Leisi Keskkooli häälekandja

Nr. 20

5.12.2012

Novembrikuu on hingedekuu

ja seetõttu liiguvad novembris

ringi esivanemate vaimud

ning Mardid ja Kadrid. Li-

saks sellele peetakse aasta

ühel pimedamal ja porisemal

kuul meeles ka isasid. Kui aga

kadripäev mööda läheb, ha-

katakse juba jõuludele mõtle-

ma, sest advendiaeg on peagi

käes.

November möödus meie koolis

taaskord tegusalt. Kuu alguseks

oli kõigil soovijatel võimalik

enda loodusfotod konkursile

tuua ja sel aastal oli osalejate

hulk märkimisväärselt suur.

Kuu lõpus selgusid ka parimad

pildid, aga ilusast näitusest või-

tis terve koolipere. Isadepäeva-

le eelnes traditsiooniks saanud

poistenädal, mille raames õpila-

sed üksteiselt lustlikult mõõtu

said võtta. Isadepäeva kontsert

meelitas sel korral kohale re-

kordilise arvu isasid, kes võisid

oma laste üle uhkust tunda.

Kuu jooksul said õpilased ka

teatrielamusi. Teater viis güm-

nasistid ja üheksandikud Tallin-

na, aga algklassilastele tuli

etendus lausa kooli kohale. Tei-

se sessiooniga jätkus ka vahva

noorte ettevõtlikkuse programm

„Entrum“. Iga kuu kogunevad

sajad noored Pärnusse ja aren-

davad üheskoos ideid, kuidas

muuta Eesti elu mugavamaks,

turvalisemaks, lõbusamaks, ter-

vislikumaks, ilusamaks ja mui-

dugi paremaks.

Leisi Keskkooli lõpuklassid

käisid „Tuleviku kompassil“, et

uurida, kuidas oma õpinguid

jätkata. Kindlasti leidis igaüks

midagi, mis talle huvi pakkus,

probleem võib olla vaid selles,

et meeldivaid valikuid on roh-

kem kui üks.

Vanemad õpilased said oma

matemaatilise taibu proovile

panna peastarvutamise võistlu-

sel. Kuu lõpp pakkus variandi

lõbutsemiseks algklassilastele,

kes kehastusid kadrikarnevalil

muinasjututegelasteks ja raama-

tukangelasteks.

Peagi on käes jõulud ja pühade-

ootus saab hoo sisse advendi-

hommikutega. Peale selle on

detsembris oodata veel teisigi

üritusi. Uus ettevõtmine on

„Playbox FM“, mis korralda-

takse pudelikorjandusraha eest.

Selle üritusega saavad soovijad

oma lavanärvi proovile panna

ja oma lemmikstaare järgi teha.

Detsembri alguses külastavad

abituriendid ja üheteistkümnen-

da klassi õpilased „Teeviita“,

mis aitab teha karjäärivalikuid

ja samal reisil minnakse ka teat-

risse. Praegu läheb päev veel

järjest lühemaks ja ilm on sügi-

seselt märg, aga loodetavasti on

varsti pori kadunud ja kaugel

need jõuludki enam on.

Rander Süld

KADRID-MARDID LÄHEVAD,

JÕULUD TULEVAD

2

Peatoimetus: randersyld@gmail.com

leanikaa@hotmail.com

Sporditoimetus:

kennteesalu@gmail.com

peeter.rist.001@mail.ee

Kultuuritoimetus: g.inger.m@hotmail.com

Arvamus: leanikaa@hotmail.com

Intervjuud:

joonatan.humal@mail.ee , eliise.sepp@mail.ee

ja gerliiii13@gmail.com

Uudised:

janika.palits@mail.ee raitmet@gmail.com

randersyld@gmail.com

Algklassid võivad saata

uudised:

raitmet@gmail.com ,

põhikooliosa:

janika.palits@mail.ee

ja keskkooliosa:

randersyld@gmail.com

Reedel, 23. novembril tähista-

sid algklasside õpilased kadri-

päeva.

Mõtlesime kaua, kelleks end

teha. Tegime ise muinasjutu,

mille pealkiri oli „Seitse print-

sessi“. Tüdrukud said kleidid

õpetaja Elle näiteringi toast, osa

tõi ka kodust. Poisid tegid ise

kroonid.

Raamatukoguhoidjad Inge ja

Tiiu lugesid meile katkendeid

uutest raamatusest. I, III ja IV

klass esinesid kõik oma mui-

nasjuttudega. Kõik oli väga

vahva ja lõbus. Tantsisime ja

laulsime. Külla tuli ka TORE-

vants ehk punane elevant koos

suuremate tüdrukutega. Ootame

juba järgmise aasta karnevali.

Hannaly Õunaid

Karnevalil oli kõigil lõbus

Rohkem pilte: https://www.facebook.com/LeisiKool

3

Rohkem pilte: https://www.facebook.com/LeisiKool

Poistenädalal said kõik lõbutseda

Viiendast üheksanda no-

vembrini toimus Leisi koolis

traditsiooniline poistenädal.

Igal päeval toimus midagi põ-

nevat ja kõigile jäid nädalast

positiivsed mälestused.

Nädal algas Kaitseliidu loengu-

tega. Kaitseliidu esindaja rääkis

õpilastele organisatsiooni ole-

musest, selle minevikust ja tule-

vikust. Ühtlasi sai õpilastele

selgeks ka see, et Saaremaal on

mitu Kaitseliidu piirkonda ja

oma esindus on ka Leisil. Veel

arutleti välispoliitika üle ja rää-

giti olukordadest, mis võivad

Eestit ohustada.

Teisipäeval võisteldi omavahel

köieveos ja visati nooltega täp-

sust. Köievedu toimus kolmes

vanuseastmes ja 1.-4. klassi

omavahelistes heitlustest tuli

võitjana välja neljas klass, kelle

koosseisu kuulusid Lauri,

Raigo, Hans ja Ünnari. 5.-8.

võistluses tunnistati parimaks

kaheksanda klassi esindus, kus

tegid mehetegusid Tõnis, Gert,

Reio ja Arno. Vanemas vanuse-

astmes oli võistlus pingeline,

aga lõpuks pääses üheksandike

ramm maksvusele. Üheksandi-

ke rivides vedasid köit Raivo,

Juhan, Sten ja Jaen. Samal ajal

kui köieveos käisid otsustavad

lahingud, oli võistlus pingeline

ka nooleviskes. 1.-4. klassi noo-

leviske võitis Aveli 160 silma-

ga, teiseks tuli Rainer ja kolmas

oli Triin. 5.-7. klass arvestuses

kogus parimana Kalvi 120 sil-

ma, talle järgnesid Iiv ja Marko.

Lisaks võisteldi teisipäeval

moeloomes, kus žürii lemmiku

preemia pälvis kuues klass,

publiku lemmik oli üheksas

klass ja fantaasia eriauhinna sai

seitsmes klass.

Kolmapäev oli pühendatud pal-

limängudele ja taaskord said

klassid üksteiselt mõõtu võtta

suure punase võimlemispalliga

jalgpalli mängimises. Algklas-

side parimaks osutus sel korral

kolmas klass. 5.-8. klassi arves-

tuses võitis 8. klass. 9. klass

suutis ka pallimängus gümnaa-

siumile koha kätte näidata ja

vääris esikohta.

Neljapäev keskendus indivi-

duaalaladele. Päev algas käesu-

rumisega. Nooremas vanuseast-

mes esimesest neljanda klassini

väljus võitlusest võitjana Lauri.

Palju oli pinget ka 6.-11. klassi

käesurumises, kus kasutati nii

vasakut kui ka paremat kätt.

Lõpuks saavutas veenva võidu

Toomas. Lisaks käesurumisele

võisteldi ka limbos. 7.-11. klas-

si parima tulemuse eest hoolit-

ses Kärt, kellele alistus kõrgus

83 sentimeetrit. Talle järgnesid

Iiv ja Madis. Tõeline tippsaavu-

tus tuli aga nooremas vanuse-

klassis, kus Helerile alistus kõr-

gus 70 sentimeetrit. Tihedalt

t em a k annu l l õp e t as id

Cassandra ja Elisa.

Reedel autasustati nädala pari-

maid. Gümnaasiumiosal oli aga

reedel vaba päev ja seega said

nad oma auhinnad kätte järgmi-

sel nädalal. Poistenädal meeldis

kõigile õpilastele ja kooliperele

sai veel kord meelde tuletatud,

et pimedal ajal jalakäijana liik-

luses osaledes on helkuri kand-

mine kohustuslik.

Rander Süld

4

Rohkem pilte: https://www.facebook.com/LeisiKool

Nagu juba traditisiooniks on saanud, toimus ka sellel aastal matemaatika peastarvutamise

võistlus. Osavõtt oli rohke, sest paljud õpilased olid nõus oma matemaatilised oskused proo-

vile panema. Võistluseks jagati kogu koolipere kahte ossa: kolmandal vahetunnil arvutasid

7.-12. klass ja viiendal 1.-6.klass.

Tulemused olid järgmised:

Kõik osavõtjad olid väga tublid ja nagu öeldakse, siis juba julge pealehakkamine on pool võitu.

Loodame järgmisel aastal veel suuremat osavõttu. Seniks, peatse arvutamiseni!

Eliise Sepp

Matemaatika on vahva

Iga klassi parim:

1. Marjanne Kupits

2. Rainer Simon

3. Markkus Erin-Uussaar

4. Cassandra Jõgi, Kennar Kahju

5. Rael Mariel Metsamaa

6. Maria Lisette Kallas

7. Kaupo Humal

8. Kati Aus

9. Sander Süld

10. Kairi Ansper

11. Kristi Alle

12. Inger Maie Saks

Vanuseastmete parimad:

III – IV klass

I koht jagamisel Cassandra Jõgi, Kennar Kahju

II koht jagamisel Kaie Saks, Markkus Erin-

Uussaar

V – VI klass

I koht Maria Lisette Kallas

II koht jagamisel Rael Mariel Metsamaa, Kaili

Nurk, Heldar Juns, Merilyn Lempu

VII – VIII klass

I koht Kati Aus

II koht Kaupo Humal

III koht Iiv Aavik

IX- XII klass

I koht Inger Maie Saks

II koht jagamisel Rander Süld, Kairi Ansper

5

22. novembril 2012 toimus

Saare maakonnas TV 10

Olümpiastarti uue hooaja esi-

mene etapp.

Vanematel tüdrukutel oli kavas

teivashüpe ja 60 meetri jooks.

Noorematel tüdrukutel oli ka-

vas teivashüpe ja 60 meetri

jooks. Vanemad poisid võistle-

sid kaugushüppes ja 60 meetri

jooksus ja nooremad kuulitõu-

kes ja 60 meetri jooksus.

Sellest võistlusest saab osa võt-

ta kas kooli võistkonnaga või

individuaalselt. Kuna meil

kooli võistkonda ei ole, võistle-

sin mina individuaalselt. Üksik-

võistlejana peab täitma alanor-

mi, mis on ette antud, et pääse-

da vabariiklikule finaaletapile.

Mina võtsin osa 60 meetri jook-

sust treener Kaire Nurja juhen-

damisel. Läbisin selle ala 8,7

sekundiga, saavutades selle tu-

lemusega esimese koha. Täitsin

ka ajanormi, mis nõuab, et peab

alla 8,75 sekundi jooksma. See-

ga pääsesin vabariiklikule fi-

naaletapile, mis toimub 8. det-

sembril Tartu Ülikooli Spordi-

hoones.

Kaili Nurk

TV 10 Olümpiastarti esimene etapp Saaremaal

Laupäeval, 10.novembril käi-

sid Leisi Keskkooli 7.-8. klas-

side poisid ja tüdrukud ame-

tikoolis kokakoolitusel, kus

valmistati lahtiseid pirukaid

ehk guichesid ja kooke.

Koolituse juhendaja oli Irina.

Kolm õpilaste gruppi valmistas

guichesid ja kaks kooke. Toitu-

de valmistamiseks kulus kõigil

sama palju aega ja osalejatel oli

seetõttu piisavalt tegemist.

Kõik said oma tööga siiski väga

hästi hakkama ja juhendaja ise-

gi kiitis meid. Tema sõnul oli-

me teinud väga maitsvad toidud

ja ta oli meiega väga rahul.

Õpilastele meeldisid nii toidud

kui ka abivalmis juhendaja.

Hiljem proovisime toite ja pari-

maks guicheks valiti lõhe-

kreveti guiche ja parimaks koo-

giks kondenspiimaga marja-

kook. Üldiselt ei võtnud nende

toitude tegemine kaua aega ja

keegi ei kahetsenud koolitusele

minemist. Poiste sõnul maitses

neile väga halvaakook ja tüdru-

kute meelest oligi kõige huvita-

vam see, et sai erinevaid asju

proovida ja sai palju kogemusi

juurde.

Kati Aus

Käisime ametikoolis pirukaid küpsetamas

21. novembril toimus Kures-

saare Kultuurikeskuses juba

kümnendat korda Saaremaa

noorte infomess "Tuleviku

kompass".

Messil sai palju informatsiooni

erinevate koolide kohta ja kind-

lasti leidsid paljud külastajad

inspiratsiooni edasiseks. Noor-

teorganisatsioonide ja ülikooli-

de esindajaid oli kohal 31: Tal-

linna Ülikool, Eesti Maaüli-

kool, Eesti Mereakadeemia,

Eesti Lennuakadeemia, Tallin-

na Tehnikakõrgkool, Räpina

Aianduskool, Tartu Ülikool,

SÜG, Kuressaare Ametikool ja

paljud teised. Kõik koolide

esindajad said oma kooli tut-

vustamise eesmärgil avatud

mikrofonis sõna võtta ja huvi

korral sai neilt lisainformatsioo-

ni küsida. SÜGi õpilased tut-

vustasid oma teaduslikke kat-

seid, jagati pastakaid, märke,

telefonipaelu, infovoldikuid ja

palju muud. Kuressaare Ameti-

kooli juuksurid pakkusid tasuta

juuksuriteenust ja nii mõnigi

huviline lahkus ilusa soenguga.

Igal täistunnil võis näha erine-

vaid esinejaid, kes kas laulsid,

tantsisid või tegid mingit muud

tegevust. Väga positiivne on

see, et ülikoolide õpilased olid

võtnud vaevaks tulla kohale, et

informeerida ja aidata noori,

kes on huvitatud nende rada

käima. Huvilisi oli samuti väga

palju ja arvan, et üritus oli väga

kasulik ja hästi korraldatud.

Gerli Trumm

“Tuleviku kompass” andis inspiratsiooni

6

Paljud ei pruugi mäletadagi,

et septembrikuus käis ennast

Leisi Keskkoolis tutvustamas

ENTRUM. See on meelelahu-

tus- ja koolitussündmuste sa-

ri, mis koosneb sessioonidest,

ettevõtete külastustest, essee-

konkursist ja noorteprojekti-

de konkursist „Olen ettevõt-

lik!“.

Kõik meie koolinoored, kes

olid huvitatud sellest, panid

oma nime ENTRUMisse kirja.

Avasessioonil said osaleda kõik

149 Saaremaa noort, kes regist-

reerusid, olgugi et esialgu lubati

vaid 80 kohta. Siiski osa õpilasi

meie koolist, kes registreerusid,

kutset avasessioonile ei saanud.

Avasessioon toimus 17. ok-

toobril Pärnu kontserdimajas,

kus kohal oli ENTRUM prog-

rammi algatanud Eesti Energia

juhatuse liige Margus Rink ja

ENTRUMi patroonid: Londoni

OM hõbemedali võitja Heiki

Nabi, Eesti noor ettevõtja 2010

ja restoraniomanik Anni Arro;

Ajujaht 2010 võit ja ja

Click&Grow lillepoti autor

Mattias Lepp; Eesti otsib super-

staari finalist, laulja ja saatejuht

Teele Viira; näitleja, laulja, la-

vastaja ja maailmarändur Mar-

ko Matvere. Meele hoidsid ärk-

sana loovuse koolitajad Alar

Ojastu ja Harald Lepisk. Kohvi-

pausidel said noored koguda

patroonidelt autogramme ning

eri maakondade noorte jaoks

olid erinevad õpitoad, kus koo-

litati ideede genereerimist. Õh-

tul oli pidulik tordisöömine ja

muusikat mängis DJ Ott

Kelpman.

Kui lõbus avasessioon läbi oli,

tuli noortel kõvasti hakata aju-

sid ragistama, kuna tuli välja

mõelda ja panna kirja oma tiimi

idee. Idee tuli panna kirja aja-

vahemikul 17.10.-04.11.2012.

ENTRUMisse laekus kokku

Lääne-Eesti noortelt 161 ette-

võtlikku ideed. Kokkuvõtlik

ENTRUMisse registreeritud

ideede statistika on järgmine:

teenuste majandus (50 ideed),

loomemajandus: disain, kino,

meedia, teater (35), sotsiaalne

ettevõtlus (29), loomemajan-

dus: muusika ja festivalide kor-

raldamine (26), IT ja inseneeria

(16), ökomajandus (5). Maa-

kondlikult jaotuvad ideed järg-

miselt: Pärnumaa (53 ideed),

Viljandimaa (43), Saaremaa

(43), Hiiumaa (5). Lisaks on 17

ideetiimi, mille liikmed elavad

erinevates maakondades. Kuigi

Leisi koolinoored said oma

ideed ja ideetiimid edukalt re-

gistreeritud , osales Leisi koo-

list teisel õpisessioonil „Mõtlen

nutikalt!“, mis toimus 17. no-

vembril, õpilasi vähem. Teisel

sessioonil olid ideed jaotatud

erinevatesse kategooriatesse,

millel olid õpitoad, kus siis tii-

mid kohtusid oma mentoritega

ja kus tutvustati oma ideid teis-

tele ning vaadati, mida tuleb

teha, et idee või unistus saaks

edukalt ellu viidud. Sessiooni

lõpus tehti meile teatavaks ko-

dutöö ja öeldi kuupäev, millal

tuleb projektipäeviku I osa esi-

tada. Järgmine öösessioon

„Tegutsen arukalt!“ toimub ju-

ba Strand Konverentsikeskuses.

Meie tiimil ( juht Rander Süld

ja liikmed Rait Metsamaa,

Joonatan Humal, Daniel Too-

mas Vajak , Carl -Hil lar

Stankevitš ja Sander Süld) on

plaanis korraldada Leisi maasti-

kutriatlon. Sellega seoses viisi-

me läbi Leisi Keskkoolis küsit-

luse. Küsitlus oli anonüümne ja

vabatahtlik ning see oli üks osa

meie projektipäeviku täitmisest.

Küsitluse abil saime luua pildi

noortest, kes on huvitatud osa-

lemisest, ning saime tagasisidet

ürituse tingimustest ja sobivu-

sest. Lisaks on küsitlus ka inter-

netis. Täname kõiki, kes olid

nõus vastama meie küsitlusele.

Triatlon toimub Saaremaal Lei-

si vallas 2013. aastal. Kavas on

ujumine, rattaga sõitmine ja

jooksmine. Üritusele on ooda-

tud nii kohalikud elanikud kui

ka kõik need, kelle elukoht jääb

väljaspoole valla ja maakonna

piire; ka meie naabrid hiidlased

on rõõmuga oodatud. Triatloni

eesmärk on tõsta noorte sport-

likku aktiivsust ja luua spordi-

entusiastidele üks suurepärane

võimalus enda tõestamiseks.

Triatlonist võivad osa võtta

kõik huvilised alates 14-

aastastest. Praegu käib kibe töö

radade leidmise ja valimisega

ning kui sobivad võistlusrajad

leitud, on plaanis võtta ühen-

dust kohaliku omavalitsusega

ning võimalike sponsoritega.

Loodame, et kõik laabub ning

et 2013. aastal toimub üks lahe

üritus meie vallas, kust võtab

osa palju noori ning oma ala

tegijaid.

Joonatan Humal

paneb ajusid ragistama

7

Teisipäeval, 20. novembril

toimus Tallinnas, Rahvusooper

Estonias juba mitmendat aas-

tat järjest noortekonverents

nimega „Lahe koolipäev“.

Noori oli kohale tulnud üle

Eesti ja kokku võisime

moodustada umbes 700-

liikmelise huviliste grupi. Leisi koolist oli sel aastal kaks

minejat: huvijuht Kelly Erin-

Uussaar ja mina ise. Saaremaalt

minejad pidid, nagu ette võib

kujutada, väga vara tõusma, sest

üritus algas juba kella kümnest

hommikul. Esialgse plaani järgi

pidid Leisi koolist tulijad Ratlast

saarlaste ühise suure bussi peale

minema, aga kuna meie

ärkamine oleks olnud väga vara-

jane, siis õnnestus meil veenda

Leisi kooli direktorit meid lausa

Kuivastuni transportima. Kuivas-

tus istusime suure bussi peale

ümber ning jätkasime oma sõitu

Tallinna poole.

Sõit sujus ladusalt ning me jõud-

sime Tallinna tund aega varem,

kahjuks aga meid nii vara sisse

poleks lastud, niisiis saime

natuke aega veel puhata. Kui me

Estonia ette jõudsime, mõist-

sime, kui suure ettevõtmisega

tegu oli. Maha oli laotatud

punane vaip, kohal oli suur

meeskond, kes seda kõike ette

valmistas, ning toitlustamine

toimus kolm korda.

Sisse astudes tervitati meid väga

viisakalt ning paluti oma riided

garderoobi jätta. Seejärel jagati

meile palju tutvustavaid brošüüre

ja palju pudi-padi, alustades

pastakatest ja lõpetades Colgate

hambapastaga. Minule jäi isikli-

kult arusaamatuks, mida taheti

sellise kingitusega öelda või mil-

lele viidata, aga lisatuub hamba-

pastat halba ka ei tee. Järgnevalt

surusime kätt Märt Treieri ja Ene

Ergmaga ning siis paluti meid

väiksele hommikusöögile, mis

leidis aset kolmes erinevas saalis.

S ö ö d u d - j o o d u d , a l g a s

teguderohke päev. Programmi-

juht ja päeva läbiviija Märt

Treier alustas hommikut oma

väikese kõnega ning peagi

kutsuti lavale esimene esineja,

kelleks oli maailmarändur ja

stand-up comedian Andy Valvur.

Ta esines päris tükk aega, aga

igav ei hakanud kordagi. Ma

usun, et võib julgelt väita, et

tema esinemise ajal sai kõige

rohkem naerda ja seda isegi iga

paari lause tagant. Peale teda

paluti lavale tippadvokaat Allar

Jõks, kes rääkis enda elust, kui ta

noor oli, ning kuidas ta nii edu-

kaks sai. Järgnevalt tuli lavale

Jaanus Rohumaa, kes on Eesti

Vabariigi 100. aastapäeva tähis-

tamiseks loodud komisjoni juht.

Peale nende esinemisi oli kell

juba lendleval kiirusel 12 saanud

ning algas lõunavaheaeg. Ei

tahaks midagi halba öelda toidu

kohta, aga see lõunasöök ei kan-

natanud küll mitte mingisugust

kriitikat. Õnneks oli kõrvale veel

pakutud teed, kohvi ja mõni ma-

gus sai, nii et kõht siiski tühjaks

ei pidanud jääma. Lõuna kestis

tund aega ja kõik, kes tahtsid

natuke linna peal käia ja uudis-

tada, said seda ka teha. Järgmine

etteaste kuulus loomapidajast

ettevõtja Karin Sepale, kes tõi

esimest korda Rahvusooper Esto-

nia lavale elus vasika. Selline

ootamatu liigutus tekitas kõigis

väga suurt huvi ja põnevust ning

ammuli suud istusid saalis valda-

valt üle ühe. Intrigeeriv oli ka

järgmise isiku etteaste. Juba teab

mitmendat korda sellele lavale

astunud Mart Sandrit tabas jutu

edenedes väike šokk. Tal paluti

esitada koos oma kolme kol-

leegiga operett. Mart aga kandis

igapäevaseid riideid ning tal

paluti laval 700 nooruki ees

riided vahetada. Muidugi toodi

lavale väiksemat sorti katte-

kardin, aga nagu ta ka ise rõhu-

tas, pidi ta 700 alaealise ees

striptiisi tegema. Noortel oli aga

lõbus ja kõike võeti huumoriga.

Peale seda esitust lasti meid jälle

pooleks tunniks vaheajale ning

k e l l a k o l m e s t a l u s t a s

Rahvusooper Estonia dirigent

Risto Joost. Tema juhendamisel

pandi meid laulma isegi ühte

laulu ning hiljem avanes ühel

vabatahtlikul võimalus proovida

dirigendi ametit, juhtides päris

suurt orkestrikollektiivi. Seejärel

astus lavale paljude tunnustatud

laulude autor ja laulja Tõnis

Mägi. Teda kuulata oli huvitav ja

mõtlemapanev ning kui me

olime ta nõusse saanud, et ta

mõned oma laulud meile laulaks,

olid kõik ülimalt rahulolevad.

Tüürides päeva lõpupoole, jäigi

meil ainult üks asi veel vaadata.

See oli ""Hea Eeskuju 2012"

nominendid ja võitja. Esitatud oli

konkursile 55 lugu, millest valiti

välja 17 ning millest hiljem žürii

omakorda võitja valis. Žüriisse

kuulusid Eesti Õpilasesinduste

Liidu, Tegusate Eesti Noorte,

Eesti Noorsootöö Keskuse,

Lastekaitse Liidu, Lastevanemate

Liidu ja Tallinki esindaja ning

patroon ja žürii esimees

Riigikogu spiiker proua Ene

Ergma. Head Eeskuju 2012 tun-

nustati stipendiumiga, mille

väärtus oli 1300 eurot ning selle

auhinna pälvis Tallinnast pärit

Jakob Rosin.

Kokkuvõttes oli üritus tõeliselt

paeluv ja huvipakkuv ning hea

huumoriga vürtsitatud. Koju

jõudsime sellel päeval üsna hilja,

sest suutsime jääda maha ka

ühest praamist. Juurde sai palju

sõpru, kogemusi ning ka

silmaringi laienemine on üks

põhjusi, miks seda üritust kordki

külastada tuleks.

Daniel Toomas Vajak

Lahedast koolipäevast” kasvas välja tõeline show

8

3. novembril etendus Tallinnas

Nukuteatri muusikal „Kevadine

ärkamine.“ Tegemist on 1891.

aastal Saksamaal ilmunud

Frank Wedekindi samanimelise

näidendiga. Lavastajateks on

Anti Kobin ning Taavi Tõnis-

son. Muusika on loonud Dun-

can Sheik, laulusõnad Steven

Sater.

Muusikal räägib teismelistest,

kes avastavad oma seksuaalsust

ja omandavad sellega seoses

täiesti uudseid kogemusi. Pea-

tegelased, noormees ja neiu, on

tavalised koolilapsed, kes on

harjunud elama nii, et sõpra-

deks on vaid samast soost noo-

red ja vastassoost rääkimine on

veidi piinlik. Kuid nagu kõigil

noortel, on ka nende elus kätte

jõudmas aeg, mil tekib parata-

matult huvi vastassoo vastu

ning see tekitab palju ärevust ja

küsimusi. Originaalnäidend

keelati Saksamaal peaaegu ter-

veks sajandiks ära, kuna see

käsitles tabuteemasid. See ei

pane sugugi imestama, kuna

tegemist on üsna julge ja otse-

kohese muusikaliga, mis pani

ka 21. sajandil publiku saalis

ahhetama. Peategelaste vaheli-

ne seksistseen ei olnud sugugi

kõige erutavam koht. Kõige

rohkem tekitas publiku hulgas

sahinat stseen, kus kaks noor-

meest üksteist leidsid ja armas-

tust üksteise vastu tunnistasid.

Ilmselt ei ole ka tänapäeva ini-

mene midagi sellist teatrilaval

harjunud nägema, sest publik

oli justkui pahviks löödud.

Mulle meeldis väga, et muusi-

kalis olid välja toodud erinevad

karakterid ning erinevad maail-

mavaated. Kõige iseloomuli-

kum näide selle kohta olid pea-

tegelaste vanemad. Tütarlapse

ema oli väärikas ja aus naine,

kes pidas kinni eetikast ning

arvas, et tema tütar ei peaks su-

guelust veel midagi teadma, tal

oli piinlik lapsele sääraseid asju

selgitada. Samas aga tunnistas

ta endale vähemalt sisimas, et

seda tuleb varem või hiljem

siiski teha. Noormehe ema oli

aga veidi iseseisvam ja isetead-

likum naine, kes pidas noorte

huvi seksuaalsuse vastu loomu-

likuks ning ei lasknud end nii

väga tolleaegsetest eetilistest ja

moraalsetest tõekspidamistest

mõjutada. Muusikalis käsitleti

ka koduvägivallaga seotud

probleeme ning koolis aset leid-

vaid ebakõlasid. Muusikal oli

üsna traagilise sisuga. Üks

noormees võttis endalt elu, ku-

na ei saavutanud küpsuseksamil

piisavalt häid tulemusi, ning

selle tõttu kaotas isa noormehe

vastu igasuguse austuse. Peate-

gelasest neiu suri aborti tehes.

Oma koht oli näidendis ka koo-

lis esinevatel probleemidel, na-

gu näiteks täiskasvanute vaim-

ne vägivald õpilaste suhtes. Sa-

muti räägiti koduvägivallast

ning noortest, kes on kasvanud

vanemateta.

Minu arvates on muusikal

„Kevadine ärkamine“ mõeldud

kindlatele sihtgruppidele. Nen-

deks on teismeliseeas noored ja

lapsevanemad. Minu jaoks jäi

etenduse üldpilt veidi ebaküp-

seks ja etteaimatavaks, kuid

mulle meeldisid omanäolised ja

vastandlikud karakterid. Minu

arvates on selle muusikali pea-

sõnum suunatud lapsevanema-

tele. Etenduse võib aga igati

kordaläinuks nimetada, sest ap-

laus oli tormiline ja osalised

laulsid etenduse lõppedes publi-

ku nõudmisel veel ühe laulu

muusikalist.

Leanika Põlluäär

Muusikalielamus

9

Leisi Keskkooli 10. klassis õpib

tagasihoidliku ja tõsise olemise-

ga noormees nimega Jan. Tege-

mist on omapärase ja asjaliku

poisiga, kes koolis eriti silma ei

paista, aga kel on põnevad ho-

bid ja hea huumorimeel.

Istume Janiga mugavalt diivani-

le, et pisut juttu ajada. Noor-

mees on tõsise ja pisut väsinud

olemisega, aga nalja viskas ta

sellegipoolest.

Kool

Jan astus sel sügisel gümnaa-

siumisse. Kui küsisin, kuidas

tal õpingud sujuvad, vastas ta,

et mitte kõige paremini.

„Põhikooliga võrreldes on ras-

kem. Rohkem on vaja õppida ja

ained on keerulisemad.“ Jan ei

ole koolist mitte kunagi väga

vaimustuses olnud. „Kool on

minu jaoks kohustus, mis tuleb

läbi teha, et elus edasi jõuda.“

Kodused tööd jäävad tal alatihti

tegemata. „Ma olen lihtsalt

laisk, aga mingil hetkel suudan

end siiski kokku võtta.“ Ka

koolis pakutavad huviringid ja

muud tegevused ei paku noor-

mehele huvi. Jani klassikaasla-

sed on alati aktiivsuse poolest

silma paistnud, Jan on aga koo-

lis toimuvatest tegevustest kõr-

vale hoidunud. Kui ma temalt

küsisin, miks see nii on, ohkas

ta kõigepealt. „Mind ei ole ku-

nagi koolis toimuvad üritused

ja tegevused huvitanud. See on

lihtsalt nii välja kujunenud.“

Jan ei ole algusest peale Leisi

Keskkoolis õppinud. Esimene

klass möödus Metsküla Alg-

koolis. Paistab, et poisil on hea

mälu, sest ta mäletab väga hästi

seda aega. „Mäletan, et oli tun-

duvalt mugavam koolis käia, ei

pidanud bussiga pikka maad

sõitma. Koolis oli vähe õpilasi,

aga kõik olid sõbrad ja tuttavad.

Kena ja väike kool oli. Mulle

meeldis see aeg.“

Huvid

Jani suurimaks kireks on jaht ja

loodus. Ta käib õhtuti metsas

loomi vaatlemas ja pildistamas.

Vahel juhtub ka nii, et noor-

mees ärkab kell 5 hommikul,

teeb tiiru metsas ja läheb siis

kooli. Janil on soov tulevikus

tõsiselt jahiga tegeleda. Tulevi-

ku soovib ta metsandusega si-

duda. Selleks on juba esimesed

sammud tehtud – jahieksam on

edukalt sooritatud ja tegemist

ootab laskmiseksam. Looduses

tunneb ta end kõige koduse-

malt. Ka oma tulevase ameti

soovib ta metsandusega siduda.

„Looduses viibimine annab

mulle hea enesetunde. Mulle

meeldib jälgida loomade liiku-

mist ja käitumist. JÄTKUB

Nalja- ja jahimees Jan

10

ALGUS LK 9

Käin võimalikult tihti metsas,

vahel ka kalal.“ Uurisin temalt,

kuidas ta õigeid kohti leiab ja

kuidas looma läheduses käitub.

„Ma tean, millistes tingimustes

loomadele meeldib olla, selle

järgi lähen. Kui looma märkan,

jään rahulikult paigale ja püüan

olla nii, et ta mind ei märkaks.

Praegu liigub palju hirvi ja põt-

ru. Kogemusi saan ka igal jahi-

hooajal toimuvatelt ajujahtidelt.

Mulle meeldib kogenud jahi-

meeste seltskond. Saab huumo-

rit ja uusi teadmisi.“ Kui retk

metsas on olnud edukas ja kui

on ka mõni hea foto õnnestunud

teha, on Jan rahul. Noormees

paistab silma ka omapärase

huumorimeele ja hea näitlemis-

oskuse poolest. Internetist võib

leida mitmeid videoid, kus Jan

etendab mõnda humoorikat kü-

lameest või siis näiteks oma

võrri kiruvat härrasmeest. Va-

hepeal tegi Jan paari sõbraga ka

jahisaadet. „Inspiratsiooni saan

elust enesest. Meie ümber on

palju huvitavaid inimesi. Mõ-

ned videod on ka mingi telesaa-

te põhjal tehtud paroodiad.“

Enne võtteid Jan tekste ei kirju-

ta, kõik sünnib kohapeal.

„Mulle meeldib improviseerida.

Usun, et just nii sünnivad pari-

mad sketšid.“ Ka klassikaaslas-

tele ei jää Jani huumorisoon

märkamatuks. „Ütlen tihti tun-

dide ajal suvalisi naljakaid rep-

liike. Sellised asjad juhtuvad

iseenesest. Istun vaikselt, oma-

ette, ja kui midagi naljakat

meelde tuleb, siis lihtsalt ütlen

selle välja. Vahel lähevad need

ka tundides toimuvaga kokku

ning siis õnnestub ka õpetaja

naerma ajada. Mõnikord juhtub

ka nii, et õpetajad ei mõista mi-

nu nalju ning vaatavad mind

imeliku pilguga. Tegelikult teen

seda vahel meelega, mulle

meeldib inimeste reaktsioone

jälgida.“ Jani lemmikhumoristi-

deks on Peeter Oja, Hannes

Võrno, Tarmo Leinatamm ja

Jan Uuspõld. Kreisiraadio on

tema raudne lemmik.

Perekond ja sõbrad

Vestlus läheb sujuvalt edasi

kohvilauas. Jan on suur kohvi-

sõber. „Hommikul on kohv mi-

nu jaoks hädavajalik ja peale

pikka koolipäeva aitab see mee-

le erksana hoida.“ Teema läheb

üle perekonnale ja sõpradele.

Janil on vanem õde ja kolme-

aastane vend, kel on vahel vaja

s i l m a p e a l h o i d a .

„Väikevennaga saan üldiselt

hästi hakkama. Ta on kolme-

aastase kohta üsna arukas poiss.

Muidugi teeb ta vahel ka pa-

handust ja siis olen temaga ku-

ri, olen ta ka nurka seisma pan-

nud. Seda ei ole õnneks enam

ammu juhtunud. Õega saan vä-

ga hästi läbi. Tema mõistab

mind ja mina mõistan teda.“

Vanematega on samuti suhted

üldjuhul head. Jani isa on vii-

mased 8 aastat välismaal tööl

käinud. Tööl on ta üldiselt 3-4

nädalat järjest ja kodus 1 nädal.

„Kui ma noorem olin, oli mui-

dugi kurb, kui isa jälle tööle

pidi minema, aga nüüd olen

sellega juba harjunud. Kui isa

kodus on, veedab ta meiega nii

palju aega kui võimalik. Tema-

ga on mõnus rääkida ja ta an-

nab mulle alati head nõu.“ Jan

saab vahel ka mõne lollusega

hakkama. „Vanemad on mind

suurema sigaduse korral ka ko-

duaresti pannud, aga need on

alati enne määratud tähtaega

läbi saanud või siis on mul õn-

nestunud kaubelda n-ö hinna-

alandust.“ Selle all mõtleb ta

seda, et võib mingi teatud kella-

ajani väljas olla. „Isa on karis-

tuste suhtes karmim, ema, nagu

naisi ikka, on võimalik kerge-

mini ära rääkida. Kui ema mi-

nuga kurjustab, siis ma ütlen

midagi tabavat ja naljakat või

ajan ta mingil muul moel naer-

ma ja ta leebub. Eks ta saab ise

ka aru, et suurt inimest pole

mõtet kinni hoida ja õpetada.“

Jan on alati olnud aus ja tunnis-

tab oma vigu. „Kui ma millegi

halvaga hakkama saan, tunnis-

tan kohe üles. Valetada pole

mõtet. Julged teha, julged ka

tunnistada.“ Üldiselt on aga Ja-

ni pereelu lõbus ja meeldiv.

Suure osa ajast veedab Jan sõp-

rade seltsis. „Tutvusringkond

on lai, aga häid sõpru, kelle

seltsis igapäevaselt aega vee-

dan, on vähe.“ Janile meeldivad

sõbralikud, intelligentsed ja hea

huumorisoonega inimesed.

„Inimesel peab olema mingi

sisu, temaga peab olema huvi-

tav rääkida.“ Jani meelest on

vanemate inimestega huvita-

vam rääkida, sest neil on palju

elukogemust ja neil on alati

mõni huvitav lugu jutustada.

Elus hindab ta kõige rohkem

huumorit, vabadust ja huvita-

vaid inimesi.

Leanika Põlluäär

11

Viimasel ajal olen

tihti kuulnud ini-

mesi kaebamas

selle üle, et neil ei

jätku aega tege-

vusteks, mida nad

on juba ammu teha

tahtnud. Põhjuseks

lisavad nad, et

koolis on raske,

antakse palju õp-

pida, kodus on

vaja palju tööd

teha, lapsed va-

javad kasvatamist

ja nii edasi ja

edasi.

Olen märganud

ka seda, et enamik inimesi

teevad oma elu palju raskemaks

sellega, et nad on arvamusel, et

neil ei ole aega ja seda arvata-

vasti ei teki ka. Nad nagu

ootaksid, et kõik iseenesest la-

heneks ja paika jookseks, ise

mitte midagi tegemata. Inimene

peab ise aega võtma, keegi ei

anna seda talle juurde. Me

peame elama nii, et oleme õn-

nelikud ja rahul endaga ja

kõigega meie ümber. Seepärast

peame tegema valikuid, kuidas

on mingil hetkel õigem talitada.

Kõik inimesed võiksid olla

ühisel arvamusel, et ainult meie

saame teha otsuseid, mis me

ette võtame ja kui kaua - keegi

teine ei saa otsustada meie eest.

Me peame õppima oma aja

planeerimist, sest see ei muuda

ainult meie päevaplaani, vaid

ka meie enesetunnet ja teeb

meid rõõmsamaks. Sedasama

võiksid mõista ka inimesed

meie ümber, kes tihti teiste õl-

gadele liiga palju kohustusi lük-

kavad. Aga kui asi on

möödapääsmatu, siis tuleb

kindlasti kõik ilusti ja korrali-

kult valmis teha. Põhiline on

aga see, et vaba aega ei tohi

kindlasti raisata ainult arvutis

istudes.

Mõningaid asju me tõesti ei

saa ise planeerida, sest tundub,

et kõik on meie eest paika pan-

dud. Näiteks koolilapsed on

sunnitud igal argipäeval koolis

käima. Nad peavad õppima

koolis ja kui see tundub veel

vähe olevat, teevad nad seda

iga päev ka kodus. Iga koolilap-

se unistus on pärast pikka ja

väsitavat päeva koju saada.

Kodus, kui tundub, et on saabu-

nud see hetk, kus saaks enda

jaoks aega võtta, peavad nad

pettuma, kui e-kooli lahti tee-

vad. Kõik on jällegi paika pan-

dud ja kui nad soovivad seda

muuta ning ise planeerida, siis

ei pruugi neil enam koolis hästi

minna.

Koolis käimine, tööl käimi-

ne ja muud eluks vajalikud ja

mõnes mõttes kohustuslikud

tegevused on meie enda huvi-

des ja tulevad meile igatpidi

kasuks. Vahel aga jääb mõni

koolitöö tegemata või mõni eu-

ro teenimata - mis siis?

Hindeid saab enamasti

parandada ja raha tagasi

teenida, aga meie hetke-

emotsioone mitte. Kurb

on aga see, et kui meil

tekibki vaba hetk, leiame

end hoopis arvuti tagant

või mõnda filmi vaata-

mast, selle asemel, et mi-

dagi enda heaks teha.

Kõige tähtsam on ini-

mesel endale vahel mee-

nutada, et meie aeg siin

elus on piiratud ja seda

peab oskama õigesti ära

kasutada. Tuleb teha tar-

ku otsuseid, midagi kasu-

likku ja kindlasti midagi sellist,

mis valmistab rõõmu ja tekitab

hea enesetunde. Arvan ka seda,

et igal inimesel on õigus end

mingiks hetkeks lõdvaks lasta

ja lihtsalt elust rõõmu tunda,

muidu langeb inimene depres-

siooni ja tüdineb kõigest sellest,

mis on temale igapäevaselt ette

määratud.

Gerli Trumm

Aega peab oskama õigesti kasutada

12

Teated

10.12—II advendihommik

17.12—III advendihommik

20.12—Õppenõukogu kell 15.15

20.12—Algklasside Karja kiriku külastus

21.12—I-VI klasside jõulupidu

21.12—VII-XII klasside jõulupidu

22.12-6.01—Jõuluvaheaeg

Üritused

Kolm aknapesijat pesevad 100-korruselises

pilvelõhkujas aknaid. On jõudnud pesta juba vii-

mase akna, kui järsku märkavad, et 50-ndal kor-

rusel on üks aken pesemata. Kuna nad ei taha, et

neid lahti lastakse, siis tuleb neil üks mõte. Nad

otsustavad lasta ühe mehe traksipidi alla. Lasevad

siis mehe traksipidi alla. Mees peseb natuke aega,

kuid hakkab järsku kõvasti naerma. Üleval olevad

mehed hõikavad ja küsivad, mida too mees nae-

rab. Mees ei vasta, vaid naerab edasi. Paarimees-

tel saab kõrini, tirivad tüübi üles ja küsivad, miks

mees naeris. Mees vastab: „Mõtlesin, et laseks

traksidest lahti, siis te saaksite vastu näppe.“

***

Järgnevalt avaldame mõningad huvitavamad

kuulmised meie enda koolimajast. Ütlemised on

täielikult kontekstist välja rebitud ega kajasta

vestluste tegelikku sisu.

Mis siin toimub?

Ah, las tulla!

Oh my God, give me a break!

Nalja ka!

***

"Kuidas oleks parem, kas ma esitan teile ühe

raske küsimuse või kaks kerget?" küsib profes-

sor üliõpilaselt eksamil.

"Parem üks raske."

"Kus tekkisid esimesed ahvid?"

"Meil Tallinnas, Viru tänaval."

"Aga miks te niimoodi arvate?"

"See on juba teine küsimus, te lubasite ühega

piirduda!"

Nalja ka!