J. Käisi pedagoogiliste ideede

ja teiste 20. sajandi

pedagoogiliste kontseptsioonide seos

Anu Sarap

PEDAGOOGIKA ALUS

Lapsi tuleb õpetada mitte niivõrd tõsiasju teadma,

kui neid otsima ja leidma.

Käis leidis, et last valdab tung arenemisele,

õppimisele läbi soovi vaadelda ja katsuda.

Käisil oli lapse psühholoogiat arvestav didaktika

PEDAGOOGIKA ALUS

Waldorfpedagoogika – laps kui meeleorgan, laps

kui rütmiline olevus

Montessori – laps kogub ümbrusest

muljeid absorbeeriva meele abil

Piaget – arengutasemele vastav õpetus

PEDAGOOGIKA EESMÄRK

Hoida alles ja arendada lapse

individualiteeti ja isiksust

sotsiaalse kasvatuse

suunitlusega,

oluline oli kultuuriväärtuste edasi

andmine

PEDAGOOGIKA EESMÄRK

Waldorfpedagoogika - lapse tervikliku arengu ja individuaalsete annete edendamine

Montessori – kasvatus peab olema elamise abiline, luua sobiv arengukeskkond

Goleman – laste sotsiaalse ja emotsionaalse kompetentsuse taseme tõstmine

Piaget – keskmes lapse mõtlemine

Võgotski – lähima arengu tsoon,

tähelepanu kõne arengul

KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

Lastevanematel on suur roll

laste teadmiste

kinnistamisel

LAPS KUI ÕPPIJA

Laps on õppijana

aktiivne tegutseja

LAPS KUI ÕPPIJA

Waldorfpedagoogika – lapsel on võime end ise õpetada

Montessori – laps on aktiivne õppija, õpib aistingute kaudu, ise kogedes ja tegevusi korrates

Goleman – teadmiste omandamine peaks toimuma loomulikus keskkonnas, laps vaatleb, jäljendab, võrdleb

Gardner – laps saab üksi hakkama, oskab ennast suunata, on võimeline õppima oma vigadest

Piaget – laps peab ise tegema, suhtleb kaaslastega ja õpib selle kaudu

ÕPETAJA OSA

Pedagoogika on

kunstiõpetus ja

õpetaja kunstnik,

see on teeniv kunst

ÕPETAJA OSA

Waldorfpedagoogika – õpetaja on eeskuju, võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja olemusse

Montessori – õpetaja on teenija-teadlane- pühak, väliselt passiivne

Goleman – kasutada laste emotsionaalsete oskuste arendamiseks probleemide lahendamisi

Piaget – luua võimalused isetegemiseks ja suhtlemiseks keskkonnaga, teiste laste ja täiskasvanutega, oluline mõtlemise arendamine

ARENGUKESKKOND

Parimaks arengukeskkonnaks on lapse jaoks

loodus

ARENGUKESKKOND

Montessori – õpikeskkonnal on keskne tähendus,

olulised on loodus ja keskkonnakasvatus

Goleman – salliv, mõistev, hooliv õhkkond, mis on

empaatia tekkeks oluline

ÜLDÕPETUS JA KODULUGU

Õpetusalad seotakse

ühtseks tervikuks ja

teemad on seotud

lapse huvide ja

elulisusega

ÜLDÕPETUS JA KODULUGU

Waldorfpedagoogika – lapsi tervikuna mõjutav

õpetus, mis lähtub lapse huvidest

Montessori – teadmiste omandamine algab

aistingute abil, mis hiljem tervikuks seotakse

Goleman – emotsionaalsete põhitõdede õpetus

ühendada teiste ainetega

Võgotski - arengu allikaks on ajalooliselt

kujunenud kultuurikeskkond

LAPS JA LOODUS

Loodus on lapsele parimaks õppimise pagasiks,

kus kujunevad väärtused

LAPS JA LOODUS

Waldorfpedagoogika – looduslähedus,

väärtushinnangud, loodusmaterjalid,

rütm, töö looduses

Montessori – loodus on lapsele oluline,

väljasõidud, väärtuste kujunemine

Gardner – looduslik-loomulik andekus,

tundlik looduses ilmneva

harmoonia või ebakõlade suhtes

Võgotski – arengu allikaks on loodus kui meid

ümbritseva kultuurikeskkonna üks osa

LAPS JA TÖÖ

Töö arendab mõistust, last

peab kasvatama tööle töö

läbi

LAPS JA TÖÖ

Waldorfpedagoogika – käsitöö, aiatöö, talutöö:

ettevalmistus praktiliseks eluks

Montessori – laps eelistab tööd mängule, kui tema

kasutuses on väikesed tõelised tööriistad

LAPS JA MÄNG

Õpetamisel on tähtis

mängulisus –

nii õpib laps

endale märkamatult

TÄNAN KUULAMAST!