Struktuurivahendid jätkusuutliku energeetika toetamiseks

Juhend taastuvate energiaallikate ja

energiatõhususe alaste projektide

finantseerimiseks struktuurivahenditest

ja Ühtekuuluvusfondist

2

Sisukord

Kuidas saaks EL aidata mul vähendada energiaarveid? .............................................. 1

Vajalikud sammud projekti arendamiseks SÜF toel ...................................................... 4

Projektivõimaluste kaardistamine .................................................................................. 4

Projektitaotlus .................................................................................................................. 5

Projekti rahastamine ........................................................................................................ 6

Rahastamise taotlus ........................................................................................................ 5

Töö projektiga .................................................................................................................. 8

Projektiarenduse pehme pool ......................................................................................... 8

Projektitaotluse kontroll-leht ......................................................................................... 13

Kes võib aidata? ............................................................................................................ 14

Kasutatud lühendid

ET: energiatõhusus

EL: Euroopa Liit

FI: finantsinstitutsioon

IL: infoleht

IRR: Internal Rate of Return – investeerimisprojekti sisemine tulusus

LoI: Letter of Interest – kirjalik kinnitus projekti vajalikkuse kohta

NPV: Net Present Value - projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtus

RK: rakenduskava

TE: taastuvenergia

TEA: taastuvad energiaallikad

SÜF: EL Struktuurifond ja Ühtsusfond

SF-EI: Programmi Arukas Energia – Euroopa alt rahastatav projekt SF Energy Invest

Kuidas saaks EL aidata mul vähendada energiaarveid?

Kas teie energiaarved on liiga suured või on teie majapidamises üle 10 aasta vanuseid

ebatõhusaid seadmeid? Või tunnete hoopis huvi taastuvenergia vastu?

Euroopa Liit (EL) on avanud kõikidele liikmesriikidele Struktuuri – ja Ühtsusfondi (SÜF)

vahendid energiatõhususe (ET) ja taastuvenergia (TE) alaste projektide algatamiseks ja

elluviimiseks.

Tegemist on EL ühe olulisema vahendiga sotsiaalse ühtsuse saavutamiseks EL liikmesriikide

(sh uute liikmesriikide) vahel suurendades majanduskasvu ja tööhõivet. Iga EL liikmesriik

valmistab ette rakenduskava (RK), milles kirjeldatakse detailselt eelistegevusi ja eelarvet,

mille katmiseks fondi vahendeid on lubatud kasutada.

Käesolev juhend annab selge ja lihtsa ülevaate sammudest, mis on vajalikud energeetika

projekti koostamiseks ning on abiks uute väikese energia kasutusega seadmete hankimise või

energiajuhtimise süsteemide loomise finantseerimisel kaasates EL SÜF vahendeid.

Kuidas taotleda finantseerimist SÜF vahenditest? Kuidas koostada projektitaotlust, kuidas

arendada idee projektiks?

Vastused neile küsimustele antakse käesoleva juhendi järgnevatel lehekülgedel, mis on

koostatud EL poolt finantseeritava projekti SF-Energy Invest (SFEI) raames. SFEI toob esile

erinevad aspektid ja karid, millega energeetika projekti taotluse koostaja ja

struktuurivahenditest rahastuse taotleja võivad kokku puutuda:

Energiasäästu võimalused erinevate tehnoloogiate kasutamisel;

Taastuvenergia alased lahendused.

Kõiki SÜFist rahataotlemise samme kirjeldatakse lihtsalt, andes kasulikke vihjeid ja nõuandeid. Dokumendis määratletakse nii rahastustaotluse koostamise kui investeeringute planeerimise erinevad faasid. Lisaks antakse juhendis infot, kust leida vajaduse korral täiendavat nõu ja abi.

4

Vajalikud sammud projekti arendamiseks SÜF toel

Projektivõimaluste kaardistamine

Esimeseks sammuks on leida rakenduskavast teile sobivad variandid energiatõhususe ja

taastuvenergia alaste projektide arendamiseks. Selleks peaksite vastama järgmistele

küsimustele:

Milline rakenduskava toetab ET/TE teemasid?

Erinevatel riikidel on erinevalt fokusseeritud rakenduskavad. Uurige välja, milline

rakenduskava on suunatud energiatõhususele ja taastuvenergeetikale. Lisaks ET ja TA

tuleks vaadata ka muid märksõnu nagu arendus, jätkusuutlikkus, keskkond ja energia

varustuskindlus.

Millised tehnoloogiad ja meetmed on abikõlblikud?

Otsige rakenduskavast välja abikõlblikud tehnoloogiad ja meetmed. Nendeks on

näiteks teostatavusuuringud, energiaauditid, valgustus- ja küttesüsteemid ning mitmed

taastuvenergia tehnoloogiad.

Kes võivad olla projekti kasusaajad?

Lubatud kasusaajad on meetmeti erinevad. Nendeks võivad olla nii omavalitsused kui

ka äriettevõtted. Selgitage välja, kas teie kuulute võimalike kasusaajate nimekirja.

Millised on taotluse esitamise tingimused?

Uurige välja, millised on taotluse esitamise tingimused, sh esitamise tähtaeg jne.

Rakenduskava eest vastutavast korraldusasutusest (KIK, EAS) on võimalik saada

üksikasjalikku informatsiooni kõikide ülalmainitud küsimuste kohta 1.

1 Korraldusasutuse ja toetavate institutsioonide kontaktandmed leiate 6. Peatükist.

Soovitus:

Kui te olete leidnud sobiva projektivõimaluse, kontrollige projekti abikõlblikkust ning võtke ühendust korraldusasutusega või valdkonna konsultandiga (näiteks KIK, EAS, energiaagentuur) veendumaks, et teie projekti elluviimiseks on rakenduskava eelarves veel piisavalt raha ning uurige, mis ajaks peate projektitaotluse esitama (millal on taotluste esitamise tähtaeg).

5

Projektitaotlus

Teiseks sammuks on projektitaotluse ettevalmistamine. Projektitaotlus on teie projektis

planeeritavate tegevuste detailne kirjeldus ning on sellisena kõige olulisem vahend SÜF

rahastuse saamiseks. Taotluse võtmekomponentideks on järgnevate aspektide kirjeldus:

Projekti vajalikkuse põhjendamine: andke piisavalt taustainfot, põhjendage projekti

eesmärke, nende mõju ja panust kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja/või rahvusvahelisel

tasandil

Sihtgrupp: kaardistage projekti kasusaajad.

Projekti eesmärgid: kirjeldage projekti eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke

tegevusi.

Asukoht: Kirjeldage, millisel territooriumil projekti tegevused hakkavad toimuma – kas

see on kohalik omavalitsus (vald), linn, maakond või riik.

Projekti kestvus: pange kirja projekti tegevuste algus ja lõpp, samuti tegevuste

detailne ajaline graafik.

Projekti kulud: kirjutage lahti kui palju raha te vajate (projekti jaoks kokku ja iga

tegevuse ning projekti perioodi kohta eraldi) ning millistest allikatest on võimalik

planeeritud tegevusi finantseerida. Järgmises peatükis käsitletakse seda küsimust

detailsemalt.

Soovitus:

Veenduge oma projekti abikõlblikkuses, kasutades planeeritavate tegevuste lühikirjelduseks ka programmi infolehte (IL).

Infoleht aitab teil kirjeldada peamisi eesmärke ja meetmeid, samuti projekti jaoks vajalikke tehnoloogiaid ja rahastusallikaid.

Te võite saata täidetud infolehe korraldusasutusele või konsultatsioonifirmale, näiteks KIK’ile, kohalikule energiaagentuurile. Nemad saavad anda hinnangu teie projektiideele ja selle abikõlblikkusele ning anda nõu vajalike muudatuste ja täienduste tegemiseks.

6

Projekti rahastamine

1.1 Vajalike investeeringute ja rahastusallikate kindlaksmääramine

Vajalike investeerimismahtude kindlaksmääramiseks on vaja kõigepealt ära hinnata

energiaprojekti rahalised vajadused. Oluline on kindlaks määrata, millises mahus saab kulusid

katta SÜF vahenditest ning milline on nõutav kaasfinantseeringu määr.

SÜF panuse määr sõltub projekti tüübist, rakenduskavas seatud prioriteetidest ning

kasusaajast. Tavaliselt saavad valitsusasutused ja mittetulundussektor arvestada kõrgema

rahastusmääraga kui ettevõtted ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted võivad

saada rohkem raha kui suured firmad.

1.2 Kaasfinantseerimise võimalused

SÜF vahenditest saab katta vaid teatud osa projekti kogueelarvest ning taotlejal on kohustus

leida puuduolev raha muudest allikatest. Järgnevalt anname loetelu enamkasutatavatest

kaasfinantseerimise allikatest:

Pangalaen: mõned pangad pakuvad spetsiaalseid rahastamisprogramme projektidele,

mida rahastatakse SÜF vahenditest.

Muud kohalikud/regionaalsed fondid: riiklikest vahenditest saavad reeglina taotleda

kaasfinantseerimist vaid valitsusasutused ja mittetulundussektor.

Erasektori poolne kaasfinantseering.

1.3 Konkurentsivõimelise projekti ettevalmistamine

Hoolimata sellest, millistest allikatest te kavatsete oma projekti finantseerida, kas oma

asutusest või mõnest finantsinstitutsioonist, peate olema veendunud oma projekti tulukuses.

Te peate tagama investeeringu ohutuse, et teie taotlus on tehniliselt ja juriidiliselt teostatud

nõuetekohase põhjalikkusega, et te olete teostanud põhjalikud majanduslikud kalkulatsioonid,

mis kinnitavad planeeritavate tegevuste majanduslikku elujõulisust ja atraktiivsust. Projekti

äriline pool ja sisukokkuvõte peavad mahtuma ühele leheküljele (sarnaselt projekti infolehega

läheb teil seda vaja suhtlemisel pankadega, konsultantidega, ametiasutustega jt).

Täiendavad dokumendid (katastriandmed, litsentsid, ehitusload, energiaauditid,

lepingud, eeluuringud jms).

Valmistage ette projekti kirjeldus ning koostage kompaktne dokument, mis oleks teile

abiks:

Teenuste/seadmete hankimisel,

5

Projekti elluviimise seirel,

Objekti vastuvõtmisel pärast projekti lõppemist

Rahastamise taotlus

Rahastamise taotlemiseks on tavaliselt antud eraldi vormid. Lisaks tuleb vastavale

rakendusasutusele esitada teatud hulk dokumente, kes koordineerib EL rahaeraldisi ning

vastutab rahastamistaotluste rahuldamise eest. Vajalik dokumentide pakett sisaldab reeglina

järgnevat:

Viimase 3-5 aasta finantstulemused (käive).

Viimase aasta majandusaasta aruanne (taotluse esitamise tähtajale eelnev periood).

Äriplaan.

Konkreetse investeeringu teostatavusanalüüs.

Finants-majanduslik analüüs (kui see ei sisaldu teostatavusanalüüsis)

Keskkonnamõjude hinnang, keskkonnaload jmt.

Kuigi teil võib olla piisavalt kompetentsi nimetatud dokumentide vormistamiseks, on alati

võimalik paluda professionaalset abi kas rakendusasutuselt, energiaagentuurilt või mõnelt

muult teemale spetsialiseerunud konsultatsioonifirmalt.

Soovitus:

Kontakteeruge rakendusasutusega või konsultatsioonifirmaga ja uurige, kust võib leida taotlusvormid. Mõnikord saab taotlusi esitada ainult elektroonseid vorme kasutades.

8

Töö projektiga

1.4 Projekti elluviimine, seire ja hindamine

Pärast seda, kui teie taotlus on osutunud rahastamiseks väljavalituks, võib tegevuste

elluviimine alata! Peate hoolitsema selle eest, et eelarve iga-aastane osa oleks

õigeaegselt ja sihtotstarbeliselt kulutatud, vastasel juhul on rahastajal õigus

rakendada sanktsioone.

Projekti seire objekti ehitamise faasis: Objekti kasutuselevõtmine – kontrollige, et kõik

oleks teostatud vastavalt kokkulepetele; kas kõik komponendid vastavad hanke

tingimustes esitatud kvaliteedinõuetele?

Andke oma projektile hinnang:

Kas ettenähtud energiatõhusus ja -sääst on tegelikult saavutatud?

Kas ka tegelikult toodetakse lubatud hulk energiat taastuvatest

energiaallikatest?

Projektiarenduse pehme pool

Energeetika projektide puhul tuleb silmas pidada mitmeid omavahel seotud ja vastastikku

täiendavaid aspekte. Enamgi veel, energeetika projektid mõjutavad erinevaid inimgruppe –

kõigi nendega peab arvestama. Kui tehnilisi, rahalisi ja sotsiaalseid aspekte ei arvestata

õigesti, ei suudeta projekti suure tõenäosusega edukalt ellu viia. Näiteks kui elanikega ei

peeta nõu ning neile ei anta biogaasijaama ehitamisest piisavalt informatsiooni, võib neil

tekkida asjatu hirm, et jaam levitab haisu ning projektile tekib tugev vastuseis. Samamoodi,

kui insener arvutab välja, et küttesüsteemis saaks säästa kuni 40%, kuid ei edasta seda

informatsiooni korralikult otsust langetavale juhile, võib viimane näha küll energiatõhususele

suunatud investeeringu maksumust, kuid ta ei näe hilisemates madalamates energiakulutustes

peituvat võitu.

9

1.5 Energiatõhususes sisalduvad säästuvõimalused

Energiakulutuste vähendamiseks on vaja teada, millised tehnoloogilised alternatiivid on

kättesaadavad ning analüüsida neid üldises kontekstis. Teisisõnu, arvestada tuleb

tehnoloogilise alternatiivi kogu elutsükli kõikide kulude ja tuludega. See tuleneb asjaolust, et

tõhususe parandamisega vähendatakse energiatarbimist investeeringu kasuliku tööea ajal, s.t

nii kokkuhoitud kulud kui esialgse investeeringu suurus peavad olema arvesse võetud.

Järgnevalt tuuakse mõned näited energiatõhusatest tehnoloogiatest2:

Joonis 1 Potentsiaalne energiasääst jahutusseadmetes3

Külmutamine pakub tohutut energiakulude vähendamise potentsiaali. Pole vahet, kas

tegemist on tööstusettevõtte või supermarketiga, konkreetset energiatarbimist saaks

vähendada 50%, energiakasutuse saaks alandada isegi 30%ni efektiivsuse tõstmise

meetmete rakendamisele eelnenud tarbimisest4.

Suruõhk: kompressori tööks vajatakse elektrit, mis võib moodustada ettevõtte

energiakuludest 20 – 80%. Kui ettevõte investeerib energiatõhusasse

suruõhutehnoloogiasse, võib saavutatud energiasäästuks kujuneda 5 – 50% ning

investeeringu tasuvusajaks alla 2 aasta.

Elektriajamid: tarbivad kuni 64% kogu tööstusettevõttes kuluvast elektrist. Veelgi enam,

tuleb märkida, et üle 90% seadme kasutusaja kuludest moodustavad kulutused energiale.

Siit tuleb selgelt välja suur energiasäästupotentsiaal. 2 BMWi, Energy Efficiency in Industry, Building Service Technology and Transport, 2010.

3 BMWi, Energy Efficiency in Industry, Building Service Technology and Transport, 2010.

4 Energieagentur NRW o bien Michael Kubessa (Edit.), ISBN 3-931299

kuni 10%

kuni 8%

kuni 10%

kuni 80%

kuni 2%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

süsteemi optimeerimine

juhtimis- ja hooldusmeetmed

parem termoisolatsioon

jääksoojuse ärakasutamine

energiatõhusad

seadmed/valgustus kütteta

ruumides

Säästupotentsiaal: jahutusvajaduse vähendamine

10

Pumbad: neile langeb maailmas 25% tööstusettevõtte energiakasutusest. Arvatakse, et

pumpamisele kuluvat energiat saaks kuni 40% vähendada.

Hajutatud energiatootmine: detsentraliseeritud energiaga varustamine on palju

tõhusam, kui suurtel tsentraalsetel energiatootjatel baseeruv süsteem. Energiavarustaja

asub tarbijate lähedal, kes kasutavad ära nii soojuse kui elektrienergia, mida saab toota

taastuvatest energiaallikatest.

Hoonete soojustamine: kuni 80% ruumide kütmiseks kulutatavast energiast on

võimalik säästa hooneid energiasäästlikeks renoveerides ja välispiirete soojustamiseks

professionaalseid firmasid kasutades.

Soojuse ja elektri koostootmine: koostootmisel on võimalik säästa ligi 40%

primaarenergiast kui võrrelda tsentraalse elektritootmise ja hajutatud soojusenergia

tootmisega. Väike koostootmisagregaat võib anda piisavalt soojust suure ühepereelamu

või korterelamu kütmiseks.

Joonis 2 Energiakulu säästupotentsiaal valgustuses5

Ruumide valgustus: elamusektoris kulub vähemalt 10% elektrienergiast ruumide

valgustamiseks. Kontorites ja ärisektoris võib osakaal ulatuda 50%ni

5 BMWi, Energy Efficiency in Industry, Building Service Technology and Transport, 2010.

100

70

50

25

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

vanad valgustid kaasaegsed

peegelrastervalgustid

sagedusmuundur valgustuse automaatne

reguleerimine vastavalt

päevavalgusele

Potentsiaalne energiasääst kaasaegseid valgustusseadmeid kasutades

11

1.6 Energiatõhusate tehnoloogiate valimine

Millised energiatarbijad (masinad jmt.) teil on?

Kui palju energiat nad tarbivad?

Kas need masinad on vajalikud, kas neid saaks asendada alternatiivsetega?

Milliste tehnoloogiliste alternatiividega saate arvestada?

Milliseid investeeringuid väljavalitud tehnoloogia nõuab?

Valige välja majanduslikult kõige atraktiivsem lahendus, pidades silmas kõiki erinevate

tehnoloogiliste lahenduste kasutusaja kulusid ja tulusid ning arvutage välja erinevate

alternatiivide NPV. Võtke arvesse investeerimiskulud, tegevuskulud, samuti nõuetele vastavad

hoolduskulud ja korraline ülevaatus.

Viige läbi teostatavusuuring, analüüsige kogutud informatsioon põhjalikult läbi ning valige

välja parim sobiv tehnoloogia. Kasuks tuleb valitud skeemi läbimängimine erinevate

muutujatega, et välja selgitada projekti võimalikku edu või ebaedu mõjutavad riskifaktorid.

1.7 Taastuvenergia tehnoloogiate valimine

Millised taastuvenergia tehnoloogiad antud situatsioonis kõne alla tulla saavad (PV paneelid

või päikesekollektorid katusele vm) või milline osa nõudlusest on asendatav (näiteks biomass

fossiilse kütuse asemele)?

Millised on kehtivad õiguslikud nõuded? Taastuvenergia projekte tehakse tavaliselt pikaks

ajaks ja seetõttu peab ka õiguslik raamistik (elektri andmine avalikku jaotusvõrku, tariifid,

ühendused jmt) vastama projekti sellisele ajalisele iseloomule. Ja veel, kas kirjeldatud kujul

kasutatakse projekti kogu finantseerimisperioodi ajal (NPV)?

Valige välja majanduslikult kõige atraktiivsem lahendus, pidades silmas kõiki erinevate

tehnoloogiliste lahenduste kasutusaja kulusid ja tulusid ning arvutage välja erinevate

alternatiivide NPV. Võtke arvesse investeerimiskulud, tegevuskulud, samuti nõuetele vastavad

hoolduskulud ja korraline ülevaatus.

Viige läbi teostatavusuuring, analüüsige kogutud informatsioon põhjalikult läbi ning valige

välja parim sobiv tehnoloogia. Kasuks tuleb valitud skeemi läbimängimine erinevate

muutujatega, et välja selgitada projekti võimalikku edu või ebaedu mõjutavad riskifaktorid.

12

1.8 Infovahetus: konkurentsivõimelise projekti ettevalmistamine

Saksamaal on näiteks 39% küttesüsteemidest võimsusega üle 50 kW ja nad on ehitatud

enam kui 21 aastat tagasi, 17% on aga vanemad kui 43 aastat. Kuigi küttesüsteemid on

ebaefektiivsed, on köetavad ruumid soojad ning hoonete omanikud ei pea süsteemide

moderniseerimist oluliseks6. Selline statistika vaid rõhutab vajadust projekti ideed

läbimõeldult tutvustada. Kuna ametiasutused, kes langetavad otsuseid raha eraldamiseks

konkreetsetele taotlejatele, koosnevad erinevatest konkreetseid ülesandeid täitvatest

osakondadest ja inimestest, tuleb projektiidee lahtikirjutamisel sellega ka arvestada. Toetudes

eespool olevale küttesüsteemi näitele, tuleb rahastamise vajadust hindavale inimesele anda

finantsandmed, mis tõestavad projekti majanduslikku teostatavust.

Samas vajab pigem poliitiliste otsuste langetaja informatsiooni, mis aitaks tal avalikkusele

tõestada, et projekt aitab muuta näiteks hoone mugavusklassi seda kasutavatele inimestele

(näiteks haigla patsiendid, koolihoones viibivad õppurid). Tehnilist personali tuleb aga toetada

ja motiveerida lisaülesannete täitmiseks projekti elluviimise ajal.

Väga mugavaks vahendiks infovahetuse toetamiseks on lihtne infoleht. Ühel leheküljel võib

edukalt kirjeldada kogu projekti, kasutades selleks lihtsat kuid läbimõeldud teksti, viies

projekti kõik olulised aspektid arusaadaval kujul sihtgrupini.

Kui projektile on saavutatud vajalik toetus, on kasulik hankida projekti algataja ja kolmanda

osapoole või projektist huvitatud institutsiooni (nt kodanike esindaja ja kohaliku biogaasijaama

arendaja) omavahelist koostöövalmidust kinnitav kiri. Isegi organisatsiooni sees võib olla

kasulik hankida erinevate projekti tegevustest mõjutatud gruppide käest formaalne

allkirjastatud dokument, et kindlustada nendepoolne toetus.

1.9 Energiaprojektide kavandamine keskmiseks ja pikaks perioodiks

Mis puudutab finantseerimist, amortiseerumist ja investeerimisperioodi, siis energeetika

projektid on keskmise kuni pika kestvusega. Tavaliselt ulatuvad energeetika projektid kolmest

kahekümne aastani, seejuures energiatõhususe projekte saab käivitada kuni 3 aastase

finantseeringuga, taastuvaid energiaressursse puudutavad projektid vajavad reeglina pikemat

projektiperioodi.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et planeeritav investeering energeetika projekti oleks kogu

projektiperioodiks kindlustatud. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui kool või ettevõte

investeerib päikesekütte seadmetesse, hoone otstarvet aga muudetakse (ja koos sellega

muutub ka energiatarve) või mis veelgi hullem, mõne aasta pärast läheb hoone

lammutamisele ja seda enne projektiperioodi lõppu. Samuti on oluline äriettevõtte jaoks, et

planeeritud hinnaga piisav kogus biomassi on kättesaadav kogu projektiperioodi vältel.

6 Erhebungen des Schornsteinfegerhandwerks für 2010, Bundesverband des Schornsteinfegerhandwerks

(Zentralinnungsverband (ZIV)

13

Projektitaotluse kontroll-leht

Projektivõimaluste kaardistamine:

ET ja TE projektide rahastamiseks on taotlusvoor avatud Jah Ei

Minu projekt vastab rahastamistingimusele: Jah Ei

Küsimuste tekkimisel projekti vastavuse või protseduuride kohta

(näiteks vajalikud dokumendid, tähtajad jne) võtsin ühendust

rakenduskava või vooru eest vastutava ametiasutusega

(nt. korraldusasutusega, rakendusasutusega, energiaagentuuriga vm): Jah Ei

Ametiasutuse väitel on meetme eelarves piisavalt raha: Jah Ei

Projektitaotlus / Infoleht:

Projekti kirjeldus on infolehes esitatud koos andmetega vajalikkuse,

sihtgrupi, eesmärkide, asukoha ja kestvuse kohta: Jah Ei

Projekti finantseerimine:

Projekti rahastamiseks vajalik summa on kirjas: Jah Ei

SÜF taotletav summa ja vajaliku omafinantseeringu määr on kindlaks

tehtud: Jah Ei

Minu projekti jaoks vajalikud kaasfinantseerimise võimalused on üle

kontrollitud: Jah Ei

Projekti tegevuskava (aeg/ vajalik raha) on koostatud: Jah Ei

Rahastamise taotlemine:

Rahastamise taotlemiseks vajalikud vormid ning nõutavate dokumentide

loetelu (sh tasuvusuuring, keskkonnaload jmt) on olemas: Jah Ei

Rahastamise taotlemiseks vajalikud vormid on täidetud ning nõutavate

dokumentide pakett on kokku pandud: Jah Ei

Töö projektiga:

Projekti viiakse ellu vastavalt tegevuskavale (aeg ja finantseerimine): Jah Ei

Muudatused on korraldusasutusega kooskõlastatud: Jah Ei

Seiret ja hindamist viiakse läbi regulaarselt: Jah Ei

14

Kes võib aidata?

Korraldusasutused administreerivad SÜF ning võivad anda rohkem infot teie abikõlblikkuse

kohta. Kui te vajate abi oma taotluse ettevalmistamisel, võite valida rea vastavat teenust

pakkuvate riiklike ja erakonsultantide vahel.

Korraldusasutuse kontaktandmed:

Rahandusministeerium

Helen Ojamaa,

EL struktuurivahendite ja välisvahendite osakond,

+372 6 113 644

struktuurifondid@fin.ee

www.fin.ee

Rakendusasutuste kontaktandmed:

Keskkonnaministeerium:

Liina Laastik,

Avalike suhete osakond,

+372 626 2985,

Liina.laastik@envir.ee

www.envir.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Martin Miido,

Struktuurifondide talitus,

+372 625 6446

Martin.miido@mkm.ee

www.mkm.ee

Rakendusüksused:

Sihtasutus KredEx,

Mirja Adler,

Eluasemedivisjon,

+372 6674 128,

mirja.adler@kredex.ee

www.kredex.ee

15

Keskkonnainvesteeringute keskus,

Siim Umbleja,

Struktuuritoetuste üksus,

+372 627 4197,

Siim.umbleja@kik.ee

www.kik.ee

Maakondlike arenduskeskuste kontaktandmed:

www.eas.ee/index.php/kontakt/maakondlikud-arenduskeskused

EKA konsultantide andmebaas:

www.eka.ee/index.php?id=10892

MTÜ Piiriäärne energiaarendus

Urmo Lehtveer

Meremäe vald

Meremäe küla, Võrumaa

+372 555 777 90

urmo@pea.ee

Projekti sihtala kontaktid:

Asutus Nimi Üksus Kontakt

EAS, Võrumaa Arenguagentuur

Jako Jaagu Juhataja jako@vaa.ee

+372 786 8374

EAS, Võrumaa Arenguagentuur

Ivi Marten Ettevõtluskonsultant ivi@vaa.ee

+372 786 8367

EAS, Võrumaa Arenguagentuur

Kalmer Kikkas

Setomaa ettevõtluskonsultant

kalmer@setomaa.ee

+372 5322 6961

EAS, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Kaire Mets Juhataja Kaire.mets@polvamaa.ee

+372 506 6568

EAS, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Diana Plakso Ettevõtluskonsultant Diana.plakso@polvamaa.ee

+372 799 8938

MTÜ Piiriäärne energiaarendus

Urmo Lehtveer

Direktor urmo@pea.ee

+372 530 930 61

16

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Piret Sepp Põlvamaa regionaalne esindus

Piret.sepp@kik.ee

+372 799 0926

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Reet Utsu Võrumaa regionaalne esindus

Reet.utsu@kik.ee

+372 786 8352

Setomaa Valdade Liit Margus Timmo

Juhatuse esimees timmo@kagureis.ee

+372 5622 2886

Võru Maavalitsus Anti Allas Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Anti.allas@mv.werro.ee

+372 786 8319

Võru Maavalitsus Merili Reismann

Väliskoostöö peaspetsialist

Merli.reismann@mv.werro.ee

+372 786 8335

Võru Maavalitsus Kertu Künnapuu

EL-alase teavitustöö peaspetsialist

kertu@mv.werro.ee

+372 786 8308

Põlva Maavalitsus Mikk Mehilane

Arengu- ja planeeringuosakonna nõunik

Mikk.mehilane@polvamaa.ee

+372 799 8928

17

Impressum Berliner Energieagentur GmbH

Französische Str. 23

10117 Berlin

Telefon 030 293330 – 0

Fax 030 293330 – 99

e-mail: office@berliner-e-agentur.de

www.berliner-e-agentur.de

Hoiatus: Autorid kannavad täielikku vastutust käesoleva juhendi sisu eest, mis ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti. Ei EACI (Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus) ega Euroopa Komisjon ei vastuta käesolevas dokumendis sisalduva informatsiooni võimaliku kasutamise eest. .