Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja · Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) töökohad ja haridus: Eesti reaalsus ja vajadused Mait Raava Pro Konsultatsioonid 19

Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja

matemaatika (STEM) töökohad ja haridus:

Eesti reaalsus ja vajadused

Mait Raava

Pro Konsultatsioonid

19. 11. 2015. a. Tallinnas

Eesti STEM reaalsus ja vajadused

1. Tootlikkuse kasv on

pidurdunud

2. Innovatsioonis oleme

jätkuvalt nõrgad

3. STEM erialadel on töötajaid ja

lõpetajaid vähe

4. STEM ainetes on huvi ja tippe

vähe

1. Tõstame tootlikkuse kasvu veelgi

julgemalt esikohale

2. Seame sihiks teha läbimurre

teaduspõhises innovatsioonis

3. Väärtustame palju rohkem

teadlaste ja inseneride saavutusi

4. Kasvatame palju rohkem huvi ja

tippe matemaatikas ja

loodusteadustes

2

Ei ole nõus Nõustun Lisan

Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

1. Eesti üks peaeesmärkidest on tootlikkuse kiire kasv

3

“Eesti eesmärgiks

on tõsta

tootlikkust hõivatu

kohta EL

keskmisega

võrreldes 2015.

aastaks 73%ni ja

2020. aastaks

80%ni.”

Riigikantselei Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Eurostat 2013 4

Tootlikkuses hõivatu kohta oleme Euroopas 5. liigas,

26. kohal, liidritest 2 x mahajäänud

100

70

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180 163,9 - 114,5 114,5 - 107,1 107,1 - 82,6 82,6 - 71,9 71,9 - 43,4


Eurostat 2013 5

Tootlikkuse suhteline kasv hõivatu kohta Eestis on

pidurdunud

54,9

57,7

60,8

62,3

66,6

65,6

66

69,6

69,6

70,1

7080

147

149

150

145

144

142

145

146

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

EL-27

Eesti

USA


6Riigikantselei

“... saavutada

tootlikkuse kiire

kasv, seda nii

suurema

kapitalimahukuse

kui kõrgema

lisandväärtusega

toodete ja teenuste

kaudu.”

2. Tootlikkuse kasvu suurendavad kõrgema

lisandväärtusega tooted ja teenused – innovatsioon


0,810

0,5550,489

0,000

0,100

0,200

0,300

0,400

0,500

0,600

0,700

0,800

0,900

Šveits

Roo

tsi

Ta

ani

Soo

me

Saksa

maa

Holla

nd

Lu

ksem

bu

rg

Ühe

ndkunin

griig

id

Iirim

aa

Isla

nd

Belg

ia

Pra

nts

usm

aa

Austr

ia

EL-2

8+

Slo

ve

en

ia

Eesti

Norr

a

Tsehh

i

Küp

ros

Itaalia

Port

ugal

Ma

lta

His

paania

Serb

ia

Un

ga

ri

Kre

eka

Slo

va

kkia

Horv

aatia

Poola

Lee

du

Lä

ti

Tü

rgi

Makedoo

nia

Bulg

aari

a

Rum

eenia

Liider Tugev Mõõdukas Tagasihoidlik

Innovatsioonis oleme Euroopas 3. liigas, 15. kohal,

liidritest peaaegu 2 x mahajäänud

7Euroopa Komisjon 2014 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Intellektuaalsed varadIntellektuaalsed varad

Euroopa innovatsiooniindeksi (SII) koostisosad

8Euroopa Komisjon

Inimressursid

Avatud ja köitev

teadusüsteem

Rahastamine ja

toetamine

Ettevõtete

investeerimine

Sidusus ja ettevõtlikkus

Uuendajad

Majandusmõjud

1. Võimaldajad 2. Ettevõtete tegevus 3. Väljundid

Innovatsiooniindeks

Avatud ja köitev

teadusüsteem

Sidusus ja

ettevõtlikkus

Uuendajad

Majandusmõjud


Innovatsiooni võimaldajad Eestis, EL = 100

9Euroopa Komisjon 2015

100

56

118

104

68

238

77

19

150

125

0 50 100 150 200 250

1.1. INIMRESSURSID

1.1.1 Doktoriõppe lõpetajad (25 - 34)

1.1.2 Kolmanda taseme haridusega elanikud (30 - 34)

1.1.3 Noortel vähemalt keskharidus (20 - 24)

1.2 AVATUD JA KÖITEV TEADUSSÜSTEEM

1.2.1 Rahvusvahelised teaduskaaspublikatsioonid

1.2.2 TOP 10% tsiteeritud teaduspublikatsioonid

1.2.3 Mitte-EL doktorandid

1.3 RAHASTAMINE JA TOETAMINE

1.3.1 T&A kulutused avalikus sektoris

1.3.2 Riskikapitali investeeringud


Ettevõtete tegevus Eestis, EL = 100


135

64

227

98

96

153

34

96

43

26

169

145

0 50 100 150 200 250

2.1 ETTEVÕTETE INVESTEERINGUD

2.1.1 T&A kulutused ettevõtlussektoris

2.1.2 Kulutused innovatsioonile (v.a. T&A-le)

2.2 SIDUSUS JA ETTEVÕTLIKKUS

2.2.1 Ettevõttesiseselt uuendavad VKE -d

2.2.2 Koostöös osalevad uuenduslikud VKE-d

2.2.3 Avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid

2.3 INTELLEKTUAALSED VARAD

2.3.1 Euroopa patenditaotlused

2.3.2 Euroopa patenditaotlused keskkonna ja…

2.3.3 Euroopa Ühenduse kaubamärgid

2.3.4 Euroopa ühenduse disainilahendused


Innovatsiooni väljundid Eestis, EL = 100

11

74

108

86

82

62

86

81

86

63

7

0 20 40 60 80 100 120

3.1. UUENDAJAD

3.1.1 VKE-d toote/protsessiinnovatsioonid

3.1.2 VKE-d turunduse/organisatsiooniinnovatsioonid

3.1.3 Tööhõive kiirelt kasvavates ettevõtetes…

3.2 MAJANDUSMÕJUD

3.2.1 Tööhõive teadmisintensiivsetes sektorites

3.2.3 Kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport

3.2.4 Teadmisintensiivse teeninduse eksport

3.2.5 Firma ja turu jaoks uute innovatiivsete toodete müük

3.2.6 Litsentsi ja patendi ekspordikäive

Euroopa Komisjon 2015 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

12Euroopa Komisjon

0,1%

1,9%2,8%

0,3%

-0,5%

2,3% 0,1%0,7%

10,0%

1,0%

6,0%

1,0%

4,0%

-6,6%

-8,0%

-6,0%

-4,0%

-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

EL-28

Eesti

Innovatsiooni kasv langes 2014. a. Eestis drastiliselt


Innovatsiooni liidrid on Lõuna-Korea, Jaapan ja USA,

jõudsalt kasvab Hiina, Euroopa läheneb USA-le


-1,8%

1,1%

-1,6%

1,8%

3,6%

1,0%

-0,6%

2,4%

1,0%

1,7%

4,80%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8Innovatsioon 2012

Innovatsiooni kasv 2007-2014


Läbimurde toob teaduspõhine innovatsioon

• Teaduspõhine innovatsioon kasvab niivõrd

võimsalt, et võtab juba 2020. aastaks

juhtiva koha majandusliku jõukuse

loomisel, jättes endast maha viimased 50

aastat valitsenud tehnoloogiapõhise

innovatsiooni.

• Tuleviku teadlased on üks kõige

väärtuslikematest rahvuslikest varadest.

14Towards 2020 Science, Microsoft Research, 2006 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Tippteaduse indeksis (HQSI) oleme 2004 – 2014

maailmas 16. kohal, liidritest 2 x mahajäänud

15

2,90

0,95

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Jüri Allik, 2015, Akadeemia Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

TAI 2020 strateegias on meil 3 kasvuvaldkonda

• TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika

spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud

soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos.

• Valitud kasvuvaldkonnad on:

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia läbi teiste sektorite

(automatiseerimine ja robootika, küberturvalisus, tarkvara arendamine)

2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused (biotehnoloogia, e-tervis)

3. Ressursside efektiivsem kasutamine (materjaliteadus- ja tööstus,

innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus)

16Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Meie kasvuvaldkondade valik ei

vasta Eesti tippteaduse suhtelisele

tsiteeritavusele 2004 – 2014

• Ühes kasvuvaldkonnas on

meil tipptasemel teadus –

bioloogiateadustes

• Kahes kasvuvaldkonnas on

meil mahajäämus –

arvutiteaduses ja

materjaliteaduses ...

• samuti ka matemaatikas ja

inseneerias.

17Andmed: Jüri Allik, 2015, Akadeemia

1. Keskkonnateadus/ökoloogia 40,5%

2. Taime- ja loomateadus 39,4%

3. Kliiniline meditsiin 35,5%

4. Molekulaarbioloogia ja geneetika 24,0%

5. Füüsika 16,8%

6. Farmakoloogia ja toksikoloogia 5,5%

7. Psühhiaatria/psühholoogia 2,6%

8. Mikrobioloogia -3,4%

9. Neuro- ja käitumisteadus -12,4%

10. Keemia -13,1%

11. Bioloogia ja biokeemia -13,7%

12. Arvutiteadus -14,8%

13. Põllumajandusteadused -15,7%

14. Matemaatika -16,5%

15. Inseneeria -18,0%

16. Immunoloogia -19,9%

17. Geoteadused -21,0%

18. Materjaliteadus -26,0%

19. Kosmoseteadus -32,4%

20. Sotsiaalteadused üldiselt -35,0%

21. Multidistsiplinaarsus -36,9%

22. Majandusteadus ja äri -43,9%

Kõik valdkonnad 5,0%


Tootlikkuse kasv on pidurdunud ja innovatsioonis oleme

jätkuvalt nõrgad, sh kahe kasvuvaldkonna tippteadustes

• Eesti tootlikkus hõivatu kohta on:

– 70% Euroopa keskmisest (2013)

– 51% Euroopa 1. – 7. riigi keskmisest (LU, NO, IE, BE, FR, CH, SE, 2013)

– 48% USA-st (2011)

• Eesti innovatsioon on 60% Euroopa liidritest (CH, SE, DK, FI, DE, 2014):

– doktorikraadid (56%), tippteadus (77%), välisdoktorandid (19%)

– T&A kulutused (64%), ühispublikatsioonid (34%), patendid (43%; 26%)

– innovatiivsete toodete müük (63%), litsentsi ja patendi ekspordikäive (7%)

• 2014. a. langes innovatsiooni kasv Eestis -6,6%.

• Kahes kasvuvaldkonnas – arvuti- ja materjaliteadustes –, samuti ka

matemaatikas ja inseneerias on tippteadus kesine. 18Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

3. Vajalik on teadlaste ja -inseneride arvu oluline

juurdekasv

19

Eesti 2020

tegevuskava

2015-2020

meede: “Teaduse

inimressursi

arendamine ning

inseneride ja

tippspetsialistide

juurdekasvu

tagamine.”

Riigikantselei Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

TAI strateegias 2020 ei tähtsusta me läbimurret teadlaste ja

inseneride arvu kasvus

20

Indikaator Indikaatori sihttase

Üldised eesmärgid 2010 2011 2012 2020 EL tase

I alaeesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 6 175 250 190 300

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate

Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal 3;7

7,5%

(2008)11% EL2008: 10,9%

Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta1;8 1125 1174 1191 1600 EL2012: 1310

III alaeesmärk: TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks

Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis,

%1;210,4% 14,9% 15% EL2011: 15,4%

Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal

koguhõives, %1;26,0% 6,9% 9% EL2011: 8,3%

Haridus- ja Teadusministeerium 2015 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Nõudlus STEM töökohtade järele kasvab kiiresti

• STEM oskused on kriitilise tähtsusega innovatsioonis ja

konkurentsieelise loomisel teadmistemahukas majanduses.

• Eestis on STEM töökohtade osakaal 7% (2014).

• 2003 – 2013 oli Eestis STEM töökohtade kasv 12%, EL-28

hõivatutest 3 x rohkem.

• Nõudlus STEM töökohtade järele Eestis kasvab, kuna STEM erialade

lõpetajad pole “tööks valmis” ja neil ei ole “õigeid” oskusi, eriti

“pehmeid” oskusi.

21ICF and Cedefop for the European Commission 2015 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Automatiseeritavad tööd kaovad

• USA-s töötas põllumajanduses:

– 1990. a. 41%

– 2000. a. 2%

• Järgmise 20 aastaga kaob USA-s 47% töökohtadest tänu tööde

automatiseerimisele.

22

Irving Wladawsky-Berger (MIT) 2015; Carl Benedikt Frey & Michael A. Osborne, 2013


• “USA töökohad polariseeruvad 20 järgmise aastaga nii, et suureneb

tipposkuste ja -palgaga ning madalaoskuste ja -palgaga tööde

osakaal ning väheneb keskoskuste ja -palgaga valge- ja sinikrae

tööde osakaal.”

David Autor

MIT majandusteadlane

23

Töökohade polariseerumine suureneb

Wall Street Journal 2015 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

STEM töökohtade arv kasvab kiiresti USA-s, 2010 – 2020

24U.S. Department of Education 2015

14%16%22%

32%36%

62%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%


... ja Euroopas, 2015 – 2025

25ICF and Cedefop for the European Commission 2015

13%

7%

3%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14%

Teaduse ja inseneeria töökohad

Teaduse ja inseneeriaga seotud töökohad

Kõik töökohad


15 – 74 a hõivatuse kasv STEM töökohtadel Eestis, 2014 – 2023

26Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2015

28,1%

16,7%13,4%

10,0%7,5% 7,1% 6,6% 5,5%

3,8% 3,1%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%


15 – 74 a hõivatuse langus lihttöökohtadel Eestis, 2014 – 2023

27Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2015

-13,3%-14%

-12%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%


T&A ja teadustöötajate osakaalult (%) oleme Euroopas 19.

kohal, liidritest 2 x mahajäänud

28

3,01

1,65 1,47

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

Eurostat Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

STEM kõrgharidusega osakaalult oleme Euroopas 14. kohal,

meil on neid iga viies, liidritel iga neljas

29

22,1%22,8%

27,6%

10,0%

12,0%

14,0%

16,0%

18,0%

20,0%

22,0%

24,0%

26,0%

28,0%

30,0%

ICF and Cedefop for the European Commission 2012 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Eestis 1000 noore kohta (koguarv)

• kõik – 13,2 (17 160)

• mehed – 16,3 (21 190)

• naised – 9,8 (12 740)

19,3 – 23

16,7 – 19,3

13,5 – 16,7

10,5 – 13,5

2,8 – 10,5

STEM kõrgharidusega arvult 20–29 a tuhande elaniku

kohta oleme Euroopas 4. liigas

30

13,2

Eurostat 2012 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

31

2015 – 2025 väheneb hõivatute arv Eestis 7,4%, millega

oleme Euroopas 29. kohal

Cedefop for the European Commission 2015

-7,39

-25

-15

-5

5

15

25

35


2018. a. ületab Eestis tööjõu väljavool uute töötajate

sissevoolu (tuhande inimese kohta)

32Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

13,8

13,2

12,7

12,2

11,6

11,311,4 11,4 11,4 11,4

11,0

11,5

12,0

12,5

13,0

13,5

14,0

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Uued töötajad (aktiivsed 15–39 a)

Tööjõu väljavool (perioodi keskmine)


33Cedefop for the European Commission 2015

2015 – 2025 langeb Eestis hõivatute arv peamiselt

noorte aga ka vanemate töötajate osas (%)

-10,56

-29,57

-5,49

25,05

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65+


STEM erialade töötajaid ja lõpetajaid on vähe

• Nõudlus STEM erialade töötajate ja lõpetajate järele kasvab väga kiiresti tänu

tööde automatiseerimisele (ca 50% töökohti kaob järgmise 20 aastaga).

• Võrreldes EL liidritega on T&A ja teadustöötajate osa hõivatutest Eestis

2 korda madalam (3,01% vs 1,47%, 2011).

• EL liidritest on STEM kõrgharidus igal neljandal, Eestis igal viiendal (2012).

• STEM kõrgharidusega noorte arvult oleme Euroopas 4. liigas.

• STEM kõrgharidusega noorte arv on kaldu meeste suunas (62,5%).

• Tööealine elanikkond Eestis kahaneb, kuna noori tuleb vähem kui lahkub

vanuse ja emigratsiooni tõttu.

34Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

4. STEM ained koolis ... ???

35Riigikantselei Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

STEM erialale sisseastunutest katekestas 2013. a.

Eestis 1. õppeaastal väga palju üliõpilasi

36EHIS, Haridus- ja Teadusministeerium 2015

34,90%

31%

32,70%

29,80%

25,90%

27,40%

20,40%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

TEHNIKA, TOOTMINE JA EHITUS

Arhitektuur ja ehitus

Tootmine ja töötlemine

Tehnikaalad

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSED

Arvutiteadused

Matemaatika ja statistika

Füüsikalised loodusteadused

Bioteadused


STEM eriala valik sõltub huvitavusest

• Erialavalikul on Eesti noorte jaoks esikohal eriala huvitavus.

– Kõrgkoolis õpetatavad LTT erialad peaksid olema noorte jaoks

atraktiivsed.

– Tuleks tagada noorte piisav teadlikkus erinevate erialade

tulevikuperspektiividest ja võimalustest.

• Reaal- või loodusteaduste süvaõpe viib edasiste õpinguteni LTT

valdkonnas.

– Gümnasistidele tuleks pakkuda rohkem valikuid reaal- ja

loodusteaduste õppesuundades.

37Praxis 2013 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Maryam Mirzakhani

• Matemaatikaprofessor

Stanfordi ülikoolis

• Fields Medal 2014

38

Matemaatika on täis “ilu ja elegantsi“

The Guardian; Wikipedia Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

39

• Kui palju on 100 esimese naturaalarvu

summa?

Carl Friedrich Gauss (1777–1855), autor Christian Albrecht Jensen

1 + 100 = 101

2 + 99 = 101

3 + 98 = 101

... + ... = ...

50 + 51 = 101

1 + 100 = 101

2 + 99 = 101

3 + 98 = 101

... + ... = ...

50 + 51 = 101

50 x 101 = 5050


Õpilastes saab STEM huvi oluliselt suurendada

Eesti õpilastest ütleb:

49% “Ma olen huvitatud teemadest, mida matemaatikas õpin“

38% “Ma tegelen matemaatikaga, sest see meeldib mulle”

USA õpilastest ütleb “Ma naudin loodusteadust”:

• 55%

• 71% kui ta on kohtunud STEM saadikuga

• 80% kui ta on kokku puutunud STEM klubi liikmetega

40PISA 2012, Haridus- ja Teadusministeerium 2013; STEMNET Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

41STEMNET Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

President Toomas Hendrik Ilves

• “Digiteerides, arvutiseerides ja automatiseerides on võimalik

majanduse võimsust ja funktsionaalsust kasvatada ... ja seda tuleks

kindlasti teha. Selleks, et neid plaane ellu viia, on vaja riiklikku

programmi, mis tagab, et inimesed õpivad STEM-aineid.”

President Toomas Hendrik Ilves

42

IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18. märtsil 2015


43

Maailmas on Eesti absoluutne tipp (PISA 6. tase)

matemaatikas 17. kohal ja loodusteadustes 9. kohal30,8%

19,0%

3,6%

4,2%

5,8%

1,7%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

ShanghaiSingapur

TaipeiHongkong

Lõuna-KoreaJaapanMacau

LiechtensteinŠveitsBelgiaPoola

SaksamaaUus-Meremaa

HollandAustraalia

KanadaEesti

SoomeVietnam

Sloveenia

Matemaatika

Loodusteadus

PISA 2012, OECD 2014 Eesti Teadusagentuuri tellimusel koostanud Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

STEM ainetes on huvi ja tipptaset vähe

• STEM erialadel katkestab Eestis 1. aastal 20 – 35% alustanutest.

• Eesti õpilastest 49% huvitub matemaatikast, 38%-le meeldib matemaatika.

• Huvi STEM erialade vastu saab väga oluliselt tõsta.

• Maailmas on Eesti õpilaste absoluutne tipp matemaatikas 17. kohal ja

loodusteadustes 9. kohal, mis on esimesest vastavalt üle 8 ja 3 korra

madalam.


Eesti STEM reaalsus ja vajadused

1. Tootlikkuse kasv on

pidurdunud

2. Innovatsioonis oleme

jätkuvalt nõrgad

3. STEM erialadel on töötajaid ja

lõpetajaid vähe

4. STEM ainetes on huvi ja tippe

vähe

1. Tõstame tootlikkuse kasvu veelgi

julgemalt esikohale

2. Seame sihiks teha läbimurre

teaduspõhises innovatsioonis

3. Väärtustame palju rohkem

teadlaste ja inseneride saavutusi

4. Kasvatame palju rohkem huvi ja

tippe matemaatikas ja

loodusteadustes

45

5. Loome ettevõtluse, teaduse ja hariduse vahel tugeva sünergia


Arutelu lauas

7’ Milliste reaalsuse hinnangute ja vajadustega Te ei nõustu, millega

nõustute?

8’ Milliseid hinnanguid ja vajadusi Te lisaksite?


Ettekande koostaja: Mait Raava, Pro Konsultatsioonid

Tellija: Eesti Teadusagentuur

Ettekanne on valminud TeaMe+ tegevuste raames ning esitatud Eesti

Teadusagentuuri koostöökonverentsil „Mida üks ei või, seda üheksa

võivad“ 19.11.2015

47

Documents

Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja · Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) töökohad ja haridus: Eesti reaalsus ja vajadused Mait Raava Pro Konsultatsioonid 19