J111u1111 - Rahvusooper Estonia · Rahvusooper Estonia 2013. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2013 anti kokku 318 etendust ja kontserti (201 2.aastal 353)

I

RahvusooperJ111u1111 Estonia

2013.A.MAJANDUSAASTA ARUANNERAUVUSOOPER ESTONIA

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 41014$, TallinnEesti Vabariik

Registrikood: 74000033Telefon: 6 $31 30$Fax: 6313080E-mail: [email protected] koduleht: www.opera.eePöhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja draama

anris loodud teoste avalike esituste regulaamekorraldamine etenduste ja kontsertide näol

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopersAruandeaasta algusjalopp: 01.01.2013-31.12.2013

Rahvusooper Estonia 2013. a majandusaasta aruanne

Sisukord

RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED 3TEGEVUSARUANNE 4RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 23Bilanss 23Tulemiaruanne 24Rahavoogude aruanne 25Netovara muutuste aruanne 26Raamatupidamise aastaaruande lisad 27Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspöhimOtted 27Lisa2Raha 31Lisa 3 Nöudedja ettemaksed 32Lisa 4 Maksud 32Lisa5Varud 32Lisa 6 Materiaalne j a immateriaalne pöhivara 33Lisa 7 VOladja ettemaksed 33Lisa $ Kapitali- ja kasutusrent 34Lisa 9 Sihtfinantseerimine 35Lisa 10 Laenukohustused ja —nöuded 37Lisa 11 Muugitulu 3$Lisa 12 Muud tegevustulud 3$Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 3$Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 39Lisa 15 Tööjöu kulud 39Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 39Lisa 17 Muu oluline informatsioon 40SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 41Tegevjuhtkonna allkirj ad 2013 .a maj andusaasta aruandele 42NOukogu allkirjad 2013.a. majandusaasta aruandele 43Rahvusooper Estonia muugitulu vastavalt EMTAK 2013-le 44

2

Rahvusooper Estonia 2013. a maj andusaasta aruanne

RAHVUSOOPERI LUHIISFLOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED

Rahvusooper Estonia atraktiivse muusikateatrina on üks Skandinaavia kultuuriruumimOjutajatest.Rahvusooper Estonia missioon on ooperija ba11etianrite arendamine, korgetasemelistekultuurielamuste pakkumine värskel ja mötestatud moel fling seeläbi muusikateatritraditsioonide säilitamine Eestis.

Olulisemaks Ulesandeks seejuures on edendada Eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri jateha kultuurilised saavutused kättesaadavaks Eestis, korraldades regulaarselt avalikke esitusihooaegade kaupa.

Rahvusooperi ifiesandeks on kanda muusikateatri valdkonna jarjepidevust Eestis ooperi-,balleti- ja operetianris.

Rahvusooper Estonia on asutatud avalikes huvides.

Rahvusooper on institutsioon, kes lisaks oma tegevusele pöhilaval

• toetab köiki Eesti Vabariigis vilj eldavaid muusikateatri avaldumisvorme, aitab kaasamuusikakuhuuri propageerimisele ja rahvusliku identiteedi kujundamisele ningkinnistamisele;

• tagab oma valdkonnas tingimused Eesti muusikateatri jätkusuutlikuks arenguks jaselle valdkonna rahvusvahelisele areenile paasuks;

• tegeleb pidevalt toötajate koolitamisega ja noorte lauljate, tantsijate, muusikute flinglavastaj ate sihiparase arendamisega;

• panustab publikujarelkasvujuba kooli-ja huvihariduse tasemel;• on juhtivaks muusika- ja kultuurikeskuseks, kus leiavad rakendust eesti lauljad,

muusikud, tantsijad ja dirigendid — oma loomeala parimad spetsialistid;• lähtub oma tegevuses Rahvusooperi seadusest, teistest Eestis kehtivatest seadustest

s.h. Etendusasutuse seadus;• tagab oma igapäevases etendustegevuses korge kvaliteedi, kunstilise taseme,

usaldusväärsuse j a j äijepidevuse;• on sotsiaalselt vastutav teatri rohkem kui saja-aastase ajaloo ja traditsioonide

säilitamise ning arendamise eest;• tellib alguparandeid eesti autoritelt.

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 41014$ ThllinnEesti Vabariik

Ariregistri nr. 74000033Telefon: 6 831 308Fax: 6313080E-mail: [email protected]: AS PricewaterhouseCoopers

3


TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2013 anti kokku 318 etendust ja kontserti (201 2.aastal 353). Statsionaaris toimus 279etendust (2012.aastal 314), neist 90 ooperietendust (2012.aastal 69), 79 bailetietendust(2012.aastal 83), 64 operetietendust (2012.aastal 90)ja 46 kontserti (2012.aastal 72). Estoniatalveaias, Estonia kontserdisaalis, Tallinna raekojas, Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna Kaarlikirikus korraldati kokku 43 kontserti (201 2.aastal 51). Estonia talveaias esitati 23 korda lastejöuluetendust (2012.aastal 26), kammersaaiis esitati etendusi 3 korda (2012.aastal 33).Valjaspool Tallinna anti 15 etendust (2012.aastal 7). Välismaal anti 5 etendustja kontserti(2012.aastal 16 etendust).

Rahvusooperi repertuaaris oh 2013.a 16 ooperit (2012.aastai 12), 14 balletti (2012.aastal 10),3 operetti (2012. aastal 3) ja 2 lasteetendust (2012 aastal 2).

Etenduse 111k Etenduste arv Vaataj aid Teenitud tuluOOPER statsionaaris 84 47 863 611 516BALLETT statsionaaris 77 49 062 543 725OPERETT statsionaaris 41 22 552 276 476KONTSERT statsionaaris 10 5 478 112 567TALVEAED statsionaaris 59 6 533 33 968KAMMERSAAL 3 365 1 783statsionaarisTEISED TEATRID 5 3 489 65 997

VALJASOIDUD/MUUD 39 15 776 66 123KOKKU 318 151 118 1 712 155

Statsionaaris (suur saai) oh vaatajaid 128 444 ja saaii täituvuseks 83,60% (2012.a. vaatajaid123 493 ja saali täituvus 79,28%).Taiveaias oil vaatajaid 6 533 ja täituvus 100,7% (2012.a. vaataj aid 6 396 ja saali täituvus95,3%).

2013. aasta edukamad lavastused olid ooperitest ,,Faust”, ballettidest ,,Pähklipureja”,operettidest “Minu veetlev leedi” ja lastemuusikalidest ,,Pipi Pikksukk”.

UUSLA VASTUSED

PRINTS JA KERJUSPrilt Pajusaare ooper Mark Twaini jutustuse aineteiAapo Ilvese libreto ja dramatiseeringMaailmaesietendus Rahvusooper Estonias 26.jaanuarii 2013

Dirigendid: Milihail Gerts, Risto JoostLavastaja: Andres PuustusmaaKoreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur)Kunstnik: Ingrid Proos

4

Rahvusooper Estonia 2013. a majandusaasta aruaime

Valguskunstnik: Anton KulaginOrkestreering: Tönis Körvits, Rasmus PuurKoreograafi assistent: Uuve-Lydia Toompere

TANNHAUSERRichard Wagneri romantiline ooper kolmes vaatusesMaailmaesietendus Dresdeni Hofiheateris 19. oktoobril 1245Esietendus Rahvusooper Estonias 14. märtsil 2013

Dirigendid: Vello Pähn, Jun Alperten, Mihhail GertsLavastaja: Daniel Slater (Inglismaa)Kunstnik: Leslie Travers (Inglismaa)Valguskunstnik: Anton KulaginLiikumisjuht: Kati Kivitar

VOCES INTIMAE6. aprillil 2013 Rahvusooper EstoniasKoreograaf: Robert Binet (Kanada)Muusika: Jean Sibeliuse keelpillikvartett d-moll op. 56 ,,Voces intimae”

RAilVUSVAHELISE TANTSUPAEVA BALLETIGALA - MAI MURDMAA 752$. aprillil 2013 Rahvusooper Estonias

Koreograaf-lavastaja: Mai MurdmaaValguskunstnik: Tiit UrvikVideo: Chris MännikHell: Kalev TimuskaLavameister: Mario MadisteEtendusejuht: Jun KruusVideoloigud 2014. aastal valmivast filmist .,Ballettmeister”ja ERR arhiivist, reissöOr RutiMurusalu, monteerija Chris MännikEesti Rahvusballeti kunstiline juht: Toomas Edur

ERGO tantsuauhindade kätteandmine

Esinejad: Nashua Mironova, lija Mironov (Teater Vanemuine), Olga Rjabikova, MaksimTukmjov, Eneko Amorós, Andrus Laur, Jevgeni Grib, Eve Andre, Sergei Upkin, VitaliNikolajev, Jonathan Ranks, Nadeda Antipenko, Anatoli Arhangeiski, Ksenia Bespalova,Svetlana Danilova, Mihhail Jekimov, Viktor Jelissejev, Daniel Kirspuu, Martin Lagos Kuusk,$eili Loorits-Kämbre, Vadim Mjagkov, Alexander Nuttall, Maigret Peetson, AnastassiaSavela, Urve-Ly Voogand, Juuli Lill (metsosopran), Ivo Valdma (klaver)Kvartett koosseisus: Neeme Punder (ftööt), Peeter Malkov (altflööt), Daniel Julle (kitarr),Aare Tammesalu (tello)

Laura Ragel, Emma Safonova, Laura Lekin, Lisanna Lajal, Karolina ferland, AnnastassiaTerehhova, Marita Weinrank (Tallinna Balletikool)

5


BAJADEERLudwig Minkuse ballettEsietendus Rahvusooper Estonias 16. mail 2013

Libreto ja originaalkoreograafia: Marius Petipa, Sergei HudekovUusredaktsiooni koreograaf-lavastaj a: Toomas EdurLavastaja assistent: Jevgeni Neff (Venemaa)Dirigendid: Risto Joost, Mihhail GertsKunstnik: Peter Docherty (Inglismaa)Valguskunstnik: Tilt Urvik

SAJA LUIGE JARVBalletigala 11. septembril 2013 välilaval kell 20.00

Kunstiline juht: Aivars Leimanis (Läti Rahvusballett)Koreograafid: Aivars Leimanis (Läti Rahvusballett), Tilt Harm

LIBLIKASTOnu Kôrvitsa ooper kahes vaatusesMaria Lee Liivakuja Lauri Kaldoja libreto Andrus Kivirähki samanimelise romaani ainetelMaailmaesietendus 13. septembril 2013 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Vello Palm, Risto JoostLavastaja: Peeter Jalakas (Von Krahli Teater)Kunstnik: Lilsi EelmaaValguskunstnik: Anton KulaginKoreograaf: Kati KivitarVideokunstnik: Emer Värk (Von Krahli Teater)Tebniline noustaja: Enar Tarmo (Von Krahli Teater)

FESTIVAL ,,EESTI BALLETI 95”Balletigala 15.—29. septembrini 2013P 15 kell 20.00 ,,EESTI BALLETT 95” balletigala Rahvusooper Estonia välilavalN 26 kell 19.00 ,,EESTI BALLETT 95” balletigala Jöhvi kontserdimajasR 27 kell 19.00 ,,EESTI BALLETT 95” balletigala Pämu kontserdimajasL 2$ kell 19.00 ,,EESTI BALLETT 95” balletigala Paide KultuurikeskusesP 29 kell 17.00 ,,EESTI BALLETT 95” balletigala Estonia teatrisaalis

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAMLMAHaridusproj ektEsietendus Rahvusooperis Estonia 4. aprillil 2012Taasesietendus 16. oktoobril 2013

Etendus on valminud ,,Laserharfi” baasil.

6


BALLETIOUTU: SYMBIONT(S). PETRUKAEsietendus Rahvusooperis Estonia 15. novembril 2013

Symbiont(s)Wayne McGregori ballettMuusika: Andy Cowton, zoviet*france, SlamValguskunstnik: Lucy CarterLavastaja: Antoine Vereecken

Esmakordselt Eestis!

PetrukaIgor Stravinski ballett

Koreograaf-lavastaja: Mai MurdmaaDekoratsiooni- ja kostUümikunstnikud: Kaspar Jancis. Mai MurdmaaValguskunstnik: Anton Kulagin

TEA TRITE VAHETUS VAL GEVENE VABARIIGI RAHVUSLIKUAK4DEEMILISESUURE OOPERI- IA BALLETITEATRIGA8.—13. veebruaril 2013

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri etendused Rahvusooper Estonias 8.—13.veebruaril:R 8. veebruar — Hataturjani ballett ,,Spartacus”L 9. veebruar — balletiöhtu: Balakirevi ,,Thamar” ja Rimski-Korsakovi ,,Seherezade”P 10. veebruar — Borodini ooper ,,VUrst Igor”T 12. veebruar — Puccini ooper ,,Madama Butterfly”K 13. veebruar — Puccini ooper ,,Madama Butterfly”

Rahvusooper Estonia etendused Valgevene Suures Ooperi- Ia Balletiteatris:R 8. veebruar — Puccini ,,Manon Lescaut”L 9. veebruar — Verdi ,,La traviata”P 10. veebruar — Puccini ,,Manon Lescaut”T 12. veebruar — Taikovski ,,Pähklipureja”K 13. veebruar — MacMillani ,,Manon”

KONTSERDID

ELAGU BEETHOVEN!26. märtsil 2013 kell 19 Estonia kontserdisaalis

Pianist: Raif Taal

Kontserdil kölasid sonaadid nr 23 f-moll op. 57 ,,Appassionata” ja nr 8 c-moll op. 13,,Pateetiline”, samuti ,,Andante favori” WoO 57, 24 variatsiooni Righini arietta ,,Venniamore” teemale D-duur WoO 65 fling rondo G-duur op. 51 nr 2.

7


KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER4. aprillil 2013 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Velto PähnSolistid: Anna-Liisa Bezrodny (vilul) ja Ivan lija (kiaver)Rahvusooper Estonia orkester

Kavas oil Felix Mendelssohni avamang ,,SuveöO unenägu” op. 21, kontsert viiulile, kiaverileja keelpillidele d-moll, Sümfoonia nr 5 Dduur op. 107 (,.Reformatsioonisimfoonia”).

VERDI JA WAGNER! KUULSAMAD OOPERIKOORID8. mail 2013 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Risto Joost

Rahvusooper Estonia koori ja orkestri esituses tulid ettekandele tuntud koorid ningavamangud Verdi ja Wagneri ooperitest, sh ,,Trubaduurisr, ,,Aidast”, ,,Nabuccost”, ,,DonCarlost”, ,,Sitsiilia verepulmast”, ,,Parsifalist”, ,,Nurnbergi meisterlauijatest”, ,,Tannhauserist”ja ,,Lendavast hollandlasest”. Ohtutjuhtis Mart Mikk.

ROMEO JA JULIACharles Gounod’ ooperi kontsertettekanne 2$. novembril 2013 Estonia kontserdisaalisLibreto: Jules Barbierja Michel Carré William Shakespeare’i samanimelise naidendi jargiMaailmaesietendus 27. apriliil 1 $67 Théãtre-Lyrique’is

Dirigent: Vello PähnValguskunstnik: Anton KulaginSolistid: Adam Diegel (USA), Tatiana Lisnic (Moldova), Kurt Rydi (Austria), Stelia Grigorian(Gruusia), Rauno EIp, Pavlo Balakin, Mart Madiste, Juuli Liii, Mart Laur, René Soom, AareSaal, Andres Köster

Rahvusooper Estonia koor ja orkester

RAHVUSOOPERI JOULUTERVITUS22. detsembril 2013 keil 18.00 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Mihhail GertsSolistid: Aile Asszonyi (sopran), Pniit Aimla (trompet), Guido Gualandi (oboe), AndrusHaav (vilul) ja Jonathan Henderson (flööt)Rahvusooper Estonia koor ja orkester

8


KONTSERDID IA LA VASTU$ED TAL VEAL4S

Estonia talveaias toimusid jargmised kontserdid ja noorteprojektid: ,,Antonio Vivaldi,,Aastaajad” (6.01), ,,Sofia Rubina” (16.01), ,,Pariis 1966” (23.01, 12.03), ,,Edithja Marlene”(12.02, 16.04), ,,Tribute to Jacopo Pastorius” (13.02), ,,Mustlasvanker” (19.02, 2.04),,,PostitOld Viinist” (5.03), ,,Pezzoli trio” (6.03), ,,Mäng muusika saatel” (11., 25.03), ,,MoulinRouge” (19.03, 23.04), ,,Mozartja Piazzolla” (27.03), ,,Hispaaniast tulen... (De Españavengo)” (9.04), .,Rahvusooperi koori solistide kevadkontsert” (12., 26.04), ,,Huntja seitsekitsetalle” (15., 29.04, 27.10, 10.11, 8.12), ,,Piazzolla forever” (17.04), ,,Suurvalss” (7.05),..Djangoja Raimond” (15.05), ,,Jazzkontsert ,,Kohtumine Swingis” (14.06), ,,Kontsert koigepisematele” (22.09, 18.10, 8.1 1, 1.12).

KONTSERDID TALLINNA RAEKOJAS

RAUVUSOOPER ESTONIA NAISTEPAEVAKONTSERT8. märtsil 2013 Tallinna raekojas

OOPER RAEKOJAS 201319. ja 26. juulil 2013 kell 19.00 Tallinna raekojas

Kontsert 19. juulil:Esinesid Alfia Kamalova (sopran, Eesti/Saksamaa), René Soom (bariton, RahvusooperEstonia), Naily Saripov (klaver, Eesti). Kavas katkendid Mozarti, Donizetti, Nicolai, Puccinija Verdi loomingust.

Kontsert 26. juulil:Esinesid Kai Rflütel (metsosopran, Eesti/UK), Paul Carey Jones (bariton, UK), Tarmofespere (kiaver, Rahvusooper Estonia). Kavas katkendid Mozarti, Bizet’, Massenet’,Taikovski, Verdi ja Wagneri loomingust.Korraldaja: MTU Musicante ja Rahvusooper Estonia

BALLETIGALAD

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA1. juunil 2013 Rahvusooper Estonias

LA VASTUSED K4MMER$AALIS

INIMUAAL. TEATRIDIREKTORPoulenci luhiooper ja Mozarti uhevaatuseline komöOdia muusikaga Rahvusooper EstoniakammersaalisEsietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 4. mail 2013

9


InimhäalFrancis Poulenci lUüriline tragoodia ühes vaatuses, Jean Cocteau’ libretoMaailmaesietendus 6. veebruaril 1959 Opéra-Comique’isTolge prantsuse keelest: Kulno SUvalep

Lavastaja: Neeme KuningasMuusikaline juht: Ivo SillamaaKontsertmeister: Raif TaalLavakujundus ja kostUUmid: Ott Evestus, Grete Laus, Neeme KuningasValgus: Rasmus RembelNäitejuht: Helgi SalloEtenduse juht: Rein Taidla

Name: Helen Lokuta

TeatridirektorWolfgang Amadeus Mozarti uhevaatuseline komöödia muusikagaGottlieb Stephanie jun. tekstMaailmaesietendus 7. veebruaril 1786 Schönbrunni lossis

Muusikanumbrite tolge, dialoogid ja lavastus: Neeme KuningasMuusikaline juht: Tarmo fespereKontsertmeister: Ivo SillamaaLavakujundus ja kostüümid: Ott Evestus, Grete Laus, Neeme KuningasValgus: Rasmus RembelNäitejuht: Helgi SalloEtenduse juht: Silva Valdt

Osades:Proua Herz: Kadri KipperProua Höbekurk: Kristel PärtnaMoses, teatridirektor: Mart LaurGold, metseen: Urmas PöldmaJuta, komödiant: Helen Männik (OPERAtsioon VOX)Ulo, komödiant: Rein Saar (OPERAtsioon VOX)Härra Richard Viies, traagik: Edgar Tereping (OPERAtsioon VOX)Traviata, tema ode: Maarja Kangur (OPERAtsioon VOX)Lolita Plaks, operetisubrett: Elina Netajeva (OPERAtsioon VOX)Ernst: Tambet Kikas (OPERAtsioon VOX)Maestro: Tarmo EesperePaula Piru, priimabaleriin: Tiia ErmPeeter Pirn, tema lapselaps: Daniel KirspuuViktoria Vikat aka Vika: Kati KivitarHilda, koristaja: Helgi Sallo

10


FESTIVALID IA MUUKUNSTILINE TEGEVUS

ESTONIA MAJA 100 FESTIVAL

6.—20. septembril 2013 koostöös Eesti Kontserdi, ERSO, Eesti filharmoonia Kammerkoori,Läti Rahvusballetiiga

6. septembril 2013 möödus Estonia maja avamisest 100 aastat. Piduiikku silndmust tähistati 6.—20.septembrini kestva festivaliga ,,Estonia maja 100 festival”. festivali avas ajalooline avaüritus6. septembril, jätkudes 7. septembril lastele ja noortele ptthendatud päevaga ,,Maja koguperele!” fling 8. septembril toimunud Teatrilaadaga. festivali raamesse mahtus ka ,,Saja luigejärv” koostöös Läti Rahvusballetiga 11. septembril, Estonia algusaegadestjutustava TOnuKörvitsa ooperi ,,Liblikas” maailmaesietendus 13. Ja etendus 15. septembril fling,,POlvkondade ooperigala” 14. septembril. Festivali raames toimusid majas ekskursioonid,avatud proovid, avalikud saivestused, raamatuesitlus, jututoad jpm fling avatud oil däss-kohvik.

Sündmused:6. septembril 2013Postmargi esitlus kell 14.00

ESTONIA AWAMISE PIDU ,,KORD SAJA AASTA PARAST...”Rahvusooperis Estonia kell 19.30

Lavastaja: Arne MikkDirigendid: Vello Pihn, En KiasKunstnik: Liina KeevallikKoreograafid: Toomas Edur, Marina Kesler

Ralivusooper Estonia solistid, koor, orkester, poistekoor, Eesti Rahvusbaliett

Kifialistena: Alo Körve, Mart Toome (Taliinna Linnateater), Tilt Sukk (Eesti Draamateater),Koit Soasepp (Soome Rahvusooper), Eesti Rahvusmeeskoor

7. septembril 2013MAJA KOGU PERELE!Laupäev Estonia majasRahvusooperis Estonia keli 10.00—1 8.00

10.00 ja 11.30 Kontsert kOige pisematele, taiveaias15.00 Estonia maja 100 aasta pärast, Rahvusooper Estonia maalisaalis11.00—18.00 Ooperijuttude tuba, Rahvusooper Estonia kammersaalis13.00—17.00 KOndides Pipi kingades, Rahvusooper Estonia Sinises saalis

8. septembril 2013TEATRILAATRahvusooper Estonia maja umber kell 12.00—17.00

10. septembril 2013Autogrammitund

11


Rahvusooper Estonia talveaias keYl 17.00Maestrod Neeme Järvi ja En Kias meenutasid. Moderaator: Arne Mikk.

11. septembril 2013AutogrammitundRahvusooper Estonia talvealas kell 17.00Autogramme jagasid Eesti Rahvusballeti legendaarsed luiged Tiiu Randviir, Kale Körb jaAge Oks. Moderaator: Liina Viru.

12. septembril 2013AutogrammitundRahvusooper Estonia talvealas kell 17.00Ooperi ,,Liblikas” lavasmsmeeskond räälds ooperi sunnist: Vello Pähn, TOnu KOrvits, PeeterJalakas, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Andres KOster, Helen Lokuta, Rauno Elp. EsitletiAndrus Kivirähki teatriromaani ,,Iiblikas” kordustrükki. Raamatust kOnelesid AndrusKivirähkja Varraku kirjastuse juht Prilt Maide. Moderaator: Mart Mikk.

13. septembril 2013AntogrammitundRahvusooper Estonia talvealas kell 17.00Eestist laia maailma. Oma tööst maailmalavadel räakisid Am Anger, Annely Peebo ja Ivanlija. Moderaator: Arne Mikk.

14. septembril 2013AutogrammitundRahvusooper Estonia talvealas kell 17.00Publikuga tulid kohtuma Estonia ooperisolistide erinevad pölvkonnad: Anu Kaal, Urve Tauts,Teo Maiste, Voldemar Kuslap, Hell Veskus, Janne Sevtenko, Kristel Partna. Moderaator:Arne Mikk.

POLVKONDADE OOPERIGALA14. septembnil 2013 Rahvusooperis Estonia

Dinigendid: Neeme JArvi, En Kias, Jun Alperten, Mihhail Gerts, Veilo Palm, Arvo VolmerSolistid: Aim Anger (bass, Vilni Riigiooper), Annely Peebo (metsosopran, Viini Volksoper), MatiTuri (tenor), Rauno lip (bariton), Oliver Kuusik (tenor), Helen Lokuta (metsosopran), KristelPärtna (sopran), René Soom (bariton), Heli Veskus (sopran)

1$. septembril 2013AutogrammitundRahvusooper Estonia talveaias kell 17.00Rahvusooperi vaade uude sajandisse. Motteidjagasid Aivar Mae, Toomas Edurja Mart Mikk.Moderaator: Aivar Mae.

FESTIVAL ,,VERDISSIMO!”25.—29. september 2013

Festivali pidulik avamine25. septembril 2013 Itaalia suursaadiku residentsis

12


Itaalia suursaadiku Tema Ekstsellentsi Hr Marco Clemente vastuvottja festivali avamine.

Vana Tallinn Gala25. septembril 2013 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Vello PalmLavakujundus: Ingrid ProosValguskunstnik: Anton KulaginSolistid: Aile Asszonyi (sopran), Stella Grigorian (metsosopran, Gruusia), Cataldo Caputo(tenor, Itaalia), lija Si1tukov (bariton, Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater), JassiZahharov (bariton), Pavlo Balaldn (bass)

RigolettoGiuseppe Verdi ooper26. septembril 2013 Rahvusooperis EstoniaEsietendus 11. august11 2007 Daihallas

Dirigent: Jun AlpertenLavastaja: Neeme KuningasKunstnik: Kustav-Agu PüümanValguskunstnik: Neeme Joe

$olistid: Jassi Zahharov (Rigoletto), Rame Lahaj (Hertsog, Kosovo), Kadri Kipper (Gilda),Stella Gnigorian (Maddalena, Gruusia)

Seminar: Verdi vähemtuntud oopenid27. septembril 2013 kell 17.30 Rahvusooper Estonia talveaiasOhtujuhid: Tema Ekstsellents Itaalia suursaadik häna Marco Clementeja Arne Mikk

NabuccoGiuseppe Verdi ooperi kontsertettekanne 27. septembril 2013 Rahvusooperis EstoniaTemistocle Solera libretoMaailmaesietendus 9. märtsil 1842 Milano La $calasLäti Rahvusooperi solistidja koor, Rahvusooper Estonia orkester

Dirigent: Aigars Men (Läti)$olistid: Samsons Izjumovs (Nabucco), Julianna Bavarska (Abigaille), Kristine Zadovska(fenena), Krijãnis Norvelis (Baali ulempreester), Viesturs Jansons (Ismaele), RihardsMaèanovs]ds (Zaccaria), Dana Bramane (Anna), Nauris Puntulis (Abdallo)

La traviataGiuseppe Verdi ooper28. septembril 2013 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: En KiasSolistid: Knistel Partna (Violetta), Merãnas Vituiskis (Aifredo, Leedu), lija Si1tukov(Germont, Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater)

13


ReekviemGiuseppe Verdi29. septembril 2013 Tallinna Kaarli kirikusEsmaettekanne 22. mail 1874 Milano San Marco kirikus

Dirigent: Vello PähnKoormeistrid: Marge Mehilane, Hirvo Surva, MAns Sirmais (segakoor ,,Latvija”)Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Lull Paasikivi (metsosopran, Soome Rahvusooper), CataldoCaputo (tenor, Itaalia), Pavlo Balakin (bass)

Rahvusooper Estonia koorja orkester, segakoor .,Latvija”

oPvox-1Noorte ooperilauljate koolitusprogrammi OPERAtsioon VOX lOpuetendus6. mail 2013 kell 15.00 Rahvusooper Estonias

Lavastajalkoolitusjuht: Neeme KuningasKoolituses osalesid: Egert Aviste, Mariliis Emma, Hanna Maarja Kangur, TambetKikas, Hanna Kivila, Kadri Kuusk, Helen Männik, Elina Netajeva, Raiko Raalik, RaelRent, Rein Saar ja Edgar TerepingPedagoogid: Aile Asszonyi, Juuli Liii, Trim Ella, René Soom, Oliver Kuusik, Urmas Pöldma,Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Riina Pikani, Karl Peterson, Valter Soosalu, Mans Ausma,Vittoriano Reno

HARJUMAA BALL30. detsembril 2013

ESTONIA BALL. SAVOY BALLPal Abrahãmi operett kolmes vaatuses, Mart Sanderi arraneeringAlfred Grunwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto Mart Sanderi redaktsioonis31. detsembril 2013 kell 19.30 Rahvusooperis EstoniaUksed avatakse 17.45. Ettetellitud btffrt-Ohtusook kell 18.00 Sinises saalis.

Dirigent: Risto JoostLavastajaja kunstnik: Mart SanderKoreograaf: Ingmar JöelaValguskunstnik: Anton Kulagin

RINGREISID

PARNUS4.04 — Balletiohtu Pämu kontserdimajas kell 19. Kavas Robert Binet’ ,,Voces intimae” jakauneimad pas de deux’ d kiassikalistest ballettidest.6.04 — Vinter/Raudmae ,,Pipi Pikksukk” Pärnu kontserdimajas kell 14 ja 18

14


VILJANDIS9.04 — Vinter/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk”, etendused Viljandi Ugala Teatris kell 14 ja 1$

PAIDES17.04 — Vinter!Raudmae ,,Pipi Pildcsukk”, etendused Paide Kultuurikeskuses kell 14 ja 1818.04 — Balletiöhtu Paide Kultuurikeskuses kelI 19. Kavas Robert Binet’ ,,Voces intimae” jaGeorges Balanchine ‘ i ,,Who Cares?”.

JOHVIS28.04 — Vinter/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk”, etendused Jöhvi kontserdimajas kell 14 ja 1$

TARTUS30.04 — Vinter/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk”, etendused Vanemuise kontserdimajas kell 14 ja 18

JUUBELID

LUIKEDE JARV - ThU RANDVIIR 758. märtsil 2013

TANNHAUSER - RICHARD WAGNER 20022. mail 2013

LA TR4VIATA - GIUSEPPE VERDI 20010. oktoobril 2013

LUIKEDE JARV HELMI PUUR 8020. detsembril 2013

TEENINDA TUD KULALISETEND USED KONVERENTSID JA VASTUVOTUD

2013. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, talvealas, Valges jaSinises saalis kokku 103 üritust (2012. aastal oh kokku 79 Uritust).

$uuremad neist olid: Eesti Gaasi 20. aastapäeva tähistamine (1 1.01), Piirivalveohvitseridekogu 90. aastapäeva tähistamine (15.02), SA Innove konverentsi teenindamine (28.03), NortalAS töötajate Uritus (11.05), Lexuse klientide vastuvött (18.05), Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia Iöpuetenduste teenindamine (20.—2 1.05), IT Kohledi löpuaktus (21.06),teatrifestivali ,,Kuldne Mask” etenduste teenindamine (14.—i 6.10 ja 20.—22.i0), SEBfirmaUritus (15.12).

Olulisematena vOib esile tOsta Eesti Vabariigi 95. aastapaeva tähistamistja presidendivastuvöttu (24.02). Lisaks toimus septembrikuus ,,Estonia maja 100” festival.

Toitlustusteenistus teenindas 2013. aastal etendusteja kontsertide külastajaid teatri baaridesArlekiinja Colombina, Siniseja Valge saali baarides, Eesti Kontserdi ruumides asuvaskohvikus Pizzicato, kammersaali baaris ja talveaia baaris. SOogitoas teenindati oma majatöötaj aid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi tOötaj aid fling Eesti Kunstiakadeemia toötajaid.

15


Kokku teenindati 2013. aastal erinevate tellimusürituste raames 39 839 külastajat (2012.aastal 35 871 kulastajat).

TUR UNDUSLIKUD ETTEVOTMISED

Reklaamiproj ektid:

* SEB publikupreernia kampaania 15.02—26.03 .2013.* 26.03 .2013 toimus ,,Estonia maja 100” pressikonverents, kus tutvustati teatrimaja, sellestegutsevaid erinevaid organisatsioonejajuubelifestivali kava.* Estonia ruumide remonttööde kaigus keidrist leitud Juhan Liivi pintsaku eksponeeriminepublikule alates 2.04.20 13.* Estonia majajuubeliaasta puhul avati 27.05.2013 teatri ees ,,Estonia 100 Waba Lawa”, misjai koigile esineda soovijatele avatuks Estonia majajuubelifestivali lOpuni 20.09.2013.* Pidulik lepingu sölmimise SEBE-ga Estonia maja ees 22.08.20 13, SEBE bussides hakkasjooksma etendusprogramm ,,Coppelia”, ,,Wallenberg”ja ,.Georg Ots — Estonia legend”* Algavat hooaega tutvustati kultuurilaadal Paides 24.08.20 13.* Estonia maja 100 juubelifestivali korraldamine 6.—20.09.201 3, juubeli kodulehekUijekoostamine ja trukiste väljaandmine* Teatri 10$. hooaja avamine teatrilaadaga 8.09.2013.* Eesti Rahvusballett esines 8.11.2013 Solarise aatriumis seoses Wayne McGregory balleti,,Symbiont(s)” esietendusega ja katkenditega Taikovski .,Pahklipurejast” 14.12.2013 seosesjouluhooaja algusega.* Rahvusooperi uudiskiri ilmus kaks korda kuus hooaja vältel.

Koolitusproj ektid täiskasvanutele:

* Toimusid esietendustega seotud infotunnid kUlastajatele: RWagneri ,,Tannhäuser” 16.03, 1.Minkuse ,,Bajadeer” 31.05, T. KOrvitsa ,,Liblikas” 12.09, ,,BalletiOhtu: W.McGregorySymbiont(s), I. Stravinski ,,Petruka” 23.11.13.

Rahvusvaheline mrtmdus:

* 14.—i 5.03.2013 tutvustati teatri tegevust kultuurikruiisil Eckerö laeval.* Hooaja avauritus turismifirmadele 17.09.20 13* Teatri tutvustamine välisajakirjanduses: Opera News ja Moscow Music Journal (Moskva),Vedomosti (Peterburg), Dance Europe (Suurbritannia) Seen and Heard International (Rootsi),Opera (Suurbritannia), Opera News (USA), Helsingin Sanomat (Soome), Opern Welt(Saksamaa), Life in Estonia, In Time.* Aasta vältel toimusid turismigruppidele ekskursioonid majas vene, inglise, soome ja saksakeeles.

Laste- ja noortetOO Rahvusooper Estonias 2013. aastal:

Haridusprojektid noorele publikule ja ekskursioonid

* Kokku kUlastas 2013. aastal haridusproj ekti ,,Paikesekuningast Kratini” 561 inimest, ,,Huntja seitse kitsetalle” 1488 inimest, ,,Kontserti koige pisemale” 801 inimest fling ,,Mangmuusika saatel” 769 inimest. Haridusprojektide mangukavva lisandus sellel aastal uue

16


projektina ,,Kontsert kOige pisematele”, mule näol on tegemist väikelastele vanuses 0—3 janende vanematele möeldud kontserdiga. Proj ekt sal koheselt vaga sooja vastuvötu osaliseks jaon siiani vaga populaarne. Kontserdil esineb Ooper-Kvartett.

* 4.05.2013 korraldati laste-ja noorteprojektide hooaja pidulik lopetamineja parimatej oonistaj ate/kirj utaj ate autasustamine ning parimatest töödest avati näitus.

* Ekskursioonidel kais 2013. aastal 3680 inimest (2012. aastal 3649 inimest).

* Laste suvelaager toimus 2013. aastal uudses formaadis. 17.—2l.O6ja 5.—9.08 toimusid,,$uvised teatripaevad Estonias”, mules osales kokku 300 last. Iga uus paev algas lasteomavahelise tutvumisega, millelejargnesid lauluja tantsutunnid. Päevajooksul öpiti läbierinevate teatriseikluste lahemalt tundma Estonia maja fling löpuks osalesid lapsedlUhinäidendi ettevalmistamises ja ettekandes. Lisainfo: http://www.opera.ee/suvineteatripaev-estonias/

leatri noortetöö tutvustamine üritustel

* 9.—16.06.2013 osales noortetöö projektijuht Rahel Otsa Goethe Instituudi poolt korraldatudule-Euroopalisel noorte kultuuriprojektide konverentsil ..Cultural incentives, ajoumey toselected locations of cultural education in Germany”.

* 20.09 toimus traditsiooniline opetajate infopaev, mule eesmargiks oh tutvustada lasteaedadeja koolide öpetajatele rahvusooperi noortetööd ja noorele publikule pakutavaidharidusprojekte. Infopaeval osales erinevatest lasteaedadestja koolidest kokku 104 öpetajat.

Väheldndlustatud ja vanemliku hooleta taste teatrikülastused

* 2013. aastal tehti tihedat koostoOd SEB Heategevusfondiga, mille toel käis 400 lastvaatamas balletti ,,Lumivalgeke ja seitse poialpoissi” (14.04), 250 last ooperit ,,Prints jakerjus” (5.10) ning 300 last balletti ,,PaNdipureja” (8.12). Koigi teatrikülastustejuurdekuulusid ka temaatihised töötoad (vastavalt kas balletti vol ooperit tutvustavad) flingekskursioonid teatrimajas.

* Lastekodude lapsed külastasid Estoniat 2013. aastal jargmiselt: 3.02 bahletti ,,Pabklipureja”51 last, 26.04 haridusprojekti ,,Laserharf’ 13 last.

* Märtsis 2013 liitus rahvusooper heategevusliku projektiga ,,Aitan lapsi”. Märtsistjuunini onproj ekti raames teatrit külastanud 387 inimest 20 erinevast asutusest.

Interaktiivsed tegevused ja noorte kaasamine

* 26.01.2013 kuulutas rahvusooper Priit Pajusaare uue alguparase noorteooperi ,,Prints jakerjus” lavale j öudmise puhul välja noorte kirjandikonkursi ,,Prahihoovist kuningakotta — Onnvoi önnetus?”. Konkursile laekus $0 tOOd ning vOitjad kuulutati välja 7.03 toimunud etenduseeel. Parimate töOde autoriteks olid 1 8aastane Heidy Mustkivi Turi Uhisgumnaasiumist,l4aastane Lennart Leedu Vanalinna Hariduskolleegiumist ning llaastane Johanna MariaRandma Rocca al Mare koohist. Johanna Maria Randma tOO palvis ka konkursi parimakirj andi tutu, teenides iirii1t maksimumpunktid. Vöitj atele panid auhinnad välj a Kalev,Tallinna Kaubamaja, Rahva Raamatja Rahvusooper Estonia.


* 7.03.20 13 avati Noorte teatriblogi, mule eesmirgiks on pakkuda noortele keskkonda omaarvamuse avaldamiseks. analüUsioskuse arendamiseks fling diskussiooni tekitamiseks ooperija balletiteatri teemadel. Arvustama on oodatud kOik kuni 26-aastased noored ning kirjutadavöib kOigil teemadel, mis Rahvusooper Estonia lavastuste ja ooperija balletiteatris kaimisegaseostuvad. Esimese aasta jooksul laekus Noorte Teatriblogisse 33 arvustust mida loeti kokku13849 korda. Lisainfo: www.noorteteatriblogi.ee

* 7.09.20 13 leidis Maja 100 festivali raames aset perepaev ,,Maja kogu perele!”. Päevaraames toimus kogu majas mitmesuguseid urimsi, mida erinevas vanuses lapsed ja nooredkoos vanematega nautida said. Töötubasid, vestlusringe, kontserte ja ekskursioone külastaskokku 1500 inimest. Lisainfo: http://www.opera.ee/maja-kogu-perele/

* 8.09.2013 toimunud rahvusooperi traditsioonilisel teatrilaadal oh ka set korral eraldilasteala, kus lapsed said muuhulgas koos Lumivalgekese ja 7 poialpoisiga tantsu öppida, PipiPikksuka tehtud pannkookidega maiustadaja osaleda Estonia pusle kokku panemisevöistluses.

* Tahistamaks maailmakuulsa helilooja Giuseppe Verdi 200. sunniaastapäeva, kutsusid ItaaliaSuursaatkond Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia fling Rahvusooper Estonia pea 500gumnaasiumiopilast osalema Giuseppe Verdi ooperi ,,Rigoletto” proovi uhiskUlastusel 24.09Estonias fling selle etenduse pöhjal kirjutatud esseede konkursil. Esseekonkursile laekuskokku 407 tööd. Konkursi vOitj ad kuulutati ametlikult välj a 5.12 toimunud etenduse ,,Latraviata” eel. Peaauhinnaks oh reis kahele Itaaliasse, et külastada Verdiga seotud paiku.Parima töö autoriks tunnustati Adele Vaks Kärdla Uhisgumnaasiumist. Konkursist jakulaskaigust Itaaliasse valmib ETV-s dokumentaalfilm. Lisainfo:http ://www.opera.ee/verdissimo-iuniori-esseekonkurss/

* Läbi aasta toimusid kohtumised rahvusooperi vabatahtlike programmi ,,WANTED!”kuuluvate noortega, kes olid abiks ka paijude eriUrituste ja lastelaagri ellu viimisel.Kokkusaamistel arutati mOödunud ja eesolevaid Uritusi, kohtuti Estonias töötavate inimesteganing käidi vaatamas etendusi.

$isekommunikatsioon:

* Aasta vältel anti välj a teabelehte Estoonlane.* Toimusid esietendustega seotud infotunnid teenindajatele: ,,Printsja kerjus” 25.01,.,Tannhäuser” 14.03, .,Bajadeer” 16.05, ,,Liblikas” 13.09, ,,Balletiöhtu: Symbiont(s).Petruka” 15.11.2013.* Koostöös personaliosakonnaga korraldati estoonlaste suvepaevad Järveveere pubkekeskuses10.—1 1.06.2013.* Estonia majale kingituseks tamme maalimine hooaja avakoosolekul 16.02.2013* Uste kaunistamisvöistlus detsembris 2013.

Uued trUkised ja salvestused:

* 60 aastat elust Estoniale puhendanud lavastaja Ame Miku sulest ilmus 8.03.20 13 esimeneEstonia teatri-ja kontserdimaja 100. aastapäevale puhendatud raamat — ,,Estonia töusmine

1$


tuhast”. Teos kajastab teatrimaja hävitanud 1944. aasta martsipommitamist ja selielejargnenud vaevalisi taastamistöid fling iöpeb kunstidekaadiga Moskvas aastal 1956, kui teatersal 50-aastaseks.* Septembris 2013 ilmus Rahvusooper Estonia vile hooaja (2007/08—2012/13) tegevusikajastav raamatja ,,Eesti ballett 95” juubelitrUkis.* 25. septembril esitleti ,,Verdissimo!” festivali avaUritusel äsj a valminud CD kogumikku,,Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid”, mis on välja antud Rahvusooper Estonia,Lexuseja Estonian Record Productions’i koostöös. CD-komplekt on pühendatud kolmeleolulisele sündmusele 2013. aastal — kogu maailmas tähistatakse 200 aasta möödumistGiuseppe Verdi ja Richard Wagneri sthmist ning Eestis Estonia maja l00aastaseks saamist.Kogumikule on salvestatud 8.05.2013 toimunud kontsert ,,Verdija Wagneri kuulsamadooperikoorid”. Kahte plaati sisaldavas kogumikus on Uks välja toötatud spetsiaaiselt autoskuulamiseks ja teadaolevait on selline autoalbum esimene Eestis ja üks vähestest maaiimas.

Varia:

* 14.04.20 13 toimus Itaalia Vabarligi suursaadiku Tema Ekstsellentsi Hr Marco Clementeresidentsis koosviibimine, kuhu olid kutsutud Rahvusooper Estonia diñgendid, solistid,orkester, koorja Eesti Rahvusbalieti tantsijad ningjuhid. OoperisObrast suursaadik soovistänada rahvusooperi kunstilist meeskonda tema kodumaa heliloomingu au sees hoidmise eestning anda oma panuse 25.—29.09.2013 toimunud festivali ,,Verdissimo!” heaks, millegatahistati Giuseppe Verdi 200. sUnniaastapäeva.* Paide Kuituurikeskuses toimus 18.04.20 13 publiku kohtumisöhtu Toomas Eduri ja EveAndrega.* 2.05.20 13 avati rahvusooperi kostuUmilaenutuse uus kodulehekuig.* 9.—10.06.2013 osales rahvusooper Eesti teatrite spartakiaadil Kurtnas, kus saavutati üldvöit!Rahvusooper tuli esimeseks indiacas, molkkys, vörkpallis, korvpallis ja kiiksugamitmevöistluses. Korraldajaks oil Nukuteater.* 29.08.20 13 andis Eesti Kunstimuuseum Rahvusooper Estoniale üle August Weizenbergiskulptuuride Koit ja Hämarik koopiad, mis valmisid kunstimetseen Enn Kuniia toetuselEstonia maja 100. aastapaevaks.* Valmis sal uus katus, majaie paigaldati thed ESTONIA, pressikonverents 30.11.2013

Koolitustegevus:

* Rahvusooperi juhtidele ja alajuhtidele toimus juhtimis- ja meeskonnatOö alane koolitusSaaremaal 14.—15.10.2013. Koolitusejatkuna korraldati 18.—24.1 1.2013 töövajunäda1, etparemini mOistaja vartustada üksteise tööd.

2013. AASTAL TUNNUSTUSE SAANUD ESTOONL4SED

Autasud ja auhinnad

Eesti teatri aastaauhinnad 2013Am Anger — Mefisto möjuvaja kaasahaarava tegelaskuju ioomine Charies Gounod’ ooperis,,faust”.

19


Monika-Evelin Lily — Julius Caesarija Comelia veenvad ja muusikaliselt korgetasemelisedrollilahendused Georg friedrich Handeli ooperis ,,Julius Caesar”.

Anatoli Arhangelsid — Modigliani (.,Modigliani — neetud kunstnik”), Eisenstein(,,Rosalinde”), Lescautja Vangivalvur (,,Manon”) rollide eest.

Tiiu Randviir — Rahel Olbrei nimeline auhind.

Pavio Balakin — Kristallkingakese auhind.

Janne evtenko ja Prilt Volmer — SEB publikupreemia.

Olga Rjabikova ja Bruno Micchiardi — ERGO tantsupreemia.

Jevgeni Grib — Eesti Kutseliste Tantsij ate Loomeliidu kolleegipreemia.

Eesti Vabarligi kuituuristipendium 2013Triinu Leppik (balletitantsija)

Risto Joost — Jorma Panula dirigentide konkursi II preemia.

Mart Laas — Harjumaa teatripreemia.

Kristei Pärtna — Noor laulja.

En Kias — Vabarilgi Valitsuse kuhuuripreemia.

Kolleegipreemiad 2013Jonathan Henderson — orkestripreemiaAndrus Laur — balletipreemiaJuuii Liii — solistipreemiaJaak Jöekailas — kooripreemiaKant Kinnas — administratsioonipreemiaPaul Kuhi — etendust teenindava tOötaja preemiaAiri Paralimnitis — etendust ettevalmistava töotaja preemiaHalls Juus — rahvusooperi maja teenindava töotaja preemiaHirvo Surva — kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia

Parteri gaieriiNäitused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja rahvusooperi varamust — ,,Kuulsate baleriinidetantsukingad” ja ,Eduard Tubina ballett ,,Kratt” 70”.

Talvealas26.11.2012—7. I 2013 flue Raadiku tekstiilinaitus ,,Külma vastu”.7.0 1—3.02 Andres Toitsi maalinäitus ,,Formularid ja tabelid”.4.02—3.03 Marj e Uksine graafikanaitus.4.—3 1.03 Estonia Seitsi maalinthtus.1.04—6.05 Peeter Kuutma vaibanaitus.

20


6.05—17.06 leva Krumina tekstiilinäitus.

I rödu galerlis$.—13.01.2013 näitus ,,Minski kaasaegne linnaruum”, Minski Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Publiku fuajee4.-24.05.2013 lasteprojektidest osavötnute parimate tOöde näitus

2013.AASTA SUUREMAD INVESTEERINGUD, PAREND US-IA REMONTTOOD

- I korruse dekoratsioonide alt;- lavaja orkestriaugu lihvimine ja lakkimine;- kulglava pöranda töstmine;- teatrisaaii pöranda puhastamineja Olitamine;- Valge saali, Sinise saali, jalutuskoridoride pörandate lihvimine ja iakkimine;- kammersaalija 1. proovisaali pörandate pesuja öiitamine;- Talveaia eiektri renoveerimine;- puidutookoj a elektrikilbi renoveerimine;- keidrikonuse pöranda renoveerimine;- Eesti Kontserdi garderoobi pöranda ja postide marmoreerimine;- Talveala katuse veeneelude remont;- Talveaia mööbel — iauad, toolid;- kivipôrandate j a publikutsooni treppide puhastus j a kaitsematerj alidega katmine;- fuajee postide marmoreerimine;- Eesti Kontserdi kontserdisaali remonttood;- Eesti Kontserdi 4. korruse ruumide remonttood;- Estonia kontserdisaali j ahutussüsteemi seadmete paigaidamine;- katuse plekkosa 2500 m2;- Sinise ja Valge saali ventilatsioon;- sisehoovi soojustamine;- skulptuuride soetamine (Koit ja Hamarik);- kUttesüsteemi renoveerimine (2/3 mahust);- vihmaveesüsteemide j a katuserenni kUtted.

MAJANDUSTEGEVUS

2013. aasta oil rahvusooperiie tome majandusaasta rahvusooperi seaduses sätestatudeesmärkide täitmisel.

Rahvusooperiie Estonia eraldati ,,Riigieelarveiise eraldise kasutamise lepingu” aluselsihtotstarbeiist toetust jooksvateks kuludeks 2013. aastal 7 597 085 eurot, millest 936 838eurot kasutati laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale (2012. aastal oil rilgi toetus 7 010167 eurot, millest laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale kasutati $98 248 eurot). Veeleraldati Rahvusooperile Estonia sama lepingu alusel sihtotstarbelist toetust pöhivarasoetamiseks ja renoveerimiseks (s.h. Eesti Kontserdisaali hooneosa remonttöOd) 100 000eurot — projekti ,,Rahvusooper Estonia investeeringud 2013. aastai” raames ja 42 979 eurot —

projekti ,,Estonia Kontserdisaali hooneosa remonditOOd ja jahutusseadmete paigaldamine”raames.

21


2013. aastal söimiti Koostöö- j a kasundusleping nr.20 10-377/13 RahandusministeeriumiRahvusooper Estonia ja AS Riigi Kinnisvara vahel hoone energiasaastlikumaks muutmisekohta. Selle projekti raames remonditi teatri katus ja fassaad. Hoonet parendati summas687 715 eurot.

Oppeiaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperiie 12 137 eurot (2012.aastal 16 695 eurot).

Rahvusooper teenis muugituiu summas 2 675 126 eurot (2012.aastal 2 659 123 eurot).MuUgitulu suurenes 15 943 euro vörra ehk 0,60%. Piletite muugitulu oh 1 712 155 eurot.Vörreldes 2012. aastaga suurenes piietimuUgi tulu (2012.aastal 1 546 974 eurot) 10,68%.MUugitulu üidine kasv 2013. aastal oil väike, kuna toimus vähem väiisreise.

Muude tegevustuiudena teeniti 2013.aastal 590 292 eurot, mis oil 106 851 eurot ehk 22,10%suurem kui eeimisel aastal (2012.aastai 483 441 eurot).

Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2013. aastai etenduste kuiastaj aid teatribaarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid soogitoas ja kontserdikUiastajaid Eestikontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oh 2013. aastai 711 438 eurot (2012.aastai 621651 eurot). Toithustusteenistuse käive suurenes 14,44%.

Rahvusooperi omatulu oh 2013. aastal kokku 3 265 418 eurot (2012. aastal 3 142 624 eurot).Vörreides 2012. aastaga suurenes omatulu 3,91% ehk 122 794 euro vörra.

2013. aasta iOpuga üietasid Rahvusooper Estonia lühiajaiised kohustused käibevara summas65 1,6 tuhat eurot (lUhiajahised kohustused miinus käibevara). 2012. aastal oil see naitaja 629,7tuhat eurot.Rahvusooperi eeiarvest moodustas riigi toetus 70,47% (2012. aastal 69,05%).

Jätkus 2002.a. Rahvusooper Estoniaja AS SEB Panga vahel sOlmitud iepingu (pikaajalinelaen kogusummas 9 797 656 eurot) täitmine, milie lopptahtaeg on 2016. aasta detsembris.Laen on vöetud Rahvusooper Estonia teatri- j a kontserdimaj a rekonstrueerimise II etapiteostamiseks.Rahvusooperi majandustegevuse tulem oil 2013. aastai positiivne.

KokkuvOtteks — koigi estooniaste väga hea töö vöimaidas rahvusooperii reaiiseerida omaioomingulised eesmargid.

Aivar Mae

Rahvusooper EstoniaPeadirektor

22


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss(eurodes)

Lisa 31.12.2013 31.12.2012nr.

VARADKäibevaraRaha 2 163 572 72 227Muud luhiajalised nöuded 10 0 936 636Nöudedjaettemaksed 3,4 231789 225276Varud 5 16127$ 159115Käibevara kokku 556 639 1 393 254PöhivaraPikaajalisednöuded 10 2857475 2857677Materiaalne ja immateriaalne pöhivara 6 9 873 142 9 499 204POhivara kokku 12 730 617 12 356 881VARAD KOKKU 13 287 256 13 750 135

KOHUSTUSED JA NETOVARALflhiajalised kohustusedLaenukohustused 8,10 91 281 1 015 673Völadjaettemaksed 4,7 1 095 971 974 $93Sihtfinantseerimine 9 20 367 32 400Lühiajalised kohustused kokku 1 208 219 2 022 966Pikaajalised kohustusedPikaajalised laenukohustused 8,10 2 858 740 2 950 824Pikaajalised kohustused kokku 2 858 740 2 950 824KOHUSTUSED KOKKU 4 066 959 4 973 790NetovaraKapital 331 532 331 532Eelmiste perioodide j aotamata tulem $ 444 813 $ 710 097Aruandeaasta tulem 443 952 -265 284NETOVARA KOKKU 9 220 297 $ 776 345KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 13 287 256 13 750 135

Lisad lehekulgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsaalid/initiaIs

_____________________________

Kuupäev/date

___________

PricewaterhouseCoopers, Tallinn


Tulemiaruanne(eurodes)

Lisa 2013 2012nr.

MUUgitulu 11 2675126 2659183Muud tegevustulud 12 590 292 483 441Tegevuskulude sthffinantseerimine riigieelarvest 9 6 672 383 6 128 614Muu tulu sihtfinantseerimisest 9 121 290 183 957Tulu pôhivara sihtfrnantseerimisest riigieelarvest $30 694 0Tulu pöhivara sihtfinantseerimisest 9 21 823 15 500Tulud kokku 10 911 608 9 470 695Kaubad,toore,materjaljateenused 13 -1 251 687 -1 063 590Mitmesugused tegevuskulud 14 -1 011 615 -1 064 152Tööjöu kuludPalgakulu 15 -5 676 267 -5 177 469Sotsiaalmaks 15 -1 911 796 -1 755 953Tööjöu kulud kokku -7 588 063 -6 933 422POhivara kulum ja väärtuse langus 6 -506 473 -510 600Muud tegevuskulud -81 512 -78 42$Tegevustulem 472 258 -179 497Finantstulud ja —kuludIntressikulud 10 -28615 -86311Muud finantstulud ja —kulud 309 524finantstulud ja —kulud kokku -28 306 -85 787Aruandeaasta tulem 443 952 -265 284


Initialled to the purpose at identification onlylnitsiaalid/initiaIS

upäev/date CGC1t 1 24PricewrhouSetaJ


Rahavoogude aruanne(eurodes)

Lisa 2013 2012nr.

Rahavood pOhitegevusestAruandeperioodi tulem 443 952 -265 284Pôhivara kulum ja väärtuse langus 6 506 473 510 600Sihtfinantseerimise jäagi muutus 9 -12 033 24 499Pohitegevusega seotud nöuete muutus 3,4 -6 513 -53 562Varude muutus 5 -2 163 -27 $15Pohitegevusega seotud kohustuste muutus 7 121 078 116 998Mitterahaline sthtfinantseerimine pöhivara eest 6,9 -687 715 0Kokku rahavood pohitegevusest 363 079 305 436

Rahavood investeerimistegevusestMateriaalseja immateriaalse pöhivara soetus 6 -192 697 -95 344Kokku rahavood investeerimistegevusest -192 697 -95 344

Rahavood finantseerimistegevusestKapitalirendi pöhimaksete tagasimaksed 8 -79 037 -261 907Makstudpangalaenud 10 -936838 -892248Toetus Kultuuriministeeriumilt pöhivara 10 936 838 898 248sihtfinantseerimise laenu tagasimaksmiseksKokku rahavood finantseerimistegevusest -79 037 -261 907

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 72 227 124 042Raha ja raha ekvivalentide muntus 91 345 -51 815

Raha ja raha ekvivalendid perioodi löpus 163 572 72 227

Rahavood kokku 91 345 -51 815


lnitsaliseeritud ainult identifseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlylnitsaaHd/initiaIs — 3EEi(

Kuupäev/datePricewaterhouseCoopers, Tallinn 25


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

2011 .a.tulemAruandeaasta tulem31.12.2012

00

-63$ 91$0

8 710 097

63$ 91$-265 284-265 284

Kapital felmiste perloodide Aruandeaasta Kokkutulem tulem

31.12.2011 331532 9349015 -638918 9041629

2012.a.tulem 0 -265 284 265 284 0Aruandeaasta tulem 0 0 443 952 443 95231.12.2013 331 532 8 444 813 443 952 9 220 297

331 532

0-265 284

2 776 345

ainrult ,dentIttseerimSekSInitialled for the purpose of identification only

initsiaald/initialS 1________—Kuupäov/date

_J_L

Pricewaterhouse000Pers, Tallinn

Lisad lehekulgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande Yahutamatud osad.

26


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspöhimötted

Rahvusooper Estonia 2013. aasta raamatupidamise aastaaruaniie on koostatud kooskölas EestiVabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava pöhinOuded on kehtestatudEesti Vabariigi raamatupidarnise seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri.Rilgi raamatupidamise Uldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Uldeeskirj askirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamisetoimkonna j uhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisestandarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuseprintsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljargnevates arvestuspOhimötetes.Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud jargmistest arvestuse ja aruandlusepohimOtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusUksuse, jatkuvuse, arusaadavuse,olulisuse, jarjepidevuse ja vörreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse,konservatiivsuse, avalikustamise fling sisu Ulimuslikkuse printsiibist.Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabarligi raamatupidamiseseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Rahaja raha ekvivalendidRahaja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassasolevat sularaha, arvelduskontode j ääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3 -kuulisi tähtaj alisideposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.

NOuded osti ate vastuNOuetena ostj ate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavaparase pohitegevuse kaigus tekkinudluhiajalisi nöudeid. NOudeid ostjate vastu kajastatakse kothgeeritud soetusmaksumuses (s.o.nominaalvaärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad aUahindlused).NOuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid töendeid selle kohta, et köik nöuetesummad ei laeku vastavalt nOuete esialgsetele lepingutingimustele. Asj aoludeks, mis viitavadvöimalikule nöuete väärtuse langusele, on volgniku pankrot vol olulised finantsraskused ningmaksetahtaegadest mittekinnipidamine.Nöuete laekumise töenäosust hinnatakse vöimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nöueteindividuaalne hindamine ei ole nöuete arvust tulenevalt vöimalik, siis hinnatakseindividuaalseh ainult olulisi nöudeid. Ulejaänud nOudeid hinnatakse kogumina, arvestadeseelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nöuete osas. Ebatöenäoliselt laekuvate nöuetesumma on vahe nende nOuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüUdisväärtusevahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nöuete bilansilist värtust vahendatakseebatöenäoliselt laekuvate nöuete summa vörra ning kahjum allahindlusest kajastataksetulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatöenäoliste nöuetelaekumist kaj astatakse ebatöenäoliselt laekuvate nOuete kulu vahendamisena.

Muud luhiajalised nOudedKöiki muid nöudeid (viitlaekumised, muud lUhi- ja pikaajalised nöuded), kajastataksekorrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nöuete korrigeeritud soetusmaksumus onüldjuhul vördne nende nominaalvaartusega (miinus tagasimaksed ning vöimalikud

Initallseeritud ariu1t identifitseerimiseksIniballed for the purpose of identification onlylntsiaadJiniUaIs

_____________________________

27Kuupäev/date —

— PricewaterhouseCoopers, Tallinn


allahindlused), mistOttu lühiajalisi nöudeid kajastatakse bilansis töenäoliselt laekuvassummas.Pikaaj aliste nöuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks vöetakse nad algselt arvelesaadaoleva tasu Oiglases väärtuses. arvestades jargnevatel perioodidel nôudelt intressitulu,sisemise intressimäära meetodit kasutades.

VarudVarud vOetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,tootmiskuhi.tustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nendeolemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnalevarude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse j a varude soetamisegaotseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus vOi netorealiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväartus leitakse, arvates tavapärasesmaj andustegevuses kasutatavast hinnangulisest muugihinnast maha hinnangulised kulutused,mis on vajalikud toote muugivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.Löpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kuikulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lOpetatud lavastustesse kandmine toimubaruandeaastast jargmisel aastal. Löpetamata toodangu koosseisu arvatakse kOik materiaalsedkulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega flinglavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupistindividuaalse hindamise meetodit vol kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne pöhivaraPOhivaraks loetakse varasid kasuliku tooeaga üle Uhe aasta ja maksumusega alates 2 000eurost. Varad, mile soetusmaksumus on alla 2 000 euro kajastatakse vähevaärtuslikuinventarinaja kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride Ule peetakse arvestust bilansiväliselt.Materiaalne pohivara vOetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosnebostuhmnnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotudkulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tOOseisundisse ja —asukohta. Materiaalsetpöhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeñtud kulum ja vöimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.Kapitalirendile vOetud materiaalse pOhivara arvestus toimub samaselt ostetud pohivaraga.Materiaalse pohivara objektile tehtud hilisemad valjaminekud kajastatakse pOhivarana, kui ontöenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ningvaraobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mööta. Muid hooldus- ja remondikulusidkajastatakse kuluna nende toimumise momendil.Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninormmääratakse igale pohivara objektile eraldi söltuvalt selle kasulikust tOOeast. OluliseIOppvaartusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainultsoetusmaksumuse j a lOppvaartuse vahelist amortiseeritavat osa.Juhul kui materiaalse pöhivara objekt koosneb Uksteisest eristatavatest komponentidest, millelon erinevad kasulikud eluead, vöetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldivaraobj ektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldiamortisatsiooninormid.Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse pohivara gruppidele jargmised:

Ehitisedja rajatised 2% - 20%Masinadja seadmed 3% - 25%

IntsaHseertud ainuft identi[itserimsekstnted for the purpose of Identcation onlylntsaId/jnjjjaIs

__________

28Kuiipäev/date

_____________

Pricewaterhousecoopers, Tallinn


Muu inventar (pillid) 5% - 20%Maad ei amortiseerita.

Juhul kui pöhivara kaetav väärtus (s.o. korgem kahest jargnevast näitajast: vara netomuugihind voi vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jäAkmaksumusest, onmateriaalse pöhivara obj ektid alla hinriatud nende kaetavale väärtusele.Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mu vara on kasutatav vastavalt juhtkonnapoolt plaanitud eesmargil ning lopetatakse kui löppvaartus Uletab bilansilist jaäkmaksumustvoi vara lOpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavateamortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning löppväärtuse pöhj endatust.Materiaalse pOhivara kajastamine löpetatakse vara vOörandamise konal vol olukonas, kusvara kasutamisest vOl müugist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum vOi kahjum, mison tekkinud materiaalse pöhivara kaj astamise löpetamisest, kaj astatakse tulemiaruandesmuude äritulude vol muude ärikulude real.

Immateriaalne pohivaraImmateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperipoolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu fling varasoetusmaksumus on usaldusväärselt möödetav. Omandatud immateriaalne pöhivara vOetaksealgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisegaseotud kulutustest. Arvele vötmise järel kajastatakse immateriaalset vara sellesoetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vöimalikud värtuselangusest tulenevad allahindlused.Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudesvara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipaeval hinnatakse varaamortisatsiooniperioodide ning —meetodi pöhjendatust.Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse pöhivara gruppidele jrgmised:Immateriaalne vara 25%

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väArtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid,mis viltavad vOimalikule väärtuse langusele.

TarkvaraImmateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvaralahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana. kui need onotseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperipoolt kontrollitavad ning mule kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema ajakui Uhe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastataksetulemiaruandes kuludena.

Varade väärtuse langusAvaliku sektori uksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskölas eesti hearaamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varadeväärtuse langust kaetavale väärtusele avalilcu teenuse osutamiseks vajalike pöhivarade puhul,kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise vOl muul pöhjusel osaliselt vol taielikultkasutusest eemaldamise töttu.

lntsialiseertud anult identeerimsekslntiafled for the purpose of dntificaton onlyIntsiaalid/inWaIs

________

-

___________

Kuupëev/date

___________________

29PricewaterhouseCoopers, Tallirin


Kapitali- ja kasutusrendidKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mule puhul köik olulised vara omandigaseonduvad riskid ja hUved kanduvad tile rentnikule. Muud rendilepingud kajastataksekasutusrendina.Rahvusooper kui rentnikKapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara öiglase väärtuse summasvoi rendimaksete miinimumsumma nüUdisväartuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksedj aotatakse fmantskuluks (intressikulu) j a kohustuse j ääkväärtuse vähendamiseks. F inantskuludj aotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal aj ahetkel kohustusejääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse samaseltomandatud pöhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööigavoi rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute solmimisega otseselt kaasnevadrentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumusekoosseisus.Kasutusrendimaksed kaj astatakse rendiperioodi j ooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.Rahvusooper kul renthleandjaKasutusrendi tingimustel välj arenditud vara kaj astatakse bilansis tavakorras, analoogseltmuule Rahvusooperi bilansis kaj astatavale varale. Välj arenditavat vara amortiseeritakselähtudes Rahvusooperis sama tilüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispöhimötetest.Kasutusrendimaksed kaj astatakse rendiperioodi j ooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendilepingute solmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kaj astatakse rendileandj abilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodijooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

FinantskohustusedKöik finantskohustused (völad hankijatele, vöetud laenud, muud lühi -ja pikaajalisedvölakohustused) vöetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka köikisoetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritudsoetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus onüldjuhul vördne nende nominaalvaartusega, mistöttu lühiaj alisi finantskohustusi kaj astataksebilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaaj aliste finantskohustuste korrigeeritudsoetusmaksumuse arvestamiseks vöetakse nad algselt arvele saadud tasu oiglases väärtuses(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades jargnevatel perioodidel kohustusteltintressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.Finantskohustus liigitatakse lUhiajaliseks, kui seile tasumise tahtaeg on kaheteist kuu jooksulalates bilansikuupaevast; vol Rahvusooperil pole tingimusteta Oigust kohustise tasumist edasilUkata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupaeva. Laenukohustusi, mule tagasimaksetahtaeg on 12 kuu jooksul bilansipaevast, kuid mis reftnantseeritakse pikaajaliseks pärastbilansipaeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samutikajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oh Oigus bilansipäeval tagasikutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise töttu.

SihtfinantseerimineToetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ulekandmisel vöi laekumisel vOitoetuse tekkepOhisel kuupaeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jalgidestekkepöhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid eiole tekkinud, bilansis ei kajastata.

tslaseeritudainult iUentfiseerjrnjseksIrntialled for the purpose of deiWcaflon onlylnltsiaalid/jnitjals

________ _______

Kuupàev/clate ,O :TT 30PncewaterhouseCoopers TaIllnn


Tegevuskulude sihtfinantseerimineTegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel 1ihtutakse tulude-kulude vastavuseprintsiibist. Sihffinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mu leiavad aset kulud,mule kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on möeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, midasaadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata fling kuilaekumine on töenaoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisavkindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele j asihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimine$ihtfinantseerimist pohivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mulepohieesmargiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepöhisel momendiltuluna.Sihtfinantseerimise arvel soetatud pöhivara kulum kantakse kuludesse samaselt muulepohivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalistsihtfinantseerimist kaj astatakse analoogiliselt pOhivara sihtfinantseerimisega saadud varaoiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara oiglane väärtus ei oleusaldusväarselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.Sihffinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kiijetel..Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja ,,POhivara sihffinantseerimine”.

Tehingud välisvaluutas fling välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja —kohustusedVälisvaluutadeks on loetud köik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutastoimunud tehingute kajastamisel on aluseks vöetud tehingu toimumise paeval ametlikultkehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja —

kohustused (rahas tasutavad nOuded j a laenud), hiunatakse bilansipäeval umberarvestusvaluutasse bilansipaeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.Umberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid j a —kahjumid esitatakse aruandeperiooditulemiaruandes.

Tulude arvestusTulu etendustest j a kontsertidest kaj astatakse etenduse j a kontserti toimumise hetkel.Tulu kaupade muUgist kajastatakse saadud voi saadaoleva tasu oiglases väärtuses, vOttesarvesse köiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müugist kajastatakse siis, kuiköik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, muUgitulu ja tehingugaseotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on töenäoline.Tulu teenuse muügist kajastatakse teenuse osutamise j.rel, vol juhul kui teenus osutataksepikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, vOi juhul kui teenusosutatakse pikema ajaperioodi jookusul, siis lahtudes valmidusastme meetodist.

Lisa 2 Raha

(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Sularahakassas 20514 28 158Pangakontod 143 058 44 069Raha ja pangakontod kokku 163 572 72 227

InitsaIiseerttd ainul den1itseerimseksInitialled for the purpose of etfication only 31Initsiaald/nitaIs

Kuupäev/date _.

PricewaterhouseCciopers, Thllnn


Intressimäär uleoodeposiidilt on 0,10 % keskmiseltjaagih (2012.a. 0,10%).

Lisa 3 Nöuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Nöudedostjatevastu 125849 167284Maksude ettemaksedja 29 943 20 293tagasinouded (lisa 4)Muud lUhiajalised nOuded 931 32Viitlaekumised 1 17Ettemaksed teenuste eest 15 065 37 650Nöuded ja ettemaksed kokku 231 789 225 276

Lisa 4 Maksud(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Ettemaks Maksuvolg Ettemaks Maksuvolg

Käibemaks 29 943 48 268 20 293 34 754Uksikisiku tulumaks 0 102 986 0 94 131Töötuskindlustusmaks 0 16 857 0 20 630Sotsiaalmaks 0 19$ 177 0 172 596Erisoodustuse tulumaks 0 564 0 712Ettevötte tulumaks 0 226 0 491Kogumispension 0 $ 729 0 7 648Mitteresidendist 0 1 254 0 1 782juriidilise isiku tulumaksRessursitasu - vesi 0 51 0 47Kokku (lisa 3,7) 29 943 377 112 20 293 332 791

Maksuhalduril on oigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta j ooksulmaksudeklaratsiooni esitamise kuupaevast fling vigade tuvastamisel määrata taiendavmaksusumma, intressid fling trahvi. Rahvusooperi juhtkonria hinnangul ei esine asjaolusid,mille tulemusena vöiks maksuhaldur maarata teatrile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 5 Varud(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Materjalid laos 29 476 24 636Materjalide varude allahindlus -7 478 -7 478Kavade varu 21 552 26 976Toidukaupade varu 25 871 23 216Löpetamata uuslavastuste kulud 91 857 91 765Kokku 161 278 159 115

lntsaliseerjtud nilt identit;eerirnjseksInitialled for the purp,se of klentjficatic,n onlylnitsiaalid/intjaI

______

E. LKuupäev/date

PricewaterhouseCoopers, TaIIinn


Varusid kanti maha 2013. aastal 613 euro ulatuses (2012. aastal 376 eurot).

Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne pöhivara(eurodes)

Maa Ehitised Masinad Muu Immat. Kokkuja materiaalne pOhivara

seadmed pohivaraSaldo seisuga31.12.2011Soetusmaksumus 149668 11335576 2497215 1001345 16705 15000509Akumuleeritud kulum 0 -3 325 90$ -1 129 944 -693 208 -6 954 -5 216 014Jääkmaksumus 149 668 8 009 66$ 1 307 271 308 137 9 751 9 784 4952012.a. toimunudmuutusedOstud perioodijooksul 0 23 386 135 669 95 338 7650 262 043Ettemaksudelt pOhivara 0 0 0 -34 584 0 -34 584arveleMUukjamahakandmine 0 0 -3495 -10663 0 -14 15$Müududjamahakantud 0 0 3495 $513 0 12008pöhivara kulumAmortisatsioonikulu 0 -299 524 -138 319 -6$ 927 -3 830 -510 600Saldo seisuga31.12.2012Soetusmaksumus 149668 11358962 2629389 1051436 24355 15213810Akumuleeritud kulum 0 -3 625 432 -1 324 769 -753 621 -10 784 -5 714 606JAäkmaksumus 149668 7733530 1304620 297815 13571 94992042013.a. toimunudmuutusedOstudperioodijooksul 0 818371 9345 43396 9300 880412Amortisatsioonikulu 0 -300 771 -144 300 -55 212 -6 190 -506 473Saldo seisuga31.12.2013Soetusmaksumus 149 668 12 177 333 2 638 734 1 094 832 33 655 16 094 222Akumuleeritud kulum 0 -3 926 203 -1 469 069 -808 833 -16 975 -6 221 080Jääkmaksumus 149 668 8 251 130 1 169 665 285 999 16 680 9 873 142

2013. aastal ei toimunud pöhivara mahakandmist. (2012. aastal kanti maha materiaalsetpöhivara summas 12 008 eurot).2013. aastal nagu ka 2012. aastal pöhivara alla hinnamd el ole. Seisuga 31.12.2013 ja31.12.2012 puudusid pöhivarad, mida oleks panditud laenukohustuste tagatiseks.

Lisa 7 Völad ja ettemaksed

(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Ostjate ettemaksed kaupadeja teenuste eest 323 951 266 092VOladtamijatele 150513 185541Maksuvölad (vt. lisa 4) 377 112 332 791Völad tëövOtjatele 151 292 137 536Muud tulevaste peñoodide ettemakstud tulud 93 103 52 933Völad ja ettemaksed kokku 1 095 971 974 893

InitiaHseeritud ainult identiitseerimieksInitIIeU for the purpose of identification onlyInitAaaIid/initia

_____________________

33Kuupaev/Uatt cQ I

PriciwaterhouseCoopers Talhnn


Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent

(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse j argmisi varasid:

Seadmed Ia muusikariistad31.12.2013 31.12.2012

$oetusmaksumus 126 594 506 060Akumuleeritud kulum 23 233 40 217Aruandeperioodi kulum 16 773 22 287

2013. aastal ei soetatud varasid kapitalirendi tingimustel. Kapitalilepinguid löppes 2013.aastal summas 379 466 (2012.a. soetati kapitalirendi tingimustel varasid summas 113 939eurot j a lôppes kapitalirendilepinguid summas 114 825 eurot).

Lisa $ järg

79 03787

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.Lepingute alusvaluutaks on euro, tähtajad on toodud lisas 10.

Kasutusrent

Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel valjajargmisivarasid:

Kokku (vt. lisa 12) 263 358 228 088

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest Eesti Kontsert, kelle lepinguline rendimakse2013 .a. oh 152 231 eurot. Rahvusooperil on sölmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas2 565 eurot)ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 3 736 eurot).Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Keskmine intressimäär

2013 2012

Aruandeperioodi maksedAruandeperioodi intressikulu

0% 2.17%

261 9075 675

Hooned2013 2012

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 155 905 150 501Aruandeperioodi maksed (Uhekordsed) 107 453 77 587

lnitsisertud ainuit ideaifflseerimiseksInitilied for the purpose of identification onlylnitsiaalidñnitials

_____________________________

GO t( 34Kuupäev/date -

PncewaterhouseCoopers, Tallinn


Lisa 9 Silitfinantseerimine(eurodes)

2013 2012

ALGJAAK KOKKU 32 400 7 901(KOHUSTUS)SAAMINE1. ValitsuseltEesti Vabarilgi Valitsuselt 7 597 084 7 010 167pohitegevuse sihtfinantseerimisekssaadud vahendidValitsuselt saadud vahendid riigi 12 137 16 695poolt kompenseeritava Oppelaenutasumiseks2. Muudelt organisatsioonideltKultuurkapitalilt kulude 19 952 15 950sihtfinantseerimiseks saadudvahendidKultuuriministeeriumllt kulude 7 500 1 12 438sihtfinantseerimiseks saadudvahendidTeistelt organisatsioonidelt kulude 81 805 80 068sihtfinantseerimiseks saadudvahendid3. Investeerimislaen pOhivaradesihtfinantseerimiseksSAADUDKOKKU 771847$ 7235318

KASUTAMINETegevuskuludeks -6 631 718 -6 031 283Intresside maksmiseks -2$ 528 -80 636Laenu tagasimaksmiseks AS SEB -936 $38 -89$ 248Pangale kasutatud (pohivaradesihtfinantseerimiseks) (lisa 10)Riigi poolt kompenseeritavat -12 137 -16 695Oppelaenu tasuti1. Tegevuskuludeks kokku -7 609 221 -7 026 8622. Muu sihtfrnantseerimine -121 290 -183 957KASUTATUD KOKKU -7 730 511 -7 210 819Kohustus 20 367 32 400

Eesti Kultuurkapital toetas 2013. aastal Rahvusooperit Estonia mitmete projektideläbiviimisel. Suurimad neist olid: koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa töötasu (balleti,,Petruka” lavastamine 5000 eurot), dekoratsiooniosakonna oppereis Mariinsky teatñsse(2000 eurot), Tannhauseri lavastaja töötasu (1500 eurot), balleti ,,Bajadeer” väljatoomine(1500 eurot), Eesti Rahvusballeti osalemine 2013 LEP-ESTO paevadel San Franciscos (1500eurot), Itaalia tenon Cataldo Caputo söidu- ja esinemiskulud (1200 eurot), balletijuubilaride

Initsllseerud ainult ientifitseerrnseksInitted for tie purpose of identification onlyInitsiaIid/initiaIs

___________________________

35Kuupëev/date — i’c!f_.

PricewaterhouseCoopers, Tallinn


ERR arhiivimaterjalide valjaotsimineja montaa (1000 eurot), Jeffrey Goldbergi meistrikiassrahvusooperi solistidele (1000 eurot), ooperi ,,Liblikas” noodigraafika, partituuri ja klaviiritegemine (1000 eurot) jpt.Kultuuriministeeriumilt saadi toetust Estonia 100 juubeliürituste läbiviimise kulude katteks7500 eurot.Teiste toetajate seas olid ERGO Kindlustuse AS (sponsorleping 2013.a. 20 000 eurot), EestiMuusikanoukogujuubelialbum ,,Estonia maja 100” (7000 eurot), Riigikantseiei tasutakontsertide korraldamiseks Estonia maja 100 festivalil (20 000 eurot), TallinnaKultuuriväärtuste Amet Estonia maja 100 juubeli puhul väiilaval korraldatavate üritustekulude katteks (10 000 eurot)jpt.

Lisa 9 järg

Sihtfinantseerimine pöhivarade soetamiseks

2013 2012

Pöhivarade sihtfinantseerimise 0 0

kasutamata jääk aasta algul

SAAMINE

Kuituuriministeeriumilt pOhivara 142 979 0

soetamiseks ja renoveerimiseks saadudKuituurkapitalilt pillide soetamiseks 10 900 15 500saadudRahandusministeeriumilt saadud C02 687 715 0raha (katuse renoveerimiseks)Muud 10923 0SAADUDKOKKU $52517 15500KASUTAMINETulu pöhivara sihtfinantseerimisest s.h. 852 517 15 5001.Maajaehitised $18371 02. Inventar 12 323 03.Pillid 10900 155004. Kunstiväärtused 10 923 0Pöhivara sihtfrnantseerimise 0 0kasutamata jääk aasta löpus

2002. aastal sölmiti AS SEB Pangaga investeerimisiaenu leping summas 5,4 miljonit eurot,mida suurendati 2005. aastal 4,4 miljoni euro vörra. Kokku on laenulepingu summa 9,8miljonit eurot tagasimakse tahtajaga 2016.a. Laenu kasutamise otstarve on RahvusooperEstonia teatri- ja kontserdimaja rekonstnieerimise II etapi teostamine.31 .detsembriks 2007.a. oil laenu limlit kasutatud tales ulatuses. EV Kultuuriministeeriumtoetab Estonia teatri- j a kontserdimaj a rekonstrueerimist sihffinantseerimisega pOhivaradesoetamiseks.Alates 01.01.2014 kehtib laenu tagastamisel maksegraafikuna vähendatud maksegaannuiteetgraafik maksepuhkusega ja suurema maksega iaenutahtpaeval, st. Rahvusoopertagastab Pangale laenu j a tasub intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena üks kordkvartalis, välja arvatud tähtajal 01.01.2014 kuni 3 1.12.2014, millal teater laenu el tagastajamaksab intressi laenu tagastamata osait (maksepuhkus).

dentfeeuirnseksII3ftied for tne purpose dentification Only

lnitsiaaIid/intiaIs 4, 36Kuupäev/date O CQ t(

PricewaterhouseCoopers, TaNinn


Lisa 10 Laenukohustused ja -nöuded

(eurodes)

31.12.2013Laenude saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressimiär

pikaajaline lühiajalineosa osa

Investeerimislaen 2 $57 475 2 857 475 0 2016.a.dets. Kuue kuuEURIBOR

+0,495%Liising (lisa 8) 93 146 1 265 91 $81 2014 — 2015.a.

KOKKU 2 950 621 2 858 740 91 881

31.12.2012Laenude saldo Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressimäär

pikaajaline lühiajalineosa osa

Investeerimislaen 3 794 313 2 857 677 936 636 2016.a.dets. Kuue kuuEURIBOR

+0,495%Liising (lisa 8) 172 184 93 147 79 037 2013 — 2016.a. 4,0 — 5,36%

KOKKU 3 966 497 2 950 824 1 015 673

Investeerimislaenu intressi maksed 28 528Kapitalirendi intressi maksed 87

28 615

Investeerimislaen on kajastatud bilansis nil nöude kui kohustusena samas summas.Kultuuriministeerium toetab Rahvusooperit Estonia laenu tagasimaksmisel. 2013. aastalmaksti laenu AS SEB Pangale tagasi summas 936 838 eurot (2012. aastal 898 248 eurot). Vt.lisa9.Laenulepingu alusvaluutaks on euro.Kohustuste tagatiseks varasid panditud el ole.

Laenukohustuste intressid

Kokku

2013 2012

20 6365 675

86311

lntsaserWU nulte:lnthiHeU for the purpose oi _ton onlylnftaaIid/initiaIs

_______

Kuupäev/date

___________ _____

PricewaterhouseCcopers, Thllinn

37


Lisa 11 Muugitulu(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb kamuu maj andustegevusega. MuUgitulu valdkondade löikes j aguneb j argmiselt:

Muugitulu 111k 2013 2012PiletimUUgitulu 1 712 155 1 546 974Toitlustus 711 438 621 651Kultuuriline teenindamine 91 026 359 873Kavade mUük 58 409 63 346Parkia haldamine 42 013 36 173KostUUmide laenutus 16 703 11 500Majutusteenus 17 742 10 587Muud muugitulud 25 640 9 079KOKKU 2 675 126 2 659 183

Piletimuugitulu koosneb piletite mUügist saadud tulustja ärajäänud etenduste tulust.Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis.

Lisa 12 Muud tegevustulud(eurodes)

Muugitulu 111k 2013 2012 1Uurimlu (lisa 8) 263 35$ 22$ 02$Reklaamitulu 213 734 115 713Kommunaaltulud 62 591 69 454Muutulu 43343 5952$Materjalidejapöhivara 6 162 10 65$müügi tuluTrahvid 1104 0KOKKU 590 292 483 441

Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused

(eurodes)

2013 2012Lavastustega seotud teenused 694 846 457 081Materjal lavastustele 262 089 353 054Toitlustuse kaubakulu 252 122 206 763Kavade kulu 38 552 40 760Piletite kulu 4 078 5 932KOKKU 1 251 687 1 063 590

Initsiseertud afrutt identiftseerimeksInitll&d for the purpose of identWcation on’yInitsiaaid/initias

___________________________

Kuupäev/date

___________________________

3$PricewaterhouseCoopers, iahinn


Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2013 2012Kommunaalkulud 28$ 771 274 882Reklaamikulu 153 766 20$ 77$Korrashoiumaterjal ja teenus 142 398 144 441Majandamiskulud 131 613 113 939Lähetuskulud $0477 115677Muud kulud 63 659 79 999s.h. vahendustasu piletite 46 674 41 750milugistInventarja selle hooldus 62 972 44 758Infotehnoloogiline riistvara 54 364 50 973ja selle hooldusSöidukitetarvikudjahooldus 33 595 30 705KOKKU 1011615 1064152

Lisa 15 Tööjöu kulud(eurodes)

2013 2012Palgakulu 5 676 267 5 177 469Sotsiaalmaks 1 911 796 1 755 953KOKKU 7 588 063 6 933 422

Rahvusooperi Estonia koosseisuline töotaj ate arv, kus on arvestatud nil osalise kui kataistoOajaga tOOtajaid, oil 3L12.2013 seisuga 457 tootajat (2012.aastal 456 tootajat). 2013.aasta keskmine koosseisuliste tOotajate arv taandatuna taistööajale oil 418 tOotajat(2012.aastal 424 töOtajat) fling palgakulu 5 676 267 eurot (2012.aastal 5 177 469 eurot).

Noukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 37 656 eurot (2012.aastal 37 741 eurot) japeadirektori tasu koos maksudega oil 73 424 eurot (2012.aastal 64 938 eurot).

Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

- peadirektorja noukogu liikmed- eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad vOl nende

olulise möju all olevad ettevOtted ja organisatsioonid- köik organisatsioonid, kus nigh on kontroll vol valitsev möju.

Aruandeperioodil olid noukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga111 080 eurot (2012.aastall02 679 eurot). Vt ka lisa 15.

InitJallseartud ainut idtimksInit)id for the purpsr of ktentification on’yInftsiaaHd/iniaIs

_____________________________

Kuupäev/date ItPricewaterhouseCoopers, Tallinn

39


Lepingu löppedes on peadirektoril öigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muidsoodustusi nOukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.Noukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:(eurodes)

2013 2012Ostud Mutigid Ostud Muugid

Tegev-jakorgemjuhtkondning 12$ 17062 165 3120nendega seotud ettevöttedjaorganisatsioonid

Saldod seotud osapooltega:(eurodes)

31.12.2013 31.12.2012Nöuded Kohustused Nöuded Kohustused

Tegev- ja korgem juhtkond fling 129 0 42 937nendega seotud ettevötted jaorganisatsioonid

Lisa 17 Muu oluline informatsioon

Seisuga 31. detsember 2013 ületasid Rahvusooper Estonia luhiajalised kohustused käibevarasummas 651,6 tuhat eurot (31. detsember 2012.a. summas 629,7 tuhat eurot). Seisuga 31.detsember 2013 jagunesid lühiajalised kohustused järgmiselt: lUhiajalised Iaenukohustusedsummas 91,9 tuhat eurot (2012.aastal 1 015,7 tuhat eurot). völadja ettemaksed summas1 096,0 tuhat eurot (2012.aastal 975,0 tuhat eurot), ja luhiajaline sihtfinantseerimise kohustussummas 20,4 tuhat eurot (201 2.aastal 32,4 tuhat eurot).Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes RahvusooperEstonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne kaibekapitalseisuga 31. detsember 2013 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estoniafinantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavaltKultuuriministeeriumiga sölmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule(ei ole aruandes Eesti hea raamatupidamistava kohaselt nöudena kaj astatud) ninglühiajaliste kohustuste täitmine tahtaegselt ei tekita probleeme. Samane kaibekapitalistruktuur on Rahvusooperil Estonia olnud labi aastate.

II Kuupäev/date

40

LPriCewaterh0USec00PTaltinn

j.pwc

SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Rahvusooper Estonia noukogule

Oleme auditeerinud kaasnevat Rahvusooper Estonia (teater) raamatupidamise aastaaruannet, missisaldab bilaussi seisuga 31. detsember 2013, tulemiaruannet, netovara muutuste aruannetjarahavoogude aruannet eeltoodud kuupaeval löppenud majandusaasta kohta ning lisasid, missisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste anrestuspôhimôtete kokkuvötet ja muudselgitavat informatsiooni.

Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja ôiglase esitamise eest kooskölasEesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, etvöimaldada kas pettusest vöi yeast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamiseaastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi pöhjal awamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisimeauditi läbi kooskölas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nöuavad, et meoleme vastavuses eetikanöuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks pöhjendatudkindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Audit hölmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud awnäitajate ja avalikustatud informatsioonikohta auditi töendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuridehulkja sisu söltuvad audiltori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamiseaastaaruanne vöib sisaldada pettustest voi vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohasteauditi protseduuride kavandamiseks vötab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesseraamatupidamise aastaaruande koostamiseks ja ôiglaseks esitamiseks juurutatudsisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.Audit hOlmab ka kasutatud arvestuspôhimötete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtudraamatupidamislike hinnangute pöhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadihindamist.

Usume, et kogutud auditi töendusmaterjal on piisavja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne köigis olulistes osades öiglaselt teatrifinantsseisundit seisuga 31. detsember 2013 ning sellel kuupaeval löppenud majandusaastafinantstulemustja rahavoogusid kooskölas Eesti hea raamatupidamistavaga.

9.juuni 2014

A$PricewaterhouseCoopers, Pärnu mntl5, 10141 Taltinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876

T: 614 ;8oo, F: 6141900, Www.pwc.ee

AS PricewaterhouseCoopers

Tilt RaimlaVandeaudiitor, litsents nr 287

Janno HermansonVandeaudiitor, litsents nr 570

Rahvusooper Estonia 201 3. a maj andusaasta aruanne

Tegevjuhtkonna allkirjad 2013.a majandusaasta aruandele

Rahvusooper Estonia 2013.a majandusaasta aruande allkirjastarnine y 2014:VI

PeadirektorAivar Mae

42


Noukogu allkirjad 2013.a. majandusaasta aruandele

Rahvusooperj Estonia noukogu on 2013 .a. majandusaasta aruande kinnitanud2014.a.

Noukogu esirne)

Noukog aseefles

/ Paavo ogene

Imre Sooäär

Noukogu liigeEster Tuiksoo

Noukogu liigeRiina Viiding

Noukogu liigeAnts Work

Noukogu aseesimeesPeep Lassmann

Noukogu liigeMarko Mihkelson

Noukogu liige /Andres Pung

/Noukogu nigeRend Eespere

Noukogu liigeTea Varrak

</;

43


Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2013-le

EMTAK Tegevusala 2013

9001 1 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 1 803 18190021 Lavakunsti abitegevused 118 4555621 1 Toitlustamine ilritustel 71 1 43868201 Enda vol renditud kinnisvara üurileandmine ja käitlus 263 35868329 Muu kinnisvara haldus vOl haldusega seotud tegevused 62 59173121 Reklaami vahendamine meedias 213 73447991 Muujaemüük valjaspool kauplusi, kioskeid ja turge 25 64055901 Muumajutus 17742

Muu 49279Muugitulu_kokku 3 265 418

44

Documents

J111u1111 - Rahvusooper Estonia · Rahvusooper Estonia 2013. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2013 anti kokku 318 etendust ja kontserti (201 2.aastal 353)