeerimiseks. Kolmnurkvõrke saab eksportida mitmetes vormingutes, et neid kasutada erinevates rakendustes – nt visualisee-rimisprogrammides või 3D-vormimiseks mõel-dud süsteemides. ScanWorX Editor võimaldab lisaks värvilisi tekstuure töödelda ja eksportida.

spordirõivad nõuavad spetsiifi lisi kehapoose

Mõõtmisi on võimalik viia läbi erinevates poosides, arvestades ühe või teise tooteliigi iseära-susi. Näiteks spordirõivad nõuavad mõnele alale iseloomulikke asendeid, mis mõjutavad mõõtude dünaamikat. Erinevates poosides tehtud mõõtmi-si saab kuvada korraga, mis annab hea võimaluse nende omavaheliseks võrdlemiseks ja toodetele vajalike avaruslisade arvutamiseks.

Maailmapraktikas kasutatakse kehaskänne-riga tehtud mõõtmistulemusi näiteks erinevate riikide elanikkonna tüüpfi guuride standardite määramiseks. Samuti kasutatakse kehaskännerit armees sõduritele sobiva suurusega vormirõivas-te kiireks komplekteerimiseks, sest sageli annab parima tulemuse erineva suurusega vormiosade sobitamine, kuna kandjate kehatüübid ja -pro-portsioonid on erinevad.

väljakutse on piljardimängija kostüümi kokkupanek

Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiili-teaduskond loodab oma kehaskännerit kasutada lisaks õppetööle ka koostööks ettevõtetega. Prae-

mÕÕtude JÄrgI rÕIvA ÕmblemIne

piljardimängija kos tüümi

juures on väga tähtsad

kehaskänneriga fi kseeri­

tud mõõdud erinevates

iseloomulikes mängu­

asendites.

pIldId: eestI toIdulIIt

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eekolleegIumI lIIkme kolumn16

10/2011 (38)

kolleegIumI lIIkme kolumn16

Uuenduslikkusest toiduainetööstuses:

toiduainetööstus arVudestoiduainetööstus on üks töötleva tööstuse suurematest harudest, andes tööd 13 700

inimesele, mis moodustab 15% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, samuti annab 2%

skpst ja 10% kogu eesti ekspordist. toiduainetööstuse suurim sektor on piimatööstus,

millele järgnevad jookide, liha­ ja leiva­ ning pagaritoodete sektor.

sirje potisepp,Eesti toiduliidu juhataja

Viimastel aastatel on oluliselt tõus-nud tootmise efektiivsus, mille tulemusena on hõivatute arv toi-

duainetööstuses küll majanduskriisi aas-tatel vähenenud, kuid mitte märkimis-väärselt. Toiduainetööstuse ettevõtted on olnud töökohtade hoidjad. Investeeringud olid 2010. aastal 57 miljonit EUR, mis on küll pea kaks korda vähem kui 2007. aas-tal, kuid madalseisust on välja tuldud. Põhiliselt investeeritakse masinatesse ja seadmetesse ning tootmisbaasi, vähem teadus- ja arendustöösse, kuid ettevõtete sisemine tootearendus ei peatunud õn-neks ka majanduskriisi tingimustes: nii oli 2009. aastal ettevõtete investeerimismaht toiduainetööstustes teadus- ja arenduste-gevusse 2,1 miljonit EUR. 2010. a oli toi-duainetööstuse kasum 67 miljonit EUR ehk müügikäibest ligi 5%. See jääb alla küll teistele töötleva tööstuse sektoritele, ent on siiski kasumlik tootmisharu.

turukonkurents nõuab intensiivset tootearendust

Eesti toiduainete turul valitseb tugev konkurents ja toiduainetööstus on rohkem kui ükski teine tööstusharu seotud tarbija-te sissetulekute ja tarbimisharjumustega. See sunnib ettevõtteid intensiivselt tegele-ma tootearendusega, tundma tarbija eelis-tusi ning panustama turundusse. 2011. a Toiduliidu ettevõtete hulgas läbi viidud tootearenduse mõjutajate uuringust selgus, et väga oluliselt mõjutavad tootearendust tarbija eelistused (71%), turundus (53%), seadusandlus (53%), müügiosakonna või-mekus (50%), tootmine (50%), uuringute tulemused (47%) ja juhtkonna otsused (44%). Olulisteks mõjutajateks märgiti

konkurentsi (56%), ekspordivõimet (50%), jaekaubanduse eelistusi (41%), ostuosakon-na valikuid (41%), meediat (41%) ja omani-ku otsuseid (35%).

Tuleviku-uuringute Instituudi poolt tehtud viimase innovatsiooniuuringu tule-mused näitavad, et innovatsioon toiduaine-tööstuses on põhiliselt suunatud seadmetes-se ja masinatesse ning tootmishoonetesse. Toiduainetööstused peavad konkurentsis püsimiseks uuendama tehnoloogiat. Kaas-aegse tehnoloogia soetamine tähendab aga iseenesest tõuget ka organisatsiooniliseks uuenduseks, sest on vaja välja koolitada ning leida oskustöölised, kes liini ka töös suudavad hoida ja hooldada.

toiduainetööstus on kõrge innovaatilisusega

Tootearenduse puhul on võrdselt täht-sad nii loovus, efektiivsus, tootlikkus, kvali-teet kui turu jaotus. Toiduainetööstuses eristatakse:

tooteinnovatsiooni (tootearendus, pa-kendi uuendused);

protsessiinnovatsiooni (uute tehnoloo-giate kasutuselevõtt nt tootlikkuse suurendamiseks või energiamahukuse vähendamiseks, uued IT-lahendused);

pehmeid uuendusi (organisatsioonili-sed või turunduslikud uuendused).Toidutööstus on kõrge tooteinnovaati-

lisusega sektor. Tooteuuenduste tulemuse-na tõuseb kvaliteet, laieneb valik, suureneb konkreetse ettevõtte turuosa. Tootearendust mõjutavad:

maailma makrotrendid (üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja muud elustiilihaigused);

globaliseerumine ja urbaniseerumine

kolleegIumI lIIkme kolumn 17

10/2011 (38)

(mugavus); muutused tarbijate elustiilis ja tarbi-

misharjumustes; tarbijate teadlikkus ühest või teisest

toiduainest.

üksikud inimesed, naiste suur töökoormus...

Kasvab üksi elavate inimeste arv, mis toob kaasa väikepakendite osakaalu suure-nemise. Kiirest eluviisist ja muutustest tin-

gitud stressist tulenevate haiguste enneta-miseks ja leevendamiseks tuleb pidevalt välja töötada tervislikumaid ja funktsionaal-semaid toiduaineid. Et naised töötavad suure koormusega, nõuab see toidutööstu-selt võimalikult ehedaid pooltooteid ning valmistoite, millest saaks pereema pärast tööd kiire sooja söögi valmistada.

Prognoositakse, et 10 aasta pärast vea-vad tööstust keskkonna- ja tervishoiutooted.

toiduainetööstus on

rohkem kui ükski teine

tööstusharu seotud

tarbijate sissetulekute ja

tarbimisharjumustega.

rAngete puhtusnÕuetegA tootmIslIIn leIburIs

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

kolleegIumI lIIkme kolumn18

10/2011 (38)

Tootjad peavad üha rohkem tegema koos-tööd teadlastega – just teaduspõhised inno-vatiivsed ennetavad tooted muutuvad elu-liselt tähtsaks. Tervise- ja heaolutoodetest ennustatakse tulevikus lausa uue majandus-haru sündi, kus ka toidul ja tervislikul toi-tumisel oma kindel roll. Maailmas otsitakse just toiduainetööstuse abil edu meditsiini-liste probleemide ennetamiseks ja vähenda-miseks. Siinkohal on Eestil häid näiteid nagu probiootiline bakter ME3, mille pii-matööstus Tere on juurutanud tootmisesse Helluse tootesarja näol, või Tensia bakter Südamejuustus.

hügieen läheneb farmaatsia tööstuse omale

Kindlasti on kasvanud tarbijate teadlik-kus: järjest enam jälgitakse, mida süüakse, millised on lisandid, milline on konkreetse toote koostis. Nii võib liialdamata öelda, et pea iga nädal toovad toiduainetööstuse et-tevõtted turule tooteid, milles sünteetilised lisaained on asendatud looduslikega, või püütakse lisaainetest üldse loobuda. See omakorda toob kaasa kõrge tootmiskultuu-ri ja -hügieeni järgimise ettevõttes. Toiduai-netööstus läheneb farmaatsiatööstusele, mille ilmekas näide on ASi Leibur poolt äsja kasutusele võetud nn cleanroom-tehno-loogia, mis võimaldab toodete säilivusaega pikendada ja toiduohutust garanteerida il-ma säilitusaineteta.

Innovatsiooniga tegelevad toiduaine-tööstuses kõik ettevõtted, kuigi igaüks oma võimaluste, kompetentsi ja tahte piires. Suurematel ja tugevamatel ettevõtetel on edumaa, sest neil on selge visioon ja stratee-gia. Sageli on ettevõttesisesed uuendused takistatud seetõttu, et töötajad ei soovi va-nadest harjumustest loobuda – nii muutub juhi roll uuenduste läbiviimisel ülioluli-seks.

maitse peab olema tasakaalus toote säilivusega

Täna on tööstuste poolt meie toidu-lauale ilmunud kiudainetega pagaritooted (tarbijate poolt hinnatud rukkileib), vähese rasvasisaldusega kastmed, probiootiliste bakteritega piimatooted, vähese laktoosisi-saldusega tooted, looduslike säilitusainetega vorstitooted ja marinaadis lihatooted, säili-

tus- ja sünteetiliste värvaineteta karastus-joogid, vitaminiseeritud joogid, transrasv-hapetevabad šokolaadid, kommid ja kon-diitritooted. Maailmatasemel ja väga uuenduslik on Eesti joogitööstus – meie tehaste toodangut võib leida maailma eri paigust ja sugugi mitte odavuse pärast!

Tootepõhiselt pööratakse enim tähele-panu soola-, suhkru- ja rasvasisalduse vä-hendamisele, mis on selged suunad ka maailmatasandil. Kuid ka siin on vaja tasa-kaalustatuse ja toote maitse säilitamiseks (sest inimesel on toidu puhul olulisim maitse) teha toitumisteadlastega koostööd ning saavutada täiuslikkus nii toote maitses kui säilivuses, sest vastasel korral ei leia toode ostjate poolehoidu.

hapupiimajook dietan nelja parima piimatoote seas

Meie ettevõtete tooteid on auhinnatud rahvusvahelisel tasemel ja see räägib enda eest. Anuga 2011 toidumessi raames viidi läbi konkurss 2011. aasta innovatiivsemate toodete leidmiseks “Taste 11”. Konkursil osales üle maailma 534 ettevõtet 1395 too-tega, kelle seast valis rahvusvaheline žürii välja 54 parimat. Võitjate seas oli neli pii-matoodet: piimadessert Hollandist, juustud Saksamaalt ja Itaaliast ning Eesti väiketoot-ja, OÜ Lightfood hapupiimajook Dietan. On, mille üle uhkust tunda.

Ka Toiduliit aitab kaasa ettevõtete

uuendustegevusele, organiseerides juba 16. korda tootekonkurssi “Eesti Parim Toiduai-ne”, mis on suunatud just tootearenduse stimuleerimisele. Tervislikkuse rõhutami-seks ja toetamiseks antakse välja tunnistus “Eesti Parim Toit Tervisele”, kust osavõtt muutub järjest suurearvulisemaks. Kon-kurss on olnud populaarne ja konkursi on läbinud aastate jooksul ligi 1500 toodet pea 100 ettevõttelt. Selle aasta võidutooteks osutus Leiburi SAIB.

eestimaise eelistus on veidi langenud

Viimase aja tarbijauuringute põhjal on eestimaalaste eelistus jätkuvalt kohalikel toodetel, kuigi see on langenud: kui enne ELi astumist eelistas eestimaiseid toiduai-neid 87% vastanutest, siis 2010. a oli eelistus langenud 66%-le. Siin on erinevaid põhju-seid alates turgude globaliseerumisest, kaubanduse omamärgitoodete müügilevõt-misest, mille puhul tootja ei selgu, kuni ostujõuni välja, mis on meie inimestel ma-dalam võrreldes ELi vanade liikmesriikide-ga. Samas on meie toiduained endiselt maitselt meile vastuvõetavad, värsked ja tervislikud ja usaldusväärsed. Üha enam tähtsustub pakend kui toote kaitsja välis-mõjude eest ja oluline infoallikas tarbijale.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kui Eesti majandusel tervikuna läheb hästi, läheb hästi ka tootjatel.

puhAs ruum leIburIs

Fotod: Fs teAm tAllInn

InsenerIkutse20

10/2011 (38)

InsenerIkutse20 InsenerIkutse20

vormelite ehitamine:

Fs team tallinn – uued liikmed, uus Vormel, uus tuleVik

vormelimeeskonna tegevust võiks võrrelda keemialabo­

ri katseklaasis pulbitseva ahelreaktsiooniga, mis pide­

valt hoogu ja mastaapsust kogub. see on protsess, mis

toodab uusi ideid ja lahendusi, et viia iga järjekordne

prototüüp insenertehniliselt uuele tasemele.

ma, et kandideerijate tase on aasta aastalt tõusnud ja tänaseks kuulub võistkonda juba esimene doktorant. Täname kõiki kohataotlejaid ja loodame, et suur huvi inseneritegevuse vastu püsib ka järgnevatel aastatel.

Koos uute liikmetega on FS Team Tallinn projekteerimas vormelautot FEST12, mis valmib edasiarendusena möö-dunud hooaja sõidumasinast Formula Estonia 2011.

Loomulikult peab meie uus vaimusün-nitis olema kiirem ja kergem kui eelnev prototüüp. Meeskonna eesmärk on sel hooajal maailma viie tugevama hulka jõuda.

indrek hioVäin, FS Team Tallinn

kristjan maruste, FS Team Tallinn

Reaktsiooni eduka jätkumise nimel värbas FS Team Tallinn hooaja alguses oma koosseisu 16 uut lii-

get. Need on inimesed, kes on nõus vaba-tahtlikult investeerima oma aega, teadmisi ja oskusi. Kokku laekus meeskonna post-kasti rekordilised 38 avaldust. Kuna kohta-de arv oli piiratud, pidime tegema vali-kuid, leidmaks sobivad inimesed vastutust vajavatesse valdkondadesse. Peab tunnista-

FS Team Tallinna elektriline tulevik

Maailm liigub üha julgemalt elektritranspordi poole: kõik suured autotootjad on alus-

tanud elektrisõidukite uurimist ja pro-jekteerimist. Eesti riik on teinud väga julgeid samme elektrisõidukite laadimis-taristu loomiseks. FS Team Tallinna eesmärk on kaasa rääkida kõige uue-mate tehnoloogiate loomisel. Ühiskonna vajaduste ja teaduse arenguga kaasa liikudes oleme otsustanud FEST13 ehi-tada juba 100% elektri jõul liikuvaks. FEST13-st saab Eesti esimene siin pro-jekteeritud ja ehitatud elektriauto. Projekt käivitati 2011. aasta sügisel, uurimismeeskond on juba loonud esi-mesed prototüübid ja analüüsib erine-vate tehnoloogiate otstarbekust. Pro-jekt loob Eestisse täiesti uue tead-mistepagasi ja valmistab ette insenerid muutuva maailma vajadustele vastavalt. Projektiga seoses otsime projektist huvitatud koostööpartnereid – võtke meiega julgelt ühendust.

elektrivormel

meenutus 2010./2011. AAstA vÕIstlusAutost Fest11 (FotogrAAF sergeI ZJugAnov)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

InsenerIkutse 21

10/2011 (38)

velgede konstruktsiooni väljamõtlemise keerulisemaks. Valikuid siiski on ja hetkel tegeletakse aktiivselt erinevate lahenduste analüüsiga, leidmaks FEST12-le sobivaim.

Aerodünaamika tuleb samuti enda poole võita

Uuel hooajal paneme suurt rõhku ae-rodünaamika arendamisele. Eelmise hoo-aja võistlustel joonistus selgelt välja õhu-rõhu kasutamisest saavutatav võit. Abso-luutsesse tippu jõudmiseks tuleb ka selles valdkonnas julgeid samme astuda. Eelmi-

Eelmise hooaja üks suurimaid prob-leeme oli pidurite kuumenemine. Tempe-ratuur sadulates tõusis nii kõrgeks, et pidu-riõli läks keema ja piloot kaotas auto üle kontrolli. Seda põhjustas üleminek väik-sematele, 10-tollistele velgedele ja sellest tulenev ratta ülikompaktne konstrukt-sioon. Tihedalt kokkupakitud ratta sisemu-ses ei olnud enam piisavalt ruumi õhu tsirkuleerimiseks ja probleemid olid altid tekkima. Eelmisel hooajal projekteeritud käänmikud ja rattavõllid jäävad suure tõenäosusega samaks, mis muudab uute

Arvutiekraani vektorid tuleb vormida rauda

Masina optimeerimine algab selgroost ehk raamist. Tegemist ei ole sugugi lihtsa ettevõtmisega, kuna uus konstruktsioon tu-leb sobitada olemasolevate vedrustuse kinni-tuspunktidega, samas vähendades massi ja suurendades väändejäikust. Praeguseks on uus toruraam juba 3D-keskkonnas valminud ja võistluste kohtunike kolleegiumi heakskii-du saanud, nüüd tuleb läbida veel viimased analüüsid ja seejärel vormida arvutiekraanil säravad vektorid reaalsesse rauda.

AerodünAAmIlIste komponentIde AnAlüüs ArvutustehnIkA AbIl

Lisandunud on uus freeskeskust Haas-VM3.

Töölauaga 1000x650mmx600mm.

Meiren Engineering OÜ /// Väike Männiku 7 /// 11216 Tallinn

Täpsem info:www.meiren.ee/job

otsib tehnilisiassistente ja mehaanika-insenere.

InsenerIkutse22

10/2011 (38)

sel hooajal tegime esimesed sammud, kui vormelile valmisid lisaks põhja all olevale difuusorile esi- ja tagatiib. Võistluste lähe-nedes tekkis probleeme aerodünaamika elementide kinnitamisega autole. Kuna tiibade testimiseks nappis aega, otsustati neid mitte kasutada. Sel hooajal on uus difuusor ja tiibade valik juba disainitud ning tegeletakse valmistustehnoloogiate analüüsimisega.

Keskmised kiirused Formula Studenti radadel jäävad 50–60 km/h kanti ning sel-lest tingituna on projekteeritavad tiivad võrdlemisi suurte mõõtmetega. Elementi-de ülesandeks on tekitada survejõudu ja seeläbi lisada rehvile pidamist kurvide lä-bimiseks oluliselt suuremal kiirusel. 50 km tunnis on arvutuslikuks lift-to-drag koefi t-siendiks 1,55. Aerodünaamika elemente on plaanis testida mõnes Põhja-Euroopa tuuletunnelis ning hiljem ka rajatingimus-tes – seda siis, kui lumi sulama hakkab.

Lisaks eelpool nimetatule käib töö ka

Teaduse populariseerimise auhind

FS Team Tallinn valiti Eesti Teaduste Akadeemia ja Sihtasutuse Archimedes

poolt välja antava Eesti Teaduse populariseerimise auhinna ergu-tuspreemia vääriliseks. 11. no-vembril Eesti Teadusmeedia kon-verentsi raames toimunud auhin-natseremoonial langes meie võist-konnale riiklik tunnustus kategoo-rias “Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populari-seerimisel.” Oleme äärmiselt liigu-tatud, on tohutult meeldiv, et meie tegevust on märgatud ka minis-teeriumi tasandil. Selline tunnus-tus annab meile jõudu ja tahtmist liikuda julgelt edasi ka Eesti esi-mese elektriauto poole.

tunnustus

paljudes teistes valdkondades. Mootori-meeskond otsib lisahobujõude, elektrooni-kud näevad vaeva, et minimeerida juht-mestikku, ja vedrustuse insenerid otsivad parimaid seadistusi. Kõigest sellest ei jõua aga ühes kuukirjas rääkida – kui on roh-

kem huvi, võib meile alati külla tulla. Te-gutseme Tallinna Tehnikakõrgkoolis Pär-nu maantee 62 ning kõik huvilised on alati oodatud. Infot leiab ka meie Faceboo-ki lehelt ja meeskonna kodulehelt www.formulastudent.ee

vIsuAAlne vÕrdlus uue (punAne) JA vAnA (kollAne) torurAAmI vAhel

sellIsed mootorId vÕIksId lIIgutAdA meIe tulevAst elektrIAuto proJektI.

elektroonIkA osAkAAl on AAstAtegA pIdevAlt suurenenud.

pIlt: Autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee kolleegIumI lIIkme kolumn 23

10/2011 (38)

debatt:

kas kõrgharidusreForm parandab inseneriharidust

küsimusele oleks lihtsam vastata, kui oleks teadjaid, kes formuleeriks inseneride

ettevalmistamise hetkeolukorra ohud ja nõrkused ning tooks välja nende peamised

põhjused. veel enam – vaja oleks teada, missugust kompetentsi ootavad tööandjad

lõpetajatelt nelja­viie aasta pärast.

enno lend,Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

Paraku selliseid teadjamehi ja -naisi pole ei meil ega ka mujal ning seetõttu tuleb käimasoleva

kõrgharidusreformi loomise ja nende kaasmõjudega ise arukalt hakkama saada. Kavandatava reformi eesmärk on suuren-dada kõrgkoolide vastutust õppekvalitee-di tagamisel, parandada õiglasemat juurdepääsu kõrgharidusele. Harjumus-pärase riikliku koolitustellimuse põhise rahastamise asemel hakatakse kõrgkooli-dele maksma tegevustoetust ja õppemak-su ei tohi enam koguda ehk tagatakse õiglane juurdepääs kõrgharidusele. Kui palju õppekohti õppekavade lõikes avada, jääb kõrgkoolide otsustada ja vastutada – Haridus- ja Teadusministeerium loode-tavasti toetab valikut tegevustoetuse kaudu.

Oleme olukorras, kus ühiskonnas on nii töö- kui ka tööjõupuudus ja järgmistel aastatel üliõpilaste arv langeb. Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringu andmeil õppis 2010./11. õppeaastal meie kõrgkooli-des 69 113 üliõpilast, neist riigieelarvelistel õppekohtadel 35 184 ja riigieelarvevälistel 33 929 tudengit. Suur osa inseneriasjandu-se õppekavadest kuulub tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Nende valdkondade üliõpilaste osakaal on viimasel kümnendil pidevalt kasvanud – kui 2001./02. õppeaas-tal oli see 18%, siis 2010./11. õppeaaastal 22%.

Riigieelarve väliste üliõpilaste konku-rentsitult suurim osakaal on olnud sotsiaal-teaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkon-nas. 2010./11. õa-l õppis nimetatud alal 57%

riigieelarve välistest üliõpilastest, 2001./02. õa-l isegi 62%. Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas oli see arv 2010./11. õa-l vaid 14%. EASi tellitud Eesti juhtimisvald-konna uuringu üks järeldus on see, et meie ettevõtted on planeerimise vajadust teadvustanud, kuid valdavalt tehakse lühi-ajalisi plaane. Plaanid on seotud eelkõige fi nantsjuhtimisega ning puudu jääb kava-dest, mis arvestavad turu, tehnoloogia ja tööjõu arenguvajadust. Kui ettevõtetel puuduvad tööjõu arengukavad ja ka suu-rema üldistusastmega majandussektorite tööjõuvajaduse prognoosidest mõjusamad on vastuvõtu reklaamilubadused, siis pa-raku on üliõpilaste eelistused õppekava valikul sageli juhuslikud.

Pooled insenerivaldkonna õppekava-de üliõpilastest õpivad poole koormuse-ga ja lõpetajate ning õpingute katkestaja-te arvud on samas suurusjärgus. Pidades silmas inseneriharidust, pole peamine hirm mitte see, et võib kaduda teatud hulk tasulisi üliõpilasi – see on pigem teiste õppevaldkondade oht. Inseneriha-ridust arvestades on reformi võtme-ees-märk pigem õppekvaliteedi ja üliõpilaste õpimotivatsiooni parandamine ning lõ-petajate arvu suurendamine. Kvaliteedi tagamine insenerihariduses ei seisne massidele panustamises, vaid kavandatud muudatused peaksid suunama ülikoole ja rakenduskõrgkoole paremini fokusee-rima oma missiooni ja visiooni, samuti tuleb üliõpilaste vabadust tasakaalustada vastutusega. Üliõpilase põhitööks peab saama õppimine!

oleme olukorras, kus

ühiskonnas on nii töö­

kui ka tööjõupuudus

ja järgmistel aastatel

üliõpilaste arv langeb.

kolleegIumI lIIkme kolumn 23

pIldId: ttü mÄeInstItuut

energeetIkA tulevIk24

10/2011 (38)

energeetIkA tulevIk24

energiavajaduse rahuldamine:

kildagaasi ehk uue naFta lätetel

energiakriis lükkus just vähemalt 100 aasta võrra edasi, nii pakuvad sajad kildagaasi

tootjad usAs, kes nimetavad toimuvat selliste kõlavate nimetustega nagu Game chan-

ger – mängumuutja – ja Paradigm change – paradigma muutus energeetikas. Jutt käib

fossiilkütuse ammutamisel naftaallika läteteni tungimisest ehk 2–3 km sügavuselt

kildagaasi ammutamisest. kildagaas asendab juba usA senist maagaasi tarbimist ja

varu suurus kasvab kogu maailmas.

ingo Valgma, TTÜ Mäeinstituudi direktor

Kildagaas on kiltkivi (kilda) poori-desse kogunenud gaas. Kilt on gaasi ja nafta lähtekivim. Kilda-

gaas tekib, kui kilta on geoloogiliste prot-sesside mõjul piisavalt kuumutatud ja kildast on eraldunud gaasi ja/või naftat. Kildagaasi kutsutakse nn mittekonvent-sionaalseks maavaraks. Kuni praeguse ajani ei arvestatud maailma mastaabis kiltkivi kui gaasi allikaga. Alates horison-taalpuuraukudes hüdrofrakkimise edu-kast tööstuslikust kasutamisest viimase

puurimise ajal kõrgub platsil puurpingi tornk

ild

ag

aa

si p

uu

rim

ine

puuraugu manteltoru kraele kinnitatakse Ventiilid ja kraanid ehk nn “Christmas tree”

pärast puurimist asuVad tööle puuraugu puhastamise seadmed

kolme aasta jooksul loetakse kildagaasi ja selle lähtekivimit – kiltkivi – tavapäratuks maavaraks. Ilma frakkimata on kiltkivi väga madala vee- ja gaasijuhtivusega ki-vim, seetõttu selle poorides asuv gaas ei eraldu. Kui meetod levib üle maailma, siis muutub ka kildagaas tavaliseks, harjumus-päraseks maavaraks.

Seoses kullapalavikuga võrreldava kil-dagaasipalavikuga on USA katkestanud gaasi impordi Kanadast ja on muutumas nii gaasi kui kildagaasi ammutamise tehno-loogia eksportijaks. Samas kui nafta hind tõuseb, on gaasi hind USAs kolme aastaga langenud viis korda.

kildagaasi otsimineKildagaasi otsitakse kolmes etapis. 1.

Puuritakse puurauke ja puursüdamikke. Vaadatakse nende mineraloogilist koostist jt omadusi, mis kildagaasi seisukohalt on olulised, ja tehakse esialgne geoloogiline mudel “sweetspoti” otsimiseks. 2. Tehakse sweetspoti oletatavas piirkonnas seismoloo-giline uuring ja seismiliste lainete leviku 3D-mudel. 3. Puuritakse sweetspotis puu-rauk, mille kaudu uuritakse logeritega kivi-mite omadusi ja alustatakse sobivate asja-olude koosmõjul kilta frakkima ja kui gaas hakkab eralduma, siis on kindel, et selles kohas on kildagaasi.

energeetIkA tulevIk 25

10/2011 (38)

mine ja gaasi eraldamine utmise teel, mida saaks kasutada Eestis leiduva diktüonee-makilda töötlemisel, kuna tegemist on pigem argilliidi kui kildaga. Teine on (ala-tes 2008) USAs juurutatud uus tehnoloo-gia: hüdrokaevandamisele sarnane hüd-

kestab umbes seitse päeva, horisontaalaugu puurimine aga 3–4 nädalat.

kildagaasi ammutamineGaasi kättesaamiseks on kaks peamist

tehnoloogiat. Esimene on kilda kuumuta-

Seismoloogiline uurimine kujutab en-dast helilöögi tekitamist kas maa peal või puuraugus ja selle laine tagasipeegeldumise kiiruse mõõtmist. Kuna mõõdetakse mitmes kohas ja ka lööke tekitatakse mitmes erine-vas kohas, siis saadakse maapõue ruumiline mudel, mille alusel määratakse kildakihi asukoht. Logeri e salvestava anduriga puu-raugu sondeerimisel salvestatakse igal kõrgu-sel soovitud näitajad ja selle ning puursüda-miku uurimistulemuste ning seismomudeli alusel kalibreeritakse kildamaardla para-meetrid. Väga hea kilda indikaator on uraa-nisisaldust näitav gammakiirguse ulatus.

kerogeeni lagunemise lõhedPuursüdamikus ja puuraugus määratak-

se savi-, mineraalide ja gaasisisaldus poori-des. Mida vähem on kildas savimineraale, seda hõlpsam on seda puurida ja hüdrauli-liselt frakkida, kuna sel juhul on kivim rabe-dam ega paisu veega kokkupuutel. Vastasel juhul võib puurvarras auku kinni jääda ja poorid savi plastsuse tõttu sulguda. Sel juhul ei hakka gaas kildast eralduma. Ultraheli abil uuritakse puuraugu kivimite pingeolu-korda ja lõhelisust. Selle järgi paigutatakse horisontaalsed puuraugud eesmärgiga teki-tada võimalikult suur vaba pind gaasi eral-damiseks kilda pooridest.

Pooride osa kivimist, milles võib gaasi olla, on 4–10%. Kilda poorid tekivad kildas sisaldunud kerogeeni e orgaanilise aine la-gunemisel kuumuse ja rõhu mõjul pika aja jooksul. Kerogeenist eraldub lagunedes metaan ja jääb osaliselt pooridesse ja lõhe-desse püsima. Püstpuuraugu puurimine

Vee kohaletoomiseks ja kasutatud Vee äraVedamiseks kasutatakse paakautosid

puurmasin sõidab mööda hammaslatti, surudes puurVarda maa sisse

puurVardad ühendatakse keermesliitega

puurimismäärdena kasutatakse bentoniiti ehk puurimissegu

energeetIkA tulevIk26

10/2011 (38)

rauliline kivimi purustamine massiivis horisontaalsete puuraukude kaudu (lõhes-tamine, raimamine, frakkimine gaasi va-bastamise eesmärgil).

Kõrgsurvepumpade (kuni 1000 atm) abil surutakse vesi, kemikaalid ja liivapulp puurauku ja lõhestatakse kiltkivi. Nii vabas-tatakse kiltkivi poorides asuv gaas. Kemi-kaalidena kasutatakse soola, pindaktiivseid aineid jm. Lisandina on kasutatud ka diisli-kütust. Ühte auku vee pumpamiseks vaja-takse ca 5000 kuupmeetrit vett. Pärast vee väljumist puuraugust kogutakse see bassei-ni esmaseks puhastamiseks ja kas taaskasu-tamiseks puuraugus või saatmiseks puhas-tusseadmesse. Gaas juhitakse puuraugu kaudu maapinnale ja kas veeldatakse või juhitakse gaasitorustikku.

Kildagaas asub sügaval kiltkivis (2–5 km). Puurauk suundub kiltkivikihini verti-kaalselt ja kihi sees horisontaalselt. See on võimalik tänu suundpuurimise tehnoloo-giale. Liiva lisamise eesmärk veele on veesurve abil tekitatud lõhede avatuna hoidmine. Liivaterad jäävad lõhedesse, hoiavad need avatuna ja soodustavad gaasi eraldumist pikema aja vältel.

puurauk on töös 10 aastatÜhest puuraugust saadakse gaasi alalt,

mille pindala on keskmiselt 24 ha. Gaasi eraldub esimesel aastal palju ja edaspidi oluliselt vähem, gaasi võib eralduda ca 10 aastat. Tihti kasutatakse mitmeastmelist hüdrolõhestamist e kõrgsurvevett surutak-se veel kord kilda sisse, või surutakse seda segmenditi ja tekitatakse täiendav vaba pind gaasitootmise soodustamiseks. Ühest püstpuuraugust puuritakse kuni 10, harva ka kuni 20 horisontaalset auku, mis võivad ulatuda kuni 7 km kaugusele. Augu väli-mise manteltoru läbimõõt on 55 cm, keskmise läbimõõt 45 cm ja sisemise läbi-mõõt 40 cm, mille sees on 35-sentimeetri-ne pumpamise ja gaasi juhtimise toru, mis ulatub kuni vertikaalse osa ja ka horison-taalse osa lõpuni.

Manteltorustiku torude vaheline osa pumbatakse betooni täis. Kui betoon on tardunud, tuleb sarnaselt puuraugu sondee-rimisega ka betooni kvaliteeti logeritega kontrollida, et tagada frakkimisvee ja gaasi absoluutne eraldamine ümbritsevatest kivi-mitest ja põhjaveekihtidest. Pärast augu

peamine oht, mida

gaasi tootmisega seoses

nähakse, on kildagaasi kui

tugeva kasvuhoonegaasi

lekkimine atmosfääri.

manteldamist surutakse auku kompressori abil õhust toodetud lämmastikku, mis tõs-tab augu põhjast osa veest üles. See protsess e augu puhastamine kestab 1–2 nädalat. August tuleb tagasi 10– 40% sinna pumba-tud veest. Kokku saadakse nii kätte 20–30% kildapoorides olevast gaasist. Arendamisel on ka tehnoloogiad, kus täiendava gaasi saamiseks kasutatakse maasoojuse abil ut-mist.

hirmud – mastaapsusGaasipuuraukudega püütakse hõlvata

võimalikult suurt kildagaasi ala. Traditsioo-

nilise gaasitootmise korral dreenib püst-puurauk väikest ala enda ümber. Horison-taalpuuraukudega dreenimisel aga maa peal puuraugu suuet ei ole. Seega saab ho-risontaalfrakkimisega hõlvata oluliselt suurema ala. Mida sügavam on püstauk ja mida pikem on horisontaalne auk, seda rohkem on vaja vett, survet ja seega ka rohkem paakautosid, pumpasid ja torustik-ku ning veekäitlemisrajatisi. Vee käitlemise kohta on USAs kasutusele võetud kaks uut terminit, Balley of Hippos ja Water Buff alo. Need tähistavad uusi maastikumärke e hulka paakautosid, mida enne kildagaasi-aladel näha ei olnud. Probleemiks on ka KCl, mis eraldatakse frakkimisveest ja mida pole kuhugi panna.

Peamine oht, mida gaasi tootmisega seoses nähakse, on kildagaasi kui tugeva kasvuhoonegaasi lekkimine atmosfääri. Gaasi põletamine kui päästerõngas tekitab CO2, mis on vähem ohtlik kasvuhoonegaas. Probleemi kontrollimiseks on kasutusel spetsiaalsed infrapunakaamerad gaasilekete tuvastamiseks. Gaasipüüdmisseadmete installeerijad on juba taibanud selle tegevu-se kasulikkust ja müüvad kinnipüütud gaasi ja kondenseerunud naftat.

lIsAInFo: mI.ttu.ee/kIldAgAAs

U.S. Natural Gas Supply, 1990-2035

USa gaasibilanss

EAS kutsub ettevõtteid osalema Eesti riiklikul ühisekspositsioonil

maailma suurimal tehnoloogia- ja tööstusmessil, mida 2011.

aastal külastas veerand miljonit inimest:

Hannover Messe 201223.–27. aprill 2012, Saksamaawww.hannovermesse.de

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust hiljemalt 3. jaanuaril 2012.Ühisstendil osalejate arv on piiratud.

Kontakt ja lisainfo:Toomas Moloktoomas.molok@eas.eewww.eas.ee

Messil tutvustame külastajatele Eesti tehnoloogiamahukat tööstussektorit kui suurepärast arendus- ja investeerimiskeskkonda ning Eestit kui atraktiivset piirkonda tarneahela edasiarendamiseks.Ka sel aastal asub Eesti ühisstend teadus- ja tehnoloogiahallis, kus tutvustatakse innovaatilisi ning tehnoloogiamahukaid tooteid.Messil on võimalik saada uusi kogemusi, leida kasulikke ärikontakte ja -partnereid. Ühisstendile ootame osalema ettevõtteid, kelle tegevusala on seotud masinatööstusega, projekteerimisega, elektroonikaga, aparaaditööstusega, energiasäästlikkusega jne. Eriti oodatud on Eesti teadusasutused ja ettevõtted, kelle koostöös on teadussaavutused tootmises rakendatud.

Koos loome tulevikku

tootmIssIsendId28

10/2011 (38)

tõnis oja,postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

kildapalaVik

tootmIssIsendId28

liidid on maailmas üsna levinud, siis on ka nendes kivimites oleva gaasi varud hiiglas-likud. Analüütikute hinnangul jätkub kildagaasi varusid vähemalt sajaks aas-taks.

Nagu öeldud, on suurimad kildavarud Ameerika Ühendriikides, aga seda fossiilset kütust jätkub ka teistele kontinentidele. Financial Times kirjutas kaks kuud tagasi, et arvatavasti on suured kildagaasi varud Hiinas ning hiljuti avastati suured kilda-gaasi varud Suurbritannias Inglismaa

loodeosas Lancashire’s. Euroopas on suuri-mad kildagaasi varud Prantsusmaal, kus mõningate hinnangute kohaselt on 40 protsenti kildagaaside globaalsetest varu-dest, ja Poolas.

Tänu uutele tehnoloogilistele võima-lustele kildast gaasi eraldamiseks on kasva-nud selle pakkumine ning see on ka oluli-selt hakanud mõjutama maagaasi hinda. Kui alates selle aasta algusest (18. novemb-ri seisuga) on nafta hind kerkinud 6,5 protsenti, siis maagaasi hind on selle ajaga kukkunud tervelt veerandi võrra.

Midagi analoogilist võib juhtuda ka kildagaasile lähedaste kivimite, põlevkivi-dega. Kui nafta hind jääb pikemaks ajaks kõrgele (üle 100 dollari barrel), muutub üha aktuaalsemaks põlevkivist erinevate kütuste tootmine.

Kildagaasi tootmise nõrgim lüli on tehnoloogia, mis võib olla ohtlik keskkon-nale – see võib kahjustada nii põhjavee kui ka õhu kvaliteeti.

Foto: ÄrIpÄev

eelmise aasta aprillis kirjutasid kaks maailma

juhtivat majandusväljaannet, Financial times ning

the economist, ühel ja samal päeval pikema artikli

kildagaasist, mis pakkus juba siis leevendust

fossiilsete kütuste defi tsiidile.

tänu kildagaasi

tootmisele on maagaasi

hind aasta algusest

kukkunud tervelt

veerandi võrra, samas

nafta hind on tõusnud.

Kildagaas, mõningatel juhtudel põ-levkivigaas, on maagaas, mis esi-neb kiltade ja argilliitide (savi,

aleuriidi ja muda kivistumisel tekkinud settekivimid) vahekihtides ja poorides.

Varasematel aastatel oli nn kildagaas uuringute tähelepanu alt täiesti väljas, aga maagaasi hinna viiekordne kerkimine mõni aasta tagasi innustas mitmeid ette-võtteid uut tehnoloogiat kasutama. Mee-tod seisneb selles, et puuritakse horison-taalne (või nurga all, sõltuvalt settekivimi-te kallakusest) puurauk ning selle kaudu pumbatakse tugeva surve all vett kivimisse, mis lõhub neis olevate gaasi sisaldavate pooride seinad ning teeb gaasi kättesaada-vaks.

USA on gaasi ja naftat sisaldavate kiltade ja orgaanilise aine poolest rikaste argilliitide (põlevkivide) varudega kõige rikkam riik maailmas ning täna võib öelda, et Ameerika Ühendriike on taba-nud kildapalavik. Just eelkõige tänu kil-dale on USAs tehtud viimase kahe aastaga gaasi- ja naftatööstuses äritehinguid 292 miljardi dollari väärtuses, kirjutab The Wall Street Journal. Kildapalavik on Ühendriikidele andnud pool tosinat uut miljardäri, mis on sama palju, kui neid on tekkinud internetiäris.

USA kildavarudele ja nende uurimise-le ihkavad ligipääsu ka teiste kontinentide ettevõtted. Oktoobri keskel teatas Norra naftakompanii Statoil, et ostab 4,4 miljardi dollari eest nafta ja gaasileiukohtade otsin-gute ja uurimistöödega tegeleva Brigham Exploration Company.

Kuna orgaanilist ainet sisaldavad argil-

tootmIssIsendId 29

10/2011 (38)

grAAFIk 1.

nafta hind, usd/barrel (nYmeX)grAAFIk 2.

maagaasi hind, usd/mmbtu (ICe, london)

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

grAAFIk 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)grAAFIk 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

grAAFIk 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)grAAFIk 6.

nisu hind, eur/t (euronext/matif, pariis)

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

grAAFIk 7.

puuvilla hind, usd/nael (nubot, Chicago)grAAFIk 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

AllIkAd: nYmeX, nYbot, ICe, lme, euroneXt, FoeX ltd

27.05.1

1

10.06.1

1

24.06.1

1

8.07.1

1

22.07.1

1

5.08.1

1

19.08.1

1

2.09.1

1

16.09.1

1

30.09.1

1

14.10.1

1

28.10.1

1

11.11.1

1

18.11.1

1

24.05.1

1

7.06.1

1

21.06.1

1

5.07.1

1

19.07.1

1

2.08.1

1

16.08.1

1

30.08.1

1

13.09.1

1

27.09.1

1

11.10.1

1

25.10.1

1

8.11.1

1

15.11.1

1

60

80

100

120

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

500

600

700

800

1000

1500

2000

150

200

250

300

50

100

150

200

800

1000

1200

Fotod: sWedbAnk

InsenerI tÖÖvAhendId30

10/2011 (38)

Inseneri töövahendid30

lauri Vaiksaar,sWedbAnkI FInAntseerImIs­lAhenduste dIvIsJonI dIrektor

Eesti Panga andmetel on käesoleva aasta üheksa kuuga liisinguga fi -nantseeritud uusi investeeringuid

tööstusseadmetesse, tööpinkidesse ja toot-misliinidesse 46,1 mln euro väärtuses. Tulemus ei küündi küll aastate 2007–2008 tasemele, kuid edestab aasta lõpuks ilmselt viimase kahe aasta mahte.

Lisaks märkimisväärsele mahuerinevu-sele võrreldes buumiajaga on muutunud oluliselt ka valdkondade ja fi nantseeritava-te seadmete mitmekesisus.

Kui varem oli liisingfi nantseerimises olulisel kohal ehitusmaterjalide ja ehituse-le suunatud metall- ja plasttoodete valmis-tamiseks mõeldud seadmed, siis samavõrd domineerivaid valdkondi täna välja ei joonistu.

Näiteks kasutavad Swedbanki poolt 2011. aastal liisinguga fi nantseeritud sead-

seadmepargi uuendamine:

seadmete liising aitab teha mahukaid inVesteeringuid

Investeeringuid põhivarasse saab fi nantseerida mitmeti – ettevõtte omavahenditest või

laenates vajaliku summa. liising on tööpinkide ja standardsemate tootmisliinide

soetamisel küllaltki populaarne fi nantseerimisviis.

meid meie kliendid nii puidu- ja mööbli-tööstuses kui ka erinevate metalltoodete loomisel masinaehituse tarbeks. Niisamu-ti on võrdväärsena esindatud seadmed Eesti keemia- ja plastitööstustele, elektroo-nikakomponentide tootjatele ning toidu-aine- ja trükitööstusele.

liisingut arvestavad riiklikud programmid

Tehnoloogiainvesteeringud on viimasel paaril aastal arvestatavat ja suunatud tuge saa-nud ka riigilt. Näiteks oli EASi tänaseks lõppe-nud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu-te programm suunatud otseselt toodangu mit-

Tootmisseadmete liisingfi nantseerimise koguturg, mln EUR

sele 1

145

98

51 48,9 46,1

150

120

90

60

30

0 2007 2008 2009 2010 2011 9 kuud

FInAntseerIdA on vÕmAlIk nII üksIkuId pInke kuI kA tervIk­lAhendusI

puItAkende tootmIs­ JA komplekteerImIslIIn koos kÕIge sInnA Juurde kuuluvAgA

InsenerI tÖÖvAhendId 31

10/2011 (38)

seadmepargi uuendamine:

seadmete liising aitab teha mahukaid inVesteeringuid

mekesistamisele ja tootmisprotsesside efektiivse-maks muutmisele. Tänaseks on nimetatud toetus-

meede asendunud sihtasutuse KredEx poolt pakutava tehnoloogialaenuga.

Laenu sihtgrupp on töötleva tööstuse ettevõtjad, kes soovivad liisingu või laenu kaasabil investeerida masinatesse ja sead-metesse ning vajavad tuge omafi nantsee-ringu katmisel. Nii mainitud EASi prog-ramm kui nüüdne KredExi toode on loo-dud liisingfi nanteerimise võimalusi arves-tades. Finantseeringu kättesaadavus on seega suhteliselt hea. Samas on ettevõtjad investeeringute elluviimisel vägagi kaalut-levad. Enamasti on fi nantseerimistaotlused hästi läbi mõeldud ning üleinvesteerimist pole märgata üheski valdkonnas.

välismaalt ostetakse üld­juhul kallimaid seadmeid

Liisinguga fi nantseeritavate seadmete päritolumaa ja maksumuse osas kehtib

soetAtAvAd tootmIsvAhendId eI peA olemA tIngImAtA uued. tÄhtIs on, et InvesteerIng looks ettevÕttele vÄÄrtust

InsenerI tÖÖvAhendId32

10/2011 (38)

Swedbanki kogemuse põhjal üldiselt 30/70 jaotus. Kolmandik seadmetest tarnitakse välismaalt, peamiselt Euroopa Liidu riiki-dest, vähemal määral ka mujalt maailmast. Rahalise mahu ülekaal viidatud jaotuses on seletatav kuni sadu tuhandeid eurosid maksvate masinatega, mida tarnitakse otse tootjatehasest. Enim on ostetud seadmeid Saksamaa ja Soome tootjatelt. Väiksemaid ja lihtsamaid masinaid soetavad Eesti töö-tusettevõtted enamasti kohalikelt müüja-telt – ometi moodustavad need lõviosa kõigist liisingu abil ostetud seadmetest.

Anname nõu makse­tingimuste kokkuleppimisel

Tööstusseadmete liisingu praktilise poole pealt paistavad silma mõningad riski-valdkonnad, millele tasub ettevõtjatel kind-lasti tähelepanu pöörata: näiteks maksetin-gimuste kokkuleppimine seadme tarnijaga. Soovitan liisingfi rma kaasamist juba selles etapis, eriti juhul, kui tegemist on tarnijaga, kellega ettevõtjal endal senine koostöökoge-mus puudub. Kuna selles valdkonnas on tavaks küllaltki mahukad ettemaksed ja lii-singfi rmad soetavad oma klientidele sadu ühikuid tööstusseadmeid aastas, tasub kon-sulteerimiseks võetud aeg kindlasti ära.

Seade, mis ei ole õigeaegselt tarnitud,

paigaldatud ja seadistatud, ei loo ka mingit väärtust. Oleme täheldanud, et liisingfi rma kaasamine loob tarnijate silmis tihtipeale täiendavat usaldust ja võimaldab kaubelda välja sobivamad maksetingimused.

Kui ettevõtja plaanib paigaldada uue seadme renditud ruumidesse, tasub see võimalike probleemide vältimiseks eelne-valt rendileandjaga kooskõlastada. Samuti tasub investeerimisel uutesse seadmetesse mõelda läbi, kas sellega kaasneb vajadus käibevahendite kasutamiseks tootmissisen-dite, näiteks uute materjalide soetamiseks, ning kas sellised vahendid on ettevõttel olemas või tuleb need laenata.

Tööstusseadmete liisingfi nantseerimise tavapärased tingimused

Tabel 1

tagatis Kui tegemist on seeriatootmises valmistatud standardse seadmega, siis üldjuhul muid tagatisi vaja pole. Spetsiifi lisemate seadmete puhul võib olla vajalik lisatagatiste seadmine. Seadme kasulik eluiga peab ületama liisingperioodi pikkuse. Seadmele peab olema tagatud professio-naalne hooldus ja varuosade kättesaadavus. Kogu fi nantseerimisperioodi jooksul kuulub seadme omandiõigus liisingfi rmale, seade asub kliendi valduses, kliendil on õigus seda kasutada ja ko-hustus heaperemehelikult hooldada. Seade peab olema kindlustatud.

Finantseerimise määr Kuna tegemist on spetsiifi lise valdkonnaga, siis on fi nantseerimise ulatuse varieeruvus suur. Finantseerimise määraks on harilikult 70–80% seadme soetusmaksumusest, mis üldjuhul ei sisalda transpordi- ega koolituskulusid.

Finantseerimise periood

Praktikas on valdav 60-kuuline fi nantseerimise periood. Tehingud vormistatakse üldjuhul kapi-talirendina, mis tähendab, et fi nantseerimisperioodi lõppedes saab klient seadme omanikuks.

Finantseerimise kulu Finantseerimise kulu koosneb lepingutasust ja intressist. Lepingutasu arvutatakse tavaliselt suhtena fi nantseeritava vara hinnast. Intressimäär võib olla ujuv (marginaal + euribor) või fi k-seeritud.

soovitan liisingfi rma

kaasamist juba algetapis,

eriti kui tegemist on

tar nijaga, kellega ette­

võtjal endal senine koos­

töökogemus puudub.

mItmekesIne tootevAlIk eeldAb kAAsAegseId tootmIsvAhendeId. pIldIl lehtmetAllI tÖÖtlemIskeskus

Foto: Autor

konverents / mess 33

10/2011 (38)

Blech kolis ka põhjamaadesse:

esimene bleCh põhjamaade näitus stoCkholmis

Igal näitusepäeval peeti ka mitmeid seminare. Mõistagi oli näitus väiksem Eu-roBLECH-st, mis toimub taas Hannoveris oktoobris 2012, kuid pakkus sellegipoolest valdkonna kohta palju kasulikku infot.

eesti tehastes töötab üle 30 Coastone’i masina

Soomes on mitmeid lehtmetalli toot-misseadmeid valmistavaid ettevõtteid. Stockholmi oli Soomest saabunud neli eksponenti, kellest üks oli 1999. aastal asu-tatud ja Seinäjoel tegutsev eraettevõte CoastOne OY. Firma valmistab painutus-

Veijo kauppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

Esimene Põhjamaade BLECH avas uksed Stockholmi messikeskuses Stockholmsmässan 4.–7. oktoobri-

ni. Kohal oli 124 eksponenti 22 riigist. Näitus esitles kõiki lehtmetalli tootmis-protsessi etappe ning oli oma mitmekülg-suse tõttu huvitav paljudele lehtmetalli tootmise, töötlemise ja kaubandusega te-gelevatele ettevõtetele – sealhulgas ka keskmise suurusega ja väikeettevõtetele.

Põhjamaid peetakse üldiselt väga sta-biilseks majanduspiirkonnaks, kus on suu-repärane infrastruktuur ja kaasaegsed logis-tikakeskused. Metallitöötlemine on seal traditsiooniline tööstusharu ning regioonis on mitmeid suuri lehtmetalli töötlemise seadmeid valmistavaid ettevõtteid. Tööstus-haru tähtsaimad kliendid on laevaehitus, tööstus- ja tsiviilehitus, autotööstus.

näitus esitles kõiki

leht metalli tootmis­

protsessi etappe

ning oli oma mitme­

külgsu ses põnev.

põhjamaade bleCh on üks osa bleCh­seeria näitustest,

mis on pühendatud lehtmetalli töötlevale tööstusele. bleCh

venemaa, bleCh India ja bleCh põhjamaad on suunatud

vastavatele regionaalsetele turgudele.

seadmeid ja -lahendusi. CoastOne on osale-nud ka Eesti Instrutec messil ning Eesti te-hastes töötab juba üle 30 ettevõtte poolt valmistatud masina. Üks nende tuntud tootemärkidest on näiteks Cone servoaja-miga painutuspress.

CoastOne pakub ka spetsiaalselt klien-dile kohandatud lehtmetalli painutuslahen-dusi. Samuti moderniseerib ettevõte vanu masinaid ning vahendab neid uutele oma-nikele. Lisaks eelnevale on CoastOne ka Itaalia masinatööstusettevõtte Schiavi Macc-hine Industriali Lavorazioni Lamiera s.r.l. esindaja Soomes ja Eestis.

CoAstone dIrektor JArI mYllY­mÄkI Cone pAInutuspressI ees

konverents / mess 33

Foto: AlArkolk.Com

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeIntervJuu34

10/2011 (38)

Intervjuu34

merike lees, ajakirjanik

Kohtume Alar Kolgiga päeval, mil täi-tub kaks kuud tema ametisse astumi-sest. Äsja on ta naasnud TTÜ delegat-

siooniga nädalaselt visiidilt Hiinasse, kus tutvustati õppimisvõimalusi TTÜs, peeti maha kolmepäevane IT-seminar ja loeti mitu aula-loengut. Inseneeria uuris, millega uus prorek-tor tegeleb ja millised on TTÜ innovatsiooni-alased eesmärgid.

Kõik TTÜ teadlaste avastused on oma-moodi innovaatilised ja selles mõttes on ülikoolis kogu aeg innovatsiooniga tegeldud. Mida uue ametikoha kontekstis innovatsiooni all silmas peetakse?

Vanasti oli lihtne: valitsused kandsid aga raha peale ja tudengid õppisid. Nüüd on ajad muutunud ja raha ei tule enam nii palju, ka tudengeid jääb järjest vähemaks. Ilus infrastruktuur on üles ehitatud ja sel-lele peab leidma rakendust.

Nelja aasta pärast on TTÜ-s 2000 välistudengit

ttü pürib rahVusVaheliseks tippteadusülikoolikstallinna tehnikaüli­

kool on seadnud

eesmärgiks saada

õpetavast ülikoolist

rahvusvaheliseks

tippteadusülikooliks.

Innovatsiooni ja

rahvusvahelistumise

arendamiseks on

sellest sügisest

loodud uus prorektori

ametikoht, kus on

ametis endine eAsi

juhatuse esimees

Alar kolk.

Tänasel päeval on meie suur konku-rent Hiina. 10 aastat tagasi ei mõelnud keegi minna Hiinasse haridust omandama, täna õpib juba iga kümnes tudeng Hiinas. Me peame vaatama, kust saada nii raha kui ka üliõpilasi. Hiina kõrval on teine selline maa India, kust me loodame tulevikus tudengeid siia meelitada.

Koostöö ettevõtetega on järjest olulise-ma tähtsusega. Palju räägitakse sellest, et ülikoolid ei paku sellist haridust, mida et-tevõtted vajaksid. Ülikoolil tuleb kohanda-da oma uurimis- ja õppetegevusi ettevõte-te vajadustega. Innovatsioon tuleb integ-reerida igapäevasesse õppetegevusse. Üli-kool saab olla ettevõtetele partner uute toodete ja teenuste väljatöötamisel.

Mis on need valdkonnad, millega TTÜ praegu ettevõtete huvi köidab?

TTÜs on valdkondi, milles meil Eestis

konkurente pole: ehitus ja energeetika. Meie eesmärk on sõlmida ettevõtetega koostöölepinguid. Juba praegu teeme 50% teadus- ja arendustegevusest koostöös ette-võtetega.

Kõik suuremad Eestis esindatud rah-vusvahelised ettevõtted nagu Skype, Erics-son, IBM, Nokia jt on meie partnerid. Muidugi ka Eesti ettevõtted Eesti Energia, Elion, ERK AS. Meie uueks sihiks on proo-vida luua sidemeid rahvusvaheliste kont-sernidega. Rahvusvahelist tähelepanu ole-me pälvinud IT ja materjaliteaduste vald-konnas.

Kas pole ohtu, et ettevõtete vajadused on liiga maalähedased ega paku ülikoolile teaduslikus mõttes piisavat väljakutset?

TTÜ-l on oma teadusstrateegia, ettevõ-tetel on oma tehnoloogiastrateegia. Meie

alar kolk,Tallinna Tehnikaülikooliprorektor

IntervJuu 35

10/2011 (38)

Nelja aasta pärast on TTÜ-s 2000 välistudengit

ttü pürib rahVusVaheliseks tippteadusülikooliks

“10 aastat tagasi ei

mõelnud keegi minna

hiinasse haridust

omandama, täna

õpib juba iga kümnes

tudeng hiinas.”

alar kolk

Alar Kolk on töötanud Ettevõtluse Arendami-se Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehena

ning EASi juhatuse liikmena. Ta on olnud ka Eesti Tehnoloogiaagentuuri peadirektor, SA Eesti Innovatsioonifond juhataja.

Alates aastast 2000 on Kolk Eesti Innovat-sioonikomitee ja paljude teiste erialaorgani-satsioonide liige ning mitmete riiklike ettevõ-tete nõukogu liige.

Alar Kolk kaitses TTÜ majandusteaduskon-nas magistrikraadi 2004. aastal, Tartu Ülikooli lõpetas ta juhtimise erialal 1999. aastal. Kolk on doktorant ning valmistub kaitsma doktorikraa-di teaduse ja tehnoloogia teaduskonnas Aalto Ülikoolis. Tema teadustöö käsitleb tehnoloogi-lise innovatsiooni juhtimist maailma suurette-võtetes Microsoft, Google, Nokia ja Ericsson.

Alar Kolk on üle 10 aasta olnud lektor nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Helsingi Tehnoloogiaülikoolis. Samuti on ta ol-nud juhendaja rohkem kui 30 uurimis- ja ma-gistritööle Eestis ja välismaal.

Kes on kes mida plaanitakse järgmiseks aastaks avada kolm: disaini ja tootearenduse, mobiilsete teenuste ja meedia ning äri-mektory. Mek-tory raames saavad kokku erinevate eriala-de üliõpilased, eri riikide teadlased ja ette-võtjad, et koos viia ellu uusi ideid ja luua start-up-fi rmasid.

Mis eesmärgid on ülikoolil välissuhete alal?

Me peame silmas ülikooli huvisid. Meil on 15 000 üliõpilast, neist 700–800 on välisüliõpilased. Me tahame nelja aasta pärast selle arvu viia 2000-le. Tahame kaa-sata välisriikide magistrante ja doktorante. Mida rohkem neid on, seda rohkem tuleb ka raha. Meie idee on, et pooled magist-randid ja doktorandid töötaksid õpingute ajal ülikoolis ja teeksid oma doktoritööst projekti.

TTÜ esindus oli eelmisel nädalal Hiinas. Mis seal toimus?

Osalesime ühel messil, kus kogusime sadu e-posti aadresse neilt, kes on huvita-tud TTÜsse õppima tulemisest. Me viisime läbi kolmepäevase IT-teaduste seminari. Ma pidasin kolm aulaloengut innovatsioo-nist. Üks mõte on tuua siia tudengeid ja professoreid, teine on viia sinna oma üli-õpilasi.

Miks just Hiina?Hiina on kõige kiiremini kasvav ja

kõige paremini ettevalmistatud turg, seal on palju ettevõtteid. Ka Eesti ettevõtteid on Hiinas ja Hiina ettevõtteid Eestis. Me oleme huvitatud koostööst eelkõige Shanghai piirkonnaga, sest seal on olemas konsulaaresindus, EASi esindus ning hea lennuühendus Finnairiga Helsingist. Teine suund on Silicon Valley, kus TTÜ-l on oma esindus ja kuhu me viime tudengeid küm-nekaupa nädalasele õppereisile. Ettevõtted on sinna partneritena kaasatud ja raha tuleb neilt.

Tänud intervjuu eest!

ülesanne on viia need kokku, et ettevõtete tehnoloogiastrateegiates oleks koht ka meil.

Väikestel ettevõtetel on maalähedased eesmärgid, kuid meid huvitavad suured rahvusvahelised korporatsioonid, kellel on pikaajalised tehnoloogiastrateegiad ja kes saavad tippteadusest kasu.

Millega TTÜ rahvusvahelises konku-rentsis suurkorporatsioonide tähelepa-nu köidab?

TTÜ paistab silma polümeeride ja päikesepatareide uuringutega, IT-teemade-ga, meie mereinstituudil on satelliitide jälgimise süsteem. Meil on rida tippvald-kondi, mida mujal ei ole.

Täna on ettevõtetel suurem huvi üli-koolidega koostööd teha kui meie enda võime partnerlust pakkuda. TTÜs on 2000 inimest, Ericssonis ja ABBs on aga 100 000

töötajat.TTÜ huvi on saada tulevikus tipptea-

dusülikooliks, mitte tegelda ainult õpeta-misega. Tugevad eeldused selleks on ehi-tus- ja energeetikavaldkonnas, elektrooni-ka ja IT-alal ning materjaliteadustes. Lii-miks nende kõigi vahel on majandustea-dus, mis peab leidma võimaluse realiseeri-da uurimissaavutusi ettevõtluses. Ülikoolis tekiksid ettevõtted. Praegu on meil campus’es selliseid fi rmasid 200, lisaks teh-noloogiapark ja inkubaator. Eestis polegi sellist suurettevõtet, kes ei oleks TTÜga seotud.

Millised innovatsioonialased ettevõtmi-sed on lähiajal kavas?

Meil on käivitatud mektory projekt. Mektory – see on lühend lausest Modern Estonian Knowledge Transfer Organisation for You! – ehk õpi- ja suhtlemiskeskkond,

pIldId: Autor, enrICo mAZZAntI, AttIlo mussIno

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eekommentAAr36

10/2011 (38)

kommentAAr36

debatt:

kokkuhoid ja tulu tuleVad ainult kValiteedi kaudu

euroopas on aukudega aukude lappimise aeg

buratinolikus lootuses, et äkki hakkab raha kuskil

iseenesest kasvama. poliitikud, riigijuhid, ametnikud

kogunevad, arutavad ja määratlevad, kuidas edasi

elada, mida on õigem teha, et (nende) elu jätkuks.

andres jagomägi,Volitatud insener, Euroinsener

Paar aastat tagasi ennustati ajakir-jas The Future, et saabub periood, kus lahendamist vajavate problee-

mide arv ületab valitsuste ja poliitikute suutlikkuse. Raha on endiselt pangas ja pangad ruulivad. Tundub, et ellujäämis-tehnoloogiate arendused, nagu ikka, jää-vad olemasolevate inseneride-spetsialistide tagada. Insenerid peavad tegema taas ime-sid – leidma lahendusi, mis päästaksid olukordi ja tooks sisse uut raha.

Üks tudeng küsis minult: mis mõtet on kvaliteedi tagamisel ja juhtimisel, kui reaal-selt tehtava kvaliteet iga päev langeb, kui ilmselgelt puuduvad juhtimisoskused? Jä-rele mõteldes ja faktidele toetudes tuleb tunnistada, et tõepoolest on järjest raskem leida täiesti rahuldavat ja veatut toodete või teenuste valdkonda. Kui toode veel ongi enam-vähem, suudab seda teenindav fi rma tuju rikkuda. Kas oleme liiga nõud-likud? Ei tohiks olla, pigem vastupidi.

kvaliteet ei maksa, vaid hoopiski praak maksab

Toode-teenus peab olema vajalik. Ot-seturunduse guru Lester Wundermani hinnangul asendub tänase, industriaal-ajastu üleskutse: “Seda ma teen – palun

ostke!” muutunud tarbijaajastu uue, ratsio-naalse ja täpselt mõõdetud üleskutsega: “Seda ma vajan – palun tehke seda!”. Ja loomulikult kvaliteetselt.

Miks kvaliteet ei maksa? Kvaliteetse kauba eest saame tagasi kõik kulud ja saa-

kommentAAr 37

10/2011 (38)

me kasumit, millega edasi minna, areneda. Seega kvaliteet ei ole lõppkokkuvõttes kulu, vaid tulu. Praak, vigane kaup vajab vigade parandust, väljavahetamist ja see maksab. Praagiks, täpsemini mõttepraa-giks, tuleb pidada ka toodet-teenust, mida tarbija ei vaja, mis ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Mittevajaliku kauba reklaamilehega (lisaks väheatraktiivse, enamjaolt mõttelagedaga) ei ole mõtet prügistada postkaste. Paraku elame ikka veel mittevajaliku, ületootmise jääkide realiseerimise perioodil.

Mõttelaad on aeglane muutuma: täna-ne majandus on vana ja uue hübriid. Mil-lal tuleb see toode-teenus, mida tarbija, klient vajab ja tellib?

kui ise teha ei oska, tuleb sisse osta, aga targalt

Milline on loova inseneri, aga ka ostja-müüja nõutav tase, et täita “uue ajastu tarbija” nõudmised ja soovid? Ta peab os-tetavat kaupa ja valmistajaid tundma sama

palju kui sama asja väljamõtlev loov inse-ner. Ta peab oskama kõrvutada erinevaid tootjaid ja tooteid ning neid hinnata. To-hutust globaalsest valikust sobiva kvaliteet-se tehnikakauba ostmiseks-importimiseks õige valiku tegija ja otsuse vastuvõtja peab olema väga heade teadmiste, oskuste ja kogemustega (TOK) insener.

Otsustamine on ennustamine, on kva-liteediguru W. Edward Deming ütelnud. Viimasel ajal on tööpakkumisi “müügiin-seneridele”. Tasemel “müügiinsener” peaks olema kogemustega kutseline insener, si-suliselt kvaliteedijuht.

mida ikkagi teha, et olla õnnelik ja ka tulus?

Meie riigis strateegilisi tööstusi-tootmi-si väidetavalt määratletud ei ole. Tõsi, on Teadmispõhise Eesti kolm teadusprioritee-ti, mis tööstusharudeks vaevalt niipea ku-junevad. Oleme teenusepõhise majandu-sega riigikene ja teeme täna seda, mida juhuslikult pakutakse. Haridus ja koolita-

mine ei ole meil piisavalt paindlikud. Siit ka ettevõtjate pretensioonid spetsialistide kvaliteedile juba aastaid: teadmiste tase ei vasta, lõpetajal puuduvad erialased osku-sed ja kogemused.

Siiski – Eesti Inseneride Liit algatas aastal 2001 just nende mõjurite ohjami-seks ja ka püsiva dialoogi tekitamiseks et-tevõtjatega inseneride kutsestandardite loomise. Eesmärk oli insenerivaldkonna

riigi poolt nimetati

kutsestandardeid

tsunfti mentaliteediks,

ette võtjad on jätkanud

kaugvirisemisega.

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

kommentAAr38

10/2011 (38)

oskuste ehk TOKi põhiraamistiku määrat-lemine ja pidev parendamine. Paraku puudus ettevõtjatel ja ka riigil huvi. Nii on tänaseks kehtivad inseneri kutsestandardid esialgu põhijoontes inseneride enda käte-töö. Riigi poolt nimetati seda tsunftimen-taliteediks, ettevõtjad on jätkanud kaugvi-risemisega. Ent kvaliteedipürgimuste aja-loo järgi ongi kutseliste tegijate gildidesse ja tsunftidesse kuulumine olnud kvaliteedi tunnus juba 13. sajandist, sh õigus oma maja ette paigutada “kvaliteedimärgiga” etikukivi.

kvaliteetne mõtlemine on süsteemne mõtlemine

Inseneri kvaliteetsest ehk süsteemsest mõtlemisviisist algab mistahes tehnikavi-dina ja valdkonna loovus ja edasine aren-gukvaliteet. Ent insenerikogemusi saadak-se eelkõige tööst, mitte ülikoolist. Ülikool tagab vajalikud teoreetilised alusteadmised (T) ja esmased töövõtted. Esmaoskused (O) saadakse praktilise soorituse ja juhendami-sega tööl, edasi tulevad jätkukogemused (K), töötades õpitud erialal. Kokku TOK.

Kui ettevõtet juhitakse n-ö peost-suhu aastakaupa – siis kuidas määrata ja tellida spetsialisti 3–5 aastaks ette? Kaua me teeme samaväärset tööd teiste maade spetsidega võrreldes kordades odavamalt, samas kvaliteetselt? Meeskond, firma personal on see, mis määrab meie eduloo või pankroti.

Ettevõtlusauhindade kätteandmisel tundis majandusminister Juhan Parts hea-meelt, et ettevõtlus on hoogu võtnud ning tegi võrdluse pikamaajooksuga. Selles si-tuatsioonis on oluline mitte ainult leti äärde jõuda, vaid seal ka pikalt püsida ja kaubelda. Olen World Future Society passiiv-liikmena maailma arengutrendidel ja nende realiseerumisel aastakümneid silma peal hoidnud ja olen tänases olukorras veendunud ühes: meie augulappimise kõrval on vältimatult vajalikud radikaalsed väärtushinnangute muutused. Ja üldnime-

taja sellele on kvaliteet – mistahes vajaliku tehtava kvaliteetne sooritus.

kvaliteedijuhtimine = juhtimise kvaliteet

Paljast loosungist ei ole tulu vast roh-kem kui mõne konverentsi või järjekordse arengukava koostamisest – kui see ei kuju-ne meie igapäevase töökultuuri pärisosaks järgnevatel perioodidel. Siiski oleme täna aktiivselt ettevõtlust taastamas, uut loo-

mas. Kui püüaks “kõik” esimesest hetkest alates õigesti teha, süsteemselt läbi mõtel-des... Ülemise nööbi valesti nööpimine ei luba särgi ülejäänud nööpe enam õigesti kinni nööpida. Kui enne uue alustamist tutvuks kvaliteedi juhtimise ja tagamise elementaarse filosoofiaga, mõistmaks, et kvaliteedijuhtimine eeldab juhtimise kva-liteeti? Kuni juhil puudub kvaliteedipüüd-lusteks vajalik mõttealge, ei ole meil loota juhtimise “musta vööd” edaspidi. Alustama peaks alusmüüri ladumisest ja selleks on need vähesed ja üleüldised ISO 9001 kvali-teedijuhtimise nõuded jõukohased igale tegijale. Kvaliteedi juhtimine on äririskide maandamine. Ainult kvaliteetne, vajalik ja nõuetekohane toode toob raha tagasi ja ainult jätkusuutlik kvaliteet tagab turul püsimise. Kvaliteet on süsteemne arusaam tehtavast. Kas oleme valmis ellujäämiseks,

et see, mis Eestis tehtud, on kvaliteetne? Eeskuju on võtta ja küllaltki palju sarnasu-sigi: kas püüda korrata Jaapanis 1950. aas-tatel tehtut?

miks võiks valida eeskujuks just Jaapani?

1950. aastatel oli Jaapan nadis olukor-ras: sõjakaotus, sanktsioonid, territoriaal-ne eraldatus... Ometi leidsid tollased fir-mad jõudu alustada pikaajalise strateegia-ga – kvaliteet läbi aastakümnete. Aluseks olid rahva elamise ja töötamise kultuuri sisemine sünergia, ühiskonna tunnusta-tud tavade järgimine, vastastikune austus ja arusaam. Aga oli vaja ellu jääda ja eda-si minna. Aitas just jaapanlaste arusaam vajadusest fokuseeruda, sooritada iga tööalane liigutus perfektselt. Tulemus on teada.

Küsin ikka ja alati kooliaasta algul tu-dengitelt: mitmes firmas, kus nad töötavad, on kvaliteedisüsteem, toimiv või mittetoi-miv? Või kas vähemalt püütakse mõtelda hästi tegemisele? Kas on mingi kvaliteedi-põhine ärifilosoofia? Kahjuks tänases Ees-tis teadlikult jätkusuutliku kvaliteedi ja edu peale märkimisväärselt ei mõelda. Ma ei väida, et töötatakse kehvasti, kuid, puu-tudes kokku töökorraldusega siin ja seal firmas, võin öelda: võiksime olla paremad ja tulemuslikumad. Arvan küll, et just praegu, masu ajal, on õige teha kardinaal-seid muutusi oma igapäevases mõttelaadis. Tõmmata joon vahele ja alustada kvalitee-dipüüetega – nii nagu tarbija ja klient oo-tab.

Selleks ei ole üldsegi vaja palju: on vaja mõtelda insenerlikult – kvaliteetselt, süsteemselt, vastutustundlikult.

kuni juhil puudub kvali­

teedipüüdlusteks vajalik

mõttealge, ei ole meil

loota juhtimise “musta

vööd” edaspidigi.

Fotod: ttü eestI InsenerIpedAgoogIkA keskus

InsenerIkutse 39

10/2011 (38)

Praha Tehnikaülikoolis kutseõpetuse ins-tituut, mis hiljem nimetati ümber tehni-liste õppeainete õpetamise instituudiks ja mille baasil loodi 1991. a Masaryki insti-tuut); ja Klagenfurti koolkond (1971. a, mil Klagenfurti Ülikoolis avati tehniliste õppeainete didaktika õppetool ja algas süstemaatiline ning teaduslik inseneripe-dagoogika areng Austrias).

rahvusvaheline Inseneri­pedagoogika ühing

Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing (IGIP, Internationale Gesellschaft für Ingenieurpädagogik) moodustati inseneri-pedagoogika erinevate koolkondade ühi-nemise tulemusena 1972. a Austrias Kla-genfurti Ülikoolis prof dr Adolf Melezine-ki juhtimisel. Ligi 40 tegevusaasta jooksul on ühing laienenud ülemaailmseks inse-neride ühenduseks ja sellel on tänaseks liikmeid 75 riigis, sh Eestis.

IGIPi eesmärgid on:• tehniliste õppeainete õpetamismeeto-

dite täiustamine;• üliõpilaste ja tööandjate vajadustele

tehniliste õppeainete õpetamine:

kümme aastat inseneri-pedagoogikat eestis

Inseneripedagoogika on loodud selleks, et võimaldada inseneriharidusega inimestel

täiendavalt omandada pedagoogilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi oma rikkaliku

teadmistepagasi ning laiaulatuslike oskuste teistele edukaks edasiandmiseks.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

hants kipper, TTÜ Eesti inseneripe-dagoogika keskuse projektijuht

tiia rüütmann, TTÜ Eesti inseneripe-dagoogika keskuse juhataja

Inseneripedagoogika kui inseneri- ja haridusteadusi ühendav teadusharu uurib tehnika, tehniliste teaduste ja

haridusvaldkonna vastastikust koosmõju ehk tehniliste teadmiste vahendamise eesmärkide, sisu ja vormiga seotud tegevu-si. Inseneripedagoogika käsitlusaineks on tehniliste ainete õpetamise eesmärkide ja õpetatava materjali teaduslik uurimine ning praktikas kasutamine, mille puhul õppeaine kujundatakse konkreetse siht-rühma jaoks vastavate tehniliste vahendite ja kindlate õpetamismeetodite abil ning antud sotsiaalkultuurilise keskkonna mõ-jusid arvestades.

Inseneripedagoogika tekkeloost

Inseneripedagoogika tekkis 1950. aas-tatel, kui klassikaline pedagoogika oli jõudnud n-ö surnud punkti, kus see enam ei suutnud pakkuda piisavalt sobivaid la-hendusi tehniliste õppeainete õpetamiseks. Olukorrast väljapääsu leidmiseks tekkisid Euroopas algul üksikud instituudid ja seejärel terved koolkonnad, kes hakkasid rajama inseneripedagoogika kui uue tea-dusharu põhialuseid. Inseneripedagoogika tekkimine oli tol ajal suur samm edasi, kuna keegi varem ei olnud inseneriteadusi ja pedagoogikat teaduslikul tasemel oma-vahel ühendada püüdnud.

Tuntumateks inseneripedagoogika koolkondadeks Euroopas kujunesid: Dres-deni koolkond (sai alguse 1951. a Dresdeni Tehnikaülikoolis inseneripedagoogika instituudi loomisest, mille esimeseks di-rektoriks oli prof dr Hans Lohmann, hil-jem prof dr Franz Lichtenecker, prof dr Günter Lehmann jt); Praha koolkond (1960. a, mil tolleaegse Tšehhoslovakkia kuue tehnikaülikooli eestvedamisel rajati

rIChArd FelderI (pAremAl) JA rebeCCA brentI (vAsAkul) mÕJusA ÕpetAmIse ÕpItubA toImus ttü­s 17.^18. oktoobrIl

InsenerIkutse 39

InsenerIkutse40

10/2011 (38)

Inseneripedagoogika täiendus-õppekava õppeainete mahud

tabel 1

Õppeaine nimetusÕppeaine maht,

ainepunkti

Eetika ja kultuuride vahelised seosed 2Väljendusoskus 3Pedagoogiline psühholoogia ja sotsioloogia 3Tehnilised õppevahendid ja E-õpe 3Laboratoorse õppetöö didaktika ja metoodika 3Inseneripedagoogika 6Akadeemiline kirjutamine 3Töö projektiga: õppekavad 3Tehnikaeriala valikained* 9 (vähemalt)kokku: 35

* Tehnikaeriala valikained valitakse TTÜs õpetatavate erialaainete

hulgast ja on õppekavasse lülitatud selleks, et õpetajad saaksid viia

oma erialased teadmised kaasaegsele tasemele.

vastavate, praktikale orienteeritud õp-pekavade arendamine;

• meediakasutuse ergutamine tehnika-õpetuses;

• keelte ja humanitaarainete ühendami-ne insenerihariduses;

• inseneride juhtimiskoolituse edenda-mine;

• keskkonnateadlikkuse suurendamine;• insenerihariduse toetamine arengu-

maades.

eesti osalus IgIpisEesti on esindatud IGIPi täitevkomi-

tees (Tiia Rüütmann) ja Rahvusvahelises Seirekomitees (Hants Kipper). IGIP on konsultatiivorganiks nii UNESCO-le kui ka UNIDO-le. IGIPi 35. sümpoosion toi-mus 2006. a Eestis TTÜs, kus osales üle 300 delegaadi 35 riigist ja 109 tehnikaülikoolist üle maailma.

IGIP omistab rahvusvahelise insener-pedagoogi kvalifi katsiooni (ING-PAED IGIP) ja peab insenerpedagoogide ülemaa-ilmset registrit. ING-PAED IGIPi kvalifi -katsioon omistatakse pedagoogile, kellel on vähemalt viieaastane akadeemiline tehniline kõrgharidus (inseneriharidus), vähemalt üheaastane töökogemus insene-rina ja kes on läbinud insenerpedagoogi koolituse IGIPi poolt tunnustatud kooli-tuskeskuses mingi tehnikaülikooli juures.

Praeguseks on väljastatud üle 1170 ING-PAED IGIPi diplomi. Eesti on rahvus-vaheliste insenerpedagoogide arvu poolest riikide seas 10. kohal.

IgIpi eesti seirekomiteeIGIPi käepikenduseks maailma riiki-

des on kohalikud seirekomiteed, MCd. MCd on 22 riigis, sh Eestis. IGIPi Eesti Seirekomitee loodi 1995. a, selle esimeseks presidendiks oli Rein Küttner (1995–2001). 2001–2009 juhtis seirekomitee tööd Jüri Vanaveski. Alates 2010. a on seirekomitee presidendiks Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm. Lisaks presidendile ja peasek-retärile (Tiia Rüütmann, TTÜ) kuuluvad seirekomitee koosseisu veel Jaak Umborg (Eesti Lennuakadeemia), Toomas Tenno (TÜ), Ants Soon (TTÜ Tartu Kolledž) ja Inna Kamenev (TTÜ).

Eesti Seirekomitee kureerib tehnika-õppejõudude ja -õpetajate koolitust Eestis,

koolitüüpide nõudmisi arvestava ja võima-likult laiapõhjalise magistriõppekavaga. Koostöös Slovakkia Tehnikaülikooliga (Bratislava) on alustatud ka Inseneripeda-googika ühisdoktoriõppekava väljatööta-mist.

meie insenerpedagoogidTänaseks on Eestis 42 ING-PAED IGIPi

diplomiga insenerpedagoogi. Olgu Eesti inseneripedagoogika ajaloo huvides nende nimed siinkohal ka üles loetud, diplomite väljastamise järjekorras: Jüri Vanaveski, Jaak Umborg, Jakob Kübarsepp, Irina Preis, Harri Annuka, Siim Idnurm, Inna Kamenev, Marina Kritševskaja, Rein Mägi, Rein Munter, Leonid Portjanski, Sergei Preis, Lembi-Merike Raado, Tiia Rüüt-mann, Ants Soon, Toomas Tenno, Andres Trikkel, Tanel Tuisk, Olev Eljas, Tiit Hind-reus, Tatjana Karaulova, Rein Paluoja, Kati Roosalu, Annes Sutt, Jaan Tamm, Hants Kipper, Anne Metsmaa, Mare-Ann Perk-mann, Peeter Parker, Peedu Kass, Kadri Mitt, Aimeli Laasik, Raivo Sell, Urmas Krusell, Tiina Nõges, Aita Kahha, Vladimir Viies, Ott Koppel, Rein Ausmees, Alina Sivitski, Väino Liimann ja Jüri Soone. Veel kolme inimese taotlused on IMCs läbivaa-tamisel.

kontrollib vastavust nõuetele ja edastab Rahvusvahelisele Seirekomiteele rahvusva-helise insenerpedagoogi kvalifi katsiooni taotlusi.

ttü eesti inseneri­pedagoogika keskus

Eestis algas inseneripedagoogika laiem levik 2001. a, kui TTÜs loodi Eesti insene-ripedagoogika keskus, mida tunnustasid tehnikaõpetajate koolituskeskusena nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka kolm avalik-õiguslikku ülikooli: TÜ, TLÜ ja TTÜ. 25. oktoobril 2001 loodud keskus on tänaseks juba 10 aastat olnud inseneri-pedagoogika teerajaja Eestis. Keskus on akrediteeritud IGIPi inseneripedagoogika rahvusvahelise koolituskeskusena alates 2003. a, olles siiani ainsaks tehnikaõpetaja-te koolituskeskuseks Balti riikides.

Aastatel 2000–2007 toimus tehnika-õpetajate koolitamine koostöös Tartu Ülikooliga. Alates 2007. a on keskusel oma Tehnikaõpetaja magistriõppekava, mis alates 2008. a on IGIPi poolt rahvusvaheli-selt akrediteeritud ja mille lõpetajad saa-vad taotleda ING-PAED IGIPi kvalifi kat-siooni. Käesoleva aasta lõpus üheaastane Tehnikaõpetaja magistriõppekava suletak-se ja asendatakse kaheaastase, erinevate

InsenerIkutse 41

10/2011 (38)

Inseneripedagoogika täiendus õppekava

Kuni uue Tehnikaõpetaja magistriõp-pekava avamiseni on TTÜ Eesti inseneri-pedagoogika keskuses võimalik õppida Inseneripedagoogika täiendusõppekava alusel (õppemaht 35 ainepunkti). Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud õppekava on välja töötatud IGIPi poolt kinnitatud 20-ainepunktise mahuga baas-õppekava alusel (IGIPi uus baasõppekava on mahuga 60 ainepunkti) ja vastab täieli-kult IGIPi nõuetele ning soovitustele inse-nerpedagoogide täiendusõppeks, moodus-tades 58% senisest Tehnikaõpetaja magist-riõppekavast.

Inseneripedagoogika täiendusõppeka-va eesmärgiks on anda õppurile teaduspõ-hine, terviklik insenerpedagoogi täiendus-haridus, võimaldamaks pädevalt, tõhusalt ja loominguliselt õpetada tehnilisi erialaai-neid nii gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis kui ka ülikoolis.

Täiendusõppekavale oodatakse eelkõi-

ge õppima neid, kellel on läbitud vähemalt 4-aastane ja 240-ainepunktise mahuga õppekava (bakalaureusekraad, rakendus-kõrghariduse alusel omandatud kõrghari-dus või nendele vastav kvalifikatsioon) tehnilisel erialal (tehnika, tootmine ja ehitus, loodus- ja täppisteadused, põlluma-jandus, teenindus), kes juba töötavad õpetajana või soovivad õpetajana tööle asuda tehnilisel või loodus- ja täppistea-duste erialal.

kõigepealt inseneriharidusÕppekava sobib gümnaasiumide ja

kutsekoolide reaalainete ja IT-õpetajatele, aga ka kutseõpetajatele, rakenduskõrgkoo-lide ja ülikoolide õppejõududele täiendus-õppeks. Õppekavale on oodatud ka TTÜ üliõpilased, kes soovivad omandada inse-neripedagoogikaalaseid teadmisi, samuti teiste ülikoolide õpetajakoolituse üliõpila-sed, kes soovivad õppida TTÜ tasemeõppe-aineid või osaleda spetsiaalselt õpetajatele väljatöötatud täiendusõppe kursustel.

Õppekavas on võimalik valida kaheksa erineva spetsialiseerumisvaldkonna vahel, arvestades juba eelnevalt omandatud eri-alast tehnikaharidust: ehitus, energeetika, geotehnoloogia, IKT, keemia ja materjali-tehnoloogia, logistika, mehaanika, tehnili-se füüsika ja matemaatika erialaained. Õppeainete loetelu ja mahud Inseneripe-dagoogika täiendusõppekavas on esitatud tabelis.

Niisiis – pedagoogiline kõrg- või täiendusharidus lisaks inseneriharidusele, aga mitte vastupidi, sest muidu vastan-daks Eesti ennast kümnetele teistele riiki-dele, kus sarnane mudel tänaseks juba kasutusel on. Tasapisi, ent järjekindlalt võidab inseneripedagoogika ka Eestis kõlapinda. Selle kinnituseks on kas või maailmakuulsate koolitajate prof dr Ric-hard M. Felderi ja prof dr Rebecca Brenti hiljutine külaskäik Eestisse, kus nad 17.–18. oktoobril viisid TTÜs läbi kahepäeva-se inseneripedagoogika tõhusa õpetamise õpitoa.

Foto: ttü mÄeInstItuut

huvItAv lAhendus42

10/2011 (38)

Huvitav lahendus42

anton timoFejeV,tAllInnA tehnIkA ülIkoolI mÄe InstItuut

Mis on bentoniit? Bentoniit on savi, mis võib koosneda erineva-test mineraalidest nagu mont-

morilloniit, kaoliniit jt. Euroopas kaevan-datav bentoniit sisaldabki peamiselt montmorilloniiti, mis mineraalina avasta-ti 1847. aastal. Ameerikas mainiti bento-niiti mõnevõrra hiljem, aga laialdasemat kasutamist leidis see suurepäraste omadus-tega savi alles 20. sajandil.

Nagu enamiku savide puhul on ka ben-toniidi veesisaldus varieeruv ning tavaliselt on sellel suur veeimavus. Vett imades ben-toniit paisub ja pudeneb väikesteks osadeks, mis annabki sellele erilised omadused.

puhas bentoniit on peaaegu lumivalge

Bentoniidi värvus sõltub suuresti tema puhtusest: mida vähem sisaldab bentoniit-savi teisi mineraale, seda valgem see on.

maavarade kasutamine:

tuntud ja tundmatu tehnoloo giline materjal – bentoniit

maailmas on vähe ressursse, mille rakendusala on sedavõrd lai kui bentoniidil. bentoniiti

saab kasutada paljudes valdkondades, alustades meditsiinist ja toiduainetööstusest

ning lõpetades põllumajanduse, ehituse ja kaevandamisega.

Puhas bentoniit on peaaegu lumivalge ja sellest pressitakse ravimitööstuses tablette. Samuti töötab bentoniit hästi loodusliku paksendajana ja see omadus võimaldab seda kasutada toiduainetööstuses. Näiteks sisaldavad bentoniiti enamik ketšupeid ja jäätiseid, odavamad veinid (hoiab ära osa-keste sadestumise põhja), majoneesid jms. Kosmeetikatööstus kasutab savi plastseid omadusi, lisades bentoniiti kreemidesse ja tehes sellest isegi nahakoorijaid.

bentoniit sobib puurimis­segude valmistamiseks

Peamiselt kasutatakse bentoniiti puuri-mistööstuses puurimissegude valmistami-seks. Puurimissegudel on palju olulisi omadusi, tähtsaim neist on viskoossus. Maailmas on saada suurtes koguses kõige odavamat puurimisvedelikku – vett. Samas on veel üksikud miinused, millest suurim on vee võimetus kanda puuraugust välja puurpuru. Kallates liiva vette (liiv on kujult ja massilt sarnane tüüpilisele puurpurule),

vajub see pikemalt ootamata põhja. Hea puurimissegu peab aga väiksemaid osakesi vedelikus hoidma isegi kuni nädala.

Segades vee hulka bentoniitsavi, mis peab olema eelnevalt kuivatatud ja jahva-tud, saame tõsta vee viskoossust ja moo-dustada suurepäraste omadustega puuri-missegu.

ei lase puurimissegul pinnasesse imbuda

Lisaks heale osakesi kandvale omadu-sele on bentoniitsavi-põhistel puurimisse-gudel veel kasulikke omadusi. 1) Bentoniitsavi on väga libe (aitab vähen-

dada puurvarraste hõõrdumist puurau-gus).

2) Bentoniitsavi koosneb väikestest osa-kestest ja määrib nagu õli puurimisve-deliku pumba tööpindu.

3) Bentoniitsavi on looduslik ega saasta. 4) Bentoniitsavi koguneb pragudesse ega

lase puurimisvedelikul kaduma minna. Viimane nimetatud omadus on oluli-

huvItAv lAhendus 43

10/2011 (38)

maavarade kasutamine:

tuntud ja tundmatu tehnoloo giline materjal – bentoniit

ne ses mõttes, et hea puurimissegu, üks-kõik mis liiki puurimisel, ei tohi valguda puuritavasse pinnasesse, sest muidu ei väljuta see puurpuru ega jahuta ega libesta maapinnas liikuvaid masinaosi.

Bentoniit on piisavalt viskoosne ning suleb väiksemad praod, moodustades oma-moodi “kooriku” puuraugu seinale. Kuna bentoniidi osakeste tihedus koorikus on puurimissegu tihedusest suurem, siis mida kõrgem on bentoniidi kvaliteet, seda õhem koorik moodustub. Nii on võimalik puu-rida isegi liivasesesse pinnasesse, kus puhta veega puurimisel liiv märguks ja puurauk variseks liiva täis.

uus kanalisatsioonitoru vana sisse

Bentoniidipõhistest segudest on välja töötatud mõned olulised n-ö rohelise suu-nitlusega tooted. On jõutud tehnoloogiani, mis võimaldab horisontaalsuundpuurimi-se meetodil paigaldada uus plastikust ka-nalisatsioonitoru vana betoonist kanalisat-

siooni sisse. Veel mõni aeg tagasi peeti seda ebaotstarbekaks, kuna betoonist torustik laguneb ja võib vigastada uut plastikust torustikku. Uue tehnoloogia järgi on või-malik betooni ja plastiku vahele pumbata spetsiaalset kivistuvat bentoniidipõhist segu.

Erinevus traditsioonilisest betoonist seisneb selles, et bentoniidipõhine kivistuv segu ei lagune ajaga ära, vaid käitub maa all pigem nagu savi. Moodustades kaitsva kihi ümber plastiktoru, kaitseb see kanali-satsiooni väliste vigastuste ja temperatuu-rimuutuste eest.

Abiks maasoojuspumpade paigaldamisel

Rohelise mõtlemise tulemusena on loodud ka n-ö soojustkandev bentoniit, mida kasutatakse geotermaalenergia efek-tiivsemaks ammutamiseks. Kui energiat “koguv” torustik paigaldatakse horisontaal-suundpuurimise meetodil, jääb torude ümber mingi kogus puurimissegu, mis aja jooksul siiski ümbritsevasse pinnasesse imbub. Selle tulemusel tekib torude üm-ber pinnas, mis tavaliselt ei ole hea soojus-juht ning suur hulk energiat jääb torudes-se ammutamata. Tänu sellele tuleb projek-teerida pikem torustik või saadakse liht-salt toota vähem energiat. Pumbates pä-rast torude paigaldamist puurauku soo-justkandvat segu, mis samuti imbub aja jooksul ümbritsevasse pinnasesse, suure-neb energia ülekanne soojemalt maapõue osalt jahedamale osale, mis paikneb toru-de ümber.

bentoniidi baasil saab rajada veetõkkeid

Bentoniit nagu igasugune savi on häs-ti kasutatav veetõketeks. Kõige tuntum bentoniidil põhinev vett tõkestav toode on peamiselt prügilate rajamisel kasutatud bentoniitmatt. Mattidesse pakendatud bentoniidi miinuseks on sagedased lekked liitekohtades. Alternatiivina saab kasutada

granuleeritud bentoniiti, mis veega kokku puutudes paisub ja moodustab monoliitse kaitsekihi, mille vettpidavus on sarnane plastikule. Monoliitne bentoniidi kiht on iseparanev.

Graanulite abiga saab rajada tiike, veehoidlaid ja muid seisva vee või aeglase vooluga veekogusid. Õiget paigaldamisteh-noloogiat rakendades on võimalik sulgeda allikaid. Bentoniittooteid kasutatakse ka kaevanduste ventilatsioonišahtidele vee-kindluse andmiseks.

põllumajanduslik rakendus väetise kandeainena

Bentoniiti saab kasutada spetsiaal- või täppisväetise kandeainena. Bentoniitsavi sisaldab palju kasulikke mineraale ja selle doseerimine on piserdamise teel veega la-hustatult mugav ja täpne. Kuna bentoniidi segu veega on nõrgalt aluseline, neutrali-seerib see happelisi muldasid.

Bentoniidi universaalsus on see, mis võimaldab tema rist- ja korduvkasutust. Tänu spetsiaalsetele seadmetele on võima-lik puurimissegusid taaskasutada. Puuri-missegu puhastatakse puurpurust, uuenda-takse ja lastakse käiku mõne minuti pärast. Mõned puurimissegude tootjad teevad isegi segude täielikku ümbertöötlust, ostes klientidelt kasutatud puurimissegu ja müües värsket segu tagasi. Moodsas Euroo-pas toodetakse kasutatud puurimissegust põldudele looduslikku väetist, kasutades sama segu, mis Balti riikides jäetakse või-malusel puurimiskohta maha või äärmisel juhul viiakse utiliseerimisele.

bentonIItsAvIde uurImIne JA JuurutAmIne on seotud vermeer teChnICs­bAltIC oü teAdus­ JA ArendustÖÖgA nIng ttü mÄeInstItuudI uurImustÖÖdegA “sÄÄstlI­ku kAevAndAmIse tIngImused” (etF grAnt nr. 7499) JA “tÄItmIne JA JÄÄkIde (JÄÄtmete) hAldAmIne eestI pÕlevkIvItÖÖstuses” (etF grAnt nr. 8123) nIng elI lÄÄnemere pIIrkonnA proJektIgA “mInIng And mInerAl proCessIng WAste mAnAgement InnovAtIon netWork” (vIr491).

torude pAIgAldAmIne geotermAAl energIA kogumIseks sooJuspumbA tArvIs, 2009, sAlACgrIvA, lÄtI. (kAsutAtI suund­puurImIse meetodIt JA bentonIIdI­pÕhIst puurImIssegu)

Fotod: best

InsenerIkutse44

10/2011 (38)

InsenerIkutse44

Besti insenerivõistlus:

ttü-s panid ennast prooVile tuleVased insenerid

teist aastat järjest toimus ttüs tudengi­

organisatsiooni best (board of european students

of technology) poolt korraldatud besti Inseneri­

võistlus. üritus on suunatud insenerihariduse

propageerimisele ning annab tudengitele ainulaadse

võimaluse panna proovile oma võimed ning tutvuda

fi rmade esindajatega. ttüs aset leidev Inseneri­

võistlus on eesti eelvoor rahvusvahelisele võistlusele

ebeC (european best engineering Competition).

parimad sõitsid fi naali tallinna AhhAA keskusesse

Teisel päeval, 3. novembril, alustasid võistlejad oma hommikut case study esitlus-tega. Parimad insenerid, kes avaldasid žürii-le muljet, said edasi fi naali, mis toimus Tallinna AHHAA keskuses. Finaalis tuli la-hendada nii case study kui ka praktiline ülesanne ehk Team Design, mille käigus said noored ülesande panna limiteeritud vahenditega kokku auto, mis läbiks ühe kindla trajektoori. Ülesanded koostas PKC Eesti.

Põnevuse tekitamiseks oli kohale kut-sutud ka neli Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Noored Kooli projekti kaudu, et selgitada, kas TTÜ tudengid on tõesti tubli-mad insenerid kui 15-aastased koolinoored. Tiimide koostööd hindasid PKC esindajad.

võistlusega liitus niiöelda kuulsuste meeskond

Kolmandal päeval, 4. novembril, kogu-nesid fi nalistid uuesti AHHAA keskusesse, et viimistleda oma masinaid ning lahenda-da fi naali case study. Koos tudengitega pani oma oskused proovile auväärne kuulsuste meeskond, mille koosseisu kuulusid Hend-

projekteerimiseks. Eesti Energia ootas võist-lejatelt informaatika case study teema all ideid, kuidas töötada välja uus juhtimissüs-teem. Energeetikaülesande andis Viru Keemia Grupp. Keskkonna- ja majandus-ülesande andis välja BEST koostöös TTÜga. Majandustudengid said lahendamiseks ra-handuse case study, mis koosnes fi rma sa-neerimisest. Keskkonnaülesande koostas TTÜ keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppejõud Rein Munter. Terve esimese päe-va oli võistlejatel võimalik lahendada neile antud ülesandeid.

kristiina martin, BEST

Sel aastal võttis BESTi Inseneri-võistlusest osa 146 tudengit, kes panid oma teadmised proovile

kuues valdkonnas: majandus, ehitus, in-formaatika, energeetika, mehaanika ja keskkond. Võistluse eelvoor toimus TTÜs ning fi naal Tallinna AHHAA keskuses. Finaali pääses igast eelvoorust üks võist-kond.

Esimesel päeval, 2. novembril, astusid Tallinnas toimuva võistluse eelvoorus võistlustulle kõik 146 registreerunut. Eel-voore toetas neli fi rmat, kellel oli võimalus pakkuda tudengitele case study, mis on ülesanne elust enesest ning millele tuli tudengitel leida parim võimalik lahen-dus.

üliõpilased said lahendami­seks praktilised ülesanded

Ehitusülesande andis Skanska ning case study teemaks oli energiasäästliku maja ehitamine. Norma tuli kohale me-haanikaülesandega: üliõpilased pidid leidma parima lahenduse pakkimisjaama

best 2011 eelvoor

InsenerIkutse 45

10/2011 (38)

And the winner is...BESTi Insenerivõistluse 2011 võitjad

Team Designis on mehaanikateaduskonna üliõpilased Aron Härsing, Kristjan Kõrge-saar, Mart Kolnes ja Märt Kolnes ning case study’s Heidi Mäeots, Aleksandr Ess, Ats Allikmaa ja Erik Prits ehitusteaduskonnast. Kaks võitjameeskonda pääsevad Eestit esin-dama rahvusvahelisele BESTi Insenerivõist-lusele EBEC, mille Baltimaade ja Venemaa eelvoor leiab aset Venemaal ning Euroopa fi naal toimub Zagrebis.

Järgnevatel aastatel näeme BESTi Inse-nerivõistluse potentsiaali laieneda suurema publikuni nii fi rmade kui tudengite seas. Kasvav huvi Insenerivõistluse vastu näitab, et sellel üritusel on oluline koht tudengielus ning insenerihariduse propageerimisel.

Täname PKC Eestit, Normat, Skanskat, Viru Keemia Gruppi, Eesti Energiat ja Tal-linna Tehnikaülikooli ülesannete püstituse eest; AHHAA keskust, BalSnacki, Marmito-ni, Ku:lSa:li, Digizone’i ning Cornyt BESTi Insenerivõistluse toetamise eest.

rik Toompere jr jr, Venno Loosaar ja Riho-Bruno Bramanis.

Samal ajal, kui kuulsused ehitasid sa-masugust masinat, mida tudengid olid meisterdanud juba eelneval päeval, lahen-dasid fi nalistid case study, mis seekord oli keskkonnateemaline. Üliõpilased andsid vastuse küsimusele, miks loodusressursid pole veel otsa lõppenud, kuigi sellest on räägitud juba alates 18. sajandist.

best 2011 vÕItJAmeeskondteAm desIgn

üliõpilased vastasid

küsimusele, miks loo­

dusressursid pole veel

otsa lõppenud, kuigi

sellest on räägitud juba

alates 18. sajandist.

Foto: bestrA engIneerIng As

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeeksport46

10/2011 (38)

EksportEksport

Eksport46

hellar mutle, mtü IndustrIAl Cluster nÕukogu esImees, As­I bestrA engIneerIng JuhAtuse lIIge

Meenutades eelmise kriisi lõppu ja seda, kuidas saabuvat ma-jandustõusu ära kasutades

muutusid koostöö ja ühistegevusega seonduvad teemad järjest teisejärgulise-mateks, jääb tõdeda, et vahepeal kaota-tud ajast on kahju. Ent seda enam on kinnistunud teadmine, et uus majandus-surutis saabub vääramatu jõuna ning nõuab meilt seekord veidi teistsugust valmisolekut. Vahepealne aeg pole ol-nud piisav, et eelmisest langusest kosuda, ning ka fi nantsmaailm pole nii priiska-valt lahke meie ettevõtmisi fi nantseeri-

seljad kokku:

mtü industrial Cluster on asutatud

nagu heade ja vajalike

asjade tekkimisel

kombeks, sünnivad

nad ikka kas viimasel

minutil või natukene

liiga hilja. nii on

juhtunud ka mtü

Industrial Cluster

asutamise ja

ellukutsumisega.

Aastaid on ettevõtete

koostöö vajadusest

räägitud, ent

tulemusteni on seni

jõudnud vaid üksikud

ettevõtmised.

bestrA engIneerIng As hüdrAulIlIse nAFtA­puurImIstorude ühendAmIsseAde JIm 10 on heAks nÄIteks toodAngust, mIs on vAlmIstAtud koostÖÖs erInevAte ettevÕtetegA

eksport 47

10/2011 (38)

ma kui aastaid tagasi. Suur osa ettevõtteid elab ka hetkel peost suhu. Tagavarad on eelmise kriisi ajal ära söödud, krediidivõi-malused puuduvad ja eksistentsiaalne kü-simus on vaid selles, kui pikk ja karm eel-seisev talv tuleb.

töö ei lõpe maailmast kunagi otsa, aga...

Enamik tööstusettevõtetest on suuna-nud oma pilgu välisturgudele ja üritavad kas iseseisvalt või allhankijana sealt telli-musi saada. Töö ei lõpe maailmast kunagi otsa, aga küsimus on selles, kas oskame seda oma õuele tuua. Koostöö on saamas jällegi võtmesõnaks. Nii ebameeldiv kui see tõdemus meile ka pole, oleme enami-ku klientide silmis eraldi seistes väikesed, vähese potentsiaaliga ja ebakindlad. Vast-loodud tööstusklastri eesmärk on omava-helise koostöö tulemusena meie ressurs-side parem ärakasutamine, konkurentsi- ja ekspordivõimekuse tõstmine ja ettevõt-luskultuuri arendamine.

Kui iga ettevõte eraldi on sunnitud tellimustele lähenema oma tootmisvõima-lustest ja temaga seotud allhankijate või-mekusest lähtudes, siis ühistegevus annab sellele palju laiema kandepinna ning avar-dab võimalusi liikuda kõrgema lisandväär-tusega toodete valmistamisel väärtusahelas ülespoole.

meie ettevõtete tase on eraldi võttes liiga erinev

Tulevikus hakkame oma võimekust presenteerima tööstusklastri ettevõtete koguvõimsusena. Klientidel langeb ära suur osa kahtlusi meie suutlikkuses hallata suuremaid ja pikaajalisemaid projekte. Ning tal puudub alternatiivide otsimise vajadus, sest kui üks tootja satub raskustes-se, suudavad teised ettevõtted teda toetada või tellimuse ise teostada/lõpetada. Ühtlus-tades kliendisuhtlust ja standardiseerides tootmisprotsesse, on meie koostööpartne-ritel tunduvalt suurem usaldus meie poolt pakutavate toodete või teenuste kvaliteedi suhtes. Meie ettevõtete erinevat taset ja asjaajamiskultuuri iseloomustatakse välis-partnerite poolt tihtipeale kui rosoljet, mis on küll huvitav, aga arusaamatu koostisega ning raskesti seeditav.

Sisemiste ressursside paremaks äraka-sutamiseks on võtmeküsimuseks info levik ja kättesaadavus. Meie paljukiidetud info-ühiskond pole tööstusettevõtete omavahe-lisele suhtluskeskkonnale veel oma mõju avaldanud, ja parim, mida me kasutusele oleme võtnud, on e-kirjade ning -failide vahetus. Sisuliselt oleme jäänud toppama 20. sajandisse. Milliseid konkurentsieeli-seid saaksime aga ära kasutada, kui suu-daksime nõudluse-pakkumise hetkeseisu reaalajas IT-keskkonnas kajastada!

tegelik töö klastri sees juba käib

Väikese ja kompaktse majanduskesk-konnana suudaksime suunata klientide tellimusi just nendesse ettevõtetesse, kus

on parim kompetents, tootmisvõimalused ja teostamise suurim kasumlikkus. IT-kesk-konnas saaksime ülevaate vabadest toot-misvõimsustest, realiseeriksime oma ma-terjalide ülejääägid ja varud, oleksime ressursisäästlikud ning logistiliselt paindli-kud. See ei ole ainult unistus, vaid juba enne klastri ellukutsumist alustas initsia-tiivgrupp, klastri praeguse juhatuse liikme Juri Kovalevski eestvedamisel, sellise IT-keskkonna loomist, millest peaks välja kujunema hea tööriist meie eesmärkide elluviimiseks.

Käivitunud on esimesed omavahelised koostööpakkumised, teavitamine vabadest ressurssidest, alustatud on klastri ettevõte-te tehnoloogilise võimekuse, materjaliva-

jaduste kaardistamisega ning koostöös kutsekoolide ja Eesti Töötukassa esindaja-tega selgitatakse välja klastri ettevõtete tööjõuvajadused, et teha sellele vastav koolituskava. Kaubanduskojad, erialalii-dud ja muud organisatsioonid esindavad tööstussektori huve majanduspoliitika kujundamisel, kuid igapäevase majandus-keskkonna loomisel peavad ettevõtted ise rohkem kaasa rääkima.

klaster on avatud koostööks kõigile

Eraldi seistes on meil kõigil võimalus väljendada oma isiklikku arvamust, kui mingi pakkumise-hinna suhe tundub mei-le ebaõiglane – ja sellega asi tavaliselt piirdubki. Koos saame aga kutsuda üles tarnijaid ning koostööpartnereid mõlema-poolselt kasulikule koostööle, et saada osa mastaabiostude eelistest, nõuda paremat teenindust, kaubelda välja pikemaid mak-setähtaegu, paindlikke tarnetingimusi ja küsida häälekalt kõike seda, mille väljen-damiseks meil eraldi seistes mõju ei ole. Klastrisse kuuluvate ettevõtete ausus, oma-vaheline avatud suhtlemine ja koostööval-midus hakkavad kujundama selle ettevõt-mise nägu.

Aja jooksul hakkab see avaldama posi-tiivset mõju ka meie koostööpartneritele, tarnijatele ja klientidele, luues usaldusliku õhkkonna. Klaster ei ole suletud klubi, vaid on avatud kõigile koostööst huvitatud tootmisettevõtetele ja tugiteenuseid pak-kuvatele koostööpartneritele. Tahame olla avatud kõigile koostöövormidele, mis ai-taksid meid edasi. Ühiselt teadusasutuste, erialaliitude, erinevate organisatsioonide ja huvigruppidega töötades suudame roh-kem ja paremini.

Tänased esimesed sellesuunalised sam-mud annavad küll tulemusi alles aastate pärast, kuid tööstussektori arengut tulebki vaadata pikema perspektiiviga. Algatus on tehtud. Ootame kõiki osalema ja oma heade ettepanekutega ettevõtmisele kaasa aitama.

sisemiste

ressursside paremaks

ära kasutamiseks on

võtmeküsimuseks

info levik ja kätte­

saadavus.

www.industrialcluster.ee

pIlt: CerAmIC Fuel Cells, ltd

huvItAv lAhendus48

10/2011 (38)

huvItA v lAhendus48

dmitri gurkin, The School for Renewable Energy Science in Iceland

Võrreldes suhteliselt madalatel tem-peratuuridel talitlevate polümeer-se elektrolüütmembraaniga

kütuse elementidega (Polymer Electrolyte Membrane Fuel Cells, PEMFC), mis vajavad vesiniku ning õhu pidevaks ja tõhusaks elektrokeemiliseks oksüdatsiooniks vääris-metalle, ei nõua tahkeoksiidsed kütuseele-mendid väärismetallide lisamist nende elektroodidele. Kuid kaasaegsete kesktem-peratuursete tahkeoksiidsete kütuseele-mentide koostisesse kuuluv hapniku ioone juhtiv tahke oksiidmembraan nõuab ioon-juhtivasse olekusse üleminekuks tempera-tuuriväärtusi vahemikus 550–800°C 2.

Kuna tahkeoksiidne kütuseelement talitleb suhteliselt kõrgel temperatuuril, on tarvis gaasipõleti abil ning juhtimis-elektroonika kaudu säilitada vajalik talit-lustemperatuur, mille juures toimub maagaasi pidev edukas elektrokeemiline oksüdeerimine alalisvooluks.

vaja on vabaneda väävlit sisaldavatest ühenditest

Kütuse ja õhu töötlusseadmed on mõeldud kütuse ja õhu puhastamiseks ning ettevalmistamiseks enne viimist anoodi ehk kütuseelektroodini ja katoodi

kütus otse elektriks:

tahkeoksiidne kütuseelemendi-süsteem

katalüütilist gaasipõletit on tarvis tahkeoksiidse

kütuseelemendisüsteemi käivitamiseks ning elektro­

keemilise oksüdatsiooni käigus kasutamata jäänud

kütusehulga järelpõletamiseks. Algus oktoobri

Inseneerias.

dmitri gurkin, The School for Renewable Energy Science in Iceland

ehk õhuelektroodini. Eeskätt on maagaasi puhul vaja vabaneda väävlit sisaldavatest keemilistest ühenditest väävlipuhastus-seadme (Desulfurizer) abil.

Üldjuhul kuulub kütuse töötlussead-mete alla ka kütusekompressor, kuid juhul kui maagaas saabub süsteemi juba eelne-valt kokkusurutud kujul, pole kütuse-kompressorit vaja töös hoida. Kõrgemat järku süsivesinike sisaldumise võimaluse tõttu anoodile saabuvas maagaasis võib

maagaasi otsene elektrokeemiline oksü-deerimine tekitada jääksüsiniku ladestu-mist anoodi pinnale.

Selle vältimiseks rakendatakse vor-mindusseadmeid (Reformer), mis kujuta-vad endast katalüütilise muunduri ja soojusvaheti kooslust, mille abil toimub maagaasi taandamine lihtsamateks kee-milisteks ühenditeks nagu vesinik H2 ja süsinikmonooksiid CO, mille otsene elektrokeemiline oksüdeerimine ei val-mista tahkeoksiidse kütuseelemendi jaoks enam suuri raskusi.

Filtreerimata alalispinge ei sobi enamikule tarbijaist

Õhule kui oksüdeerivale ainele esita-takse õhufi ltrist läbikäimise nõue. Pärast puhastamist edastab õhupuhur õhu eel-soojendisse (Air Preheater), kus toimub soojusülekanne toatemperatuuril saabuva-le õhule poorse katoodkihi pinna jaoks sobiva temperatuurini. Õhu eelsoojenda-mine on vajalik eelkõige selleks, et poorse katoodkihi pinnal ei tekiks suhteliselt suuri temperatuurierinevusi, mis võivad tekitada pragusid keraamilises tahkeoksiid-ses kütuseelemendis.

Eelsoojendatud õhk siseneb katoodki-hi poorsele pinnale, kus välisest elektriahe-last saabuvad elektronid redutseerivad

eelvormindusseadme1 rakendamine tahkeoksiidse kütuseelemendipatarei2 jaoks

Sele 1

kuum veeAur

sooJus

elektrIenergIA

h20

o2

Co2

Ch4

h21 2

huvItAv lAhendus 49

10/2011 (38)

patarei ongi antud energiamuunduri tähtsaim osa, mis muundab maagaasi kee-milise energia vahetult alalisvooluks, mille edasise korrastamisega tegeleb jõuelekt-roonika osa.

Otsese elektrokeemilise oksüdatsiooni tulemusena tekkinud elektrivool kujutab endast fi ltreerimata alalisvoolu, mis ei sobi suuremale osale tarbijatest, mis nõuavad sisendina standardset vahelduvvoolu pin-gega 230 V ja sagedusega 50 Hz. Selle nõude täitmist võimaldab energiamuun-duri koosseisu kuuluv jõuelektroonika, mis muudab fi ltreerimata alalisvoolu esi-algu fi ltreeritud alalisvooluks DC/DC sta-biliseeriva jõumuunduri abil ning vahel-dab seejärel vaheldi (Inverter) abil.

Elektrivõrguga ühendatud vaheldi on võimeline edastama üleliigse elektriener-gia elektrivõrku või hankima tippkoormu-se ajal võrgust puudujääva energiakoguse.

kasutatud kirjandus1 Sissejuhatus energiatehnikasse / E.

Risthein, [teadus-tehniline teatme-teos], Tallinna Tehnikaülikooli elektri-ajamite ja jõuelektroonika instituut, 2007.

2 Fuel Cell Systems Explained: Second Edition / J. Larminie et al., [tehnilis-majanduslik teatmeteos], John Wiley & Sons, Ltd., 2003.

3 Austraalias asuva ettevõtte Ceramic Fuel Cells, Ltd. tahkeoksiidse kütuse-elemendisüsteemi arvutigraafiline isomeetriline mudel skaneeritud kujul Hannoveri messil 2007 saadud bro-šüürist.

Austraalia ettevõtte Ceramic Fuel Cells, ltd. tahkeoksiidne kütuseelemendisüsteem3

Sele 2

1 — tAhkeoksIIdne kütuseelemendIpAtAreI

2 — kütuse JA Õhu sooJusvAhetId

3 — ÕhuvArustussüsteem

4 — veevArustussüsteem

5 — JuhtImIs­ JA JÕuelektroonIkA

õhuhapniku molekule hapniku ioonideks. Seejärel tungivad hapniku ioonid läbi ti-heda elektrolüütkihi poorsele anoodkihile, kus toimub kütusegaasi osakeste vahetu elektrokeemiline oksüdeerimine elektri-vooluks.

Põhilise jõuallika rolli mängiv tahke-oksiidne kütuseelemendipatarei (SOFC Stack) koosneb üksikutest tahkeoksiidsetest kütuseelementidest, mis on omavahel ja-damisi ühendatud vajaliku elektrilise võimsuse saavutamiseks. Kütuseelemendi-

elektrivõrguga ühen­

datud vaheldi on

võimeline edastama

üleliigse elektrienergia

elektrivõrku.

Fotod: Autor

eestI FIrmA50

10/2011 (38)

Eesti Eesti FirmaFirmaeestI FIrmA50

jekaterina larionoVa,tAllInnA ülIkoolI kommunIkAtsIoonIülIÕpIlAne

2003. aastal pälvis Aeroc AS Tehno-loogia arendaja auhinna, mille andis välja EAS. Läksime oma sil-

maga vaatama, kas arendus on ettevõtte jätkuv suund ja milleni on tänaseks jõu-tud. Tehase ees võtab meid rõõmsalt vastu direktor Toomas Nilson. Huviliste külas-käigud on tema jaoks juba osa tööst.

Toomas Nilsoni sõnul on tänavune aasta Aeroci juubeliaasta. Esimene Aeroci plokk valmis Kunda lähistel Andjas 2001. aasta augustis. Ettevõte on välja kasvanud omaaegsest Silikaatbetooni Instituudist, mis asus Tallinnas. Täna on Aerocil üks tehas Eestis ja teine Lätis, tütarettevõtted Lätis ja Leedus ning müügiesindused Soo-mes, Rootsis ja Kaliningradis. Alles hiljaae-gu, kui ettevõtte leivad oli veel ühes kapis Vene ehitusmaterjalide gigandi LSR Grou-piga, oli neil lisaks kaks tehast Ukrainas ja üks Peterburis. “Eelmise aasta lõpus toi-mus meil normaalne abielulahutus, mille käigus jagasime varad,” räägib Toomas.

Liigume tootmisruumidesse ja vaatame, kuidas Aeroci “kerged kui õhk, tugevad kui kivi” ehitusplokid valmivad. Tootja ise võrdleb seda protsessi leiva küpseta-misega.

“Taigna” komponendid on: kohalik liiv, mida ammutatakse tehase lähedalt karjäärist, kips, mis tuuakse Hispaaniast, tsement Kundast ning lubi Rakkest.

ehitusmaterjalide tööstus:

innoVatsiooni otsimas ja leidmas aeroC-is

ühel kaunil päikesepaistelisel sügispäeval toovad innovatsiooni otsingud mind rühma

huvilistega kundasse – 3789 elanikuga mereäärsesse linna, mis on koduks ka mitmele

omalaadsele tehasele. külastame poorbetoontooteid valmistavat ehitus materjali­

ettevõtet Aeroc.

Põhimaterjalide ja vee segusse (taig-nasse) lisatakse reaktsiooni tekitajana alu-miiniumipulbrit (“pärmi”), mille tulemu-sel segu kerkimise ja tardumisega samaaeg-selt moodustub – vesiniku eraldumise käigus – poorne materjalistruktuur.

Pärast tardumist (“taigna kerkimist”) lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavu-tanud segumassiiv lõikemasina traatidega õiges mõõdus toodeteks (“leivapätsideks”).

Lõpliku tugevuse saavutavad Aeroci tooted autoklaavides (“leivaahjus”) nende termilisel töötlemisel auruga kõrgel tem-peratuuril ja rõhul.

tehAse üldvAAde

“taigna” osad on: liiv,

mida ammutatakse te­

hase lähedalt karjäärist,

kips, mis tuleb hispaa­

niast, tsement kundast

ning lubi rakkest.

eestI FIrmA 51

10/2011 (38)

Autoklaavimise protsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal – tobermoriit, mis koos poorse struktuuri-

ga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse.

Masinamüra taustal uurime Aeroci müügijuhilt Artur Frošilt, milles seisneb Aeroci toodete innovatsioon ja kui oluline on tootearendus.

“Põhiteema on energiaefektiivsus. Üri-tame hästi kergeid asju teha. Praegune in-novatsioon on suunatud energiatõhususele. Peame jälgima, et täidame erinevaid nõu-deid nii Eestis kui mujal, eriti, mis on seo-tud 0-energiaga. Kogu meie tootearendus on sellega seotud. Aeroc on selles mõttes unikaalne, et materjali omadused võimal-davad teha ehitusploki, mis ei vaja eraldi lisasoojustust. Meie kõige kergem plokk on laiusega 500 millimeetrit – see on ühekihi-lise seina puhul. Alati saab Aerocit kasutada ka koos soojustusvahenditega – näiteks mineraalvillaga. Praegu moodustab üle 50% meie müügist Ecoterm-plokk, mis on kõige kergem ja soojapidavam. Sellest tehakse eramute välisseinu, mida ei soojustata. Ühes kihis ehitamine on säästlik ja efektiivne. Tootearendus on meile väga oluline, sest meie müük sõltub sellest.”

pÄrAst tArdumIst (“tAIgnA kerkImIst“) lÕIgAtAkse umbes plAstIlIInI tugevuse sAAvutAnud segumAssIIv lÕIkemAsInA trAAtIdegA ÕIges mÕÕdus toodeteks (“leIvApÄtsIdeks“).

eestI FIrmA52

10/2011 (38)

Kas maailma mastaabis on tegu unikaal-se materjaliga?

Artur Froš: “Teiste Eesti tootjate plokid on kõik raskemad, peamised konkurendid on betoonplokid ja kergkruusplokid ehk fi bo. Saksamaal, Xella tehases, tehakse sa-masuguseid tooteid. Meie tehnoloogia ja tootevalik on nendega sarnane ja me ei jää Lääne toodangule üldsegi alla, kuna meie tooraine on väga hea – liiv, mida kasuta-me, on pärit siitsamast ja kõrge kvartsisi-saldusega.

Seepärast saame valmistada kergeid ja kõrgekvaliteetseid tooteid.”

Kui kvaliteet on sama või isegi parem, mis siis hetkel maailmavallutamist takistab?

Artur Froš: “Müügi puhul on tuntus alati number 1. Kui müügikanalid ja partnerid on olemas, käib asi lihtsalt. Meil on Soomes ja Rootsis edasimüüjad, osaleme sealsetel messidel. Samm-sam-mult liigume suurema tuntuse suunas, aga see ei toimu üleöö, sest ega konkuren-did ka ei maga.”

Uurime Toomas Nilsonilt, mis suunas tuleks Aerocil veel areneda, mis on veel lapsekingades?

“Tootmist tuleb maksimaalselt auto-matiseerida. Tundub, et ega väga viga po-legi, aga tehnoloogiliselt on tootmine 15 aastat vana – töö efektiivsus sõltub auto-matiseerituse tasemest. Osaliselt on auto-matiseerimine halb, sest inimesi jääb üle, teisalt, kui muutume efektiivsemaks, suu-dame tõenäoliselt turuosa suurendada ning uue vahetuse tööle panna. Uute too-

lÕplIku tugevuse sAAvutAvAd AeroCI tooted AutoklAAvIdes (“leIvAAhJus“) nende termIlIsel tÖÖtlemIsel AurugA kÕrgel temperAtuurIl JA rÕhul

AutoklAAvImIse protsessI kÄIgus tekIb lÄhteAInetest uus homogeenne mInerAAl – tobermorIIt, mIs koos poorse struktuurI­gA AnnAbkI mAterJAlIle üheAegselt temA tugevuse nIng kerguse

põhimaterjalide ja vee

segusse (taignasse)

lisatakse reaktsiooni

tekitajana alumiiniumi­

pulbrit ehk “pärmi”.

nud. See on uus väljakutse, peame olukor-da parandama”, ütleb Toomas Nilson.

Loodan siiralt, et see ei jää paljaks lubaduseks. Minu meelest peaks iga eraisikuga suhtlev ettevõte ära kasuta-ma sotsiaalmeedia potentsiaali ning hoidma oma klientuuriga avatud suhtlust. Tõepoolest, innovatsiooni ma Aerocist leidsin, kuid samuti ka arenguruumi. Soovin Aerocile jätkuvat edu!

detega tegeleme samuti – just soojusisolat-siooni materjalidega.”

Tulin uurima ka innovatsiooni kommu-nikatsioonis, seega ei saa jätta küsimata tähtsat küsimust – ütlete, et Teie jaoks on individuaalehitaja väga oluline, kuid kas Aerocil on olemas Facebooki lehekülg?

“Teatud põlvkond juba arvab, et kui sind Facebookis ei ole, siis sind pole ole-mas, aga sinnamaani pole me veel jõud-

summArY 53

10/2011 (38)

search for Innovation in AeroC

According to Toomas Nilson, the general manager of the company, Aeroc celebrates its 10th anni-

versary this year. In August 2001 the fi rst Aeroc build-ing block was made in Andja, near the town of Kunda. The company has developed from the former Tallinn Institute of Silicate Concrete. The process of making Aeroc “light as air, hard as rock” building blocks can be compared to the bread baking. The “dough” com-ponents are: local sand from the nearby pit, plaster from Spain, cement from Kunda and lime from Rakke.

Into the mixture of the basic components and water (“the dough”), the aluminium powder (“the yeast”) is added which causes the formation of the spongy material. After freezing (“the dough rising”) the compound material is sliced into blocks of spe-cifi c measure (“the loafs of bread”) by the wires of the cutting machine. The blocks are fi nalized in the autoclave (“the oven”) where they go through ther-mal processing with steam at a high temperature and pressure.

non­profi t organization Industrial Cluster has been Founded

Most Estonian manufacturing companies have attempted to enter foreign markets either as

independent producers or subcontractors. There is no end to work in the world, the problem is whether we have the capability to bring it home. It may be dis-pleasing to admit that our companies, when taken separately, are small, of wavering potential and relia-bility to the majority of customers. Thus the objective of the newly founded industrial cluster is to make a better use of the resources, increase competitiveness and export capabilities as well as promote collabora-tion and business culture.

In the future we shall be presenting our capa-bilities in the light of the aggregate power of the enterprises of the cluster. The customers will be

relieved of the suspicions about our ability to man-age large-scale, long-term projects. Moreover, there is no need for the customers to search for alterna-tives in case a contractor faces diffi culties – the other enterprises of the cluster can offer support or complete the task themselves.

3d body scanner for Accurate measuring of body

The labs of the faculty of clothing and textile of the Tallinn University of Applied Sciences have been

supplied with a new device – the body scanner. The device is produced by the German company Human Solution and it is used for the contact-free measuring of the human body.

The good fi t is one of the most important fac-tors in the apparel industry. The body scanner and the accompanying software modules enable the manufacturers to create the body dimensions data-base for their target group. The optical triangulation process by the HS Anthroscan body scanner is cur-rently the most accurate measuring method in the world. The process enables the contact-free, fully automated acquisition of more than 140 body parameters and the exact, three-dimensional image of the human body in less than 10 seconds. The scanner’s software ScanWorX belongs to the fam-ily of software modules designed for the visualizing, processing and assessment of 3D scans. The data are obtained by the body scanner Vitus 3D.

Measuring can be carried out in different body postures taking into account the specifi cs of a cloth-ing item. Different sports, for example, require tak-ing specifi c postures which infl uence the measure dynamics of the sportswear. At the university they start designing a special suit for a billiards player, taking advantage of the 3D scanner measuring of the body in different playing postures.

su

mm

ary

summArY 53

uudIsed54

10/2011 (38)

vIImAne lehekülgvIImAne lehekülg54

veid

i nu

puta

mis

t

pIlt: repro

1 Ratsukäigu omapära on see, et ratsu liigub alati vastandvärvile. Seega kui ratsu on võrreldes algseisuga samal värvil, on see ratsu teinud paarisarvu käike, kui vastandvärvil, siis paaritu arvu käike. Arvestades seda on mustad ratsud teinud kokku paaritu arvu käike. Valged ratsud on teinud kokku paarisarv käike, ent arvestades etturi üht sammu, on valged teinud samuti paaritu arvu käike. Seega polnud üldsegi musta käik, mida valge ilmselt talle ka sõjakalt ütles.

2 Lihtsaim lahendus 8, 7, 6 ja 5 ruutühiku jaoks on algse ruudu nurkade „sissevoltimine“ . 8 moodustub veel ristkülikust 2x4; 5 moodustub veel ristkülikust 1x5. Ent pindala 6 moodustub ka täisnurksest kolmnurgast külgede pikkusega 3, 4 ja 5. Siit edasi saab juba moodustada 5, 4 ja 3 ruutühikut, „voltides“ kolmnurga täisnurga juurest sisse vastava arvu ruute.

3 Ülesandes on andmeid liiast. Piisab teadmisest, et koerake jookseb kaks korda kiiremini, sest kuivõrd koerake jookseb sama kaua, kui peremees kõnnib, siis jookseb ta sama ajaga maha kaks korda pikema maa ehk neli kilomeetrit.

vAstused

nuputamist (raskusaste *, **, ***)

1 maleülesanne ***. Joonisel näidatud seisus tegi must käigu Rb4:c2 ja kuulutas valgele kuningale mati. Mida ütles selle peale valge?

2 tikuülesanne ***. Joonisel on 12 tikust moodustatud ruut, mille pindala on 9 ruutühikut, ja modifi katsioon, mille pindala on 5 ruutühikut. Kuidas moodustada 12 tikuga hulknurgad, mille pindala on 8, 7, 6, 5, 4 ja 3 ruutühikut? Tikke murda ei tohi, üle jääda ei tohi, mingeid muid vahen-deid kasutada pole, tikud tuleb asetada otstega vastamisi, moodustuma peab üks kinnine kujund.

3 Täpselt samal hetkel, kui peremees rongilt maha astub ja koju sammuma hakkab, stardib tema truu koerake kodust talle vastu, joostes kaks korda kiiremini, kui peremees sammub. Kui koerake jõuab peremeheni, pöörab ta ringi ja jookseb koju tagasi, siis pöörab jällegi ringi ja jookseb peremeheni, pöörab taas ringi jne. Edasi-tagasi jooksmine käib nii kaua, kuni peremees on koju jõudnud. Kui pika tee jookseb koerake maha, kui peremees kõnnib kiirusega 5 km/h ja raudteejaamast koju on 2 km?

9 5

87654

3

www.element14.com

SINU INSENERITEADMISTE JA ELEKTROONIKA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSTE ALLIKAS

The element14 knode on tervet elektroonilise projekteerimise kulgemistsüklit hõlmav vooglahendus, mis aitab inseneridel projekteerida kiiremini, paremini, odavamalt. See pakub ühtset liidest laiale valikule projekteerimislahendustele, kus inseneri tehnoloogilised otsused loovad selgeid seoseid teiste süsteemitaseme komponentidega. See aitab inseneridel kiiresti uurida, tuvastada ja osta vajalikke lahendusi.

Keskkonna the element14 knode toimimise vaatamiseks külastage saiti:www.element14.com/knode

www.farnell.com/ee

ARENDUSPLATVORMID JA -KOMPLEKTID

OPERATSIOONISÜSTEEMID JA VIRNAD

ARENDUSTÖÖRIISTAD

CAD-TÖÖRIISTAD

TRÜKKPLAADITEENUSED

KONTROLLVARUSTUS

52327_ET_knode_inseeria 210x280.indd 1 22/09/2011 08:10